Selle talve algus on kuidagi väga õnnetult alanud... polegi nagu talv veel alanud. neid teel väljasõite on tugevasti rohkem, kui statistika näitab, ka minu väljasõitu see ei kajasta- väga vedas mul. Värskelt sadanud lumi ja lörts kaotavad autol igasuguse pidamise. Viljandisse sissesõitvad maanteed nii Pärnu poolt, kui ka Mustla poolt sisaldavad madalaid lõike, kus ootamatult ilmuva jääkirme tõttu ei püsi auto enam omas reas...

Selliste pärast juhtuvad sageli ka õnnetused, kes ei hinda olukordi õigesti ning samas kasutavad pastlaid rehve. Sõidan igapäev pikki otsi vw golfiga, esivedu, suur mootor, tutikad väga head rehvid, mis lamell plus naast- goodyear ultra grip extreme ja pole kunagi liiga libe. NB ! Jääradasid sõidetakse päris jää peal ja saab ka sõita 120-150 km tunnis ja pidurdada ja jääda rajale. Kõik on kinni oskustes ja kui vähe libiseb siis see ok kui paanikasse ei satuta, kuigi seda ei juhtu kui on õige kiirus ja õiged rehvid. Tagaveolistest muidugi ei hakka rääkimagi, need ju loodud lausa perset viskama ja kinni istuma igalpool- tean omast kogemusest. Uuematel on küll miljon kontrolli peal aga kui ikka suur mersu millel 20 tolli veljed ja lamell rehvid all siis nagu lehm libedal jääl.

4vedu peaks siis igati õige kaup olema? kui jutt käib jäisest üdini libedast järvamaa osast (tallinna-tartu maanteel)

õige kaup on korralikud rehvid ja kaine mõistus!
mingi veoskeemiga ei ole siin pistmist!
täiesti mõtetu vaidlus tõesti sel teemal kas esi -või tagavedu või 4wd.

#Ütle, et sina oleksid Jaguar XF 3.0 Luxury -ga saanud paremad tulemused kui
#Suzuki Splash 1.2 GLS ESP -ga

Miks ma peaksin üldse võtma seisukohta autode osas, millega ma kunagi sõitnudki pole? Sina oled mõlemaga?

Kusjuures mind ei huvita üldse, kuidas kuhugi kiiremini saab. Aga mulle on VÄGA oluline, et ma üldse jõuaks sinna, kuhu plaanis sõita oli ning et mul oleks sinna mugav sõita, saaks kasutada talvel max lubatud kiirusi nii, et ma siiski tunnetan, mis tee ja auto vahel toimub. Sellepärast pole mul ka neid teelt väljasõitmise, avariide või veljega äärekivi riivamise kogemusi. Jäärajaautona pole ma ülalpool mainitud põhjustel eriti tagaveolisi pidanudki, kuna ma saan esiveolisega lihtsalt paremad ringiajad... mida ma siin ka kogu aeg väitnud olen! Aga mis tähtsust omab see ringiaeg, kui määravaks saab hoopis see, kas ma jõuan kogu perega koduni välja või pean naise koos pisikestega välja ajama, et auto saba kergemaks saada... Ma ei räägi ju linna parklast vaid kohast, kust ei sõida iga päev sahk läbi, aga ega elu selle pärast veel seisma ei saa jätta.

http://www.reporter.ee/2012/01/20/avariis-hukkus-21-aastane-
naine/ siin on siis tüüpiline tagaveolise auto õnnetus.
Sirge tee, mingit möödasõitu midagi ei tee ja bemm kaotab juhitavuse ja lendab vastutulevale autole sisse.
Vot just see ongi see asi, miks tagavedusid paljud vihkavad ja millest nad räägivad, kaasaarvatud mina, see on asi ,mida esivedu ei tee nii kergelt.

Loomulikult võib ka esiveo niimoodi matsu saada, aga kui selelga vähegi sõita oskad, siis on see sul tunduvalt kindlam teel.

Tagaveol eriti BMW puhul tuleb iga väiksegi eksimuse eest maksta lõivu, ehk siis ohtliku saba liputamise näol.
Kuni kiirus on väike, on seda kerge korrigeerida, aga kui kiirus on juba maantee oma, siis on seda väga keeruline täpselt kontrollida.
Maanteel juhtub see kõik väga kiiresti ja kerge on lasta auto korralikku külglibisemisse, kui ei reageeri kiiresti ja õigesti ,mis polegi nii lihtne.

Ei tasu unustada ka tõsiasja, et tagaveolisel autol tekib rekkaeffekt.
Ehk siis, kui rekkal tekib kabiinil mingi takistus, kasvõi järsk gaasi tagasi laskmine, siis hakkab tagant poolhaagis peale tulema ja kabiini viltu lükkama.

Tagaveolisel autol tekib sama effekt oma tagaveo tõttu, sõidad paksus lumes, lumi takistab esirattaid, tagaots aga lükkab peale, seetõttu hakkabki tagaratas vaikselt libisema ja libisemine kutsub omakorda kaasa külje ette viskamise.
Ehk siis kui otse lükata ei saa, siis lükkab külje suunas.
Sama effekti võite saada kasvõi naela surumisel, surute naela tugevalt seina otse, tõstate kogu aeg oma surumisjõudu ja ühel hetkel läheb see nael viltu, kuna te ei suuda seda jõudu kogu aeg otse suunata.

Tagaveolise autoga on sama teema, ta ei suuda oma veojõudu kogu aeg otse suunata ja seetõttu piisavalt suure takistuse puhul lükkabki külje ette.

Loomulikult on siin vele põhjuseid, nagu rooliga liiga järsk nõks, mingi lumekamakas suunab autot natuke, mis kutsub esile külje ette viskamise.
Annad gaasi natuke liiga palju.

