Sa ütlesid praegu ise põhjuse välja, miks sa esiveoga korralikult hakkama ei saa, kuna sa oled üle 30 aasta sõitnud tagaveoga.
See ongi probleem, miks vanakooli mehed esiveoga ära ei harju, kuna nad on eluaeg sõitnud tagaveolise autoga ja hakkate üritama esiveo peal tagaveo nippe, aga need ei toimi ja teevad asja hullemaks.

Kui sa ületad libedaga sedasi piiri, et sul esivedu maanteel kurvist otse läheb, siis tagavedu on sul ammugi lootusetult külg ees risti teega jõulises külglibisemises ja niisama lihtsalt enam tagasi ei too.

Ja asi ongi selles, et esiveo piir on kaugemal, kui tagaveo piir.

Esiveoga ongi üks põhiline asi, sa pead esiotsa suhtes valvas olema, et sa seda käest ära ei lase.
Ehk siis otse sõites pead jälgima ja reageerima, kui esiots hakkab ära vedama, kurvis pead gaasiga olema väga ettevaatlik ja rooli keeramisega, et otse ei hakkaks minema.

Tagaveoga on sama tagaotsaga, ainuke erinevus on selles, et esiots käitub ootuspärasemalt ja sul on rohkem aega reageerida ja lihtsam.
Esiveoga lahendab olukorra väga tihti siduri alla vajutamine, tagaveo kohta seda öelda ei saa, kuigi tihti ka sellel lahendab.
Eks olukordi ole erinevaid, teinekord tuleb ka esiveol gaasi anda, et otseks saada.

Käsipidurit on vaja juba väga ekstreemses olukorras, milleks enamik juhte nagunii võimelised pole, ka mite tagaveoga, kui auto käest ära läheb.

Vahe ongi ilmselt selles, et tagaveolise auto käitumisega erinevates oludes oled sa harjunud, esiveolisega, aga sul selliseid kogemusi pole ja nii sa seda kardad.

ka mina algul ei tahtnud esivedu, tundus kahtlane, kuna sõitsin mitu aastat tagaveolise sierraga.
Aga lõpuks, kui esiveoga tegin esimese pool talve tutvust, igapäeva sõidukina, mu arvamus muutus esiveo kasuks.

Muudetud 02.12.13 22:26

sa räägid praegu lihtsalt puhtast tundest. sulle tundub, et esivedu on hea. sulle tundub et tagavedu on halb. rõhk on sõnal tundub. ainuke kehv tagaveoline on võimsa mootoriga ilma lisadeta kerge tagaveoline. selle pauer käib jah kerest väga kergelt üle. räägime praegu ilma lisadeta tagaveolistest kuskil 100 kw ringi. noh, sierra kergem, kuid kw-e ka vähem. sõidad maanteel rahulikult. kurvis libe, tunned, et saba hakkab minema. tõstad parema jala pedaalilt, keerad kergelt libisemise suunda ja veered edasi. taastad veo ning sõidad tibake aeglasemalt edasi, sest libe ju.
esiveolisega kulged maanteel, kurvis libe, saba hakkab libisema. 95% juhtidel tõstetakse parem jalg pedaalilt. esiratastele tekib pidurdus moment mootoriga pidurdades. ja saba tahab veelgi kiiremini mööduda. keesatakse rooli liiga palju libisemisele vastu, võibolla jõutakse lahutada sidur, autol taastub pidamine, rataste otseks keeramisega jäädakse hiljaks ning auto viskab teisele poole külje ette. pärast seda on juba üldjuhul minek, teadmata mis otsaga ja kuhu suunas.
tagaveoline liputab saba võibolla madalamal kiirusel kui esiveoline, kuid selle liputamise taastab jala kergitamisega pedaalilt, (kui just juhm ei ole ja paremaga juurde tallab) esiveoga läheb lappamiseks nii või naa. seda rohkemal või vähemal määral.

sinu sierra lennuk pane nooruse lolluste ja kehvade rehvide arvele, mitte, et tagaveoline on kehva auto. olen ka ise sierrat omanud. omaks vast siiani, aga suurel mehel kehva linnas asju ajada ja pidevalt sisse-välja ronida. auto iseenesest ei olnud kehv.

Mina ütleks sama just tagaveo kohta, et kui läheb siis järsku.
Seda lollust ma esiveoga ei tee, et kurvis jala gaasilt tõstan.
asi ongi selles, et kui tagavedu viskab kurvis musta jääga külje ette, siis see pole niisama lihtne, et lasen gaasi tagasi ja keeran rooli vastu.
Sest reeglina viskab tagavedu end musta jääga kurvis kaunis järsku ära ja seda on väga raske tagasi tuua ja pea bväga väga kiire olema, lisaks enne sirge peal on see tagavedu täiesti stabiilne, mitte midagi ei tunne, isegi kehva rehviga mitte.

Ja tagavedu, kui viskab korralikult ära, keerad vastu lased gaasi tagasi, saad mingi haakuvuse, viskab tagavedu end korralikult teisele poole ära.

Kas paned tähele, et me räägime väga sarnast juttu üksteise erinevate vedude kohta?

Reeglina esiveol tagaots ainult natuke libiseb ja polegi vaja midagi teha, veab ennast ise otseks tagasi ja sõidab edasi, sina ainult ole mees ja jäta jalg gaasile nii nagu ta enne seda oli.

Kui esivedu sul juba korralikult külje ette viskab, nii et pead rooliga korralikult reageerima hakkama, siis tagavedu on ikka väga korralikult risti teega ja seal peab ikka väga proff olema, et auto tagasi tuua, mina seda ausalt ei suuda.

Aga asi ei ole ju tundes.
Kui ma samades oludes sõites samadel kiirustel, isegi suurematel kiirustel, saan esiveoga paremini hakkama? esivedu pendeldab mul teel palju vähem, siis järelikult ta on ju parem?

Mul on olnud tagaveoga maanteel ainult üks vaikne tagaotsa libisemine, kui jõudsin mäest üles, ja mäe peal viskas sujuvalt tagaotsa ära.
Keerasin rooli vastu, aga auto jäi külg ees liikuma ja ei mõelnudki tagasi minna, nii libe oli lihtsalt.
Rehv oli kehva, aga ikkagi.

Me võimegi jääda sel teemal sedasi vaidlema.
Aga sõida esiveoga 30 aastat ja sa hakkad teisiti mõtlema.

Probleem on veel selles, et kui miski tagaveol natukene lööb libisema tagaotsa, siis vedavad rattad teevad kohe libedamaks ja tagaots lendab rohkem ette.
Esivedu seevastu ei tee tagaotsa libedamaks, kuna tagarattad ei vea ja tagaotsa libisemine lõppeb, eriti kuna esirattad veavad autot otseks kogu aeg.

Juba puht füüsikaliselt loogiliselt mõeldes, ei saa esivedu minna nii kergelt külg ette, kui tagaveol, kuna nagu ütlesin, tagaots ei ole nii libe.
Ja seda enam, kuna tagavedu lükkab, siis ta ise üritab kogu aeg külge ette lükata, esivedu seda ei tee.
Tagaveol tahab kogu aeg tagaots etepoole sõita, kuna esirattad veerevad vabalt ja tagaots veab, tagaots tahab kogu aeg seetõttu kiirem olla, kuna muidu ju auto ei liiguks edasi.
ja sedasi vähimgi külje ette minemine tagaveol, tahabki esile kutsuda selle jätkumise.

proff sõidab muidugi iga asjaga, aga keskmisel juhil on esiveoga tunduvalt lihtsam toime tulla ja vähem närve sööv.

Muudetud 02.12.13 22:40

Tagavedu liputab saba jah kergemalt, algul harjumatu, aga on tunda, kuidas libedal teel maanteel korralikumalt gaasi vajutades tagaots kergelt ujub, nii kergelt, et ESP veel ei eriliselt sekku, esiveoga seda pole, kas see nüüd miinus on, ma küll ei julgeks öelda:)
Teema oli muidugi algatatud hange suutlikkuse kohta ja üldiselt on kerge esiveoline parem natukene küll kuskil hanges manööverdada, saab ikkagi veotelge keerata, aga võrreldes nelikveolisega on mõlemad võrdselt hädised, seega see vahe ei ole esi ja tagaveo vahel nii suur. Maanteel mina ei leia, et oleks märkimisväärseid erinevusi suutlikkuses, mõlemal omad plussid ja miinused IMO, rohkem sõltub rehvist.
Solksolk, kas sul muidu kogemused tagaveoga piirduvadki Sierraga? Mõne kaasaegsega oled saanud proovida? Milleks rääkida pikalt neist vanuritest, mida praktiliselt enam ei liigugi teedel?

Muudetud 02.12.13 22:45

bemmiga olen ka sõitnud, aga mingi uue tagaveolisega jah mitte, kuid füüsika jääb samaks.
enamik juhte nagunii ei too autot tagasi, kui see läheb nii hullult käest, nagu sa siin räägid.

Ma ei tea, mina küll maanteel ei julge tagaveol gaasi vajutada, viskab külje ette ju, ennem julgen seda esiveol teha, aga parem ei tee sellel ka seda.
Ma pigem teen katse pidurduse, kas on libe või ei, või annan maanteele keerates gaasi, et testida, kui kiirus väike on ja asjaga toime tulen.

Ja mis sa siis teed, kui sul see elektroonika tuksi läheb? panedki matsu? Oled sa tagaveolise autoga olnud teega risti 90 pealt? Oled sa tagasi toonud? ausalt?
Mina ei suuda sealt enam tagasi tuua näiteks, kõik käib liiga kiiresti ja liiga karmilt.

Esivedu on aga väga raske nii risti teega ajada ja sellise jama peale on tagavedu lootusetult läinud ei allu enam mitte mingile juhtimisele.

