to: neiu t ? Pole vaja siin lolli mängida mingi neiu nime all , ja esiveolisi laita.Kui oskad ja tead juba küsida diffri,veojõu kontr. kohta,siis vähe tõenäoline et ei taipa miks üks ratas ainult vedas.jne. Ja kuidagi tuttav jutt,et külalised samuti ei saanud esiveolist liikuma jne. Tõesti ei tea kas teil siis suvekummid all ,või kogemusi,oskusi üldse pole et isegi tasase pealt minema ei saa. Kuidas oskad siis seda näha et kaks võrdset jälge maha jäi??

Las see differ toimetab nii, nagu talle ette nähtud, kuid sisuliselt on ka paljud nö. nelivedulised väikeautod ja maasturid mingis situatsioonis ainult üherattavedulised. http://www.youtube.com/watch?v=ooQRxlChvMw Erinevaid veoskeeme saab kaeda ka siit: http://www.awd.ee/article.html?inc=aud

Neiu-T kiri oleks nagu lausa provotseeriv olnud. Tagaveolisel autol oleksid tõmmanud kergelt käsipidurit, kohe oleksid ka mõlemad rattad vedama hakanud ja rahulikult kohalt ära sõitnud. Esiveolistel on kahjuks käsipidur mittevedavatel ratastel (va Saab 90, 99 ja og900 klassik) ja liikuma hakkamisel sellest tolku ei ole. See on just talvel suur tagaveolise eelis, mida küll üliharva vaja läheb, aga siiski on võimalus tekitada kunstlikult "difrilukk" ka vabadifriga autole.

Tegin enne ka ise väikese apsaka - talvel pole tagavedu stabiilsem mitte tagaveo pärast, vaid suur tagavedu on stabiilsem ning paremini juhitav suurest esiveost (tagevedu kallim/keerulisem toota, praktiliselt kõik suured autod tehakse ikkagi tagaveolised). Seevastu väikestel linnaautodel on eelis tõesti esiveo käes ja väikesed tagaveolised on küll head ja kõrgelt hinnatud ralliautod (esko, starlet jms), kuid ei näeks erilist pointi sellisega kogu talv linnasõite teha erinevalt nii mõnestki esiveolisest autokääbikust.

> Ei ole praktiliselt ühtegi tagaveolist näinud mis talvel ka mõnest
> korralikust mäest üles saaks

Meenutaks veelkord ca 10a tagust Tartu maratoni, kus suur parkla asus teest madalamal ja ärasõidutee vesijäine kiilakas. Neliveolised sõitsid rahulikult minema, enamus tagaveolisi (kel vähegi rehvi all) samuti. Esiveolistest läks vaid mõni üksik. Mõned esiveolised üritasid ka tagurdpidi ülesse saada, ei mäleta, vbl mõni saigi, kuid enamus tegi kusagil tõusupeal ikka spinni ära (juhtimisviga, mida oleks ka tagaveoga lihtne teha, kui esirataste asemel tagarattaid peaks pöörama). Lõpuks veeti need esiveolised sealt ülesse neliveoliste poolt ja järgnevatel aastatel enam sellistesse kohtadesse parklaid ei tehtud. Kahju, et 90ndatel veel digikaameraid ja filmivaid telefone polnud, oleks saanud nii hea videotõestuse, et keegi enam ei vaidlustaks seda mäkketõusuteemat ja räägiks ikka tegelikest argumentidest. Telekas olevat kah näidatud sellest mingit lõiku, aga ise olin peale maratoni väsinud ega vaadanud õhtusi uudiseid, ehk leiab keegi selle kusagilt (etv?) arhiivist?

Kui jutt käib paarist autost ja videost just millegi tõestamise jaoks, on võimalik tõestada sisuliselt ükskõik mida. See oli olukord elust enesest, keegi ei saanud oma autosid eelnevalt millegi tõestamiseks ette valmistada ja autosid oli üle 100. Müts maha inimese ees, kes suudab kuidagi nii mastaapselt samasuguse olukorra tekitada ja selle linti võtab! Paraku on tänapäeval ka väikestel autodel juba veojõukontrollid, elektroonilised difrilukud, kindlasti paremad rehvid kui tollal, usun et paljud tänased esiveolised suudaks sõita ülesse ka sealt, kust tollal ei suudetud.

Ja kuidas oli selle Tartu maratoni näite puhul autode täituvusega? Koormatud või tühjad autod?

väikeauto veojõukontroll erineb kardinaalselt maasturi omast, niiet tavaautol on ta tihti otstarbekas üldse välja lülitada, sest temast on rohkem kahju kui kasu, difrilukku kasutades tasuks meeles pidada, et auto keerab väga raskelt :)

> Ja kuidas oli selle Tartu maratoni näite puhul autode täituvusega?
> Koormatud või tühjad autod?

Suusad olid kaasas:)). Usun, et enamike autode kohta võib öelda et 2-3 inimesega, st kergelt koormatud. Esiveoliste puhul pandi peale esimest ebaõnnestunud katset reisijad muidugi lükkama, aga pika tõusu peal, kus pärast vaja ka teele keerata, pole ju lükata võimalik. Ma ise nägin sellest situatsioonist vaid hetke, üks tuttav chillis seal (sõitis ise üksinda 2102-ga teele välja ilma probleemideta) kuni lõpuni välja ja tegi ka pilte. Kahjuks tänaseks juba manalamees, pole kelleltki neid pilte küsida enam...

Kui Neiu-T ei saanud liikuma oma esiveolist siis mul oli korra selline lugu,et aastaid tagasi,siis kui veel autodest tolli maksti,läksin tolliplatsile autot ära tooma,varakevadine aeg oli,plats jääs ja päevapäike oli autode rattad kergelt jäässe sulatanud ja jama paigalt liikuma saamisega oli just tagaveolistel,samas Audi 100-l,millega sealt välja sõitsin,ei olnud mingit probleemi.

TO Kärss: tagaveolisel võivad ju vedavate rataste rehvid olla keskeltläbi laiemad kui esiveolisel? Jääl annaks juba seegi mingi plussi.

Blocke12: äkki seletad rohkem lahti oma mõttekäiku laiemate rehvide osas? Kui enamik inimesi soovitab talveks just kitsaid rehve (saan hästi aru mille pärast, igati loogiline ju), siis ma ise armastan kasutada just veidi laiemaid, aga mitte ka hirmus laiasid. Näiteks suurema keskklassi autodest (Audi 100, A6, Volvo 700/900 jne) pean ise sobivaimaks 205 laiust (meie Volvol siiski 195/70 15"), Golfi suurusklassil 195, Polo suurusklassil 185 jne. Ma ei oska seda hästi seletadagi, aga just selliste talverehvidega on minu käes auto läbivus parim olnud, samuti üldine sõidumugavus, kuigi loogiliselt võttes peaks jah kitsam rehv parem olema (kitsast kasutanud vaid teatud liiki lumerallidel, isegi talirallidel sõidan laiematega kui teised), aga ju siis omab ka mitteläbivajumine teatud olukordades arvestatavaid eeliseid kitsa ja hästi pudrust läbivajuva rehvi ees. Tegelikult kasutan laiemaid ka suvel liival liikudes (safareid korraldades pannud alati laiemad rattad alla, esiveolistel ainult esisillale), kuigi just suvel eelistan ökonoomsuse pärast kitsaid rehve kõvakattega teedel.

Tänane õhtupoolik oli ideaalne võimalus lumes/libedal läbivuse ja stabiilsuse katsetamiseks. Lasnagorski kanalis sõideti 40-50 vahel, 70-ga tundus nagu sõidaks slaalomit teiste vahel, kusjuures autosid oli suure lume tõttu päris hõredalt. Linnas ummikute tekitajana hakkasid tõusudel silma jällegi kas koormatud esiveolised või siis automaatkastiga tagaveolised, kus juhi käitumist vaadates tekkis küsimus terve mõistuse oluemasolus (aut. kastiga startides gaas põhja, eriti veel lamellkummiga jää peal ülesmäge... nii pidamist tõesti ei saavuta ja auto liikus loomulikult tagurpidi allamäge). Koju tulles kahtlesin juba, kas peaks äkki otsa ringi keerama ja ööseks linna jääma, kuna teel olid kohati üle meetrised tuisuvaalud, pidamine lõppes kokku vist kuuel korral, tagurdamine õnnestus alati ja endalegi imestuseks suutsin autost väljumata ukse ette välja sõita. Kuna siin taheti verd näha, siis peaks vist sõbrad kõik laupäevaks sauna kutsuma:)

Muudetud 13.02.10 23:35

Kuidas tagaveolisega kässari tõmbamisest kasu on kohalt liikumises ?
Mõlema ratta takistus suureneb ju võrdselt, pidamist see ilmselgelt ei muuda ja kehvema pidamisega ratas hakkab täpselt nagu ilma kässaritagi enne teist tühja käima ja kogu jõud läheb edaspidi sellele või kuidas ?

See eilne lumi oli nii õhuline,et ei avaldanud mingit takistust autole.Maanteel panin ühelt poolt teele tuisanud poole meetrisesse lumme auto ühe poolega sisse ja autot isegi ei tõmmanud.Kannatas väga rahulikult ja pikalt niimoodi pooleldi lumes sõita.
Aga kitsam rehv annab lumes ja lörtsis,ühesõnaga talvel,suurema keskmise kiiruse ja stabiilsuse ja ohutuse.Ei ole mõtet vastupidist tõestada.Golf klassi masinal paras 175 laius,siis lõikad vaalusid nagu noaga ja möödasõidud ohutud,laia papuga ujud nagu läänemere laineil.

Triceps, miks Sa tood vastuargumendina koheva sadanud lume, kui mina räägin suht tihketest tuisuvaaludest?
TO "to kärsss": mõttetu vaidlema hakata, proovi! Eriti suure efekti annab see LSD-ga tagasilla puhul.

TO Kärss: Ma rääkisin ikka sellest Tartu maratoni näitest, mitte üldiselt talverehvist. Laiema rehvi eelisest jääl sai kunagi kuskilt loetud. Loogika oli umbes selline: kitsam rehv deformeerub sõidul rohkem kui lai, seetõttu on tema temperatuur kõrgem. "Tänu" sellele tekib rehvi alla jääl sõites paksem veekile (veekile tekib alati) ja pidamine ka vastavalt kehvem. Ja esiveolise rehvid on tänu mootorile ja käigukastile niikuinii soojemad kui tagaveolise omad.
Ei väida sugugi, et see jutt on 100% tõsi, pole asja põhjalikumalt uurinud. Ootan argumenteeritud vastuväiteid : )
Ja selle parkimisplatsi näite puhul ei pruukinud rehivd ju veel üldse töösoojad olla.
Äkki keegi on isegi võrrelnud ühe ja sama rehvi eri laiuste puhul kiirendust jääl (jätame naelrehvid välja)?