Esivedu aga veab ennast ise kogu aeg otseks ,ta tagakere töötab stabilisaatorina.
Esivedu ei tee omal tagaotsa libedaks, tagavedu aga teeb tagaotsa vedavate ratastega libedaks.
Tagaotsa pidamine on paraku reaalsuses kujunenud tähtsamaks, kui esiotsa pidamine ,seda tõestavad ka mitmed testid, kus on jõutud järeldusele, et näiteks paremad rehvid, tuleb panna taha.

Loomulikult tuleb esiveoga olla ettevaatlik libedaga gaasi järele laksmisega, jällegi rekka effekt.
Kuid sellega on tunduvalt lihtsam hakkama saada, kui tagaveoga.

Tagavedu ei andesta nii suuri eksimusi, kui andestab neid esivedu.

Ehk siis keskmisel juhil on esiveolise autoga lihtsam ja turvalisem sõita, kui tagaveolisega.

Ma ei väidagi siinkohal, et tagaveol ei oleks ühtegi eelist ,aga kui rääkida igapäevasest liiklemist ja maanteest, sest seal on põhiohud, siis on esivedu kindlalt meie kliimasse kõige sobilikum kaheveoline auto.

Linnas pole eriti vahet, sest seal kiirused nii väiksed ja kui linnas suudad ka matsu panna, noh siis paned seal iga veoga matsu, siis oledki lihtsalt lammas ja ära autorooli roni.

Ütlen veel kärsale lisaks, et ma ei räägi siinkohal erioludest, kus kuskil maakohas tuleb ronida ei tea mis lumehangedes ja küngastest , kus oleks nagunii mingi nelikveoline ural või uaz maastur sobilik.

Ma räägin ikkagi sõitmisest läbitavate teeoludega nagu need meil tavaliselt maanteedel on.
Eelkõige ma räägingi igapäevasest maanteedel sõitmisest.

Ka kui minna maanteel möödasõidule üle tee keskel asuva lumevalli, siis tagavedu tahab väga saba ära visata seal, esivedu on aga tunduvalt leebem, seda valli ületades.
Tõsi ta vibab ka, aga tunduvalt vähem ja tunduvalt lihtsam on kontrollida ja saad natukenegi gaasi anda, aga tagaveoliseks viskaks gaasi andes tagaotsa ära, eriti bemmil.

" Ema anna padruneid" jutt on sul jälle.

..aga tagaveoliseks viskaks gaasi andes tagaotsa ära, eriti bemmil.

mingi erilise bemmivihkajaga vist tegemist. bemmifoob.

Ei ole bemmivihkaja, lihtsalt bemmil on ergas mootor ja tagavedu, aga talvel need kaks asja midagi head ei too.
See ergas mootor põhjustab lihtsalt seda, et vähimgi gaasivajutus kutsub esile saba liputamise.
Ehk siis tuleb bemmil gaasi eriti õrnalt veel anda, aga see on ju jälle lisatöö autoroolis.

täpsusta palun milline bmw mootor on ergas 1,6 või midagi muud?

Jah, ma ka ei tea bemmil ühtegi ergast mootorit.

inimene peab oskama hinnata nii 4x4 , kui ka esi kui tagaveo juhtimise eripärasid, kui seda ei oska siis mingu kuhugi platsile harjutama
ps ise hindan tagavedu ilma igasuguste elektrooniliste abimeesteta, sest see on kõige mugavm liikumiseviis, eriti talvel

Sooh, täitsa huvitav vaidlus......kas keegi pole selle peale tulnud, et talvesõit oleneb ikka eelkõige sellest puhvrist seal rooli ja pedaali vahel?
Ma ise sõitnud nii esi-, kui tagaveolistega, mõlemil omad plussid ja miinused. Minuarvates annab tagaveolise autoga ka tagaratastega juhtida, esiveolisel see omadus aga puudub.
BMW pole kah mingi koll.....sõidan viimased 6a sellisega, pole nagu häda midagi.....

#võib ka esiveo niimoodi matsu saada, aga kui selelga vähegi sõita oskad blablabla

Ja kui tagaveoga VÄHEGI sõita oskad, ei teki elu jooksul kah kordagi neid probleeme. Aga mingeid eeposeid foorumites kirjutada enda käpardluse õigustamiseks...

"Rekkaefekt" on veel eriline lollus. Mõtle natuke järele, mida siin kokku sogasid! Rekka vedavate ratastega pidurdamine (suure massi ees olevate ratastega pidurdamine) on ju sama mis esiveolisel autol mootoriga pidurdamine, mitte tagaveolisel! Just selle pärast pidurdavad rekkal järelhaagise/poolhaagise rattad tugevamalt kui "veduri" enda omad, ehk siis sama efekt, mis on igal tagaveolisel autol mootoriga (vedavate ratastega) pidurdades. Oled üldse rekkaga libedal sõitnud kunagi või jälle teoretiseerid ja eksitad inimesi oma väljamõeldistega?

Ainult bemmi jutuga saab osaliselt nõus olla, seda mitte niiväga auto vaid nende poisikeste tõttu, kelle unistuseks ongi vana bemmiront, mis ostetakse selleks, et "külge lasta", remondi ning rehvide jaoks raha ei jagu jne. Nendega juhtubki. Aga ei maksa unustada, et enamike bemmidega ei juhtu kunagi midagi, kuna enamik bemmiomanikke on juba jõudnud mähkmetest välja kasvada ega tegele liikluses rallitamisega. Imprezadega juhtub veel rohkem, olgugi et on nelivedu ja ideaalne ralliradade auto, hakkame nüüd neliveolisi materdama?

kas on ikka lubatud kirjutada algul nimega solksolk,siis klemmikas ja nüüd rainmees27?

mõned on peris lolliks ära läinud:

#Ja kui tagaveoga VÄHEGI sõita oskad, ei teki elu jooksul kah
#kordagi neid probleeme. Aga mingeid eeposeid foorumites
#kirjutada enda käpardluse õigustamiseks...