Ja ongi teine küsimus, miks mul tagavedu ei ole saba liputanud hoiatavalt?
Miks mul on reeglina lihtsalt ära visanud tagaotsa?

Vaid korra elus on mul tagaveoline ujunud tuulega musta jää peal, ülejäänud korrad, pole ma mitte midagi tundnud.

ja ma tean tagaveo põhitõdesid, olen sellega külg ees küll ja küll sõitnud ja õigesti gaasi doseerinud, aga seda väikestel kiirustel.
Maantee kiirustel 90ga ma sellist asja enam teha ei suuda ega ei julge.

Muudetud 02.12.13 23:04

tubli kui sa suudad libisema minekul paremat jalga mitte kergitada ja vajadusel pealegi suruda. see nõuab palju julgust. ise käisin seda jäärajal õppimas ja tuttavatel teedel harjutamas (eelnevates postitustes olev kruusatee). see jala kergitus ongi esmane refleks ja seda teeb vähemalt 95% juhtidest. see tuleb erinevate vedulistega sõites kiirelt selgeks õppida. mina ei julge pead anda, et praegu, nüüd ja kohe sõitma minnes kui situatsioon käes on, siis esiveolise puhul ma automaatselt jalga ei kergita. arvan, et kergitan, kuigi eelmine talv tuttava audi 80-ga paar nädalat sõites tundus küll, et vanad nipid nii lihtsalt ei unune.

v8-le vaidleks vastu, et just esiveolisel peab olema kässar ideaalselt korras, siis annab päästa mis päästa saab.

Muudetud 02.12.13 23:03

Maanteel ma gaasi reeglina juurde ka ei anna, ma jätangi jala lihtsalt samasse asendisse esiveol.
Vot see gaasi järgi laskmine ongi sul tagaveost harjunud refleks, mis tuleb esiveoga ära unustada, samas on ka esiveoga olukordi, kus pead gaasi järgi laskma, et refleks tuleb ümber harjutada natuke.
Kui tulid 80ndate lõpuks need 08 ja 09-d siis oligi palju pauke, kuna oldi tagavedudega harjuud ja nende sõiduvõtted ei toiminud esivedude peal.
Reeglina, see tagaotsa libisemine toimub sedasi esiveol mul, et ma tunnen, et see libiseb, aga see lõppeb nii kähku, et ma ei jõuagi reageerida ja jalg jääbki gaasile nii nagu ta seda oli ja sõit jätkub.

Kui ta mul tagaotsa lootusetult ära viskaks, siis pole mul enam vahet, on ta esivedu või tagavedu, tagasi nagunii ei too maanteekiirusel seda nii hullu libedaga.
Kasutan korralikke naastrehve, mis mind paljugi aitavad.

Üks asi veel, räägitakse kogu aeg, mingist tagaveo hoiatamisest?
Miks mina olen vaid korra elus tundud tugeva külgtuulega seda hoiatamist, et auto ujub?
Muidu ma ei ole mitte kordagi tundnud, et libe on.
Olen lausa ekstra testinud, tean, et on libe, üritan tunnetada, no mitte midagi ei tunne, auto sõidab nagu suvel, ilusti otse, stabiilne tip top kõik.
Aga kui piduriproovi teen, siis tõmbab rattad loha, ehk siis must jää on maas.
Samas teine hetk maanteel, tean, et on musta jää oht, auto teeb nagu imelikke õõtsumisi, kardan, et on libe, proovin piduriga, ei ole libe, tee jumala ok.
ja samas, kui on libe, siis ei ole mitte mingit õõtsumist, nagu tavaliselt enamjaolt õõtsumist ei ole.
Need õõtumised on reeglina tee konarustest tingitud olnud, mida olen libeduseks pidanud.
Samuti olen üritanud tunda roolist, et rool muutub kergemaks, et libe, aga mitte midagi ei tunne.

Esiveol peaks rool isegi kergemaks muutuma libedaga, kuna esirattad veavad, aga pole ka seda eriti tundnud.

Loomulikult ma tunnistan, et esiveol on esiots kriitiline koht libedaga ja sellega peab olema väga ettevaatlik, aga selles anab kergesti ära õppida ja sul on aega reageerida ja lihtsam taastada.

Muudetud 02.12.13 23:07

Solksolk kirjutas täna hea lause:

"Sierral lendas mul korralikult külg ette, kui 3nda sisse lõin gaasi põhja ja rooli järsku vasakule."
"Sierral ei olnud eriti head rehvid"

Teise tagaveoga ootamatu libisemise juures:

"jõudsin mäest üles, ja mäe peal viskas sujuvalt tagaotsa ära /.../ Rehv oli kehva, aga ikkagi."

Megairw!
No more comments.

ja samas veel hullemate rehvidega tuksis esisillaga esiveoline Escort käitus väga libeda teega, palju paremini, võin siinkohal võrdluseks tuua ja ka tõin.
kärss, miks jätad sa aga välja toomata väga olulise info ja nopid ainult kilde, ma ju ütlesin, et ma ei teadnud ,et libe on, enne vesi lendas tallinn-tartul anna kandis ja ussisool oli must jää maas.
mul oli alles vahtraleht ka.

seda kiiret möödasõitu tegin sestap, et eemalt tuldi vastu.

Muudetud 02.12.13 23:09

No näete, mehed, pikk vaidlus on ometi jõudnud loogilise järelduseni. Ei ole tähtis, millised rattad veavad, vaid oluline on juhtida autot vastavalt teeoludele ja mitte arvata, et mina, maantee Kunn, olen üle füüsikaseadustest, mis kehtivad siin emakese Maa peal. Arvestan ka mina nendega oma neliveoga. Olen käinud samal koolitusel, mida kasutavad operatiivautode juhid ja uskuge mind, piisab ainult 5km/h kiiremini sõita, kui need buratiinod lendama hakkavad rajal. Nii vähe ongi vaja. Ja 5 km aeglasemalt oli auto veel juhitav.

solksolk,see sinu lause...seda kiiret möödasõitu tegin sestap, et eemalt tuldi vastu. no mina poleks mööduma hakanudki kui vastutulija nii lähedal. kui möödun siis kindla peale ning paraja kiirendusega ja sujuvalt. milleks rapsida...seda enam talvel kui kogemusi ka polnud?

Mina jõudsin hoopis järeldusele, et solksolgil on mingi sügav trauma ja sellepärast vihkab ja kardab tagaveolist, tõde ei puutu siin enam asjasse. Ja muide, kui suudad uuel tagaveolisel külje ette saada, isegi kavatsetult, siis anna mulle ka teada, IMO pole see just väga lihtne. Ja igasugu "What if" asju ei tahaks niikaua kuulata, kuniks need väga vähe tõenäolised on, 100x tõenäolisem on inimlik viga.

see viimane lause on küll päris hea.olen ise ka sõitnud mingi 5 talve erinevate tagaveolistega,millest üks oli bmw 330 170kw mootoriga,millel ilmselgelt oli jõudu ülearu.Ei täheldanud küll mingeid probleeme.bmw on ka ideaalne kaalujaotus,mida seirra kohta küll õelda ei saa.

Vastutulev auto ei olnud väga lähedal, aga tahtsin piisava varuga mööda saada, sestap nii tegin, lisaks ma ei teadnud, et libe on.
Kui oleksin teadnud, siis poleks seda teinud, enne vesi lendas, tee oli märg.

Antud näide oli jah kogenematus, et ma ei osanud musta jääga arvestada, nüüd oskan paremini ja musta jääd kardan nagu tuld.

Aga ma ei karda otseselt tagaveolist, lihtsalt toon välja, et see on talvel kehvem.
Ka uue tagaveolise saab maanteel külje ette kenasti ,kui juba uued esiveod saab külje ette, hea tahtmise korral, miks siis ei peaks tagaveol saama?
Pigem kardate teie siin esivedu.

Aga ma ei viitsi enam vaielda, olen siin korduvalt proovinud, aga ega ikka selgeks ei tee midagi vist teile siin.
Ilmselgelt, te lihtsalt raiute oma, te ei tahagi näha esiveo eeliseid, oletegi kinni oma tagaveos ja esiveoga te ei kavatsegi sõitma õppida, te ei hinda asja objektiivselt.
Mina aga hindan asja objektiivselt.

solksolk,ma sõitsin ühe vana mersuga/sõiduauto/ viiamati aastal..2005..kui mälu ei peta,seda siis talvel. Nüüd poolhaakel,nina ju ka tagaveoline..)))

EELNEV kogemus oligi see lada troika...lada kooles 92 aasta kevadeks. peale seda olen omanud igasugu esiveolisi..altes datsuni modifikatsioonidest. tahan öelda seda ,et kui istusin jälle tagaveolise vana mersu rooli, vist 90a väljalase kui mälu ei peata..siis ei tekkinud mingit arusaamatust ei liikumisel ega kurvides ega möödasõitudel...nii,et asi ikka sinus,juhis. pean silmas just NORMAALSET liiklust mitte pakazuuuhat,et näed mida ma suudan kusagil parklas...

Solgil valed rehvid olid lihtsalt all.Kui teravad kitsekeeled all,uhad lopavaaludes ka näiteks tallinn tartu peal autodest mööda.Kaupluses saadaolevate rehvidega jääb kiirus 60-70 kanti ikka ja nuusutades lopavaalu tuleb healjuhul leppida vastassuuna kraavis.

asi ei ole minus, sest saan tagaveoga suurepäraselt hakkama, lihtsalt füüsika kehtib esiveo kasuks.
vaidluse lõpp.

