See bmw-teema ilmselt on selline klassikaline odav populaarsus. Autona ei ole ka minu esimene eelistus aga olen sõitnud õige mitme(kümne)ga ja midagi loogikavastast nende käitumises reeglina kohanud ei ole.

Ainus seni negatiivselt üllatanud bemari oli 2004a 330xd, millel esisilla lülitus toimus viivitusega (alles libisemise tekkimisel) ning see käitus väljalülitatud konrollidega nagu tagaveoline - ei olnud võimalik jõuga libisevat autot sirgeks tõmmata. Tõsise asjahuvlisena ma muidugi enne eksperimenteerimist ei lõpetanud kui hanged hakkasid üle tee minema :-)
Kontrollid sisselülitatuna samas käitus üsna adekvaatselt ja suutis lõrtsisel tel ka ralliradade legendidel paigaltstardist mõnda aega kõrval püsida.

# Kuna pretendeerid siin ka arvamusliidri rollile...

Jumala eest ei pretendeeri!!! Aga mustrisügavust pean küll formaalsuseks, kuna sel ajal, kui ma load tegin, polnud ma talverehvidest isegi veel mitte kuulnud. Said eksamil ka teised lumepudrus suvekummidega Zhigulliga kohalt ära, mäest üles ja mäest alla. Ja sõita jõudsin peaaegu pool miljonit km enne, kui seadustesse see talverehvi nõue üldse sisse kirjutati. Kusjuures sõideti ju veel 90ndatelgi kiiremini kui praegusel ajal, kuna kontrolli peaaegu polnudki, trahve sisuliselt ei eksisteerinud (suht olematu summa altkäemaksuks pidi taskus olema), iga Lääne päritolu auto omanik võis muret tundmata peatumismärguandeid ignoreerida ja lihtsalt leebet tõmmata... eks selline kontrollimatu anarhia maanteedel käestlastud peamiselt nõuka päritolu masinatega kajastus ka tollases liiklussurmade statistikas, mida siin teemaski korduvalt mainitud. Ma ei propageeri kindlasti suverehvide kasutamist talvel, aga ei oska seda seda ka üle tähtsustada, kui see enamiku mu elust on olnud lubatud, nüüd järsku enam ei ole, probleeme pole olnud kummalgi juhul ja praegu pean nagunii sõitma aeglasemalt, kõik sõidavad.

no uskumatu mees... :)

teada ju on, et vene rehvid olid ülipehmest kummist ja üsnagi tugeva mustriga, sestap nad talvel ka pidasid. aga kulusid ka 20 000km-ga siledaiks. tänapäeval peab korralik talverehv sama kaua vastu ja ka siis on veel 2-3mm mustrit järgi. pole mõtet tuua vene aja näiteid tollaseid tingimusi täpsemalt esile toomata. siis oli ka liivatamine üsna heal tasemel ning pidamine juba ka selle tõttu parem.

Kärss - Aga mustrisügavust pean küll formaalsuseks - ütleks otse, sa mees oled ikke loll, leia elamiseks selline koht kus saad ise seadused kehtestada

anarhia on korra ema

ma saan kärsast aru sest oleme enamvähem samast vanusegrupist,tegin ka load ju vene aja lõpus...

ta mõtleb siledakssõitmise all seda,et ta oskab ja suudab seda..oskab masinat kontrollida! ehk kui vajadus siis ka siledate rehvidega saab liikuda..loomulikult hoopis teises tempos ja pikivahedega jne jne..aga küsimus ongi OSKUSTES!

suudan sama,ainult nüüdne elu on teistmoodi,tahan kindla peale välja minna kui liikuda vaja..siiski,ainus erisus minu ja kärsa vahel on raha..ta suudaks..arvatavasti iga nädal uued ketsid osta kui tahaks..)

kuid nagu mainisin,õppisin mina ka nii sõitma...pane praegused õpilased sama tehnika ja rehvidega liikuma siis...)üksikud kes asja ära teeks..nüüd ju kõik harjunud,,elektroonika,,,naelad).
saan aru,et tehnoloogia areneb kuid seni kuni talvistesse oludesse(vähemalt) pole leiutatud autot mis ise sõidaks..seni oskused ja tunnetus ka jäävad.

tahman (registreerimata) - loll loogika sul, ka mina sain load 85 a ja esimeseks autoks oli m412, samas ei tambi rinnale et ole kõva mees, ajad olid lihtsalt sellised, ja praegu sõidaks ennem ühistranspordiga kui mingite siledate ex või muude selleaja saavutustega.

loogika ja loll..ei) tuletus lihtsalt... selgitad ehk siis mulle,õieti ma juba aastaid juurdlen sellise lihtsa teema üle,et miks siis nüüdsel ajal KORRALIKE UUTE AUTODEGA UUTE REHVIDEGA/TESTIVÕITJAD JNE/,KÕIGI OMA EL.KONTROLLIDEGA JUHTUB SELLISEID AJUIDIOODILE KOHASEID LAKSE??? OOTAKS AVASTUST...VASTUST..)

jah, minu masinal,vana sara töölkäimiseks,kuna autot vaja ainult asjade sisse väljatõstmiseks,on KA korralikud lamellid,nagu mainisin,siis elu on kiiremaks ja konkreetsemaks läinud.
Kuid autotunnetus pole ju kuhugi kadunud,,kui vaja siis suudan ka sõita! jesli nada.. a nada li..)

Wellole: mis saaks siis foorumitest, kui lollid ei tohikski enam oma arvamust avaldada?

Tahmanile: suurim erinevus tollase anarhiaajastuga ongi vist pikivahe, kuna nende pasteldega liiklesid inimesed ikkagi kiiremini praegusest ajast, mitte seaduse vaid oma oskuste piirides. Küll aga on selle ajaga muutunud kehvemaks autode teetunnetatavus ja elektroonilistele abimeestele sekundeerib mustmiljon odavlahendust. On ju selge, et ei ole lõputult võimalik toota üha kehvema juhitavusega autosid (jäädes lootma lõpuks vaid elektroonikale), tehes rehve pidevalt aina paremateks/lühemaealisteks, samal ajal nõudes juhilubade saamiseks noorelt inimeselt üha vähem (juhiluba ei peaks kuuluma inimeseks olemise põhiõiguste hulka, vaid antaks mitte ainult oskuste vaid ka psühholoogiliselt piirsituatsioonides autot juhtida suutvatele inimestele) ja veeretades autojuhi enda vastutust üha rohkem teiste saatusekaaslaste kaela (liikluskindlustussüsteem peaks eristama paremini häid ja halbu juhte ja ka seda, kui palju juht ise turvalisusesse panustab - makse suurus peaks sõltuma rohkem rikkumiste/vahelejäämiste iseloomust ning hulgast kui juhistaazhi pikkusest). Inimesed ise ei ole vahepeal kehvemaks läinud, aga inimene on loomult laisk, kui keegi ei nõua, siis inimene ei õpi ja suhtubki nii, et miks ma peaksin ise käiku vahetama, miks ma peaksin ise pidurdama, miks ma peaksin ise rataste kokkujooksu, rehvirõhkusid või rehvi/veoskeemi omadusi kontrollima jne.

Linnukesele: 90ndatel olid Läänest toodud autodel all ikka juba Lääne päritolu rehvid (või siis pastlad), see Vene rehvide teema jäi pigem Vene aega ja peale piiride avanemist vaid nõuka päritolu autodele. Iseasi, et ka sel aja Lääne rehve ei saa võrrelda praegu toodetavatega ja kui tollane kümmekond aastat vana Lääne päritolu rehv oli väga pehme ja kvaliteetne toode (praegugi on 70-ndail toodetud rehvid veel pehmed!!), siis praegusel ajal on 10 aastat vana rehv kas lihtsalt kõva või praguline. Me ei saa ju teha seadust, et keelustame 10 aastat vanad rehvid, aga lubame sõita 30 aastat vanade rehvidega:))

Kas keegi osav googeldaja oskaks öelda täpse kuupäeva, millest alates hakati 90ndatel nõudma talveperioodil talverehvide kasutamist?

Tea, kui osav guugeldaja olen, aga leidsin teede- ja sideministri (tollal Raivo Vare) määruse, millega muudeti talverehvid talvel kohustuslikuks. Määrus võeti vastu 08.04.1997.

esimesele soomest toodud tagaveolisele said 92a alla väsinud nokianid, milledel naeltest olid järgi vaid siledad metallitükid omas peas ja ega vahel kohalt eriti minema ei saanudki. 97 sõitsin veel mingite 3-5mm "kah naeltega" ja ühesõnaga kokkuvõte noist sõitudest on selline, et sai sõidetud küll ja kraavis ei käinud ning talv ei tulnud kunagi ootamatult. lugedes aga nüüd lehest, et ühel päeval mingi 160 avariid, siis mõtled küll, et kuhu me inimeste autojuhtimisoskus küll kadunud on.

tahman (registreerimata) - vaata palju oli autosid näiteks 89 aastal ja nende suhtes avariisid ja tänapäeval, ja siis võta avariides hukkunute arv, dumat nada a ne põgat!

