Kahju kohe, et oled 10 aastat vaevelnud bemmi roolis ja mitte ühelgi talvel pole saanud 940 Volvot proovida. W126, 123 mersud on muudest need, kes võiksid võistelda Volvodega teel püsivuse ja läbivuse osas sittades oludes. Bemmiga võib vabalt igaüks sõõrikuid joonistada parklas, kuid kui ei oska, siis Volvoga tuleb pool poognat heal juhul välja. Kes teavad, need teavad ;)

jah, rein, räägingi sellest, mida tean. vaevelnud bemmiga ei ole, parklas sõõrikuid joonistanud ka mitte. pole näinud ka ühtki volvot seda tegemas.
kas sina oled bemmiga sõitnud? tahad sellest äkki toktor kärsale järgmisel seansil rääkida?

Jah, olen sõitnud väga paljude erinevate BMW dega, alustades hainina 3 stest ja ja mmm 5 seeria GT on näiteks veel proovimata, aga see selleks. BMW on paljudes asjades väga hea auto. Salong vaikne, väga ilusa kujundusega, mugavad istmed jne. Aga juhitavuselt ei andesta ja pidamine kaob ikka väga järsku ja täiesti ootamatutes kohtades. Õnnistatud olgu see päev, millal BMW sai standardisse külglibisemise vastase süsteemi. Kuni sinna maani ei olnud BMW talve auto.

ega bmw ei ole mingi pehmode auto. selleks, et sõidurõõmu tunda, peab ikka midagi oskama ka. tavaline kulgejamees, kes juba enne juhiabide sekkumist püksi teeb, ei ole võimeline aru saama, mida tähendab "sõidurõõm"

Saab küll jah, aga kui nädala läbisõit kakub sinna 2000km kanti, siis ausalt öeldes viskab üle see pidev valvas jälgimine. Ülemiste parklas poognaid tehes ja pärast linnapidi koju kruiisides pole mingit vahet. 940 universaal Volvo oli meil 90 ndatel firmas kaubiku eest. Sõltumata ilmast oli iga sõit puhkus. Mitte just nii mugav, kui BMW ga, kuid lume pudrus möödasõidud jne läksid lõdva randmega nõks vasakule ja nõks paremale. BMW ga pidi ennast igatahes juhtimiseks valmis sättima, kui läks keskvallist läbi trügimiseks.

Mis sel bemmil viga on? Tagavedu või? Nojasiis.......kui autoga sõita ei oska, tuleb soomekelguga kimada :)
Ise olen 7 talve bemmiga sõitnud, pole kordagi lumme kinni jäänud, kusjuures, elan maal ja oman 525TDS Touringut. Raske ja piisavalt võimas masin, et läbi lume lihtsalt sõita.....muidugi talverehv peab ikka all olema. Ainult naastrehvile kõlbab nimetus "talverehv".
Minumeelest on tagavedu pigem plussiks, kuna tagaveolisel masinal saab ka tagarattaid hõlpsamini juhtida, kui esiveolistel.

Muidugi saab sõidetud, sai sõidetud ka kastiga mossega ja suverehvidega. Kõik kohad sai läbi sõidetud. Jutt käib sõidukindlusest ja ilma abideta BMW võrreldes 940 Volvoga ei oma mingisugust sõidukindlust. E 38 ga vist kahel talvel sõidetud. Ei jäänud ka kordagi kinni, kuid kogu tee olid pinges. Minu läbisõidud olid sel ajal suured ja ma ei nautinud BMW ga sõitmist talvel. Chevy Van 6,2 diisel buss, vaatamata oma kergele tühjale kuudile käitus ka paremini BMW st.

mul E34.....ma küll pinges ei pea roolitaga olema....mossega sõit oli nagu töö tegemine :) Mõistust peab roolitaga olema, mitte ainult raske jalg ja võidusõidu tunne. Miks peab alati eessõitjast mööda ajama, see oleks nagu alaväärsuskompleks, moodus näidata, kui kõva mees ja masin......millegipärast need "kõvad" on kraavis ja kahjuks ka üsna tihti kivi all.....

to: Rein000

Sul oli siis vanema otsa e38? Või miks sellel stabiilsuskontrolli polnud? Rääkides jälle tänapäevasematest, siis viimased 10-15a tagaveolistel siiski need asjad kõik olemas ja siis on sõit sellest vanast volvost tõenäoliselt lihtsam-pingevabam.

Kui pead käima Lõuna-Eestist 4 korda nädalas Tallinnas siis 70 kolonnis tiksumine ikka väsitab ära küll mingist hetkest. E34 muidugi vähe kindlam, kui E38 aga kui te pole 940 proovinud, siis lihtsalt ei saagi teada, millest jutt. ;)

http://www.reporter.ee/2011/11/20/bmw-juht-keeras-auto-ule-k
atuse-ja-pogenes/

See sama. Meie suutsime teda siiski teel hoida, kuid isegi kui tehase lubatust kitsamad rehvid all olid, ei saanud E34 ga võrrelda. (Korralikud naastud, kas Continental, või Nokia, ei mäleta enam täna) Algusaasta mudel, siis polnud kontrolle kohustuslikus korras peale pandud.

Küünikule: kas Sa lihtsalt testid adminnide valuläve blokihirmu ees või kuhu Sa üldse sihid? Sa pole siia teemasse ju midagi sisuliselt kirjutanudki, lihtsalt plärtsud selle kallal, mida teised kirjutavad. Mingid rahuldamata vajadused? Ja mis point on üldse valesid välja mõelda ja levitada? Hea näitena tsiteerin Sind:

#varasemast teades, et mingid juustud rehvid all#

Mida varasemat Sa siis tead? Ma olen 90ndate keskelt alates uusi rehve ostnud ja ka igal pool foorumi(te)s seda öelnud, et ostan ühe rehvipaari aastas vedavale sillale, eelmise aasta uus paar läheb mittevedavale jne. Tõsi, neliveoliste autodega pole nii teinud ja ostnud ikka kogu jooksu korraga. See purunenud "mingi juust" oli veel 8mm mustrijäägiga, asemele ostsin mõistagi poest uue. Enda maasturil, mida kasutan enamuse ajast tagaveorezhiimis, oli mustri jääk viimati mõõtes 13mm. Juustudega sõitsid kõik siis, kui Pika Hermani tornis lehvis veel punalipp, mina samuti, sõitsin sel ajal eranditult tagaveoga ja sain hakkama, nii maanteel kui parklates.

Ei mõista hästi seda hala ka bemarite suhtes. Õigemini mõistan liigagi hästi, sest see on tõesti auto, mille puhul ma ise ei kasutaks tehase antud rehvimõõtude soovitusi. Vaadake, milliste rehvidega sõidab kogu põhjala ja samuti käitudes ei tohiks ka Eestis probleeme tekkida. Pea on evolutsiooni käigus kujunenud ikkagi mõtlemisorganiks ja seda võiks mõnikord ka sihtotstarbeliselt kasutada, mitte uskuda pimesi kõike, mida kirjutatakse. Nii rehvisoovituste osas kui auto24.ee esiveo-tagaveo teemas.

Kärss, ütlen ju üsna otseselt seda, et jäägem ikka jalgadega maa peale!
Kui hoolikamalt loeksid, saaksid vahest aru, et ma ei sõdi tagaveoga, vaid naeran välja sellele esitatud jäärapäist kiidulaulu. rääkimata sinu hiljutisest "kiiruskatse-episoodist", mille kohta ei oska ausalt öeldes kohe midagi arukat kosta, vedagu siis ükskõik milline sild.
jah, minu tagaveokogemused piirduvad erinevate bemmidega ja ei tule sealt mingit hala.
kui adminniga mittenõustumine on juba blokkimist väärt, siis on siin lehel asjad üsna hapuks läinud.

Küünikule: ära saa valesti aru, erinevad arvamused on alati oodatud ja selle eest pole veel kunagi bänne jagatud. Foorumi trollimine (mõtled lambist jutu välja, väidad et mina olevat midagi sellist öelnud ja siis muudkui "vaidled") ei ole samas lubatud kusagil. Siin on adminnid selles asjas ikka eriti leebed veel olnud. Selle kiiruskatse kordusepisoode võid käia iga nädal vaatamas, kus teevad seda paljud autod koos, pole sealt kontvõõraid kah seni ära aetud, siis näed et saab ka bemmidega. Aegajalt näed seal ka kergemat plekikolinat ja politseipatrull kirjutab mõnikord numbri ülesse ;)

loen ja imestan, et millised töllid liikluses osalevad. autol abimehed peal ja tunne on nii julge, nii julge. huvitav, kuda need abimehed siis su sõidu ära siluvad? kas laibad matab ka kohe maha? sina pead ikka stabiilsuskontrollist ees käima, mitte ootama, et tema silub sinu sõidu. see annabki sulle sellise petliku turvatunde, et kui ma eksin, küll siis auto aitab. sina pead olema mees ja seda ette nägema.

Ühe auto manuaalis oli kirjas, et kui armatuuris süttib tihti esp kollane märk siis peaks oma sõidustiili muutma ja õppima sõitma.

Kui see tüütu kollane tuli hakkab liialt tihti vilgutama, siis tuleb stabiilsuskontroll välja lülitada. Tihtipeale saab niimoodi kiiremini edasi. Ja paksemas lumes vahel muidu edasi ei saagi. Paraku on paljud autod tänapäeval nii ära kohitsetud, et seda "abi" ei saagi välja lülitada.

ehh...siin paari päeva jooksul hoovides ukerdatud,alla jää,peal paks lumepuder ja ilma esiveota poleks midagi teha,tagavolisega inimesed ikka hädas...kahju kohe.kui minul võtab väljumine kusakilt sekundeid siis nendel ikka minuteid...kui mitte rohkem.

