Mis huumorinurk... nii see on. Ma ei tea, mida te oma esiveo ja naeltega nagu hullud mu kõrval kraabite, suht naljakas seda vaadata. Mul võtab ka korra kraapima, aga siis läheb raskus taha ja see kuradi kast liigub. Universaalkerega e39, diisel.
Muidugi on sellel aparaadil madal põhi, mistõttu tihtipeale juhtub, et istun madalas lumes põhja peal. Aga näiteks pole sellel talvel olnud olukorda, kus ma oleks pidanud alla piirkiiruse maanteel liikuma, välja arvatud juhul, kui mõni rekka või esiveoline superjuhitav talveoludes ees ei kükita. Elan maal ja liigun palju halbadel teedel. Näiteks Vana-Haapsalu maantee, see mis läbi Padise Haapsalu poole läheb jne. See maantee suht kitsas, vaevalt mahub tee peale kõrvuti vastutulijaga. Kes tulevad keset teed vastu? Talveoludes superjuhitavad esiveolised. Kardavad ühe poolega sügavamas lumes sõita. Miks, seda ma ei tea. Võibolla kaob juhitavus ära, või on lihtsalt egomaniakid ning arvavad, et kogu tee kuulub neile.
Mul suht poh, mis on parem. Igaüks sõitku, millega meeldib. Siiski arvan, et siinsetel suurtel esiveo kiitjatel pole tagaveolisega olnud peale põgusa kokkupuute midagi, kui sedagi.
Ja need yuubituubi kraapimisvideod võite sinnasammusesse pista. Pange inimene rooli, kes ennem tagaveoga talvel sõitnud on ja ei kraabi ta midagi.

http://www.youtube.com/watch?v=oGTRysqNSFs

Lugupeetud g.
Palun saa juba ükskord aru, et sellel ja ka teistel sinu poolt üles riputatud videol puudub igasugune võrdlusmoment, seega nägid taas asjatult vaeva. Samasisulisi videosi on võimalik igal teemal leida ühele või teisele poole "arvamuse" kallutamiseks, täpsustamata tingimusi.

Muudetud 19.03.10 21:35

"Selged" ongi asjad neile, kes elavad oma mingites illusioonides, väljamõeldistes ja ettekujutustes, millel pole reaalsusega tugevat sidet.

Mida rohkem ja sügavamat suvalise nähtuse kohta teada, seda rohkem tead, kuipalju on neid erinevaid tegureid, millest ajsade hea toimimine ERINEVATES oludes sõltub. Ilmselgelt annab see ka eelised arvestada erinevates tingimustes näiteks erineva rehvi või esiveo, -tagaveo erineva käitumisega erinevates oludes, võrreldes sellise "autojuhiga", kes nende tegurite olemasolu rohkust ei oska kahtlustadagi.
See ei tähenda seda, et ei võiks infot analüüsida ja teha sellepõhjal järeldusi (üldistusi) ka nähtuste üldiste ehk enimlevinud omaduste kohta.
Tavaline keskmine autojuht ei hakka vaevama (aga nii iseenda, kui teiste huvides peaks) oma pead kogu erineva inforohkusega ja ei oska ta ka seda piisavalt hästi analüüsida, vaid ostibki mingeid juba kellegipoolt "läbimälutud" info põhjal väljakäidud "tõeasendajaid", mis siis, et need võivad olla poolikud ja vähetäpsed.
Kõige hullem on asjajuures see, et seda kasutavad ära igasugused turundus"inimesed", et oma igasugust "****a" laiatarbijale "pähemäärida".

Muudetud 21.03.10 09:34

Kurb, aga tundub vist, et selle viimase video mõte ei jõuagi kohale. See oli mõeldud väikese naljana. Igatahes mulle tundus natuke naljakas, kuidas vähese ajutegevuse all kannatav kodanik tambib jääd ja laob matte nüri järjekindlusega tagasilla alla, saamata aru, et tema auto on esiveoline

Sellisel juhul vabandan hr. g ees! Vatasin videot nn pisteliselt (mitu korda edasi kerides).

Huumor see teema siin tõesti :)

Viimane youtube video näitab väga hästi, missuguseid ajuhiiglasi autodega ringi sõidab.
Kusjuures endal õnnestus sel talvel puhtjuhuslikult ühe sellisega kokku puutuda. Üks meessoo esindaja oli ilmselt tibiga läinud talvist romantikat tegema sellisesse vähekülastatavasse mereäärsesse ranna parklasse. Ka see sell oli kinni jäänud autoga nalja lume sisse. "Põletas kummi" seal "jääkausis" püsiva järjekindlusega. Näha oli, et poisil nupp ikka nokkis - oli kenasti põranda matid autost rataste alla sokutanud. A jama see,et matid olid samamoodi nagu viimases postitatud videos pandud valede rataste alla, ehk tagaveolise bemmi esirataste alla :D:D ok. tagarataste alla oli ta ka matid sokutanud, a milleks need esirataste alla pandud oli, seda meie mõistus kinni ei võtnud. Aga me andsime talle selle veidruse andeks, kuna tegu oli "sibulaga" , ms võis tingida loomuliku kaasasündinud kiiksu. Andke andeks ma üldiselt ei ole ei rassismi ega rahvusliku vaenu poole kalduv, aga antud rahvuse esindajatega on mul lihtsalt liiga palju negatiivseid kokkupuuteid olnud. Aitasime lahkelt ka tema auto sealt "jääkausist" ühe tõukega välja lükata. Sibul tänas ja lahkus.

Ma ei imesta kui siin foorumis nii mõnigi sama tark mees oma imerelva veoskeemi ülistab, olgu see taga või esiveoline.
Endal peres nii esi kui taga kui ka nelivedune pill ning talvel eelistan esivedu tagaveole.

Andke mulle andeks.

No tere jälle, lumeootajad!
Kaesin värskest TM talveautode testist, et Dacia Logan lüpsab julmalt olulistes talvekatsetes siukseid tagaveolisi nagu:

BMW 535i Gran Turismo
MB E 200 CGI
--------------
Dacia Logan MCV 1.6 16V
Teised testis osalevad esiveolised edestavad Daciat...

Ega sel teemal midagi vaielda ei olegi aga päris tore oleks siiski pimedal ajal härra Kärsa & jüngrite huumorit lugeda... a la meetrised hanged Kärsamäel jne :)

see teema ei lõppe vist iial.aga ise sõidan talvel tagaveoga,isegi kui ta on raskemates oludes esiveost kehvem on mul suht savi,sest sõidurööm mida ta pakub,kaalub selle üles.

To: kpl
Selles vahe on gi, et osa tahab muretult sõita ja teisele meeldivad seiklused ja ebakindluse tunne, siin pole midagi pistmist veoskeemiga, siin on puhtalt psühiaatria rida.

kui sinu jaoks tagavedu tähendab ebakindlust ,siis vut vut autosõitu õppima.minule isiklikult ei põhjusta tagavedu mingeid probleeme,täiesti muretu on sõit.

Ma juba ammu ootasin, millal keegi selle TMi testi abil vana teema ellu äratab. Ei maksa unustada, et need kaks testi võetud tagaveolist edastavad siiski ca poolesid testis osalenud esiveolisi, olles minu arvates kõige hullem kombinatsioon (tagaveo kooslus automaatkastiga) üldse kõigist. Aga kui hakata vaatama lähemalt, miks need tagaveolised nii kehval (keskel) kohal on, siis tulevad miinuspunktide näol välja päris naljakad asjad - laidetakse baasvarustuses olnud roolivõimu ja selle tõttu kehva juhitavust (no tule taevas appi, keegi ei osta omale selliseid autosid baasvarustuses, seda ütlevad ka testijad et tuleks võtta lisavarustuses olev kallim roolimehhanism ja neid probleeme ei esine - huvitav MIKS võeti testi just nii ebareaalse varustusega tagaveolised?), halvasti toimivaid elektroonilisi abimehi ja siis automaatkastiga sõidetuna kehvemad ajad jäärajal kui manuaalkastide puhul:)) Ma ise väidan samuti siin teemas ju kogu aeg, et kasutan jääraja autona just kiiruse pärast esiveolist, aga liikluses eelistan kiiruse asemel hoopis mugavust ja muretult head juhitavust, eeltingimuseks siiski hea läbivus lumes, et liikluseni üldse jõuda.

Paraku sellele talvele läheb meie pere vastu suure tagaveolisega, suure esiveolisega ja suure neliveolisega. Ennustan juba ette, et kõige rohkem jama saab olema esiveolise Volvoga, kuna sellel on nivomaatidega vedrustus, st laseb end ööseks kõhu peale ja kergitab end sõidu jooksul ülesse (mehhaaniliselt toimivad nivomaadid, mitte kompressoriga), kuid hoovis nii palju kuidagi sõita ei jõua, et end maast lahti kergitaks. Praegu suvelgi on auto end korduvalt kuhugi kännu või mätta otsa suutnud "istutada", nii et hommikul liikuma ei saa. Ise kah imestan, miks põhjamaadesse sellise vedrustusega autosid (Volvo) üldse tehti.

Teine suurem hirm on selle ees, et kui isegi Fiat Uno ei suuda esiveolisena talvel maanteel möödasõitudel jõudu maha panna, siis sellel suurel esiveolisel pereautol on väänet korraliku V8 Usa-raua jagu, mis isegi suviselt kuival asfaldil lohakalt kiirendades kummid teise-kolmanda käiguga vilisema võtab (minu ammune küsimus, et mis point on teha nii võimast esiveolist - mitte et ma ise selle pärast nõrgema mootoriga versioone peaks eelistama:)). Aga nii kaua kui võimalik, üritan ikka jätkata selle esiveolise roolis. Praktika näitab, et ka maasturiga saab reeglina kogu talv sõidetud tagaveolisena, lihtsalt ei teki eriti vajadust neliveo sisse lülitamiseks...

see on ikka hea huumori teema.niikui viskad õhku,et tagavedu on ikka päris hea,siis kohe mingid v6 sugused vennad teevad selle maatasa.esiveoliste kummardajatel oleks nagu stand by fuktsioon peal.lausa nagu ootavad millal keegi kiidab tagavedu,et saaks kohe oma arvamust peale suruda.ja lõpetuseks mis vahet sellel on kes saab kiiremini sossimäest üles.ma täitsa usun,et esivedu võib olla mõnes kohas parem.aga sõita on parem tagaveoga.just see jõu maha saamine käib mulle kah pinda esiveolise puhul.sellel v6 on vist mingi 0,8 liitrise mootoriga auto,siis on muidugi savi mis sild veab.

