solk on ikka täiega musta jää friik- igas kurvis kummitab see teda. ja huvitav, et just kurvis- sirgel teel võib asfalt ideaalne olla, aga just ilusas lauges kurvis tekib must jää...
aga eks meil kõigil omad foobiad.
ahjah, täna hommikul istusin naise esiveolise rooli, mis sel aastal uued hkpl-id alla saanud- lausa lust oli lumisel teel nautida korraliku talvekummi pidamist. seega ilmselt veoskeemist olulisemaks pean ma seda kui rehvid oma tööd korralikult teevad.

Kärss- täiesti su oma vaba valik, mida sa siin minupoolt kirjutatuga pihta hakkad või kas sa seda üldse loed või mõtled sellest või mitte.
Mõned inimesed kasutavad selliseid teadmisi oma auto juhtimiseks libedal teel, näiteks. Teades-tundes oma auto veermiku juhitavusomadusi, rehvide omadusi ja auto gaasiga juhtimise võimalusi on võimalik valida ka näiteks kõige sobivamad rehvid (üldise alajuhitava- või ülejuhitava iseloomuga) just selle auto jaoks või kui siit veel näiteks tuuningu juurde edasi minna, siis ka õiged (paremad) veermikuseaded jne.
Päris selgelt näiteks, kui võtad üldise alajuhitava iseloomuga autole alla ka alajuhitava iseloomuga rehvid, siis sellega võimendad oma auto alajuhitavust. Kui võtad aga alajuhitavale autole üldise ülejuhitava iseloomuga rehvid, siis võid saada väga hea neutraalse juhitavusega auto näiteks või vähendada oluliselt segavat alajuhitavust jne.
Täpselt sama mõtetu on võtta võimsale tagaveolisele autole talverehviks üldise ülejuhitava iseloomuga talverehvid, sellega ülejuhitavust ainult suurendad ja miks see kahjulik on, on siin juba piisavalt juttu olnud.

Paraku peab sinuga nõustuma selles osas, et ühele keskmisele Eesti autoomanikule on selline jutt ilmselt "tuumafüüsika", millest ta nagunii aru ei saa või saada ei taha. Esmalt peaks jõudma selleni, et tehakse vahet, mis on talverehv, millist rehvi kusagile vaja on ja miks nad näiteks erinevat hinda maksavad ja miks näiteks hiina tootjad ei suuda toota normaalsete omadustega rehve ja miks nad pole selleks veel lähemate aastate jooksul võimelised ja miks näiteks protirehv tänapäevasele sõiduautole on suht mõtetu investeering ja et võimalikest suurim velg ja laiem rehv ei ole igasugustes suvalistes oludes parim valik, vaid mõnedes lausa vastupidi jne.jne.jne.
Mispärast kasutatakse proffi jäärajautodel peale neliveo ka nelikroolimist. Kasutatakse sellepärast, et viia miinimumini need negatiivsed tagajärjed, mis vedava tagasilla puhul LIBEDATES oludes auto juhitavuses järsemal keeramisel ilmnevad - väga libedates oludes tekib tagaveolisel tagatelje libisemine (ülejuhitavus) tunduvalt väiksematel kiirustel, kui esiveolisel samades oludes alajuhitavus tekib.
See on mingil grupil alaarenenud inimestel ilmselt mingi vajadus leida aeg-ajalt siin (või mujal internetis) mõni "peksupoiss" keda mis siis, et ainult virtuaalselt, aga see eest näiliselt karistamatult mingi pundiga nüpeldada saaks, et oma igapäevases reaalses elus väljaelamata jäänud "saavutusvajadust rahuldada". Paraku asjal täpsed samad psühholoogilised tagamaad nagu kooli- või perevägivallal ja igasugusel "gängiideoloogial".

Muudetud 25.11.10 13:25

to: reytret

Sama siin, et sai eile õhtul natuke naise masinaga ringi lastud ja sel ka väga korralikud naelad all (mul enda autol mitte kõige värskem lamell see aasta). lausa lust oli naeladega sõita, arvan ka, et rehv on kõige olulisem! Lisaks naelrehvile lisas pingevabamat kulgemist ka veojõu- ja stabiilsuskontroll, provotseerides ka ei suutnud süsteemi segi ajada, paar nõksu ja juba masin seal suunas, kuhu rool:)

Ma ei nõustu asjaoluga, et sa võid musta jääga tagaveolise autoga vabalt 90-ga sõita.
See on ikka üsna hirmus ja külg käib ikka päris palju ees ja tagaots pendeldab päris palju.
Pean silmas ikkagi korralikku musta jääd näiteks +4-ga, mil on see ikka sigalibe.

-25-ga pole jah jääga eriline kunst sõita, hea rehviga, siis pidamist küllaga võrreldes +4-ga.

Ma tõin näiteid mustast jääst, msi võib juhtuda ja kus tunnetusest pole kasu, kuna tunned jääd alles siis, kui on hilja, kui kiirus pole sobiv.


Kuid targem on vist veelkord loobuda.
Ma tegelikult ju tean, mida tagavedu teeb talvel ja tean ka sed,a et esivedu on talvel parem ja lihtsam juhtida.
Polegi väitnud, et tagaveoga ei saa sõita.
Lootsin, et ehk saavad veel mitmed aru tagaveo kehvusest talvel, aga no mis teha, ei saa siis ei saa.
Eks jään uudiseid ootama, kus jälle tagaveod kuskil kraavis on või külg ees rekkade all.

Nüüd ma tõesti loobun siin teemast vaidlemast.
Kui just ei tule midagi uut meelde või kuskilt ei avasta, siis võibolla postitan siia teemasse veel, aga praegu arvan, et enam mitte, ei viitsi lihtsalt enam, pole mõtet.
Aga nii ongi, ma olen toonud välja Tiff Needelli öeldud asjad, olen toonud välja füüsika, samuti jäärajad, aga ikka ei midagi tarka pole sellele vastatud.

Mind lihtsalt materdatakse siin ja eitatakse tagaveo väga suuri miinuseid talvel.
Eks eitakse siis edasi, aga seda ma ütlen, et ühegi naise kätte ma tagavedu ei anna talvel, eluseeski mitte.

Tagavedu pole nüüd nii ohtlik ka. Mõistusega tuleb sõita. Inimene kes ei oska sõita, sõidab iga veoskeemiga teelt välja. Jäärajaga suht mõttetu võrrelda, kuna ega linnatänavatel/maanteedel keegi ajapeale ei sõida ja autost maksimumi ei võta, et viimset piiri vaja taga ajada. Korralikud rehvid ja mõistusega asjajuures ja pole midagi hullu.

To solksolk_: Maanteel 90ga rahulikult sõites ei käi sul külg küll päris palju ees ja ei pendelda tagaots. Ma ei tea mida sa seal roolitaga teed. Kui äkkmanöövreid ei tee, pole hullu midagi. Ja need kes rekkate alla sõidavad. Tihti on see,et hüpatakse möödasõitu alustades eessõitva autotagant välja ja ohhh rekka ja kiiresti tagasi. Sellise kiire rooliliigutusega ühele ja teiselepoole sa autoüle kontrolli kaotadki ja lõpetadki kellegi otsas või metsas. Enne sa vaikselt vajud ju telgjoone lähedale ja vaatad kas eest tühi jne, kui hakkad möödasõitu tegema, mitte ei hüppa lampi välja. Jälgid pikemalt ette ja sujuvad manöövrid ja gaasiga ümberkäimine ja midagi pole häda. Kui sa ei tule tagaveoga toime, siis järelikult tuleb sõita esiveoga, lihtne. Iga inimene valib selle, millega ta ennast kindlalt tunneb.

Muudetud 25.11.10 15:01

Kui jäärajal on esivedu kiirem, siis järelikult on ta ka linnaliikluses kindlam sõita, ka korralikult sõites.

Kuid mainin ühe asja veel ära, mis näitab ära, miks on tagasild väga oluline ja miks peab ka esiveol taga korralik rehv olema.
Nimelt, alles eile või üleile? oli õnnetus, kus üks esiveoline pirukas miski citroen äkki, sõitis taga suverehvidega ja ees lamellid.
ta läks külglibisemisse lendas mondeole sisse ja juht sai surma nii pirukas kui mondeos.
Uudistes olemas ee, sinine pirukas oli.

Kuid nagu ütlesin, jään tagaveo suhtes oma arvamusele ja kes veel aru ei saanud, toonitan veelkord, saan tagaveoga hakkama küll, aga mulle ei meeldi tagaveoga libedaga oma tavasõite teha.
Muidu lõbutseda külg ees sõita, meeldib aga küll.

See,et ta kiirem jäärajal on, ei tähenda,et temaga on linnaliikluses kindlam sõita. Lihtsalt esiveo skeem rajal on kiirem kui tagaveo skeem. Jäärajalt sa võid vaadata mis rehvid hästi peavad, aga mitte, et mis veoskeem kindlam on linnas.

Solgile: no näed, meie ootused auto suhtes ongi täiesti erinevad. Mulle jälle ei meeldi külg ees liikluses või parklates lollusi teha, ma tahan lihtsalt stabiilselt liikuda nii, et ükski olukord üllatusi ei tekitaks. Naiste teema kohta, et mu oma naine sõitis esimesed aastad kõik esiveolistega, sai jäärajal proovida ja võrrelda ja sellest saadik väga libeda ilmaga enam esiveolise rooli istuda ei taha. Ei võrdle praegu mitte Yaris vs Bmw740, vaid tema hindas ka sama suure esiveolise käitumist ootamatu libeduse tekkimisel raskemini etteaimatavaks ja sellest edasi olid ta autodeks juba Volvod (ise valis, mina ei arvanud tollal Volvodest eriti midagi). Ära saa valesti aru, jutt ei käi kihutamisest vaid legaalsetest kiirustest.

TO VVV1: Nende üle- ja alajuhitavust soodustavate REHVIDE all pidasid tõenäoliselt silmas rehvide erinevaid külg- ja pikipidamise omadusi. See on jällegi üks teema, mida on väga raske massidesse viia, sest enne tuleb sõita ikka hirmus palju, kui tekib üldse oskus neid rehve õigeti valida (kogenu isa valitud rehvid ei pruugi sobida poja sõidustiiliga - käib ka meie pere kohta). Vbl neis rehvi omadustes peitubki see müstika, miks mõnel mehel on tagavedu hirmus ülejuhitav ja teisel mitte, samuti ka esiveoga - ostes uued rehvid vaadatakse sageli just järjekorda talverehvitestis, mitte neid omadusi, millest see hinne koosneb.

PS: täna toimus otse mu nina all 2 plekimõlkimist, milles osales kokku 6 autot. Neist kuuest 5 olid esiveolised (see pole üldse asja point praegu) ja üks maastur. Mõlema laksu põhjus oli esiveolise tehtud mootoriga pidurdus lauges ja kerge kaldega kurvis, millele järgnes spinn. Ühe avarii puhul tegi üks taga olijatest täpselt samasuguse sõiduvea: veel enne pidurile vajutamist suutis teha ülikiire liigutuse ja sõita ees pidurdajast ilusti mööda, kuid mootoriga pidurdus viskas jälle saba ette, spinn ja ikka pani teise masinaga küljed kokku. Siit tulebki välja see kõige sagedamini tehtav sõiduviga, mis esiveolisi kraavi viib, sest juhid reageerivad valesti auto käestminekule, kuna nad ei tundnud tee libedust - see on igal juhul sõiduviga, mitte et esiveoga ei peaks saama sõita:) Neist üks avarii toimus otse nina ees, kusjuures ma ise vältisin (tühja Hiacega, tagavedu) otsasõitu täpselt samuti nagu see spinni teinud esiveolise juht (kes kasutas arusaamatutel põhjustel tagaveolise sõiduvõtteid esiveo puhul...). Ehk siis see sama, mida ma teema algusest saadik juba seletada olen üritanud, et inimese mõtlematu/instinktiivne käitumine sobib paremini kokku tagaveoga, esiveoline nõuab juba natuke harjutamist ja oskusi (iseenesest väga lihtsaid oskusi).

Ttunder.Aga me ju siin tahamegi teada kumb on parem kas esi või tagavedu.Ega siis jäärajal esiveolised ei kasuta paremaid rehve kui tagaveolised.Minu teada kõigil võrdsed võimalused.Parim talvel aga see skeem,millisega saab kiiremini ohutult sõita ja kui esiveoline läbib teatud kurve näiteks 45-ga aga tagaveoline 40-ega siis tähendab.et kui esiveoline sõidab kah 40-ga neis kurvides,siis ei ole ta nii piiripeale viidud ja seega ka ohutum.See tähendab,et esiveolisega tuleb otlikkus suuremal kiirusel kui tagaveolisel .Seega andestab esiveoline samal kiirusel rohkem juhi eksimusi,st on talvel ohutum ja parem.

To Triceps: Ma ei räägigi,et esiveolised kasutavad jäärajal paremaid rehve kui tagaveolised. Veoskeem on see mis jääraja jaoks on kiirem lihtsalt. Linnatänavad pole jäärada kus sa teed pidevalt järske pöördeid ja võitled sajandike nimel. Sõidad rahulikult ja pole vahet mis vedune on.