Et siin jälle liiga isasteks ära ei mindaks oma abide jutuga, siis mainiksin, et ise sõidan siiski igapäevaselt ilma kõnealuse elektroonikata nelikveolise vana audiga, millega on tegelikult raskem sõita mõnes mõttes, kui esi- või tagaveoga. Mingisuguseid loodrite kommentaare ei viitsi nagu kommenteerima hakatagi.

Aga vana abideta on ehe, tead tüpselt käitumist, abidega on nagu loterii :) Mul ka vana Disco 1 ja kui keskdifri lukku lööd siis alati ühesed sõiduvõtted, mitte et oota vaata ja tegutse, vaid näed tunned ja tegutsed :D

to a6v6

Olen sõitnud esi- ja tagaveolistega, praegu e39-ga. Plaan on autot vahetada. Kangesti piilun 4 veoliste poole. Mitte ainult sellepärast, et 3 viimast km on tuisualdist koduteed. Eeldan, et korralik 4 vedu on parem, lõbusam, muretum, tõhusam... Pean tunnistama, et pole kunagi sõitnud 4 veolisega. Nüüd tahaks. No jah, Haldexit ma siiski ei usalda, võib-olla asjata... Tahaks midagi asisemat. Subaru jääb välja esteetilistel kaalutlustel. Jääb üle Audi või siis minu muidu lemmik BMW ja X drive. Võib-olla selgitad, mille poolest 4 vedu on keerulisem juhtida, ja kui tead , siis mille poolest võiks X drive jääda alla Audi 4 veoskeemile.

Nelivedude võrdlust palun siia teemasse mitte tuua!

Soovi korral võib teha uue teema erinevate nelivedude üle arutlemiseks.

Arutelu ei hakka tekitama, aga vastan lühidalt, et ega ei olegi viletsam juhtida, aga raskem seetõttu, et pidamine parem ja sama libeduse juures suudab auto sõita kiiremini ning kui sellel suuremal kiirusel üks kord pidamine kaob, on tagasisaamine raskem ja ka siis muidugi avastad, et pidurdusvõime on ikka nagu pooleveolisel, see muidugi kõik harjutamise küsimus ja minu kerge tagaotsaga coupe quattro käitub ülejuhitavana, samas c4 a6 pigem alajuhitavana. Nelikveo skeeme on palju erinevaid, ka audil kusjuures on quattro muutunud pidevalt, aga see selleks, osta ikka nelikvedu, nelikveo mehed kihistavad seda teemat lugedes ilmselt vaikselt naeru pihku. Case closed:)

Muudetud 11.12.12 21:44

ei tea kas mul on miski viga man või olen nii saamatu, aga miks mul see tagaveoline ilma abideta kuidagi käest ei lähe. et 100-110 saba ees kuskile kraavi või puuse sõitma või libedaga peaks üldse seda käekõrval jalutama.

aga über isasele audi_a6_v6, mis imeloom see nelivedu siis on, et sellega raskem sõita? õpi sõitma siis. olen neid nelivedusid talland nii teedel kui jääradadel, nii abidega kui ilma (abidega puudub igasugune fun), aga miskit raskust sõidul? ei tea. kui rehvid on alla pastlad, siis on tõesti nelivedusega raskem, aga kui korralik rehv siis.... ei midagi ületamatut. puhas sõidurõõm.
seega ära tee end huvitavamaks kui oled.

Tra sinu jutust ma looder küll aru ei saa:) Muidu palju su tagaveolisel ka võimsust on? Mis kast on?

Sorrry, a6, Sa tundud siin olevat "tihedam" tegija, aga "loodri" jutt tundub paraku asjatundlikum ja otsekohesem. Ma pisut muigan, kui Sa ütled, et "pidamine kaob". Pidamine ei kao kusagile, auto lihtsalt pannakse "käituma". Lootsin, et Sa räägid miskit 4veolise spetsiifilisest "käitumisest"...

to: tnggg

Ja tavaliikluses sõidadki nii, et paned alati pidamise kaduma või mis sa sellega mõtled? Pidamise kadumise all ikka mõtlen mina seda, et hõõrdejõud ei ole piisavad auto suuna säilitamiseks, kuna auto on juhitav inimese poolt ja gaasi annab ka inimene, siis võib seda ka tegelikult nimetada, et inimene paneb auto nii käituma.
Kust sa tead, kui tihe külaline looder on, pole ju teine ennast ära reganud, ilmselt igakord erinev nimi, et oma väljaütlemisi mõjukamana näidata.
Kas tundub asjatundlikum nimetada tänapäevaseid, isegi mitmete professionaalsete juhtide poolt kiidetud, elektroonilisi abisid töllide pärusmaaks? Nelikveolise spetsiifilisest käitumisest saab rääkida vaid mudeli põhiselt, nii erinevad on need lihtsalt nii nelikveo lahenduse kui ka auto kaalujaotuse tõttu. Ilmselt seda sama üritab ka Kärss siin näidata, et tagavedu pole üdini paha ja sõltuvalt masinast võib esiveolisest edulisem olla, paraku aga soovitakse selle teema alguses teada saada kaasaegsete masinate kohta.

Paljudel juhtudel on probleemid ikkagi pigem juhi kõrvade vahel, mitte autos või veoskeemis. Toon näiteks pildi ühest tädist, kellel kulus parkimiskohalt väravani jõudmiseks üsna täpselt pool tundi. Ehk siis lasi siduri lahti, auto ei liikunud, hoidis u 20 sek piirajas, tuli välja, kaevas natuke, lasi tagasi. Seejärel uuesti lasi lohakalt siduri lahti, liikus edasi paarkümmend cm, siis kadus pidamine, vajutas jälle gaasi põhja paarikümneks sekundiks, tuli jälle välja kaevama jne. Must jutt pildil on sumpsist tulnud tahm:)). Kusjuures lund pole ju ollagi, st ei mingit põhja peal istumist või kallakut. Huvitav, kas siin teemas suudaks kah keegi nii madalas lumes sisse jääda? Aga jääb mulje, et kui anda kätte tagaveoline auto, siis vist isegi suudaks :D

Pilt on tehtud üleeile
http://sphotos-h.ak.fbcdn.net/hphotos-ak-snc7/577791_1015118
0941472473_1122980186_n.jpg

Kusjuures on lihtsalt hämmastav, kui paljud inimesed teevad ristmikel täpselt seda sama. Suvel oskavad küll sidurit korralikult lahti lasta ja kiirendada allpool pidamise piiri, kuid talvel enam sidurit kasutada ei suuda ja pidamise piiril kiirendamise asemel lasevad tuimalt rattaid ringi. Eriti hakkavad selles silma just mingid Avensised-A6-d jms, kus on auto rahvast täis (saba raske) ja roolis mõni autost/sõitmisest väheteadlik/mittehuvitatud tädi või siis vana habemik, kelle soov on lihtsalt sõita, ei enamat. Tühja autoga seda probleemi mõistagi ei tekiks ega tekiks ka siis, kui autoga mõistlikult ringi käia. Kehtib ka tagaveo kohta, ainult et tagaveolisi ostavad vist rohkem autoteadlikud inimesed, kes teevad vähem nii elementaarseid sõiduvigu.

#paraku aga soovitakse selle teema alguses teada saada kaasaegsete masinate kohta

See oli algne küsimus, pealkirja tegi ta aga üldistava ja enamus inimesi suhtub teemasse ikkagi vastavalt pealkirjale ja sellele, millest selle pealkirja kontekstis siia kirjutatakse. See oleks ju absurd hakata tegema teemasid:
- esivedu vs tagavedu 80ndate autode puhul
- esivedu vs tagavedu 90ndate autode puhul
- esivedu vs tagavedu 2000-2005a autode puhul
- esivedu 90ndate vs tagavedu 80ndate autode puhul
- esivedu 90ndate vs tagavedu päris uute autode puhul jne
Kuna meie hulgas on vähe inimesi, kes tööde-hobidega seoses kasutaks igapäevaselt kõike uunikumidest tuliuute autodeni, siis nendes aastakäikude põhistes teemades kalduks nagunii kõik jälle teemast kõrvale ja üleüldse pole vähemalt pool sajandit midagi nii kardinaalset esi- ja tagaveoliste autode juures muutunud, miks neid omavahel võrrelda ei saaks. Kui paremat ettepanekut selle arutelu suunamiseks ei tule, siis oleks võibolla mõistlikum mitte iga natukese aja tagant seda esimest postitust nina alla hõõruda ja jätkaga pigem sisulise arutlusega...

Selle tädi juhtum on ilmselt juba meditsiiniline probleem :-)
Kirjelduse järgi arvaks, et tal ehk seisupidur peale jäänud.

Mul oli algul sama kahtlus, aga ei olnud seisupidur peal.

Ja ära ütle meditsiiniline probleem - ma vaatan sarnast asja natuke kergemal kujul oma töökohas aknast igapäevaselt. Üsna palju on praegugi veel liikluses autosid, millel kohaltmineku sujuvus ei sõltu elektroonikast vaid puhtalt juhi võimetes sobival määral gaasi vajutada ja sujuvalt siduripedaali lahti lasta. Pole küll teinud statistikat, aga see % on ikkagi haigelt väikene, kui paljud neid kahte lihtsat asja korrektselt teha suudavad. Ja kuna tagaveolised autod on pigem võimsamad kui esiveolised, siis on ju igati loogiline, et tagaveoga rohkem kohalt minnes lollusi tehakse.