Eelmise nädala neljapäeval sai üks väiksemapoolne Lexus suverehvid alla (Nankang 225/45R17) ning asusin sellega reede õhtul Rootsi kaudu lõuna poole teele.
Laupäeva hommikul oli Rootsis selline ilm: https://lh3.googleusercontent.com/-h4rIob0XlCs/UtOZC59gsZI/A
AAAAAAABEk/uMFzjcyE5WI/s640/IMG_0117.JPG

Stockholmi tänavad olid täiesti lume all ning hetkeks võttis ikka kukalt sügama selline vaatepilt.
Rahulikult toimetades sain siiski kõik sõidud tehtud ja sinna sisse jäi nii kallakult starte kui ka möödumisi pildil nähtava tee teise sõidurea kaudu.

Üsna koomiline oli vaadata, kuidas minu ees foori alt kallakul startinud takso Volvo V70 ei saanud esimesel katsel kohalt minema, sest võttis rattad ringi ja auto nina liikus tubli paarkümmend sentimeetrit tee külgkalde suunas. Mina startisin tema järel täiesti häirevabalt. Loomulikult pidin gaasipedaaliga ettevaatlikult toimetama, et ratast mitte ringi lasta aga sellele vaatamata ma oma liikumisega otseselt jalgu kellelegi ei jäänud.

Hangekatset küll suverehvidega tegema ei hakanud aga üldiselt võib öelda, et vaatamata suverehvidele sai suuremapoolse mootoriga (2,5V6 153kW) ja automaatkastiga tagaveolisega talvistes tänavaoludes suurepäraselt hakkama.
Konkreetsel autol on võimalus ka veojõukontroll lülitada "snow"-reziimi, mis lubab rattal tühja kraapida aga kuna pidamist sisuliselt polnud, siis ei olnud sellest funktsioonist ka otseselt kasu.
Natuke kindlasti aitas kaasa see, et pagasiruumis oli nii tubli 100kg jagu kola. Tühja autoga ma vaevalt nii mugavalt ennast sellistes teeoludes olematu pidamisega oleks tundnud :)

Peavalu oleks puudund kui rehvid oleks all näiteks 185/70/15.

Sellele autole pakutakse paraku ainult 17" velgesid ning suverehvid olid eelnevalt olemas. Peavalu samas ei olnud, lihtsalt pidi väga ettevaatlik olema.

Mina olen alati kasutanud esiveolisi autosi. Olen alati gaasi juurde vajutanud kui hakkab käest ära minema ja iga korraga olen ka auto otseks saanud. Ka suurematel kiirustel. Nüüd sõidan ka esimest talve tagaveolisega ja natuke harjumatu on uisutada sellega aga siiamaani pole käest ära läinud. Üleelmine sügis käis korra elu silme eest läbi kui olid esimesed miinus kraadid ja hommikul tööle sõites viskas auto 90 ne pealt teega risti (tegu oli tagaveolise 900 kg kaaluva kahekohalise kastikaga ) Lasin gaasi lahti ja läks hirmsaks rooli lappamiseks ja õnneks õnnestus ka auto otseks saada, peale seda ei julgenud natuke aega sõitagi . Koju tagasi jõudes panin esimese asjana naelrehvid alla ja mitu betoonplokki kasti :D

Kõik ei saagi aru mis toimub.Ju siis see 90 oli liig mis väljus füüsikaseadustest.Kunagi liiklusloengul pagunitega ment juhtis sügavalt tähelepanu,et 18tonni täismassiga sõiduk kiilasjääl hoiab raudpolt ideaalselt suunda kiirusel 60 km h.Vanahärra ka kuulas juttu ja hommikul kiilasjääga külavahel oli piruett ja õnneks põllul.Ütles,et eile pani tarkuse kõrvataha.

Eelmise nädala neljapäeval sai üks väiksemapoolne Lexus suverehvid alla - peab ikke täitsa loll olema et sellist asja teha, sellised tuleks teepervel maha lasta

Muudetud 13.01.14 21:48

Et nagu inimesed, kes on saanud juhiload täiesti elementaarsete sõiduoskuste eest, tuleks maha lasta? 90ndate keskpaigani sõitsid ju kõik suverehvidega, kus juures talved läbi iga ilmaga, ainult et rehvid olid pool- või päris siledad, kiirused täpselt samad, autod n korda hullemad ja halvemas seisus kui nii uus lexus...

Kärss vaata kalendrisse, aasta juba 2014, ka mina alustasi esimesi talvesid ex idega , samas täna ja tänase liiklustiheduse juures seda ei teeks. ma arvan et su arvamus muutuks 180 kraadi kui sulle sõidaks see madallendur otsa.

tänapäeva suverehv pole selline mis vanasti.siis oli pigem universaalrehv mis iga ilma jaoks nii suure surmaga.
sai mõni aasta tagasi ostetud esimese lumega auto millel all veel suverehvid ja esimesel ristmikul ülla ülla pidurid ei tööta.tegelikult töötasid küll aga pidamist ei olnud kuigi muster vast ühe suve sõitnud.

No sorry, nõuka aegne tahmast tehtud diagonaalrehv, millel oli mill mustrit kuhugi serva jäänud... parem kui uus kaasaegne suverehv? Sel ajal olid rehvid jpm asjad lihtsalt defitsiit, sõitsin ka mina sellega, mille vaid kätte sain, liiklustihedus maanteel pigem võrreldav tänasega, linnasõitjaid oli vähem. Isegi ema käis talvel sellise autoga talvel tööl ja tänaseni 0 avariid, praegu täiskasvanud mehed hädaldavad et võimatu... Olen siin varemgi kirjutanud, et lubade saamise eksamisõidu tegin talvel lumetormi järgses lumepudrus zhigulliga, millel all poolsiledad suverehvid, minuga autos olnud seltskond said kõik suurepäraselt hakkama - vist on juhilubade saamiseks vajaliku sõiduoskuse latti nii palju langetatud.

Huvitav suhtumine Wellol tõesti. Mina suutsin sõita läbi lumetormi ka selleks kaugeltki mitte kõige paremini ettevalmistatud autoga. Samas sõidavad ka väga heade naastrehvidega juhid sirgel teel kraavi (mida ka samal retkel näha oli). Kumb nüüd siis endale ja teistele ohtlikum on?

Tõsi on, et selliste rehvidega on ohuolukorras õnnetuse ärahoidmiseks vähem võimalusi aga kui sa ise sellisele oma sõiduvea tõttu ette jääd, siis ei maksa kohe teisi süüdistama asuda. Lubage meelde tuletada, et (musta) jääd esineb teedel ka Lääne- ja Keskeuroopas ning kaugeltki kõikides nendes maades ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik.
Isegi kui kasutatakse talverehve, siis on tegemist kõva seguga lamellidega, mille pidamisomadused jääl väga palju suverehvi omadest ei erine. Kas peaks nad kõik teepervel maha laskma!?

kindlasti olid kõik rootsi liiklejad väga tänulikud, et tuleb tark eestlane ja õpetab neid suverehvidega kiirteel tiguma. natuke piinlik ei hakka selle "ma olen ikka nii kõva mees et.." jutu peale endal?

diagonaalrehv oli juba natuke uuema aja leiutis.ja oli saada noh nii mööndusega kellegi tuttava tuttava kaudu ka suuremustrilisi rehve.nendega oli juba päris julge sõita.kütusekulu ja müra ei osatud vaadatagi.ise sain talvel sõitu õppida pärnus praeguse kontserdimaja all asuval jäisel platsil lada 05.tol ajal siledate rehvidega ei sõidetud.kardeti miilitsat.liiklus maanteel oli ikka tublisti hõredam.

See ei tule enam üllatusena, et professorihärrat hirmutab mõte, et keegi võiks tema abita mõnest keerulisemast olukorrast välja tulla.

Juhin tähelepanu, et suverehvidega Rootsi minemine ei olnud eesmärk omaette ning reaalselt jälgisin terve eelneva nädala ilmaprognoosi ja oli lootust, et jõuan Rootsist enne talveilmade saabumist läbi sõita. Talv jõudis siiski ette aga reisi ära jätmine nii tühise asjaolu pärast ei olnud küll mõeldav.

Minu oskused ei ole tegelikult endiselt see osa mida eelnevast jutust peaks hakkama analüüsima, vaid tõin selle näite kui kaasaegne kõikvõimalike kontrollidega tagaveoline talvistes oludes (kinnisõidetud lumi, värskelt sadanud lumi, lörts).

Olgu veel öeldud, et edasine teekond viis läbi Saksamaa ja Hollandi Belgiasse ning sealt edasi lõuna poole. Belgias oli öötundidel kuni -5 kraadi ning tuli sadu kilomeetreid sõita mägistel teedel kus mustale jääle lisas vürtsi tihe udu. Ellu jäid nii kõik suverehvidega kohalikud kui ka mina.
Ei tea kas tegemist oli juhusega või oli see lihtsalt puhas õnn?

kle suvekaga ässajad, ma saan aru, et olete tublid ja osavad sõidumehed. rahulikult ja targu liigeldes saab muidugi sõidetud. ma seda ei väidagi. isegi talve hakul ja lõpul kui ootamatult lund viskab ning alles või juba suvekad all, saab ära sõidetud, aga mõelge nüüd sellele, kui eksib keegi teine ja sul on vaja järsku pidurdada või nn. põdratest teha. otse liikudes pole muidugi probleemi. ja tõesti algajad sõitjad on kordades kehvemad kui vanasti. tänapäeva autodel on juba enamuses igasugu abimehed peal ja seda juba õppesõiduautodel ning kui seal miskit valesti rikki läheb siis on kelgutamine garanteeritud. ärge vaadake asja ainult enda mättaotsast, et ma oskan ning mu vanaisa oskas jne. saage aru, et teile on tulnud sellest nn. vanakooli õpetusest kaasa ka ohutunne. tänapäeval on tore kui suudetakse testid pähe tuupida ning see 45 minutit korrektselt rooli keerata. ohutunnet ei õpetata. paugu korral maksab kannatanu auto kindlustus ja enda auto kasko, vnasti selliseid asju ei olnud ja seega õpetas kõige konkreetsemalt rahakott + veel, et asju polnud saada.

ddig - lolli parandab ainult haud,

kuu lõpus pean ka olema Kölnis , samas ei kujuta ette et enne reisi kruviks alla suverehvid

Kui mul oleks vaja oma autoga sõita Saksamaale ja tulla sellega tagasi Eestisse, ei hakkaks ma samuti sellel all olevaid kõva seguga lamelle ringi vahetama. Loogiline.