Praegu väljas sõites lihtsalt enamus inimesi sureb ära kui lund näeb, olgu tal esi-, tagu- või nelivedu. Maanteel sõidetakse 90alas 70-ga, ja kui tuleb 70 ala, siis nagu enam 70ga sõita ei saa, ja võetakse 40-50 peale. Sellele loogikale pihta väga ei hammusta. Olen sõitnud 3 tagaveolise ja 2 esiveolisega, ning jään truuks tagaveolisele, ning esivedu maha ei tee. Sõidab inimene sellega mis talle meeldib ja millega ta tunneb ennast vabalt ja kindlalt.

Tere,lp.arutlejad!Nõustun-olen poolt,kes pooldavad libeda ajaks esiveolise skeemi paremusega-tingimus,korralikud rehvid (ise eelistan naelu kuna on liikumist asulavälistel teedel küllaltki palju),ei kasuta-tarvita järske-äkilisi juhtimisvõtteid,mis ongi üheks suuremaks avarii-õnnetuse põhjuseks.Ohtliku olukorra tekkimisel, aitavad leevendada-vältida küll "lisad" (kallimatel liikuritel) kuid mitte lõplikult.Ise kasutan ja soovitan vedavale sillale (kui peab valima) paremas olukorras olevaid rehve,pean silmas identseid rehve (toodi näide ju all olnud suverehvidest).Pooldan ka arvamust,et libedaga-talvel,kasutada veidi kitsamaid kuid sobiva diameetriga rehve.Enne kurvidsse sisenemist peaks juht olema suuteline hindama võimalikku ohutut läbimiskiirust ja saavutama selle enne kurvi sisenemist. Hoidma esiveolisel rattad sobivalt "töös",tunneb ikka ära küüll kui auto hakkab kuhugi "mujale"minema kui soovitud ,"tellides"sobivalt mootori pöördeid madalamale-kõrgemale.Seda oleks muidugi vajalik sobivas kohas-paigas vedigi harjutada.Lõpetuseks ütleksin,et "mootoriga" pidurdamisel kutsub külglibisemise esile kindlalt siduri äkiline-järsk vabastamine,lisaks veerevkoosseisu puudulikkus (rehvid,pidurid,kokkujooks jne.),olgu siis tegu esi-või tagaveolisega.

triceps ma olen sinuga 100% nõus. Ma räägin ise juba pikemat aega täpselt sama juttu.



Vot tuligi välja see, miks mootoriga pidurdamine on libedaga halb, vot just sellest näiteks olengi mina rääkinud.
Kuid jäärada annab liiklusega võrrelda ikka väga palju, sest liikluses on ka kiirendamised, pidurdamised kurvid jne, seega täpselt sama füüsika.

To triceps:

Sa unustad ära ühe lihtsa asja. Nimelt - kui tagaveolise auto puhul piisab jäärajal "maksimumi" (või sellele lähedase tulemuse) väljavõtmiseks laias laastus heast tagumikutunnetusest ja tundlikust gaasijalast, siis esiveolise auto puhul läheb kohe kindlasti ka vasaku jala pidurit vaja. Jäärajasõitude paremusjärjestused ei näe ju sellised välja, et alguses on kõik esiveolised ja siis kõik tagaveolised. Kui hakata uurima, mida parima aja saavutanud tagaveolistelt "kotti" saanud esiveoliste juhid valesti/teistmoodi teevad, saab üsna kiiresti selgeks, et nende juhitud autodest vaid väheseid võib mingil ajahetkel koos ketravate veorataste ja süttinud pidurituledega näha :) See ei tähenda, et vasaku jalaga mittepidurdades esiveolised jäärajal aeglasemad on, vaid näitab seda, et isegi päris paljud autosporti tegevad inimesed ei suuda oma sõiduriista selle võimete piiri lähedalegi viia, olgugi et tegu on lihtsa titepiikidega Civicu, Golfi vms. Mis siis veel igati keskmisest roolikeerajast rääkida, kes saab asjadest võib-olla sama primitiivselt aru nagu solksolk...

Enda kõige eredam sellega seonduv kogemus pärineb paari aasta tagant, kui läksime sõbraga tema isa perfektses korras uute lamellrehvidega varustatud VAZ 2105-ga lähedalasuvale jäärajale "paugutama". Seal käisid enamasti sõitu harjutamas just sellised keskmised pereemad ja -isad täiesti tavaliste pereautodega (Passat, Sharan, CR-V jms). Rada oli mitme pika ja lauge kurviga, mida õnnestus veosillast hoolimata kõige kiiremini kerge ülejuhitavusega läbida. Esiveolised vajanuks selleks väga lihtsat `flick`i kurvi alguses (pidurit polnud vaja puudutada) ja need kurvid saanuks praktiliselt maanteekiirusega ära võtta (sõber oli selle oma esiveolisega järgi proovinud). See oli Jüridele-Maridele aga täielik tuumafüüsika ja nii nad meile seal nelja-viiekümnega töristades jalgu jäid, ise meeleheitlikult alajuhitavusega võitlemas :)

PS! Kes sattus eile "Ringvaatest" Aasta Auto valimist nägema ja vähegi vaadata oskas, see pani kindlasti tähele, et kodanik Murakas kasutas esiveoliste autodega lumel äkilisemaid manöövreid tehes vasaku jala pidurit üsna usinasti, olgugi et piiride katsetamisest oli asi kaugel. Ju ta siis peab seda esivedustega libedal pinnasel "kihutamise" iseenestvõetavaks osaks :)

#kui esiveoline läbib teatud kurve näiteks 45-ga aga tagaveoline 40-ega siis
#tähendab.et kui esiveoline sõidab kah 40-ga neis kurvides,siis ei ole ta nii
#piiripeale viidud ja seega ka ohutum

Iseenesest õige lähenemine. Kuna me ei räägi rallist, kus nn linnakurve tuleks läbida ilmtingimata max võimaliku kiirusega, siis maanteel on mingi ülimalt lauge kaare puhul võimalik läbida seda ühe autoga 220-ga, teisel juhul 210-ga, kolmandal juhul 180-ga ja kindlasti leidub mõni auto/rehvi/juhikombinatsioon, kus see max "võimalik" kiirus on vaid 100 ringis. Paned tähele, ma ei räägigi veoskeemist vaid hoopis autost;). Kuna maanteedel neid järske kurve pole ja kihutajad on korduvalt tõestanud, et need teed on ka halvimates oludes läbitavad 200+ kiirusel, siis 90-ga sõites kiirust ületamata, mis on niivõrd kaugel maksimaalsest, ei tohiks veoskeem üldse mingit tähtsust omada. Küll aga omab tähtsust see, kui juht ei tunneta teed, ei oska hinnata tegelikku libedust ja asub tegema selliseid manöövreid, mida ta tegelikku olukorda tajudes ei teeks.

Neutraalsele mehele: räägid praegu puhast kulda. Aga oled märganud, mis on jäärajal harjutajate puhul kõige tüüpilisem ohtlik sõiduviga, mida hämmastavalt paljud siiski teevad? Igaüks võib minna vaatama seda kasvõi täna öösel suvalisse ostukeskuse parklasse. Kui esiveoliste omanikud mängivad kässariga lolli, siis tagaveoliste omanikud üritavad hoida külge ees võimalikult kaua. Aga kui hakkab käest minema, ei tõsteta kohe jalga gaasilt vaid üritatakse gaasi vähendades päästa mis päästa annab, st jätkata külg ees driftimist, mitte auto otseks tõmmata. Jääb mulje, et täpselt sama viga tegi ka solksolk, kui tagaveoline auto teda oma käitumisega üllatas. See sõiduviga on äärmiselt levinud, just mingite alla 25a noorte seas, kellel on võimeid rohkem kui kellelgi teisel, kogemusi hakkab juba olema, aga samas vaimustuvad veel nagu lapsed ja adrenaliinilaksu all unustavad kõik selle, mida kogemused varem õpetasid.

Hea näide on üks Männiku jääl nähtud/filmitud noore inimese sõit tagaveolisega, kus ta mingi 5-6 ringi järjest suutis täpselt samas kohas ja just kõige laugemas kurvis täpselt sama sõiduvea tõttu valli sõita. Kässariga lollitajatega midagi sellist ei juhtunud, sest kässarit lahti lastes tõmbabki auto alati otseks. Liikluses sõites ei kasutata aga esiveolisel kässarit ja tagaveolisega ei läbita kurve külg ees (see vea tegija sõitnud aastaid linnas vägagi turvaliselt ja ilma avariideta, aga tema käitumist jäärajal uljaks minnes oli kohe piinlik vaadata).

#Kuid jäärada annab liiklusega võrrelda ikka väga palju, sest liikluses on ka
#kiirendamised, pidurdamised kurvid jne, seega täpselt sama füüsika.

Ma eeldan, et 100% jäärajal käijatest sõidavad oma võimete piiri peal või nii lähedal sellele piirile kui oskavad. Kõlab päris hirmutavalt, kui liikluses mõni samamoodi oma võimete piiril sõidab...

Ma ei tea, kuidas siin sõnavõtjad tavaliselt sõidavad, aga julgeks arvata, et tagaveolist stabiilselt libisemas hoida on lihtsam selgeks õppida kui esiveolisel vasaku jalaga EFEKTIIVSELT kurvides pidurdama õppida. St ma teen ise mõlemat, kuid vasakuga pidurdamist ei tee päris instinktiivselt vaid pean ikkagi mõtlema selle peale, olgugi et juba aastaid olnud jäärajaautona just esiveoline ning kasutan seda pea igas kurvis...

Paarsada kommi tagasi loobusin siin vaidlemast aga vahepeal juhtus minuga selline lugu, et kukkusin libedaga pea peale... kuskil Väike-Kärsamäe lähedal.
Toibudes saabus selgus... nüüd on must valge ja tagaveolised kindlalt talvel paremad, mida tõestavad ka ilmekalt TM testid... ridade vahelt tuleb lihtsalt lugeda osata!

TM 9.2010
http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/TM92010#5544158
315125968562
TM 11.2009
http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/TalveautodTm112
009#5429534839689728130
TM 10. 2008
http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/TalveautodTm102
008#5429527210650923874
TM 2005
http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/test/2005/11/?headerID=
134
(Tagavedu ja suur kaal oli miinuseks kurvilisel mäkketõusul, mille kõige järsemast osast Chrysler libedaga üles ei pääsenud...)

siin 1 tagaveolise omanik on isegi talveks konksu stangest välja jätnud, et esiveolisi meetristest hangedest välja tõmmata :)
tagaveo vastu ikka ei saa - fakt!
http://www.postimees.ee/?g=2393&art=348799#84524

Tänavasõidu rehvidega saab tagaveoline ikkagi keskmiselt lutti esiveolise käest kas jäärajal või talvistel teedel liigeldes.Ei anna see tagumis e ja esimese jalaga pidurdamine siin midagi juurde.Ka külg ees driftimine tavarehviga ei pruugi kurvi läbimise kiirusele midagi lisada.Ainult effektne vaadata.Ja pealegi ei ole eriti tervislik liikluses külg ees ,tagumik vasttassuunavööndis,kulgeda.Aga suurema keskmise kiirusega saab tavaliikluses tavateedel tavarehviga liigelda esiveolisega.
Jah difriplokiga tagaveoline võib lumes parem olla aga räägime ikka võrdsetest tingimustest.

#Tänavasõidu rehvidega saab tagaveoline ikkagi keskmiselt lutti esiveolise
#käest kas jäärajal või talvistel teedel liigeldes.

Vaata, alati ei ole point lutitamises. Pane sellise auto rooli keegi suvaline memm rasketes liiklusoludes, vaata kumb ilma lutitamisvajaduseta selliseid otsi kiiremini sõidab? Ehk siis sama jutt, miks need memmed seal kaugel põhjas on nõus ostma pigem suht kalli tagaveolise, kui autona samaväärse (või paremagi) esiveolise saaks oluliselt odavamalt. Usu mind, memmed ei drifti ega liikle külg ees;)

Tricepsile veel: Sul vist teema algus läbi lugemata või ununenud juba,a ga meenutan, et blokeeruva difriga tagaveolisele on võrdne vastane blokeeruva difriga esiveoline. Kus nad siis kõik on? Difriblokk annab eelise eelkõige jää peal, kus on piiravaks teguriks pidamine, mitte seal, kus vedavad rattad kõigest läbi tahavad vajuda ja auto põhjapeale kinni jätta. Vast igaüks saab aru, et kui auto istub põhja peal, pole eriti vahet, mitu ratast tal õhus ringi käib.