Rallimehed just teerulle ei kasuta.Peaks nagu mingit mõtteainest andma.Seda rehvitemperatuuri võite mõne prillidega einsteiniga arutada:-)

Ma tõmbasin puksiirköie just paar päeva varem katki, kui Volvoga ühte ML-i hangest välja sikutasin :-)

ega need tankla :kõied: pole ka eriliselt tugevad. korralikule spets.kõiele ei suuda sõiduautoga midagi teha,ning endal samuti turvalisem.

> Rallimehed just teerulle ei kasuta.Peaks nagu mingit mõtteainest andma

Täiesti nõus, aga võiks kasutada ka palju kitsamaid. St kusagil on mingi optimaalne piir rehvi laiuse ja auto kaalu vahel. Arvestades seda, kui palju kaalub pereauto (eriti veel koos perega sõites) rallikatega võrreldes, peaks mu mõttekäik päris loogiline olema. Ma ju ei väidagi, et mida laiem seda parem, vaid ca 1cm laiem kui üldlevinud arvamus. Lörtsis oleks kitsam rehv loomulikult parem. Mul endal on kriteeriumiks ikkagi läbivus, peamiselt lumes või lumepudrus, kuna neid tingimusi on palju ning seal sõidan alati auto võimete piiri lähedal. Linnas, maanteel või lörtsis legaalsetel kiirustel pole kunagi auto võimete piiril (pigem mõne kehvema juhi võimete piiril:)

Kärsale, jne..

Rehvi puhul määrab erisurve pinnasele põhiliselt rõhk selles, mitte laius!!
Mida kõvemaks pumpad, seda suurem on erisurve... Rehvi laius määrab selle frontaaltakistuse lumes.. Tömpi tokki on raskem maasse suruda kui teravat...laiem rehv veereb lumes raskemini kui kitsas...

Rehvi pidavuse paranemine kurvis tagab madala proofiiliga lai rehv, kuna see ei vaju niipalju lääpa ja kontakt teega on kitsast parem...

Käigukast ja mootor rehvi temperatuuri märkimisväärselt ei mõjuta. Selle määrab rehvi sisehõõrdumine ja protektori libisemine teepinna suhtes...neid mõjutab aga näiteks rehvile langev koormus..

"laiem rehv veereb lumes raskemini kui kitsas..."

Nii see tõesti on. Samas on kuskil mingi ebamäärane piir, kus võib-olla kasulik mitte liiga sügavale lumme vajuda.
Selline olukord võib tekkida näiteks seal, kus lume konsistents sarnaneb liivale, ehk siis teda ratta eest ära lükata on väga raske (veerevale rattale suur takistus aga vedaval rattal pole piisavalt pidamist, samaaegselt veel lohiseb auto põhi vastu seda "liiva"), küll aga võib laiema rehviga õnnestuda seal peal sõita.

Mulle tundub, et see kitsa rehvi teooria domineerib ennekõike seal, kus on vaja millestki läbi vajuda/kraapida, et pidava pinnani jõuda. Aga kui see pidav pind on sügavamal kui auto kliirens, siis võib laiemast rehvist abi olla.

rehvi pidamist jääl mõjutab mitu asja. hõõrdumine jää- ja kummipindade vahel sõltub mõlema osalise omadustest. jää on ikka sama, otsustavaks saab rehvi kummisegu. rehvi mustril on samuti omad ülesanded. pikipidamist nõudvatel katsetel ehk siis kiirendades ja pidurdades on laiemate rehvide tulemused mingilmääral paremad. juhitavusega on teine lugu. siin on erinevused tuntavad. rehvimõõdu kasvades läheb rehvi käitumine närvilisemaks, rehv reageerib roolile ja teepinna muutustele äkilisemalt, samuti on tundlikkus rööbaste suhtes. lai rehv tahab rööpassesõidetud teel märksa rohkem roolitööd. kokkuvõttes väike võit pikipidamises ei korva halvenenud juhitavust ja eriti lörtsiliu varasemat tekkimist. lörtsis määrab rehvi laius üsna üheselt selle, millisel kiirusel ohtlik lörtsiliug peale hakkab. olukord on sama mis vesilius. kitsam rehv tõrjub vee ja lörtsi tõhusamalt kõrvale ja ka pidamine taastub lörtsist välja pääsedes kitsa rehviga kiiremini.
paljal asfaldil on suuremate rehvimõõtude sõiduomadused paremad.

to letso: mootorist ja küigukastist eralduv soojus võib esiveolisel päris oluliselt rehvide temperatuuri mõjutada. Ja mida külmem ilm, seda rohkem ilmselt mõjutab.

Kui sa vaid kohapeal tundide viisi mootorit käiad, siis küll, sõidu ajal on õhu liikumine nii intensiivne ja lumi-jää jahutavad ise rehvi sedavõrd, et mootori kaudne soojus ei ole kindlasti oluline

Mina olengi nüüd siis see patune kes dzinni pudelist välja lasi...) kuid tookordne küsimuse püstitus oli seotud puhtalt sellega,et minu viimane ja ka esimene tagaveoline sõiduauto ,millega talvel sõitsin oli null kolm,.aasta 91) nüüd küll tööautoks sadulveok(hüüdnimi rekka,kui mõnele hakkab see sõna vastukarva siis teadmiseks,et soomlased ise kutsuvad ka samasugust liikurit samamoodi) ja see ju tagaveoline,millel ka kõik elektroonilised abivahendid kuid hange ma sellega vabatahtlikult ei läheks..ka proovima mitte...) siiski arvan,ma et tavaline esivedu ei jäta NII LIHTSALT inimest hätta ,samas olen näinud nii eestis ,saksas - isegi NB-soomes...tagaveolisi mis ei saa KOHALTKI minema.. ehe näide oli ka ühe maja taga hoovis kus lund parajalt,ma oma esiveoga,98 mondeo,rehv 175,lihtsalt tagurpidikäik sisse ja väljas!) kõrval olevad tagaveolised uuemad masinad puksisid... ja vist jäidki sinna..Ei hakka ka vaidlema teemal,et kelle jaoks on ainult tagaveoga auto auto nime väärt ja mitte..ise kasutan masinat nüüd harva,siis kui üle paari kuu eestis olen.Muide,ei ole mina veel kohanud kodumaal küngast (mäge siis meie mõistes) kus oma vana esiveolisega üles ei oleks saanud....rehv on vallai prott mis kaevab hästi. Ning ega Norrat ei maksa päris siia patta panna,me siiski erineme päris kindlasti sellest Trollide maast,olen isegi seal sõitnud(mis on hoopis teine teema).AGA USKUMATU ON SEE,ET NII PALJU ARUTELU TEKITAS SEE VÄIKE INTRIGEERIV(NAGU KEEGI KORD NIMETAS) TEEMAPÜSTITUS..) kuigi minu poolt oli see lihtsalt seotud uudishimuga,et las teadjad räägivad..olen rahul! Tänan teid...loodan,et saate kõik hangedest välja..kevadeks vähemalt..!

to letso: No otsi siis veebist, küllap leiad vastavat infot. Näiteks siit:
http://stockcarproducts.com/align11b.htm

to herilane: kirjutasid, et 'pikipidamist nõudvatel katsetel ehk siis kiirendades ja pidurdades on laiemate rehvide tulemused mingilmääral paremad'. Kas saaksid mõne asjakohase lingi ka panna?

püüan vaadata, kas annab leida mingi asjakohase lingi

Ometi ükski autotootja ei soovita mingeid piigi laiuseid naastrehve alla panna, huvitav miks ? Samuti pole rahvarallidel täheldanud mingeid ulmekitsaid rehve, ikka tavalised 195 vms.Tõenäoliselt asi selles, et piiki ja tavalist naastu ei anna ikka eriti võrrelda ja tänavarehvil on ka mustril väga oluline roll pidamises.

to bloke

Pole mõtet rallit lumes sõiduga võrdlema tulla. Ühel juhul pidurikettad pidevalt "punased" ja sealt tulev kuumus võib rehvi soojendada küll, mootror võrreldes sellega tühisus. Meie teemaks nagu talvel lumes sõitmisest...

> mootorist ja küigukastist eralduv soojus võib esiveolisel päris oluliselt
> rehvide temperatuuri mõjutada

See teema peaks olema päris korralikult tõestatud. Tõestasin seda enda jaoks ka ise, kui paigaldasin kunagi autole (Audi 100) temperatuuriandurid ette stanges uduka auku ja teise kapoti alla, kus on õhuvõtt. Kokkuvõttes võiks öelda, et ka suvel soojaga ei mõjuta mootori temperatuur kapotialuse temperatuuri sisuliselt, kui liigutakse pidevalt vähemalt 50km/h. Temperatuur hakkab tõusma, kui linnas palju seisakuid ja vähe sõitu (vähe käib tuul kapoti alt läbi), kindlasti läheb aga kapotialune kuumaks ummikutes. Siit ka arusaadav, miks kiirendusautodel, kus iga kilovatt arvel, eraldatakse õhuvõtt kapotialusest, kuid tänavaautol on see üsna mõttetu. Oleks vist mõttetu ka oodata, et sellest tühisest temperatuuri erinevusest mingi osa veel rehvideni peaks jõudma. Keegi võiks teha muidugi katse ja võrrelda omavahel temperatuuri väljas ja poritiiva koopas. Siin võib tulla ka esi- ja tagaveol mingi erinevus sisse, sest esiveo puhul on kapotialune ühendatud tiivakoopaga (veovõll+roolivarras=suurem ühine auk sageli), tagaveolisel on seal vaid roolivarras (kui sedagi, olenevalt auto ehitusest võib see ka madalamas asuda) ja selle augu kaudu rattakoopasse eriti soojust ei pääse. Kui nüüd auto kinni jääb, võib veerand tunni pärast tõesti paigal olles tiivakoopas temperatuur tõusta esiveolisel rohkem. Oskab keegi seletada, mis eelise see annab?