Kas tahad väita et vanasti oli muru rohelisem?

http://fotoalbum.ee/photos/baltha/sets/1021191/?page=1&s
eek=0

Muudetud 23.11.14 14:31

Sa võid ise olla suoerhea juht ja kogemuse pinnalt enamuse ohuolukordi ennetavalt vältida, ent aegajalt tuleb ette situatsioone, kus lihtsalt on kellegi teise tegevuse tõttu vaja kiiresti pidama saada.

Korraliku rehvi ja sileda rehvi pidurdusteekonna vahe märjal või lörtsisel asfaldil on kümneid meetreid.

Näiteks mõni ranitsaga põnn on pahaaimamatult vöötrajale astunud eeldades, et auto saab normaalselt pidama. Piisab ühestainsast juhtumist kümnete aastate ja miljonite kilomeetrite jooksul, et nii teiste kui enda elu ära rikkuda. Mõtle sellele Kärss ja ole mees, tee endale ja teistele teene, lõpeta see siledate rehvidega sõitmine.

On palju nõudeid, mis puudutavad ainult juhi enda ohutust, ent rehvid ja pidurid seda kindlasti ei ole.

Wello, тогда попробуем подумать вместе... kus on täpsemalt põhjus, kus tagajärg või mida see autode arv täpsemalt tähendab? Autosid oli vähem, samas tänavad kitsamad ja kehvemas korras, ega liiklustihedus teepinna ruutmeetri kohta oluliselt hõredam polnudki. Suur erinevus oli vaid tipptundidel (sellist mõistet sel ajal ei eksisteerinudki), aga ummikus seisev auto ei põhjusta avariisid ka praegu. Teiseks juba mainitud anarhia, tohutult oli liikluses täis peaga sõitjaid, lisaks võisid teha mida tahtsid, kuna karistusi ju polnud (viinapudel istme all, millest siis loobuda tuli, polnud just eriti motiveeriv karistus täis peaga ja lubadeta sõitja jaoks, pisirikkumiste eest olid trahvid üldse naljanumber, kui just mingi põhimõttelise aktivisti otsa ei sattunud). Autode seisukord oli selline, et sillas munaliigendid sageli traadiga kokku tõmmatud, et välja ei kukuks, peale avariisid kered kõverad ja jooksid viltu (kerevenituspinke ju polnud), paljud tegelesid igasuguste sõlmede ümberehitamisega oma fantaasia ja oskuste piires (kuna originaalosad olid sageli defitsiit, seda juba nõuka ajal, 90ndatel Lääne autode pealtungiga oli olukord 7-8 aastat ikka väga nutune, meenutage Juri Kotijevi raamatut õpetustest, kuidas Lääne tehnikat Vene masinatelt pärinevate juppidega käigus hoida). Toome need tingimused tänapäeva - laseme rooli ka need inimesed, kes B-kat eksameid pole võimelised sooritama, mõnikümmend protsenti lasememe rooli kas auru all või jääknähtudega, paneme autodele alla siledad rehvid ja igale teisele autole ühele piduritorule pimeda ette, samas laseme vabaks ka kiirused nii linnas kui maanteedel (st mitte midagi ei kontrollita ja iga patuga vahelejäämise eest on trahv umbes 5 eurot)... oled ikka kindel, et me tänapäeval niimoodi paremini hakkama saaksime? Neid paiku on maailmas veel palju järel, kus kõik toimib endiselt nii nagu meil aastakümneid tagasi...

TO 5,5 liitrit: huvitav, mida Sa siis mulle vastu kirjutaksid, kui ma poleks siin kärss vaid kirjutaks oma nimeks kah näiteks 5.7L 254hj? Kahjuks uhkemat numbrit kirjutada ei saa, kuna Mustang GT otsustasin talveks ikkagi maha müüa... ju ma pole siis ikka õige "tagaveomees". Ja neist kummagi puhul pole tegemist mu kõige nobedama autoga, mis talveks üldse garaazhi jääb. Seda üritan öelda, et me oleme siin enamjaolt koos autofanaatikud, kellele meeldivad pigem kiired ja väga kiired autod. Kasvõi sellesama Mustangiga (manuaalkast!) tuli suvisel maanteel teha möödasõite vaatamata uutele rehvidele ikkagi poole gaasiga, kuna reaalsuses on sellises olukorras ka suvel "tee libedam" kui enamike pereautodega talvel vaatamata testivõitjatele naastrehvidele. St avariist päästab sellisel juhul ainult mõistus, kuna "vastava tuju tekkides" saab võimsama auto puhul nagunii hommikul korralikust rehvist õhtuks sile pastel. Ma pole hakanud neid võimsate autode näiteid siia teemasse varem tooma, kuna need on äärmus, mitte tüüpiline tänavapilt. Mingil hetkel muutub igasugune seadusega paikapandud nõue absurdiks, kui sellele mõistusega läheneda ei suudeta. Inimesed tunnevad teineteist, siin teemas võtab sõna veel päris mitmeid väga kiirete autode igapäevaseid tarbijaid, kellel on samuti "tee aastaringselt libe" ja kõik need Sierraarid jms on just oma (ja endale oluliste inimeste) oskuste lihvimiseks, mitte maksimum, millest rahakott nii napilt üle käib, et ei jaksa omale seejärel rehvegi osta. Sellepärast oleks lihtsam, kui me keskenduksime sisule, mitte sellele, kas seda ütles mingi kärss või "8.5L V9 kia mutselargo". Ja pole ka vaja rebida kontekstist välja nii labaseid väiteid, mille peale niigi igaüks oskaks moraali lugeda. Lapsi viin lasteaeda ja linnas poes käin endiselt /autoga/, millel on korralikud rehvid, nii et mu igapäevasõitude pärast muretseda pole rohkem tarvis.

Sa ju tead väga hästi, et just pidurdamisel tekib see saatuslik vahe mootorivõimsusest ja veoskeemist sõltumata.

Aga see selleks. Mina kutsun üles mitte siledate rehvidega sõitma. Kui muudest põhjustest aru ei saa, siis vähemalt seaduse piires. Sina keeldud ja õigustad siledate rehvudega sõitmist väites, et oled nii hea ja kogenud juht, et sinuga ei juhtu midagi.

Selel peale polegi rohkem midagi kosta. Lootusetu juhtum. Minu argumendid on ammendunud.

kas sa näe, jutulind suutis tervest tekstist välja trollida ainult kirjutaja pseudonüümi ja selle ümber päris põneva stoori püsti panna. kärss, mureks pole sinu igapäevasõidud ega sinu vaimne tervis, vaid ikka need lapsed, kelle sa võid kogemata talvel alla ajada, kui oma slikke lumel "lõpuni kulutad". reede polnud selliseks tegevuseks sobiv päev.

Kärss - pikk jutt, sitt jutt, lolli parandab ainult haud!

tõstamaa vanasõna:Mõistus ja mu**i pikkus pole oma teha

Ei õigusta ega ka soovita midagi, näide oli toodud puhtalt linnas toimunud kaose põhjuste illustreerimiseks. Miks te ühe kontekstist väljarebitud näite asemel selle üle ei taha arutleda, miks paljud sel päeval vaatamata kõigi asjaolude sobivusele ("'õige" veoskeem ja uued rehvid) hakkama ei saanud?

Kogu arutelu liiklusohutuse ümber taandub sellele, et pidamine (rehv+auto+teeolud), kiirus ja pikivahe peavad olema omavahel kooskõlas. Samal ajal pole neist ühegi muutuja absoluutväärtus eraldi võttes oluline. Ohtlikuks muutub kõik alles siis, kui juht ise neid teisi muutujaid ei taha (või ei taipa) korrigeerida.

Moderaatorid võiks kod.Wellole mõneks ajaks "puhkuse" anda.
Tema ajuvaba ja teemasse mittepuutuv soigumine juba viskab üle.
Temasuguste tõttu on auto24 foorum varsti solgiauguks muutumas :((

Wello on vist juba ajastu - ära loo last produkt

Muudetud 23.11.14 16:58

Kogu arutelu liiklusohutuse ümber taandub sellele, et pidamine (rehv+auto+teeolud), kiirus ja pikivahe peavad olema omavahel kooskõlas. Samal ajal pole neist ühegi muutuja absoluutväärtus eraldi võttes oluline -
seega talverehvid on nõrkadele - http://www.liveleak.com/view?i=878_1416612407

vanames - tõde on valus

fakt on see, et tänapäevane suverehv ei sobi absoluutselt talviseks sõiduks- vähene lumi, õrn jääkiht ja ongi pidamine sisuliselt null. ole sa mistahes ajastu koolituse ja karastusega juht, kaasaegne rehv lihtsalt ei pea. olen seda omal nahal paar korda kogenud ja pole üldse mõtet kõvatama hakata, et oi ma kunagi sõitsin...
ilmselt need äsjased paugud eestimaal olidki kõik sellest tingitud, et enamikel veel suvekad.
seda on ka sellel eelneval videol hästi näha, et auto lihtsalt libiseb kontrollimatult.

need delfis kirjeldatud bmw-d olid mingid vanad rapped ka ju (E39, E46 jne) osta mõni uuem BMW ja las kõik abid olla sees (ära välja lykka neid) ning proovi siis kuskil parkimisplatsil külge ette saada jne, üldiselt sellist autot julgeks naiselegi sõita anda

wello--ära aja ..iba palun..) saad aru küll millele mina rõhusin . mis puutub siia 89..või kasvõi 98..) asi on oskustes!!!! ma sõitsin omala ajal sama kiirel talve nagu ka tänapäeval,nendest aga kes mökutavad näiteks 60-70 vahel,,ELEKTROONIKAT täis autoga..nende tegelaste üle olen ma ja jään ka edaspidi irvitama!!
KAHJUKS..nüüdsel ajal autod seest ja väljast ilusad säravad..seda sära aga autotunnetuses paljudel noortel-JUST pole näha! neid irw..lootusandvaid laipsoolisi rallisõitjaid siis sisse ei paneks.

mõned grammatilised vead said sisse..teen rootsis pausi ja kiire on..)

selle asemel, et saamatuid sõimata, tehke ISE lapsi ja kasvatage neist targad, tublid ja osavad inimesed. need saamatud on ka kellegi lapsed ja kui nende vanemad ei osanud või tahtnud nendega tegeleda, siis pole midagi parata- kui nad ise ei oska endid arendada, siis jäävadki sellisteks ja teevad omakorda lapsi ja need tulevad veel saamatumad jne.