Linnas, kes sõidavad üksinda, liigelge rahulikult oma esiveolisega edasi, selleks need autod ju loodud ongi. Aga kui võtate pere (raskus!) kaasa ja tahate maale sugulastele külla minna, meenutage mida siin teemas on pikemalt lahatud;)

Muudetud 30.11.10 06:24

See Kärsa "seal põhjas" tundub kuidagi alati kuidagi justkui kinnitatud fakt talle. Ma siis vaidleks ka "seal põhjas" teemal esi- vs tagavedu. Tegutsen ise Norras ja piirkond on Mo I Rana kuni Tromso. On piisavalt põhjas? On piisavalt kitsad ja käänulised ja lumised teed? Autopargiks firmas Hiaced, nii 4x4 kui ka tagaveolised; Kangood, ka 4x4 ja esiveolised paar tk, ja tagaveoga vitod. Miks on nii, et kui on teed puhtad, siis tahavad kõik kangesit sõita vitoga, aga kui tuleb talv, mida on enamuse aastast, siis vitod teevad ainult linnasõite ja sama on ka tagaveoliste hiacedega. Kogu liiklus käib 4x4 masinatega ja nende paari esiveolisega. Kuigi kuut on alati pilgeni kola täis ja vedrud "kahekorra", ehk massi võiks ju tagasillal olla. Ja me räägime aasta, max 2 vanadest autodest, mitte 15a vanadest "legendaarsetest" tagavedulistest. Miks nad siis ei liigu "seal kaugel põhjas"? Rehvide teemal pole mõtet vaidlema hakata, iga 2a tagant rehvide uuendamine, olenemata läbisõidust.
Endal hoovis 2x esivedu ja 1x nelivedu. Ja pole ka "seal põhjas" kordagi kinni jäänud, küll aga olen mitmeid kordi lükanud töökaaslase omegat.

Tegelt ei jõua me selle vaidlusega kuhugi :)

Tegelt on ka see poolemeetrises lumes sõit ikka veidi kõvatamine.Jah inertsiga võib sellest läbi kimada.Aga mõõtsin eelmisel talvel ära kui paksus lumes suudab 4 veoline 50:50 lukustusega vabade silladivritega linnamaastur liigelda.Lumi kus võid vabalt seisma jääda ja uuesti startida on ca 40 cm,siis tekib uuel kohaltvõtul juba põhjapeale jäämise effekt,st rattad vajuvad rippesse.Seda ka eeldusel,et lumealune pind on külmunud või muidu kõva.Sestap ei usu ka ,et tagaveoline lukustuva või libiseva difriga suudab poolemeetrises igas asendis startida ja seisma jääda ja uusesti startida.
Kliirens siis outlanderil ca 20 cm ,vaevalt et see ka volvodel suurem on.
Muidugi on teoreetiline võimalus,et tagaveoline suudab ombes 20 -35cm lund sahana teelt kõrvale lükata ,et põhja alla midagi suuremat ei jääks.Siis aga peaks olema ka fotosid,kus Volvost jääb järgi lumme lükatud ümbritsevast lumest 35 cm matalama tasemega kanal.50 cm-ses lumes.
Aga mis esiveolistel on plokkdifrid või piiratud libisemisega.Kas neid saab ka juurde pookida?

Täpsustuseks veel ,et lumel ja lumel on muidugi vahe.Sellest lumest,mida mina testisin oli pool korra saanud sula ja siis uuesti külmunud,pealt koorikuga ja siis selle juba ülejäänu pakase ajal sadanud lumi.

Tricepsile: vaata autod ja lumi pilditeemat, sealt leiad ka fotod põlvini lumest (nagu kirjutasin, pakkusin möödunud talvel kõigile võimaluse minna vaatama neid roopaid Männikul ja enda omasid kõrvale tekitada). Esiveolise eelis seisneb ju selles, et nina vajub läbi kuni leiab pidamise. Alates teatud lume paksusest on see juba puudus mitte eelis. Tagaveol nina ainult vajutab lund kokku, mitte ei kraabi rataste alust tühjaks, samal ajal kui tagaratas pole enam tati sees vaid selles kinnisõidetud jäljes. Seal pilditeemas kus salongist pildistatud roopaid auto ees, on roopa põhjast maapinnani veel üksjagu maad - roopa sügavus on väiksem kui lume paksus. See hea omadus, et esirattad auto nina sügavamale lumme ei kraabi, säilib tagaveol olenemata koormatusest;)

mina arvan,et need üdini esiveo pooldajad võiks hakata allkirju koguma,et tagaveolised autod üldse ära keelata.siis ei juhtuks ühtegi avariid ja keegi ei jääks kinni.elu oleks ju lill.

Kusjuures, ma tahaks väga teha katse kuskil suurel jääplätsil.
Sinna joonistaks miski kurvi maha, plats peaks olema nii suur, et näiteks 80-ga kurvist välja lennates, midagi ei juhtu.

Autod võtaks näiteks Ford Sierra ja Ford Escort, neile lähevad ühed veljed alla.
Ostaks ühed ja samad rehvid neile velgedele ja siis paneks neid ühe auto alla ja teise auto alla ja testiks kurvi, näiteks algul 50-ga, siis 55 jne.
Lõpuks oleks näha, kumba autoga on kindlam ja lihtsam seda kurvi läbid aja kumb suudab ilma erilise võimlemiseta roolitaga kurvi ära võtta kiiremini.


Kahjuks ma ei tea kuskil nii head jää platsi ja raha pole ka niipalju ülearu ,et seda testi finantseerima hakata.

Minu väide jääb endiselt muidugi selleks, et esivedu läbib selle kurvi rahulikumalt ja suurema kiirusega ning kindlamini, kui tagavedu.
Just see omadus teebki esiveo maanteel kindlamaks, kui tagaveo.

Linna juhitavus jne ei huvita mind üldse, seal on nii väiksed kiirused, et seal võib sõita suvalise kaun rehviga ja suvalise veoskeemiga, kasvõi üheveolise autoga.

#Ja me räägime aasta, max 2 vanadest autodest, mitte 15a vanadest
#"legendaarsetest" tagavedulistest.

Sina räägid, mitte mina. Huvitav küll mikspärast? Kui palju kohalikke siis iga 2a tagant seal autosid vahetab? Miks seal külades siis vanad (pigem 15-30a vanused) autod tooni annavad?

Kui tahad põhjamaadest rääkida, siis soome keele oskajatele mõni näide, mis kirjutatakse ("tästä hieno takaveto talveksi" eri versioonides) juurde tagaveo müügikuulutustele:
http://www.nettiauto.com/bmw/518/3650135
http://www.nettiauto.com/toyota/starlet/3638090
http://www.nettiauto.com/toyota/corolla/3614351
http://www.nettiauto.com/volvo/240/3630831
http://www.nettiauto.com/volvo/360/3643850
http://www.nettiauto.com/mercedes-benz/190/3632692
jne jne, igaüks võib ise otsida. Kui rootsit ei mõista, siis google translatori abil võib jätkata otsinguid blocket.se lehel. Peaks vast olema kõigile mõistetav, et kui sel viisil oma tagaveolist hea talveautona reklaamitakse, on selle reklaami tõsiseltvõetavuseks vajalik kogu ühiskonna heakskiit tagaveoliste kui heade talveautode osas. Rõhk on sõnal ühiskond, mis oluliselt laiem mõiste kui lihtsalt mõned tagaveoliste fännid.

Muudetud 30.11.10 06:39

Siin käib juba suurem osa vaidlusest selle üle mida keegi kellegi arvates paremuseks pidama peaks seoses esivedu vs tagavedu, mitte selleüle, mis teema pealkirjas kirjas on.

Täiesti selge, et laias laastus ja igasugustes üldistes plaanides ja tavaliikluse seisukohalt saab võtta aluseks ikka need omadused, mis võimaldavad REAALSELT probleemivabamalt kulgeda.

Kuna nagu ka näiteks "Kärss" mainis siis tavaliikluses kiiruste juures ei pruugi see vedude erinevus üldse märkimisväärselt avalduda, aga seda selgemini ja otsesemalt avaldub ekstreemtingimustes, mille kõige lihtsamaks avaldumise vormiks on katsetuskiiruste tõstmine´erinevates oludes, misläbi suurenevad ka need omaduste erinevused, mis erinevad vedusid iseloomustavad. Pole absoluutselt teemaks, et kui keegi inimene absoluutselt ebaadekvaatselt oma autot juhib või seda üldse tunneb ja tunnetab, siis millega on raskem õnnetusi vältida jne. Õnnetusi on lihtsam vältida sellega, millega on omandatud refleksi tasemele ohusituatsioonist väljatulemise võtted. Ja see pole kaugeltki nii, et praeguse aja noorema generatsiooni juhtide hulgas oleksid reflekside tasemel valdavad tagaveoliste juhtimisvõtted. See on nii inimestel, kes VAZ-ide jms ajastust pärit, aga mitte enamusel juhtidest.
Näiteks TM talveautode testid on korraldatud proffesionaalsete ajakirjanike poolt ja läbiviidud proffesionaalsete testisõitjate poolt (kes veel aru pole saanud). Sellest tulenevalt on tegemist ka TUNDUVALT faktilisema infoga, kui ükskõik kelle subjektiivse jutuga kasvõi siit.
See mida sa "Kärss" tagaveo kaitseks siin rääkida püüad, käib pigem demagoogia valda, mida objektiivsete faktidega seostada on väga raske.
Või mis parameetreid sa pakuksid võtta aluseks veoskeemi edukuse hindamisel, kui mitte neid, mis on äratoodud näiteks TM talveautode testis ?
See millega mingid seniilsed mutid kusagil sõidavad ja miks nad seda teevad, jäägu nende endi otsustada, sellel pole antud teemaga mingit pistmist. Reaalses liikluses me saame hinnata objektiivselt näiteks seda kui kiiresti mingites konkreetsetes oludes on võimalik sõita mingeid vahemaid ohutult ja ilma teisteprobleemideta läbida.
Ma olen seda ka varem siin rõhutanud, et kui mingi tendens või nähtus avaldub suurtel kiirustel, siis täpselt see sama nähtus või tendens on omane veoskeemile ka väiksematel kiirustel. Suurem kiirus seda ainult võimendab nii, et see on nähtav ka väiksema nutikusega inimestele.
Ei ole mingit sellist asja veel keegi teaduslikul tasemel tõestanud, et väiksema kiirusega liikuvale kehale mõjukisd mingid ühed füüsikalised jõud ja suurema kiirusega kehale mõjuksid mingid hoopis teistsugused jõud.
Mõjuvad TÄPSELT ühed ja samad jõud, ainult et kiiremini liikuvale kehale mõjuvad need samad jõud tunduvalt suuremates väärtsutes. Ja see ongi kogu erinevus, mitte see, et erinevatel kiirustel mõjuksid mingid erisuunalised või hoopis teistest füüsilistest teguritest tingitud jõud.
teatud muutused toimuvad alles ülehelikiirustel liikuvatele kehadele, aga see pole küll teema, mis seoses autodega mingit tähendust omaks.

to VVV1: kuna Sa kirjutasid sisuliselt sama postituse, mis paar lehekülge varem, siis vastan kah samamoodi. TMi parameetritel pole midagi viga (parameetritest on puudu tõesti läbitavus ja samad katsed koormaga ning üksinda sõites), kuid nende osakaalusid lõpphindes muudetakse sujuvalt vastavalt "vajadusele" ning testi valitakse täiesti ebavõrdse varustustasemega autod (hea näide just viimase testi mersu, millel odavaim võimalik roolivõim, kuid kõik ostjad tellivad reaalselt selle auto ju kallima versiooni roolivõimuga, ise kah kirjutasid et nende versioonide juhitavus on täiesti erinev). Sinu jutt kiirustest ei veena endiselt, kuna ma ei kasuta kunagi selliseid piiripealse lähedasi kiirusi. Ainus koht, kus kiirus on minu jaoks oluline, on just see lumes müttamine, et koduni jõuda - seal sõidab igaüks nii kiiresti kui vähegi suudab (reaalselt siis esimese-teise käiguga pidamise piiril) ja ma tervitaksin kahe käega, kui esivedu end sügavale kraapimise asemel hoopis kiirust suudaks hoida/arendada. Kuna praegu on ka esiveoga hoovipealne ilusti sõidetav, siis hakkab silma just see, kui sügavad on esiveolise (Toledo) jäljed lumepudrus, samal ajal kui suurem/raskem tagavedu ei vaju nii sügavale. Proovisin pildistada, aga pildilt ei paista see nii hästi välja, et selle teema kriitikud rahule jääks. Katsun kuidagi paremini selle mõnel päeval pildile saada ja siis jagan ka teistega.

TO solksolk: tubli, tee ära. Olgugi Escort ja Sierra täiesti eri klasside ja kaalukategooriate autod. Testimiseks vajalikke rehve ei pea ju ise ostma, need võid laenata (ja nii raha kokku hoida). Aga mõlema veoskeemi roolis peaks olema ikka inimene, kes sellega sõita oskab (mitte nii et minnakse tagaveo refleksida esiveolist kurvi viima või vastupidi), et need kiiruse vahed ei tekiks juhi oskustest.

Muuseas, sierra diisel kaalub 1120kg ja 1,8 diisel escort kaalub 1112kg, kärss kas on neil mingit kaalu kategooria vahet?
Mina küll aru ei saa, et oleks.
Kuid Sierra on ju kõrgema klassi auto, kui Escort?
Seega peaks Sierra antud testi paremini läbima, aga praktiakst ütlen sulle, et escort paneb sierral seal jäises kurvis pika puuga.
Miks peaks nende roolis olema inimene, kes on hea juht?
Nende roolis võib olla suvaline *****, sest ma tahangi öelda seda, et keskmine juht, saab esiveoga läbida kurvi kiiremini, kui tagaveoga samas ei pea selleks midagi eriti tegema ja saab seda rahulikult ilma erilisi oskusi omamata teha.


kärss mina üritangi sulle juba pikemat aega seletada, et esiveolisega on samal kiirusel sõites libedaga ohutum tunduvalt, kui tagaveoga.
Nagu ikka toon ma jälle välja musta jää, mis on ühtlasi ka väga salakval asi ja, kus tuleb esiveo paremus ikka väga tugevalt esile.
Läbivus ei ole minu jaoks oluline, kuna mind huvitab maantee ohutus.