Meenus omaenda valearvestus esiveo võimekusest umbes 12-13 aasta tagant (kui veel isegi esiveost vaimustuses olin), kus ühe neiu ostetud Audi pidin seadma talvekorda (uued rehvid jm külmadega seotud kontroll/vahetus Saksast tulnud autole). Külmade tulles sai aga inimene pooleaastase tööotsa välismaal ja millegipärast jäi selle auto toimetamine maale tema vanemate suvekodusse (talukoht) just minu õlgadele. Lootes esiveole (keskmisest raskem diisel pikimootor, tühi auto) sõitsin ise ees, neiu perekonnaliige Volvo 245-ga taga. Suurelt teelt oli nende hoovi ikka paar kilomeetrit, peale esimest tuisku vaalud põlvini ja lumekiht ise natuke väiksem. Juhtus see, millega ma tollal ei osanud arvestada, aga nüüd juba ammu tean - hooga pidi rammima suht pehmesse lumme, aga nii kui esirattad kraapima hakkasid, vajus ka Audi nina sügavamale sisse ja siis takistas juba ka kõhu alla jäänud lumi. Siis kümmekond meetrit tagasi, uue hooga ja kordus kõik sama. Veojõukontrolli ei saanud üldse kasutada, sest rattaid ringi laskmata jättis see auto lihtsalt seisma. Audi liikuski edasi max pool meetrit korraga, ilmutamata siiski vähimaidki märke kinnijäämisest. Ega eriti pikka maad niiviisi lolli mängida ei lastud, kui Volvo omanik soovitas mul suurele teele tagurpidi tagasi sõita ja siis tema proovib ise ees tulla, kuna ta sõidab seda teed alati üksi ilma probleemideta. Tollal oli jah mu imestus suur, kuidas Volvo (küll vahetevahel saba liputades) mu ees lumest läbi läks, isegi kui kinni jäi ja pidi uuesti hoogu võtma, suutis ta liikuda edasi vähemalt 2-3 meetrit korraga, mitte max poole meetri kaupa nagu mina Audiga. Enamjaolt olid tema lõigud ikka üle paarisaja meetri seisma jäämata. Kevadel Audile järele minnes istusin sinna minnes Volvos ja imestasin ise kah selle masina läbivust (siis juba sulalumes), võibolla just sealt ma oma Volvo pisiku külge saingi (sõitsin tollal ise B2 Audi 80-ga). Tagasiteel ma enam ei hakanudki vaidlema, et Audi ees peaks sõitma uute rehvide või esiveo pärast. Mööda vanu jälgi sõitis Volvo puhtalt heinamaade vahelise lumise tee läbi, Audiga jäin paar korda kinni, aga sain end ikkagi ise liikuma. Kummalgi korral ei võetud kordagi lumelabidat välja, nii et õigus on ka neil, kes väidavad, et saab mõlemaga sõita. Esimesel korral oleks Audiga selle paari kilomeetri läbimiseks kulunud vähemalt 2-3 tundi, Volvoga läks alla veerand tunni, millest esimesed kümmekond minutit kulusid mul endal esimese 100 meetri läbimiseks... Kuni selle juhtumini pidasin ka mina esivedu võitmatuks, sest kunagi varem polnud olnud nii head võrdlusmomenti - alati kui jäin esiveoga kinni, eeldasin automaatselt, et tagavedu oleks seal samuti kinni jäänud. Kuna jutt käib 90ndatest, siis sinnani olin ka ise kümmekond aastat liigelnud alati kõik talved mingite poolsiledate suve/suvarehvidega, mis jätab üksjagu petliku mulje ka veoskeemi võimetest. Jäärajal sõitsin siis ikkagi tagaveoga (tänapäeval jällegi esiveoga:), aga just lumes läbivuse osas pidin oma tõekspidamisi hiljem ümber hindama.

Siin on üks täna tehtud pildike mu koduhoovist, Subaru katus peaks iseloomustama hästi lumevallide kõrgust. Seal vallide vahel on muidugi sõidetav tee, aga siit peaks selguma hästi, miks ma teed lahti ei lükka, kuna lihtsalt pole kusagile panna enam seda lund ja üle 1.5m hangede eriti pikalt eriti kaugele kah lund loopida ei jaksa, praegune Tshehhi lumepuhur seda lumepudrut kah visata ei taha, sellepärast ka väldin lumetööd ja sõidan nii kaua, kuni auto ikkagi veel liigub. Siit peaks ka olema arusaadav, kui palju lahtist lund selles "kanalis" auto ette teinekord jääb, sest iga väiksemgi tuisk tassib ju teele jällegi uued vaalud, mida me autodega muudkui kinni sõidame.
http://img2.auto24.ee/auto24/forum/560/082/16944082.jpg

See on ********, et mootor soojendab esikumme! Natuke oidu peab omal ikka olema, et aru saada kuskohast see soojus tuleb. Läbi aegade on esiveljed mul soojenenud piduriketastest. Mida ASR-ilikum auto, seda kuumemad on veljed- seega ka kummid.

Kärsa väidet on küll võimalik tõestada, kuid selle hetkeni, mil Volvo esirattad otse on.

Selle mootori ja esikummide jutuga sai veidi mööda pandud jah. Oli nagu kuskilt meelde jäänud, aga küllap see käiski ralli kohta. Aga jäägem konstruktiivseks ; )

Küsimus aga siis kärsale, et rääkisid siin varem, et tagaveoline liigub paremini tänu esirataste poolt kinni sõtkutud lumele, kus vedav sild siis ka parema haakuvuse saab. Samas aga rääkisid, et sul seal kodu juures on kurv, mille tõttu ei saa esiveolised ka hooga tulla. Seal samas kurvis aga ei kehti ju see sinu tagaveo eelise teooria?? Esiratas ja tagaratas käivad ju erinevat rada! Ma ei kahtle selles, et see konkreetne volvo sul seal super on, aga sinu teoreetiline tugi sellele on nõrk ja ei kehti kuidagi teiste tagaveoliste kohta ja ei ole kooskõlas ka teiste tagaveoliste kogemustega! Kaasa arvatud minu omadega.

Kahjuks pole kogu see rehviteooria nii üheselt must valge ERINEVATES tingimustes nagu mõni arvab.
Asfaldirehv ja lumrehv peavad hästi täiesti erinevate ja kohati ka vastandlike omaduste tõttu - seda kiiret sõitu silmaspidades. Rääkimata sellest, et ka asfaldit ja kruusa on väga erinevat. Lauslumi ja jäärada on rehvivaliku mõttes suht lihtne variant. Off-road on veel TÄIESTI erinev teema, mida ilmselt sõiduautodega seoses pole üldse sügavamat mõtet arutada.
Tõsiselt naerma aga ajavad sellised tegelased, kes väidavad, et lumel peab kurvis kõige paremini lai ja madal rehv, sest ta deformeerub kõige vähem ... :)))))))
Mul hakkab ühs selgemaks saama miks meil talvel libedaga ikkagi niipalju avariisid tehakse.

>tagaveoline liigub paremini tänu esirataste poolt kinni sõtkutud lumele, kus
>vedav sild siis ka parema haakuvuse saab. Samas aga rääkisid, et sul seal kodu
>juures on kurv, mille tõttu ei saa esiveolised ka hooga tulla. Seal samas kurvis
>aga ei kehti ju see sinu tagaveo eelise teooria?? Esiratas ja tagaratas käivad
>ju erinevat rada! .... aga sinu teoreetiline tugi sellele on nõrk

Ma ei olegi teoorias tugev, praktikat on selle eest sama koha peal igasuguste autodega (ei pea silmas mitte ainult hoovi sissesõitu vaid ka raskeid kohti Soomes elades) ja eks huvitab mind ennastki, millise teooriaga neid auto käitumisi seletada saab. Antud kohas on kurv ka kaldu väliskurvi poole, ehk siis tagaveoline liigubki seal saba liputades - tagarattad hakkavad kaotama pidamist ning libisevad just esirataste poolt kinnisõidetud jälje suunas, milleni jõudes nad pidamise tagasi saavad. Ei ole seal mingit driftimist, lihtsalt kerge ja üsna paratamatu libisemine. Gaasiga üledoseerides oleks vast võimalik ka auto üsna risti saada (esiveolisel gaasiga üledoseerides oleksin pikema jututa väliskurvi lumevallis, samas kui gaasi ei anna, raugeb ka hoog ülesmäge hetkega ja ikka edasi ei pääse).

Rehvidest: meenutage natuke offroad rehve - need pannakse ka talvel alla ikka nii laiad kui võimalik. Laiuse ja suuruse piirajaks jääb see, kui palju kannatavad poolteljed ja rahakott, mitte ei otsita mingit "optimaalset" lahendust. Ma ise peangi optimaalseks sellepärast ca 1cm laiemaid üldlevinud arvamusest, et "offrõudimiseks" sobivad need paremini, samas ei ole nende omadused ka soolalagasel linnatänaval veel märkimisväärselt halvemad veidi kitsamast. Vaadake ka Islandil müügis olevate autode rehve, neil peaks ometi olema rohkem talvekogemusi kui meil.

Ei teagi, pole vahet kas esi või tagavedu, enne lumme sukeldumist korralikud ketid alla ja veab igas asendis.
Ostke lumeketid ja kasutage vaid siis kui tõesti vaja, maal või kuskil väiksemal teel väa head abimehed.
Kui aga auto juba "kõhule" kinni aetud, siis ei päästa muu kui lumelabida :-)

g viimane video ( http://www.youtube.com/watch?v=fx6KrJ1N1Gg&feature=relat
ed ), mille ta pani 07.02, on muidugi lahe video "tõestamaks" seda, et esivedu on paha, aga vaid selle hetkeni, mil vaataja ei tea, kus see video on tehtud... Islandil nimelt, idaosas, ringtee üks osa, mis oli mu mäletamist mööda nii 80-90 km pikk otsetee peateelt. kruusatee oli, olen seda ise sõitnud, ja just seda lõiku. aga mitte eelevalt kirjutatu pole tähtis, kulla g. oluline on see, et see tee oli terves ulatuses 19-21% tõusude/langustega. on hullumeelsus seda üritada, mida too esiveolise toyotaga mees püüab teha, aga sina demagoogitsed siin.

sama koht ( http://www.youtube.com/watch?v=x4j82TIZcLE ) suvistes tingimustes. see oli ka normaalse, kareda teega hirmuäratav sõit. kitsas tee, meeletu järsud tõusud ja langused kogu aeg. ma oleksin tahtnud näha, kui kaugele sa oleksid mõne vinge tagaveolisega jõudnud ... pee emm veega näiteks.

Muudetud 16.02.10 01:57

mõni tagaveoline võtab siin enda väitel ka 40 kraadiseid tõuse?? aga noh,ega jutt ikka hea.las saab pihta mida üldse 40 kraadi endast kujutab!

to:MD. oli see 40kraadisel mäel sõitja. tase.

Nagu eespool mainiti, siis videopilt võib sama vähe edasi anda nagu ka foto, seega on raske hinnata millise nurga all see Toyota seal täpselt võimles. Nii palju kui näha oli, siis ei paista küll sellise olukorraga tegemist olema, kust ühe korraga läbi ei sõidaks.

% mitte kraadi, õppigem lugema.

just, protsenti. ja eriti tähelepanematutele on video kommis kirjas.
" ..noticed that car is sliding with blocked wheels at 0:35" ehk siis maakeeli "panite tähele, et auto libiseb blokeeritud ratastega 0:35 (alla, mrvn)", st nii järsk on see tõus. see tee on ikka tõesti väga seksikas, õõnes tunne oli kogu aeg kõhus ;)

aga jah, tagaveolised lähevad läbi poolteisemeetrisest lumest ja asi siis siuksest tõusust minna üles, eks ole? poogen, et see on lume ja jääga kaetud. kõik on ikka kinni "rooli ja istme vahelises muhvis".