Ma ootaks huviga uue Twingo talvesõidu kommentaare. Kas see jutt, et võtad aga normaalseks sõitmiseks kaitsme välja, üldse tõele vastab? On ju autosid, mis sel juhul lihtsalt avariirezhiimi lähevad, huvitav kuidas Twingoga? Tagamootori puhul on paljudel autodel (sapakas, põrnikad, vanad shkodad jne) olnud talvel probleemiks liiga kerge nina ja sellepärast on olnud vaja kasutada eriti teravaservalisi (hea külgpidamisega) rehve. Andke tulemustest teada, kui keegi sellest videost veidi tõsisemaltvõetava proovisõidu plaanib ette võtta.

https://www.youtube.com/watch?v=tJ2XWUrXw7A

Üks tähelepanek uue Twingo puhul. Talvel on hea soe sest mootor õhkab tagaistme tagant sooja aga suvel...?

Sai siin hiljuti läbi Poola sõidetud just ühel õhtusel ajal, kui läks järsku libedaks ja tuli "ootamatult" lumi maha. Sellist liikluskaost pole juba ammu ise näinud, kus pidevalt autodel kraavis rattad taeva poole, igasuguseid väiksemat sorti ahelavariisid (tagant otsa sõidud), kurvides paljud otse pannud, masinad haljasaladel hekkide vahele end kinni sõitnud jms. Kuna seda kõike oli palju korraga, joonistus sealt üsna hästi välja muster põhjustest - inimesed ei saanud aru, et järsku läks libedaks. Sellest on siin teemas varemgi juttu olnud, et tagaveoga saab aru, esiveoga ei saa, õigemini saab küll aga märgatavalt suuremate kiiruste juures (seda väidavad ka kõik paadunud esiveo austajad). On see siis ikkagi turvaline? Eks see on ka põhjus, miks selles kaoses ei olnud ühtegi tagaveoliste tehtud spinni. Ise olin suure ja raske esiveolisega ning suht kehvade lamellideta M+S rehvidega, millel õnneks tundlik rool.

Teine asi on ikkagi see viimasel hetkel avastamine, et kiirus on kurvi sisenedes liiga suur, mis on ühelt poolt küll minu isiklik probleem praktiliselt igal jäise teega hommikul (sõidustiil on väga tempokas), aga mis on vast ka tüüpilisim teelt väljasõitmise või tagant otsa sõitmise põhjus. Tagaveolistega on sel äratundmise hetkel kiirus alati väiksem ja variante "päästmiseks" mitmesuguseid. Esiveolisega, isegi kui kiirus ei oleks suurem, on ülioluline mitte kaotada vedavate/pööravate esirataste pidamist, st ei saa ei kiirendada ega ka mitte hästi kurvis aeglustada. Kuna siin kõik toovad alati ralli näiteid, siis sellepärast olen eelistanud ka ise sõita rallit just esiveolisega, kuna planeeritud libisemisega on juba enne kurvi võimalik teha igasuguseid trikke, et kurv esiveolisega kiiremini läbida, aga liiga kiirelt kurvi jõudes on esiveolisega olukorra päästmiseks oluliselt raskem midagi ette võtta ning see nõuab oluliselt rohkem oskusi/kogemusi. Need, kes on kogenud, nemad püsivad ka teel olenemata veoskeemist;)

maa see Poola kus libeduse tekkimisel eranditult kõik esiveolised massiliselt pambuses ja kohe ei ühtki tagaveolist!! Kas ikka vaatasite kogu kraavides ja metsas rattad taevapoole oleva automassi korralikult üle - õhtusel ajal? Kui jah, siis, erinevalt Eestist, Poolas tagaveolised masinaid puuduvad!?

ei viitsi seda kõik läbi lugeda...AGA MIS ON SIISKI PAREM???Või jääb vaidlemine lõputuks?

ja jutul lõpp

Kovanaamadele.
Sellisel pinnal ja kallakul, mis on Wello pandud lingil, kus on värskelt sadanud vesijäidet, ei päästa ka talverehv. Libiseb nagu kelguga. Pidamine tekkib siis kui tee on soola kemikaalidega töödeldud või naastrehvidega piisavalt karestatud.

Ega siin suurt õpetada pole, kui on talv vali õige kiirus ja enneta oma peas ohu-olukordi.
Kunagi ammu sai ka Tallinn-Riia-Tallinn käidud 11 tunniga, sest talve veel polnud ja tagaveolisel autol all laiad suvekad, Pärnust hakkas selle aasta esimest laia lobjakat sadama, üle 50 km/h sõita ei kannatanud taguots andis kohe tunda, ei jõudnud neid kraavis olevaid ja vastutulevait tulesi, mis äkitselt olid teelt kadunud kraavi poole kokku lugeda. Igatahes jäi see seiklus hästi meelde.
See ta on , et tagavedu annab varem märku, esivedu tundub kindlam, kuni selle viimase piirini, mida ei tunneta aegsasti.
Ise eelistan tagavedu, üle 30a staaž ja selle aja jooksul 5aastat ühe esiveolisega, nüüd tagasi tagaveolise roolis.

Paned kitsa kummi ja sõidad nagu vanamees.Esimese suure libedaga tagavedu,all 165/80 r15 ja lasin 90ga kõigist rahulikult mööda,suunatule relee sai pidevalt koormust.195 laiusega oleksid katuseplekid ainult läikind.

see teema ilmselt aegade lõpuni nagu kellele tütar,kellele ämm

No vot siia ongi koer maetud. Suunatule relee maksab üsna palju raha aga uute rehvide paigaldamine ja katusepleki tinutamine on kommiraha selle kõrval...

Ei aita uus ja kallis michelin ka kui laius algab 195ga.Tee või tina kraav või laks on sisse kodeeritud.Päästab kiirusepiirang 40 km/h.

Kõige ohutum on sliki suvekaga.Kohe saab aru,et tee libe ja ka kiirused ei tõuse kuidagi ohtlikuks.

Minu näitel on selles viimases lauses loogika täitsa olemas.

Olen selles mõttes (natuke) ebanormaalne, et mulle lihtsalt meeldib libedaga sõita ja kui olen üksi autos, siis kipuvad kiirused olema kõrvaltvaatajatele kohati arusaamatud. Oma lemmikautole (mis on mu autopargis ka kõige kiirem) ma ei julgegi naastrehve alla panna, sest ilmselt avastan ennast ühel hetkel jäisel/lumisel maanteel suviste kiirustega möödasõite tegemast.
Kõvade lamellidega lihtsalt ei saa kiirust nii ruttu üles ja külglibisemise kontrollimine nõuab ka veidi rohkem tähelepanu :-)

Tere!Tundub,et teema hakkab tuure koguma nagu ikka ja alati libeduse saabudes ja siis nopib KOGEMUS halastamatult välja nõrgad-kogemusteta liiklejad,sealjuures saavad tihtilugu pihta ka kogenud liiklejad, jäädes eelmistele "jalgu".Kogemused ju saadaksegi "läbielamuste"teel ja olen kindel,et meie seas pole ühtegi kogenud liiklejat kellel poleks olnud mitutki "juhtumit",kas siis raskemat või kergemat.Tänavune,nüüd hiljutine libedus põhjustas hulgaliselt avariisid seetõttu,et paljude liiklejate suksudel olid rehvid vahetamatta.Usun,et olete märganud sarnast olukorda igal algaval hooajal.Olen esiveolise pooldaja ja kasutan kitsamaid naelikuid,kuid hoiatan üleliia kitsaste rehvide eest,sest siis võib auto kaal-rõhk teekattele olla üleliia suur ja teeb sulle hoopis karuteene(nagu uisud),lisaks kuluvad nad ka jupp maad kiiremini. Esiveolisega on võimalik siiski tunnetada kriitilisust ja Kärsa jutuga olen päri,et kurvi tuleks siseneda sobiva kiirusega,võib olla isegi vähemaga,sest juurde saab ju alati lisada ja,et rattaid tuleb hoida "töös",tunnistan ausalt-sunnin ennast selleks.Usun,et kõige parem lisaseade-aju-elektroonika jne... oleme ikkagi meie ise,vähemalt seni kuni hakkame Tallinn-Tartu vahel kulgema lendavate "tarelkudega",siis muidugi jälle omad probleemid.Lugupidamisega T.

oh sitrus, jälle on sul lastud lahti kodeerida 40 kraadi. no sellist hülgemöla pole enam ammu kuulnud/lugenud.
ei ole suurt vahet kumma veoline on. paljus mängib rolli telgede vahe. mingi lühikese telje vahega, bemm või siks läheb palju varem käest ära, kui nt omega, 700/900 seeria volvo või suur bemm. samuti lähb ennem käest ära golf, tipo, a4 kui audi sigar, mõni 600seeria peugeot või mis iganes pika teljevahega esiveoline.
üldiselt võibki siin vaidlema jääda. lõpuks võidab ikkagi kaine mõistus.