Justnimelt tabvatarbijale on oluline maanteeohutus ja ka linnas,sest õuepeal ukerdades ei põhjusta endale ega teistele materiaalset ega lihalist kahju.Muidugi võib möönda,et teatud tagaveolised teevad sügavas lumes võib-olla esiveolisele ära aga vastukaaluks on tihtipeale seal kinnijäämine mõlemale garanteeritud ja esiveolisega saab kergemini ennast välja nihverdada.Enam talviseid plusse niisiis ikkagi edeveolisele.

Vaata, solksolk, kõiki sinu teemasid läbib üks sinupoolne viga: sa püstitad enda arvamusele ja oskustele vastava teema, aga sa ei arvesta , et on veel teisi arvamusi või su arvamus osutub läbinisti valeks.
Sama seis on siin kui sa paned eriveolistel sõitma suvalised kutid tänavalt.Miks? See sinu lahendus näitab ära ainult suva kuttide sõiduoskuse, mitte kuidagi sa ei saa hinnata autode ehk veoskeemide omadusi. Jõudis kohale? Autode omadused saavad selgeks ikka kogenud juhte kasutades. Kas nüüd jõudis pärale?
Omale meenuvad erinevatest veoskeemidest paar seikka.
Kunagi sai elatud Piusa jõe ürgoru kaldal ja sinna läks selline tee, et alul suht järsk tõus, millele järgnes lühike, aga suht kehvas seisus lauge tõus ja edasi jälle järsem tõus. Tee pikkus ca 600m. Tagaveolisega talvel sai hoog üles võetud ja läbitud esimene tõus, laugemas pidi hoogu maha võtma ja sellest kui kiiresti sa laugema läbisid, sõltus , kas sa said ülesse või pidid teisele katsele minema. Esiveolisega see tee erilisi probleeme ei tekitanud. Sellest järeldan, et veoskeemid on suht olulised mittetasapinnalisel teel.
Teine juhtum: Kuskil Veriora kandis öösel paks lumi ja mitte ühtegi jälge. Autoks siis tagaveoline Toyota Liteace. Paarikilomeetrine tee sai läbitud viisil edasi- tagasi st. edasi niikaua kuni tagarattad puksima hakkasid ja siis tagasi ja jälle hooga edasi. Ei mäleta enam kas lumi oli värske, kõva või sula. Üldiselt arvan, et erinevad veoskeemid on vahel eeliseks, vahel miinuseks. Oskaja kasutab need eelised, saamatu aga ei sedagi. Vähegi kogenud juht saab hakkama mõlema skeemiga. See ainult minu isiklik arvamus ja ei pretendeeri abs. tõele.

Muudetud 29.11.10 16:25

Tricepsile: täiesti nõus, enam talveplusse kindlasti esiveolisele, pidades silmas eelkõige tänapäevaseid autokasutamise harjumusi (sõidetakse üksinda ja linnas ja suht tasasel pinnal). Kui aga elad maal ja pead läbima mitu kilomeetrit tuisanud teed, siis on väga suur vahe, kas ühe hoovõtmise järel suudad sõita korraga 50m või ainult 10m, isegi kui mõlemad lõpuks sihtkohta on suutelised jõudma. St ikka seesama esiveolise sissekraapimise omadus, mis on linnas kuni paarikümne cm lumes eelis aga sügavas ja paksus pudrus jällegi puudus. Seda enam, kui ei sõida üksinda vaid pere kah peal.

Solksolgile: mis kaalud need nüüd olid? Räägid ikka sama aasta autodest? Võrrelda võiks pigem täismasse, sest Sierrasid vaevalt keegi üksinda sõitmiseks ostis, need ikka pereautod (maal on tänaseni). Sierra juhitavuse kohta ei oska samas midagi arvata, vbl on Sul õigus ja panebki Escort pika puuga.

#Nende roolis võib olla suvaline *****

Kui see suvaline ***** pole jutumees vaid kasutab igapäevaselt ka ise autot (sedasama Sierrat või Escorti?), on see auto paratamatult kas esi- või taga- või neliveoline. St see ***** pole kunagi SUVALINE vaid reeglina ikka ühe konkreetse veoskeemiga harjunud. Suvalisi leiab vaid autokoolist, kel pole veel millegagi kogemusi. Tunni-paarise harjutamise järel usun, et see algaja teeks Su katset kiiremini pigem tagaveolisega (mitte ilmtingimata Sierraga), aga võin ka eksida - Sul on võimalus tõestada oma hüpoteesi!

tuleb välja, et siinsed spetsialistid ikka sõita ei oska...hooga ei sõideta mingist vallist, ega poolemeetrises lumes, sest hooga korjad endale lume kõhu alla ja rattad kaotavad kontakti:))))....ma ei pand tähele, kes selle kõvatamise autor oli, aga jutt jumala õige...ja ega seda autotunnetust siin foorumis õppida/õpetada ei saagi...tuleb lihtsalt rooli istuda ja sõita...iga auto käitub erinevalt, isegi sama mark...siin tulevad mängu pisidetailid....rehvid, runga seaded, amortisaatorite olukord ja tüüp, pidurisüsteemi olukord, liigendite ja pukside olukord.....ja loomulikult see tihend rooli ja istme vahel:)...aga see kõvatamine siin foorumis näitab, et hinnatakse oma võimeid üle....on ainult aja küsimus kus mõni siinne spetsialist parimal juhul põllupeal lõpetab:)

Lugesin algusest peale läbi kogu teema ja puhastasin seda: kustusid (muutusid tavakasutajaile nähtamatuks) valdav enamus isiklikke solvanguid, suur osa offtopikutest, "jututoa/msn" stiilis mittepikaajalist infot kandvad vestlused ja niisama teemavälised väited, mis võiks väga kergelt sünnitada uusi offtopikuid:).

Lepime kokku, et kui on tahtmine kedagi kuhugi kutsuda ja testima minna, siis kõik saavad oma konkreetsed kutsed esitada foorumi Ürituste alajaotuses ja kõik kes tahavad kokku saada ning testida, jälgivad seda alajaotust ja võtavad seal omavahel ühendust. Ja et siin rohkem ärplemist poleks, siis siin teemas neid kokkusaamisi kokku ei lepi, vaid jätame siia ainult omavahelise vaidlemise talve-esi-tagaveo teemadel. Muu jutt kustutatakse.

Katsume edaspidi ka paremini teemas püsida ja materdame arvamusi mitte inimesi;)

Muudetud 01.12.10 16:33

Nii, olen lõuna-eestis ja siin hakkas ka lõpuks lumi sadama... kuigi taevas sinine ja päike paistab:-))
On Võru lähedal koht eramaal, kus saaks tõusu harjutada erinevate veoskeemidega. Saab ka hoogu võtta. Tegemist on tõsise mäega, kus võib jää olemasolul alla kontrollimatult lohiseda:-) Kui lumi all, pole hullu. Eelarvamusi ei oma ega avalda, eelviimase viienda pemmiga ja E mersuga kogemused seal mäel jätan enda teada.

Paar päeva tagasi Lauluväljaku parklas suur ummik. Parkla oli kaetud ~10-15 cm lumepudruga, millel ilmselt mõnes kohas ka jää all. Ummiku tekitaja oli keset teed risti seisev rattaid ringilaskev 5 seeria BMW, ei saanud ei edasi ega tagasi. Samas kõrval esiveolistel polnud probleemi sama lumepudru sees ka väikesest kallakust ülesse sõita. BMW oli muidugi tühi, ainult juht roolis.
Päev edasi - sai magalarajoonis kõrvaltänaval 90 kraadist kurvi võtta väga väikese kiirusega lumepudruga kaetud tänaval, esiveolisega ei tekkinud sellise kiiruse juures veel mingit alajuhitavust, samas eessõitev MB vänderdas ülejuhitavusest niijubedalt, et kiirus langes lausa olematuks ja mulle oli ta tõsiesks takistuseks, aga mööda saada polnud samuti võimalik, kuna tee kitsas.
Sama aja jooksul abistanud ka ühte esivedulist, kus roolis ilmselt kogenematu naisjuht, kes püüdis läbi lumesaha lülatud lumevalli parkida tänavaäärde sõidusuunaga risti ja jäi lihtsalt lumevalli "kõhupeale" kinni ega osanud ka rattaid ostseks keerata rattaringilaskmise ajal, et liikuma saada.
Tegemist suhtkoht erinevate situatsioonidega, mida iseloomustab see, et ühel on probleeme ~2 korda rohkem ja seda kohtades, kus esiveolised erilisi probleeme ei oma ja teisel juhul on tegemist situatsiooniga, kus ilmselt oleks probleemne ka enamusel tagaveolistest.

kärss... usun, et eesti advokatuur igatseb sinusugust meest! sa räägid musta valgeks! nii need kohtuprotsessid meil venivad. :-)
aga see selleks.

usun, et suurem osa lugejaid ei vaidle mulle vastu, et talvel esivedu ikkagi lihtsam ja kindlam (kinni ei jää, jõuad kohale).

ise pean AUTOKS ikkagi tagaveolist aga kui vaja laps lasteaiast ära tuua ja meeletu tuisk on ja palju lund juba maas, pole mul esiveolise vastu midagi :-)

TO VVV1: Sa tegelikult räägidki praegu sellest, millest on juttu kogu teemas, nimelt tagaveolise võimalus liikuda hästi vaid edasi-tagasi, kuid kui samal ajal vaja teha pööre (nt parkimiskohalt väljasõit), ongi häda käes. Sellepärast pole ma ka kunagi vaidlustanud seda, et linnaautoks sobib paremini esiveoline, eriti veel neile, kes üksinda ringi sõidavad.

Kogemustest rääkides: viimase ööpäeva jooksul on otse mu nina ees vajanud abi üks esi- ja üks tagaveoline. Aitasin nii, et istusin rooli, rohkemat polnud vajagi, tulid ise välja, tegemist elementaarsete sõiduvigadega. Lisaks mul üks tuttav, kes mingi oma imeliku põhimõtte pärast ei vaheta talvekumme alla enne 1. detsembrit - lihtsalt trotsi pärast, sest tema arvates on jabur reguleerida seadusega asju, mida peaks reguleerima terve mõistus ja ta nüüd tõestab, et kui sai vene ajal aastakümneid sõidetud talv läbi slikkidega, saab ka nüüd 1.dets-ni ja alates 1. märtsist. Kusjuures saabki, ei tekita ummikuid, sõidab avariisid tegemata maanteel max lubatud kiirusega ja vihjeks niipalju, et veoskeemiks ei ole esivedu:)). Seda tahan öelda, et nähes eemalt mingit kinnijäämise olukorda, on raske võtta seisukohta, kas on tegu järjekordse pujäänikuga, kes üritab väänata füüsikaseadusi, oskamatusega või tõesti enda vajadustele mittevastava veoskeemiga. Igaüks peaks teadma OMA vajadusi siiski paremini kui oponendid foorumis;)

Oluline on just nimelt auto tühimass, sest neid autosid koormatakse nagunii ühtemoodi.
Nii Sierras, kui escortis on 5 kohta, seega 5 inimest sõidab ja mõlemasse autosse võetakse ka pagasit ühtemoodi.

Sierra 90a 2,3D kaalub 1120kg ja escort 1,8d 1993a kaalub 1112kg.
Põhimõtteliselt sama escort oli olemas ka 1991 aastal.
Sierra on üldse kerge auto ja mõni escort võib sierrast ka raskem olla.
Näiteks 83a 2,0 karpa sierra kaalub 1030kg.

tagaveoga võib ju lumesupis otse edasi liikuda, kuid kui pöörata on vaja on teema hoopis keerulisem. esiveolisel saab veojõudu suunata pöörates rattaid- tagaveoline surub ainult otse. katsuge sellele vastu vaielda

On keegi üldse kunagi selle vastu vaielda üritanud? N-punkt toob välja tagaveo puuduse, mille osas tehakse väga palju ka sõiduvigu. Kuna erinevalt esiveolistest õnnestub enamikel tagaveolistel keerata rattad üsna risti (loe: palju rohkem), siis parkimiskohalt niimoodi väljasõit tähendaks umbes sama nagu pidurdaks esiratastega samal ajal. Kui nüüd veel gaasiga kah liialdada, ongi väga lihtne auto korralikult maasse kaevata. St tagaveoline vajab talvel lumepudrus oluliselt pikemat "külgboksi" parklakohta tee ääres, et saaks liikuma nii, et rattaid eriti palju välja ei pööra ning pöörad need kohe liikuma hakates. Esiveolise pargid samas talvises lumepudrus libedust ära kasutades ka nii kitsasse vahesse, kuhu suvel ühe korraga sisse ei sõidakski!