IGA masinaga, absoluutselt iga masinaga on nii, et kui vähegi sõita oskad ja pea töötab, jõuad turvaliselt punktist A punkti B.

nii tagaveolise, esiveolise, neljarattaveoga ja isegi jalgrattaga.

Vene aja lõpus oli peres kopikas 011 ja 09. Mõlemil olid suvekummid all. 09 oli selgelt parem õues olevast kõrgendikust üles ronimisel.
Sooviks kärsa põhjendusi ;)

Asi on sõiduoskuses mitte esi-,taga-, või neliveos. Andke endale aru, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt oma sõidukile ja teeoludele.
Talvel on algajale parim nelivedu või esivedu. Tagaveolised jätaks siiski kogenumale juhile.

Nokkeli eelviimase lause kohta: Tulin paar tundi tagasi linnast ja sattusin sinna just kõige lõbusamate teeolude aegu. Vist esimene kord elus õnnestus näha pealt kahte üsna korralikku pauku samal päeval ja ca 10 minutiliste vahedega (Lasna kanalis ja ringtee alguses). Maale tulles samuti kraavid autosid täis. Hakkas silma, et asjaosalisteks ainult esiveolised (vbl ka juhus, aga see pole praegu point), kuid jälgi vaadates juhtusid peaaegu kõik kraavisõidud samal põhjusel - juht ei tunnetanud libedust ja juhitavuse kaotades tõstis jala gaasilt. Nii teeb just algaja/kogenematu juht, kellele nokkel esiveolist soovitab. Lausa kahju, et omal autos pardakaamerat ei ole. Loodan siin näha nüüd "vastuargumente", et tagaveoliste omanikud pidurdavad liiklust, kuna nad tunnetavad PAREMINI sedasama libedust:))

Viimane vestluslõik tuletab mulle meelde minu tähelepanekud esimeste libedate ilmadega, kus ma olin täiesti normaalsete kiirustega sõites justkui üks väheseid elujõulisi spermatosoide surnud liikluses.
Ainus selgitus mis ma sellele suutsin leida oli just seesama, et ilmselt on küsimus tunnetuses. Ainsad kes nö sammu pidasid olid mõned vanemad bemarid, ja ma ei räägi siinkohal mingist kihutamisest vaid mõistlikust linnas liiklemisest.

Seejuures kasutan oma peamisel igapäevaautol jälle kõva seguga lamellrehve (Nokian WR G2), mille kohta mu rehvivahetaja igaks juhuks küsis: "sa ikka tead, et on olemas naastrehv, lamellrehv ja M+S rehv" :-)


Tahaks siinkohal sisse tuua teema nn lõikamisest aga ma ei hakka ennast üles keerama. Selge näikse olema see, et (tänapäevase) autoga lumele (ka mõnemillimeetrisele) sõita ei tohi ...

No Kärss ja ddig, kas ülevalt poolt tuli nurin, et klikke on väheseks jäänud?

Mul on ka coupe quattrol lamellid all ja jää peal (mis meil ka enamasti kõrvaltänavatel on) on pidamine nullilähedane, väga ettevaatlikult peab sõitma. On ju vana auto!! Uuemal naelad all ja ESP ning esivedu ja oluliselt kindlam, pole põhjust olnud lubatust aeglasemalt sõita, aga ega ma ka ei jõua siin gurudele vastu vaielda, las sõidavad oma volvo kärakatega edasi ja peaasi, et ise rahul on, enamik näeb igapäevaselt kuidas need samad volvodki kinni ja kraavis istuvad, teistest tagaveolistest rääkimata!

Muudetud 03.02.12 08:33

Tere ommikust. A6v6, mis tootja oma ja mudel too lamell on ka? Ma kasutan tagaveolisel ka uut naelkummi, ei ütleks, et kiilaks sõidetud lumeteel tal pidamine tunduvalt parem oleks lamellist, kurvides paneb otse kohe isuga. Ja pidurdamisel l'äheb loha üsna kergesti.

No kui lamell ei pea, siis su kiirus ei vasta teeoludele ja rehv ise pole ka vast kvaliteetsemate hulgast. Ise kasutan ja ei kurda, jäistel kõrvalteedel peab ise mõistusega sõitma ja trassil pole probleemi lubatud kiiruse hoidmisega.

Ära nüüd erutu a6v6. Ehk panid tähele, et kasutasin tekstis ka sulgusid ning see märkus ei olnud suunatud ühe või teise rehvitüübi kasutajatele.

Kõrvaltänavate kiilasjääl sõidan ka mina võrdlemisi aeglaselt, sest ettevaatlik tuleb olla kasvõi seetõttu, et lapsed võivad teele joosta vms.

Usu mind, kõva seguga lamelliga sõites on praegusestes oludes kogu aeg kehv pidamine aga üllatus-üllatus, talvel ongi tee libe. Pehmete lamellidega ja ammugi siis naastrehvidega ei näe ma üldse eriti põhjust libeduse pärast muretsemiseks. Rehvimüüjate statistikale tuginedes müüakse 60...85% talverehvidest naastrehvidena.