Ei tea jah millega see sitrus sõidab, mul näiteks talveks MB-l Nokia lamell 225 üli vaikne uskumatu ja VAN-il BF Goodrich 255 M+S täitsa sõidetav ja mitte 40-ga
Muidugi kogemused on need mis hoiavad teel, sitrus oleks esimeses kurvis võsa vahel.:)

Ei tea jah miks nad golfiga krossi ja rallit sõidavad? Võiks elumootoriga stardis omega,suur volvo,sigar ja 5ne või 7ne bemm ka olla,ehk tuleb kohapunkt.

kuule kodeerija, me räägime siin tavaliiklusest, mitte krossi ega ralli sõidust. seal on vedrustused ikkagi midagi muud all, roolis on ikkagi väljaõppinud mehed/naised, golf vs. muud suured autod = kaaluvahe. ma saan aru, et jõulud, aga ei tasu sel puhul kohe lolliks juua end. miks te võrdlete asju, mida ei saa omavahel võrrelda.

Lühike teljevahe ja esivedu suudab end taas 90km/h teele ajada kui keegi vastu ei tule. Tagavedu ja pikk teljevahe lohab üksjagu, nii et võsa tee ääres langeb loogu, kuniks otseks saab. Raske esiveolise autoga on muidugist raske juhus...

...ja ärme räägime jälle nendest elektrooniliste abimeeste poolt toetatud autodest. Ei ole mu autol neid ja lustin ja naudin täiega talve :)

Kõik vaikivad. Järelikult nõus.

nõus millega? igaüks võib oma tõde avaldada, aga ega siis sellepärast kõik kohe nõus ei pea olema.

.......... (registreerimata) - äkki pajatad mis liiklusvahend sul om mis sellist lusti ja lillepidu lubab

esiveoga on kindlam ja mõnusam kurve läbida,mootoriga kiirendad ja pidurdad,läheb paljuks siis annad gaasi järgi.

Vhakt on see, et libedal teel mängivad kõige vähem pikema teljevahega masinad. Alati mõlema veoskeemi puhul kehtib tagaosa piisav koormamine, mis tagab stabiilsuse. Jäisel teel on mõnevõrra ohutum sõita, kui lumelörtsis, mis tõstab rehvid maast lahti ja naeltega ning lamellidega pole miskit peale hakata.
Kuid pikema teljevahega sõiduki(siinjuures pole vahet, kas esi- või tagavedu) ülejuhitavusse sattumisel (juhtub kergesti lumelörtsis või värskelt sadand lumega) on sõiduki tagasitoomine vääga raske ja algajatele üsna võimatu ülesanne. Selleks tuleb ikka väga kiirelt ja täpselt reageerida- ehk suudab vähemalt masina teel hoida. Mul on olnud kaks korda pika teljevahega tagavedulise Iveco ja esivedulise Renault koormatud kaubikutega maanteel värskes lumelörtsis ootamatult 70kmh juures külg ette saada. Kummagi puhul tuli gaasiga erinevalt mängida, kuid rool pidi alati sõidusuunas olema. Kõige rohkem kreeni kiskus just Renoo- ilmselt seetõttu, et tee oli mäest alla ja seal sai mootoriga pidurdatud(viga). Terve tee laius oli mu autot täis... kuid sirgeks ma nad mõlemad peale mitu korda pendeldamist sain. Vedas ka, et kedagi vastu ei tulnud. Mõne sekundi pärast hiljem käis selline külm higi üle selja... Lahtist lund teel pelgan siiamaani. Eks see sunnib nüüd suuremale ettevaatusele.
Kui nüüd minu arvamust küsida, siis tunnen libedaga end pika tagaveolise roolis veidi kindlamini aga seda seni, kuni küljetuuled autoga ei mängi. Esiveoline lubab küll veidi kiiremini sõita ja kiirendada kergel libisemisel, kuid see on petlik tunne, sest kiirus sinu vaenlane.

kohe näha, kupu_3 on staaži piisavalt ja kogemused ühtivad minu kogemustega, seda va ootamatut külgtuult olen paar korda mustal jääl kogenud ja tagaveolistega õnneks teele jäänud, kuigi eemalt vastu tulevate autode tulesi nägin läbi kõrvalistuja küljeakna kiiruseks 100km/h. Tormiste ilmadega olen nüüd metsatukast lagedale sõites eriti ettevaatlik.

ja mõttetu teema. Kui autot tunnetad ja sõita oskad, pole vahet kas esi- või tagavedu. Kui ei oska, tuleb õppida, ning pole jällegi vahet. Kellele ka õppimine ei mõju, targutab siin lõpmatuseni. Ilusat jõuluaega kõigile.

Vaata , mõni saab siin lugedes mida kõrva taha panna, kigi kogemustest õpitakse.
Eriti tarka pole mõtet panna.
Siin kahjuks ei näe, kas targutab mõni rullis nokats või 35a staažiga poe ja kodu vahet sõitev tegelane. Mõlemal pole siin targutada midagi.

Üks tähelepanek veel kergveoautode juurde. Kes kasutab autot, millel on taga paarisrattad, jätke kahtlased järsud lumised- libedad tõusud vallutamata ja maanteedel kiirustamata. Paarisratastega kaubikud on lumisel teel tunduvalt ebastabiilsemad, kui ühe veorattaga mudelid. Paarisratastega iveco ja sprinter käituvad ühtemoodi. Üksikveorattaga mudeliga sai võtta selliseid libedaid tõuse, kus paarisrattad poole mäe peal kaapima jäid ja alla tagasi veeresid. Mõlemad kasutasid sama mustriga uusi rehve.

Artikkel, mille pealkiri sobib hästi kokku mu eelmise postitusega:
http://www.virumaateataja.ee/3042715/piltuudis-ei-pea-mitu-k
orda-arvama-miks-auto-kraavis-on
Mis siis juhtus? Kui natuke juurde luuletada, siis sõitis esiveoline eelnevalt munevast tagaveolisest mööda, sest just tema ei saanud aru, kui libe tegelikult on. Sama olukord oli ka eelpoolkirjeldatult Poolas (rattad taeva poole oleva auto peale vaadates on vähemalt 0.1 sekundi jooksul selge, kas on tegemist esiveolise autoga või kantakse jõud üle ainult/ka tagaratastele). Sama nalja nägi aasta lõpul ka kogu Lõuna-Saksamaal.

Aga pole head ilma halvata. Mul on ikka väga palju kordi juhtunud, et esiveolisel autol maanteel püsikiirushoidjaga sõites tõuseb mäkketõusul kas turborõhk nii palju, või otsustab kast vahetada iseseisvalt käigu alla, et esirattad äkitselt tühja löövad. Kuna teed on enamjaolt kaldega, hakkab auto nina seepeale liikuma kraavi suunas ja siis tuleb "ahvikiirusel" saada maha kiirushoidja (kas siis nupust või kinganinaga sidurit/pidurit puudutada) ja kergelt gaasi anda, et vedu peal oleks ja auto otseks tagasi veaks - suhteliselt lihtsalt lahendatav olukord. Ei ole vist raske ette kujutada, mis juhtub tagaveolisega sellisel klaassiledal mäkketõusul, nagu siin lingis olevas artiklis, kui kiiruse hoidmiseks otsustab kast käigu alla vahetada või lihtsalt kiiruse hoidmiseks JÄRSULT gaasi anda... Mul pole õnneks kunagi sellist olukorda olnud vist selle pärast, et mu tagaveolised on rasked ka tühjana ning rehvid korralikud (praegusel tühimass peaaegu 2.7t), aga Sierra kaalus autoga, millel niigi raske V6 pada pidamisest juba piisavalt üle käib, ei tahaks küll sellisesse olukorda sattuda. St kui sellisel autol on elektroonika, mis võtab ise otsuseid vastu (automaatkast ja cruise), peab sellel olema lisaks ka elektroonika, mis need vastuvõetud otsused üle kontrollib ja midagi vajadusel ette võtab (veojõukontroll, ESP). Esiveolise auto puhul on need olukorrad ohutult lahendatavad ka "kontrolli kontrollita". Eks siit pärineb ka mu varasem väide, et väike/kerge tagaveoline on parim just "võimalikult manuaalsena", mida kinnitab ka aastakümnete pikkune rallikogemus just rasketes lumistes oludes (millest siin teemas ka piisavalt videosid). Seda väidet kinnitab ka see, et kõik kaasaegsed väikesed tagaveolised (nii pikad kui lühiksed Smartid, bemari 1.seeria, uus Twingo jt) on elektroonika poolt totaalselt ära kohitsetud ja pole suurt midagi järel ka "tagaveost".