Eks nende videodega ole jah nii, et kui ei ole ikka kaht samaväärset sõidukit samaväärsete rehvidega aga erineva veoskeemiga kõrvuti panna, siis ei tasu neid tõsiselt võtta. Nagu siin ka üks eelpool toodud video, kus kolmene rullnoka bemm lumisest mäest üles uhab. (Muide see mu lemmik auto, kahju, et selliseid korralikke eriti enam saada ei ole). Seal ju ees jooksis kiri "how do you get a iX up a snowy hill?". Kes vähegi bemaritest midagi teab, siis see ka teab, mis see iX tähendab ja seda ei saa mitte panna ühte patta tagaveolistega.
Ja rõhutan veelkord, et mu meelest on mõlemad veoskeemid head, aga ainult sõita tuleb osata:D

Huvitav küll milliseid järeldusi sellest viidatud kommentaarist peaks tegema? Kui mäest alla veeredes pidurit vajutad ja rattad blokeeruvad, siis on tegemist kui järsu languse/tõusuga?

vaid seda, et kui sa videopilti ja teiste kogemusi ei usu, siis on käi ise kohal ära. kõik. ei midagi salapärast, mille pärast peaks hakkama pead vaevama või mis võiks sus tekitada kahtlusi a la "mida ta sellega nüüd ütelda tahab ja mida ta minust ülepea mõtleb ...."
irw

Kui see sind nii ärritab, siis mul vist ikka on targem uskuda ja edaspidi vältida selliseid teelõike kus pidurdades ratas blokeerub.
Sest sellise kallaku peal autoga sõitmine on ju lausa hullumeelsus :-)

Nüüdseks on täielikult selge, et tagaveolistest esiveolistele talvel vastast ei ole... vähemalt nendest kindlasti mitte:

1. Jaguar XF 3.0 Luxury
2. MB C200 CDI
3. BMW 123d Coupe
4. Chrysler 300C 3,5 V6 4A ( ei saanud ainsana isegi kõigest 20% mäest üles!)
5. BMW 318i

... neist pole vastast isegi kõige odavamatele esiveolistele "kiadele"

Muudetud 30.11.10 04:30

mrvn, ole minu pärast või vana rahu ise aga oma juttu võiks ikka natuke analüüsida ka. Tõid olulise asjana välja video alla postitatud kommentaari, mis reaalselt ei sisaldanud absoluutselt mitte mingisugust informatsiooni ning kui selle kohta pärisin hakkasid mulle sõnu suhu panema!?
Kes siin nüüd siis demagoogitsemisega tegeleb?


To V6:
Paistab, et demagoogitsemine (meeletult popp sõna viimasel ajal) on ka sulle üsna omane tegevus. Räägid kustutatud postitustest, ometi on sinu postitustest kustutatud vaid üks, mis sisaldas peamiselt isiklikku laadi märkuseid ja üsna olematul määral teemakohast arutelu.


Üsna arusaamatuks jääb ka, et mille põhjal on tehtud järeldus, et esiveo kiitmine ei sobi siia? Peale minu ja Kärss´a on vaid paar kasutajat avaldanud arvamust, et tagavedu võiks mingites oludes parem olla. Seejuures on esivedu kiitnud nii Kärss ja olen seda teinud ka mina.

Ausalt öeldes peamine põhjus miks mina siin teemas olen sõna võtnud, on see, et minu arvates on selline (paaniline) hirm tagaveo ees lausa naeruväärne. Mul on tõesti raske näha selle taga midagi muud kui massidele omastest käitumismaneeridest tingitud "tõekspidamisi" (kehva sõiduoskust pole keegi endal reklaaminud, seega see ilmselt ei saa olla põhjus).
Ma sõidan viimastel aastatel pidevalt tagaveoliste autodega ning enamus nendest on olnud lamellrehvidega (sageli ka kõva seguga lamellrehvidega). Ometi ei ole mul mitte ühtegi eespool korduvalt kajastamist leidnud probleemidest esinenud ning sõidan igasugustes ilmaoludes mõnusalt rooli taga "lesides" - näpp roolil, käsi toetamas keskkonsoolile, kuulan muusikat, loen telefoniga e-maili jne. Ainus asi, mida ma vahel erinevalt teen, on see, et ma ei kasuta väga rasketes teeoludes (nt. lumetuisk) püsikiirushoidjat. Praeguste autodega (üksjagu poleemikat tekitanud vanad Volvod) on see veel eriti näidustatud, sest elektrooniliste kontrollide puudumine tähendab seda, et püsikiirushoidja ei lülita ennast libisemise tekkimisel ise välja.

Selles mõttes oleme muidugi Kärsaga vales kohas suu lahti teinud, et nagu juba mainitud, siis kõnealustel Volvodel ei ole mitte ühtegi nn elektroonilist abimeest - need autod saavad nii hange, kui ka hangest välja ilma nendeta.

Tallinnas on tore koht näiteks Mardi tänava algus. Hommikuti ja õhtuti ootavad autod seal reas üles sõitmist. Lasteaia ees parkijad ei saa koha pealt minemagi. Ei naelte ega lamellidega. Tulge õhtul ja hommikul vaatama. Saate ka oma vedusid proovida.

Vähemalt kord nädalas satun peale, kuidas Brookusplatsil (Aia tänava poolt Olevimägi-> Sulevimägi tõusu täpselt kuvi peal) esiveolised seal peatuvad, et kedagi välja lasta-peale võtta ja veerevad siis alla tagasi (tagaveolistele pole peale sattunud).

Eelmine nädal proovisin lamellidega ja koormata tagaveoga sundolukorras seal peatumise ära (üks auto võttis ees tõusu, et tahtnud talle liiga lähedale minna). Igaks juhuks sidurit libistades sain rahulikult minema. Võimalik, et asi lihtsalt selles, et esiveolisel seal peatudes on vedavad rattad juba Sulevimäe tänaval, tagaveolise vedavad rattad aga peaaegu et keset Brookusplatsi, kus tee kalle ei ole nii järsk.

Järsul tõusul võibolla on tagaveolisel eelis,eriti kui differ lukus,aga muudes kitmetes erinevates olukordades siiski esivedu jätkuvalt parem,seega ks kogu vaidluse võitja.

kui differ lukus, siis hoopis teine asi. Kui ikka saad raskema ratta vedama, siis super. Siin mõned viidatud testid aga just selliste tõusude puhul ju näitavad just tagaveo miinust?

Ei mäleta, kas keegi on seda nii lühidalt välja öelnud, kuid kõik (teel püsimine, kohaltvõtt, tõusud) saab alguse pidamisest (mis on rehvidele mõjuvate jõudude suuruse ja suunana seletatav).

Esiveo vaieldamatuks eeliseks on tõesti veojõu suuna muutmine, kuid kõik käib millegi arvelt, mistõttu teatud olukordades ei ole esiveolisel piisavalt pidamist et suunda ja veojõudu mõlemat rakendada ( http://www.youtube.com/watch?v=jV18ZBXwwYM ). See kehtib nii suvel kui talvel.

Kõik muu (difrilukud, rehvid, kliirens, vedrustuse käik jne) on teatud olukordades võimelised pidamist parandama või halvendama. Siia alla võib ka tagaveolisel esiratta jäljes parema pidamise nähtust nimetada.

".", kuna sa ei viiitsi isegi kontrollida, et tõus oli märgitud %-na, siis ei pannud sa ju tähelegi, et samas postituses kirjutasin, kus see tõus oli.

Muudetud 17.02.10 12:24

to: Kärss

Saa juba ükskord aru, et KERGELT koormatud auto ei ole nelja inimesega! Kus kurat sa elad??

Saa aru, et enamus autosid on tänapäeval 5-7 kohalised ja koormatud auto tähendab vähemalt 5 inimest PLUSS PAGAS. 3-4 inimesega koormatud auto on ca pool kandevõimest, tagasilla koormatuse poolest võrreldav 1-2 inimese raskuse esemega pagasnikus (tagasillast oluliselt tagapool). Juba paarkümmend aastat tagasi oli enamus universaale saadaval ka 7 kohalistena ja 3-4 inimest on just pool auto koormatusest. Sinu arvates tähendab kergelt koormatud mitte pool kandevõimest vaid seda, et auto pole päris tühi, vaid lubatakse ka juhil sisse istuda? :)

Selline tagaveo eelis on siin samuti jäänud märkimata, et ainult tagaveolisel on võimalik muuta märkimisväärselt raskust vedaval sillal. Seda mitte ainult kogu silda koormates vaid ka külgsuunas. St kinni jäädes saad paluda taga istujaid nihutada oma tagumente istmel paremale või vasakule poole. Esiveoga tantsi kasvõi kapotil, aga mitme inimese raskuse jagu vedava silla KOHAL raskust muuta pole võimalik. Täiesti kasutu teadmine nendele, kes kasutavad autot Tallinnas üksinda ummikutes istumiseks...

vaadake siis vahepeal ka tõelist VEDU
http://www.youtube.com/watch?v=pk1_L137Okc&feature=relat
ed

Kõige parema läbivusega on ikka nelivedu. Siis tuleb esivedu ja siis kõige lahjem on tagavedu. Talvel hea vaadata kuidas mersud ja bemmid koos vanade ladadega ühtemoodi lumes kinni on ja kaevavad. Esiveolised juba naljalt kinni ei jää!

To: audi a4 v6
Kärssal jutt jummala õige, tagaveolisega sõites on mõistlik omada pardal 3-4 kaasreisijat, kes kinni jäämisel välja lükkavad. Esiveolised lihtsalt ei mõista seda.

Kärss ära aja pada, tänapäeval on enamus autosid 4-5 kohalised, kust sa need 7 saad? Algul räägid, et 4 inimest on kergelt koormatud, siis väidad, et pool koormatud ja siis jälle et kergelt koormatud! Otsusta juba ära! Kas vead tihti pagassis 70-120kg veost? Ahjaa, su koer+naabri koer! No võta teatavaks, oled erand! Ma ei mäleta, et oleks peale maja ehitust auto pagassis vedanud üle 50kg koormust, tuttavad, kes aga pole maja ehitanud, pole kunagi sedagi. Kärss, tavaliselt sõidab Eestis autos 1-2 inimest (koos juhiga), kui sinu tutvusringkonnas on teisiti, siis oled erand!! Need inimesed sõidavad esiistmetel, seega esiteljele lähemal kui tagumisele! Kas ma eksin? Ma ei ürita sind veenda, et sul on kõik need asjad teisiti, kuidas ma saaksingi? Ma üritan väita seda, et sa oled ERAND!!

Naljakas, ja minul kaevamiskogemused just esiveolisega, kusjuures parimaid esiveolisi, millest talve tingimustes üldse unistada saaks...

Milleks see sõnamäng, et kergelt/osaliselt/poolkoormatud? Koormamata ringi sõitmine ongi see, kui juht üksi sõidab, koormatud auto on 5 (mõnel juhul 7) inimest PLUSS PAGAS. Äkki keegi oskab tuua kusagilt auto leksikonist välja, mis vahe on koormamata ja kergelt/osaliselt/pooleldi koormatud autol. Loogiliselt võttes võiks ju olla 50% koorem...

> tänapäeval on enamus autosid 4-5 kohalised, kust sa need 7 saad?