Kinni ja kraavis istuvatest tagaveolistest (Volvodest) võid märgasid unenägusid edasi näha :-)

Irw,mõned volvolised vist näevadki ainult unes end maanteede valitsejana.kuigi reaalis pilt midagi muud. Ei olnud teist eelnevail talvedel ,ega ole ka nüüd midagi rohkemat kui muinasjutu puhujat,ja kliki kogujat. Kuramuse hea fantaasija m6nel mehel ikka läbi selle teema olnud.isiklikult pole küll näinud et m6ni tagav.hunnikute kaupa talvel esiv. Hangest tirib. Ja muu huumor mida m6ningad alati nägema juhutuvad kui töõle sõidavad. Ok.samas oli endal ka juhus,kus mingi uuem mersu kiirustas mõõda,kuigi minugi kiirus üle lubatu..v6tsin sappa,100-140km keskmine kiirus, seda sirgetel,sest mõõdasõitudel,ristmikelt kiirendamisel jäi see mersu selgelt mulle jalgu.kuigi kw kindlasti 2x enam. Eriti trassil teistest autodest mõõdumisel,ehk siis oma ritta tagasi suundumisel oli selgelt näha kui vedel/ohtlik tagaveoline oli. Tavaliselt m6nus taolisi Ässasid.. Narrida. Seda eriti vanema diisel autoga tehes.

Punktikesele: ära unusta, et tagaveolised esitasid väga konkreetse kutse, aga MITTE ÜKSKI esiveoliste omanik ei käinud (või käis salaja ja ei taha sellest foorumis millegipärast rääkida).

Esitame siis uue kutse, rajaks uunikumide talveralli kvalifikatsioonirada, mida läbisid suur hulk nii esi- kui tagaveolisi uunikume. Käisin ise suurema grupiga seda läbi sõitmas, seal ka mitu naisterahvast, kel tagaveoga probleeme polnud. Ei olnud ka enamike esiveolistega (mõne puhul pidi ikkagi inimesed autost välja ajama), väiksemad-kergemad esiveolised võtsid selle tõusu väga eeskujulikult. Rallilegend ise asub siin http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=37982 ja vihjeks, et maanteemuhuga läbiti see 52 minutiga (sh ristsõna lahendamine, pildistamine) ja teistkordselt on läbitav ca 30 minutiga (koos kohustuslike pildistamispeatustega). Tulemuste avaldamine ei ole kohustuslik, aga võidab igaüks (kogemuste näol), kes foorumis targutamise asemel proovima viitsib minna;) Ei pea keegi kartma häbisse jäämist, rada on sõidetav igasuguse veoskeemiga ja praktiliselt igasuguse rehviga. Käin seal kindlasti veel ja luban aidata köiega ka ilma fooruminime küsimata:D

# oli selgelt näha kui vedel/ohtlik tagaveoline oli.

Oled kunagi elus proovinud näiteks suusatada, uisutada või lumelauaga sõita? Või on selline libisemine kah Sinu arvates tekkinud koba pärast, kuna inimesed ei oska suuskade-uiskudega kõndida? Need inimesed ei ole meditsiinilises mõistes terved, kes suuskadel püsti ei püsi. Ma ei mõista, kuidas on võimalik saada autojuhiload inimestel, kes pole võimelised isegi autot kontrollitud libisemises hoidma või mitte tajuma tee libedust, nii et see neile ootamatult tuleb! St võtaks igaühel aastaks load ära ja saadaks pikemale erivajadustega inimeste autosõidukoolitusele kõik, kes käivad autoga korra kraavis, äärekivis või põhjustavad avariisid. Olenemata veoskeemist, kuna ENAMUS tuleb toime kõigi veoskeemidega (ja neid käpardeid on ikka väga vähe, kes mingi veoskeemiga tavalistel teedel hakkama ei saa). Veoskeemi eelistus võiks põhineda ikkagi puhtalt mugavusel või eritingimuste korral (maal pärapõrgus) vajadusel, mitte enda võimetusel mingi veoskeemiga sõitma õppida.

# Tavaliselt m6nus taolisi Ässasid.. Narrida

Narrimise kohta: millegipärast, kui oma sportautoga suvel vahest harva liiklen, on kah mingid "ässad" igal pool provotseerimas. Ja kui ma kiusatusele vastu ei suuda panna ja enne rohelist tuld tõesti pöörded korra 8K-ni lasen, siis näen iga kord enda kõrval punnitatud kummisuitsu... aga kuna ma ise kunagi lollustega kaasa ei lähe, vaid sõidan ikka rahulikult oma sõitu, siis kujutan ette, kuidas kõik need wannabe sportlased pärast kelgivad, kuidas nad ühele sportautole ära tegid:) Su jutt kuulub praegu täpselt samasse kategooriasse.

Volga vs Citroen C-Zero
Algab: 50min 20sek
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=124915

Nägin seda saatelõiku telest siis kui ta eetris oli, kusagilt poole pealt ning nii suur vahe tundus igal juhul ebaloogiline.
Ilma käiguvahetusteta kiirendusel on kindlasti mingisugune eelis sarnastes tingimustes kiirendamisel, kuid midagi on selle võrdluse juures siiski valesti.
Nüüd siis nägin terve episoodi ära ning tähelepanu äratas see, mida hr. Eriste ütles 52:35 alates. Ma ei suutnud sama infot kuidagi välja filtreerida sidruni kohta?

Kärss & ddig

kas teie oleksite Volgaga võitnud Citroeni kui mõlemil oleksid all ettenähtud mõõdus vallai protid?

Uskmatule tuletaksin siinkohal meelde, et käesolev teema ei käi minu ega ka kellegi teise isiku ümber ning sellised küsimused ei ole asjakohased.

Sinu uudishimu mul ka parima tahtmise juures paraku rahuldada ei õnnestu, sest ma ei ole elus elektriautoga rohkem sõitnud kui lõbustuspargis nähtud põrkeautod ja golfikäruga.