Teljevahest.

Lühikese teljevahega masin on kiirema reaktsiooniga roolile, tundikum, juhitavam. Samas ebastabiilsem, närvilisem - eriti suurematel kiirustel ja kiiretes kurvides, juhile väsitavam ja ebamugavam.

Väga rasketes ja libedates oludes, eriti kurvilisel teel on lühikese teljevahega masin paremini tunnetatav ja töökale juhile kindlam.

Autospordis üldjoontes kasutatakse kõige lühemat teljevahet reeglina rallikrossis jm kus palju kurve, libiseva masina juhtimist ning kiirused pole väga suured. Teljevahe kipub kasvama seda enam, mida rohkem tippkiirus tõuseb ning oluliseks saab stabiilsus, samuti ka võistluse aeg pikeneb. Otsitakse optimaalset tasakaalupunkti.

Igapäevaelus, tavalisel maanteesõidul näiteks möödasõiduolukorras, vaaludes, lumepudrus jne tahab lühikese teljevahega masin juba juhilt teelpüsimiseks rallivõtteid samal ajal kui pika teljevahega masin veel hoiab väga rahulikult suunda.

Pikk teljevahe = mugavus, stabiilsus. Üldiselt etem enne kriitilise piirini jõudmist.
Lühike teljevahe = ärgas juhitavus, närvilisus, väsitab. Piirid on lähemal, reaktsioonid äkilisemad, ent neid ületades on hea reaktsiooniga oskajal juhil rohkem võimalusi korrigeerimiseks. Kindlasti etem äärmiselt kurvilisel libedal teel.

Sagedamini näeme maantee ääres hanges lühikese teljevahega masinaid, kuna läheb kergemini libisema, vajab kiiremat reaktsiooni ja rohkem juhioskusi.

Kärsale.minu suveautol,mis on tagaveoline,lülitab püsika kohe välja,kui saab aru,et libe on.

Nonii, üks potensiaalne stabiilsuskontrolliga mõrtsukas on kätte saadud :)
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-sundmusk
ohalt-moodasoitu-teinud-bmw-paiskus-kraavi?id=70488535

Kui see väidetav õnnetuse põhjus peaks tõele vastama, siis on see ühtlasi ka otsene näide sellest, et ükski süsteem ei taga sulle turvalisust talvistes oludes. Ainus mis tagab on oma sõiduoskuste ja auto omaduste piisav tundmine.

Ma küll kahtlustan, et noormehe au ja uhkus ei kannatanud nimetada õnnetuse tegelikku põhjust ehk siis eelnimetatud oskuste ebapiisavust :)


Ühelt pildilt on ka näha, et autol on all kõva seguga lamellrehvid, mis ka üldjuhul minu esimene eelistus talvisteks oludeks. Minu puhul loomulikult mitte sellise ebamõistliku mõõduga.

Libeda jutuga see kraavis olev rullnokats, ESP on süüdi mitte mina, mingu poliitikasse , seal seda halli loba harjutud pasundama ja ise veel usuvad ka oma lolli möga.
Õpi sõitma tola.

Kõik on õige, kui abs andur otsad annab lükatakse DSC välja ja möödasõidul kus kiirendatakse tähendab see seeda, et ratta võttis ringi ja tagaots hakkas vibama (sama hea kui keset möödasõitu DSC nupust välja lükata) no proovige bmw omanikud, hoidke 5 sekundit DSC nuppu alla ja üritage kiirendada, tagaots kohe tahab esiotsast mööduda.

seega juhul kui ta rääkis tõtt et tal andur läks on asi loogiline

aga juhul kui tal ei läinud andur siis oli see tema enda sõiduviga ja tahtis leida lolli vabandust

...vat siis, kui kahjulikud on need igasugu ohutust tagavad lisad. Läevad nässu ja jama majas. Tegelt selline loll vabandus küll ikka. Arvan, et pees oli ikka see andur, mis istme ja rooli vahel platseerub......jokk

huvitav on see, et pauk käis ja juba mehel teada, et andur andis saba. tõenäoliselt tuleb vist ikka B.M.W. -ga nõustuda.

no jah nii vanal masinal nagu E46 pole ka ekraani kuhu ketkiks tekst selle kohta:

https://www.google.com/search?q=dsc+restricted+e60&espv=
2&biw=1745&bih=890&source=lnms&tbm=isch&
sa=X&ei=h1iqVKesFNHiasm5grgN&ved=0CAcQ_AUoAg#tbm=isc
h&q=abs+sensor+idrive&facrc=_&imgdii=_&imgrc
=5ZOqDQ9iZpInbM%253A%3B87yAxdsXCJeh-M%3Bhttp%253A%252F%252Fi
mg687.imageshack.us%252Fimg687%252F1880%252Fimg0610xg.jpg%3B
http%253A%252F%252Fwww.bmwland.co.uk%252Fforums%252Fviewtopi
c.php%253Ff%253D5%2526t%253D135250%3B3264%3B2448

Nujah siis. Aga samas see näitab ka seda, et jutt sellest kui turvaline ja stabiilne on tagaveoline libedal teel, et kohe on tunda, kui on libe ja esiveolise esiots läheb alati lappama, aga tagaveolise tagaots mitte on ju puhas jama. See jutt, et algajale juhile sobib paremine tagaveoline on puhas jama, et tagaveolise juhtiavust on lihtne taastada, kui käest hakkab ära minema on puhas jama!
Ja veel pean siia lisama selle, et nuh see on kah puhas jama, et poolas ainult esiveolised kraavis, see on kah puhas jama. Kui viitsiks ja tahaks võiks sellest pika jutu kirjutada, aga panen lihtsalt lingi oma eelimisest bemmist mis mitu aastat enne õnnetusse sattumist mind ausalt teenis, ja olin aatsta enne õnnetust tuttavale maha müüsin, ning poola teedel see bemm koos ühe kauni tüdrukuga oma elu lõpetas!!!!!! http://www.wspolczesna.pl/apps/pbcs.dll/article?AID=/2009122
9/REG10/431425358 . See on pulli kaka, et antke algajale juhile tagaveoline ja siis ongi elu ilus. Ei ole nii! kõik masinad lähevad lappama, kui roolis on jobu!

Ahh ja kusjuures veel seda. Et jõulude ajal nende halbade lumiste ilmadega sai suht palju ringi liigutud ja selle aja jooksul nägin ainult kahte teelt välja sõitu ja mõltmad olid nelikveolised maasturid :)

Iseasi palju neist maasturitest avarii hetkel ka reaalselt neliveolised olid.Reeglina linnakad maanteekiirustel esiveolised.
Aga nii loll ei saa olla,et libisemise või kaapimise tekkimisel ise rooliga,gaasipedaaliga korrigeerima ei hakka vad loodad oma auto stabiilsuskontrollile.
Minu arust tulevad korrigeerivad toimingud õigel autojuhil automaatselt kui autost mingi olukorda mittesobiv jõnks läbi käib.

EI TAHA PIKALT SELLIST PEHME AJUGA TEGELAST KOMMIDA...las ta teeb seda enda eest,DELFIST kopitud kirjutis..)

Teda lihtsalt vabsee ei koti..)


Rait

05.01.2015 01:04
No kui tahate tulge ja kontrollige mu autol abs/dsc andurid üle. Minul lõi armatuuris ABS/DCS ja hoiatus tuled põlema ja tagumik kadus. Enne seda hakkaks korraks DCS tuli vilkuma mis tähendas, et libe on ja järgmine laks olin külg ees. Võimalik tõesti, et pole abs andur kuid see on ainuke loogiline järeldus miks DCS ehk stabiilsuskontroll ja veojõukontroll tagant kadusid ja tagumiku ette lõi. Muidugi oleksin pidanud aeglasemalt sõitma. Hindasin asju üle, võtsin sellest õppust kuna esimene avarii lubade olemas olu ajast (4a). Järgmine kord kui kellegil siit kommenteerijatest selline asi juhtub siis teie peidate ennast kaamera eest ära kuna kardate. Mina võtsin süü omaks ja sorri, et kaamera ees ei öelnud ka, et hindasin võimeid teeolude osas üle. Oleksin pidanud. Hetkel vapsee ei koti mida inimesed minust arvavad vaid olen õnnelik, et teine inimene terve ja ise ka. Te siin suudate ainult sõimata ja igavusest mingit saasta toota.

No bmw pidi ju hea auto olema, ju siis nende omanikud on lollid et ainult pemmid kraavis pidevalt

Rait´i personaalküsimus on selleks korraks piisavalt käsitlemist leidnud.

Tegelikult ei ole meil alust arvata, et inimene valetab ja seega võiksime pigem mõelda sellele, et kui paljud liiklejad tänapäeval reaalselt oma turvalisuses loodavad selliste abimeeste peale ja kui tavalised on tänapäevastel autodel kõikvõimalike andurite ning juhtmoodulite rikked. (BMW ABS-i mooduli vahetusest olen isiklikult kuulnud õige mitmel korral kuigi tutvusringkonnas bemareid just palju ei ole)

Tegin oma eelmises postituses küll sel teemal nalja aga turvasüsteeme pimesi usaldavaid autojuhte ma liikluses näha ei sooviks.