Suur osa müüdavatest autodest on (maht)universaalid, millel 7 kohta, samuti päris palju on maastureid ("rahvaauto" LC-l nt 8 kohta). Auto täiskoormamine on 5 inimest PLUSS PAGAS - pagas on tavaliselt paari inimese kaal. Need 4-kohalised autod on mujal Euroopas muidugi popid, meil neid ju linnapildis ei näegi (olgu öeldud, et Soomes oli TMi talvetestis 4-kohaline Citroen C1 lumes kõvemaid tegijaid, jättes seljataha pea kõik "asjalikumad" pereautod). Hea, et Sa veel väitma ei hakanud, et linnas vaid 2-kohaliste kabriolettidega sõidetaksegi:)

Ei maksa seda minu tutvusringkonna kraesse ajada, maalt sõidetakse linna tööle ikkagi pigem täis kui pooleldi koormatud autoga, haruharva sõidab keegi üksi. Ei maksa unustada ka seda, et kuigi siin foorumis on linnainimesed ülekaalus, elab väga suur osa inimesi siiski linnast väljas. Mitte maal küprokikülades linnainimese elu vaid maal maaelu. St poes käies ostad ühel päeval jõusöödakoti, teine päev paar kasti õlut (jagub mõneks ajaks), siis on mingi tehnikavidin vaja remonti viia või sealt tuua, tellib keegi paar kotti kartuleid jne... ma ei mäletagi hästi, millal ma tarbeautoga oleks sõitnud nii, et autost väljavisatud kola alla 100kg kaaluks. Hobiautoga ei saa just sel põhjusel ka suvel alati tööl käia, et kandevõime pole lihtsalt piisav. Vaatan inimesi enda ümber, kõik sõidavad nii ja jõuan Tallinnasse... kus inimesed istuvad üksi autos:) Ma ju kogu aeg väidangi seda, et linnas üksinda sõitmiseks sobib kõige paremini mõni väike esiveoline. Tallinn ise on vaid murdosa Eestist, kus VAJADUS auto järgi on samuti murdosa sellest, kui palju autosid tegelikult sõidab (st linnas pääseb liikuma ka bussi või suvel jalgrattaga, maainimesel need valikud puuduvad, sellepärast rõhk sõnal VAJADUS, millest tulenevad ka linnainimestele arusaamatud valikud).

Her Kärss, aga te ikkagi üldistate ja lähtute ainult oma kogemustest ja tegemistest. Nagu ma ka eelpool olen maininud ma elan Maal suure algustähega. Enamus minu sõite linna algavad kas õhtul kell seitse või nädalavahtustel hommikul kell seitse. No keda ma siis võtan sinna auto peale. Kas koputan naabrite uksele ja ütlen naabrinaisele, et nuh, lähme sõidame või. Aga mis selle peale naabrimees ütleks. Selle postituse võib vabalt ära kustutada, kui teemavälise, aga ma ei saanud ka seda ütlemata jätta.
Lihtsalt tahsin mainida, et ei ole ikka nii, et alati on maainimestel auto täislastis. Ja jällegi, lisan midagi teema kohast. Mõlemad on tegelikult head, aga minu jaoks on välimus tähtis:D

Kulla Kärss, enmikel 7-kohalistel (mida on isegi mahtuniversaalide seas vähe) on ju see 6. ja 7. koht pagasnikus!!! Pagasit enam ei pane ju sinna! Aga nüüd Kärss nimeta siis mõni tagaveoline, millel on kokku 7 kohta? Neid on väääga vähe. Ka mina olen Kärss kogu oma elu elanud maal, ei mingis Küproki külas ega midagi sellist, olen elanud Pärnus ja Tartus, sõber elab Otepää kandis maal, ei ole sellist asja nagu sina räägid, kõik inimesed sõidavad üksi-kaksi, võibolla pensiokad sõidavad nädalavahetusel oma siksiga viis inimest autos linna turule, aga see on ka kõik, suhe mingi 1:1000 selle kasuks, kus koormatakse esisilda reisijatega rohkem kui tagasilda. Või vaidled sa mulle veel vastu? Sa ise elad Kärss ju mingi osa ajast Tallinnas, sa ei ole ju täiesti maainimene, nagu sa ennast nimetad?

Siit võibolla üks järeldus, et sa Kärss ei oska esiveolisega sõita ja ärakasutada tema loomulikke eeliseid või lihtsalt oskad tagaveolisega paremini ehk see lihtsalt sobib sinu sõidustiiliga ja harjumustega paremini.

Eelpooltoodud video nagu ma arus aan räägib ADAC-i testist. Minuarust pehmeltöeldes täiesti pädev asutus autode kohta midagi arvama või ütlema ja teste läbiviima.

Igasugused uurimused räägivad selgelt sellekasuks (millegipärast peab seda juba teist korda mainima), et enamuse aega enamus sõiduautosid sõidavad vähekoormatud (ehk 1 inimesega) seisundis. Ehk see on puhas demagoogia, et tagaveoline olla parem lumes ja libedal. Ehk ongi, kui panna pagaasnikusse liivakott või tagaistmele 3 vanamutti. Paraku esiveolisel pole seda teha vaja.

päris põnev. :-)
talvel, kui teed on lahti lükatud, on tagavedu muidugi mõnusam. vaevalt küll et kiirem (eriti kiiretes kurvides). tagavedu on üldse mõnusam.
kui väljas sajab täiega. ja ütleme, sulalumi ka. siis ei tahaks nt tallinna tänavatel küll tagaveolisega sõita. kitsastes hoovides autode vahel manööverdada ja pooleteise reaga teedel vastutulevat bussi läbi lasta (ise poolenisti lumevallis, mis neelab pool, või isegi peaaegu terve, ühest suunast).
aga viidates selle teema staarile kärsale.... mul oli kunagi 940 volvo. sedaan, manuaal, 2,3 bensukas. väga hea auto oli. kütet aint neelas üle kümne. kilovatte nagu polndki palju 100 või midagi aga päris nobedalt liikus selle kohta. eks oli kerge ka- miskit tuhande neljasajaga. tagumik muidugi väga kerge. suvel sõidad vaikselt tagurpidi.... lased veereda ja siis õrnalt paned esimese sisse ja annad täiega minna. ratas käis edsaspidi all ringi kui masin veel tagurpidi veeres. okei, läks teemast mööda.
aga seesama volvo, mis iseenesest ei liikunud hoovis autode vahel sulalumes (kui just pagassis 100kg lisaraskust polnud) hästi, läbis väga hästi (kuna üks pluss, et oli kõrge) paksu lund, kuhu sai suurema hooga sisse põrutada ja siis annad teise käiguga minna, pöörded u 4 tuh peal.
kõrgemate tagaveoliste fenomen sellistes olukordades.
muidu esivedu talvel parem... see on lihtsam, lollikindlam. keerad rattad viltu. annad tagurpidi minna. ikka saad välja.
aga sõita on tagaveolisega loomulikult so much more fun.

lugesin viimaks teema alguse ka läbi :-)
küsimus oli hoopis, et kas el abivaheditega tagaveoline saab hangest välja sama kiiresti kui lihtne esiveoline.
Ei saa!
Aga küsiks kas lihtne tagaveoline (kõiksugu ratta pidurdajad maas) saab hangest paremini välja kui esivedu, millel veojõu kontroll peal?!
ise arvan, et mõlemad istuks sees ega liiguks.
kena talve jätku!

http://www.funvid.eu/index.php?page=videos&section=view&
amp;vid_id=102511 Ka nelivedu on nohu.

On jah, paks lumi on isegi vene imele rasket läbitav. Aga siin kõvad mehed sõidavad meetrises lumes nagu nalja.

http://www.youtube.com/watch?v=2emMeP2SQ3A&feature=relat
ed

See et maal alati 3-4 inimest autos loomulikult ei vasta tõele. Tänapäeval kui isegi tahaks, ikka väga raske kõigi käimisi ja tegemisi ühte kellaaega panna. Enamus ei käi ju 8-5 ni tööl kahjuks. Ju teie KÄRSS olete see õnnelik erand kellel see võimalik. huvitav milline naaber tuleks minuga kell 05.30 linna? Sai mainitud juba,et minge kuhugi maapoe ette ja kohe näha mis auto seal vähemuses. Väga lihtne .ja mille kuramuse pärast pean pidevalt autos lisa- kilosid kaasas tarima,kui vajadust pole.? +suurem küttekulu+ebamugavam sõit + TURVALISUS?( mis juhtub kui vaja selle kolakoormaga äkk-pidurdus teha??). Kõik naabrinaised pärast haiglas? Kui vaja SIIS sõidan koormaga. Samas tean palju tõelisi MAAMEHI kel talud, farmid,ei ole näinud et neil auto alati ülekoormatud oleks.

KÄRSS. ehk oled kena ja nimetad siis täpsemalt mida sul seal autos on alati vähemalt 100kg,nagu mainid ?? ise küll ei oska arvata,no 20kg max. kola ehk . ja see kui sul ongi pigem enamus ajast auto täismassiga sõidus siis see pole nagu enamuse suhtes ÕIGLANE võrdlus siin. saad aru küll. Võtaks ikka üldiselt mingi EESTI keskmise inimese,ja tema sõidud.

No ei saa teil isu täis veel!?
Ise nüüd paar aastat esiveolisega sõitnud ja sain vahepeal jälle mõned päevad tagavedu proovida ja ei tundnud küll mingit OLULIST vahet, mida kümme lehekülge foorumis jahvatada.

Ma saan aru, et teil on Kärsa koorma ja reisikaaslaste kriitikatule alla seadmisega väga lihtne demagoogitseda, kuid reaalselt ei ole mina veel ühtegi esiveolist näinud sellises lumes liikumas nagu ma seda oma tagaveolistega teinud olen. Ei maksa siinkohal arvata, et ma esiveolisega midagi otseselt tegemata oleksin jätnud. Vastupidi, sõitsin esiveolistega järjest pea kuus aastat.

Siin aga pole peale tohutu hala ja mittemidagiütlevale materjalile linkimise keegi midagi asjalikku suutnud esitada ning mul on sellega seoses tekkinud asjale hoopis uus seletus.

Ma põhimõtteliselt nõustun, et linnatänavatel on järjestuseks eespool korduvalt pakutud nelivedu, esivedu, tagavedu. Seda siis sel põhjusel, et neliveoga saab enam-vähem igaüks hakkama, esiveoga saab enamus hakkama, tagaveoga saavad vähesed hakkama.

Samadest asjaoludest lähtudes saab öelda, et rasketes oludes on järjekord vastupidine. Seda siis sel põhjusel, et niiviisi on abi järele kõige lühem tee.

> nimeta siis mõni tagaveoline, millel on kokku 7 kohta?