See peaks selgitama ka seda, et paljud nii esiveo kui tagaveo roolis väidavad täpselt sama asja, et nad on juba ristmikust kaugel, samal ajal kui teised alles stardivad. Ehk siis nemad oskavad sidurit lahti lasta ja gaasipedaaliga "on-off" asendite vahelist ala kah kasutada. Enamus seda ei oska ja nii nad seal ristmikul ringikäivate ratastega munevad. Sellepärast võiks ka paljud siin teemas tehtud järeldused taandada pigem auto võimsusele kui veoskeemile. Kui lisada siia juurde veel auto koormatus (tühjalt vs perega sõitjad), jäävadki üle juba üsna erandlikud ja harvaesinevad olukorrad.

ei tea tõesti ,kas liiklete igapäevaselt õppesõidu platsil aga mina küll ei näe massiliselt neid on-offi-ga startimist.

Veel pole juhust märgata olnud,et keegi foori alt pikalt ees ja teised põletavad nagu lambad kohapeal rehve ja kui see ongi vahel nii siis see tahtlik kiirendus ja ei sõltu veoskeemist vaid 10 nest muust tegurist eelkõige konkreetse juhi soovist seda teha.. Ehk teistel lihtsalt pole vajadust iga foori alt minemisega viimast võtta, kui seda teen siis tõesti teised jäävad kaugele maha aga ega selle põhjal saa järeldusi teha. Neid üksikud tegelasi ei saa enamuseks nimetada kes seal tühjalt rehvi põletavad. Isiklikult samuti vahete-vahel lasen rattaid ja autot tahtlikult libisemisse,et lihtsalt väheke sõitu rohkem nautida ja millal seda veel mõnusam teha kui mitte talvel.See fotol olev tädike erand,või ega me ju tea mis põhjustel seal möllas ehk olematu rehvijääk,peale külmunud pidurid, oskamatus jne. hetkel pole seda lundki nõnda palju,et labidat välja võtta kui just põllule ei trügi.

Kui ratast kohalt minnes ringi ei võiks lasta,siis peaks ju veojõukontroll kõikidest hädadest päästma.Millegipärast see aga just lumes ja libedates oludes ei kipu nii olema.

Ma oma tagaveolisega talvel põhimõtteliselt kunagi esimest käiku ei kasutagi, kui just asfalt väljas pole. Ja sedasi tehes jäävad ikka enamus esiveolised pikalt maha.
Tädikesest - äkki oli rekkajuht ja üritas asfalti välja põletada :) ? Kusjuures see sama tegevus on mind eri talvedel päästnud suuremast kaevamisest ja lükkamisest ja just tagaveolisega (ei usu et esiveoga see nii tõhus on). Kui ei ole palju lund (sügavust), siis ratas 4 käiguga ringi, rehv soojaks ning sulab asfaldini, kruusani välja ja sealt pealt tõukab kenasti minema. Loomulikult mitte esimese käiguga :). Pärast rehvi soojaks keerutamiset töötab ka rehvi lamell natuke paremini (naelrehvid), mingi väikse aja.

Lumepudrus on see kohalt minek oluline küll jah. Sain seda ise kogeda, kuna mu tagaveolisel on suhteliselt võimas mootor ja automaatkast on ka üllatavalt äkilise kohalt minekuga (ei mingit klassikalist kummivenitamist), siis esimese lumega kippus esimese hooga auto tagaots vajuma ja alles siis liikuma, siis aga muidugi hädisemalt. Veojõukontroll pole minul ühelgi masinal nii tüütu olnud, et üldse ratast ringi ei lase algusest peale, seega see siinkohal ei aita. Siis aga otsisin üles automaatkasti talverežiimi nupu ja asi hoopis parem, ei lajata kohe väikese gaasi vajutuse peale oma hobustekarjaga:)
Kui Kärss väitis, et ei ole mõtet teemat piirata uute autodega, siis äkki ei ole mõtet piirata ka talvega? Siinkohal võtaksin sõna, et 180kw võimsuse juures on tagavedu suvel asfaldil esiveolisest parem, suudab selle võimsuse esiveolisest oluliselt paremini maha panna ning pöörderaadius on tõesti üllatavalt väike.

Muudetud 16.12.12 20:35

#Veel pole juhust märgata olnud,et keegi foori alt pikalt ees ja teised põletavad
#nagu lambad kohapeal rehve ja kui see ongi vahel nii siis see tahtlik kiirendus ja ei
#sõltu veoskeemist vaid 10 nest muust tegurist eelkõige konkreetse juhi soovist seda
#teha.. Ehk teistel lihtsalt pole vajadust iga foori alt minemisega viimast võtta

Sinul seal Tartus käib kell kah aeglasemalt:)). Tallinna liiklus on siiski natuke erinev, kõik on närvilisem ja juba varem kusagil aega pidanud raiskama ning paljud kiirendavad ikkagi nii nagu auto ja oskused lubavad. Tõsi, on ka "ökotajaid", aga siin on nemad vähemuses.

# äkki ei ole mõtet piirata ka talvega?

Äkki lähtuks siiski teema pealkirjast? Kuigi tõesti mõnigikord sobib libeduse või pudru näiteks ka mõni suvine olukord. Ka Sinu näidet kinnitab hästi kogu kiirendusspordi ajalugu... ja samas leidub sealgi üksikuid esiveolisi, kes täiesti tipptasemel sõita on suutnud.

#Ka Sinu näidet kinnitab hästi kogu kiirendusspordi ajalugu... ja samas leidub sealgi üksikuid esiveolisi, kes täiesti tipptasemel sõita on suutnud.

Khm, härrased, palun ikka fakte. WRC autorallis on asfaldil kolmest veoskeemist kõige kiirem olnud... esivedu. Neliveosüsteemi poolt lisatav kaal on asfaldil suurem miinus kui mõnevõrra paremast pidamisest saavutatav eelis.

Viide autospordi ja tagaveo suhetele on selles suhtes valideeritav, et ülivõimsa mootoriga kiirendusautot või ringrajaautot naljalt esiveolisena ei ehita. Esiteks läheb kaalujaotus liiga paigast, teiseks on esiveoskeem tehniliselt hapram, kolmandaks tõepoolest väga tugev vedu tahab esirattaid kergitada, neljandaks on võimas vedu roolis liigselt tunda. WRC autodel on võimsus siiski suhteliselt piiratud.

Üldiselt kui jätta kõrvale igasugused isiklikud erinevate autodega seotud muljed ja kogemused, siis automaailm ju teab väga hästi, millised on veoskeemist kui sellisest tulenevad eelised ja puudused (sõiduautode puhul, kui muud tingimused on võrdsed):

Tagaveo eelised
1) Rool ei rapsi järsul veo rakendamisel, eriti järsul pöördel
2) Pöörderaadius on väiksem
3) Mäkketõusul ja tagaotsa tõsisel koormamisel kandub raskus enam vedavatele ratastele

Esiveo eelised
1) Ökonoomsem
2) Kiirem
3) Suurema salongiruumiga
4) Vaiksem
5) Parema läbivusega ning turvalisem märjal/libedal

Pelgalt veoskeem ei ole kogu auto, seepärast loomulikult võib väga hea tagaveoline olla libedal ka etem kui halb esiveoline. Mõistlik juht saab sõidetud iga veoskeemiga ning avariisid tehakse samamoodi nii esi-, taga- kui neljaveolistega.

Samas on karm tõde, et sõiduautotööstuses on tagavedu järjest enam tagaplaanile jäämas, kuna ta lihtsalt ei ole konkurentsivõimeline. Teadupoolest siin jutulõimes paljukiidetud Volvo 940 on ammu teed andnud just esiveolistele järglastele. Nagu näitab kõnekalt ka TM test, siis võisteldes endast kordi odavamate ja madalamast klassist konkurentidega jäi üks vaieldamatult väga hea tagaveoline BMW ikkagi enamikes libedasõiduolukordades luuserite sekka. Pidurdamine teadupoolest ei ole otseselt kuidagi veoskeemiga seotud ning mäkketõus ongi orgaaniliselt tagaveo tugevus. Kokkuvõttes konkurentsis suudeti kuidagigi püsida tänu esmaklassilistele elektroonilistele abimeestele ja muudele kvaliteetidele - midagi tõesti peab ju ostja oma enammakstud raha eest ka saama, muidu oleks asi päris hapu...

tallinna nn,kiirem tempo ja elu see rohkem näiline ,et alati vaja tõestada kes foori all kiirem, kes naabrimehest edukam jne. mõttetud tühja rabelemist/tõmblemist rohkem kui asi väärt. tavaliselt ei jõua need kiirustajad varem sihtpunkti. tavaliselt olen isegi foori alt esimesi aga see vaid siis kui tahtlikult üldisest massist kiiremini kiirendan,mitte asi pole selles et enamus teisi liiklejaid ei oska kohalt võtta. lihtsalt see sinu nägemus Kärss. on alati kuidagi negatiivselt kallutatud teiste suhtes ja teiste oskustes,seejuures ennast alati ise positiivselt/ülivõrdes esile toov.