Siin vaidlejatele üks huvitav video
Topgearis pandi vihmaga joonele bm ja golf, bmw siis tagavedu ja golf esivedu.
Suur vihm oli, aga kindlasti mitte nii libe, kui meil must jää ja lumi.

Tulemus oli see, et sirge peal kiirendades läks bmw käest ära clarksonil, kes on kindlasti parem juht, kui meist siin keegi ja pole mõtet kellelgi ennast upitama hakata, see on ainult hale.
Golf aga sõitis lõpuni.
See on täpselt see teema, mida mina räägin, et libedaga viskab tagavedu ennast ära ka sirge peal , esivedu aga mitte nii naljalt.

Muidugi võime rääkida, et ta kiirendas tugevalt, aga haakuvus oli ka kõvasti parem, kui meil lumega või musta jääga, seega on tulemus võrreldav ja tuli välja tüüpiline tagaveo käitumine, millest mina kogu aeg rääkinud olen.

video ise siis siin ja vaadake seda alates 2:40
https://www.youtube.com/watch?v=3VwgvIqXg3A

Ehk siis, kui nüüd ka keegi aru ei saa esiveo ülemvõimust libedaga, siis soovitan tal natuke kriitiliselt enda üle järele mõelda.

Kui nüüd rääkida sellest õnnetusest bmw-ga, kus väidetavalt ABS andur saba andis, siis see näitab, kui vähe tänapäeva juhid teavad tagaveost ja sõidavadki vist puhtalt elektroonika najal?
Mis seletab ka osaliselt selle teema suurt vaidlust, kuna tänu elektroonikale ei mõista vist paljud tagaveo füüsikaseadusi, milles võidab tugevalt esivedu.
Ja sellistest paljud püsivad tee peal libedaga tänu heale õnnele, et ei kohta väga libedat ja kuni elektroonika töötab.

Muudetud 11.01.15 14:13

ennem võiks ka videot teravama pilguga vaadata
https://www.upload.ee/image/4457483/bmw.png

Jah kiirus oli suur, aga haakuvus oli ka kordades parem, kui jää või lumega ja tegu oli sirgega ehk siis minu väited jäävad kehtima ikkagi.
Mainisin ka tugevat kiirendust enne.

mis kiirusest sa räägid, vaata kollast märkki kellade vahel , muidugi sellist labast lisa audi 80 ei oma

Mis siis, et veojõukontroll väljas oli, ikkagi näitab see tagaveo välja.
Nagu ma ütlesin, paljud tagaveo kiitjad ei oska vist ilma elektroonikata sõita.
Clarkson sõidab meist kõigist paremini, aga isegi tal läks auto käest vihmaga, see näitab midagi.
See näitab seda ,et talvel on esivedu parem, suvel pole vahet legaalselt sõites.
ringrada kuiva asfaldiga on aga midagi muud.

...eeh, kiitke jah üht kindlat veoskeemi. Õppige sõitma, siis kiitke. Olen mõlema veoskeemiga autodega sõitnud ja ma ei poolda eriti igasugu "abisid", nende "abide" väljatöötajad pole tõenäoliselt eluseeski päris libedust näinud/kogenud, on omad vead ja head nii esiveol, kui tagaveol. Minupoolne pluss läeb tagaveole, kuna tagaveoline on ka tagasillaga juhitav( kui oskad) aga tagaveolisega lopasel teel möödasõidule eriti ei trügiks.......esivedu vaid vaikselt, kusagil mülkas trügides ehk parem.
Lõpuks, eks igaüks kiidab oma....

sa solksolk võrdled võrreldamatuid!bemmil oli 3 liitine,volkaril 2-ne.pealegi,kiirus millal käest läks oli u.190 km tunnis.mulle tundub,et oled vales teemas!

63amg ära unusta, et polnud pooltki nii libe, kui talvel ,sa vist ei oska lugeda ma vaatan.
see näitas välja tüüpilise tagaveo käitumise libedaga, juhul kui ülepingutad, mis libedaga on tagaveoga lihtne.

Muudetud 11.01.15 19:42

#Clarkson sõidab meist kõigist paremini, aga isegi tal läks auto käest vihmaga

Kuule solk, ma tulen siis välja täpselt sama tugeva argumendiga, nimelt sõitis mu ema juba 40 aastat tagasi tagaveoga (talvel slikkidega, kuna rehve polnud saada, talvekummidest ei teadnud keegi midagi) ja sõidab tagaveoga ka praegu (mersu), samuti manuaalkast ja ilma mingite abimeesteta suht blank versioon - pole siiani veel tagaveoga juhitavust kaotanud ega ühtegi avariid põhjustanud, järelikult sõidab paremini kui Clarkson!! Proovi nüüd ükskordki leida üks mõistlik argument enda väite kaitsmiseks:)

Kiirendusvõistlustest, 190-ga sõitmisest ja rallist mine räägi foorumi ralli alajaotuses ja ära reosta seda teemat. Siin räägitakse täiesti tavalistest pereautodest, mida juhivad täiesti tavalised inimesed, kelle sõiduoskused on tunnistatud juhtimisõiguse väärilisteks ja kes ei tee linnas kurvide kiiremaks läbimiseks kunagi esiveolisega mingeid skandinaaviaflikke, vaid tahavad lihtsalt koos laste ning poest ostetud munarestiga tervelt koju jõuda.

Näen päevast päeva neid kellegi emasid ja naisi,kes sõidavad kindla peale,st venivad kõigil jalus.Ebamõistlikult aeglaselt,aga siiski turvaliselt.

Kärss, kas ka sina ei oska mõelda ja lugeda ? Ütlesin ju, et talvel on kordades libedam, kui oli Clarksonil vihmaga.
Lihtsalt see oli ilmekas näide, mis juhtub tagaveoga musta jääga ja lumega, kui sõita ka 90ga jne.
Ma pole kordagi öelnud ,et ei saa tagaveoga sõita, saab küll, aga peab väga ettevaatlik olema ,sest väga kergelt läheb ta käest, antud video näitas väga ilmekalt, kui kergesti läheb ka sirge peal tagavedu musta jääga ja lumega käest, kuid eriti musta jääga.

Ja mina seda ebameeldivust ja ebamugavust taluda ei kavatse ning sõidan esiveoga, tunduvalt rahulikum.
Kogu aeg jälgi grammi pealt ,et nüüd külge ei tõmba ja millal nüüd ära viskab ja millal nüüd on vaja korrigeerida või lausa päästa tagavedu.
Aga sa kärss vist sõidad ka puhtalt elektroonika peal tundub, kuna tagaveo äraviskamisest ei paista sa midagi teadvat, muidu sa sellist juttu ei räägiks.

Oh jah, olen ikka mõelnud, kus tahaksin teha katset libeda kurvi läbimise kohta, samad rehvid ,aga tagavedu versus esivedu.
Võtaksin näiteks ford mondeo ja ford sierra, mõlemale lähevad samad veljed alla.
Aga lihtsalt ei raatsi seda raha välja käia, mis see katse maksma läheks.
Ja nagunii leiaks kärss ja mõned siin veel sada põhjust, miks minu katse vale on, mis et sellest katsest oleks selgelt näha, et esivedu läbib kurvi kiiremini, kui tagavedu, ilma et midagi dramaatilist juhtuks või et roolis eriti pingutama peaks.
Arki peale läheks juba ligemale 120 eurot, pluss autode järel käimine, pluss hilisem autode müügiga mingi osa raha kaotamine.

Teine variant oleks bmw e34 ja audi 100 võtta miskid 1992a omad, aga selle viga on see, et neile ei lähe samad veljed alla ja katse oleks kulukam.
See katse tõestaks väga ilmekalt minu väidet, et esivedu on talvel lihtsam ja kindlam sõita.

Muudetud 11.01.15 20:38

40 aastat tagasi ei toodetutgi n-liidus slikke, nii et vaevalt su ema nendega sõita sai. isegi suverehve ei toodetud- tehtigi ainult universaalrehve, mis olidki mõeldud sõitmiseks nii suvel kui talvel. ehk siis ei viitsi kuulata igasuguste memuaare, kuis nad hallil ajal talvel suvekatega sõitsid... äkki sõitsid hoopis suvel talvekatega

slikid tähendasid seda, et sõideti siledate suverehvidega.
Vot seda ma ei teagi, kas olid vene ajal suverehvid või universaalrehvid.
Kuigi mina olen kuulnud, et ikka suverehvideks nimetati.

Tol ajal sõideti muidugi aeglasemalt ka ja liiklus oli hõredam, üldse vähem sõideti ja soola pandi ka muidugi ohtralt.

hommikul tõi takso mind koju, aga ei saanud lumes enam minema. aitasin mersul jälle hoo sisse saada. nüüd mõtlen, et tegelikult oleksin pidanud seisma tal auto kõrval ja lugema talle mõne mehe postitusi sellest teemast...

järgmine kord kutsuks endale järele kärsa 40-aastaste slikkidega vanaema, aga krt, vanainimesest on kahju ;)

...haige asi.......teate, mehed/naised, nii rumalate sohvritega pean ma ühel teel sõidetud saama, vat see on TÕELINE KATSUMUS. Rehvid ja veoskeem vist olematu väärtusega, kui sellised käparditest/juhmidest sohvrid teel, nagu siin üles astuvad ja ärplevad, samamoodi ärplevad ka teel olles.....