Volgaga olen sõitnud vaid asfaltkattega teedel ning ei tea tema talvesõiduomadustest mitte midagi. Need kes teavad, on Volgat selles võtmes pigem halvas valguses meenutanud.

Protirehvidega olen mõned sajad (võib-olla isegi tuhanded) kilomeetrid talvistes oludes sõitnud, kuid ei pea ennast selle koha pealt asjatundjaks.

Hipodroomil sõitsin autoga viimati pea 20a tagasi, siis kui talviti sinna autoga peale lasti. Mul ei olnud tol ajal veel lubegi. Seega ei tea ma mitte midagi seal "testimise" ajal valitsenud oludest.

Huvitav,sõidan esiveolisega ligi 100000 aastas ja eriti naudin kiireid sõite just talvel.Ja kui masin vibama hakkab lasen alati gaasi järgi ja pidamine saabub.Kärsa teooria järgi peaksin ammugi kraavis olema.

Uskmatule:
Esiteks, ma ei tegele ennustamise või oletamistega, vaid räägin seda, mida ma ise näen või kogen. Volgaga olen sõitnud nii suvel kui talvel, viimati vist üle 20a tagasi. Elektriautosid olen kasutanud päris mitmeid erinevaid (Soomes elades) nii suvel kui talvel, need kõik olid aga tagaveolised, Citroeni elektriautost ei tea arvata midagi. Vallai prottidest samuti ei tea midagi, kuna ma eelistan korralike firmade rehve olenemata veoskeemist, mis on nagunii laiemad kui seal testis (mu maasturil on all 235/70 ja igapäevasel 4wd pereautol 225/70).

Teiseks, seal testis tuli ju hästi välja täpselt see, mida ma terve teema jooksul olen üritanud siin teemas selgeks teha, et jäärajal on väike esiveoline auto kiirem tagaveolistest (ammugi veel suurest) ja kuna ma olen üsna palju oma elus ka jäärajal võistelnud, siis sellepärast olen võistlusautoks omale loomulikult esiveolise võtnud. Aga mul pole selle jääraja võistlemise teadmisega eriti palju peale hakata, kui ma pean mahutama autosse kogu pere oma kodinatega ja kodutee on kinni tuisanud ning mitme päeva jooksul abi pole oodata. Sellises olukorras ma ei lähe mitte jäärada sõitma, vaid on oluline ainult see, et ma üldse kohale jõuaksin , seda sooja autoga (inimesi või nende asju autost välja tõstmata) ega peaks labidat, köit või mingeid liivakotte lisaraskusena kaasas vedama. Veoskeem on seejuures täiesti teisejärguline, kuid seab mõningaid piiranguid.

Tricepsile: Su postitus tõestab ju seda, et Sa oskad sõita. Mina oskan ka. Selliseid, kes aastakümneid kraavis käimata ja teisi müksamata on sõitnud, on siin teemas kindlasti veel hulgim. Vaata linna (õigemini lumevallidesse ja kraavidesse), neid on hämmastavalt palju, kellel on küll load, aga sõita ei oska ja tricepsi teooria vastaselt ikka juhitavuse kaotavad ja välja sõidavad. Vaatamata sellele, et paljudel kaasaegsetel autodel peaks ESP üsna hästi neid sõiduvigu korrigeerima.

See elektri auto mis Volgaga võistles oli...tagaveoline. Tehke omale FAKTID selgeks.

Ilmselt on sellel elektrikal ja volgal erinevad massid ja rehvid.

Olenemata sellest, kumb sild elektriautol veab, on vahed ebaloogiliselt suured ning ka mina kahtlustan, et kasutati eri tüüpi rehve.

huvitav, mis oli raskus vedavale sillale. Volga ju seest tühi, aind puuri torud. Punnil hunnik akusid, mis just kõiksevähem ei tohi kaaluda. Usun, et visuaalse suuruse vahest olenemata võis nende mass olla suht sarnane. Kuigi ei tea ööd ega mütsi el. autode kaalukategooriast :)

Paistab, et tänapäeva tarbijate harjumusi arvestades üritatakse kiivalt varjata seda, et auto tagaveoline, sest tehnilistest andmetest ei leia sellele ühtegi viidet.

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mitsubishi_iMiEV_(System_D
iagram)_E.PNG


Käisin ca aasta eest proovisõitu tegemas viimase Hyundai H1-ga ning Amserv´i müügimees vaatas mind pika pilguga ja küsis nö altkulmu, et kas ma ikka tean, et see on tagaveoline. Ma ütlesin, et loomulikult tean, et kas see on probleem!? Müügimees teatas, et kardetakse tagavedu nagu tuld.
Auto jäi kahjuks ostmata, sest väidetavalt pidi probleeme olema mitte ainult autode enda saadavusega vaid ka varuosade saadavusega. Sõiduelamus oli aga üsna muljetavaldav. Kaubiku kohta võimas diiselmootor (2,5L ca125kW) ja piiratud libisemisega diferentsiaal andsid päris hea dünaamika ja suutlikkuse. Sellisele autole polnud probleemiks ka asfaldil driftida, kuid see oli loomulikult tahtlikult esile kutsutud :-)
Nüüd sai ostetud hoopis Renault Trafic ning selle rahutu käitumine vaaludes jätab ikka kõvasti soovida.