Aga paistab tõesti, et lolli parandab ainult haud. Vaidled praegu vastu millelegi millest sa isegi aru ei saa.


Unustage nüüd ära ka need suverehvid. Keegi ei ütle, et me peaksime hakkama põhjamaades talvel suverehvidega sõitma. Tegemist on ühe konkreetse juhusega, kus selleks oli vajadus. Kõik.

Tagaveoline auto oli hoopis keskne teema !!!

see on igav teema, mina näiteks küll parema meelega loeksin "mägisest belgiast" ja kõvadest meestest suverehvidel :)))

12points to professor_sammaljalg
ddig http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_highest_po
int

to karss. diagonaalrehv on just vastupidi vanamalli rehv.uuemad tulid koos ladadega ja need olid radiaalrehvid.

Eespool mainitud auto jõudis õnnelikult oma sooja sihtpunkti ning tagasi Eestisse jõudsin taaskord Stockholmi kaudu, sest eesmärk oli sealt üks auto osta.

Ei tea kas tahtis saatus vellodele ninanipsu lasta või oli rootslane lihtsalt pahatahtlik aga müüs ta mulle kolmeliitrise mootori ja automaatkastiga tagaveolise keset lumist talve suverehvidega.

Stockholmi -7 kraadiste linnatänavatega rooli taga muidugi suurt aru ei saanud, et talverehve väga vaja oleks. Tallinnas oli küll -16 kraadi juures sutsu libedam ning Masina tänavalt Tartu mnt-le keerates pidi veidi vähem gaasipedaalile suruma aga peale suurema pikivahe ja väiksema kurvikiiruse oma sõiduplaanis midagi muutma ei pidanud.


Soovitan kõigil lugeda jaanuarikuu Autolehte, kus kirjutab põhjamaistesse oludesse sobimatutest lamellrehvidest. Ehk on keegi kogemata omale valed rehvid ostnud ning seetõttu kipuvad libedad teeolud üllatama!? Rasketest teeoludest parem ei räägigi.

ddig - Lolli parandab haud, ja mida kiiremini see juhtub seda tervislikum on kaasliiklejatele. Olen ka toonud jaanuari lõpus auto saksast millele all ostuhetkel suverehvid all, samas platsilt veeres ta välja tiba kasutatud lamellidega ja olid nad mis olid aga need paarsada eurot pole koht kus hakata mõtlema elu väärtuste üle.


PS! Pole kalleid asju, vaid on vähe raha!

Hakkame ka kõik siis sõitma suverehvidega ja suvalisele mendile ütleme et oleme suundumas kas välisriiki või remondikohta proovigu ta tõestada vastupidist JOKK

3) M1, N1ja O2
kategooria sõidukil peab alates 1.
detsembrist kuni 1.
märtsini
kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega)
;
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik
järgmistel juhtudel:
a) sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;
b) teises riigis registreeritud sõidukil;
c) paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on
koostatud samasuguselt;
d) mootorsõidukite ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning
remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;

Muudetud 26.01.14 08:59

Kas on tegemist kompleksidega või vaevab mingi sügavam trauma suverehvidega, et need igasuguse edasise mõttetegevuse välistavad?!

Tuletan veelkord meelde, et suverehvidega sõitmine ei olnud eesmärk omaette, vaid lihtsalt nii oli otstarbekam toimetada. Kui mõni(kümmend/sada) kilomeetrit suverehvidega sõitmist niivõrd hirmuäratav tundub, siis ilmselt ei ole talvised sõiduoskused piisavad ning tasub mõelda täiendkoolitusele või isegi ühistranspordi kasutamisele.

Olen minagi toonud 2004 ja 2011 veebruaris autod Hollandist ning mõlemal juhul sai enne reisi lamellrehvid alla pandud. Oli lihtsalt teine olukord.

Oma autodel kasutan enamasti omas klassis üsna arvestataval tasemel talverehve. Kahel autol on all Continental IceContact, ühel autol Continental WinterContact TS810 ning ühel autol paar talve sõitnud Gislaved NordFrost5. Kasutatud rehve ma ei osta.


Suverehvid ei olnud jätkuvalt teema mille üle arutleda, vaid tõin näite tagaveolise autoga ebasoodsates tingimustes taliteedel.
Tegin uuesti puust ja punaseks, nüüd peaks ka lollid aru saama.

ei ole kopleksi vaid on ellusutumine, mida mõtlevad vanemad, lapsed ja lapselapsed ( juhul kui sul on, minul juba on) Kui elu hind on paarsada eurot siis pole mõtet eksisteerida

Vaadates Ddigi ja Wello vaidlust on järeldus lihtne - hea juht (ddig) suudab sõita igas olukorras igasuguse rehviga ja oskamatu käpard (wello) lihtsalt ei saa aru, kuidas see võimalik on. Ok, tõmban "käpard" maha ja asendan väljendiga "mitte eriti hea juht"
Wello, usu, on võimalik sõita suverehviga terve talve, seejuures hea juht ei põhjusta mitte ühtegi avariiohtlikku olukorda ja samas ei jää teistele jalgu.
Tuli meelde üks ammune kogemus, kunagi umbes 20 aastat tagasi sõitsime kolmekesi detsembris Saksa omale autosi tooma. Sinna sõitsime 525 bemmiga, all muidugi suverehvid, kuna naastud Saksas keelatud. Mina ostsin sealt Lotus Omega, sõbrapoiss võttis M5-e, kolmas tuli tagasi eelmainitud 525-ga. Tagasitee oli Frankfurt-Rügen-praamiga Klaipedasse-Riia-Tallinn. Saksas oli ilm OK, Leedust koduni oli ilus sigalibe talveilm. Raske oli, võimlemist oli roolis omajagu, aga koju me jõudsime, ei jäänud me teistele jalgu, ei tekitanud ohtlikke olukordi.
Seega soovin Wellole rohkem tolerantsust ja katsu aru saada, et kõik ei sõida nii halvasti, nagu Sina :)

the older I get, the better I was ühesõnaga

kui nüüd superjuhid just füüsikaseaduste ümberlükkamiskunsti ei väida valdavat, siis loomulikult saab ka suverehvidega talvel sõita nii esi- kui tagaveolise autoga, kuid katsugem säilitada kontakt reaalsusega, teistel jalus olete selles situatsioonis ikka. või siis kraavis. belgia mägedes.

Jah, Belgia mägede kohta oleks oleks tõesti huvitav kuulda...

Fantoom2 (registreerimata) - andsin seaduselünga kuidas kulgeda talvläbi eesimaal suverehvidega, valik on sinu.
oli aasta 1996 jaanuar sai mindud Saksa vectraga 110KW all tuliuued britsu blizzakid ja tead kui hea oli lasta baani peal teises reas lopa sees üksinda kui baani kiirus oli piiratud 60/70peale ja kõik ossid venisid esimeses reas isegi polizai

10 liitri kaupa tankimine on paljudele normaalne tegevus
PS! Pole kalleid asju, vaid on vähe raha!

Wello, eesimaal pole ma sõitnud ei suve- ega talverehvidega...
Sinu enda post kinnitab, et halb juht suudab hästi sõita ainult hea rehviga, hea juht samas sõidab ükskõik millise rehviga hästi.
Sina aga vist ei hakkagi kunagi sellest aru saama...

Raha tasub mõistlikult kulutada, kuid mitte laristada. Lotus Omegale osta jooks talverehve lihtsalt selleks, et Saksast koju jõuda, oli minu jaoks täielik lollus, kuna see auto talvel rohkem ei sõitnud. Samas suve jooksul 4 esimest ja 8 tagumist Michelini rehvi osta oli minu jaoks täiesti mõistlik kulutus.

Fantoom2 (registreerimata)
Re: talvel esi ja tagavedu...
Wello, eesimaal pole ma sõitnud ei suve- ega talverehvidega...
täitsa mõistlik on kasutada ühistransporti , suuskasid või jalgratast sest siis ei sea oma lolli mõttemaailmaga teisi ohtu!

Muudetud 26.01.14 20:40

Wello, loe oma viimane kritseldus ise läbi ja siis mine vaata peeglisse...

Fantoom2 (registreerimata)
Re: talvel esi ja tagavedu...
Wello, eesimaal pole ma sõitnud ei suve- ega talverehvidega...

aa, kimad paljastel velgedel vä?
või isa auto tagaistmel

Muudetud 26.01.14 21:12

...1996 jaanuar sai mindud Saksa...

kas uuemaid mälestusi ei olegi?

ˇ (registreerimata) - on ikke aga, need ei puutu teemasse

samas oleks nende sitakottide http://www.youtube.com/watch?v=HJDI4KCLnXk asemel olnud Fantoom2 ja ddig oleks olnud Eestis jälle sama eufooria nagu 2003 soomes

Muudetud 26.01.14 22:02

Normaalne inimene ei nimeta maailmatasemel rallisõitjaid sitakottideks.