Mina sõidan libedaga maanteel väga ettevaatlikult ja ei ärple midagi.

Pidage nüüd hoogu palun. Siinset hala lugedes hakkan ma end oma ülilibedate kõvade lamellrehvidega tagaveolise roolis juba jumalana tundma. See lihtsalt ei saa olla võimalik, et olen sõitnud ca pool miljonit kilomeetrit tagaveolistega, sellest suurema osa (kõvade) lamellrehvidega ning olen ikka veel siin.

Seejuures eelmisel kolmapäeval trassil Rõngu-Tallinn, läbisin lõigu Võru linna piiril olevast Olerex´ist Mustamäele ajaga 2:30.

Siin teile uus närimata kont :-)

Muudetud 12.01.15 08:11

ddig mul ei ole isu oma eluga ruletti mängida, et sinu moodi sõita, sedasi kihutada libedaga ja tagaveoga, pluss kõvad lamellid ja must jää.
Selline kõvatamine liikluses hästi ei lõppe.
füüsikaseadused teevad oma töö ja varem või hiljem see juhtub, kui sa sõidustiili tagasi ei tõmba, loodan vaid et sulle ükski teine auto ette ei jää.

Või oled sa ddig sama tüüpi juht? et kui on libe järsku on see sulle ootamatu ja tulemus samamoodi nagu siin?

http://www.reporter.ee/2013/03/27/maos-avarii-teinud-mees-es
itas-maanteeametile-kahjunoude/feed/

Muudetud 12.01.15 11:00

Ddig, täpsusta trassi. Kuidas Rõngu ja Tallinna vahele Võru paigutada? Isegi kui otse Võrust Tallinna, siis tuleb keskmiseks 100+. Maanteel stabiilselt 130 ja linnas 80. Nujah Märtin Park.

Tegelt ei ole ulme. Trt-Tln vahe sõidan LE-d järgides 2 tunniga, Võru-Trt trass on piisavalt sirge, hea nähtavusega pikalt ette, liiklus ka veica hõredam. Normaalselt tuiates kulub Vru-Trt maa läbimiseks 45 mintsa, veidi kiirustades olen ka saanud 35 minutiga selle kaetud. Tartus on see teeremont ja ümbersõit, mis hoiab kiirust kõvasti tagasi.
Segadust tekitab ikkagi see närimata kont, mida ma veel läbi ei näri...

Ahjaa. Vabandused. Rõngu asemel oli Rõuge :-)

ddig..
Sõidan pidevalt sama trassi nagu mainisid eelolevalt.
Täiesti sõidetav aeg kui tahtmist,viitsimist,vajadust.
päris huvitav, et lõpuks veel tead üksteist.

#Näen päevast päeva neid kellegi emasid ja naisi,kes sõidavad kindla
#peale,st venivad kõigil jalus.Ebamõistlikult aeglaselt,aga siiski turvaliselt.

Mis point on aastast aastasse selliseid teisi halvustavaid iseenda haigeid väljamõeldisi foorumis esitada? Kes oled SINA, et tuled kommenteerima 40+ sõidustaazhiga inimesi? Kogenum ja veel suurema staazhiga? Või mingil muul põhjusel nii suurtes kompleksides, kes igas rooli keeravas naisterahvas anekdootidest pärit stereotüüpi üritab leida?

#Aga sa kärss vist sõidad ka puhtalt elektroonika peal tundub, kuna tagaveo
#äraviskamisest ei paista sa midagi teadvat, muidu sa sellist juttu ei räägiks.

Mis viskamise juttu Sa pidevalt räägid? Kui pole 250+ hobujõuga veel mitte kordagi mingit saba äraviskamise olukorda kogenud, ei Eestis ega mägises Rootsis (elu jooksul omatud ka võimsamaid tagaveolisi, millega samuti talvel lamellidega hakkama saanud), huvitav, mida me roolis olles erinevalt teeme? Äkki ei viska sellepärast, et mõistlik inimene tõstab sellise olukorra tekkides jalga gaasilt? Hetkel pole mul ühelgi autol sellist elektroonikat, tagaveolistest on see olnud vist ainult Smardil :) . Esiveolistest ja neliveolistest seevastu paljudel, kuna need on olnud lihtsalt uuemad.

#40 aastat tagasi ei toodetutgi n-liidus slikke, nii et vaevalt su ema nendega sõita sai.

40 aastat tagasi toodeti igasuguseid asju, aga kuna see kõik oli defitsiit, siis eraautod sõitsid ringi nende pasteldega, mis jäid üle kanditi maha ettevõtetest. Uued rehvid said koos ostuloaga tulnud autoga või siis tutvuste kaudu. Ega siis ilma asjata ei käidud 70ndatel Venemaalt kasutatud rehve toomas, nagu tuuakse praegu Soomest jm.

#Tol ajal sõideti muidugi aeglasemalt ka ja liiklus oli hõredam

Huvitav, mitmendat korda ma juba sama jabura lause peale kirjutan, et tol ajal oli kiirus maanteedel piiramata ja linnas 60km/h, linnas sõideti kiiremini ja maanteedel oli tänu äsja ilmavalgust näinud Zhigulitele madallendureid hulgim. Väiksem autode hulk ei tähenda muide hõredamat liiklust, kuna tee pinna ruutmeetreid oli kordades vähem, teed enamjaolt üherealised, linnaliiklus oli tänu sellele suhteliselt tihe väga pikka aega (tõsi, 40 aastat tagasi istusin ma ise veel tagaistmel).

Aga asjast. Mu igahommikused Tallinnasse sõitmised mööduvad tavaliselt teises reas +15 kiirusel. Esimeses reas on igasuguseid masinaid, kuid nende vahel hakkavad selle teema kontekstis silma nii mõnedki BMW-d ja Mersud. Paraku liiguvad enamus bemme-mersusid siiski teises reas kah kiirust ületades. Need esimese rea venivad TAGAVEOLISED hakkavad aga pea eranditult silma oma lääpas rataste poolest, kus rehvi välimine serv vaevu üldse teepinda puudutab. Ma arvan, et keegi ei imesta, kui selline tagaveoline maanteel juba 70-ga sõites ujuma kipub või saba ära tahab minna. Paraku tegeleb politsei ja ülevaatus toonklaasidega jms lollusega, aga neid väsinud või lõigutud vedrudega roimasid ning wannabe lowlifereid keegi ei puutu, olgugi selline absurdne ratta kalle juba kaugele näha. Samal ajal maksavad selle hilisteismelise "fääst and fuurius looki" eest lõivu kõik maksumaksjad (rääkimata liikluskindlustuse kõrgemast summast, mõni labiilse närvisüsteemiga inimene hakkab liikluses venijale midagi tõestama ja seab omakorda korras autoga teisi ohtu jne). Narr oleks siin süüdistada veoskeemi, aga kui sellise rikutud sõiduomadustega autoga liiklemise eest santktsioone kartma ei pea, siis analüüsioskuseta inimene võib tõesti hakata süüdistama siinkohal veoskeemi, kuna lõigatud vedrudega esiveoline ju sirgel maanteel saba liputama ei hakka:)

kärss saa kaineks http://www.mnt.ee/failid/p7.pdf
http://www.elin.ttu.ee/~parveto/Architec/Autotrns/AUTOARV.HT
M

kiirus võis piiramata olla, aga talvel oli vanasti tavaline 60-70-ga sõitmine, praegu lastakse 100-ga.
Samuti oli liiklus ikka tunduvalt hõredam, pole mõtet üldse vastu vaielda sellele ,autosid oli vähem, sõideti vähem jne.

siis järelikult ikka hakkas sul kärss autot ära viskama kui pidid gaasi tagasi laskma, aga kui musta jääga maanteel ära viskab ei piisa ainult gaasi tagasi laskmisest pead ikka rooliga ka midagi tegema.
tead mina kärss ei usu, et sul see tagavedu nii kindel on, ma kardan et sa ei räägi meile siin täit tõtt.

Mina sõidan vägagi sujuvalt ja tagasihoidlikult aga näed musta jääga kurvis 90ga pealt viskab ka siis tagaveo ära või kui on lörtsine tee.

Äge on muidugi see, et isegi Tiff Needell ütles et esivedu on lihtsam käsitseda ja seda ütles ta veel kõigest märja teega, musta jääga ja lörtsiga oleks asi veel hullem.
Tiff on kordades parem juht, kui meie siin kõik kokku, aga põnev on see, et te vaidlete siin ikka vastu edasi.
See näitab, et need kes siin väidavad, et tagaveoga on talvel lihtsam sõita kui esiveoga või tagavedu ei viska ennast kunagi ära ja roolis midagi tegema ei pea nagu kärss väidab ,siis te kõik lihtsalt valetate.

Miks ma küll siia jälle kirjutama hakkasin, teadsin ju et see on mõttetu, siin aetakse ikka sama joru vastu edasi.

Üks huvitav küsimus tekib veel kärss, miks esivedu võib totaalne romu olla ja kokkujooksud ega miski tähtsust ei oma on väga hea sõita libedaga.
Tagaveo pead ülimalt korda tegema et kuidagi sõita saaks, aga ikka jääb sellele rondile esiveole libedaga alla, ikka viskab külje ette, esivedu aga ei viska.
Sealjuures on see esivedu veel lühikese teljevahega, mida paljud libedaga kiruvad.