TO kpl: ma arvan, et Sossi mägi jm linnatänavad pole siin üldse teemaks, linnas saab sõidetud igasuguse autoga. Vaidlus tekib just sellest, kui linnainimesed kukuvad õpetama neid, kes igapäevaselt kehvades oludes peavad liiklema ja on sunnitud tegema oma eelistused reaalse elu järgi, mitte foorumi arvamuste põhjal. Aga nii tore on ju tunda end tähtsana, pöörates peapeale tervet maastikusõidukite ajalugu ja rääkida Põhja-Norra kogemusest selle põhjal, et käis kah korra Nordkappis:)

ega see sossimägi polnud minu idee.v6 tahtis sinuga joonele panna seal.

Noo ootame-vaatame, mis talv tuleb. Kui lumes-libedlal "testimine" mulle piisavas läheduses peaks toimuma, siis mine tea, äkki tuleb tahtmine ka midagi tõestama või ümberlükkama tulla..

Oi-oi, minugi lemmikteema jälle aktuaalne :)

S*ttagi pole muutunud saab kohe esimese asjana tõdeda. Jälle on kohal teoreetikud, kes oskavad ajakirjadest püha tõde tsiteerida. Milleks see joga kui endal reaalne kogemus kipub väga tagasihoidlikuks jääma!?

Äsja oli mul külas kolleeg Šveits´ist ning kuna sõitsime nädalajagu mööda Baltikumi autoga ringi, siis tuli ka autodest juttu. Mina tõin omalt poolt autovaliku ühe kriteeriumina välja ka vedava silla. Selle peale kostis soliidses keskeas mägedepoeg, kes ise sõidab uuemapoolse esiveolise Volvoga, et ta saab aru tagaveo vajalikkusest, kui on vaja sageli mägedes käia vms ...

Mina kutsusin siin 16:25 16.02.2010 katseid tegema aga kahjuks vastust ei saanud:(
"pakun end kärsamäele katseid tegema: avensis 2006, 4mm Continental lamellid.
ehk saame kamba peale võrdsed rehvid ja kaalukategooriad kokku...
kas oleks veel huvilisi?"

Sel talvel tulevad alla Michelin X-Ice Xi2 lamellid aga iga kell võin tulla ka vanade Contidega :)
------------------------------------------------------
Jaguar XF 3.0 Luxury
MB C200 CDI
BMW 123d Coupe
Chrysler 300C 3,5 V6 4A
BMW 318i
BMW 535i Gran Turismo
MB E 200 CGI

See kimp ülal loetletud tagaveolisi ei saa kohe mitte kuidagi vastu talvel isegi Kiale ega Daciale... seepärast nende autodega võistlemiseks ma isegi ei hakka välja tulema, et mingeid teste teha. Millegipärst usun, et Avensis on Kiast ja Daciast vast nõks etem talvel.

Ma ei ole mitte kunagi osalenud ühelgi rallil ega kuskil õppinud mingeid sõiduvõtteid.

Katseid võiks teha üldkasutatavatel teedel, kuskil metsas ma oma autoga hangesid rammima ei hakka.

Ehk saame siin tingimustes varem kokku leppida ja ürituse sõbralikult ära korraldada?

Ehk leiame kambapeale üles ka selle müütilise Kärsamäe?

Humoristid, äkki keegi sooviks tulla veel mulle elutuppa mingeid katseid tegema? Sellest "kärsamäest" on ju pildid olemas, asub lukustatud väravate taga mu oma hoovis ja võõrad ei ole mu kodus teretulnud. Aga analoogilisi kohti leiaks ka mujalt üksjagu, kus all kinnisõidetud lumepudru, peal lumi (tuiskab täis kuna hekid kõrval) ning negatiivse külgkaldega kurviga mäkketõus kitsal teel, kus erilist kiirust pole võimalik arendada (et hooga minna). Libisevate esiratastega sellises kohas ei sõida ja kui pidamine lõpeb, siis lumepudru võtab alati esiveolisel esirattad ringi=libisema. Huvitav, mitmekümnendat korda ma seda sama asja uuesti juba üle kordad?

Nii, et ikka veel see sama vaidlus kestab?
noh, mina olen sõitnud nii esiveoga, kui tagaveoga ja esiveoga on mul talvel tunduvalt lihtsam hakkama saada ja kindlam sõita, kui tagaveoga, tagaveol oli koguaeg külg ees, esiveol pole suurt midagi.
Vahest veidi otse läheb, seda on lihtne korrigeerida, kui vähegi esioveoga sõita oskad, tagavedu aga otseks ajada ja mitte külge ette lasta on palju tülikam.
Tegelikult isegi Tiff Needell ütles, et esivedu on keskmisele juhile lihtsam, aga tagavedu on lõbusam.

http://www.youtube.com/watch?v=shwgNV36xFA
vot vaadake see video ära ja kuulake hoolega, kes inglise keelt oskab.
See mees teab väga hästi, millest ta räägib ja mida teeb.

kusjuures enamikul traktoritel on põhiline vedav sild tagumine

kuidas on tagaveol külg koguaeg ees.selleks on ju abimehed olemas,et nii ei läheks.

Siinsed kanged poisid lülitavad need abimehed esimese asjana välja, kui auto ostavad! Siinse põhiopponendi "Kärss"i Volvol neid abimehi ka pole vist?

Küsin neutraalsena tagaveo kritiseerijatelt kaks konkreetset küsimust:
* Kas tagaveolise autoga talvistel teedel sõitmine iseenesest on Teie ENDA jaoks närvesööv/ebakindlust tekitav/väsitav kogemus?
* Kui palju Te tagaveolisega talvel ISE kinni jääte/olete jäänud?

Jah tagaveoga on raskete teeoludega/musta jääga närvesööv sõita, esiveoga eriti mitte.

Kinni olen istunud nii tagaveoga, kui esiveoga, aga tagaveoga olen kõvasti kinni istunud.
Kuid lumes kinniistumine pole minu jaoks mingi argument, mulle loeb see, kuidas on mul temaga sõita tee peal.
Olen juba ka vastanud sellele, kui hea on mul esiveoga libedaga sõita.

TO 2 küsimust:

Esimene küsimus on intrigeeriv - see, kas närviline või mitte, sõltub ikka autost tervikuna, mitte veoskeemist. St ma pole omanud vist kunagi ühtegi tagaveolist, millega oleks legaalsetel kiirustel liiklemine kiilasjäistel teedel närvesööv, küll aga selliseid esiveolisi (sh elu ainus tuliuus omatud auto) ja neliveolisi (meenutan, et elasin 7a põhjas, kus teed ligi pool aastat kaetud kiilasjääga). Aga see jutt käib mu enda autoeelistuste kohta, mitte veoskeemidest, minu jaoks on näiteks Kadett C, Escort MK1 ja Shkoda 120 ka tagaveolistena suht närviliselt juhitavad ja sellepärast pole omale selliseid autosid kunagi ihaldanudki igapäevaliikuriteks. Olgugi need uunikumirallidel väga kõrgelt hinnatud!

Kui palju kordi? Elu jooksul tuleb vast neljakohaline number ära, kui pagasnikust labidat olen läinud võtma. Mõnel jäärajapäevalgi seda olnud vaja teha kümmekond korda. 80ndatel sai sõidetud slikkidega mida vaid üldse kusagilt kätte sai (rehvid olid defitsiit!), 90ndate keskpaigani talved läbi poolsiledate suvekummidega, enamus kinnijäämisi jääb sinna aega. Viimased aastad olnud kõige rohkem probleeme ikka neliveolistega, kuna nendega saab käidud kohtades, kuhu poolikuveolistega kunagi ei lähe. Rohkem jäänud kinni kindlasti esiveolistega, aga seda mitte veoskeemi pärast, vaid ma lihtsalt sõidan enamuse ajast esiveolistega, tagaveoline on rohkem ekstreemolude (ja naise:)) jaoks, kui neliveolise järgi veel otseselt vajadus puudub.

Küsimus:
* Kas tagaveolise autoga talvistel teedel sõitmine iseenesest on Teie ENDA jaoks närvesööv/ebakindlust tekitav/väsitav kogemus?
Vastus: oma auto "karjääri" alustasin tagaveolistega, tol ajal väga ei saanud arugi, et väga kehv või närviline oleks sõita. Metsavahelisel teel, kus mõlemal pool teed sügavad kraavid, kiila jääga oli muidugi ebakindlus tunne sees. Selliseid metsavahelisi teid olen palju sõitnud, kuna minu vanemad elavad maal ja nooremas eas elasin nende juures ja tuli Tallinna ja maa vahel palju sõita (kuni peateeni viletsat metsateed ühes suunas 12km ja teises 28km ja maja eest teeni 200m tihti lahti lükkamata teed).

Küsimus:
* Kui palju Te tagaveolisega talvel ISE kinni jääte/olete jäänud?
Vastus:
eks mõned korrad ikka, aga see on küümes võrreldes sellega palju kordi olen isa autot maa teel välja lükanud. Samuti oli vend tihti hädas lumisel maa teel (Volvo 760), keda samuti noore poisina käisin oma kadettiga välja tõmbamas, eriti üllatas mind see, et sel teel, kus vend istus kinni sain ma oma autoga ringi keerata (täistuisanud maa tee). Kõige markantsem juhus tagaveoga oli see, kui ühe väikese poe eest ei suutnud kohalt ära minna ei edasi ega tagasi (täiesti kiilas jää ehtne klaas). Esivedu tuli minu ellu hiljem, siis avastasingi enda jaoks, et see mulle parem. Need on minu üle 10 aasta tagused kogemused/meenutused.

V6 teist vastust lugedes tahaks kohe öelda, et inimesed, kes sõidavad üksinda, ostke omale võimalikult väikene/kerge esiveoline auto - vähemalt on niimoodi kõige väiksem tõenäosus oma valikuga puusse panna (raskeninaline 760 on hea näide 940 võrdlusena)

Esimese küsimuse vastuseks:
Tulenevalt autode massi ja vedrustuse erinevusest on minu tagaveoline oluliselt stabiilsem ja seega ka mugavam ja rahulikum sõita. Kusjuures kiirused samal (loe:kehval, treppis) teel tagaveolisega sellest tulenevalt suuremad.