Kui see OT on vajalik, siis 7-kohalistena sõidab Eestis ringi kindlasti Volvo 740, 940, MB W124, Mazda MPV, Opel Omega ja kindlasti on neid veel, siin lihtsalt mu isiklikud kokkupuuted. Samuti on 7 kohalistena ka esiveolised Nevadadest, erineva põlvkonna Audi 100-dest Sharaniteni välja. Isegi Dacia Logan MCV-l on 7-kohalisena istmete taga veel vähemalt kartulikoti jagu kaubaruumi http://i.market.autoua.net/data/catalog/1/8/p1118b.jpg . Siin pildil üks väiksemaid 7-kohalisi esiveolisi mida tean:
http://en.wikipedia.org/wiki/Saab_95
Kusjuures see on ka 7 inimesega sõites lumes sama hea läbivusega kui suur osa tänapäeva esiveolistest tühjalt, st tühjana võimeline pea kõigeks milleks tagaveolisedki (olen sarnast omanud juba 6 aastat, mitu tk).

> huvitav milline naaber tuleks minuga kell 05.30 linna?

>Enamus mu sõite algavad kas õhtul kell seitse või nädalavahtustel hommikul kell seitse

Vot see on demagoogia. ENAMUS inimesi käib tööl siiski natuke teisel ajal - et selles veenduda, vaadake iga päev liiklust tipptunnil:)). Sa oledki erand, ja kui sõidadki lahti lükatud maateedel, ongi esivedu Sulle sobivam. Enamus inimesi magab kell 5.30.

>Kärss ei oska esiveolisega sõita ja ärakasutada tema loomulikke eeliseid või lihtsalt
>oskad tagaveolisega paremini, see lihtsalt sobib sinu sõidustiili ja harjumustega paremini

Olen enamuse elust siiski esiveolisega sõitnud, sõidan ka praegu enamuse aastast esiveoga ja ka jäärada sõidan just nimelt esiveoga, mitte tagaveoga. Juhul, kui vaidlus oleks teistpidine praegu, siis oleks põhjust väita, et kärss ei oska tagaveoga sõita, kuna ta sõidab sellega max 10% oma aastastest sõitudest, nii ei saagi mingit kogemust tekkida.
Tagavedu ei sobi paremini mitte mu sõidustiiliga vaid elustiiliga. Ja ma pole tõesti ainult maainimene, käin linnas tööl ja teine osa sissetulekutest tuleb seoses maaeluga.

> Eelpooltoodud video räägib ADAC-i testist. Minuarust pehmeltöeldes täiesti
> pädev asutus autode kohta midagi arvama või ütlema ja teste läbiviima.

Absoluutselt nõus ADACi maine osas. Seda enam paneb imestama, miks see video pole tehtud erapoolikult ja seal lolli mängitakse (seda nii esi- kui tagaveolisega). Tõsi, see turg, mille jaoks video on tehtud, ei saa sellest lollimängimisest aru. Saatsin lingi edasi soomlastest sõpradele, neil levib see juba edasi ahelkirjana "fritsud õpetavad libedasõitu":)

> kui panna pagaasnikusse liivakott või tagaistmele 3 vanamutti. Paraku
> esiveolisel pole seda teha vaja.

Esiveolise tagasild ei kaalu suurt midagi, tagaveolise tagasild (mitte ainult differ-kardaan ja oluliselt tagapool asetsev käigukast) kaalub juba niigi samas suurusjärgus kergema auto mootoriga. Ja iga vanamutt teeb asja ainult paremaks, esiveolisel seevastu halvemaks. Tegelikult see on Sul päris hea lause - ühe vanamuti raskune liivakott pagasnikus koormabki tagasilda umbes samapalju kui 3 vanamutti tagaistmel. Kehvades oludes sõites tuleb liivakott nagunii kaasa võtta, ka esiveolisel - kuhu see panna? Kapoti alla? Keskele panna ei saa, ühte ratast koormama hakata ei tohi... ja sel juhul vajuksid kraapivad rattad veel sügavamale lumme ja pääseks edasi veel vähem... St ka esiveolisel tuleb panna liivakott kindlasti tagasillale...

Muudetud 30.11.10 04:39

Mõned inimesed ei saa vist ikka veel aru, et point pole selles, kui palju koormata vedavaid rattaid, vaid et lumepudrusse alles teed rajavate vedavate ratastega ei saagi liikuda nii hästi kui kinnisõidetud lumel olevate (=pidamisvõimet omavate) vedavate ratastega (tagaveol) ja esiveo veel suurem koormamine ei ole lahendus. Vastav näide ka tagaveo kohta: kui jääd kinni, pole kunagi tagaveoga probleemi vanu jälgi pidi tagasi tulla. Aga kui jälgi ees ei ole, siis tagaveoga tagurpidi ei pääse eriti kaugele. Paned tagaosale koormust juurde, aga kaugemale ikka ei pääse, kraabib vaid end sügavamale sisse. Täpselt see sama, mida teeb lumepudrus ka esiveoline. Olukorda lumepudrus ei maksa segada ära jäärajaga.

to: Kärss

:):)
ma ei oodanud, et sa vastad sellele 7-kohalise tagaveolise küsimusele, oli pigem retoorilisena mõeldud, aga tegid end kahjuks lolliks, sest ütle kui palju on Eestis selliseid sinu loetletud mersusid ja volvosid? Ka esiveolistest toodud renault ja audi on üliharuldased! Kas ka kõik sinu teised faktid on sellised erandid, mis tegelikult kinnitavad reeglit, et tagavedu on lumes saamatu?

TO audi a4 v6: ainus fakt on see, et keegi pole esiveolisega viitsinud sinna minna, mille koordinaadid digg välja käis... kas esiveoliste pooldajad päriselt kah autot omavad või tähendabki nende jaoks läbivus lihtsalt foorumis kõvatamist? Provotseerin;). Aga ära aja järjekordset demagoogiat nende 7-kohaliste suhtes, auto kandevõime sellest ei muutu, kas on tegemist 5 või 7 kohalise versiooniga. Ka 2-kohalised kaubik-Sharanid ei muutu puuduvate kohtade pärast väikeautodeks ja juht üksinda ei ole sellises autos pool koormast:). Mitte kellelegi pole vaja õigustada seda, miks linnas inimesed üksinda suurtes autodes sõidavad, see on igaühe vaba valik. Ja ma ei nimetaks haruldaseks autosid (7 kohalistena Logan MCV, Nevada, volvod, mersud jt), mida pidevalt mõne müügist leiab. Loodetavasti leiad ka ise need kuulutused siit ja motorsist, et ei pea seda ometi tõestama hakkama:)

Siin on ju kirja pandud vähemalt kolm kohta, kus Tallinnas tõusul seisma ei saa jääda. Samuti on kõigil peale minu ju ka videokaamerad, millega filmida. Demonstreerige siis oma esiveolistega kuidas te seal seisma jääte ja kohalt võtate.

Muideks käisin eile tööautoga Narvas (Saab 9-5 2,3 ecoturbo automaat) naastrehvidega ja oi kui hea oli pärast oma lamellidega tagaveoilisega sõita. Täiesti masendav, kui rööpas ja kaldes kõik teed olid. Iga gaasivajutuse peale tekkis naastuklõbin ja kui tee oli kaldu, hakkas esiots pidamist kaotama, mitu korda ehmatasin kui veel linnakiirusel esiots väga tagasihoidlikul kiirendamisel (turbonäidik helekollases, mitte oranzis või punases alas) korduvalt rööpasse "kukkus". Eks see oli ka tavapärasest võimsama pöördemomendi süü (umbes sama mis mu manuaaliga tagaveolisel turbodiislil), kuid selliseid trikke pole tagaveolistel kogenud. Seepärast ei olegi hea kui suunda ja kiirust määrab sama telg.

Ühesõnaga sõitkem nii, et me (autojuhid üldiselt) üksteist ei takista. Samas ärge unustage, et tagaveolised on ka olemas ja kui me esiveolistest möödume, siis mitte eputamise pärast vaid seetõttu, et me ei saa ka aru, miks esiveolised pidurdavad ja (moodustavad kolonne).

Ja ma ei saa aru, mida siis tagaveoliste juhid roolis teevad, et muudkui spinn ja spinn (ilmselt rumalusi, ehk liputamisel gaas tõitsa lahti või lausa pidur põhja). Mul pole kordagi tagaveoga spinni tekkinud, esiveoga küll (langusega kurvis viskas Audi 90-l tagumiku sõidujälgedest välja, gaas põhja ei aidanud, vajutasin pidurit, õnneks teeserv oli lauge). Tagaveolise liputamine saab tekkida ainult liigsest kiirendamisest ja kui veidi varvast tõsta, jätkub kiirendus aga auto ei liputa, palju lihtsam kui esisilla kaudu esiveolisel tagasilda ohjeldada.

KÄRSS: sõidan igasugustes oludes maateedel,ja vahet ei ole mis veolisega,ja pole kunagi mingeid probleeme läbivusega olnud. Oskavad ka teised peale sinu sõita. jah ja mida sa siis tipptunnil näed linnas? näedki et enamus sõidavad üksi või kahekesi, JÄRELDUS ju neil pole ka norm. ajaks tööle minnes naabrinaist kaasa võtta. TÄHENDAB SINA OLED ikka erand,et pidevalt 3-4 inimest autos.

"fritsud õpetavad ... "
kle, kärss, nüüd läks küll vähe paljuks vist. ära enam peale võta. soomalsed pole kunagi sakslasi fritsudeks nimetand, see oli ikka nõukogudemaal nii.

tead mis, mine ja harjuta parem tagaveolisega sõitmist, praegu just tuiskab ja nii on sul eriti hea võimalus kõigile esiveolistele "koht kätte" näidata. eeldusel muidugi, et sul ikka on auto, mida juhitakse rooliga, mitte mingi konsooliga.

>kui keegi lähebki sinna ja saab teha sarnase pildi, siis hakkad niikuini spekuleerima jne

Sellest sai kirjutatud ju kohe alguses, et vanu jälgi pidi ees sinna sõita oleks pointless, nagu oleks ka video/foto tegemine, kuna igaüks võib maasturi järel nööri otsas sinna misiganes auto vedada. St sel teel on omad iseärasused, rääkige kuidas lõpuni jõudsite, mis kohad olid kergemad/raskemad, kui sügav reaalselt lumi seal järve ääres hetkel on (kes tee kõrval end ümber asusid keerama) jne. Sellepärast olen ka hoidunud igasuguste "tõestavate" videote tegemisest, kuna ma pole kindlasti ainus, kes suudaks ka video peal musta valgena näidata. Ehk siis korraga lähiplaanis (sõiduvead) ja kauges plaanis (suund, kiirus) ei filmi ükski kaamera ja kui lased ühes esirehvis rõhu poole at-i peale ja teise 3-le (mis videost välja ei paista), siis suudab igaüks jätta esiveo kinni ka üsna labastes kohtades. Ehk siis video tõesti ei tõesta eriti midagi, showbusiness ei ole siin praegu teemaks ja vahetu oma kogemus millegi tõestamisel maksab palju rohkem kui kellelegi teisele millegi selgekstegemine.