Kärss. see narrimine käib taoliste ässade puhul,kes nügivad sul sabas,siis kiirendavad mõõda, ja muidu" tegijaid"aga kui nüüd ise veidi kiirust lisan,siis jäävad jalgu,sest rohkemaks nende oskused ei luba. jutt käis talvisest narrimisest,mitte sport-autoga suvel foori taga.talvel asi lihtsam sest siis pole eriti vahet kas 66kw või 166kw. põhimõte lihtne,kui oled kõva trügija,kiirustaja,siis ole ka mees ja ära ise hiljem jalgu jää. SELLEL elektriautol TAGAVEDU.raskuskese madal,ja raskus ühtlaselt jaotatud.kitsad rehvid. volgal raske mootor ees,tagaots kerge.laiad rehvid, loogiline ju et el.auto tegi ära.

võib-olla siin saigi määravaks see jahukotid pagasnikus efekt = jäle kogus patareisid tagaratste kohal?

Reedel pakkusin välja koha, kus enda ja auto võimeid proovile panna. Nädalavahetuse ilm oli lihtsalt võrratu, ilma igasuguse sajuta ja päikesepaisteline, läbi sõitmas käis seda rada inimesi isegi Võrumaalt ja Ida-Virust. Huvitav, kas keegi siinse foorumi inimestest kah proovimas käis või eelistavad oponendid järjekordselt foorumis teoretiseerimist praktilistele kogemustele? Kuidas kogemused olid?

# võib-olla siin saigi määravaks see jahukotid pagasnikus efekt = jäle kogus
# patareisid tagaratste kohal?

Pigem auto kaalu arvestades kerge nina. Sama asi annab ka näiteks sapakatele ja isegi esimootoriga Mosse 400/401 päris ulme läbivuse, olgugi mossel kerge ka tagument (mosse nina on nii kerge, et võtab ca 150km/h tuule alla, mis seab omad piirangud rallidel) ja ega ka sapaka mootor ei kaalu just palju.

oi, punktike on meil kõva äss talvistel maanteedel kõigile kohta kätte näitama. kui mina jõuan sulle järgi ja kohe möödasõidule ei saa minna , siis sitsingi sul seal sabas ja võimalusel lähen mööda ja jätkan oma tempos sõitu, ning kui sina nüüd mulle järgi tuled ja mul sabas sitsima hakkad, siis kahjuks näitab see sinu madalalaubalisust. ja seda ei ravi isegi mitte arst enam. ainult haud. ja kui end ravida tahad, siis tee seda kuskil üksi, ilma teisi kaasa tõmbamata.

Pole väitnud et äss. aga kui sõidan 90 alas 100km/h ja kui mõningail alati ikka eriliselt kiire,et neile kõik normaalselt liiklejad pidevalt jalgu jäävad,siis huvitav miks neil peale möödasõitu see kiirustamine kaob,mingi haigus või..siis ongi vahel mõnus taolisi tegelasi sama käitumisega tagant torkida. looder..mis sind see häirib,pole ma 30a jooksul ühtegi avariid põhjustanud,ega liiklusohtliku olukorda.kõike saab mõistusega teha.

mis oma tempo sul olla saab,,kui sõidan niigi lubatud+10km/h.järelikult taolised "alati kiire" tegelased,ise kõige ohtlikumad. Ehk ei luba Ego oma bmw,mersuga lihtsalt teiste sabas sõita pigem. ja miks mina peaksin,siis äkitsi haigem..olema,kui samale tegelasele samaga vastan? turvaliselt ohte hinnates muidugi. ja vahel harva,kui viitsimist jagub.

Punktikesele: kas Sa väidad seda, et maanteel pole tagaveolistega võimalik sõita 100-140km/h kiirusega sellepärast, et üks mersu kunagi ei tahtnud kiiremini sõita? Või kuhu Sa täpsemalt tüürid oma jutuga?

Muidugi ei väida.et pole võimalik kiiresti,kiiremini sõita tagaveolisega. pole ju seda väitnud. Aga antud juhul oli selgelt nähtav(mida ju tagasõitjana näen)et lihtsalt möödumisel eessõitjast,tekkis teatud kiirusest, tagaveolisel rohkem juhitavusega probleeme,kui esiveolisel. Seda just hetkel kui tagaveoline pidi kiirendama ja oma sõiduritta naasema,üle lumiste ribade,mis eraldasid sõiduridu. Jah kõik oleneb rehvidest,vilumusest,auto koormatusest jne. AGA seda momenti just tihti möödasõidul näha.et samaaegsel kiirendav ja pöörav tagaveoline pole just parim kooslus. Ja ära sea kõike juttu ühele pulgale, see on teatud detailidest ju nähtav,kas autojuht ei suuda kiiremini sõita,või lihtsalt pole tahtmist.

järelikult on tal lihtsalt möödasõidu lõpetamisel lihtsalt vale tehnika. mitte kunagi ei kiirendata üle lumevaalude sõitmisel. see on puhas lollus. ja miks ei või olla minu tempo lubatud +15km/h? miks see +10km/h siis õigem on? ja kui sina lähed teisele tagumikku, teda kiiremale sõidule utsitades, nähes eelnevalt, et ta on koba (sinu jutu ärgi), siis minu silmis oled sa lihtlabane mõrvar ja sind tuleks ühiskonnast elimineerida. see, et selle 30a jooksul pole midagi juhtunud on puhas õnn, mis ükskord võib otsa saada. minu vanust on küll sutsu rohkem kui kümnendik sinu staazist, aga tundub, et mõistus pole sulle veel koju jõudnd. te võite ju järgmises tanklas kinni pidada (eeldusel, et eessõitja peatub seal) ja siis talle monoloogi lugeda, tema sõiduvead ette lugeda ja üleüldse teavitada, et ainult sina, kui sõidukunn, võid lubatud kiirust +10 km/h ületada. teised peavad täpselt sõitma. ja üleüldse, 30a sõidustaazi ei ole minu silmis mingi näitaja. sellega võid pubekate ees keksida. ja seda, et sa ei ole selle ajajooksul mitte ühtegi liiklusohtlikku olukorda tekitanud, siis sellega võid vanaema ees keksida või sa pole üldse sõitnud.

jäi lõppu lisamata, et pöördugem nüüd siis tagasi ikkagi teema juurde. sai pisut kõrvale kaldutud.