Paistab, et Wello kontakt reaalsusega hägustub iga tunniga. Ma siiralt loodan, et see mõne legaalse aine liigtarbimise tagajärjel tekkinud seisund mitte "ellusuhtumine" või muu sügavam puue. Jutt 10L kaupa tankimisest ja rahast viitab siiski mingitele üsna tõsistele kompleksidele.

Nüüd siis on juba vaja võrrelda lühiajalist osalemist suverehvidega tavaliikluses maailma tipptasemel autoralliga?!


Sama piiratud näikse jätkuvalt olevat ka professorihärra arusaam asjast kui väidab, et igal juhul oled teistel jalus või kraavis.

Siinkohal jõuamegi tagasi põhiteema juurde ja selleni miks ka need näited tõin. Mõlemal minu kirjeldatud juhtumil oli tegemist suuremapoolse mootoriga automaatkastiga tagaveolise autoga millega vaatamata halvale rehvivalikule ei tekkinud vägagi talvistes teeoludes liikluses osalemisega mingeid probleeme.
Rootsi lumetormis sai pingutamata püsida samas tempos üliettevaatlike kohalikega, kes valdavalt ca 80km/h eespool toodud pildil nähtavates teeoludes liiklesid. Mõnel kippus kiirus väga kõikuma või sõitis üksjagu aeglasemalt ning nendest sai ka mööda sõidetud pärisuunavööndi teise sõidurea kaudu. Pikivahe hoidsin üksjagu pikema kui kohalikud ja mahapööretele lähenesin ettevaatlikumalt, kuid ühtegi ohtlikku olukorda ei olnud ja mingist jalus olemisest ei saa ka parima tahtmise juures rääkida.
Sama teema ka linnaliiklusega. Eestist minnes oli terve Stockholm kaetud kinnisõidetud lume sarnase kihiga ning Lexusega kulutasin foori alt liikuma saamiseks kindlasti sekund-paar rohkem kui oleksin seda teinud talverehvidel, samas kompenseerisin seda sellega, et lasin auto kergelt liikuma enne lubava fooritule süttimist ning sain tänu sellele parema stardi.
Tagasi tulles olid linnatänavad küll lumised, kuid sõidujälg vaid õhukese lobjakakihiga kaetud ning enamasti oli kontakt olemas ka mingisugust pidamist võimaldava pinnaga. Elamurajoonide siseteedel tuli küll ka mööda kinnisõidetud lund liikuda aga müstilisel kombel ei tulnud sealne libedus üllatusena :)
Veidi külmem, kuid umbes sama seis oli reedel ka Tallinnas. Lihtsalt tuli ettevaatlik olla ja autot rahulikult käsitseda.

wello ja ddig, saage aru, te räägite täiesti erinevatest asjadest. aiast ja aia august.

ddig räägib, saab sõita suvekatega ja ma nõustun, et saab ning ei vaidle vastu.
wello räägib, et kas see paar sotti eluhinnaks on nii suur. tõlge ddig´ile, et kas tõesti, kui oleks olnud ohuolukord, ja sul oleks vaja teha äkkpidurdus või nn. põdrapõige, kas sa siis ka nii kindlalt siin keksiksid? saa aru, et sina võid teha kõik, aga keegi teine töll eksib ja sina pead seda olukorda nüüd parandama hakkama. kui oleks loom teepeale jooksnud. jah olen näinud rootsis seespool kiirtee aedu nii põtra kui kitse(kitse ka teed ületamas). allaaetud rebastest ei räägigi.

seega wello, ddig tõi näite, et saab sõita suvekatega talvel.
seega ddig, kas see paarsada euri kokkuhoidu talvekatelt on väärt, et auto ja end lõhkuda? mõeldud siis ohuolukorda. ja kui sa oskad füüsikaseadusi eirata, siis palun õpeta teisi ka. ma oleks väga huvitatud sellest ning arvan, et teised ka.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_mountains_and_hills_in_
Belgium
http://www.cntraveler.com/perrin-post/2012/10/ask-wendy-wwii
-travel-trip-france-england-germany

loodertranslator siiski nii hästi ei tööta, et sellelt vettpidavaid järeldusi saaks teha.
Kas see on keksimine kui kirjutan, et jäin lumetormi kätte aga ettevaatlikult ja rahulikult sõites sain oma asjad aetud ning tagaveoline auto oli selles olukorras ülesannete kõrgusel?
Kas see on füüsikaseaduste eiramine kui kirjutan, et pidin linnaliikluses ettenägelik olema.
Olgu veel lisatud, et paaril korral põikasin Stockholmis ka bussitaskusse, et tagant lähenev kiirem sõiduk mööda lasta, sest ei soovinud teda oma väiksema kurvikiirusega häirida. Enamasti siiski piisas elementaarsete viisakusreeglite järgimisest nagu sõitmine parempoolses sõidureas, piisava pikivahe hoidmine jne.


Veel üks näide. Mõne aasta eest tegi lähenev talv väikese eelhoiatuse ning kui läksin Arukülast oma tagaveolist ära tooma olid küll linnatänavatel ja maanteel sõidujäljed juba puhtaks sulanud aga teelõik Peterburi teelt Arukülani oli päris paksu lumekihi all. Kuna reaalselt oli veel talverehvide allapanemiseks liiga varajane aeg, siis isegi ei kaalunud sellist võimalust ja sõitsin need 7..8km ära. Libe oli loomulikult ja liikumistrajektoor ning kiirus pidid väga hästi paigas olema, et paksus lumes kinni ei jääks ja samas teelt välja ei libiseks.
Siinsete teoreetikute arvates oleks ilmselt pidanud ka selle väikese lõigu pärast talverehvid alla panema.


Meenutan veel, et eelistan nii kui nii talvel kasutada kõva seguga lamellrehve, mille pidamisomadused jääl oluliselt ei erine suverehvidest. Ehk siis sarnased rehvid mida kasutatakse Euroopa lääne- ja keskosas. Suurema osa talvest liiklen puhta/märja sõidujäljega linna- ja maanteedel, kus pole mingit tolku ei pehmest segust ega ammugi naastudest. Need lõigud, kus on vaja sõita jääl või lumel ei tule erilise üllatusena ning arvestan ohutust silmas pidades kõiki aspekte.
On see tõesti midagi sellist, mida iga autojuht teele asudes ja teel olles tegema ei peaks!?

tundub jah, et massimeedia, rehviliit ja politsieamet on oma pideva "ennetustööga" hästi hakkama saanud- kui sul pole all viimase malli ja tipptootja talverehvi, oled sa luuser ja potentsiaalne maanteemõrvar. üsna kiiresti on paljudel läinud meelest need ajad, kus eesti teedele hakkasid tekkima esimesed sierrad ja datsunid ning kõvem mees pani alla soomest toodud 3mm ja naelaaukudega pastlad, kehvem mees leidis midagi kohalikust kaubandusvõrgust ja lasi suvekatega ringi, sest talverehvi nõuet veel ei olnud. endalgi selgelt meeles, kuidas kunagi sai tutikad barumi suvekad enne talve alla ja kuidas kiilakal külavaheteel jääballetti sai tantsitud. aga see lõik sai läbi ja edasi polnud enam probleemi- tavaline talvine asfalt ja kõik see, mis seal peal oli. sõitsin 90ga, vahel ilmselt ka aeglasemalt ja ei tundnud surmahirmu. mida aeg edasi, seda teadlikumaks muutusime ja poed said täidetud hea ja väga hea kraamiga ning ning nüüd justkui ei kujutaks ettegi, et läheks talvele vastu suverehvidega. tunduks enesetapuna vist. ja ikka püüame osta võimalikult häid ja kalleid brände ja hurjutame neid, kes kuskil foorumis mingi odavtoote kohta infot otsivad, kuid kas me kogu selle uhke rehvi potentsiaali oma talvistel sõitudel ka 100% ära kasutame, on iseasi. kui ei, siis kas on mõtet sellisel ostul? peale suuremat lumesadu on meedias jälle nupuke, kuidas kuskil maanteel jälle avarii või tallinna magistraalidel ahelkokkupõrge. ilmselt oleks aeg hakata aru saama, et head rehvid pole meie liiklust sugugi ohutumaks teinud, pigem on kogu see värk siiski kahe kõrva vahel kinni ja kogu asja eest kannab vastutust roolisistuja, mitte rehv. uisutasin siin ükspäev linna vahel ja uisutasin sellepärast, et mõttetult maha puistatud sool oli vähese lumega ja kõva külmaga moodustanud sellise nõmeda libeda kihi, kus iga kohaltvõtt ja pööre kõrvaltänavasse andsid mõista, et testis kuuendale kohale jäänud naastrehvid ei tee selle plöga peal mitte midagi. võib olla oleks tõesti pidanud taas lamellid ostma, aga et need naastud olid odavamad kui korralikud lamellid, siis seekord tegin sellise otsuse.

cool story bro!

mul sõidukil muidu vallai naastud all, nii et asi kaugel testivõitjate promomisest.

aga talvel on all siiski talverehvid - ole sa nii kõva sõidumees kui tahad, siis ema käest lahti rebinud ja teele jooksnud koolieelikut surnuks sõites 3xa4 a24 foorumis aetud mulli reaalsust ei muuda.

aga ärgem laskem tõel head lugu rikkuda :)

mind võtab ammu muigama see jutt,et osta mingi tipprehv ränga raha eest ja oled..surematu vist? kui juht masinat ei kontrolli ja ilmastikule tähelepanu ei pööra..milleks need rehvid talle üldse..) loomulikult suverehviga saab ka sõita,olen ju isegi sellest põlvkonnast kes ei nuta kui lumi tuleb(mida ei saa kohe paljude noorte kohta öelda,laulev revolutsioon) kuid kiirused on ka teised siis. aga see mingi irw...tipprehvi tagaajamine..?

vabandan küll nostalgiapisarate katkestamise eest, kuid ajal, mil loomad veel rääkisid, olid autod lahjad ning liikluskoormus tänasega võrreldes marginaalne. pole keegi väitnud, et talvel suverehvidega sõita ei saa, kuid paratamatus on see, et nendega oled kas kõigil jalus või sõites talverehvidega liikuritega samas tempos, kellegil seljas või kraavis. vastasel juhul ei oleks meil talverehvide kohustust.

endal oli aastat paar tagasi vaja oma e30 320i ühest talvisest peatuspaigast teise viia, maad poolteist kilomeetrit, all suverehvid. esimene ristmik oli stoppmärgiga, veits ülesmäge ja sinna tahtis asi lõppedagi. kindlasti on überjuhtidel mingi fantastiline back-up sellisteks juhtudeks, kui muinasjuttude vorpimise asemel sõidan nii, nagu tänapäeval tavaks, mitte perestroikaaegu meenutades.