Teise vastuseks: Esiveolisega olin kinni kaks korda, tagaveolisega ühe korra.
Kusjuures tagaveolisega kinnijäämine oli oma süü, sai võimete testimisel liiga julgeks mindud ja sellisesse hange kinni sõidetud, kust veel eelmisel päeval enne järgmist tuisku läbi pääsesin. Esiveolisega polnud tolleks hetkeks sellesse kohta juba paar päeva asja.

to Raul_
Vot mina ei suuda kohe kuidagi nõustuda väitega, et tagaveoline auto on talvel libedaga esiveolisest stabiilsem.
Kus kohas on see stabiilsus, kui mul korraliku rehviga suur raske korralik tagaveoline 5 seeria BMW tantsima hakkab teel, jumala lampi?
Kohas kus mingisugune väike ront esiveoline auto läks jumala stabiilselt otse edasi, nagu tee, ees all täiesti pastlad rehvid ja taga korralikud.

Ma tõesti ei saa aru, kus on tagaveolisel, see stabiilsus libedaga.

to solksolk.aga ära siis nõusta selle väitega,mis raul kirjutas.mina samas täitsa nõus.ma kaldun ikka arvama,et tagaveo kirujad pole ikka suurem asi sõidumehed.mingi hädaldamine käib koguaeg.see ju ammu teada,et esivedu on lollikindlam,juhul kui sõiduoskus kehvake.

Ja jah tagaveomehed on lihtsalt suured meistrid roolis :) Ma võin sama targalt väita, et te ei oska esiveolisega lihtsalt sõita, mingi hädaldamine käib koguaeg :)

jah tagaveomehed pole lihtsalt esiveoga hakkama saanud.
Vaata, mis sõiduoskus siin tähtsust omab, kui tagavedu läheb tantsima lihtsalt lampi, musta jääga, esivedu aga mitte.
järelikult on ikka ebameeldiv, kui pidevalt seal roolis võimlema pead, esiveol sa nii võimlema ei pea.

Mina alustasin sõitmist tagaveoga ja olude sunnil, sõidan ka praegu tagaveoga.
Ka mina alguses kirusin esivedu, kui aga ühe talve sõitsin ühe rondi esiveoga, siis tundsin kui palju on sellega lihtsam ja rahulikum sõita, mitte mingit paanikat.
Pole sellist hirmu, et millal ta nüüd külje ette viskab, millal tuleb jälle sirgeks ajama hakata autot, väga vastik on see tagaveoga pidev rooliga võimlemine ja gaasiga mängimine.

Nagu siin sunnitaks kedagi sõitma esi- või tagaveolistega? Kas on raske aru saada, et ühtedes oludes on ühel eelised ja teistes oludes teisel? Igaüks valibki auto selle järgi, millistes oludes ta rohkem sõidab. Mitte pole nii, et üks on absoluutselt halb ja teine hea. Ja siis tuleb solksolk rääkima veel mingist võimlemisest, selle asemel et auto korda teha:)

Oma 2-tonnine ja 2,2-tonnine tagaveoline on talvel maanteel võrreldamatult stabiilsem kui aegajalt poekäruna kasutatav esiveoline.

to: Kärss

Mis puutub auto korrasolek võimlemisse? 20tuh läbisõitnud lexus gs300 võiks ju korras olla, alla tutikad nokiani naastrehvid, tuluke vilkus igas kurvis!! ja iga väiksema rooliliigutuse peale tundsin, kuidas elektroonika peatas tagaotsa libisemise, ilma elektroonikata oleksin pidanud ikka kõvasti võimlema. Samuti tahaks küsida, kuidas on sõiduoskusega seotud see, kui koduõues alla 10cm lumes seismajäädes ei tahtnud auto enam kuidagi paigast liikuda, samas tagant tuli esiveoline a4, mis ei teinud ABSOLUUTSELT sellist nägugi, et miski sõitmist takistaks! Ehk siis peab ikka võimlema, eriti veel sina, kel puudub libisemist korrigeeriv elektroonika!

Lexus gs300 on järelikult ikka ulme auto! Mul ükskord Selveri parklas kuival asfaldil seismajäädes ei tahtnud auto enam kuidagi paigast liikuda, samas tagant tuli esiveoline a4, mis ei teinud ABSOLUUTSELT sellist nägugi, et miski sõitmist takistaks! Katsuge nüüd sellele oponeerida! :)

mina kohe ei usu neid jutte,et 10cm lund ja minema ei saa.siis peab ikka ise midagi valesti tegema.eks see fakt on ammu teada,pole seda ise välja mõelnud,et esivedu sobib kõigile ja hakkama saavad enamus aga tagavedu vähe kitsamale ringile.nagu siin mõned räägivad,et tagaveoga sõit üks stress ja võimlemine.siis ilmselgelt te ei juhi autot vaid auto teid.see on nagu suure koeraga jalutamas käimine.

To: Kärss
ei oponeeri, aga mainin kindlasti ära, et sa ilmselt lihtsalt ei oska tagaveolisega sõita :) ammu teada, et esivedu on lollikindlam, juhul kui sõiduoskus kehvake.
On ajuvaba? Aga just selliseid argumente tagaveolised tihti välja toovad.

Pole midagi imestada, et selline seosetu jutt domineerima kipub. Valdavalt võtavad sõna samad tegelased kelle jaoks auto libisemised tulevad ootamatult ning sageli on vaja alajuhitavaks muutunud autot seisupiduri abil ülejuhitavaks muuta jne jne.
Ehk siis küsimus ei ole selles, et tagaveoga ei osata sõita, vaid reaalselt on üldine sõiduoskus pehmelt öeldes tagasihoidlik. See, et keegi oskab sidurit libistada ja käiku vahetada ei ole veel sõiduoskus. Kuna esivedu on mingi piirini sõiduvigade suhtes andestavam, siis tundubki neile (kellel peaksid endiselt esmased juhiload olema), et esivedu on parem.

Natuke üllatav on, et selliseid asju peab nii kogenud meestele selgitama, aga kui su (tagaveolise) auto mootoril on 1000rpm juures pöördemoment sama suur kui kahe esiveolise auto mootori maksimumid kokku, siis ei ole mingi ime, et gaasipedaali asendi järsemal muutmisel elektroonilised abimehed sekkuda tahavad. Selleks, et auto käituks ootuspäraselt, peab juht oskama auto eripäradega arvestada. Võimas mootor on samuti üks oluline eripära. Kui sellega sõita ei oska, siis võib igasugu imelikke asju tunduma hakata.

Tõesti, tagurlased ajavad seosetut juttu siin...
Nende arvates on vist soome TM talvetestides tagaveolistega kasutatud testisõitjatena kohalikke lubadeta vanamutte ja esiveoliste parema tulemuse saamiseks kasutatakse häkkinene???

Kui suur peab olema ajukahjustus, et mitte uskuda FAKTE ja ikka ajada oma joru? No ok... oletame, et soomlased vihkavad südamest tagaveolisi ja alatu sohiga susserdavad esikad etteotsa talvetestides - aga kogu ülejäänud maailma testid... USA, Kanada jne???

Kärss - kas TM talvetestid on pullikaka? Kas Märtin testijana oleks saanud MB E 200 CGI -ga paremaid testitulemusi kui Dacia Logan MCV 1.6 16V -ga? Kas sinu test Kärsamäel: auto külamehi pungil täis + jahukotid pagassis lükkab kõik TM paljud erinevad testid ümber?

keskmine sõiduauto ei kaalu 2,2 tonni.
Audid, mis kaaluvad 1,5 tonni näiteks, on väga head.

Loomulikult peab esivedu teatud piirini, aga mulle esiveost täiesti piisab.
Huvtav, miks jäärajasõitudes on esiveod alati esirinnas?

Huvitav, kus sa seda sõiduoskust siis tagaveoga rakendad, kui tal mitte midagi tegema ei pea, et ta libedaga ilusti otse sõidaks?
Kuidas saab tulla sõiduoksus mängu tagaveoga, kui ta nii stabiilne on?

Sõiduoskus tuleb tagaveoga ikka siis mängu, kui ta tantsima hakkab sul teel ja üldse kurvides külge ette vedama jne.
Ma saan selle kõigega hakkama, sõidan aastaid tagaveoga, esiveoga olen sõitnud vaid 4 kuud talvistes oludes, kus talviseid olusid oli mitte väga tihti, ometi tundsin, kui hea oli temaga sõita.

kärss, mis oludes siis tagavedu parem on?
Olen sõitnud nii esiveoga, kui tagaveoga nii jääga, kui lumega maanteedel, nii sula lumega, kui külma ilma lumega, esivedu oli vaieldamatult stabiilsem, kui isegi kallid tagaveod.

> Huvtav, miks jäärajasõitudes on esiveod alati esirinnas?

Jäärajal ei sõideta ju lumes. Miks Sa hakkad rääkima kiirusest, kui jutt käib läbivusest paksus lumes? Ma olen ise kah jäärajal esiveoliste roolis kiirem kui tagaveoliste roolis, kuid seda spets ettevalmistusega masinatest rääkides. Pereautode kohta ei tea, pole nendega tõsimeeli jäärajal võistelnud.

> Kärss - kas TM talvetestid on pullikaka?

Tubli, numbreid (autode järjekorda) tunned. Kui õpid lugemise ära, siis loe see test otsast lõpuni mõttega läbi. Ja lahmimise asemel küsi uuesti, kui midagi selgusetuks jäi.

Pullikaka on neis kokkumäng tootjate/edasimüüjatega, mitte testi sisu. St see, millise varustusega auto võetakse testimiseks eri tootjatelt ja sujuvalt muudetakse testides eri omaduste osakaalu lõpphinnangu andmisel. Mäng ei käi mitte esiveoliste/tagaveoliste väravasse, vaid ikka tootjate peale. Või pead Sa seda ausaks? Juba aastakümneid on valdav enamus esiveolisi siiski odavlahendused tootja jaoks, vähesed esiveolised tehakse esiveolistena selleks, et see ka kliendi jaoks parem on. Kahjuks valitsevad turgu siiski odavlahendused, sest see kajastub ka auto letihinnas.

> aga kogu ülejäänud maailma testid... USA, Kanada jne?