Viimases autolehes jälle tagaveolised talvistes oludes tehtud testis abituks osutusid.

Pikisilmi ootasin millal see viimases Autolehes olnud artikkel siin teemas kajastamist leiab :-)

Mingit adekvaatsust testiautode ja nende seadistuse (rehvide) valikul aga järjekordselt rääkida ei saa. Kas tõesti peab kirjutama ajakirjas, et superauto ja sportauto on talvistes oludes kehva suutlikkusega ning jätta mainimata, et autodel olid all vaid suvistesse oludesse sobivate mõõtudega rehvid!?
Täpselt hetkel ei mäleta aga Lamborghini ja selle ameerika auto (mis iganes ta nimi oligi) rehvid olid suurusjärgus 255...275 laiustega. Ka kõrgusprofiil oli üsna niidirulli oma.

Ma kindlasti ei taha siinkohal öelda, et kummagagi nendest autodest keegi talvel sõitma peaks aga selliste omadustega sõidukite valimine sinna testi oli sisuliselt samasugune nali nagu hoburakendi autoga võrdlemine.

EDIT:
Vaatasin artiklist järele ning olin nende rehvimõõtude osas ülemäära optimistlik. Camaro rehvimõõdud olid 245/45 - 275/40 R 20 V ning Lambo rehvid olid 255/35 R 19 W - 335/30 R 20 W.

Üks tähelepanek veel. Testis hea suutlikkuse poolest esiletõstetud Dacia´l olid kõige väiksema kiirusindeksiga rehvid (v.a. Põrnikas). Kiirusindeksil kipub olema otsene (pöördvõrdeline) seos rehvi talviste omadustega.

Muudetud 10.02.12 22:11

Oodati juba hirmuga,eyt keegi sellest testist räägib:-)Jah,millegipärast on alati sada vabandust võtta,aga talvetestides järjekindlalt saavad tagaveolise d negatiivsema hinnangu.Ilma elektrooniliste abimeesteta on nad keskeltläbi ohtlikumad ebastabiilsemad.
Ja ega lai rehvimõõt ei ole kaugeltki igal juhul miinuseks.Jah lobjakas ja lahtises lumes lai rehv kisub,aga pakasega ,kui lumi kare,on lai rehv teinekord päris hea.Kui lambbole või Camarole dacia rehid oleks pandud vaevalt et n ad siis oluliselt paremad ei oleks olnud.
Audil oli kah lai rehv all ja pani omas klassis hästi.
Mersu klk aga tagaveolisena jällegi pälvis kriitikat.

Siledal pinnal (karedal lumel) ei ole tõepoolest rehvivalik nii kriitilise tähtsusega, kuid selline teekate kipub olema tõsine haruldus ning Eestis ei juleta millegi pärast sellele siledale lumele sõita isegi linnakiirustel :-)
Kui nüüd neid autolehes avaldatud teste vaadata, siis karedast lumest rääkimiseks ei ole vist otsest põhjust!?


Kohati on natuke murettekitav inimeste madal teadlikkus rehvivaliku olulisusest.
Varem olen rääkinud oma konkreetsest katsest kahe sarnase (erinev veermik ja kaalujaotus) auto all, kus vahetasin 195/65R15 205/55R16 vastu ja vastupidi. Isegi sentimeetrine erinevus rehvi laiuses (ja kõrguses) mõjus auto talvistele sõiduomadustele märkimisväärselt.

Käesoleva aasta esimesel päeval sattusin sõitma mõni aasta vana Audi A8 4,2TDI-ga. Iseenesest tore auto ja sõiduomadused küllaltki viimistletud. Samas pidi juba mõnesentimeetrisel lumelobjakal suuna muutmiseks kiirust vähendama ning järskudel pöörangutel (pisikestel ringteedel) tahtis esiots võrdlemisi kergelt libisema minna.
Paar nädalat tagasi sõitsin sarnastes tingimustes ca aasta vana BMW 530d-ga (univ.) ning ka sellele ei saa sõiduomaduste poolest midagi ette heita. Kiirendusel oli Audil loomulikult nobedam ning BMW-l sekkus veojõukontroll oluliselt sagedamini, kuid lumelobjakal manööverdades käitus bemari rahulikumalt.

Mõlemal autol olid all uued Nokian naastrehvid - Audil 255/45R18 ning BMW-l 225/55R17. Kaaluvahe on ca 100kg.

Siinkohal ma ei taha kindlasti öelda, et laia rehviga autoga ei ole võimalik talvel turvaliselt sõita. Minu tekitatud libisemised olid mingil määral katsetamise (piiride otsimise) tulemused, sest tahtsin suhteliselt lühikese ajaga võimalikult palju infot auto kohta saada, kuid linnatingimustes päris ekstreemolusid siiski katsetama ei hakanud.

Muudetud 11.02.12 21:40

see teema võiks juba otsa saada.selge ju,et paremate oskustega juht saab tagaveoga imehästi hakkama tavaliselt isegi eelistab seda,kuigi nende valik suht väike ja kobamad eelistavad esiveolist.

#paremate oskustega juht saab tagaveoga imehästi hakkama tavaliselt isegi
#eelistab seda,kuigi nende valik suht väike ja kobamad eelistavad esiveolist.