> mida sa siis tipptunnil näed linnas? näedki et enamus sõidavad üksi või
> kahekesi, JÄRELDUS ju neil pole ka norm. ajaks tööle minnes naabrinaist
> kaasa võtta. TÄHENDAB SINA OLED ikka erand,et pidevalt 3-4 inimest autos

Tubli Sherlock, maainimene ongi Tallinnas erand, nagu on ka linnainimene maal. Õigemini linnainimene sõidab mööda lahtilükatud maateed ja pärast räägib, et ta käis ka maal. Sellepärast ma soovitangi üksinda linnas sõitjatele esiveolist!

No ma ei tea kus "maal" sina elad, aga siin on küll enamasti 1 inimene autos.Tegemist on küll niivõrd "maaga" kui eestis veel võimalik, vastu läti piiri metsas.Ja kõigil on esiveolised.See sinu tagaveoliste jutt hakkab juba kergelt patoloogilist seisundit näitama.

Praegu on lumi juba selline, et traktoritel oma suurte ratastega ja seda ilma haagiseta lumes liikumisega raskused, nii et ei esi-, taga, ega neliveolised sõiduautod enam põllul ei liigu...nii et sellise koha leidmine kus veoskeeme võrrelda ilmselt probleemid.
Praegu saab põllule vaid "Kummijukudega" või siis "Kirovetsi" satastega, nagu Topgeari Toyotsidel kui nad põhjanabal käisid...

ei kärss siin eespool väitis, et ta sõidab läbi hangede, mis on autost kõrgemad ja seda tagaveolisega.

Jah väitsingi, et kui lagedal on tee ääres kõrge põõsas, mille taha koguneb kõrge hang, siis ei hakka mitte kühveldama iga hange pärast, vaid sõidan läbi, nagu teevad kõik neil maateedel sõitjad. Sellest läbijõudmine sõltub pigem kiirusest ja auto massist, mitte veoskeemist. Eile samas jäigi maale minemata, sest helistasin koju ette ja külla viivad teed olid kinnijäänud autodest umbes.

Varem juba mainisin, et külas on kõige rohkem esindatud vanemad tagaveolised (kusjuures neist enamus on bemmid-mersud ja ka Ladad). Aga sel aastal pole ma pidanud välja sikutama mitte ainsamatki tagaveolist, ainult neid väheseid esiveolisi. Kusjuures nende kinnijäämise põhjus on seotud just nimelt veoskeemiga - tuisanud teel, millel jää all, ei jaksa masin enam edasi minna. Kui võtad gaasi maha, oledki kinni, kui üritad säilitada kiirust, libiseb nina tee pealt ära (vanad kruusateed alati kaldu kuhugi poole) ja lõpetad lumevallis. Ega pole ka tagaveoline nüüd mingi eriline sikutaja, aga enda järel neid esiveolisi vedada samas suht lihtne, sest esivedu pääseb edasi küll, kui köis takistab ninal kraavi vajumast ja veetav auto ka ise sõita üritab. Probleem on pigem neist kinnijäänud autodest hange kaudu mööda pääsemine (et enda järel sikutada saaks, tagurpidi ei sikuta tagaveoline suurt midagi), seni on õnnestunud, aga ei tahaks senist õnne ära sõnuda...

Täpselt sama palju eelarvamusi kui siin foorumis tagaveoliste aadressil, näeb ju igapäevaselt ka linnas (see nädal kõik päevad hommikust õhtuni Tallinnas ainult roolis istunud ja tööasju ajanud). Kui on mitu rida, ise seisan teises reas, siis kõik ronivad alati kõrvale, et kiirendades minu ette pääseda. Mu oma sõidustiil on selline, et 0->50 max võimaliku kiirendusega ja edasi rahulikult (suure auto puhul öko) ja need esiveolised, kes enne ridade vahel tõmblesid ja kõigist mööda üritasid pääseda, jäävad millegipärast alati maha ning pärast sõidavad linnas 70-ga mööda ja teevad nägusid:). Tean, see on provokatsioon, aga mingite tõestajate pärast ei näe ka ise põhjust oma sõidustiili muutma hakata ja neid esiveolisi ette laskma. Paremini kiirendavad vaid neliveolised ja ka mitmelt "taksomersult" olen "pähe saanud" (tõenäoliselt LSD või blokeeritav differ, just mersudel levinud), sel talvel mitte üheltki esiveoliselt. Tõsi, samad imetillukesed esiveolised, mis ka talvetestides häid kiirendusaegasid näidanud (Picanto, Aygo jms), liiguvad peaaegu võrdselt, aga erinevalt muust Euroopast ei osata Eestis nii väikesi autosid hinnata (üleeelmise talve sõitsin RHD Vauxhall Corsaga ja kasutasin kah mõnuga kerge esiveolise eeliseid, aga järskudel lumistel tõusudel linnakontori maa-alusest garaazhist väljasõidul olin hädas ka sellega vaatamata uutele naastrehvidele, sellepärast maha müüsingi). Selles lõigus olevat juttu samuti raske tõestada, sest terveks talveks ju autosse videokaamerat filmima ei pane ja pärast seda 4-5h/päevas ülesse ei riputa... Küll aga plaan ka sellele Volvole hakata otsima uut tagasilda, mis teeks auto kaherattaveoliseks, siis liiguks VEEL paremini.

Hea näide veoskeemide võrdluseks oli ka möödunud nädalavahetusel toimunud uunikumide talveralli, kus nii esi- kui tagaveolised olid kõik ilma elektrooniliste lisadeta ja valdavalt üherattaveolised. Arvustusi internet täis, sh kiiruskatsete kohta, kes kohal oli, nägi oma silmaga seda vahet, kuidas üks või teine veoskeem täistuisanud teedel lumes liigub. Seda ilma mingi lavastamiseta, kuna kõik üritasid anda endast parimat. Muidugi nägi seal ka vastupidist olukorda, kus mõni mees iga natukese aja tagant teelt välja pani:)

Ma ei tea, miks Kärss sellist iba siin ajab.
Eile kui oli lumemöll, siis nägin kuidas üks taksist oli väga hädas oma vana mersuga. Aga noh vbla olid kummid siledad :)
Mäletan aastaid tagasi kui maal olid Volvo 740 automaat ja esiveoline Lada. Siis Volvo oli ikka väga mannetu. Sulalumes ta ei saanudki koha pealt minema, tuli kambaga lükata. Lada oli kindlasti edukam.
Kunagi kui kopikas sai esiveolise Ladaga asendatud, oli väga suur vahe läbivuses esiveolise kasuks. Tollal ajal olid ainult suvekummid.

Mõlemal on omad plussid ja miinused..kui vähegi oidu peas on saab mõlemaga eduliselt sõita. Kui vähegi raha rahakotis on saab nelikveolise osta..

to: Kärss

Nüüd tulid su rullnoka omadused välja:) Foori alt täiega minema! Aga äkki teised ei viisi sinuga võidu kiirendada? Esiveolistel on pea alati veoteljel suurem koormus, kui sinu Volvo veoteljel, seega on (peaks olema) esiveolisel libedaga parem start! Olen küllalt praeguste ilmadega nn ära teinud foori all tagaveolistele, eriti nenele vanematele, millel pole ka teist ratast kaasa haaravat veojõukontrolli, mis minu ühel autol on! Aga mis siin ikka, sõdi edasi ja tule ikka uute olukordadega välja, kus sinu arust tagaveoline parem on, kuigi algul väitsid, et ainult paksu lumega mäkke tõusul on parem, siis nüüd lisandub sinna muidki olukordi ehk tagavedu on sinu jaoks täiesti jumal.

see link on siin juba olnud, aga loe siis uuesti Kärss: http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/test/2005/11/?headerID=
134

Mida sa luuletad, siin ju selgelt kirjas, et täiesti omaette äärmuslikult halva grupi paigalt kiirendades libedal moodustavad tagaveolised! Ja palun ära hakka siin jälle mingit rehvi jama ajama!

esiveolisega kinni jäädes on võimalik esirattaid suunata nii paremale kui vasakule et oleks võimalik auto liikuma saada. tagavedusega peab jumalat paluma kui kinni jääb. mul pemari ja kogesin seda ka täna et tagavedu on koerakaka. autol all uued naelrehvid. välja sai auto traktoriga tõmmates.
kinni jäin kerge kaldega tee peal kus tee oli kaldu ka paremale poole niiet tõmbas korra ratta ringi ja taguots vajus lumehange. esivedusega oleks saanud autot suunata.

Täpselt sama palju eelarvamusi kui siin foorumis tagaveoliste aadressil, näeb ju igapäevaselt ka linnas (see nädal kõik päevad hommikust õhtuni Tallinnas ainult roolis istunud ja tööasju ajanud). Kui on mitu rida, ise seisan teises reas, siis kõik ronivad alati kõrvale, et kiirendades minu ette pääseda. Mu oma sõidustiil on selline, et 0->50 max võimaliku kiirendusega ja edasi rahulikult (suure auto puhul öko) ja need esiveolised, kes enne ridade vahel tõmblesid ja kõigist mööda üritasid pääseda, jäävad millegipärast alati maha
Täiesti nõus Kärsaga. Kuid siin on üks aga. Kui seisask her. Kärss esimeses ja keegi esiveoline teises reas oleks situatsioon täiesti vastupidine. Miks? sellepärast, et nagu linnapildis võib nähe hetkel, siis esimene rida on alati lumisem, sest mõni veokas riivab valli ja ajab lund teele tagasi, Ja soolasegune lumevall suleb ikka esimesse ritta, jne. On mitmeid kohti kus esimene rida täiesti lumega ja jääga kaetud ja teise rea sõidujäljed kuivad.

TO A4V6: tagavedu ei ole jumal, mul ju mitu esiveolist ootavad lume sulamist (üv olemas ja kindlustus jookseb, lihtsalt sõita ei saa praegu, või oleks ebamugav linnas) ja vaid 2 tagaveolist autot, millest vaid ühega sõidan (bussi ei vaja talvel). See on täiesti praktiline valik, sest sama hästi võiksin ju kasutada ka suvel väga raju minekuga 4.7kg/hj kohta esiveolist, aga praegu lumepudrus tundub see pointless (kuigi numbrite järgi oleks põhjust kõvatada foorumis küllaga). Rullnokaks sõimamise olen muidugi ära teeninud, aga veelkord, ma ei kavatse kellegi teise arvamuse pärast oma sõidustiili muuta ning liikluses piduriks hakata. Jutt käis just võidu kiirendajatest, kes tahavad minust mööda lõigata teise ritta kuhugi trolli ette vms... eks ma muidugi ise lõikan kah, kui see annab võimaluse trügimata ja ohutult munedes kiirendajate kolonne välitida. Täpselt seda sama teevad ka umbes pooled tagaveolised taksomersud, igapäevaselt, sh ka põhjamaades. Ise kasutan kah aegajalt EDL-iga uut esiveolist (A6), linnas liiklemisel on tõesti suur vahe laiatarbe esiveolistega, aga see on oma paarkümmend korda suurema hinna juures ikkagi nii madal, et koju sellega ei pääseks, vedrustus raputab iga konaruse peale, suured pidurikettad nõuavad meie talve jaoks mõttetuid madalprofiilirehve - tehtud Lõuna-Euroopasse nagu enamus tänapäeva autosid (olenemata veoskeemist).