. - tuletan meelde, et foori tagant kiiresti ära minek ei ole ärplemine, vaid viisakus teiste suhtes. Tänu neile, kes natuke kiiremini sealt minema saavad, saab 3-4 autot rohkem üle ristmiku! Aga ega sellest kõik aru saagi, eriti need, kes ise seal ees olles mõtlevad, et hakkan nüüd rahulikult kütust säästma, sest MINA saan ju üle!

Parm vs punktike: ma ei too ju ennast esile, vaid liikluse eripära. Lõuna-Eestis rahulikult tiksujale ei õnnestugi vist selgeks teha, MIKS on oluline, et foori tagant pääseks läbi 3-4 autot rohkem, kuna seal see ei ole seal oluline. Tallinnas on. Kuidas see veel mingi "tõestamisega" seotud on? Tõestamist ja "tõestamist" näeb siin teemas palju rohkem kui ristmikel;). Selleks olekski kasulik teha mõni autoreis läbi Euroopa ja näed, mis toimub suurlinnades. Ühelt poolt närviline, kui pole harjunud nii kiiresti reageerima, kuid samas paratamatu, et liiklus üldse sujuks. Samuti võiks väita, et Pariisis või Viinis või Londonis tõmblevad-rabelevad tühja ja jõuavad sihtpunkti kah ainult nende 3-4 auto võrra kiiremini, aga jube mugav on niimoodi väikese Eesti seisukohalt targutada, kuidas nendel seal parem ja õigem oleks ja miks nad siis nii ei tee, nagu mina olen kogu elu harjunud tegema:). See on ka üks põhjus, miks ostetakse üksina sõites "linnas kiirendamiseks" eelkõige väikesi ja kergeid autosid, mitte suuri luksautosid nagu meil.

TO lõpetage ärplemine: kuigi jutuga võib suuremas osas nõustuda, aga mõtle nüüd hoolega järele, miks teatud tehnilised lahendused konkurentsis pole püsinud. Seal on ka vastus, miks enam ei toodeta spetsiaalselt põhjamaade turgudele mitte ühtegi veoskeemi, vaid kohandatakse selliseid autosid, mis on loodud hoopis teiste eesmärkide täitmiseks. Lihtsaim näide on vast katuse külgedel olevad vihmaveerennid, mis ei lase lumel salongi kukkuda ust avades - see ei maksa ju sisuliselt midagi, kuid need kadusid koheselt nii Saabi kui Volvo mudelitelt, kui pöörati pilgud koduturult USA ja Lääne-Euroopa suunas. Tegemist on metalliribaga, mille omahind pole vist ühte eurotki! Kui juba nii jaburate asjade pealt kokku hoitakse, siis kuidas üldse keegi saab eeldada, et seda ei tehta tehniliste lahenduste arvelt, millega õnnestub hoida kokku sadu eurosid? Bemari on lihtsalt veider erand, mis pole kunagi pidanudki olema hea põhjamaade auto, kuid mis vaatamata sellele juhuslikult end isegi talveoludes õigustada suudab ega ole kindlasti põhjus mingeid üldistusi tegema hakata.

Veidi neist katuserennidest. Mäletan hästi hetke, kui mu moodsamad autod enam ei omanudki neid renne ja klaasid olid võimalikult kerepinnaga tasa. Muutus see, et vesi tilkus sagedamini sisse, katuselumi sadas sisse ukse avades, tuul hakkas häälekalt vinguma, kui akent kasvõi veidikenegi avada... lisaks igast tugevate katuseraamide kasutamise võimaluse puudumine- ühesõnaga- ma plusse sel nn. "aerodünaamikal" omale ei leidnudki.

Sel nn. "aerodünaamikal" on oma osa, miks moodne tavaline keskklassi sedaan evib kiiruse ja kiirenduse näitajaid, mis kipuvad ületama paarikümne aasta taguseid vingeid sportautosid. Seda kõike kütusekuluga, mis oleks veel mõni aeg tagasi tundunud täielik ulme.

katuserenne ei kasutata ka jalakäijate ohutuse pärast.(liiga terav)

Minu arust jälle esiveolistel väiksem pöörde raadius. Sest esiveoline tõmbab sinna kuhu rattad suunatud. Aga tagaveoline üritab autot otse edasi lükata. Aga oleneb autost ka mingil määral. Näiteks audi pöörab küll kitsamal teel ringi kui mõni tagaveolinesuht mõttetu. Mina sõidan küll tasa ja ei kiirenda kuhugi. Suht mõttetu on järgmise foori punase tule taga passida. Liigse kiirustamisega kulub palju kütust ja palju heitgaase ja ka tekivad liiklusummikud. Mõned küll tuututavad taga aga see pigem nende probleem kui tahavad üle lubatud kiiruse sõita ja autot lõhkuda ja kütust ülemäära palju kulutada. Ökonoomne sõit on ikka nii, et terve linn läbi sõita näiteks 3-4 käiguga. No kiirematel kohtadel kus 70 lubatud ka 5 käik. Aga üldiselt jah tasub sõita nii, et vaikselt kohalt minema ja siis järgmise foorini kui punane tuli ees(seda on kaugel tavaliselt näha) siis tuleb venitada vaikselt kuni roheline süttib. Pidureid ei tohiks üldse kasutada see on puhas kütuse raiskamine.

Katuserennide mõju kiirendusele ei ole nüüd küll väärt märkimist. Lõppkiirusele ja kütusekulule maanteekiirusel ilmselt mõjub küll, aga mis hinnaga!? Kas need omadused on ikka primaarsed ilma kiirteedeta põhjamaades!?
Läheb küll teemast välja aga huvitav oleks siiski teada, milline "tavaline moodne keskklassi sedaan" ületab kiirus- ja kiirendusomadustelt "paarikümne aasta taguseid vingeid sportautosid"?


Talveoludesse projekteeritud autodest rääkides olen üksjagu muiata saanud autot käsipesulasse viies. Käin samas käsipesulas juba üle 10a ning lisaks tavapärasele pesule viin auto alati pesulasse kui ilm külm(em)aks läheb, sest siis püsib auto kauem puhtana. Pesulatöötaja lõpetas alles sel talvel mulle igakordse meeldetuletamise, et külma ilmaga ei maksa autot pesta, sest pärast ei tule uksed lahti jne :-)


Ma enam ei mäleta, kas olen siin teemas juba maininud, et natuke üle aasta tagasi ettevõttele kaubikut otsides, uurisin ka Hyundai H1-te lähemalt. Üks proovisõiduauto oli salongis olemas, kuid tellimine oli küsitava väärtusega tegevus, sest tarneaeg oli ulmeline ning müügimees avaldas arvamust, et hiljem võib probleeme tekkida varuosade saadavusega. Nimelt ei pidavat auto vastu mingitki huvi olema ja põhjuseks see, et tegemist tagaveolise autoga. Minu jaoks oli see muidugi kurb, sest kaubiku kohta võimas diiselmootor kombineerituna tagaveoga (LSD-standardvarustuses) tõstis selle kaubiku ülejäänute hulgast esile.

Muudetud 17.12.12 20:46

#Läheb küll teemast välja aga huvitav oleks siiski teada, milline "tavaline moodne keskklassi sedaan" ületab kiirus- ja kiirendusomadustelt "paarikümne aasta taguseid vingeid sportautosid"?

Näiteks Miami Vice seriaalist tuttav Ferrari Testarossa, mis lansseerimise ajal oli võimsaima mootoriga seeriatoodangumudel maailmas 0-100 km/h 5,8 sek, max 290 km/h.

Audi A4 3,0TFSI 0-100 km/h 5,4 sek, BMW 330d 0-100 km/h 5,6 sek. Jne. Kiirus küll piiratakse tavaautodel elektrooniliselt 250 peal reeglina. Kütusekulu maanteel vastavalt 6,6 ja 4,9 L/100km.

Väide ei olnud mõeldud olema täpne, kindlasti ei saa väita, et iga pereauto on sama kiire kui 80-90ndate sportautod, aga üldpilt ja point sellest palju ei muutu.

ddig- loodan, et sai saanud seda Hyundai kaubikut. Olen sellega sõitnud. Põhimõtteliselt suht sama tunne, mis Mitsu kaubikul- ilmselt põhi ongi sama. Suur mootor ees, sellegipoolest vedas nina otse lumises parklas ümberpööramisel. Ja tagasi enam ei taha end sealt hangest tõmmata. Mootor- jõudu vist 160hj või üle selle- tundus vanale Peug Experdi 110 hj-le kõvasti alla jäävat nii kiirenduses kui ka tõmbejõus.

siidiuss - loodan et kirjutasid irooniaga ja tegid nalja. Kui ikka 3-4 käiguga sõitu pead aga ökoks päriselt, siis pead küll minema ja väikse lisakoolituse võtma :)
Pereautodest - näiteks GMC Typhoon :) Teeb igale Ferrarile mitu ringi peale :)

#Minu arust jälle esiveolistel väiksem pöörde raadius. Sest esiveoline tõmbab
#sinna kuhu rattad suunatud.

No tõesti tule taevas appi! Esiveolisel ei luba veoliigendid rattaid nii palju keeratagi, kust see väiksem pöörderaadius veel tulema peaks? Võta mistahes sama teljevahega esi-tagaveoline auto võrdlusesse ja proovi, olgu selleks tagaveoliseks kasvõi Transit.

Kas uus Hyundai H1 põhineb endiselt vanal Mitsubishi L400-l? Sellise mitsuga olen isegi jäärajal paar ringi teinud, oma juhitavuselt täiesti tasemel auto (väljatöötamise) vanust arvestades. Ma kahtlustaks gp puhul pigem paigast ära esisilla kokkujooksu, sest juba vähene kõrvalekalle muudab auto juhitavust drastiliselt olenemata veoskeemist.