Oled ikka käinud USAs ja Kanadas? Tead mis kliima seal on? Seal ei osata ju enam vihmagagi sõita, lumest rääkimata;) Hea, et Sa veel Saksa teste siia kõrvale ei pannud:)) Olen käinud erinevates mäestikes nii USAs kui Kanadas, kõige lähem meile on Põhjas Rootsi-Norra, tilluke nurgake ka Soomet. Kas ei tundu imelik, et seal sõidetakse just peamiselt nende paljukirutud tagaveolistega (ja muidugi neliveolistega), kuigi lõunapoolsemate riikide turgudele (üle 90% autoturust!) mõeldud testides võidutsevad esiveolised? Saad ikka aru, kus see vastuolu on, või peab ka seda hakkama lahti seletama? St mine käi ja veendu ise, mitte ära tee järeldusi filmide või ajakirjanduse põhjal. Kohalikega õhtuti viina võttes uuri nende käest otse, miks nad risti vastu kõigile autotestidele käituvad, loomulikult võid esitada ka oma teooriaid;)

> Kas sinu test Kärsamäel: auto külamehi pungil täis + jahukotid pagassis
> lükkab kõik TM paljud erinevad testid ümber?

Ma ei testi, ma elan oma kodus! Aga tore teada, et oponeerimisel on üheks põhiliseks vastuargumendiks see, et ongi täiesti normaalne ajada mõned pereliikmed autost välja ja tõsta poest ostetud kraam maha, sõita ise autoga koduni välja, lasta teistel läbi lume järgi sumbata ja seejärel veel mahatõstetud nodi süles järgi tassida. On ikka huvitavaid mõtteviise olemas!

Kui sa just mootorit ei kavadse välja tõsta, siis toidukotte ja pereliikmeid välja kupatama küll ei pea, roomab ilusti läbi. Mootor erinevalt jahukottidest on koguaeg raskuseks vedaval sillal. Lisaks ei maksa unustada, et vedavad rattad on keeratavad, isegi kui kinni jääd on palju rohkem võimalusi välis abita välja saada. Nii, et ei maksa mingist ulmelisest läbivusest tagaveo puhul jutustada.

kärss, mina räägin eelkõige ikkagi sellest, kumbaga on jää või lumega maanteel parem stabiilsem sõita ja see on esivedu.
läbivust pole ma eriti maininud, aga kui mainin siis esivedu läbib ilmselgelt lund paremini, see loogiline ka, sest tal mootori raskus ratastel.

vaevalt küll, et need testid kinni makstud on, aga noh eks igaüks usub ikka seda, mida tahab.

> Lisaks ei maksa unustada, et vedavad rattad on keeratavad,
> isegi kui kinni jääd on palju rohkem võimalusi välis abita välja saada

Sellest on juttu juba teema esimesel lehel, see ongi esiveo vaieldamatu eelis, et rattaid pöörates vingerdad kuidagi ikka välja ja pääsed vähemalt tagasi. Linnas parklas on see piisav. Mõnikord aga ei piisa ja on vaja pääseda lausa kilomeetrite viisi ka edasi;)

> mina räägin eelkõige ikkagi sellest, kumbaga on jää või lumega maanteel
> parem stabiilsem sõita ja see on esivedu

Veelkord, legaalsetel kiirustel ja maanteel ei ole mingit vahet. Loeb ikka auto tervikuna, mitte see, kumma silla rattad veavad. Tõsi, mõned erandid kinnitavad reeglit.

> esivedu läbib ilmselgelt lund paremini, see loogiline ka, sest tal mootori raskus ratastel

Oeh, palun ära tule sama juraga jälle tagasi, terve teema on seda täis. Kui paned tagaveolisel ühe mehe autosse istuma (või kasti õlut pagasnikusse teiselepoole tagasilda), on juba esiveolisel see eelis kadunud. Kui paned 2 meest, on juba eelis kõvasti tagaveolise käes. Esiveolisele aga teist mootorit lisaraskuseks juurde panna ei saa, samuti teevad nii pereliikmed kui õllekastid (või küttematerjal või isegi paagitäis kütust) esiveolist veel abitumaks. Lihtsalt kõik inimesed ei saa lubada omale luksust sõita üksinda ja tühja autoga - kes saavad, need sõitkugi esiveolisega ega ole vaja võtta seisukohta, kuidas teised inimesed nende arvates elama peaks.

Kuna mõned ei viitsi teema eelmisi lehti lugeda, kordan veel ennast: tagaveolisel tekitavad vabalt veerevad esirattad kõva pinna roopa põhja, milles tagarattad pidamise leiavad, esiveoline kaevab end samas kohas lihtsalt põhja peale. Sellepärast ongi esiveoline edaspidi sõites sama abitu kui tagaveoline tagurpidi sõites, ainsaks erinevuseks vaid rataste pööramise võimalus, millel on suur eelis manööverdamisel, aga mitte lumes edasi rühkimisel. Võiks ju öelda, et esiveoline on tagurpidi sõites sama hea kui tagaveoline, kuid kuna esirattad on pööratavad, on reaalselt peaaegu võimatu sõita kurvilist teed niimoodi, et auto läheks sinna kuhu vaja ja esirattad tagarataste jälgedes täpselt püsiks. Kes selle vastu tahab vaielda, võib (olenemata veoskeemist) minna õue kusagile kuivale platsile, sõita läbi veeloigu ja kontrollida oma oskusi rattajälgede sättimises teineteise peale. Vigursõiduvõistlustel päris vajalik oskus kusjuures!

Täiesti legaalsetel kiirustel läheb tagavedu tantsima.
ainult hull sõidab tagaveoga musta jääga 90, seal läheb tagavedu juba tantsima musta jääga teel, pead rooliga päris tõsiselt võimlema hakkama.
esivedu aga on üsna stabiilne, kui hea rehv ja sõita mõistad.

Kuigi isiklikult leian, et 90 musta jääga on liiga palju 70 on selleks õige kiirus.

Esiveol on selle võrra kergem ennast lumest läbi vedada, kui tal taga lisaraskust pole, nagu tagaveole pead panema.
Ja see on ka vaid läbivuse osas siis sama tulemus, aga tagavedu jääb endiselt, maanteel sõites libedaga ebastabiilsemaks, kui seda on esivedu.

Okei, aitäh solksolk, hea et meid ikka valgustasid. Ega nii "kõvadele argumentidele" ei oskagi midagi vastu öelda.

solksolki sõnad.esivedu aga on üsna stabiilne, kui hea rehv ja sõita mõistad.
see kehtib ka tagaveo puhul.minul ei õnnestunud eelmine talv enda bmw e46 kordagi kinni jääda ja külge läks kah ainult siis ,kui mina seda tahtsin.olgugi,et kõik arvavad,et kolmene bmw teel ei püsi.siis mina võin julgelt selle väite ümber lükkata

Selline huvitav link:
http://www.longacreracing.com/articles/art.asp?ARTID=22
Ehk siis seal on valem, mille abil saab arvutada, kui palju täiendavat koormust saavad kallakul oleva auto madalamal olevad rattad (kui eeldada raskuskeskme konstantsust). Lisaks sellele tuleb välja üks huvitav fakt: tagaveolise auto puhul vähendab sportlikkus (ehk siis madal raskuskese) mäkke ronimise võimet, esiveolise puhul aga peaks madalam raskuskese hoopis eelise andma.

P.S. ma eeldasin kõva pinnasega, näiteks jää või kinnisõidetud lumega kallakut

See on nüüd küll vigase inimese jutt, et tagaveoline hakkab lihtsalt tantsima libedal. Ei kaitse ega eelista kumbagi vedu, ise olen enamus omanud tagaveolisi ja hetkel on esiveoline, aga see ühest äärmusest teise lahmimine läheb siin juba päris lapsikuks, või tähendab mis läheb, juba on nii 11 lk tagasi läinud.
Ma olen ka juba kuskil enne õelnud, et need kes sõita ei oska, sõidavad esiveolistega ja kes tunnetavad autot, neil on üldiselt kama kaks mis veolisega nad sõidavad.
Tõmmake nüüd edasi.....

Uskmatu, millised need FAKTID on, mida siinsed ajukahjustatud ei usu?

Kui me loeme faktiks selle, et mingis testis mingi tagaveoline oli mingi(te)st esiveolis(t)est halvemate tulemustega, siis selle vastu vaevalt keegi julgeb vaielda. Testi tulemused on tõepoolest faktid. Mul pole küll ühtegi põhjust vaielda selle vastu, et mingi autoajakirja tehtud testides just sellised tulemused olid nagu artiklis avaldati.
Käesoleva teema kontekstis aga on põhjust seada küsimärgi alla, et kas need testi tulemused annavad mingit infot selle kohta, kuidas ....

Olles seda viimast lauset kirjutamas, hakkas mind huvitama, et millest need diletandid täpsemalt räägivad ning lugesin selle põhjapaneva TM´i talvetesti läbi.

Mõned tsitaadid tekstist:
"... eesmärgiks on ikkagi kindlaks teha, milline neist tavakasutajale argioludes paremini sobiks"
"... kindlasti tahaks ju teada, kuidas autod läbi lumehange tungimisega toime tuleksid, aga ... jääb üle vaid kliirenseid võrrelda"
"Veojõukontroll tagarataste kraapimist ei salli, ..."
"Veojõukontroll sekkub sageli ..."
"Kui veojõukontroll välja lülitada, liigub auto lõbusamalt, kuid käitumine on endiselt loogiline ja kergesti juhitav."
jne

Allikas: Ajakiri Tehnikamaailm 9/2010 "18 autoga jääl & lumes"

Mõned loogikavead jäid tekstis silma, sest lisavarustus, mille puudumine oli ühes kohas välja toodud negatiivse asjaoluna, oli teises kohas väidetavalt testiautol olemas.
Autode talveomadustest rääkides ei tohiks loomulikult ignoreerida rehvimõõtu. Kui 245mm laia protektoriga rehv sobib jahedasse talve Saksamaa kiirteel, siis jääl ja lumel ei ole see kindlasti mõistlik valik. Samuti tekitab segadust asjaolu, et ka Mercedesele on 205 rehvi asemel 245 laiusega rehv alla pandud. Ma loodan, et selle mõju talvistele sõiduomadustele ei pea siinkohal hakkama lahti mõtestama!?

Torgiks pisut ka Kärssa, õigemini tema teooriat, et kui autos palju sõitjaid, siis on tagaveoline talvel veel eriti hea. Lugege seda:
http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile_layout
Siin väidetakse, et rahvast täis tagaveolise juhitavus halveneb, kuna tema raskuskese nihkub tahapoole.

Improper weight distribution when loaded — A rear wheel drive car's center of gravity is shifted rearward when heavily loaded with passengers or cargo, which may cause unpredictable handling behavior.

no aga igal autol halveneb kui juhtivate rataste kontakt teepinnaga halveneb- esiots muutub ju kergemaks ja pidamine kehvemaks.