Varem tõin välja, et kui odava klassi autod on reeglina esiveolised ja vähegi jõukamatele mõeldud (suuremad) autod tagaveolised (vastuväiteid?), siis praegu on see pöördunud vaidluses pigem tagaveoliste kahjuks. Parklas neid "ehitajate leksuseid ja bmw-sid" vaadates jääb mulje, et paljudel nende omanikel pole raha isegi mitte protirehvide jaoks ja sõidetakse ammuammu majandustõusu tingimustes ostetud ning tänaseks vanaks saanud kulunud rehvidega, millega veel nibinnabin ülevaatuselt läbi saab, lisaks sageli ka rattad lääpas või rehvid ebaühtlaselt servast kulunud (sild paigast ära), ja kui see kombineerida veel LIIGA laia rehviprofiiliga (edev, mitte praktiline, edevuse pärast ju ehitajaid neid luksautosid ostsidki), on tehtud tõesti valesti kõik mis teha annaks, et igas võimalikus kohas kinni istuda.

> Esiveolistel on pea alati veoteljel suurem koormus, kui sinu Volvo veoteljel

Ei maksa unustada, et mittevedavad rattad pidurdavad lumepudrus autot väga palju. Tagaveolisega kiirendades esisilla koormatus väheneb, esiveolisega kiirendades tagasilla koormatus kasvab, nii et isegi võrdse koormatuse puhul on siin tagaveol eelis. Tagaveoline on esiveolise kõrval pea alati suurem, sellepärast pole ka olukord reeglina päris võrdne.

>Aga sel aastal pole ma pidanud välja sikutama mitte ainsamatki tagaveolist, ainult neid väheseid esiveolisi. Kusjuures nende kinnijäämise põhjus on seotud just nimelt veoskeemiga - tuisanud teel, millel jää all, ei jaksa masin enam edasi minna. Kui võtad gaasi maha, oledki kinni, kui üritad säilitada kiirust, libiseb nina tee pealt ära (vanad kruusateed alati kaldu kuhugi poole) ja lõpetad lumevallis.<
Aga vat sellega ei ole nõus. Kuna sellel aastase lumega pole olnud mitte ühtegi korralikkus sula, siis meie kõrvaldeedel ei eksisteeri sellist nähtust nagu jää lume all. Ma rõhutan JÄÄ. On küll kinnisõkutud lumi, aga see pole korraliku talverehvi jaoks libe.
Ja isegi kui oleks selle lume all puhas jää ei tuleks seal tagaveoline paremini toime, kui esiveoline. See siis sellepärast et, pakuvad paksud tuisuvaalud piisavalt külgpidamist esiveoliste esimestele rehvidele, et mitte päris teelt otse sõita. No muidugi kui pedaal põhja vajutada, siis saab igasuguseid imesid korda saata. Mõistust peab kah ikka olema.
Ja juhul kui ikkagi on tee nii libe et esiveoliste esiratastel pole pidamist ja libiseb vallis, siis sellises olukorras muutuks ka iga tagaveoline alajuhitavaks ja oleks seal samas esiveolisel seljas. Ja ei maksa mulle hakata ajama seda juttu, et sa vajutad gaasi ja tagaveoline muutub hetkega ülejuhitavaks. Ega ikka ei muutu küll. Kui esimesed rattad juba libisevad, siis gaasi vajutamine annab nende libisemisele ainult hoogu juurde. Jah mõne ajapärast ikkagi tagavedu hakkab tagumist otsa ette ajama, aga meie kitsaid maateid arvestades oled sa selleks ajaks juba ammu lumevallis.

Reikin räägib kinnijäämisest, aga ma arvan, et sõidan siiski ekstreemsemates tingimustes kui enamus (mitte kõik) siin sõnavõtjaid, aga ei õnnestu mul see kinnijäämine kuidagi... Isegi köis on teiste sikutamiseks kokkupakkimata, aga Volvoga seda häda pole tekkinud. Muidugi talv pole veel läbi, vara hõisata, ehk on suurem lumetulek veel ees.

TO kaktuseviin: tähelepanek õige, ma reeglina sõidan ikka ise esimeses reas just samal põhjusel, et seal lund rohkem, sõitjaid vähem ja tänu sellele pääseb kolonnidest paremini mööda. Suvel sõidan samuti esimeses reas, kuna vasemas jääksin jalgu kiiruseületajatele.

Link räägib konkreetsetest autodest, mitte veoskeemist. Millegipärast arvan, et isegi Hindustanid sobiks meie talve paremini kui 300C. Käisite nädalavahetusel ekstreemsusi vaatamas uunikumide talverallil? Kui mind ei usu, lugege seda, mida teised kohal käinud ja osalejad kirjutavad.

> Ja juhul kui ikkagi on tee nii libe et esiveoliste esiratastel pole pidamist
> ja libiseb vallis, siis sellises olukorras muutuks ka iga tagaveoline
> alajuhitavaks ja oleks seal samas esiveolisel seljas

Ära unusta, et tagaveolise esiratas veereb, talle ei mõju muud jõud. Esiveolise esiratas peab ka tervet autot edasi sikutama ja seda pidamise piiril (nagu tagaveolise tagarattad). Sellepärast esiveolise esiots ongi kaldus teel kerge kallaku suunas vajuma. Tagaveolisel vajuks tagaots, aga esiots on ikka seal, kuhu ta roolinud oled. See on kaldus teel üsna tüüpiline, et sõidad tagaveolisega aeglaselt ja pikalt külg ees, tee servas saab parema pidamise, aga seisma jääda pole vaja. Esiveolisega nuta või naera, aga nina vajub teelt ära valli, ise välja ei roni, aga välja saab tagurdades, siis on jälle nina keset teed, natuke maad ja uuesti vallis. Mõttetu vaidlus, ma pean ju praegu pea iga päev neist esiveolistest valli kaudu veel möödagi pääsema ja siis sikutama. Sellepärast ma väidan ka pidevalt, et esivedu sobib linnas üksi sõitmiseks, kusagil parklas manööverdamisel on needsamad esiveo omadused ainult kasuks, kerge kallakuga lumistel maateedel aga puuduseks.

Aga ootame sula ära, siis hakkab nalja saama ja õnnestub tõenäoliselt ka tagaveoga kinni jääda:)

>Ei maksa unustada, et mittevedavad rattad pidurdavad lumepudrus autot väga palju. Tagaveolisega kiirendades esisilla koormatus väheneb, esiveolisega kiirendades tagasilla koormatus kasvab, nii et isegi võrdse koormatuse puhul on siin tagaveol eelis. Tagaveoline on esiveolise kõrval pea alati suurem, sellepärast pole ka olukord reeglina päris võrdne.<
Heiheihei. Aga ei maksa ka unustada her Kärsa sõna, et esimesed rattad pressivad tagumistele ratastele lume tugevaks ja siis esiveolise mittevedavatel ratastel pole ju peaaegu mitte mingit takistust peale veeretakistuse. Vastupidiselt tagaveolise esiratastele. Tegelikult seda ma tahtsin ka ühes oma eelmistest postitustest öelda, aga ei osanud õieti sõnastada. Aga nüüd tuli sõnastus paremini välja.
Ja veel, lumepudrus kiirendades ei ole see kiirendus just märkimisväärne ja ka siis koormatuse kandumine sillalt silllale samamoodi juuuuu.
Ja siis veel. Kuna her. Kärss võrdleb siin ikka vanade tagaveoliste volvodega ( jah lõpuni aus olles ma ei tea, kui palju nad kaaluvad) aga ma ei usu, et rohkem kui tänapäevane keskklassi esiveoline. Mille kekmine mass jääb sinna 1500kg. juurde. Pigem arvan, et need vanad volvod (rõhutan, et arvan, ei viitsi otsida:D) Jäävad oma massiga sinna väikese keskklassi autode juurde, nii 1200- 1300 kg.

Aga, miks siis tagaveolise tagumine ots, saab teeäärest, kus on parem pidamine tuge, aga esiveolise esimene ots ei saa sealt ültse tuge ja sõidab valli. kas siis paremal teepoolel on vallid kaugemal kui vasakul teepoolel. Aga mis siis saab, kui sõita seda teed vastassuunas?
Ja see her Kärsa näide, kus ta sõidab mitu kilomeetrit külg ees sobib ikkagi rohkem kevadise sulaga ja puhta vesise jääga, mitte tuisanud talvise teega. Aga seal sõitmine on nii tagaveo kui esiveoga paras loterii.
Lumise teega peaks olema see tee külgkalle ikka meeletu, et see auto esiosa kraavi ajaks.

Oli veel juttu foori alt startimisest,minu massinal (98 mondeo)all vanad vallai protid,ilma naelata ,esirehvid tsipa kulunud...kuid ei ole veel näinud ,et miski tagaveoline minust libedal startides(siledal maal) kiiremini liiguks..) aga ehk pole sellist inimest ja tema autot veel kohanud... ja muide,siin ühes teises foorumis keegi härra ehitusekspert--vist-ALO,mainis ,et ainult kvaliteetrehv päästab jne...ei viitsinud sellesse juttu eriti pikalt süüvida-MINU jaoks on tähtis INIMENE kes rooli taga istub! Muu on rohkem teisejärguline-kui räägitakse tavaautost ja tavakiirusest.Lähtun siis loomulikult ka sellest,et nii kallil kui odaval rehvil on protektor ikka olemas... Kõik algab siiski ju juhist..või kuidas?Miks siis tänapäevased UUED autod end kraavis ja mujalt leiavad? kas nad ise ,oma vabal tahtel sõidavad sinna?Olin elus esimest korda 20 aastat tagasi lada roolis ja seda talvel.Õppisin sõitma nii,et libedaga panin kurvis hange kohe,sain teada mis see tähendab..ja olin üpris vana siis ..19.Või ikka ,et mitme tonnine rehv alla ja kindlus kasvab kiiruse suurenemisega...ise sõidan väikese ehk siis enda pisimasinaga talvel normaalkiirusega 90-100 vahel..spidoka järgi ja see sunnik valetab oma 3-4 km..(loomulikult vastavalt tee ja ilmastikuoludele,kui ikka päike särab ja tee ilus annan minna,seda siis protiga ja ei hakka arutama,et kas teeb müra jne...see POLE MINU joks probleem ega põhiline..kuna kasutan eestis autot harva ja siis on sellega sõitmine lausa lust ja lillepidu ..vahelduseks külmiku vedamisele...kus müra on ikka täiega tajutav-(ka öösel..). Lihtsalt - UUS JA KALLIS KVALITEETNE REHV ei ole imerohi...meie tingimustes ja kiirusepiirangutega EESTI VABARIIGIS.Ja ma näiteks ei näe mõtet enda omale midagi kallimat alla pannagi? Kui pidevalt ei kasuta. Lihtsalt läks hinge see niiöelda tahmarõnga mahategemine.Punkt.Tõmban hinge.

tehnikule....kui autol amordid läbi, ei aita ükski rehv :)