"Lõpeta ärplemine", Sulle tahaks kohe kommi anda nii hea näite eest! Ma kah mõtlesin, et mis krdi lause seal nüüd oli, aga näited on ikka ülihead.

Pöörderaadiuse teema tasub küll esivedu kiites tahaplaanile jätta, sest see on üks tuntumaid miinuseid. Tagaveolise Volvo (nt. 900-seeria) 9,8m pöörderaadiusele saavad vist üldse vähesed autod vastu ja isegi meetrivõrra lühematele kompaktautodele jääb see püüdmatuks (nt. VW Golf).


Pereautode dünaamika on muidugi selgelt paranenud ning tegemist tõepoolest heade näidetega. Ma küll paarikümne aasta taguseid autosid hakkasin oma mõtetes otsima pigem üheksakümnendatest ja meenuseid sellised nimed nagu Nissan GTR, Toyota Supra, Mazda RX-7, Porsche 911 ja 928, Ferrarideni ei jõudnudki veel. Samast ajast "tavalisi keskklassi sedaane" meenub BMW M5, Audi S4, Ford Sierra Cosworth :-)


Hyundai H1-te osta ei õnnestunud ning samuti pole saanud seda talveoludes proovida. Viimase põlvkonna H1-l oli vist 2,5L töömahuga diiselmootor millel 125kW (170hj). Sellega ei olnud mingi probleem kuival asfaldil jõulibisemisega kurve võtta :-)
Enamus sõidetud kaubikud (Trafic, Master, Partner jne) on selle Hyundai kõrval ikka selgelt aeglasemad olnud.

MB on üks parimaid pöörderaadiusega, ta ju laseb need rattad lisaks väljapööramisele ka " lääpa".
Mis kaubikuid puudutab, siis Renault Master 3,0 diisel, mis oli väga lühikes aega tootmises on küll päris hullu minekuga. Eks mõnelgi korral on sellega sõiduautosid seljataha jäetud. Neid just, kellel pole hinge mahtunud, et kaubik on mööda läinud.

3,0 käib praegu Ducato ja Boxeri aiste vahele. Esivedu ja selline mootor tähendab tihti sulaasfalti kummi all ja möödasõidukiirendust, mida me tundsime varem Ferrari F-40 roolis... ;-)
Hetkel sõidan tagaveolisega mersuga, mis puudutab ümberpööramise raadiust lumes, siis see on sirgjoon! Väljapööratud rattad panevad otse ja just sinna, kuhu ei tohiks.
Sm. kärss ja ddig, ma juba enne hakkasin vaatama(ei, mitte naljapärast) omale maale sõiduks sobivat "maastikutagaveolist" Volvot. Ei suuda otsustada, misse õige siis on, kas 700 seeria või 900 seeria. Aga 960 on väga koleda mootoriga või? Automaatkast on kahtlane ilmselt? Aga kui ma mäeotsa tuisanud hangest Volvoga läbi ei lähe, ostate te mu käest selle ära.
Ennist toodud näide esiveolise pöörderaadiuse kohta talvel peab paika- see pöörab nii edaspidi- kui ka taguspidi:-)

kärss. nagu kirjutasin on teised samuti nii euroopas kui mujal liigelnud mitte vaid kuskil unises väikelinnas. üks teema on normaalne kiirendamine et mitte ka teisi takistada, teine teema(see mida silmas pidasin) on iga foori alt viimase võtmine,ja seejärel arvamine et teised uimerdavad. sõitma peaks vastavalt liiklusega kooskõlas ehk siis ,et liiklemine oleks sujuv mitte igal võimalusel spurtima. AGA üldiselt võiks mõne huvilisega lõunas kohtuda. nb. eile sai tagaveolisega metsas käidud(kuuske toomas) kuigi kohati oli põllul 50cm lund polnud hetkegi läbivusega probleeme, järelikult kõik sõltub pisi- detailidest.

TO: qp Seda, et 740,940 on tagant jäiga sillaga, 760,960 ja ka S90, V90 on sõltumatu vedrustusega. 2,8 mootorist (V6) tuleks hoiduda, Renault iga koostöös tehtud ja pole eriti ... 2,3 või siis ka 2,4 R6 diislid on suht lollikindlad. Diislil on oht mootor pekki keerata hammasrihma vahetusega. Alumine ratas tuleb kinni tõmmata ettenähtud njuutonitega ja ka kasutada keermeliimi. Muidu on ca 30 000 km peale hammaks lahti jne. Bensuka, täis printsungi puhul, ei mäleta hetkel mootori koodi, on olnud probleemiks pihustite tihendite puitumine, muud erilist ei löö ette. 940 el on paremat tuled. Udukad ja lisa kaugtuled on kõik ühte kokku pandud ja kui seal on veel tulede kojamehed ka ees, no mis sa hing veel ihkad :) 940 soovitaks. 740 puhul on olnud juhust, et osadel on juba tehasest pandud sisse tagumine diffri lukk. See oli siis ilmselt nii, et kui esimene omanik tellis, siis pandi, mudeli, mootori, aasta põhiselt see ei käinud. 940 et on meile sattunud ilma lukuta.

Kuulutustes on vaid 2,5-sed R kuued pentsukad. Ja kõik automaadiga. Üks tekst 940 kuulutusest: ""Väga hea Rootsi auto! Hea läbivusega, mugav ja samas ökonoomne.""- kas ma peaksin muret tundma millegi üle?

TO qp: soovitan eelistada bensukat ja 8V R4 mootorit. 960 kast on täpselt sama "kehv" Volvo peal, nagu see oli ka Supratel:). Sildadel on erinevat tüüpi lukke ja ka erinevad ülekanded, tasuks kontrollida enne ostmist konkreetsel autol. Enamus on siiski vabadifriga.

Reinule: rattad keeravad lääpa ka bemmidel, Volvodel, Lexustel jne, vist keerasid isegi vanadel tagaveolistel Transporteritel, st enamikel. Aga esivedu on ikka parem igast asendist:)

Täna uhatud ca 500km läbi uue Civicuga ja paar näidet elust enesest. Tartus üks hoovipealne, mis oli täis lumepudru, kindlaks kellaajaks kogunes palju inimesi ja hoovipealsel tuli hakata leidma parkimiskohti ka sealt, kus neid varem ei olnud. Ehk siis traktori kokkulükatud lumepudru, mille peale oli sadanud hulga lahtist lund. Proovisin selle "peale" sõita, aga ei mingit lootustki, kuna hetkega kraabib end sisse ja edasi ei lähe. Tegin siis nii, et tulin hooga ja seejärel sidur sisse, et ise veereks. Niimoodi kokku 4 korda ja olingi leidnud omale parkimiskoha. Kõrval üks tibi üritas Corollat parkida ja peale pikka proovimist loobus. Mingi Laguna kah üritas tema kohale ja siis tabas ära, et tagurpidi pole just kunst ennast selle pudru peale parkida:). Ja siis tuli üks tudeng e34-ga, esimese korraga tuli ja peale ürituse lõppu esimese korraga ka läks.

Teine juhus oli Piibe maanteel seal, kust peale Jõgevat Rakvere peale ära keerab. Sõitsime kolonnis (oodates möödasõiduvõimalust bussist), üks uuem Galaxy keeras sealt bussile ette ja tahtis kiirendada... mis lõppes sellega, et terve kolonn tegi äkkpidurduse ja sõitsime järgneva kilomeetri ca 30-40-ga. Ehk siis noorhärra lootis jõuda teele enne kolonni, aga ülesmäge kiirendades hakkasid vaid rattad ringi käima ning auto nina teepealt ära vajuma, proovis uuesti päris palju kordi ja iga korraga läheb nina teepeenrale ega lubagi kiirendada. Kuna ta jäi sinna munema, sõitsin mööda nii bussist kui temast, loomulikult oligi tal pere autos (saba raske) ja veojõukontrolli sel autol tõenäoliselt polnud. Ei mõista inimesi, kes perega ringisõitmiseks midagi sellist omale üldse ostavad.

Õhtul jäingi sama Civicuga "kärsamäele" sisse. Üritasin küll sõita mööda naise Volvo jälgi, aga kuna see auto on kitsam, siis pöörde peal libises jäljest välja. Lasin edasi-tagasi hooga ca kümmekond korda ja nuta või naera, kuid edasi ei saa. Panin siis naise Volvo käima ja sõitsin selle tee kõvaks, iga kord poole rehvilaiuse jagu kõrvalt, seejärel polnud loomulikult probleemi ka Civicuga sealt kurviga tõusust üles tulla. Civicul on kuu tagasi ostetud uued lamellid, vist olid Gislavedid. Samas mu isiklikul veel kergemal esiveolisel on all laiemad rehvid, sellega pole seal sel talvel veel probleeme tekkinud, just nende laiemate (olgugi et vanade) rehvide pärast ei kraabi ka end sisse, kuid lai talverehv kergel autol on jällegi paras nuhtlus nii linnas kui maanteel, eriti üle lumepudruste vallide ronides möödasõidu tegemiseks...