Seal pole absoluutselt mingit vahet kas pöörad rattaid või mitte või teed midagi muud või mitte. Libedates oludes on tagaveolisega ikka kohapealt võtt problemaatilisem, kui esiveolisega ja sama käib ka edasise kulgemise kohta libedal, sest tagaots ujub (libiseb) iga väiksemagi gaasipedaali asendi muutumise peale.
2 päeva tagasi sõitsin MB 280E-ga. Alustuseks tekkis küsimus kohaltvõtul, et kas midagi on katki (automaatkast), annad gaasi ja ei mingit märki sellest, et auto suvatseks kusagile ka liikuda. Tagarattad käisid lihtsalt vaikselt kohapeal ringi ilma auto liikumisele mingitki mõju avaldamata. Ju oli alt ka jäine. Esiveoline samades tingimustes liigub, kuigi võib liikuda aeglaselt, aga ei teki eluski küsimust kas auto rattad üldse ringi käivad või mitte, kas auto kavatseb üldse kusagile liikuda või mitte.
All täiesti adekvaatsed (kulumisaste, rehvilaius) naastrehvid, tunne sellele vaatamata nagu "lehm libedal jääl", pidevalt peab rooliga töötama, et teha vastuliigutusi auto sirgel sõidujoonel püsimiseks.

Ehk küsimus pole mingites sõiduvõtetes, vähekogenud juht eksib nagunii suvalise veoga oma sõiduvõtetes, vaid selles, et ühega on väga libedates oludes enam-vähem sõita, samas, kui teisega peab ikka väga tugevaid mööndusi tegema, et selle käitumist talveoludes normaalseks pidada. Normaalseks võib seda käitumist pidada ilmselt ainult see kes fanaatsiliselt ettekujutab kui hea on tagaveolise võimsa autoga pidaval asfaldil ja SUVEL sõita või siis kellejaoks on autode alal ebapädeva naabri ees "luksautoga" uhkeldamise vajadus ( ja sellest saadav rahuldus) kõike muud varjutab. Ehk reaalsete sõiduomadustega TALVEL on kõigel sellel vähe pistmist. Masab see kas saad edasi, kui kiiresti ja probleemivabalt saad edasi ja kui pingevabalt libedal sõita kannatab. Pole ka mingit vahet kas sõita linnas või maal, lund jääd ja muud libedust leidub nii siin, kui seal piisavalt, et need vahed esile tuua.
Kärss tegelikult pole kumbki varem nimetatud kategooriast. Tal on mingi oma arvamus seoses tagaveolised ja ülirasked põhja talvetingimused, mis minuarvates on üpris ebatõenäolised rakendades seda loogikat, kuidas üks keskmine tagaveoline näiteks praegu käitub meie oludes.

aga kärss just see sama N punkt tagaveo talvel teel tantsima ajabki.

vvv1 olen sinu jutuga 100% nõus, saaks kärss ka ometi sellest aru.

http://www.jt.ee/?id=350587 noh näete, tüüpiline tagaveo õnnetus siin, paistab, et tuli laugest kurvist, ja käest see tagavedu läkski.


Üks põhjus, mispärast on esivedudega rohkem õnnetusi on see, et valdav enamus on esiveod ja veel enam need autod, mis pidevalt maanteid sõeluvad, neist on vähemalt 80% sõiduautodest esiveolised.

Tagaveoga on ka see teema, et kuna ta on nii ohtlik, siis tagavedudega sõitjad tihti, kaasaarvatud mina juba arvestavad sellega ja on ettevaatlikumad.

Tagaveoga pead olema üliettevaatlik, väga täpselt tegema oma kõik gaasivajutused ja kõik liigutused autoroolis.
Pead pidevalt valvel olema, et ei teeks midagi valesti või millal nüüd jälle saba ära viskab või viskama hakkab, et rooliga kohe vastu reageeriksid ja gaasi vähendaksid veidi, et auto teel hoida.

Esiveoga aga võid üsna lõõgastunult sõita normaalselt sujuvalt, loomulikult arvestades ka libedaga, esivedu kannatab palju rohkem vigu ja keskmisel juhil on sellega palju kergem ohutum liigelda.

Ahjaa, see jutt, et kui esiveol külg ette läheb, et siis on palju raskem midagi teha, ei oma ka erilist tähtsust.
Põhjus on väga lihtne, kui esiveol natuke külg ette läheb, siis see taastub ise, aga kui läheb külg korralikult ette siis nagunii keskmine juht ei päästaks ka tagaveoga seda enam ära ja see ei omakski tähtsust enam.
keskmise juhi eesmärk on sõita ikkagi korralikult ohutult ära, ilma et auto vibaks teel või midagi.

Kui tagavedu ei pendelda teel, siis miks peab temaga pidevalt rooliga korrigeerima, nagu siin välja toodi, et pole veel harjunud?
Järelikult ikka pendeldab küll, korrigeerimisega sa lihtsalt hoiad ära suurema pendeldamise.

Viimastest postitustest jääb küll mulje,et tagaveoga võimatu sõita. Sõidan igapäev ja ma ei tea, ei liputa taguotsa, lõdvalt ja vabalt saab sõita. Pole mingit pinget. Tagavedu ei ole üldse nii ohtlik. Sõidan maanteel 90-100 ja mingi taguotsa ei pendelda ega ei hulla roolitaga. Ma ei saa aru kuidas sinu loogika järgi ta koguaeg ujub,vibab ja pead rooliga jaurama. Aastaid erinevate tagaveoliste roolis ja ühtegi lolli olukorda pole olnud. Talve märksõna on rahulikud manöövrid. Ja ma tahan näha kuidas esivedu ise taastub kui hakkad möödasõitma äkilisemalt ja vaatad,et tuleb vastu ja rivistud äkilisemalt tagasi. Midagi sul seal ei taastu, ja sedasi sõidetakse enamasti vastutulevale autole sisse/alla.

Sellise äkilise manöövri peale oled tagaveoga ammu kabelimatsus, kus esivedu natuke vingerdab vaid.

Sellise äkilise manöövripeale oled sa ka esiveoga kadund teepealt.

#2 päeva tagasi sõitsin MB 280E-ga. Alustuseks tekkis küsimus kohaltvõtul, et
#kas midagi on katki (automaatkast), annad gaasi ja ei mingit märki sellest, et
#auto suvatseks kusagile ka liikuda. Tagarattad käisid lihtsalt vaikselt
#kohapeal ringi ilma auto liikumisele mingitki mõju avaldamata.

Kui siiani on siin teemas peamiselt solksolk mingit müstikat kirjutanud, siis selle jutu kohta ei oska kah midagi muud öelda, et imelik, et ma ise kunagi midagi sellist kogenud ei ole. Isegi mitte vene ajal zhigullide-mossedega talvel täiesti siledate suviste tahmakummidega liigeldes, alati sai kohalt liikuma ilma labida või lükkamiseta. See kirjeldus sobiks hästi teelt väljasõidu järgselt, kui istud valli otsas ja rattad õhus. Ma usun, et KÕIGIL uute E-klasside ostjail oleks raha ka parema auto jaoks ja küll nad ka ostaks omale parema, kui neil kah sellised probleemid oleks:))

#Tal on mingi oma arvamus seoses tagaveolised ja ülirasked põhja talvetingimused,
#mis minuarvates on üpris ebatõenäolised rakendades seda loogikat,
#kuidas üks keskmine tagaveoline näiteks praegu käitub meie oludes.

Ma nopiks siit välja selle väljendi "keskmine tagaveoline". Mis on keskmine tagaveoline? Auto keskmise inimese jaoks, kes sõidab alati keskmistes oludes ja teeb avarii ja satub ka hätta mitte ekstreemsituatsioonides vaid keskmistes oludes? Maailma autoturu mastaabis ei ole Eesti ilmaolud sugugi keskmised, pigem üsnagi ühe äärmuse lähedal ja loomulikult ei osta ma omale "keskmist" autot ega mitte ka autot teisest äärmusest (lõunamaade versiooni, kus puudub nt salongiradikas ja on olemas vaid konditsioneer), ikka põhjamaade versiooni ja kasutatud auto puhul samuti põhjamaades uuena müüdud masina vastavas varustuses, mitte ei too Saksast lõunamaade versiooni Eesti kliimasse. Ja kuna keegi ei jää lumme kinni "keskmistes oludes" vaid ikka äärmuslikes, siis igaüks teab oma äärmusi kõige paremini ja selle järgi tuleks valida ka auto(d) (arvestades sh ka veoskeemi) - sellepärast ei suru ma oma valikuid peale teistele ja ei taha, et teised ka mulle enda omi peale suruks (eriti veel põhjendustega, et kui saab võtta kiiremini jäärajal kurve, siis järelikult on ka parem läbivus paksus lumes kurvilisel suurte kõrgustevahedega teedel:).

#Sellise äkilise manöövri peale oled tagaveoga ammu kabelimatsus, kus
#esivedu natuke vingerdab vaid.

Tagaveoga tõstad jala gaasilt ja ei juhtu midagi. Juhtuks siis, kui gaasi põhja vajutaksid ja seal seda sõgeda järjekindlusega hoiaksid. Esiveolisega pead vedu peal hoidma, et vingerdama ei hakkaks, pidurdamise ajal pole see alati just eriti lihtne.

PS: ma sõitsin eile tagaveoga ja täna esiveoga... ei ole nagu mingeid probleeme - praegu on ju nii vähe lund ja alles detsembri algus... kui juba praegu probleemid, mis siis veel saab, kui päris talv kätte jõuab?

PPS: solksolk, Sa postitad kogu aeg üksteisejärel. Järgmine kord kirjuta tekst ära, loe läbi, kui vaja lisada, siis lisa sinna ENNE SAATMIST. Kui saatsid juba ära ja ikka vaja lisada, siis registreeri end kasutajaks, saad oma postitusi muuta. Mitu järjestikust postitust sama kasutaja poolt tähendab reeglina tehnilisi vigu ja adminnid kustutavad tavaliselt neist kõik peale viimase. Sinu omasid peab aga hakkama läbi lugema, kas oli tegu mingi muu jamaga või lihtsalt mõte hüpleb Sul nii palju, et ei tea ise kah, mida öelda tahad. Palun ära tee adminnidele lisatööd.

http://www.jt.ee/?id=350587 noh näete, tüüpiline tagaveo õnnetus siin, paistab, et tuli laugest kurvist, ja käest see tagavedu läkski.

Solk, varsti peab hakkama kärss jälle seda teemat puhastama. Miks sa küll puhud seda asja nii suureks?
Sinu antud lingil, sinu näegemuse kohaselt pidi see bemm sealt põhjagaasiga tulema, et käest läheks, nii hull see tagavedu ka nüüd ei ole. Seal pole kurvi ollagi.
Ma olen sulle ammu õelnud, et sina sõida esiveolisega ja ära suru teistele peale oma emotsioone. Minule ei ole probleemi sõita maanteekiirusega ühegi veoga ja usun, et ka enamusele inimestele ei ole see probleem.
Miks sa naisi vihkad? Minul sai naine load ja hakkas sõitma tagaveolisega, õde sõidab tagaveolisega. Õemees tegi alles hiljuti load ja sõidab ka tagaveolisega.

Tagaveoga ei ei piisa sellest, kui jala gaasilt tõstad, kui rooliga õieti ei käitu oled teelt läinud, esiveoga samas ei pea midagi tegema ja jääd teele, teatud olukorras.
Ja alati ei jõua õigel hetkel gaasi tagasi lasta, samas esiveol pole seda vajagi, jääb niisamagi teele.
Pealegi kui 100% õieti tahad tagaveoga käitud, siis jala gaasilt tõstmine on tihti vale, hoopis rattad tuleb õige kiirusega vedama saada, mis nõuab muidugi äärmist proffessionaalsust.
Üks tuttav rallimees ütles mulle, et esimene viga, mis tehakse tagaveoga on see, et tõstetakse jalg gaasilt.

Kui esiveoga nii imelihtne sõita on,et midagi tegemagi ei pea, siis miks nad pidevalt kuskile ennast sõidavad?

Äärmist professionaalsust? Jalaga ühtlast gaasi ei oska hoida?

selles osas on sul õigus,et gaasi lahti lasta vale, vedu peab hoidma.

Aga tagavedu nii ebastabiilne nagu sa räägid küll ei ole. Sillad korras, rehvid normaalsed ja täiesti tavaline auto nagu auto ikka. Ma küll maanteel ei uisuta tagaveolisega, ilma ühegi vibamiseta saab sõita. Pead tagaveoga rohkem harjutama äkki, sest ma ei tea, ei suuda selliseid olukordi nagu sa räägid küll välja sõita normaalselt sõites.

Ei ma ei vihka naisi, aga ma ei taha, et neil liiklusõnnetus juhtuks.
Oma naisele ei annaks ma elusees tagavedu hooliksin temast selleks liiga palju, ma keelaksin tal seda osta kah, kui ta tahaks, head rehvid kindlasti peaksid olema ka autol, millega ta sõidaks.
Kui müüsin kunagi oma BMW maha, ühele naisele siis süda kripeldas, et kuidas ta sellega küll talvel hakkama saab, aga ta jutukäigus rääkis, et tal oli BMW juba ja siis rahunesin maha, mitte et ma talle oleksin oma talvekartusest rääkinud tagavedu + naised suhtes.


kärss sa räägid, nagu tagavedu oleks nii muretu asi ja nii kindel tee peal ja nagu, et midagi ei pea tegema.
Tõesti, ära solvu aga ma tõesti ei saa su juttu uskuda.
Olles ise aastaid tagaveoga sõitnud, tean kui ohtlik see tegelikult on ja kui suurt täpsust nõuab selle juhtimine, seevastu esivedu ei nõua tagaveo kõrval mingit erilist täpsust, loomulikult on ka esiveol oma piir, mida ületatakse sõites näiteks musta jääga 90-ga ja ka kiiremini, lumest ei hakka rääkimagi.