Sammal, Sinu ema käest lahti pääsenud ja surnukssõidetud lapse juttu lugedes tuleb meelde mingi ammu nähtud film - kõrb, vaikus, päike, silmapiiril mitte hingelistki, ja järsku sõidab nurga tagant välja tank......
Hea juht oskab mitte ainult rooli ja pedaalidega võimelda, vaid ka võimalikku ohuolukorda ette näha.

Kui Herr sammal minu kohta nooli pildus siis ütlen vaid-olen suuteline mingi vahemaa ka korraliku suverehviga liikuma kus see vähegi võimalik...jah,kiirus on nutune jne...kuid ma hoian masina teel. Kuid kuna see eksimine ka seaduse vastu siis peaks olukord olema äärmiselt tõsine mil seda teeksin.

Kuid see pole oluline,siin talverehvi käsitlus vist pooleli. Kordan,hea juht liigub ka kehvema brändiga...Loen ennast heaks juhiks...)))

Hetkel all olevad Hankookid 50 euri kopikatega,ilma mingi naelata- vist selle tõestuseks ju on...

http://www.4x4tyres.co.uk/195-80-15/195-80-15-insa-turbo-sah
ara-mud-terrain-p-1843.html?osCsid=s6d92tisv69n4mqc1q96i8g8q
5

Sellistega mitu aastat juba kruiisitud, kui vesi ikka jääle peale tuleb läheb vähe kergeks küll, aga ei näe probleemi, et üüber hinnaga rehvid annaks nüüd jumala tunde.

Jah, see maasturil küll all, kiirematel on üld juhul Hakkapeliitad.

Muudetud 27.01.14 21:56

oh, professor, nüüd valasid õli tulle... just talvistel ülesmäge minekutel pidavatki tagavedu esiveole täiega ära panema, kõlab siin foorumis tondina liiklev legend :) mida küll mersuga taksojuhid millegipärast ei usu, aga eks nad õndsad ole vaimust vaesed ka...
tee nüüd kohe kolme tee ristil ümber stoppmärgi esiveolisega tagurpidi üheksa piruetti, siis ehk saad veel lunastuse.

eks ma oma seitsmekohalise läbitud kilomeetrite arvuga olengi poisike, puudub selgeltnägijaoskus ning paraku ka enda lahedamaksvaletamisvõime.

... ja esiveolisega oleks professorihärra samades tingimustes (suverehvidega killasjääga kallakult start) nagu naksti liikuma hakanud. Allahi abiga siis ilmselt.

Iga asi autol mõjutab liikumist, eriti libedal teel, nii rehvid, kui ka veoskeem......AGA KÕIGE OLULISEM ON SEE PUHVRIKE SEAL KUSAGIL ISTME JA ROOLI VAHEL.

ddig, sa ikka ei saa aru, mis ma mõtlen. ma ju räägin, et saab hakkama suve rehvidega sõiduga. ma räägin olukorrast "aga äkki...". kui juhtub midagi ootamatut. kui enam ei ole aega vaadata ette, hoida pikivahet jne. tavaline suhtumine on, et ei juhtunud ju. 100x ei juhtu, 101-l korral võib sul auto risti ees olla(või mis iganes, mis vajab kiiret reageerimist). sa räägid, et arvestad sõites kõiki aspekte ja bla-bla-bla, aga loogika lonkab. tõmbad hommikul kardina eest, väljas 10 kraadi sooja. selge nii ongi terves euroopas. panen suvekad alla ja punuma. ohh, rootsis oli lumetorm. tubli, et said hakkama.
kasutad talvel sõites kõvaseguga talverehve, mille pidamine suurt suveka pidamisest ei erine. mõõtsid või tunnetasid peevahekarvadega? kas see ka rubriigist "mägine belgia"?

....tavaliselt ongi see "puhvrike" nõrgimaks lüliks ahelas.....

Kui tõesti midagi äkki juhtub siis ei päästa sind ka need kõige superüüber talverehvid ega miski, reaalne elu on seda juba ammu tõesatanud.

looder ma saan väga hästi aru, et sa räägid millestki antud juhul täiesti ebaolulisest ja sellel ei ole tagaveolise auto suutlikkusega talveoludes enam otsest pistmist.
Kui tahad kaasa rääkida, siis soovitan viimase teemaarenduse tekitanud olukorrakirjeldus uuesti (soovitatavalt mõttega) läbi lugeda. Päriselus Tootsi reeglitega ("kui sa kõike ei jõua, siis tee pool") hakkama ei saa ja jutt kukub üsna seosetu välja.


Belgia mägiteed on siin nii mõnelegi maadeuurijale tõsist üllatust valmistamas. Kas on järjekordselt tegemist sellega, et vaidluse ainsaks argumendiks on teadmiste puudumine?

Ddig, minu jaoks on Belgia mäed tõesti üllatus, olen Belgias päris mitu korda käinud ja midagi künkast suuremat pole silma jäänud. See Belgia on ju nii pisike, et keskel seistes näed peaaegu kogu riigi piirist piirini ära ;)
Aga eks ta ole, inimene õpib, kuni elab...

ilmselt sinu belgia algas ja loppes ainult brusseliga

tõesti liege taga paar väiksemat küngast on. pindalalt on see "mäestik" piisav, et "tunde" seda läbi sõita annab vast ainult, ööm, talvel suverehvidega..

ja sellelt ristilt oleks ka suverehvidega esiveolisega raske minema saada olnud. imo jutu moraal oli selles, et suverehvidega talvel sõita on väga kehv.

Justnimelt Liege lähistel ma öösel olingi ning väikestele mägiteedele sattumine oli tegelikult plaaniväline. Nimelt navigatsiooniseade oli valesti seadistatud. Igaks juhuks mainin ära, et ka viimast aspekti ei ole vaja siin teemas lahata.

Jääb küll arusaamatuks, miks oli jälle vaja mingi idiootlik arutelu üles kiskuda sel teemal. UTFG on vist populaarne lühend tänapäeval.
Eespool toodi isegi paar linki, kust on kenasti näha, et kõrgused ulatuvad üle 600m ehk siis kaks korda enam kui Eestis. Ometi on Eestiski olemas mägised piirkonnad, kus külmadel aastaaegadel ei ole metropoli jaoks sobivas seades autoga sugugi kõige mugavam toimetada.
Kas ka see oli vaja puust ja punaseks teha?


Minu jutu moraal oli selles, et teemaks ei ole suverehvid, vaid suverehvid olid üks väike asjaolu 4000km automatka juures, millest tühine osa tuli läbida libedatel teedel. Mainimist vääriski see vaid seetõttu, et sõiduvahendiks oli (põhjendamatult) kardetud ja kritiseeritud tagaveoline auto. Lihtsalt sõiduvõtted on esiveolisega võrreldes erinevad ning tänu paremale suutlikkusele võib ennast rooli taga vabamalt tunda.
Hinga nüüd kolm korda sisse-välja ning loe viimase lõigu uuesti. Korda. Korda.
Kui ikka ei saanud aru, siis loe teema algusest peale rahulikult läbi. Vajadusel korda!


Kui keegi ikka veel tunneb vajadust vestelda suverehvidest taliteedel, siis võib selle kohta vastavasse rubriiki teema teha.

Ka Tallinn on mägine, ega asjata siis ole tänavanimed Mäepealse, Mäealuse... Täna olin sealkandis tõusul sunnitud seisma jääma ja ilma tagurdamiseta ei saanud enam kohalt, ja seda talverehviga, suvekaga ei oleks üritama hakanudki. Rahumäe kalmistu ja Nõmme turu vahel on ka huvitav tõus, minge proovige.

Võib-olla tänavuse talvega saakski suvekatega enam vähem hakkama,aga kui ikka midagi talvisemat maas,siis jääb ka kõvim sõidumees liiklusele igal juhul jalgu,hoiad ülipikka vahet,täidetakse see ära,enne ristmikku pidurdad mitu korda varem kui talverehviomanik jne.Olen ka ise ülikõva talvesõitja,aga mitte mingil juhul ei väida,et tänapäeval saab suverehviga talvel teisi segamata hakkama.
Suve ja talverehvi omaduste erinevus on üüratu sõltumata veoskeemist.

Nagu näha on suverehv vs talverehv ikka niivõrd populaarne teema, et ei tohiks küll lasta võimalust käest ja tuleks selle kohta ikka eraldi arutelu sobivasse rubriiki algatada. Soovitan soojalt!
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?fgid=7

Arvestades siinset eufooriat jälgiksin minagi huviga sellise teema arengut ja püüaksin anda oma panuse.

Ma pole siia teemasse sel talvel eriti midagi kirjutanud, kuna pole nagu midagi uut lisada. Ja kuna käes on selle talve tõenäoliselt viimased hingetõmbed, on vist paras aeg väike vahekokkuvõte teha omalt poolt.