EDIT to qp: jah peaksid küll muret tundma. Kui üritad kasutada tagaveoga sama loogikat nagu esiveoga, jääd igale poole sisse ka selle autoga. Volvo pole mingi imeauto, mis kuhugi sisse ei jääks, kui juht ise valesti käitub või seda lausa meelega üritab rataste abil maasse kinni kaevata. Ma ausalt öeldes ei mõista, mis point on otsida Volvot Eesti turult, kui mitu lähiriiki on neid täis sigaheade hindadega, vali ainult sobiv versioon ja varustustase, üks telefonikõne ning mine järgi. Ei tahaks ausalt öeldes muuta seda teemat ostuabiks (selleks on siin teine koht), siin on niigi palju offtopikuid:))

Muudetud 18.12.12 23:55

Mersude, isegi W140 el keerab eriliselt need rattad kaldu. Teistel markidel pole sellist nurka küll tähele pannud. Uuemaid Mersusid pole enam jälginud, kuna see mark on huviorbiidist väljas.

Võtsin lihtsalt arvutist suvalise pildi. Ei ole kindel, kas seal rool üldse lõpuni välja oli pööratud.
http://www.upload.ee/image/2916438/volvorataskaldu.JPG
Kuna see on seisnud kõrvuti lugematu arv kordi mersufanaatikutest isa C-ga ja E-ga ja onu S-iga, siis mingit suurt vahet sel ratta kallutamisel küll ei ole. Igaüks võib otsida netist nüüd pildid lexustest ja bemmidest ja jälle üks müüt ümber lükatud:)

Nu jah, vaata kui ise juhid, siis ei näe mida need rattad teevad ja sisma pole ka jätnud autot kunagi väljapööratud ratastega, ega siis ei näegi.

to: Kärss

Mis asi millest kitsam on? Jälle seeni söönud või? Uus Honda civic on oma laiuselt, kui ka rööpme laiuselt sellest Volvost laiem. Huvitav, liiklen ka Tartus ja ei saa küll aru, kus sa nii palju lund leiad siin, et esiveolisega probleeme tekib? Kurat sul ikka on nende oskustega probleeme või ma ei mõista? Kuidas sul ühe teekonna jooksul üldse nii palju probleeme on? Pöörderaadius muidugi on jah päris huvitav võrreldes kasvõi selle civicuga.

Täitsa kummaline. Sai kah eile Tartust Rakverre käidud ja tagasi. Aga minu mäletamist mööda oli tee (vähemalt sõidujäljed) terves ulatusest päris kuiv! Rääkimata siis libedusest. Aga juu siis oli teine Eesti.

irnu erneks - kord paneb kahesajaga ja siis ei saa civicuga liikumagi...
arumaeisaa - kust sellised saamatud tulevad... või tõesti pideva laksu all... (200 vs 0???)
mõnus huumoriteema on jälle tagasi:)

Pakun variante: 1. tsiivik on madala põhjaga. 2. tsiiviku mootoril pole jõudu tühikäigu lähedal ja pöörete lisamisel tekib järsku tühjakaapimine. 3. tsiiviku mootoril pole erilist kaalu, sestap nõrk veovõime.
(ka minu hoovi peal paistavad lumes silma just Civicud ja Focused oma saamatusega)

Jah enamus autodel rataste kalle välja keerates muutub. Seda volvo paremini keeramise juttu ei taha uskuda. Rataste välja pööramist minu meelest ei piira nii väga pooltelje ots vaid ikka see, et rattad hakkavad vastu auto kere käima.

to: siidiuss

Mida siin uskuda, vaata sama klassi esi- ja tagaveoliste pöörderaadiusi, see ei ole mingi jumala tema, et üks usub või teine ei usu. Kuigi tänapäeval ei ole see enam reegel, et samasuur tagaveoline omab väiksemat pöörderaadiust. Minu toodud näide aga omab küll, Lexus GS300-l on omas klassis üks väiksemaid pöörderaadiusi.

Muudetud 19.12.12 11:20

kuna autodel on selline jublakas nagu käändtelg, mis on püstsuunas väikese nurga all, siis igal autol rattaid välja keerates ratta kaldenurk natukene muutub. esiveolistel (MacPherson vedrustuse puhul on juba amort kaldega) on see vähem märgata, tagaveolistel rohkem. päris püsti pole käändtelg kunagi, sest siis ei oleks autol sisuliselt mingit otsejooksu, vaid kogu aeg tuleks suunahoidmiseks rooliga mängida.

See ju ammugi selge ,et mõned mehed hoiavad siin oma muinas-juttudega aasta läbi teema orbiidil..kes olid need kes iga paari kuu tagant(ISEGI SUVEL) siia jälle mone postituse kirjutasid. Honda ongi madal auto,aga selle tagaveolisega meetrisel lumel sõitmise tahaks küll ära näha,nõus isegi maksma. Sai samuti eile eestile tiir peale tehtud teeolud ühed parimad sel talvel. Samas huvitav kas KÄRSS vahetas oma kiirus-katsel purunenud rehvi 30min, et seejärel pidi kaotatud aega võidusõiduga tagasi hakkama tegema..tavaliselt pikemal sõidul ongi väheke ka lisaaega planeeritud. Kuidagi seiklus-rikas elu tundub,igal sõidul midagi juhtub,,nagu hr. solk solgil juba. See pöörde- raadiuse vahe samuti olematu nendel mõningail masinail ja talviselt mis kasugi sellest kui läheb ikkagi otse või suurest takistusest tõmbab ratta ringi.

tavaliselt selleks ,et neid rattaid pööramisel võimalikult lääpa saada on ka terve esi-veermik suht kallis ja igasugu pudinaid täis. Ei näe mingit mõtet selle mitte-oluliselt-väiksema pöörderaadiuse nimel seda remondi-raha sinna investeerida.Pealegi igapäevaselt kui vajalik see maximaalne pöörderaadius on,pole täheldanud eriti.talvel tagaveolisel seda nagunii 100% kasutada raske. esiveoline teeb selle tagasi oma veoskeemiga ja oluliselt edukamalt. ainuke pluss tagaveolise parem pöörderaadius suviti kuhugi boksi parkimisel.

Kuidas igal sõidul juhtub? Ma sõidan iga päev kolmekohaline arv kilomeetreid ja kui mitme nädala tagant korra juhtub... kas peaks iga päev raporteerima, et midagi ei juhtunud või? Hommikul vähemalt oli Piibe puha lumine ja täis pinnatuisku, põhja pool kohati üle tee ulatuvad tuisuvaalud. Tartus räägin maja sisehoovist, mitte ei parkinud keset sõiduteed, mis on loomulikult puhas. Ma ei ole mõõtnud rööbet, ma näen lihtsalt auto jälgi lumel. Ei oska kommenteerida, vbl sõltub ka veljevalikust (erinev offset?), kuid mis vahet sel jällegi on, kuna igasuguse erineva rööpme puhul, nii kitsama (minu väide) kui laiemaga (Sinu väide), on raskem sõita täpselt eelmises jäljes nii, et pöörde peal sellest jäljest välja ei libise. Loomulikult on ka Civic madalam, aga point on ju hoopis selles, et üks auto vajub läbi, teine ei vaju läbi. Kogu selle teema jooksul üritavad kõik ju sedasama seletada, et esiveo eelis selles seisnebki, et see hästi lumest läbi vajub, aga kui mina seda sama asja ütlen, siis enam ei tohi läbi vajuda? :)) Järeldus pole ju selles, kumb on parem, kas esi- või tagavedu (mida kasutasin vaid tee nn kinnitrampimiseks), vaid ma võrdlesin hoopis kahte erinevat esiveolist!! Ja laia rehviga sama raske oma isiklik esiveoline ei vaju läbi, kitsamaga Civic vajub, samas lai rehv kaotab linnas ja maanteel esiveolise eelised... nokk kinni, saba lahti.

#tavaliselt selleks ,et neid rattaid pööramisel võimalikult lääpa saada on ka
#terve esi-veermik suht kallis ja igasugu pudinaid täis

Mitte selleks, et rattaid lääpa saada, vaid selleks, et auto ostnud inimene rohkem raha remondile kulutaks:). Nt W124 esisillas on 16 puksi, Volvol aga ülilihtne 6-puksiga esisild ilma ühegi liigse vidinata, seejuures ka ebanormaalselt vastupidav. Ka Omegal, Crownil, Hiacel jpt on nt väga lihtne esisild, kõigil see ratta kallutamine kah veidi erinev. Muide ka mitmed esiveolised kallutavad veidi rattaid.

Vahetasin seekord rehvi tõesti ca 30 minutit, kuna varurattas oli vähe rõhku, käsipump õnneks autos olemas, lisaks ka originaaltungraud oli katkine (selline mulje, nagu keegi oleks sellest üle sõitnud kunagi) ning auto ülesse saamisega kulus tõesti aega. Lipsu-viigipükstega ei kibele ka nii uljalt auto all roomama kui tööriietes. Ajavaru puudumine selgus ju algsest postitusest, kui seda üldse lugeda viitsisid. Muidugi oleks võinud ka natuke hilineda (natuke hilinesin vaatamata sellele), aga kas maanteel alla 110 sõitmine on midagi nii erilist, mis väärib üldse offtopikut? Õigemini võtavad mind pigem muigama nende inimeste seisukohad ka mujal, kelle jaoks on kuni 110km/h midagi nii erakordset, mida ise kunagi proovida pole julenud:))

Muudetud 19.12.12 13:49

to: .