"which may cause unpredictable handling behavior" - handlingu all mõeldakse reeglina kurvisõiduomadusi.

Grip e haardetegur kasvab tagaveolisel koormaga alati.

To MD:
Jah, muidugi. Kärsa leitmotiiv selles teemas on olnud, et sõitjaid täis tagaveolise läbivus võrreldes täislastis esiveolisega on parem. Ehk siis maainimene peaks valima tagaveolise (kui neliveolist ei jõua osta). Küsimus on pigem selles, et kui see maainimene topib oma pere tagaveolisesse autosse ja jõuab maanteele veidi valutumalt, siis kas see tasub ära suurema riski, et ta lõpetab oma sõidu tee kõrval lumehanges.

Viimases TM-s parima talveauto testis, kes olid enamuses juhitavuse ja kiirusega seotud katsetes viimased ? MB ja BMW (vaatamata väga võimsale mootorile võrreldes teistega). Ei tea küll miks ? Kui nad "peaksid" talvel igati parema läbivusega jms olema ?
Need olid ka ainukesed tagaveolised testis. Vaatamata arenenud veojõukontrollidele jms sellisele polnud nendega võimalik otse ja kiiresti sõita, kui olud libedaks ja raskeks läksid.
Samas oli nii mõnelegi autole valitud talveoludeks suht mõtetus mõõdus rehvid, mõnel isegi laiemad, kui oli tehasemõõt. See nagu kivi testiläbiviiate kapsaaeda. On ju täiesti selge, et orginaalist laiema rehviga käitub auto lumes kindlasti kehvemini.
Lume peal ja lumes sõitmisel peaks silmaspidama auto kaalu rehvilaiuse valikul, mitte mootorivõimsust.
Samas see testist ei selgunud, millest selline valik, võibolla tootja saatis sellises möödus velgedega, millele siis püüti rehvid leida, kusjuures kõigile ühte marki.

Muudetud 16.09.10 10:59

Mul üldiselt mingeid läbivusprobleeme pole, kuna ma ei ela kuskil maamülkas, kus lund ei lükata.
Pigem on mulle oluline, et maanteel jää ja lumega sõites, mul auto võimalikult kergelt juhitav oleks ja seda esiveolien kohe kindlasti on, kuna ei loobi külge nii ette.

Auto juhitavuse all peaks arvestatama ikkagi tema juhitavust üldiselt, mille sisse kuulub ka rooli tunnetus, roolile allumine,rooli täpsus jne, mitte ainult kurviläbivus.
Minu teada tähendab juhitavus seda.

Kui just peab juhitavust defineerima, siis äkki võiks öelda nii:
juhitavus tähendab seda, kas auto käitub (juhi poolt eeldataval) kõverjoonelisel liikumisel nii, nagu juht seda arvab?
Kas seda nimetada kurvisõiduks, roolitunnetuseks vms. on vist juba maitse asi.

Ei juhitavus ei tähenda seda, et auto kätub nagu juht arvab, no sõltub muidugi juhiteadmistest.
Kuid auto juhitavus on ikkagi see, kui hästi allub auto inimese poolsele juhtimisele.
Inimene võib oodata auto juhitavuselt erinevaid asju, sõltub juhi tasemest.
On ju kuhjaga autosid, mis on liiga üle või alajuhitavad ja ei allu normaalslt juhile, eks kõik sõltub ka sellest, kui head juhitaust autolt eeldame.

Eks see juhitavus tuleb eelkõige kurvis välja küll jah, kuid kuigipalju ka sirgel teelpüsimises stabiilsuses jne.

ok ok... See minu definitsioon oli jah selline "ohutuse vaatepunktist juhitavus". Võib-olla polnud päris pühakirja järgi tehtud, aga lugejad saavad loodetavasti aru, mida ma mõtlesin. Ärme hakkame pisiasjade üle vaidlema.

Kärss kirjutas:
Kuna mõned ei viitsi teema eelmisi lehti lugeda, kordan veel ennast: tagaveolisel tekitavad vabalt veerevad esirattad kõva pinna roopa põhja, milles tagarattad pidamise leiavad, esiveoline kaevab end samas kohas lihtsalt põhja peale. Sellepärast ongi esiveoline edaspidi sõites sama abitu kui tagaveoline tagurpidi sõites, ainsaks erinevuseks vaid rataste pööramise võimalus, millel on suur eelis manööverdamisel, aga mitte lumes edasi rühkimisel.

Sellisel juhul saab esiveolisega ideaalselt otse sõites lumes liikuda? Väike kõrvalepõige trajektoorilt ja finito.

Kusjuures ma olen proovinud esiveoga tagurpidi sõita ja tegin katse meetodil kindlaks, et tagurpidi sõidab halvemini :( Aga õigetpidi ronib nagu mägilane seega minu silmis ei pea ka see sinu argument vett.

Muudetud 30.11.10 05:32

Ja ei olegi ma endale veel tagaveolist ostnud,eks siis peale talve hakkan jälle sellele mõtlema..))

> kui see maainimene topib oma pere tagaveolisesse autosse ja jõuab maanteele
> veidi valutumalt, siis kas see tasub ära suurema riski, et ta lõpetab oma sõidu
> tee kõrval lumehanges

Nii otsesele küsimusele ei saa keerutades vastata - jah tasub. Viimati tegin tagaveoga spinni 70ndatel üsna lapsena, omal padi istumise all ja autol all mingid slikid. Hiljem pole tagaveoga seda juhtunud, küll aga esiveoga, naine sõidab igapäevaselt selle piltidel olnud tagaveolisega ja pole ka temal kunagi tagaveoga juhtunud, aga samuti on juhtunud esiveoga (ei tee siinkohal maha esiveolist, lihtsalt halbade juhuste kokkulangemine, millest esiveolisega on sageli raskem välja tulla, sest erinevalt tagaveost kiilasjääl mootoriga pidurdada ei tohi). Legaalsetel kiirustel ei tohiks ka juhtuda. Kui kunagi juhtub, on see pigem sõiduviga, mida saab teha igasuguse veoskeemiga, või siis on autol midagi viga (kivi lohaka omaniku kapsaaeda).

> Sellisel juhul saab esiveolisega ideaalselt otse sõites lumes liikuda? Väike
> kõrvalepõige trajektoorilt ja finito.

Iga autoga saab otse ilusti liikuda, just siledal linnatänaval. Külgkaldega kurvilisel teel, mis lume all, on olukord teine. Igaüks leiab selliseid kohti, kui tahab järgi proovida. Muidugi võib ka oletada ja niisama vaielda.

> Kusjuures ma olen proovinud esiveoga tagurpidi sõita ja tegin katse meetodil
> kindlaks, et tagurpidi sõidab halvemini :( Aga õigetpidi ronib nagu mägilane

Äkki on Sul mõni teooria varuks, miks see peaks nii olema? Raskust on ju vedavatel ratastel sama palju, lisaks ei kadunud kusagile ka vedavate rataste pööramise võime... Imesid selle pastakast välja või oled päriselt kah proovinud kunagi esiveolisega tagurdada? :)

Muudetud 30.11.10 05:34

Kürss kirjutas:
Ja arva mida tahad, ma ei pea kunagi normaalseks seda, et oma pere autost välja tõsta selleks, et ise majani sõita.

Ma ka ei pea seda normaalseks ja pole seda ka kunagi teinud, vaid lihtsalt sõitnud. Milleks lisaraskust vedavale sillale tee äärest hääletajate hulgast otsida, kui saab kohe osta (normaalne) esivedu, boonuseks on kohe raskus seal, kus vaja, jääb ka pagasnikus ruumi (ei pea jahu kotte sinna toppima). Ma pole siiani tagaveo eelisest talvistes tingimustes aru saanud, loen seda foorumit kasvõi pikki ja põiki läbi leian ainult rumalat juttu, lisaks enda ja tuttavate kogemus, mis samuti ei ole tagaveo kasuks.

V6 kirjutas:
"Ma pole siiani tagaveo eelisest talvistes tingimustes aru saanud ..."

Sellega sa tabasid küll naelapead.

Ka mina avastan enda jaoks aeg-ajalt asju millest ma varem pole aru saanud. Seda nimetatakse kogemuste puudumiseks.

> Viimases TM-s parima talveauto testis, kes olid enamuses juhitavuse ja
> kiirusega seotud katsetes viimased ? MB ja BMW. Ei tea küll miks ?

Kui minupoolne testi ümberjutustus ei sobinud, siis ära vahi ainult tabeleid vaid LOE LÄBI kogu jutt, seal on ju vastused olemas, MIKS just MB ja BMW. See ju ainult kinnitab mu juttu!

TO V6: loe nüüd uuesti läbi, möödunud talve suure-lume ajal ei pääsenud meie majani ISESEISVALT MITTE ÜKSKI esiveoline, ei tühjana ega ka mitte tagant lükates (ühe tulitera A-mersu vedasin Volvo sabas, tagasi läks tagurpidi ise). KÕIK külalised kah proovisid (mitte ei testinud:), aga jätsid oma autod ikka majast kaugele. Muide, ainus tagaveoline automaatkastiga masin, mis hoovini jõudis, oli juhuslikult kah (õe) Volvo, teised automaatkastiga tagaveolised ei pääsenud. Seda olen ka igal pool tunnistanud, et automaatkasti ja tagaveo kombinatsioon on minu arvates LÄBIVUSELT halvim võimalik kombinatsioon. Hoovis seisid Seat Toledo ja Saab, millega oli algselt plaanis sõita kogu talve, aga ei õnnestunud. Naabritel sama teema, esiveolised jäeti suure tee äärde. Sõidan praegu suure esiveolise Volvoga ja loodan, et saan ka talvel sellega hakkama (ostan jälle tutikad rehvid alla, samuti 1 mõõt kõrgemad kui ette nähtud) ja võibolla saangi, praegu vara oletada midagi. St ma ju kasutangi esivedu nii palju kui vähegi võimalik, kuna mulle meeldivad ja sobivad need autod tervikuna paremini. Aga see mis muus osas meeldib, ei paranda kahjuks auto läbivust mitte kuidagi ja kui on valida, kas pääsed üldse liikuma või mitte, tuleb valida see, millega pääsed, mitte mis meeldib. Sama kehtib ka tagavedu vs nelivedu kohta. Sorry, jutt käib pigem konkreetsetest autodest, mitte veoskeemidest, kaasaegsete madalapõhjalistega poleks nagunii midagi teha olenemata veoskeemist (Volvo põhi pole kõrgem Saabist, Seatist jpt, kes kah üritasid, aga kelle jaoks palju kordi neliveoline käima ja köis konksu otsa oli vaja panna)