Kui varasemad talved olen sõitnud enamjaolt esiveolistega, siis sel talvel pole hoovis ühtegi esiveolist (raske arvata mis põhjustel, esiveolisest Previast sai esimese libedaga kõrini). Autodeks on ainult kaks neliveolist ja siis mõned tagaveolised: siin teemas korduvalt jutuks olnud Volvo (mille roolis peamiselt naine), mu enda 190kW automaatkastiga ameeriklane, pikad sõidud sh välismaal olen teinud C-mersuga (bensiin, universaal, manuaal), lühikeste otste jaoks poodi-lasteaeda ja niisama üksinda Tallinnas käimiseks ostsin sügisel e30 BMW, mille vahetasin poole talve peal Sierra 2.0L vastu. Ehk siis igapäevaselt erinevate tagaveoliste roolis, seda nii parklates tuisu järgselt manööverdades, Lapis tööreisidel käies (mäed!) kui ka näiteks jääteedel 10cm veekihi sees sõites. Olgu veel öeldud, et kõigil autodel all uued või väga korralikud (8-14mm mustrit) naastrehvid. Lisaks tööautona sai kasutatud nädala jooksul päevad läbi ka tuliuut Transit Jumbot (C-kat veoauto 7 istekohaga), mis ainsana lamellrehvidega, aga see ei haaku eriti teemaga ja vaatamata ekstreemsetes kohtades käimisele mingeid ootamatusi ei pakkunud.

Neist kahe autoga (Mersu ja Sierra) oli siiski juhus, mis hakkas mulle meenutama siin teemas olevat Solgi hala, et tagaveoline ei püsi teepeal. Loogika võiks ju olla selline, et mida rohkem sabale koormust laduda, seda parem on pidamine ja seda paremini ka teel püsib. Nii Mersu kui Sierra püsivad ka kiilasjääl tühjana suurepäraselt teel, seda ka möödasõitude ajal, kui kiirused juba mitmekümnega illegaalses tsoonis, aga koormatud autod pakkusid üllatuse - paarsada kilo pagassis vajutasid neil (mitte teistel) autodel tagarattad lääbakile. Sierral võib selle ajada ehk vanuse kraesse, Mersu küll üsna uus veel, aga kandevõime jällegi olematu, mõlemad hakkasid lääbakil ratatega teed otsima ja kippusid saba liputama. Või mis liputama, roobastes kippus 100+ kiirustel ujuma, nii et ega kiiremini enam sõitma ei kibelenud ja 90-ga 100-sel lõigul sõitvast autost (jutt käib siis Soomest) möödasõite vältisin teadlikult. Oleks sellises olukorras Solgi kombel lapatsi põhja vajutanud, oleks võibolla põhjust kirjutada ka huvitavamatest seiklustest. Aga nagu öeldud, puudutab see just teatud tüüpi mittetöökorras vedrustust (mida ülevaatusel koormatuna ju keegi ei kontrolli!) ja see oleks ka loogiline seletus, miks mõnede inimeste vanemad tagaveolised maanteel kuidagi otse ei taha sõita, samal ajal kui enamikel sellega ka illegaalsete kiiruste juures mingeid probleeme ei teki.

Kui siin tuuakse sageli argumendiks ka esiveolise auto ohutust, siis omal õnnestus näha talve jooksul rohkem esiveoliste spinne liikluses, kui ühel käel sõrmi, seda nii Rootsis kiirteel kui siin väiksematel teedel. Minu silme all lõppesid kõik vaid auto lõhkumisega, aga kogu talv oli ka uudiseid, mis lõppesid palju kehvemini. Kasvõi see äsjane pauk Piibe maanteel:
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=68256293
Ei hakka kõiki neid analüüsivaid artikleid siia tooma, kuid kohal viibijad kirjeldasid, et tee oli "kohutavalt" libe. Ehk siis see sama probleem, mida siin paljud ülistavad, et esiveolisega ei tunne seda libedust - samas suurem oht ületada ilma tunnetamata see kriitiline piir, eriti kui see libedus panna kokku keskmisest vähemkogenud juhiga ja tunnetamist niigi kehvasti võimaldava odavautoga (elektrooniline roolivõimendi jms). Mitte, et sama juht tagaveolisega samal kiirusel poleks avariid teinud, vaid igasuguse tagaveolisega oleks juht teadnud seda, et tee on libe ja valinud siis oma oskustele vastava sõidukiiruse. Antud juhul mõistagi oluliselt väiksema kiiruse kui see, mis oli avarii põhjustamise hetkel. Õndsas teadmatuses kiiremini sõitmine ei ole ohutum.

Muudetud 17.03.14 23:35

Huvitav, paistab suht uus Seat, kas sel ESP-d ei olnud? Tundub puhas ESP olukord olevat.
Muidu sõitsin ka viimase nädala suvekatega, küll uued, aga siiski suvekad ja kui hommikul oli -8C ja tee jääs, siis suvekatel puudus pidamine täielikult, suured manteed õnneks olid soolatatud ja pidamisprobleeme legaalsetel kiirustel ei olnud.

ma siis kolisin ka esimest korda elus tagaveolise peale sel talvel, varem pole tagaveolist omanud ja peab ütlema et väga rahul tagaveolisega. see et tagaveolisega pole võimalik libedaga sõita on puhas müüt. ma ei saa isegi hea tahtmise juures tagaveolisega külge ette (kogu krempel on muidugi sisse lülitatud stabiilsuskontrollid jne). sõiduomadused kõvasti paremad kui mu eelmine pill (mazda 6 esivedu)

masin siis 525d E60 automaat kast

Eespool on palju juttu olnud autode kaalujaotusest ja üldiselt kipub nii olema, et esiveolised ja suuremapoolse mootoriga tagaveolised ei ole ideaalse kaalujaotusega, mis esiveolise puhul võib rasketes oludes abiks olla aga tagaveolisel pigem mitte.

Eile käisin oma 97a Volvo V90-ga ülevaatusel ning seekord oli meeles andmeleht kaasa küsida, kust selgus, et koos juhiga (kütusekogus paagis ca 60/80) oli sildadevaheline kaaluerinevus vaid ca 25kg. See tähendab, et auto on ca 51/49 kaalujaotusega ning kui paak täis ja tulekustuti pagasnikusse tagasi panna, siis peakski 50/50 olema.


Ühest küljest tuli selline kaalumistulemus üllatusena aga teisalt on see auto oma kolmeliitrise mootoriga (taliteedel) ikka hämmastavalt stabiilne.

Veoskeemide osas hädaldajatele hooaeg jälle avatud. Ja kuna kõigil autodel veel all suverehvid ja kõik pereliikmed pidid täna erinevate autodega linnas käima, sai seda tehtud Sierra, Volvo ja Mersuga. Neist ainult Mersu kummid kannatavad mingit kriitikat oma paari mm mustriga, teistel ikka puhta siledad (eesmärgiga lõpuni sõita). Pole vist vaja mainida, kes olid need, kes kerge tõusuga ristmikel mäest üles ei saanud ja ummikuid tekitasid. Probeeme ei tekkinud meist igatahes kellelgi, homme õhtuks on kõigil talvekummid kah all. Ja seda ei pea võtma kui reklaami Sierrale või kolmeharulisele sõnnikuhargile, sest ainult Volvo neist on ehitatud talve peale mõeldes, teised on ikka sealt tagaveduste kehvemast otsast.

Neile, kes Tallinnast kaugemal elavad: teeääred olid nii linnas kui linna läheduses väljasõitnud autosid täis ja tooni ei andnud seal mitte bemarid vaid alajuhitavuse tõttu otse läinud esiveolised. Delfi uudistes räägitakse 120+ politseile teatatud avariist http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=70205953 , KuKu raadios räägiti päeval juba 150-st, samas kohapeal kokkuleppele jõudnud inimesed peaks moodustama enamuse avariidest, politseistatistikasse jõuab vaid väike osa.

Kraavis on need kes sõitjad kes sõita ei oska, olenemata veoskeemist. Aga palun kui te lumega üle 30 sõita ei julge sõitke esimeses reas või bussiga.

Mina ei sa aga aru kuidas isegi uued autod siis nii kraavi kisuvad..) Omal ajal õppinud sõitma,tagaveo ja ja....mingid ketsid ju alla mul olid,mis nimelt ei mäleta. Nüüd aga õpetakse sõitma kaks kätt roolil..nina vastu akent ja rind..rinnad roolil..) tagaveoga seda eriti..)

lisan juurde,et lumetunnetuse sain kätte kui elus esimest korda läksin rooli ning järsemas kurvis suurde pehmesse hange külg ees ka lendasin..) olen seda siin vist kirjutanud juba...olin siis 20 aastane....
sain ise ühekorraga asja selgeks...pluss loomulikult piisav vahemaa. asjalik inimene soovitas mulle ka kohe,et kui õppida tahad seda tunnetust siis ainult vasak käsi roolil ja parem käigukangil...ja selle tõega liigun juba kaua. nüüd teenin elatist poolhaakel ja siin on asjad palju karmimad kuid põhitõed andsid aluse mis siiani elus hoiavad.

Enamus Eesti autopargist ongi esiveolised. Sellest ka protsentuaalsus kraavis esimeste libedatega. Pikivahede mittehoidmisega ummikutes, pandi matsu üksteisele tagant sisse, olenemata veoskeemist.

andke andeks aga kas koonerdamine on ikke kokkuhoid : Kärss - kõik pereliikmed pidid täna erinevate autodega linnas käima, sai seda tehtud Sierra, Volvo ja Mersuga. Neist ainult Mersu kummid kannatavad mingit kriitikat oma paari mm mustriga, teistel ikka puhta siledad (eesmärgiga lõpuni sõita) Huvitav palju raha hoiti kokku sellega, kui oleks rehvivahetus toimunud nädal tagasi?

ja jälle algavad need muinasjutud enne jõulukuud...
"eesmärgiga lõpuni sõita", just täna...
kas "trolliks välja" ühe vaidluse minevikust juustrehvide teemal?
ja seda ei peaks võtma kui reklaami ühe jutuvestja tõsiseltvõetavusele ;)
ilmse küünilisusega, aga ilma vihata, eks?