Mina rääkisin omast kogemusest ja eeldan, et mul masinal ka veermik lähima 150tuh jooksul investeeringuid ei vaja, seega selle ehitus mind ei koti!
Sõites näiteks kord sama klassi audiga (c6) või lexusega on pöörderaadiuse vahe selgelt tajutav (ca 1,5m), loomulikult saab sõita väga hästi mõlemaga, aga tuntav vahe on ses osas sees.
Miks aga peaks esiveoline talvel paremini keerama? Või mis loogika see on?

Muudetud 19.12.12 12:36

esiveoline pöörab küll väga hästi, kui enne seda käsipiduri peale tõmbad :) Esiveolise parim näide vast on Volvo s60 ja 80 ka ma arvan. See ei saa ju staadioniringi ka ära sõita, peab vahepeal tagurdama :)

to: parm...

Pane ikka aastad ka juurde nendele volvodele, sest uuemapoolsel s80-l pole asi üldse halb!
Igasugu käisipiduri pöörded võiks autode võrdlemisel kohe ära unustada, neid sa reaalselt parklas ikka üldiselt ei kasuta, samamoodi võiks väita, et tagaveoline pöörab praktiliselt kohapeal ringi, kui külje ette lased ja gaasi annad.

ja tagaveolisega vajutad veidi julgemalt parempoolset pedaali... ja pöörab, mis kole.
Muide 95a primeraga sai peaaegu ainult otse sõita, kuigi esiveoline.
Pöörderaadiuse sõltuvuse jutt veoskeemist eriti EI PÄDE.
Ja see katuse veerennide taganutmine meenutab natuke igatsemist viiskude või pastlate järele.
Keegi patras siin esiveoliste edust wrc asfaldirallidel. Ei PÄDE. Võidavad 4 veolised.
Tagaveolised kaotavad oma positsioone turgudel, kuna järjest vähem on neid, kes saavad aru, mis on hea. Esiveolist on odavam TOOTA, ja need, kes vajavad autot vaid liikumiseks A-st B-ni ei näe põhjust rohkem maksta. Punkt.
Paremad autod surevad välja, sest juhmus ruulib.

Mõnede võrreldavate mudelite pöörderaadiused:

MB E klass 11,25 m
Volvo S80 11,7 m
Audi A6 11,9 m
BMW 5 seeria 11,95 m

Rääkides faktidest
1) Tehniliselt on pöörderaadius küll üsna otseses sõltuvuses esiveo olemasolust või puudumisest. Tagaveolisel on seda märksa lihtsam saavutada. See ei tähenda automaatselt, et kõigil tagaveolistel onleks väiksem pöörderaadius kui kõigil esiveolistel.
2) MB sõiduautod on tõepoolest tuntud väga väikese pöörderaadiuse poolest. Kehtib nii vanemate kui uuemate mudelite kohta.
3) On fakt, et esiveoline Citroën Xsara Kit Car (Xsara WRC eelkäija) on võitnud kõigi neliveoliste ees WRC sarjas 2 asfaldirallit. Eksperdid põhjendavad seda esiveo kergema kaaluga ning samas neljaveolisega täiesti konkurentsis käitumisega asfaldil. Kuna enamus etappe toimub ebasoodsamal teekattel pole tervikuna esivedu sarjas siiski konkurentsivõimeline.

to: Lõpetage ärplemine

Vanal volvol aga 9,9m ja Lexus GS300-l 10,4m:)

Jeap, Lexusel ja vanadel Volvodel on see näit väike. Üldiselt tuleb vaadata ka autode mõõtmeid ja teljevahet. Aja jooksul sama mudel kasvab, mis reeglina tähendab ka suuremat pöörderaadiust, näiteks uuel GS-l on see juba 10,6. Objektiivseks võrdluseks peaks mingis keerukas algoritmis nii pikkuse, laiuse kui teljevahe arvesse võtma :)

Näiteks praeguste mudelite pikkused:
Volvo S80 4823 mm
Lexus GS 4850 mm
MB E 4868 mm
BMW 5 4899 mm
Audi A6 4915 mm

Teljevahe:
Volvo S80 2834 mm
Lexus GS 2850 mm
MB E 2874 mm
Audi A6 2912 mm
BMW 5 2968 mm

Laius:
Lexus GS 1840 mm
MB E 1854 mm
BMW 5 1860 mm
Volvo S80 1861 mm
Audi A6 1874 mm

Juurde vana Volvo 940:

Pikkus 4869 mm
Teljevahe 2771 mm
Laius 1760 mm

to: lõpetage...

Kas sa ikka tead, mis asi on Kit car?
Ma tahaks ka teada, millal võitis esiveoline kit car WRC sarjas mõne ralli...?
Ma tean, et 1987 võitis Korsika ralli BMW M3 ringraja tarbeks ehitatud tagaveoline, aga et Kit...?

to..tngg kas tead et primeral rooli käändenurk poldiga reguleeritav nagu gas 51-helgi. ehk see sinu isend oligi suht min. peale reguleeritud.

to. a6 a6 esiveolise keeramine loogiliselt talvel edukam/parem sest esiveolisel ei kogune nn.lumevall kunagi täielikult risti pööratud ratta ette kui kusagil lumepudrus vaja manöövreid sooritada näiteks parklas jne. samuti raske välja-pööratud rattaga kohalt lumes liikuma saada jne.ikka pead algsel ratta otseks,auto veidi liikuma ja seejärel manööver, tavaoludes muidugi polegi suurt erinevust. Esiveolisel neid probleeme ju ei teki, seda konkreetselt pidasingi silmas.

to: .
Ei saa sinust tegelikult aru, mis lumevallist räägid, miks ühel koguneb ja teisel mitte, äkki selgitad pikemalt?

Sügavamas lumepudrus risti-pööratud esirattad tagaveolisel ,toimivad lumesahana. ehk pigem kipub otse suunas liiguma kui keerama ,eriti kui teepind rööpaline jne. suht igapäevane nähtus peale suuremat lumesadu kuskil halvasti hooldatud parklas.

to: .
Kõlab loogiliselt, kuigi ise pole veel selles probleemi näinud.

to tngg

Citroen Xsara Kit Car on Xsara wrc T4 eelnev mudel, oli kasutuses 1009-2000 http://en.wikipedia.org/wiki/Citro%C3%ABn_Total_World_Rally_
Team#1998.E2.80.932000_Seasons

Philip Bugalski võitis kaks kolmest WRC rallist, millel osaleti - Kataloonia ja Korsika. Korsikas võtsid need autod kaksikvõidu, Jesus Puras oli teine.

Ninatarkus ei ole tarkus, eksole.

a6 a6 ega ütlegi et see otseselt probleem just.. lihtsalt üks miinuseid millega eriti algajal raskem toime tulla või ütleme auto-võhikul.

. - see kes talvel autol rattaid risti keerab, ongi võhik :) See on esimene õppetund libedusega, et autot tuleb suunata, mitte pöörata nagu asfaldil. Seda saab proovida hästi jäärajal (õpperajal, takistustega ja pööretega). Ise ei ole ka sellist probleemi täheldanud, aga kui on ikka lobjakas ja roopab sees, sis on tagaveolisel rool rahulik ja tegeleb oma tööda, mis on auto juhtimine. Aga esiveolise rool on rahutu, sest lisaks juhtimisele üritab ta ka autot edasi vedada, rooli kaudu nö :).
Aga muidu saab esiveolisega talvel ikka palju julmemalt sõita, sest sellega on nii lihtne toime tulla. Annab palju andeks ja lihtne on olukordi lahendada, kui vähegi sõitu harjutanud oled. Aga sellegipoolest libedaga sõidan parema meelega tagaveolisega!

to lõpetage

Tuhat ja tuline, tuleb välja, et kõik on õige, mis Sa Xsara kohta räägid. Susi mind söögu, lähen nüüd ja häbenen natuke.

tngg, müts maha su ees! lugesid postituse läbi, said aru, milles asi, ja tunnistasid oma eksimust! respect!
aumees, mitte nagu mõni, kes jääbki urgitsema ja vaidlema, et ainult klikiteema elus püsiks... raputan tuhka pähe, on ka mind piisavalt närvi ajanud.

Küünikule: Sa oled valinud omale kasutajanime, mille põhjal võiks eeldada selle tagant kirjutajalt mingusugustki mõtlemise- ja analüüsivõimet, ometigi ei saa Sa kuidagi aru, et ma ei võta seda teemat eriti tõsiselt:)). Ka klikimüük on omandanud tänapäeval natuke teise tähenduse (kuju) kui ta oli varem, st selline klikkide kogumine on suht pointless ja Sinu järjekordsed vandenõuteooriad ei pea paika. Ammugi puudub minul huvi siin midagi koguda. Aga teemasse - kui jõuad ükskord elus ca 2 miljoni km läbisõiduni, kus on kõik veoskeemid esindatud suhteliselt võrdselt, tekib mingisugune kogemus, mida usaldad rohkem kui Autolehe või mingi suvalise foorumi anonüümse küüniku või kärsa arvamust. Olgu teooria neil jutumeestel kuitahes tugev, omaenda kogetud praktika on alati usaldusväärsem. Milles ma siis eksin, kui omale talveks kerge esiveolise olen ostnud, kogu elu teadliku valikuna just esiveoga jäärada sõitnud (kus oluline on ringiaeg, mitte mugav kulgemine) jne? Kas ma peaks neis olukordades "eksimuse tunnistamiseks" hakkama eelistama hoopis tagavedu või mida Sa täpsemalt taotled?