Härrased,ma siin mõtlen nüüd,et tõepoolest.. keegi võiks siiski korraldada miski pisukese võistluse kui lumi tuleb ja tuleb ta kindlasti ning siis saab ka suures plaanis igaüks oma himu rahuldatud. Video oleks ka tervitatav! Muide,ma annan lubaduse,et kui tagavedu läheb sealt läbi,üles jne..kus esivedu kohe mitte mingi valemiga ei liigu siis ostan ma sellise riistapuu! Olen ise rekkajuht ja tagaveoga kursis mis puudutab libedust,ilma sabata... või olematu koormaga jne..kes teab siis saab aru mida silmas pean. Lund siia sisse ei too sest suurega hoian ikka heaga eemale sellest valgest ollusest ehk siis põllule lisa otsima pole kippunud. Lihtsalt,minu senised kogemused on ka 19 aastat esiveoga,esimene auto oli aga 03..,ütlen ausalt,et sõitsin mõned kuud ja igal pool käisin kuid tagantjärele mõeldes tundub see nagu unenäona..müstika.Kuidas siis see võimalik oli..hea kui üldse mingi rehvi moodi asjanduse velje otsa sai panna. Olen ehk unustanud..kuidas sõidetakse..) Aga nüüd juba piisavalt vana ja harjumuse ori..)

To Kärss:
>Nii otsesele küsimusele ei saa keerutades vastata - jah tasub. Viimati >tegin tagaveoga spinni 70ndatel üsna lapsena, omal padi istumise all ja >autol all mingid slikid.
Hmm. Oled ikka kindel, et sa isenda kogemuste põhjal saad nii üldistada? Jutt käib ikka pigem keskmisest pereisast, kelle puhul (Wikipediat tsiteerides) 'unpredictable handling behavior' võib olla palju reaalsem. Kui sina jätad sõites väga suure 'ohutusvaru', siis see ei tähenda, et mõni teine ei võiks näiteks üritada möödasõitu olukorras, mida ta peab (ekslikult) turvaliseks. Olukorras, millesarnasest ta on vähem koormatud autoga sõites alati tervena välja tulnud.

V6, ära selle pärast meelt heida. Ma võin omast kogemusest kinnitada, et sellistest foorumi teemadest on kasu. Minul on sarnased arutelud aidanud teinekord asju erinevatest vaatenurkadest analüüsida ning vahel olen tänu sellele osanud mingit olukorda paremini hinnata, kuid ennekõike saan tänu sellele paremini aru millel "netikommentaatorite" sõnavõtud põhinevad.
Olen netifoorumitest tänaseks osa võtnud ca 7 aastat ning on tekkinud väga palju teemasid, millesse ma lihtsalt ei soovi enam sekkuda, sest mul pole sinna midagi lisada.

Käesolev teema, aga on üks sellistest, kus ma näen ilmselget trendide domineerimist ning see on midagi sellist, mis mind natuke murelikuks muudab. Kui mingi auto (sõltumata veoskeemist) tembeldatatakse "äpuks" ning seejuures ignoreeritakse täiesti objektiivseid faktoreid nagu näiteks finantseerimine, rehvivalik vastavalt aastaajale/teeoludele, isiklikud sõiduoskused ja kogemused, siis ma leian, et keegi võiks sellele publiku tähelepanu juhtida. Tänaseks juba on (tehnika)maailm tänu erinevatele turunduspoliitikatele korvamatut kahju kannatanud ning sinusugused heietajad on sellliste meetodite "tänuväärt" toetajad.

Lisaksin teemale veel seda, et ma isiklikult õppisin tõeliselt autoga sõitma just esiveolise rooils. Auto, mille roolis ma esimest korda tajusin seda, et autot on võimalik juhtida hoopis teisiti kui olin seda seni teinud, oli Saab 900 (´87). Pärast Saab´i sõitsin 4a igapäevaselt Golf3-ga millega käisin ka talviti regulaarselt jäärajal. Enne, pärast ja samaaegselt nende autodega sõitsin tuhandeid kilomeetreid erinevate vedudega, erinevat liiki autodega ja väga erineva hinnalipikuga autodega. Õnneks on sekka sattunud palju äärmusi ning see on sisaldanud nii täiesti ajuvabade seadistustega häid autosid, kui ka väga heade seadistustega tagasihoidlikemaid autosid.

Kõige võimsamaid emotsioone on aga esile kutsunud just hästi tasakaalus olevad tagaveolised. See, et suurepärase rehviga neliveoline (maastur) igalt poolt hästi läbi läheb ei üllata kedagi. See, et kergekaaluline esiveoline jäärajal kiire on, ei ole samuti mingi tähetarkus. Aga, avastada ennast nö tavalise tagaveolise pereauto roolist, tänavarehvidega liiklemas seal, kus enne sind on käinud vaid maasturid, paneb asju natuke teise pilguga vaatama. Mitte, et ma Golfi või Saabiga ei oleks sellistes kohtades käinud, aga asjaolud mis tingisid valitud trajektoorist loobumise või kinnijäämise olid märkimisväärselt erinevad.

Loomulikult tuleb natuke diferentseerida autosid vastavalt nende ehituslikele iseärasustele, sest väga hästi tasakaalus olev auto käitub kapitaalselt erinevalt võrreldes ebasoodsa kaalujaotusega autoga.
Ehk siis kindlasti ei maksa oodata suure mootori ja automaatkastiga autolt samasuguseid võimeid nagu väiksema mootori ja manuaalkastiga autolt, kuid mõtlev inimene ju saab sellest kõigest aru. Või kuidas?

Sulle "Kärss" paistab see tagavedu ja talv mingid erilised nõrgad kohad olevat. Selles testis ju ongi ilusasti kirjas miks BMW ja MB pole talvel konkurentsis, kuigi võimsust on ja hinda on ja igasugust elektroonilist lisavarustust ja juhiabisid on. Kogu asi algabki sellest, et tegu on tagaveoga, mille ohjamiseks libedal peavad elektroonilised juhiabid edasliikumisekiirust niipalju kärpima, et ei oldagi enam konkurentsis võrreldes isegi suht odava esiveolisega.
Peale sinu ei usu seda "legendi", et tagavedu on talvel edulisem ju mittekeegi.
Ja no mida seal uskuda, kui lausa lademetes visatakse erinevaid vastupidist tõestavat fakte "letti". Ehk antud juhul kaldub see "kitsa silmaringiga uskmatu" tiitel, küll sinu enda "kapsaaeda".

Muudetud 20.09.10 10:59

>mida seal uskuda, kui lausa lademetes visatakse erinevaid vastupidist tõestavat fakte letti

Ütlen veel korra, et kui omal pole kogemusi, vaadake seda, millega liigeldakse päris põhjas, nii Euroopas kui üle suure lombi. Ei saa jah soovitada igaühele, et vaidluses osalemiseks peaks seal vähemalt ühe talve üle elama, aga käige vähemalt automatkalgi, kui see talveteema nii südamelähedane tundub. Selle teema võiks vabalt ümbernimetada "Päriselu vs ajakirjandus/foorumid". Ainult et päriselus ei saa muuta/kustutada "postitusi" ja kehvad valikud maksavad OMALE kätte, olenemata sellest, mida keegi teine sinust arvab.

TO VVV1: minu viga, kui ütlesin, et loe läbi see TM artikkel. Oleks pidanud ütlema, et loe MÕTTEGA läbi.

>Peale sinu ei usu seda "legendi", et tagavedu on talvel edulisem ju mittekeegi

IRW, palun loe läbi ka see teema:) Siiani tundub see "mittekeegi" olema enamuses, nagu ka esiveolised tänavapildis. Ometigi on neid ja mitte vähe, kelle eelistused on teised. Huvitav miks?

Muudetud 30.11.10 05:37

Ma üritan siis resümeerida pisut seda teemat, muidu kipub ülevaade ära kaduma
1. Siledal lumeta pinnal (jää või kinnisõidetud lumi) on parem esiveoline. Selle kinnituseks on siin palju viidatud jäärajasõidule.
2. Libedal lumeta (järsul) tõusul võib olla parem tagaveoline, eriti kui autos on palju sõitjaid ja/või träni. Ehk siis need Kärsa põhjamaised viited, millega Wikipedia lahkelt nõus on.
3. Lumes sõitmisel on parem tagaveoline, kui autos on palju sõitjaid. Seda peamiselt põhjusel, et vedavad rataste haakumine on parem, kuna tagaveolise esirattad valmistavad tagumistele teed ette. Kuidas seda mõjutab vajadus vahel ka lumes manööverdada, on jäänud lahti rääkimata (ei ole vist Kärsale suupärane teema). Kui sõitjaid on vähe, siis tundub, et asi on segane s.h ka Kärsale endale : )
4. Haagise vedamisel on igasugustes tingimustes parem tagaveoline

Ja eks siit võib igaüks ise järeldada, kumb tema jaoks parem on.

see on ikka siin üks tõsine netikiirendamine.samas minul täitsa savi kumb veoskeem saab paremini minema,või kes kurvis kiirem.tervikuna mulle meeldib tagaveoga rohkem sõita.

Caracallale nr 3 kohta: olen ma kunagi eitanud seda manööverdamise probleemi? Linnas parklas või kitsastes hoovides on see äärmiselt oluline, sealt ka põhjus, miks linnas esivedu end päris hästi õigustab.

Tühjana sõitmise kohta taandub juba jutt kaalujaotusele: möödunud talvel sain ka tühja Volvo 940-ga ALATI sõidetud läbi selle sama tee, kuhu esiveolistel asja ei olnud. Volvo 245-ga täpselt sama lugu, ega neid ilmaasjata traktoriteks ei kutsuta:) Isa oma tühja W124-ga nt ühel korral loobus (ei hakanud proovimagi, hoovis oli palju autosid ja probleem olekski tekkinud hiljemalt manööverdamisel ja ringi pööramisel), 2 ja enam inimest autos sõitis aga alati hoovi välja. Oma Nissan Urvaniga polnuks aga tühjalt lootustki, kuna see oli niivõrd tasakaalust väljas olev auto, koormaga jällegi läks muretult. Praegu mul bussiks veidi uuem Hiace, nagunii enamus sõite "suhteliselt tühjana" (st kerge auto), sellel on ka mootor tahapoole viidud, eks paistab kas ja kuidas see kerge buss lumes liigub, parem ei ennusta. Ülejäänud tagaveolised vist polnudki tühjad, külla ju ei tulda üksinda:). Kuna võrdlusmomendina saab öelda, et mitte ükski esiveoline, ei tühjalt ega koormatult, siis mina näen siin tagaveolistel eelist. Aga jutt käib konkreetsest kohast, siledapinnalises linnaparklas oleks muidugi kõik teine.