Muide see teelt välja sõitnud bemm seal tallinn-tartul, see ei pidand üldse gaasi põhja vajutama, piisas kui tal oli kehvem rehv all või keeras õige natuke liiga järsku, puutus õige natuke gaasi ja ta läks, tagavedu on selline, eriti bemm oma erksa mootoriga.
Piisas, kui see bemm 90-ga sinna kurvi lendas ja oligi külg ees.
Mäletan ju ise, kui ergas mu 2,0 110kw bemmi mootor oli, õrnalt puutusin gaasi kurvis kui juba külg ees oli, mille ma muidugi ära päästsin.

See, kui tagavedu teeb väikese jõnksu taga mille juht ära korrigeerib ja tundub ohutu asi, siis tegelikult on see märk sellest, et väga lähedal on korralikult külje ette lendamine ja teelt väljasõit, kui see jõnks peaks tekkima veel kurvis 90-ga sõites, siis on kindel teega risti lendamine ja teelt välja lendamine on ka 90% kindel, kui sa just päris proff pole ja väga head rehvi ei kasuta.

Muudetud 02.12.10 19:48

Solksolk, sina ei usu, et kärss tunneb ennast tagaveoga kindlalt kuna sa ise võimendad tagaveolise käitumist tugevalt üle. No ei lähe see tagavedu iga väiksema liigutamise ja vajutamise peale näpust. Miks sa ei usu seda, miks sa arvad,et sina oled ainuke mees kes on tagaveoga sõitnud ja nüüd üritad siin meile, nagu eile sündinutele, selgeks teha, et tagavedu on saatanast ja esiveo jumal ise lõi inimkonna säästmiseks.
Mis sa tahad, et me kõik nüüd kooris ütleks, et tagaveoga on võimatu sõita, kas siis võib selle teema kinni panna lõpuks.

Solksolk ütles ühe päris hea asja tagaveo käestminemise kohta:

#Ja alati ei jõua õigel hetkel gaasi tagasi lasta#

Algul tundub, et inimene peab päris loll olema, et mitte hetkeks varvast kergitada. Tegelikult pole see nii lihtne, kogenematud tõesti teevad seda sõiduviga hämmastavalt tihti. Igaüks võib minna ja veenduda misiganes üldkasutatava jääraja ääres (st kus ei harjuta mitte rallisõitjad või kässariga lollimängijad, vaid tavalised inimesed). Aga kui inimene tõesti ei suuda ära õppida sellist lihtsat asja, et libisemise tekkimisel tõstad tagaveolisel hetkeks jala gaasilt, võiks tõsiselt mõelda järele, kas autorool on ikka päris õige koht. Ainus lohutus on see, et esiveo puhul teeb KOGENEMATU täpselt vastupidist viga veelgi sagedamini, st juhitavuse kaotamisel (auto hakkab risti minema) tõstab jala gaasilt ja siis on spinn juba üsna kerge tulema.

Solksolk tahab hirmsasti naistest rääkida. Ära sunni oma naisele peale veoskeeme/autosid, lase tal proovida jäärajal erinevaid. Aegajalt ehmata teda sellega, et lase suurel kiirusel mõnest teeotsast ära keerata. Vaata, millise veoskeemiga milliseid sõiduvigu ta teeb (igaüks teeb ootamatutes olukordades vigu, isegi tipp F1 sõitjad). Pärast ei taha ta enam Sinu nõu kuulata selles osas, mis auto TEMALE (mitte Sinule!!) sobivam on. Kuna jäärajal õpetades olen selliseid trikke teinud väga paljude noorte juhtidega, siis esi- vs tagavedu puhul ütleks, et kõik rahuliku loomuga inimesed hakkavad JÄÄRAJAL (mitte ilmtingimata liikluses!) eelistama tagavedu ja tõesti nende käes on see ohutum. Esivedu hakkavad eelistama eelkõige väga kiiret või agressiivset sõitu armastavad noored. Lisaks on veel need, kes varem sõitnud esiveoga ja avastavad siis enda jaoks tagaveoga küljelaskmise võimaluse - nemad ostavad bemari:))))

Solgile soovitaks käia jäärajal bensiini raiskamas mõne 300hp+ esiveolise ja tagaveolisega, millel on all suht siledad (suve)rehvid, sellisega oled sunnitud õppima selgeks gaasipedaali tundliku kasutamise. See ei tõesta mitte midagi, lihtsalt pärast oled parem juht ja ehk mõistad paremini, miks kellelgi teisel ei ole nende saba liputamiste ja käestminemistega ja pidevate korrigeerimistega terve elu jooksul ühtegi probleem olnud. Samuti miks mõned saavad tagaveoga kohalt ära ja teised ei saa, olgugi et kumbki ei valeta.

See teema pole ju tehtud arvamuste ümberlükkamiseks. Vajadused ja maitsed ongi erinevad. Aga kui ühe inimese "faktid" erinevad teise inimese "faktidest", käituvad nad järelikult neis olukordades erinevalt. Siis mitte ei raiuta vastu, et "ei ole võimalik sest mina nii ei oska", vaid proovi järgi teha. Kui ei proovi, ära vaidle. Kui ei õnnestu, küsi mis ma teisiti teen. Enda arvamustest ja meeldimistest ei pea seejuures loobuma. Ka mulle meeldivad kõik veoskeemid, lihtsalt ma eelistan erinevates olukordades erinevaid.

mulle on ka jäänud mulje,et solksolgi autodel on gaasipedaal on-off seades.

Selles teemas on n-ö "tagaveo usku" väitlejaid korduvalt ebareaalsete väidete esitamises, valetamises, kõvatamises ja ei tea milles süüdistatud. Vähemalt minu kurme on pealaeni kergitanud aga üksnes mõned pehmelt öeldes ülepakutud väited tagaveoliste autode saamatuse/võimetuse kohta - küll ei suuda need 10 cm lumes liikuda, küll pendeldavad talvisel maanteel vahet pidamata, küll osutuvad naisterahvastele eluohtlikeks jne. Tuleb Kärsaga nõustuda, et taolistele väljaütlemistele oponeerimine kisub vägisi ajuvabaks.

Ise olin tol teisipäevasel päeval, mil praegu väljas valitsev talv koos tuisuga maha otsustas tulla, seitse tundi tagaveolise auto roolis. Neist kuus möödusid maanteel. Ajal, mil torm kõige vingem, sõitsin Tallinnast Tartusse. Autos oli viis inimest, all keskpärased naastrehvid (u 6-7 mm mustriga Barum Norpolarised) ja teljevahe tagaveduse auto jaoks üsna "piiripealne" (2690 mm). Solksolgi traktaatide järgi pidanuks see sõit mööduma rooli pigistamisest valgete sõrmenukkide, higise otsaesise ja nagu s*ttuvast kassist mööduvate kaasliiklejatega. Tegelikuses ajasin teistega mõnusasti juttu ja möödusin, nagu veoautodki, ülemäära aeglaselt sõitvatest sõidukatest. Ei salga, et kõige rohkem jäid jalgu vanad bemmirondid, kuid jäägu igaühe enda otsustada, kus see häda kõige suurem oli :) Mina Tartusse jõudes igatahes väsinud polnud, vaid tegin kohe peale sõitu neli tundi intensiivset mõttetööd.

Teen siinkohal paar asja selgeks: ma olen teatud olukordades küllaltki impulsiivne inimene, mistõttu väändub keel üpris lihtsasti tagaveoliste BMW-de ja Mercedeste talveomaduste kohta "saan", "juust" vms ütlema. Ühtegi Volvot pole kunagi omanud, aga tean vanakooli "kastide" kohta piisavalt palju, et nende osas suu kinni hoida :)
Samuti on mulle vägagi tuttav olukord, kus enda kasutada olev tagavedune võrdlemisi taltsutamatu elukana tundub. Juhtus see siis, kui veel üsna värske juhiloa omanikuna keset vinget talve lamellrehvidega LSD-diffriga tagaveolise kaubiku rooli sattusin. Oleks keegi tollal antud veoskeemi kohta arvamust küsinud, vastanuks VVV1-le üsna sarnaselt - ei saa vedama, iga gaasivajutus ajab külje ette jne jne. Paari nädala pärast oli aga endalegi mõistetamatu, kuidas ma seda üldse nii juhtida oskasin, et see sellise "kitsena" käitus. Solksolgi osas eriti lootust pole, aga usun, et kui VVV1 mõne tagaveolisega pikemat aega sõitma peaks, revideeriks ta mõnevõrra oma arvamust.

Küsiks eeskätt solksolgi ja VVV1 käest, et mis on minu "keiss"? Olen ma tagaveoliste autode "paadunud kummardaja", valetaja, selgelt üle keskmise osav autojuht või hoopis midagi muud?

Cheers!

Neutraaliga peab nõustuma. Pole mingit põhjust süüdistada veoskeemi vaid probleem ikka 101 prossa selles, kes seda skeemi ohjas hoiab. Mitmeid aastaid sai Transitiga Moskvavahet uhatud ja eks seal kuskil kolgastes sai olematutel teedel ka paar korda end hangest kaevatud. Omatud veel Omegat ja Zigulli, ei mäleta et mingit tõsist probleemi ohjamisega oleks olnud. Ei saagi ausalt aru millest ja kuidas see erinevate vedude probleem on nii räigelt tekkinud, paistab, et rohkem pseudo. Enda juures olen pigem täheldanud probleemi kui võtan vahest tütre ATK auto, siis kipun vajutama olematuid pedaale ja alul juhtub pea ikka klaasi lendama, irw, aga see laheneb suht kiirelt.

Automaadile on lihtne üle minna, kui paned vasaku jala enda alla vastu istet pedaalidest kaugemale. Seni kuni jalg instiktiivselt ettepoole hakkab liikuma, jõuab sulle varem pärale, et seda pole ju vaja enam teha. Nii jääb ära palju rabistamist.

Nagu ma juba eelpool ka ütlesin, saab tagaveoga sõita ja ma ka olen enamus aega sõitnud tagaveoga, ka praegu.
Olen omanud vaid ühte esivedu, millega liiklesin siis kolmveerand talve ütleme, aga mulje oli hea.

Lihtsalt, millega on lihtsam ja turvalisem sõita, ma räägin sellest.
Samuti, millega võib sõita keskmine juht ja ka selline, kelle juhioskused on alla keskmise, ehk siis kes suudab sõita, aga mitte autot ära päästa ohuolukorras.
Just sellistele juhtidele soovitan mina esivedu, eriti turvaline on esivedu, kui sel on peal veojõukontroll ja ESP.
Nagu ka ütlesin, saan tagaveoga hakkama, aga eelistan esivedu.
Kuigi pean tõdema, et tagaveost on kohati ka kurb loobuda, sest selle käitumine on mõneti huvitav ja lahe on sellega külg ees sõita, eks tagaveol ole mõni pluss ka, aga noh jah.
Samas maanteel eelistan rahulikult kulgeda ja turvaliselt ja just sinna ma eisvedu tahangi.

Linnavahel on aga äge tagaveoga ringi lasta külg ees, mida ma ka teen.

Paraku naisjuhid, keda ma näinud olen, kas siis need keda tunnen või keda näen tänaval liiklemas, nendest 95% ei oska sõita ja neile tagavedu kätte anda oleks umbes sama, mis nad kindlasse surma juhatada.

Kirjutasid: "Seal pole absoluutselt mingit vahet kas pöörad rattaid või mitte või teed midagi muud või mitte."

Oled ikka kunagi päriselt tagaveolisega lumepudrus liikuma proovinud hakata:)

Tagaveol on ikka väga suur vahe, kas keerad lumepudrus rattad välja või mitte.
Tegelikult on üldse iga autoga nii, et kui keerad rattad välja on raskem liikuma hakata, kuid eriti avaldub see tagaveolisel autol lumehanges näiteks.
Paraku on olukordi piisavalt, kus sa lihtsalt pead rattaid lumehanges omajagu keerama, et välja tagurdada näiteks, kuna ruumi vähe, siis tuleb rattaid palju keerata.

Ma polegi öelnud, et tagavedu pidevalt pendeldaks, aga neid olukordi on liigagi palju.
Sa võid tagaveoga üsnagi stabiilselt sõita, aga siis ei tohi eriti libe olla, peab hea rehv olema ja kui on libe, pead üsna vaikselt kulgema, muidu hakkab pendeldamine pihta.

Kuid nagu ütlesin, tagavedu nõuab ülimat täpsust ja pidevat valmisolekut, millal nüüd tagaotsa ära viskab.
See, kui sa oled tagaveo roolis lõdvalt ja veel libedaga sooritad möödasõite, siis oled sa ikka väga ohtlik juht.

Jah tõesti, ma sõitsin ka oma tagaveoga eelmine talv tallinn-tartul +1 kraadiga musta jääga, aga kiirus oli 80 ja kurvides umbes 70, siis oli ta tõesti stabiilne.
90 ei julgenud välja vajutada, veel enam kurvides, sest siis oleks kindlasti külg ees olnud, sellise hooga kurvi lennates.

kas sa solk saad ükskord aru, et maailmas väga palju sinust suutlikumaid inimesi kellede jaoks tagaveolise autoga sõitmine ei kujuta mingit probleemi ja sinu hala siin hakkab juba tõeliselt tüütuks muuutma. kui sa ei suuda sõita, siis ära sõida, aga ära kogu aeg vingu ja hädalda.