#katuse veerennide taganutmine meenutab natuke igatsemist viiskude või pastlate järele

Mismoodi? Sinu arvates ongi normaalne, et talvel ust avades ja autost pühkimiseks harja võttes peabki iste lund täis olema? Noh, sellisel juhul maitseasi, minule näiteks ei meeldi istuda lumehunnikus, aga inimesed ongi erinevad. Lisaks veel see ukselukkude, tihendite ja ukseklaaside kinnijäätumise teema, ühe jaoks midagi iseenesestmõistetavat, teine peab seda jällegi ebamugavuseks meie kliimavöödet arvestades. Kes kasutab igapäevaselt webastot ning hoiab lumeharja ka poeparklas autost väljaspool, tema jaoks pole muidugi vahet. Viiskude ja pastlatega pole siin midagi ühist, hobuse neliveost on tänapäevalgi tõhusamaid liikureid leiutatud.

Siin varem olid kõik tahtmist täis testima minna. Kel vähegi huvi, siis praegu on selleks üle Eesti üsnagi ideaalsed tingimused - ca poole meetri paksune kinnisõidetud lumekiht väikestel maateedel on muutumas poole meetri paksuseks pudruks ja juba väikene tõus paneb auto võimed päris hästi proovile. Oma maasturil lülitasin täna hommikul kah hoovis neliveo välja just selleks, et mitte kogu õue üles künda ja poolemeetriseid roopaid tekitada, kuna mugavam on sõita pudru peal. Siis saavad seal pärast ka üherattaveolised autod veel liigelda. Kui testite, siis proovige madala kiirusega lühikesi kurviga tõususid ja suure kiirusega pikkasid tõususid. Siis on jälle midagi käegakatsutavat tühja jutu asemel, mille üle arutada... ja võibolla kaob mõnel absoluutse tõe kuulutajal vaidlemisisu sootuks;)

Mina loodan selle testimise ära teha esmaspäeval ehk 31 dets...suurem kokkutulek,erinevad autod inmestel.
Kuid mõned nädalad tagasi nägin Lätis,enne laeva minekut(Liepaja) juhuslikult kauplus ees olevad BMW-d,kolmas seeria,automaat,tibiga roolis..mis lumepudrus liikus meeeter edasi ja meeter tagasi...ees oli nimelt surnud politseinik,läks sinna vastu ja kõik...siis lasi tagasi kuid ainult meetrikese masin liikus...ratas käis vahepeal kohapeal lihtsalt ringi..

Rumal tibi.Oleks pidanud jeesukesena lumepudru peal heljuma.

Enne vist saabub tõesti maailmalõpp kui siin teemas lahendus :D
Ma ei tea, kui paljud siin parklates välja keeratud rataste ees lumevallide mõõtjatest ka ce´d omavad, tõenäoliselt mitte ükski, kuna siis selliste pisimurede pärast ei jauraks, aga samades oludes liigutada põhimõtteliselt ühe vedava rattaga üheksat lihtsalt kaasa veerevat ratast, siis tõesti, on pühenduda millelegi muule kui halada seljakottide pöörderaadiuse ja bemmide teelpüsivuse üle.
Nagu ka siin sada lehte tagasi kuskil olen õelnud, olen sõitnud nii esiveolise, tagaveolise nii lamelli kui ka naelaga ja mitte üheski koosluses ei ole pooma ajavaid probleeme nendega liiklemisel.

ah, triceps, ta ei mõelnud teiste peale ;)

No on ikka inimestel argumenteerimise tase siin teemas! Oleks siis kohe ka video pannud ja olekski tõestatud, et tagaveoga ei ole võimalik talvel sõita
http://www.youtube.com/watch?v=O07bJi8JiUg

Kuna ma ei suutnud qp Volvosid puudutavale küsimusele lühidalt vastata, siis tegin selle kohta vastavasse rubriiki uue teema.
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=152257

Seda, kas ma su Volvo ära ostan, ma hetkel lubada ei tahaks, sest mul on neid natuke rohkem kogunenud kui tavaliselt peredes autosid on :)

Eks neid tõuse ole igast asendist proovitud ei midagi uut. kuna töiselt/igapäevaselt liiklen erinevalt kolme sõidukiga ja kolme eri veoskeemiga siis pole ka selles vallas mingit üllatus momenti enam kuskilt tulemas ega ka mingit uut avastust. Samas sõitsin nädalav. 04a mondeoga 5 inimest+ tonnine haagis ja ei tekkinud probleeme ei tõusudel ega nn külavahel. See viimane näide lihtsalt Kärsa tähelepanekule täislastis sharani kiirendusele mäkketõusul ja pereauto suutmatusele. NB. poole-meetrist lund küll enam ei kohta hetkel kuskil.

sellest see mõte, et tagavedu on ikka sõidumeeste masin, et sellega liigeldes peab natuke ikka mõtlema ka, mis teed. Ega kinni jäädes ikka rool välja pööratuna see tagavedu kuhugi ei liigu. Samas olen ise tõdenud, et kui esirataste all on väiksemgi takistus, ka siis ei taha väga minna. Aga tavaliselt olen ise kõik probleemid tagaveoga lahendanud ikka suurema käiguga(2 või 3) Esiveoga on asi ikka väga lihtne, lased tagasi, sest selles suunas liigub see ikka (nagu sapakas) ja siis uuesti edasi.

Kas keegi siis testis kah midagi?

Minul on igatahes poolemeetrisest pudrust jäänud järgi vaid 20-30cm (st siiski rohkem, kui tavaliste sõiduautode kliirens), ehk siis piisavalt pudrune selleks, et nimetada seda praktiliselt kõige hullemaks ajaks aastas, mil liigelda on vaja.

Hommikul ausalt öeldes ei uskunud enam, et ükski poolikuveoline hoovist suure teeni (langus) või vastupidises suunas on võimeline liikuma. Eksisin.

All on pilt, selgitan siis natuke pildil olevat. Hommikul polnud mitte ühtegi jälge (pühade eel sõideti viimati). Esimesena sõitis välja hoovist naise Volvo 940, püsis enamjaolt selle pudrukihi peal, aga vasakul pool üks ratas vajus korra ka läbi (kõige vasakpoolsem roopast väljas olev jälg), kuid ronis pudru peale tagasi. Seejärel läks hoovist välja quattro (kõrge, tõstetud vedrustus ja suuuuured rattad all), mis vaatamata paarsada kilo kergemale kaalule suutis vedavate esiratastega end ikkagi totaalselt pudrusse kraapida ja tekitas meeletud roopad, põhimõtteliselt käisidki kogu aeg kõik 4 ratast all ringi ja Volvo jäljes tal püsida ei õnnestunudki, kuna tee on paremale poole kaldu ja kui rattad ringi käivad, siis mõistagi liigub auto samal ajal ka teekalde suunas. Viimasena oli minu kord minna, kuid kerge esiveoga võib küll hoovis end lihtsalt ringi keerata, aga vaatamata Volvoga samale kliirensile, ei õnnestunud sellega hoovist välja pääsedagi, sest roobaste kõrval sõita pole võimalik (vajub läbi, kraabib end põhja peale kinni) ja roobaste sees kah ei saanud, kuna Quattro ei tekitanud roopale nö põhja ja esivedu tahtis end ka roopa sees veel sügavamale sisse kraapida. Jätsin üldse tööle minemata, sest kui oleksin teinud seda oma suure ja raske maasturiga, poleks olnud enam kellelgi pärast võimalik mööda neid roopaid hoovi tagasi pääseda:) Õhtul tuli Quattro tagasi mööda roopaid ilma mingite probleemideta. Volvo tuli tagasi mööda roopaid, käisin seejärel ise sellega veel pärast lapsel lasteaias järel ja tulin tagasi jällegi piki neid roopaid. Roobastest välja saada polnud lootustki, sõitsin nagu rongiga, kui oleks rattad risti keeranud, oleks tõenäoliselt ka end sisse kraapinud. Nüüd siis küsimus suurele ringile, et kus on esiveo eelis? Selles, et saab roopast välja, kuid roopa kõrval sõita ikkagi ei suuda? Tegemist ei ole lavastatud olukorraga vaid täiesti igapäevaselt sõidetava koduteega, mis on sama vana kui kogu see talukoht.

Pildistasin tegelikult just selleks, et juhtida tähelepanu, milline näeb tagaveolise auto puhul välja roopa põhi. Seda näeb natuke ülemisel pildil (nende suurte-sügavate roobaste vahel) ja hästi näeb alumisel pildil. Ehk siis on näha see kiht, mille esiratas eelnevalt kinni on vajutanud ja mille vedav tagaratas pärast üles kündes kihtidena "kortsu lükkab". Just nii see pidamine tekibki. Tundetult selle kihi peal gaasi põhja vajutades kraabiks see end mõistagi sisse. Neliveolisel vedavad esirattad seda kihti ei tekita ja ringi käivad ka tagarattad, sellepärast on ka roopa põhjaks pärast pudru, sama lugu ka esiveolisega (juhul kui liigub, siis järgi lohisevad tagarattad vajutaks selle pudru ilusti kinni ja sama teed pärast tagasi tulles oleks ka seal juba olemas "kiht", millel on parem leida pidamist kui suvalises pudrus, aga esimesena läbi pudru, mis on sügavam auto kliirensist, pressida ei õnnestu just hea läbivajumise tõttu - eelis linnas, millest maal eriti kasu pole).

http://www.upload.ee/image/2951215/autoj2lglumepudrus.jpg

Keegi ütles kusagil mujal foorumis toredalt, et kui ma tahan mingeid rattaid järgi lohistada, ostan ma omale pigem järelkäru:))