Siit siis veel üks kokkuvõte: Tagavedu ei ole üdini halb, eksisteerib teatud tagavedulisi ja teatud tee kombinatsioone, mis annavad kokku parema tulemuse, kui esiveoline.
Erand niisiis kinnitab reeglit, poleks erandit, siis oleks tegu seadusega, vähemalt füüsikas on asjad nii:)
Aga reegel on ikka selline: esivedu on talvistes tingimustes parem, kui tagavedu!

Muudetud 21.09.10 08:19

Ja minu järeldus (väikese silmapilgutusega) oleks selline:
Kui sa sõidad talvel peamiselt linnas ja maanteel, siis selleks sobib kõige paremini esiveoline.
Kui on vaja palju lume sees möllata, osta neliveoline, kasvõi hambad risti. Ainult masohhistid sõidavad lumes pooleveolisega. Võta eeskuju Kärsast, kes on vahetanud tagaveolise odava maasturi vastu.
Kui sa elad mägises piirkonnas, kus on hästi hooldatud teed ning sa armastad sageli haagisega kalal käia - siis tasub omada tagaveolist. Aga sellise olukorra nautimiseks vist peab enne Rootsi põhjaossa kolima ; )

Kui aga juhtub jälle tulema karmide talvedeta periood - siis muidugi naeravad tagaveoliste omanikud pihku ja näitavad meie foori all rõõmsalt tagatulesid edasi.

viimases lauses oli väike viga, peaks olema:
Kui aga juhtub jälle tulema karmide talvedeta periood - siis muidugi naeravad tagaveoliste omanikud pihku ja näitavad meile foori all rõõmsalt tagatulesid edasi.

Mis nad ikka nii väga naeravad, suht hiljuti TM-is olnud testis pani Focus RS isegi märjal asfaldil (kuivast rääkimata) ära nii mõnelegi samavõimsusega neliveolisele, tagaveolistest rääkimata.
Ehk kõik oleneb esiveolisest. Kui asjad on samas hinnaklassis pole enam erilist vahet. See kipub viimasel ajal üha "lubjakalikumaks" arvamuseks kujunema, et tagavedu igal hetkel ja igast asendist on ka asfaldil esiveost parem.

Lisaks esi ja tagaveole on veel olemas selline asi nagu ühe ja kahe ratta vedu. 90% meie tänavate bemme on ühe ratta veoga. Peale M-seeria autode ja X mudelite on tagaveolised bemmid juba pikemat aega lahtise diffriga. Kui veojõukontroll on maas suundub kogu jõud nagu elekter vähima vastupanu teed, ehk kehvema pidamisega rattasse. Teine ratas istub niisama näpp suus ja mingit märkimisväärset liikumist ei toimu. Kui aktiveerida veojõu kontroll siis ABSi andur hakkab juba pidamise kaotanud ratast pidurdama ja jõud liigub parema pidamisega rattasse. Selline süstem reageerib liiga hilja + suure jõu korral kulutab korralikult tagumisi piduriklotse. Ideaalne on LS või ATB diffrid, viimane jagab pidamist enne läbi libisemist parema pidamisega rattale. Seega miski tänava merss või bemm pole meie talvise kliima jaoks oma ühe ratta veo ja pidurdavat klotsidega.

> Võta eeskuju Kärsast, kes on vahetanud tagaveolise odava maasturi vastu.

Ma igaks juhuks lisan, et peres on üks Quattro juba üle 10 aasta, mis eriti s*ta ilma puhul igati oma ülesannete kõrgusel on püsinud, eelmiseks talveks sai see ka kõrgendatud vedrustuse. Lisaks veel paar aastat Subaru Legacy. Maastureid olen vahetanud aasta-paari tagant, maal päris ilma jällegi ei saa. Aga nagu juba varem ütlesin, autot tuleks vaadata tervikuna, millest veoskeem moodustab vaid ühe (päris olulise) osa. Sellepärast ei ole ka kunagi kibelenud eriti ei vana B3 Quattro ega ka Legacy rooli, lihtsalt ei meeldi nii väikesed autod. Suur maastur samuti ebamugav, et kasutada igapäevaautona (palju pikki maanteesõite), olgugi ta maastikul kõige asjalikum. Selline suur tagavedu ongi kompromiss nendeks olukordadeks, kui esiveolisega enam hakkama ei saa, kuid neliveolist kah otseselt veel VAJA ei lähe.

Aga et veel õli tulle valada, siis milliste rataste ümber tuleb panna lumeketid neliveolisel maasturil, kui on vaid 2 ketti? Kahjuks ei teinud koopiat, kuid mingil varasemal maasturil oli see kohe kasutusjuhendiski öeldud, kuidas kasutada kahte ja kuidas nelja ketti. Ma pole ausalt öeldes oma silmaga veel kunagi näinudki, et keegi 4wd auto esiratastele ketid paneks, aga kui keegi teab mõnda erandit, huvitaks ka mind. Olgu veel öeldud, et jutt ei käi haldexiga linnamaasturitest, vaid autodest, millel ka reaalselt teine sild täie eest taha tuleb.

V8 postitusele lisaks, et õige tähelepanek kaasaegsete bemmide-mersude kohta. Samas 80ndatel andsid tagaveoliste puhul tooni siiski LS- ja lukustatavad difrid ja siin ei teki vast küsimustki, kumb on parem, kas üherattaveoline või kaherattaveoline. Pigem hakkavad sellised vanakooli tagaveolised liiklusest kaduma ja ka olemasolevail on sageli difris kas läbitöötanud või vale (odav) õli, nii et ka töökorras LSD tegelikult ei tööta (nii palju, kui ma põhjamaadest neid autosid olen toonud, pole töötanud mitte ühelgi, peale läbipesu ja õiget õli hakanud aga kõigil tööle). Oma pereringis olevast kolmest tagaveolisest Volvost (naine, õde ja naise vend) on kõigil tavalised vabadifrid.

Hehe, õli jah...

Mina paneks lukustatavate difrite korral ühele taga ja ühele esirattale. Kui aga sildades on LSD või suisa lahtine differ, siis esiratastele.

Kui aga jaotuskast on keskdifriga ja seda ei saa lukustada, siis vahet ei ole - niikuinii on võimalik tekitada olukord, kus ketitatud rattad jäävad paigale ja ülejäänud kerivad ilma soojaks.

Tagaveol on üks oluline miinus esiveoga võrreldes - puksimisel kaldsel pinnal tekkivat kõrvalevajumist ei saa kompenseerida. Esiveolisel on vahel (kuid mitte alati!) võimalik seda rooliga takistada...

Kuigi üks asi jäi vist puudutamata ka selles teemas,nimelt rehvi laius lumistes oludes...minul 175 ja ei ole kunagi mingit probleemi olnud. Laiema rehviga sõitmise kogemus sõiduautoga lumes liigeldes puudub..Kui kellegil kogemusi siis loeks huviga.

Rehvi laius (ja üldse rehvi mõõdud) on ikka sõtuvuses konkreetsest sõidukist. Ziguli all käis 155, kadetti all 165, passati all 175 ja a6-e all 195-ne rehv. Talve oludes. Seega, see, et Sinu sõidukile 175 laiune rehv sobis, ei tähenda, et see ka teistele sobiks.

jah, aga pane autole millele sobib 175 alla 215 ja sa ei tunne seda masinat ära, niivõrd äpuks muutub

Tähelepanelikum lugeja kindlasti märkas, et eespool on juba viidatud sellele, et vale rehvivalik võib oluliselt muuta auto sooritusvõimet erinevates oludes. Sellele juhtisin tähelepanu ka TM testi kommenteerides. Pannes nö asfaldiraketile alla talveks sama mõõduga rehvi millega ta peab asfaldil tehaseandmetes lubatud kiirendusnumbrid saavutama, ei ole lootustki sama väärikaid tulemusi saavutada talvistes tingimustes. Ma olen päris kindel, et kui sellel mersul seal testis oleks all olnud tehasmõõdus rehvid ja mitte 40mm laiemad (!) ajuvabalt suure veljega/madala profiiliga (loe: talvistesse oludesse mittesobivad) rehvid, siis oleks ka testijate hinnang märkimisväärselt erinev olnud.

Teerull sobib ideaalselt asfaldi rullimiseks, aga lumel ja jääl ei liiguks ta omal jõul meetritki.

Veidi provotseerivaks vihjeks, et esiveo ainueelistajad peaks kriitiliselt lugema eelmise nädala Autolehes avaldatud suurte universaalide võrdlustesti. Eriti testis ainsa esiveolise juurde kirjutatud kommentaari - napib pidamist. See loomulikult ei käi talvise sõidu kohta, aga ega talvistes oludes pidamist juurde ei tule;)
Tegelikult viitab see minu jaoks veelkord põhjusele, miks suuremaid ja universaalkerega autosid eelistada tagaveolistena. 4WD oleks loomulikult parem, aga seni pole ma enda jaoks sobiva mahutavuse/kütusekulu/mugavuse/hinna kooslusega neliveolise otsa veel sattunud.

Ainueelistus...siiani jah,lihtsalt oleneb kus ja kuidas keegi sõidab,ma enamasti üksi ning talvel pole kuhugi kinni jäänud. Koplis,eelmine aasta kerge tõus ja kaks tagaveolist uuemat masinat puksisid..isegi naised olid mõlemal välja aetud ,et lükata,mina ei saanud midagi aru,vajutasin ja liikusin. Kuid kevade poole ostan endale tagaveolise,üle pikkade aastate,hakkan kätt harjutama. Sest kunagi 91 aastal oli mul 03,millega ometi sõitsin igal pool...ja polnud seal mingit talverehvi,Riiaski käisin ,päev hiljem kui Omon seal tulistas. Olid ajad.