#Ütlen niipalju, et mul oli BMW E34 1992a oma...roostet veidi oli taga koopa
#äärtes...tagapuksid olid läbi, rattad veidi lääpas ja kerge rooliloks oli, aga
#sellest hoolimata seisis ülihästi teel ka 180-ga sõites, talverehvid all.

#tagavedu nõuab ülimat täpsust ja pidevat valmisolekut, millal nüüd tagaotsa ära viskab.
#See, kui sa oled tagaveo roolis lõdvalt ja veel libedaga sooritad möödasõite,
#siis oled sa ikka väga ohtlik juht.

Solksolgile: Sa ikka kontrollid ka mida erinevates teemades kirjutad? Mul on tunne, et neid ülima täpsuse ja tagaotsa äraviskamise postitusi peaks vist kustutama hakkama, sest muidu tekib mõnel mitte asjassepühendatul tõesti mulje, et et tagavedu nõuab mingeid imevõimeid. Igaks juhuks meenutaks Solgile, et veel enne, kui ta üldse load sai, oli juba ca 100a autodega sõidetud, neist viimased 50a oli maanteedel 90-ga sõitmine juba täiesti tavaline ning sel ajal, kui ise hakkasin rooli keerama, polnud kiirused maanteedel isegi mitte piiratud, sõitsid nii kiiresti kui tahtsid (ja vastutasid!). Kusjuures enamus autosid olid läbi aegade tagaveolised, talverehvide asemel sõideti sellega, mida kätte said (nt ilma mustrita siledad lennukirehvid, mida iga paari aasta tagant Venest toomas käidi) ja sõideti aastakümneid mööda (veokatest ja teistest tagaveolistest:) ja kiiremini oluliselt kehvemate autodega kui praegu absoluutselt avariisid põhjustamata (tagaotsa ära viskamata). Mõni "vähemandekas" kui enamus juhte, tõesti ei suutnud talvel siledate rehvidega sõite ja neil ka juhtus.

Solksolk, Sinu viimasest 50-st postitusest üle poole räägivad sellest, millised on Sinu sõiduoskused, mitte sellest, mida teised ka omal nahal ja omade kogemustega tunnevad. Me saime aru, aitab juba.

PS: palusin viisakalt, et Sa kirjutaksid oma mõttelõnga lahti ühe korraga, mitte ei tekitaks järjestikusi postitusi enda nime alt. Nüüd palun juba ebaviisakalt - tahad, et arvestataks Sinuga, arvesta ka teistega.

Minuga ei hakka nii või naa keegi sin foorumis arvestama.
No juhtus tõesti jah nii, et tuli teha mitu postitust, ma tõesti ei tahtnud seda teha, aga kahjuks juhtus.

Mu BMW-l võisid tagarattad veidi lääpas olla, kuid see ei põhjustanud seda, et tal kergelt külg ette läks, põhjus oli ikkagi erksas mootoris, tagaveos ja kehvas rehvis.

Minu sõiduoskused pole kesised, kuid kärss mina endiselt ei usu su juttu, et tagavedu nii ohutu on ja nii lihtne juhtida, kui sa mulle väidad.
Tee, mis sa tahad aga ei usu, sest minu ja paljude teiste praktika räägib tugevalt sinu jutu vastu.

Hakkame jõudma tõele lähemale. Rooliloks tähendab muutuvat kokku/lahkujooksu, mis halvendab juhitavust ikkagi väga räigelt. Lääpas rattad panevad just nimelt tagaosa libisema - tunne natuke huvi, mikspärast pannakse teadlikult kõigil driftiautodel (kus on just vaja saavutada külglibisemist) rattad lääpa. Mootori erksus on siin juba täiesti teisejärguline. Palun ära üldista mingite rikkis rontide põhjal, kus nii esi- kui tagasilla seisund oleks pidanud välistama ainuüksi ülevaatuse läbimise ausal teel. Paljude teiste praktika korras autodega räägib tugevalt Sinu jutu vastu.

driftikatel on tagumised rattad nullis,mitte lääpas!kes tahab vaielda proovigu enne järgi ja siis vaielgu.

Räägid vist proffidest;). Enamikele pole piisavalt võimsad autod kättesaadavad, ka Eesti foorumites on palju juttu neist tagavedrustuse ümberehitustest, et ka nõrgematega saba asfaldil libisema saada. Otsi kasvõi googeldades. Drift pole siin teemaks, lääpas ratastega ei imesta üldse, kui gaasipedaali on-off asendina kasutav inimene libedal probleeme kohtab...

Ma ei kasuta gaasipedaali on/offina.
Ma puutusin 3nda käiguga sel bemmil gaasi õige natuke, teadsin, et must jää maas ja kiirendasin väga vaikselt, tõesti väga väga vaikselt ja jõudsin gaasi paar mm vajutada ehk parimal juhul, kui juba külg ette lendas.
Selle tõmbasin muidugi kohe otseks, kiirus oli miski 50 km/h.

Humorist, omal veel rattad lääpas, mis kaotab igasuguse külgpidamise. Tõenäoliselt oli tegu maanteega, kus on nagunii juba külgkalle olemas. No mida Sa siis ootasid, et selline rikkis auto sellises olukorras teeks?

See tee ei olnud kaldus, pidamise kaotas ta ikkagi kiirendamise pärast, mitte tsentrifugaal jõu.
See auto ei olnud rikkis, rattad olid väga vähe laapas ja ilma libedata seisis see bemm ülihästi tee peal, isegi 180 km/h sõites, talverehvidega veel.
150 km/h oli täielik lapsemäng sõita selle bemmiga näiteks, ilma libedata loomulikult, kurvides oli see auto ka väga hea.

Rooliloks ei saa mõjutada mingit kokkujooksu antud hetkel, kuna loks oli roolikarbis, E34-de anomaalia, pealegi läks mul tagaots libisema, mitte esiots.

Point on selles, et isegi väga heas korras autod lähevad nii libedaga sedasi libisema tagaveolised.
Kui on nii libe nagu tol päeval oli, siis ei sõida sa tagaveoga kuidagi 90, ilma et sul külge ette loobiks pidevalt, vaiksemalt sõites võid tõesti stabiilselt hakkama saada.

Ma olen kohanud ikka väga libedaid teeolusid.

Üks reede, kui oli väga libe nüüd see sügis, siis mu lahja diisel, isegi 4nda käiguga otse sõites, kui gaasi natukene puudutasin hakkas juba ratas all ringi käima ja hakkas külge ette vedama.
Vot nii libe oli siis ja sellise libedaga ei sõida sa küll tagaveoga mitte kuidagi 90-ga stabiilselt, vaid tagaots läheks ikka väga pendeldama.
Too reede jäi minu maksimum kiiruseks 65 km/h, sirgel maanteel oleks küllap 70 ka sõitnud, aga kindlasti mitte üle, all oli lamellrehv küll tol hetkel, praegu on naelad.

Sellise libedaga oleksllumeelsus olnud 90 sõita.
Kui siin lugeda mitme mehe juttu, jääb mulje et nad pole õiget libedat näinudki, kärss kaasaarvatud.

Jah tulin täna Raplast. Sõitsin 90-100, tegin 3 möödasõitu. Aga see polnud ju libe, sest pole libedat näinud, nagu sina oled. Sa nagu libeduse jumal juba :D Sul igapool libedam, kui teistel. Ja ei pendeldanud mul taguots, ega sõitnud külgees. Ma saa su sõidustiilist aru lihtsalt, koguaeg paar mm gaasipedaali ja juba driftid maanteel, masendav.

Jah..täna saabusin ka kodumaale,nägin,et kõik ikka siin samamoodi..) Üritan päeva paari jooksul leida mõne tuttava kes laenaks tagaveolist mõneks hetkeks..paari tunni eest sõitsin ilusasse suurde tuisuvaalu,eksperimendi korras vaatasin kuidas välja tuleb,tuli küll,kui esipidi enam ei läinud siis natuke tagasi ,uuesti edasi ja saingi välja. Pean lisama,et olin ikka päris heas hanges,natuke veel ja rattad käinuks tühja.

Sõidan mina ikka peamiselt oma tagaveolistega ja sekka jälle ka mõne esiveolisega või neliveolisega ning ei ole (tavaoludes) ühegagi neist hätta jäänud.

Mu kolmeliitrine automaatkastiga ja vabadiffriga tagaveoline sai selleks talveks alla teise auto all kaks talve sõitnud lamellrehvid ning naise kaheliitrine manuaalkastiga ja vabadifriga tagaveoline sõidab samade naastrehvidega juba neljandat talve. Kummagi autoga ei ole veel täheldanud, et keegi kiiremini foori tagant liikuma pääseks, pigem pean ristmikel kannatlikult ootama kõikide nende imevõimetega autode järgi.

Eriliselt tüütu on aga see, mis toimub pöörangutel. Kurvid lõigatakse täiesti põhjendamatult nii sirgeks (sealhulgas vastasuunavööndit kasutades) ja seejuures jäädakse peaaegu seisma. Minul ei ole millegi pärast ei vajadust kurvi lõigata ega ka kiirust nendes olukordades vähendada. Ja ma ei räägi siinkohal külg ees kurvi läbimisest.

Halenaljakas on muidugi ka see, et sõber (kes sõidab üldjuhul vaid esiveolistega) just laenas paariks päevaks seda kaheliitrist tagaveolist ning suutis sellega ka kohe kinni jääda. See on midagi, mida mina ei ole sama autoga nelja aasta jooksul suutnud ning minu teekonnavalik on üldiselt tavakasutaja omast veidi ekstreemsem. Ehk siis järjekordselt oli tihendis viga ja sealt kust üks mees jookseb labidat tooma, sõidab teine mees ilma ühegi abivahendita edasi.

Eks hädaldage edasi. Kurb on lihtsalt, kui millegi kohta kujundatakse arvamus tuginedes vaid teadmiste ja oskuste puudumisele. Keegi vist küll juba ütles seda aga taaskord meenub mulle üks ütelus: Ignorance is a bliss.

to ddig: ilmselt su sõber ajas su tagaveolise sinna, kus ta oli harjunud seni esiveolisega sõitma... Mulle tundub nii.

Samas see kurvides lõikamine... no raske on siis neil hoog nii palju maha võtta et jääda oma raja peale? Ühele meie firma tookord täiesti uuele autole sõideti nii külge. Ka mina pidin hinge kinni hoidma, kui Kanepi- Otepää kurvilisel teel vastutulev Getz keset "telgjoont" minu suunas sisekurvi lõikas. Vaevalt käelaba jäi meie vahele, mul rattad tol hetkel juba kraavi pervel. Ei saand lastega riskida.

Üks asi millega siin teemas nõus olen on tõesti see, et paljud laiavad tee peal ja mina võtku ei tea kuhu tee äärde lumehange, et avariid ei juhtuks.

Targem mees nimega Tiff Needell tõi juba välja, et esivedu on keskmisele juhile lihtsam käsitseda, ta pidas silmas just libedaid olusid, antud juhul siis vihmalibedaid.
Tiff Needell sõidab paremini, kui meie kõik siin kokku, nii et tema pani asja paika, esivedu on libedaga parem keskmisele juhile, kuna lihtsam juhtida ja nii turvalisem sõita.
Aga noh, eks paljud peavad ennast ju schumacheriteks ja Tiff Needelli sugused ei loe neile ju midagi.

Sõber suutis sama päev oma esiveolisega täpselt samasse kohta kinni jääda kuhu minu tagaveolisega :-)
Minul ei ole tekkinud siiani sellist olukorda kust ma selle tagaveolisega poleks autost välja tulemata liikuma saanud. Kehvemal juhul on tulnud natuke edasi-tagasi jõnksutada aga autost välja tulla või kõrvalist abi paluda pole kordagi vajadust olnud.

Lisaks veel, et eelmine talv Männiku üritusel istus sama esiveomees mul kõrval ning konstateeris, et tal poleks seal oma esiveoga midagi teha olnud :-)


See on üks selle teema läbivaid suundasid olnud, millele ka Kärss korduvalt viidanud on, et esivedu võib mingites oludes kiirem olla ja kindlam tunduda, kuid kui olud on tõeliselt rasked, siis on väga vähe ühesillaveoga autosid mis ilma kõrvalise abita liiguvad. Paraku enamus esiveolised ei jõua lähedalegi sellele, kus mõni tagaveoline käib.

Oluline asjaolu, mida näikse ignoreerivat nii mõnedki tagaveoliste juhid, mille ignoreerimisega mõned eriti tugeva kaitserefleksiga (alaväärsuskompleksiga) kartulipoolikute juhid oma lollustepuud kastavad, on talveks valitud rehvimõõt. Eespool juba viitasin "lugupeetud professionaalsete testijate" ajuvabale käitumisele ning teen seda veelkord.
Värske kogemus seoses rehvimõõduga ka oma pagasist.
Eelmisel talvel autot ostes olid eespool mainitud kolmeliitrisel automaatkastiga tagaveolisel all uueväärilised Gislaved Nord Frost 3 naastrehvid mõõduga 205/55R16. Kuna ma suurem asi naastrehvi austaja ei ole, siis kevadel vahetasin need rehvid jooksu 15" velgede vastu ning selleks talveks läksid alla kaks talve sõitnud Continental VikingContact5 rehvid mõõduga 195/65R15. Paksus lume(löga)s liigeldes on märkimisväärne vahe võrreldes auto käitumisega eelmisel talvel. Ehk siis, kui juba sentimeetrine rehvilaiuse vahe nii tugevalt auto suutlikkuses tunda annab, siis ei ole vist vaja leiutada kuidas veel laiem rehv võiks natuke alla 1700kg kaaluvale autole mõjuda.