Olen siin ka enne rääkinud sõitsin rondi ford escortiga, ees pastlad rehvid, taga head naastrehvid ja oli väga hea sõita, esiots vahepeal libises, kuna esisild oli tuksis ja rehvid pastlad, aga see oli väga kergelt kompenseeritav.
Kuid külge ega midagi ette ei võtnud.

Ükski tagaveoline pole aga sellist kindlust suutnud mulle pakkuda, ka mitte heade rehvidega ka mitte luksusauto nagu bmw 5 seeria seda on.

Samuti on sirge peal musta jääga tugeva külgtuulega tagavedu väga ohtlik, kuna tagaots isegi libe, tuul natuke lükkab tagaotsa ja libiseb natuke.
Nõnda muutub veel libedamaks, siis hakkab vaikselt ratast ringi võtma ja üha rohkem ja lõpuks ongi korralikult külg ees.
esiveol aga tagaratas ei vea, mistõttu temal tagaots libedamaks ei muutu ja tuul vaid natuke lükkab tagaotsa ja kõik.
Sama teema on kurvides, olen esiveoga korduvalt kurvides tundnud kuidas tagaots natuke liigub külg ees ja kõik, sõidan edasi, aga tagavedu samas olukorras oleks mul külje ette võtnud ja suure tõenäosusega oleksin kraavis lõpetanud, heal juhul.
Esiveol jätan gaasipedaali paigale kurvis, tagaots natuke nihkub musta jääga, kui on väga libe või kiirus natuke suur ja kõik, sõidan edasi.

Seda loomulikult mõistliku kiirusega, järsku kurvi ikka 90ga sisse ei lähe musta jääga, ka mitte esiveoga.

Mul tekib tõsine küsimus, miks ma peaksin eelistama tagavedu, kui ta mul nõnda käitub?
Esiveoga ei pea ma seal kurvis midagi tegema, äärmisel juhul pisut keeran rooli vastu kõik.
Aga tagaveol külg korralikult ees, miks ma peaksin eelistama või paremaks pidama tagavedu sellises olukorras, kui pean sellises olukorras rooliga tõsiselt võimlema hakkama ja gaasiga mängima ?

Muudetud 13.01.15 10:29

Kuule solk..., sinu arvates on kõik inglased paremad juhid, kui meie? Pidevalt tood neid näiteid. Inglased pole elus õiget talve vist näinudki ja pealegi istuvad nad autos kõrvalistmel...

Tagaveolistel on kaalujaotus hoopis teine, mis kerge päraga esiveolistel. Seega libedas kurvis sobiva kiiruse juures on tagaveoline esiveolisest stabiilsem. Ära enam sel teemal vaidle, kui kogemusi napib.

kupu_3 (registreerimata) - auto kaalujaotus ei sõltu mitte veoskeemist vaid see pannakse paika projekteerimise käigus

solksolk, kas sa oled loll või lauajalg?

"Olen siin ka enne rääkinud sõitsin rondi ford escortiga, ees pastlad rehvid, taga head naastrehvid ja oli väga hea sõita, esiots vahepeal libises, kuna esisild oli tuksis ja rehvid pastlad, aga see oli väga kergelt kompenseeritav.
Kuid külge ega midagi ette ei võtnud."

selles lõigus sa ju ütlesid ise ära juba, miks sul tagaos ei libisenud. taga olid head naastud. su kiirus ei saanudki ju suuremaks minna, sest ennem hakkas esiots libisema. täpselt sama on ka tagaveolise puhul. kui sa saad esiveolisega rooliga kergelt kompenseerida libisemist, siis küsin ma sinult, et miks sa ei tee seda tagaveolise puhul? kas rool on lukus? sina tubli mees suudad libisemise korral jallga gaasipedaalil hoida, aga 95% juhtidest laseb pedaali järgi. kumb on siin ohtlikum? esi või tagavedu?

sa võrdled asju, mida ei saa omavahel võrrelda.

ma ei saa aru su paanikast. kui 5 seeria bemm, mis sinu arust on luksusauto, ei suutnud sulle kindlust pakkuda. ei oska kommenteerida, aga järelikult on mu 94 aasta opel omega palju parem kui 5. seeria luks bemm, sest omega küll pakub mulle kindlustunnet. kodu teele jääb metsatukk mille tagant sõidan külgtuulele ette. ei ole veel tagumik tahtnud kiiremini kodu jõuda. ikka ilusti esiots ees ja tagumik järgi. sel talvel olen näinud koduteel kolme väljasõitu. 2 esiveolist transporterit ja üks bemm. bemm ja üks transporter sõitsid välja kui lumi oli peale suurt sadu hurraaga lahti lükatud, kuid mitte korralikult. jäi veel selline kõvem kiht maha ja sealt hakkasid autod läbi vajuma. kohati lumepudru ja siis jälle kõvem pind. sõitsin ka sellisel teel üle piirkiirusega ja sutsu peale, aga oli tõsiselt raske. esiteks läbi selle pudru surumine ning auto otsis teed. saba ära viskamist polnud kordagi. transporter tegi spinni ja maandus vastassuunas lume hanges. bemm maandus oma suunas lumehanges ja võttis ka liiklusmärgi kaasa. teine transporter sõitis musta jääga kraavi. tee oli ikka totaalselt libe. ise ei kurtnud. pidurdamine oli pikaldane, aga mingit hirmu, et tagumik uitama läheb - ei olnud.

kõigepealt mägib rolli mõistus, siis oskused, siis rehv, siis veoskeem.

to kaalujaotus, solksolk võrdlebki ju erinevaid asju, mida ei saa võrrelda omavahel.

Ei ole mõtet siin mingit kaalujaotust välja tuua, see ei mängi antud juhul erilist rolli.
Ka kurvides oli see escort kindlam, kui tagavedu, nii hullusti see esiots ei läinud libisema ja kiirused sain kõik kenasti üles.

Asi selles ongi ,et tagavedu ei ole eriti kergelt kompenseeritav, sellel pead väga kiiresti olema kogu aeg valmis reageerima, muidu oled teelt läinud ja tagaveud käib päris tihti päris korralikult külg ees ära.
Samas olukorras esivedu ei tee kas midagi või siis tagaots vaid veidi libiseb, seal ei tule midagi teha või äärmisel juhul natuke keeran vaikselt rooli vastu ja see ka kõik.
Kui esiveol kurvis tagaosa veidi libiseb, siis isegi kerge gaasi järgi laskmine ei tee midagi,kui just väga piirsituatsioonis ei ole, aga järsk gaasi tagasi laskmine võib aga küll teelt viia.

Mina rõhun just nimelt sellele, et tagaveo tagaots on libedam ,kui esiveolisel, kuna tagaratas veab, samuti üritab tagavedu kogu aeg tagaotsa ette lükata, kuna tagant ju veab..
Esivedu aga stabiliseerib ennast pidevalt, kuna esiots pidevalt sikutab tagaosa, tagaosa töötab esiosa jaoks isegi stabilisaatorina veel omakorda.

Mina tõesti ei ole nii kõva mees, et suudan 90 km/h külglibisemisest tagaveolise auto musta jääga tagasi tuua, juba reaktsioonist jääb puudu, et suudaks kõik need õiged võtted selle ajaga ära teha.
Kuid esiveoga piirdub mul asi tagaosa kerge libisemisega ja kõik.

Kui ületan esiveolisega tee peal olevaid lörtsivaalu möödasõidul, siis jah auto natuke tantsib, kuidas kunagi või esiotsa veidi pendeldab, aga see ka kõik.
Kuid sellises olukorras tagavedu vibab ikka päris korralikult ja on päris suur oht, et korralikult külje ette tõmbab.

Sealjuures kasutan veel kerge kaaluga esiveolist autot, mis paljude arvates kuskile ei kõlba.

Ärge unustage, et kurvi läbides on enamus jõudu tagasillal ja külgsuunas, mitte esisillal.
Olukorras, kus maanteel kurvis esivdu otse läheb, seal on tagavedu ammu külg ees kraavis või rekka all surnud.
Esiveo otse minekut on üsna lihtne kompenseerida ka, pead lihtsalt selle selgeks saama.
Samuti pead vältima teatud vigu, nimelt pead olema rooli keerates väga ettevaatlik gaasi vajutamise esiveolisel, sama tagaveolisel samamoodi, muidu saad külje ette, aga täpsed situatsioonid on natuke erinevad selle gaasivajutamisega kurvis.

Esiveo eelis on veel see, et ta tõmbab autot soovitud sõidusuunda, kuna veorattad on sõidusuunda keeratud, ,tagavedu peab aga puhtalt esirataste haakuvuse näol ära keerama kurvi.
Samas keeratud esirattad takistavad auto liikumist, mis tähendab seda, et külje ette minemise tõenäosus suureneb, kuna tagaots lükkab.
See toimub ka maanteel kergete jõududega.

Ehk siis füüsikalisi põhjuseid on üsna mitmeid, miks tagavedu nii sabarõõmus on libedaga.

Aga ütlen veelkord, esiveol pead olema valvas esiotsa suhtes, kuid sellega harjud kergelt, kus ja kuidas gaasi anda tohid ja kui palju rooli keerata, tagaveoga see asi päris nii lihtne ei ole.

Muudetud 13.01.15 15:12