Kui mingis testis on konkreetse ühe automudeli esiveo kohta kirjutatud, et napib pidamist, siis see tähendabki seda, et sellel mudelil napib pidamist. Kuidas mingi veo puhul "peab või ei pea" sõltud otseselt sellest missugusel tasemel on konkreetse mudeli vedrustus. Suure universaali puhul pole see ka ilmselt esimese astme prioriteet kuidas tal järsemal kohtlemisel "pidamine" on.
Ma pakukin sulle lugeda ühte teist TM testi, kus tulisemate automudelite seas esiveoline (Focus RS) näitas isegi märjal asfaldil isegi mõnele samavõimsusega neliveolisele koha kätte ringiaja osas, tagaveolistest rääkimata. Ehk kõik sõltub sellest, kui suur vajadus on kulutada vedrustuse arendamisse ja viimistlusse, mitte sellest mis veoga parajasti tegu on.
Näiteks suvaline 1,6-se mootoriga esiveoline JWRC masin paneb suvalistes oludes õige seadega ja rehvidega suvalisele tagaveolisele ka võimsamale tagaveolisele tänavaautole ära. Rääkimata sellest, et libeda peal paneb ka nii mõnigi tänavaesiveoline.
Võimsate ja väga võimsate tagaveoliste hulgas on ka ridamisi neid mille kohta võib isegi kuival asfaldil öelda, et pidamist napib, mis siis veel libedamast pinnast rääkida.
Pinna libeduse suhtes jääb tagaveoline alati rohkem tundlikuks ja haavatavaks.
Paljusid tagaveolisi superautosid pole võimalik meie oludes talvel kasutadagi ja keegi ka ei kasuta - ega ometi sellepärast, et nad "häbenevad" nende nii üüratut paremust libedapeal sõidus:)

TO VVV1: olenemata teemast siin foorumiruumis, hakkad Sa alati tooma nii äärmuslikke näiteid võidusõidu valdkonnast, mis puudutavad autosid, mille kohta tavakasutaja silmade läbi vaadatuna võiks öelda lausa "teiselt planeedilt". Focus RS pole sugugi ainus, ka Type R teeb imesid ja veel mõned meeldivad erandid. Mida ma selle teadmisega peale hakkan? Ostan Focus RS ja hakkan kõigile ära panema? Sinu kommentaar ju ongi ainult kellelegi ärapanemisest...

Ma ei väida ju seda, et iga tagaveoline on igas olukorras igast esiveolisest üle. Väidan vaid seda, et teatud olukordades, mida polegi nii vähe Eestis ja ka maailma lõikes, ei ole nende testivõitjatega eriti midagi peale hakata. Ärapanemise asemel on hoopis vaja koju pääseda. Soovitavalt veel võimalikult kiiresti ja mugavalt, kellelgi autost väljumata. Kusjuures limiteeriv faktor pole mitte see, kellele ära saad panna või kui kiiresti kurve läbida, vaid see, kas üldse liikuma saad. Ja Sina soovitad seepeale maainimesele pereautoks Focus RS-i... Parem soovita sõita maasturiga või omale korralik lumelükkamise tehnika hankida (kulud+lisatöö).

irw
Kui nüüd Audi oma premium klassi universaali veermiku arendamiseks ka raha ei leia, siis mille peale seda veel ühel autofirmal kulutada on?
VVV1-l soovitaks võtta mõni "hea pidamisega" esiveoline sportlikku tüüpi auto (Focus RS, Civic Type R vms) ja sõita sellega talvel mõni kinnituisanud külatee läbi:)
Mis muidugi ei tähenda, et samas seades tagaveoline seda suudaks, aga tänavaseades tagaveoline saab sellega edulisemalt hakkama küll.

Mul täiesti ükskõik mida keegi teist ostab või ei osta või kus millegagi sõidab või mida peab võimalikuks või võimatuks omada või mida peab vajalikuks mõni autotootja mõne oma mudeli juures tähtsustada või mida mitte.
Jutt käib sellest, et pole väga sügavat mõtet väidetes, et tagaveoline on libedal pinnal edulisem esiveolisest.
Off-road on täpselt samasugune äärmuslik näide võrreldes keskmise eestimaalase igapäevase autokasutusega ja seda isegi talvel ja seda isegi maal. Ega me mingis Siberi kolkakülas ela.
Sul "Kärss" seoses sõiduautodega nagu muid näiteid polegi, kui nende off-road võimed. Ma tuletan meelde, et enamik inimesi peab mõsitlikuks sõiduautodega sõita üldkasutatavate teede peal (ka talvel).
Ja seda mis ekstreemustesse keegi oma sõiduautoga ronib või ei roni pole ilmselt jälle laiema rinkonna teema.
Type-R ja Focus RS jms on näide sellest, et esivedu ei jää sõiduomadustel libedal teel mitte milleski alla tagaveolisele, vaid enamuses meie talve tavaoludes isegi ületab neid.
Küsimus on pigem selles, et üks keskmine esiveoline maksab 150 000-300 000 kr, samas, kui tagaveoliste hinnad alles sealt algavad ehk võrdse ressursikasutuse korral autoarenduses on esiveoline libedal sõiduteel lausa märgatavalt edulisem.
Seda on tore tõdeda, kui inimesed saavad aru, et teedeta maastikul sõiduks on džiip kõige õigem valik.
Raul_ - kust sa tead, et ma seda ei teegi.
Focus RS ja Civic Type-R on täiesti suurseeria tänavasõidu autod ehk mis ülimast eksklusiivsusest või superspordist me räägime ?

>enamik inimesi peab mõsitlikuks sõiduautodega sõita üldkasutatavate teede peal (ka talvel)

Enamike inimeste jaoks piisab ka Dacia Loganist. Aga need, kellele ei piisa, peaksid siis kah Loganiga sõitma? Üldkasutatava teeni jõudmine oli möödunud talvel probleem isegi Nõmme künklikumate kruntide peal, rääkimata nendest, kellel teeni jõudmiseks tuleb läbida pikem maa. Eesti ei koosne ainult Tallinnast, ei koosne isegi mitte ainult linnadest, kuigi linnainimestel kipub vahest selline mulje jääma ja lahtilükatud Otepää käänulisi teid juba maateedeks peetakse. Ütlen juba kümnendat korda, et ma ei kasutaks jääraja autona esiveolist, kui ma seda tagaveolistest kiiremaks ei pea. Ainult et tavakasutaja jaoks ei ole kiirus limiteeriv faktor.

Mitu tavalist Civikut müüakse iga Type R-i kohta ja mitu tavalist Focust iga Focus RSi kohta? Enamikel (esiveoliste) tootjatel pole üldse midagi väärilist neile vastu panna. Tavaauto my *** :) Peaks vist kah hakkama tagaveoliste asfaldiautode puhul rääkima Ferraridest ja läbivuse puhul Bellarussist, mis lumes kõigile ära paneb ja siis targutama takkaotsa, et tagavedu on ju parem ja Bellarusse kohtab Eestis sagedamini kui RS-forde - kuidas tunduks, kui teised Sinu vastu samaväärsete argumentidega esineks, kui Sina igas teemas? Jääks pigem ikka jalgadega maa peale, las linnas sõidavad inimesed uhkes üksinduses oma esiveolisega ja lubavad elada ka nendel, kes linnainimestele toidu lauale kasvatavad ja neile nende ressursikulukat eluviisi võimaldavad.

Eelmisel talvel hullud hanged, naabrimees lasi ennast tagaveolisega hange peale kinni, läksin siis oma neliveolisega välja tirima, kuidagi tobedalt hoovist väljasõidu teel istus ka, no ei liikunud(vana merss), istus kuidagi põhjapeal, küll sai hooga tõmmatud küll vaikselt, aga ei midagist, istus korralikult põhjal. Siis võtsime köie tagant ja hakkas ise pusim, ma pidasin peenikest naeru, et lootusetu üritus, et ise mõtlesin, et oleks veel esiveoline, siis ehk isegi roniks välja, ja siis pidin oma silmad suureks ajama, hakkas vaiskelt liikuma, kuniks väljas oligi, peale seda ma enam ei taha küll ühtegi sõna ütelda tagaveoliste läbivuse kohta lumes ütelda.
Läbivad küll, ise ka 2 tagaveolist omanud probleeme küll tõesti ei mäleta, et oleks kinni olnud, juu siis polnud niipalju lund ka...

siiamaani imestan

Just nii. Diletantidele ja vaid kirjaoskajatele jäägu see mille massid on heaks kiiitnud. Mõtlemisvõimeline inimene valib auto oma vajaduste, mitte naabri või ajakirjast loetu järgi.

Mõtlemisvõimelisel inimesel ei tasu loomulikult huvi tunda mingi ajakirjast loetud jura vastu : )
Tasub ikka ise kõik järgi proovida. No kas arenenud inimene siis loeb Autolehte või vaatab kvaliteediuuringute tulemusi? No way...

jah - sommide testid on mõnedele eesti keenijustele ********... mitte ükski mersu, bmw, jaguar jne. pole neis testides isegi daciat ega kia-võrri edestanud talvetestides... eesti nokkija on leitud:)

Küsimus ei ole selles, kas ajakirju peaks lugema või mitte. Samuti ei ole küsimus selles, et kas "sommide" testid annavad mingit infot või mitte. Päris kindlasti annavad ja loen reeglina ka ise neid teste. Samuti loen ka rehviteste, kuid ei tõtta testi üldtulemuste põhjal omale rehve soetama vaid vaatan ennekõike mind huvitavaid omadusi.

Oleksin äärmiselt skeptiline testi tulemuste osas, kui sealt puuduks mõni oluline mõõtetulemus (näiteks käitumine kiilasjääl ning testi võidaks kõva seguga lamellrehv).
Kui lähteülesanne on koostatud mingi kindla suunitlusega, siis on testi tulemused suuresti etteaimatavad.

Siinne seltskond kipub üsna kergelt seda teed minema, et leitakse tekstist endale meeldiv osa ning sellest kujuneb kogu kogu ülejäänud vestluse postulaat.

Natuke rohkem võiks asjale analüütiliselt läheneda ning vähem lahmida. Kui esitatakse väide, et tagaveoline auto on rasketes oludes (paksus lumes, mägistel teedel vms) parem, ning sellele oponeeritakse sellega, et esivedu on jäärajal kiirem ja ignoreeritakse kõiki objektiivseid faktoreid, siis on minu hinnangul ennekõike tegemist soovimatusega asja teise nurga alt näha.
Ainult nii ongi võimalik tuhande postituse jagu mingi teema üle "vaidelda".