Mõtlesin täna (eile) päeval korra heldimusega siinse teema peale ja ei pidanudki pettuma :)

Meelde tuli see teema mulle seoses sellega, et lasin kolleegil end Volvo 960-ga visata Tartu mnt. 80 asuvasse pesulasse, mille uks avaneb Lastekodu tänava tõusule suure tselluloosivabriku korstna juurest mõnikümmend meetrit bussijaama poole..
Tõus oli kaetud ühtlase lumelagaga ning jälgisin huviga kuidas tal kallakult startimine õnnestub. Pool tiiru rattakraapimist ja ei mingeid emotsioone.
Hetk hiljem startisin täpselt samast kohast Volvo S80-ga ning ausalt-öeldes tundsin ennast natuke ebamugavalt, sest teised liiklejad pidid minu järgi ootama. Midagi väga dramaatilist ei olnud ja mäest sain loomulikult üles aga liikumine oli selgelt vaevalisem.
Mõlemal autol 3,0R6 (150kW) mootor automaatkastiga (4k+lockup), 960-l lukustuv diferentsiaal ja lamellrehvid Continental VC5, S80-l elektrooniline "difrilukk" (pidurdab läbilibisevat ratast) koos veojõukontrolliga ja naastrehvid Nokian HKPL7.

Ehk siis kuulutagem hooaeg pidulikult avatuks :-)

Huvitav, mis oleks olnud elus parem kui praegu, kui oleks vahetanud need rehvid nädal tagasi? Said ju kõik inimesed ilma mingite probleemideta kohalt ära, said maanteel mõistlikkuse piirides kiirust ületada... täpselt nagu enne talverehvikohustuse seadustamist. Milles on probleem? Kust üldse selline mõte, et rehvide lõpunisõitmine peaks tähendama rahalist kokkuhoidu? Äkki ma hoian kokku hoopis taastumatuid loodusressursse neid mitte ilma asjata raisates?

Naine sõnastas õhtul iseenesest huvitava probleemi. Ta sõitis piki Lenskat linnast välja täpselt tipptunnil. Esimene rida oli krobeline ja liikus seal 50km/h ümber. Tema sõitis teises reas ca 100km/h spido järgi (reaalselt u 97), kuid probleemiks olid need maanteemürsud, kellel juba talverehvid all ja tahtsid veel rohkem kiirust ületada. Jõudsid siis järgi ja hakkasid tulesid vilgutama, et ta mööda laseks. Paraku oli esimese-teise rea kiiruste vahe nii suur, et ca saja pealt 50-ga liikuva kolonni sisse end pressida poleks mõeldav olenemata veoskeemist ega rehvidest. St ilma liiklusohtlikke olukordi tekitamata nende kiirustajate möödalaskmiseks on vaja TEISES REAS kõigepealt kiirus ca 50 peale võtta ja seejärel end sinna kolonni sisse pressida, mis tervet kolonni aeglustama sunnib. Pole raske ette kujutada, mida need kiirustajad sellest arvasid, kui nende möödalaskmiseks kiirus kõigepealt 50-ni maha pidurdatakse... ja järgmiseks arvasid seda sama ka kõik need seal esimeses reas, kes selle pärast veelgi aeglustama pidid. Naine arvas, et need kiirustajad sõitsid umbes 120-ga, kuid nii kiiresti ta ise sõita ei riskinud. Nüüd küsimus, et mida (olenemata rehvidest ja veoskeemist) sellises olukorras ise teha soovitaksite? Kas on olulisem olla viisakas nende üksikute kiiruseületajate suhtes (neid mööda lastes) või mitmekümne aeglaselt kolonnis liikuda eelistava autojuhi suhtes, kes selle ühe kiirustaja möödalaskmiseks kõik pidurdama peavad? Talvel tuleb sarnaseid olukordi ette rohkemgi, lugege kasvõi seda, mis toimus täna Lõuna-Soomes:))

Küünikule: ma isegi ei tea, millele Sa vihjad, aga talverehvidelt ma tõesti kokku ei hoia, kuid suverehvidena sõidan lõpuni just peamiselt neid kõlbmatuks muutunud talverehve ja seda võimalusel ikka kummisuitsuga, mitte autot hellitades. Suverehve ostan ainult neid spetsiaalseid V-mustriga "vihmarehve" esisillale, tagasillal põletan just vanu juuste. Naise sõidustiil vähemalt minu vaateväljas on üsna sarnane:) Midagi muud pole eriti võimalik välja trollida, kuna samuti olen suhtunud autodesse/rehvidesse juba ammu enne auto24 ilmavalguse nägemist.

* Neist ainult Mersu kummid kannatavad mingit kriitikat oma paari mm mustriga, teistel ikka puhta siledad (eesmärgiga lõpuni sõita).

Juhiksin siis austet liikluskorüfee tähelepanu sellele, et alla 1,6 mm mustriga ei tohi Eesti Vabariigis liigelda. Talvel (al 1. dets) on piiriks 3 mm.

Veoskeemist ma jahuma ei hakka, aga müstiline on, et 21 NOVEMBER tuli tali järjekordselt ootamatult ja nende täis kxstud pükstega oleks saanud eile hommikul vabalt sulatada terve Tallinna ringtee jäitest. Jah hommikune vihm koos miinusega oli tõesti libe, hiljem kui juba lund hakkas sadama läks ka olukord täiesti normaalseks ja mind hämmastas meedias terve päev kaagutatud sõnum, et olukord on kriitiline, ei olnud ju, täiesti tavaline päev kerge lumega. Ahjaa,,, seda, et see reede tuleb lund, räägiti juba muuseas nädala jagu ette ja talverehve oli aega vahetada.
Õhtul linnast Pärnu poole välja liikudes oli kuni haruteeni täiesti normaalne tempo ja peale seda langes Pärnu suunas hoog 50-70 km/h, mis sest, et tee oli soolane ja olematu vaaluga jälgede vahel.

Aga Kärsa loole vastukaaluks räägiks oma loo reede hommikul kl 7.30 toimunust. Eramajade piirkonnast on peateele kerge tõus- noh nii 15 meetri pikkuselt. Igal talvel on seal kenasti siblimist üles saamisega, kaasaarvatud mina oma tagaveolisega. Minu silme all sõitsid sealt ilusti üles Golf 5, vana Passat, ja 2004 a Mondeo. Nende järel uute naelkummidega Opel Omega jäi sinna enne suurt teed kaapima ja ta proovis kaks korda hoogu võtta. Kuni siis kaasreisija tee pealt märku andis.

Nujah nuh, eks kärsamäel võib ju olla, et ainult esiveolised kraavis, aga võttes lahti delfi krimi siis pealkirjad on sellised
21.11 kell 9:16 järvamaal põgenes bmw-ga avarii teinud juht sündmuskohalt
21.11 kell 11:00 soolapuisturist mööda sõitnud bmw rullus üle katuse
21.11 kell 23:36 bmw sõitis liinibussile sisse
22.11 kell 11:36 bmw rammis ülemiste keskuse juures tänavaposti

Jah loomulikult on ka palju teisi kõkse selle libedusega, aga need lihtsalt kõksud, kus olematu pikivahega, või tähelepanematusest mitu autot kriimustada saavad, aga välja pole peale ühe nissani midagi toodud. Nii, et milline vedu siis libedaga rohkem raskemaid õnnetusi põhjustab?

TO kaktuseviin: kuna ma sõidan pidevalt kolme erineva veoskeemiga, siis erinevalt Sinust ei ole minul mingit huvi mängida palli pidevalt ühte väravasse. Täpselt selle sama bemarinäite tõin juba pärastlõunal ühes teises teemas:
http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=133800

TO 5,5 liitrit: ei saanudki hästi aru, kas Sa ootad siin minult mingit avameelset ülestunnistust, milliste liiklusseaduste punktide vastu ma veel teadlikult ja täiesti igapäevaselt eksin?

Oot mis ühte väravasse mängimisest siin nüüd jutt käib. Kui oleksid mu postitusi tähelepanelikumalt lugenud, siis seal on mitmel korral selgelt välja toodud, et mina arvan, et tähtis pole mitte veoskeem, vaid kuidas antud veoskeemiga sõita. Pigem on ikka nii, et härra Kärsa postitustest kumab läbi, et ainult esiveolised kraavis ja ei saa foorialt minema. Nii, et mitte mina ei mängi palli, vaid härra Kärss!!!

Ja ma tõesti ei loe siin foorumis kõiki teemasid otsast lõpuni läbi no ei viitsi nuh. Lihtsalt mõnus kaamose aegne huumoriteema see mis siin toimub ja tore vaadata kui kellegi valeväiteid ümber lükatakse ja see keegi sappi pritsima hakkab ja närvi läheb. Tüüpiline eestlane nagu ma olen nuh :D

Sorry mees, aga uhkelt sõita "rehve lõpuni" siledaks ise suurepäraselt teades, et see on keelatud ja lisaks ka ilmselgelt eluohtlik mitte ainult sulle, vaid kahjuks ka näiteks suvalisele kaasliiklejale, teed ületavale lapsele jne, on lihtsalt nõme, rumal ja kuritegelik käitumisviis.

Kuna pretendeerid siin ka arvamusliidri rollile, siis mõtle natuke enne kui midagi postitad, eksole. Rehvumustri nõue ei ole mingi formaalsus.