Kokkuvõttes, jään ma selle juurde, et see hala tagaveoliste aadressil on naeruväärne ja soovitan tõsiselt kõigil oma sõiduoskuste parendamiseks võimalusi otsida.

Muudetud 08.12.10 01:05

Lai rehv on kindlasti viga talvel, vähemalt lume puhul, minagi kasutan kitsamat rehvi talvel, muidugi mitte 155 aga näiteks 175 185 195, sõltuvalt autost.
Kahjuks paljudel uuematel autodel alla 16" velgi alla panna ei saa, mistõttu on ka rehv laiem.

Minu arvamus on küll see, et esivedu on parema läbivusega, kuid isegi kui ei oleks, siis see mind ei huvitagi eriti, mind huvitab maanteeouhutus, mida esivedu mulle pakub, ma ei liikle metsade vahel, et läbivus mind väga huvitaks, kuigi nagu ütlesin, arvan ka läbivuse esiveo kasuks, ka mu kogemused räägivad sama juttu.

Nagu ütlesin ka oskuste kohta, pole asi mu oskusts, tulen tagaveoga toime, aga see ebameeldib, esivedu on palju meeldivam ja ohutum, lihtsam sõita.


Veel sulle ddig, kui sa pole kunagi kinni istunud oma autoga, siis sa vist ei sõidagi autoga talvel?
Iga vähegi kogenud juht on kunagi kinni istunud, sest lihtsalt tekib olukordi, kust niisama lihtsalt läbi ei saa autoga.
Kui ikka lumi on piisavalt paks, istud kinni nagu nalja iga veoskeemiga.

Muide, kärsale üks väike tähelepanek, nagu ma olen aru saanud fännad sa vist natuke rootsi autosid?
Siis tooksin välja vana saab 99, mis on ilmselgelt loodud põhjamaa autoks, huvitaks, miks ta siis esivedu on?
See on piisavalt vana auto ka, tollal oli tagavedusid veel küllaga tootmises, kui see Saab tehti.
Ma arvan, et Saab pole loll, kui põhjamaa autoks esiveolise tegi ja see Saab pole teps mitte kehv esiveoline.

Olen ma kunagi väitnud vastupidist? Saab 90/95/96/99/900OG liiguvad praegugi põhjamaades sellistes kohtades, kuhu teiste esivedustega (sh uuemad Saabid) liikumisest võib ainult unistada, kuid Saab lõpetas selliste "raske mootor üle esisilla" talveautode tootmise veel varem, kui Volvo oma tagaveoliste tegemise. Selle kõige kiuste olin sunnitud jäärajale ettevalmistatud OG900 eelmisel talvel seisma jätma, sest vaatamata võrratutele talvesõiduomadustele libedatel TEEDEL suutis Saab end hoovis mäkketõusul alati lootusetult kõhupeale sisse kraapida (tagavedu ei vajunud läbi nii sügavale, tagaratas sõitis esiratta poolt kõvaks vajutatud jäljes). Siin teemas tõin ju varem ka ise Saabi näite kui ühest meeldivast aastakümneid tagasi ajalukku kadunud erandist, ei tahaks kõiki neid nüansse veel uuesti lahkama hakata.

Mis selle saabi kaalujaotus on tühjalt?

http://en.wikipedia.org/wiki/Saab_900 andmetel tühjalt 60/40 ning täislastis 51/49.

Muide raske mootor üle esisilla on tegelikult juhitavusele kahjulik.
Topgearis näiteks rääkis sellest.

solksolk, kas sa eilane oled või?

Kärss kirjutas:
(tagavedu ei vajunud läbi nii sügavale, tagaratas sõitis esiratta poolt kõvaks vajutatud jäljes).

Vastuväide:
Juhul kui esiratas ei vajunud läbi tagaveolise puhul, siis miks peaks esiratas läbi vajuma esiratta veolise auto puhul?

Mäest üles sõit libedaga on tagarattaveoga raskem just seetõttu, et tagaratastega, kus puudub raskus, peab auto kogu raskust mäest üles lükkama. Ehk tagaosa on märkimisväärselt kergem ja ka halvema pidamisega ehk sissekaevamise oht on kordades suurem.

Praegused linnaolud on hea näide, suvalise väikse künkapeal on tagaveolised hädas just täpselt selle sama asja pärast, tagaots on kerge ja puudub pidamine. See jutt, et sõitma hakates langeb raskus tagasillale on pehmelt öeldes nali, jah, mingil määral raskuskese liigub tahapoole, aga gravitatsioon, mis tekitab raskuse esisillale, on siiski alla ja that's it.

Muudetud 09.12.10 15:56

#Juhul kui esiratas ei vajunud läbi tagaveolise puhul, siis miks peaks esiratas
#läbi vajuma esiratta veolise auto puhul?

Sellepärast, et tagaveolise auto esiratas ainult veereb. Esiveolise auto esiratas kraabib, st lammutab enda all olevat pinda - olenevalt pinnast (kas jõuab enne pidava pinnani või hoopis kõhu peale) on see ühel juhul eelis ja teisel juhul puudus, olenemata veoskeemist.

PS: praegu on "ilus ilm", üle vöö tuisuvaalusid vast eriti veel ei leia, aga oma ja auto võimete proovilepanekuks väljakutseid peaks sellise lumega mitte harjunuile juba olema. Ei maksa karta, tulin just esiveolisega koju läbi selliste vallide, all poolsiledad lamellid:)

Tagavedu kaabib ju ennast samamoodi ja veel hullemini läbi pinnase.
Poolsiledad lamellid? See ju ilmselge eludega riskimine.

Mina oma pead Teie asemel ei vaevaks selles küsimuses, sest selge vastus on esiveolise kasuks. Vaadake transpordi firmasid - taksod, kullerid, autojuhid. Need elukutselised roolikeerajad räägivad koheselt lahti miks Eesti oludes ei ole tagaveolisega midagi teha. Kullerfirmad DHL, TNT, G4S, DPD, Cargobus jne on eranditult esisillaveolised masinad (sedaan ja universaal kerega sõidukad, pirukad, kaubikud), sest tagaveolisega jääb igale poole kinni nagu näiteks Eesti Posti kullerid, pidevalt istuvad kuskil kinni oma tagasillaveoliste masinatega. Kaks juhust on olnud, kui EP kuller helistas ja vabandas, et on lumehanges kinni ning ei pääse liikuma, kui ta siis lõpuks kohale jõudis uurisin auto kohta ning kirus seda kohutavalt, arusaadav. Samas DPD kulleriga pole probleeme selles valdkonnas kordagi esinenud. Mina teen omad järeldused elukutseliste roolikeerajate järgi ning pole vaja siin vaielda.

Auto mida täna lumeuputuses ainsana teelt külgepidi väljas. teepervel kaldu kraavis ja labidaga sohver ümber toimetamas nägin oli Honda CRV. Ilmselt neliveoliste omanikud arvavad, et rasked teeolud nende puhul ei kehti..

To viper87:

enamus kaubikuid ja pirukaid on lihtsalt esiveolised. Ja neid konnasööjate maa busse saab ka parema hinnaga. Ega firma sellepärast neid ei osta,et talvel on hea. LIhtsalt kaupa transportida hea hinnaga kaubik/pirukas. Elukutselisteks roolikeerajateks loeks ma 25-30 jne aastatega rekkajuhti, mitte kullerifirma juhti.

On ültse mõttet vaielda kumb parem,igaüks sõidab sellega kummaga harjunud,kindlamini tunneb.Endal sõidukiks tagaveoline,ise rahul,esivolist ei taha kuigi omanud kauges minevikus.

viper87 mõte liigub õiges suunas ,et tuleb vaadata nende poole ,kes teenivad raha autoga sõitmisest. Meil on tõeliselt vähe neid ettevõtjaid ,kes ostavad tehnika kohe välja ,see pärast mõjutab ostmist veel ka liisinig. Kullerfirmade juhte pidada elukutselisteks on julge pakkumine(kindlasti on ka erandeid).

Kas nii esivedulised kui tagavedulised istuvad kinni, et vaikus? Või on peagi testitulemusi oodata?

Ma arvan, et Kärss on lihtsalt väga hea inimene ja on oma Volvoga seal Ida Virumaal Panwagenitel abis inimesi päästmas lume vangist. Kuna ta läbib sellega edukalt ka meetriseid hangesid, siis peaks see pool meetrit ju suisa suvised olud olema?

Ma kah ootan huviga. Ometi kord on toodud enamuse Eesti jaoks tavalised ilmaolud koju kätte ka linnainimestele. Kasutage nüüd võimalust, varsti käivad sahad üle ja siis saab jälle ainult teooriast rääkida.

to: Kärss

Mis asi sul siin tavaline on? Igal pool on lumerekordid, aga sina pead ikka oma sõnastusega siin hiilgama:)

Muudetud 10.12.10 14:59

Lumerekordid on siiski üksikutes kohtades. Tee äärtes on ju vallid alla meetri, sinna taha ei tule kunagi kõrgemat hange kui on vall. Kuna väikesed maateed on reeglina lagendiku servades, siis sellised tuisuvaalud on vägagi igapäevased. Eelmine talv panin ju pildid 3-4m vallidest, seal on hommikuti enne sahka sõitmine juba ekstreemsus, praegu pole ma üheski kohas veel selliseid valle märganud, keegi teine on? Samuti nende taga hanged madalad ja silma hakkab oioioi kui palju sõiduvigadest (mitte lumest) põhjustatud kinnijäämisi... mida ma terve möödunud talve rääkisin, et nende madalate ja värskelt tuisanud hangede puhul pole mõtet veoskeemidest rääkidagi. Hetk enne Aruküla teede lummemattumise uudist tulin sealt koju tagaveoga ja käisin pärast veel esiveolisega poes - huvitav kas tõesti jäid minu jäljed seal viimasteks või jäi üks järjekordne ajakirjanik kusagil OMA tehtud sõiduvigade tõttu kinni ja treis kohe uudise valmis? Soojenesin just toas ülesse, tõeline lumi pole mitte teedel vaid hoovides majade-puude taga, mida kõrgem ehitis, seda kõrgem hang...

pilt nr 73- hummer kenasti kinni
http://www.elu24.ee/?id=355251

Käisin kah oma tagaveolisega eile õhtul Kostiveres ning eks teeolud olid muidugi üsna ekstreemsed ja pidin minagi paar korda tagurdama (nt. siis kui minu ees sõitnud linnamaastur kinni jäi).
Kaks autot olid kraavis (hanges) ka. Ilmselt ei ole mõtet mainida kumb sild nendel vedav oli :-)

Pea poole tänasest päevast olen veetnud autoroolis ning suurema osa sellest keset teed sõitvate esiveoliste taga viisakalt jokutades või nende ja hangede vahelt teed otsides.

Arvestades kõike siinses teemas kirjutatut, siis oleks loogiline, et ma nägin seda kõike unes. Võta nüüd kinni!

Uskmatu olnud 16:32 28.11.2010
>siin 1 tagaveolise omanik on isegi talveks konksu stangest välja jätnud, et esiveolisi meetristest hangedest välja tõmmata :)
>tagaveo vastu ikka ei saa - fakt!
http://www.postimees.ee/?g=2393&art=348799#84524

Käisin täna Sikupilli keskuse kõrval lõunatamas ning nägin täpselt samasugust pilti Peugeot keskuse poolses parka väljasõidus ja ei suutnud oma silmi uskuda, sest see vaal nägi täpselt samasugune välja nagu toodud lingil. Bemm oli samuti kupee ning ilmselt paar põlvkonda vanem. Üks mees oli labidaga juba appi tõtanud. Natuke hoolikamalt vaadates oli näha, et üritati seda suurt vaalu tee keskelt eemaldada!?
Lõpetasin oma prae ning läksime sõbraga lükkasime auto liikvele. Selgus, et auto oligi naturaalselt põhja peal kinni. Niipea kui põhja lahti sai liikus nagu normaalne auto.

Minut hiljem sõitsin samast kohast läbi oma autoga ning minu auto põhi riivas samuti seda vaalu, kuid mingit arvestatavat takistust siiski endast ei kujutanud.

Ehk siis veelkord: lõpetage see internetitõdede ja kellegi leival olevate ajakirjanike ebaadekvaatsete testide esitamine absoluutse tõe pähe ning proovige ise ükskord sõita ühe korraliku tagaveolisega.
Proovimise all ma ei pea silmas, et istuge rooli ja vajutage gaasipedaal põhja, vaid õppige auto käitumist tundma. Suure tõenäosusega on sellel tagaveolisel tühipööretel sama palju momenti kui teie esiveolise maksimum (sama kütuseliigi puhul) ning sellega tuleb harjuda. Vastasel juhul võib auto tõepoolest ootamatult käituda.

Muudetud 10.12.10 17:13