Aga miks peaks kobam sõitja eelistama veoskeemi, millega on teel oleva libeduse äratundmine keerulisem ja mille puhul reflektoorne käitumine (jalg gaasilt maha) on ohtlikum? Sellepärast ma väidangi, et kobama jaoks on tagaveoline ohutum ja esiveoline kiirem ainult ohutunnetuse puudumise arvelt (loe: ohtlikum). Sellepärast soovitaks ma esivedu pigem ikka "edasijõudnuile", kes suudavad juba paremini hinnata libedust ja taotlevad näiteks jäärajal kiiremaid ringiaegasid. Enamus sõitudest ei ole ju mingi autosport, tänavail-maanteedel tahaks kulgeda pigem rahulikult ja muretult ega soovi mingeid ootamatusi.

Ddigi rehvikommentaarile lisaks: sentimeetrisest laiusevahest olulisemaks peaksin ma pigem rehvi serva kuju ja kõvadust, sellest sõltub ikka väga palju, eelkõige kergemini alajuhitavusele kalduvatel autodel (st pigem esiveolistel ja neliveolistel). Hea pikipidamisega rehve on muidugi tänapäeval palju.

Looder,, saa nüüd üle. usume kõik ,et SINA oled .eesti kõige,kõige. Ei viitsi sulle siin kõike ette nämmutada,alati võib vigiseda kui tahtmist. Muide sõidan aastas keskmiselt 80 tuhat. Ja see oli lihtsalt üks näide,mida teinekord kasutan kui mingi eriliselt ülbe kibeleja sabas tõmbleb.Ja ohutus eelkõige, minu sõidustiili juurde käib ka iga järgneva kurvi/teelõigu analüüs,juba iseenesest. Ja sõiduki võimalik käitumine kurvides,eri situatsoonides. Oma mõrvalikusest,jahu mujal.See autolehe test näitas kõike muud, aga mitte siin käsilolevat taga-esiveolise läbivust lumes.sellist testi seal polnud.

Looder. loe oma postitusi,kui mäluga probleeme. pole mina kusagil kirjutanud ,et äss või midagi taolist. kui sa ei oska enda arvamust mõistlikult edastada,teisi solvamata,siis areneme edasi.pole vaja enda puudusi teistele külge pookida. JA ära tule väitma ,et tagaveolisega pole olukordi kus pead ka mõõdasõidu lõppedes kiirendama. Ning kui veel arusaadav pole siis,mina ei sudi kedagi tagant,et keegi peaks kiiremini sõitma kui see tema tahe oleks.See ikka autojuhi enda valik. Sama valik mis sunnib teda minul 20m pikivahega taga nihelema.normaal kiiruse juures. JAH see pole eetiline,ja liiklus-eeskirjas lubatud. aga vahel lihtsalt see kiirustaja mõistab taolist käitumist kõige paremini.ehk siis vastad talle samaga nagu tema teistele. JA oma moraali/arvustusi mine loe vanaemale teinekord,kui tõesti muidu ei saa.

Mul on kasutada kaks masinat.Ühel on all 175 laius teisel 215.Lõrtsis,lumes ja veeloikudes panen kitsamaga ilma erilise kakkumiseta.Lai ikka läheb jube kergesti tee küljest lahti.Samas kui lähen kuskile raskemale pinnale nö läbivuse peale,siis kitsam hakkab kergemini kaapima ja masin jääb kinni.Laial nagu veojõudu tugevalt rohkem.Maanteel kiireks sõiduks talvistes oludes ikkagi kitsamat nagu eelistaks.Just selle pikistabiilsuse ja vähema kiskumise pärast.Mõlemad rehvid nö testivõitjad.
Huvitav oleks just näha selliseid esitagaveoliste teste kus täpselt samad rehvid all või siis sama rehvimustri eri laiuste käitumise võrdlusi.

oh ära erutu nüüd punktike. ei ole mina end siin kõige kõigeks pidanud, aga mingi pees kügeleja pärast hakata nüüd eessõitjal sabas 140-ga kimama? siin peaks arengusoovitusi sullegi jagama. mina üritan ikka edasi areneda ja ikka paremuse poole. need kiirematele järgi sõitmise tuhinad ja iga hinna eest tagasiteha, on minul juba igiammune möödanik. olen aru saanud, et liiklus ei ole tagasitegemise koht. nagu ma juba ennist mainisin, ei ole 30 aastane sõidustaaz minu silmis mingi näitaja ega ole seda ka 80000km aasta läbisõit. tean inimesi kes arenevad palju väiksema läbisõidu juures palju rohkem ja ei tegele selliste lollustega.

rohkem ma ei viitsi siin seda teemat leierdada, aga ma küsin SINU käest ühe küsimuse, loodan, et sa vastad.

Kas Sa saad nimgi rahulduse, et sa pead Sinu taga kügelejale, kes on Sinust mööda sõitnud, tagasi tegema ja nui neljaks ka 140-ga tal sabas istuma? Ja seda isegi talvel.

Jälle ilusa ilmaga nädalavahetus möödas, väheste miinuskraadidega ja päikeseline, keegi käis seal looduses proovimas oma esi- või tagavedustega? Või läheb jälle nii nagu eelmisel korral, et enne sulab lumi ära ja siis hakatakse väitma, et keegi pole kutsunudki? :P

Loodrile: vastus küsimusele oli juba kirjas, et ta sellega tõestaski ära, et tagaveoline ei saa esiveolisest kiiremini sõita! Niisama norin:)

Et siis mõnele spordi üritusele kaema vaja minna, et kes on meestest kõvem ja mis otsa vedu on massinatest parem, tundub, et muud üle ei jää.

Mina küll ei näinud kuskil minit kutset!!! visati mingi kaart siia ja kogu kutse. Või kas sa kärss siis ise olid seal ja ootasid. Et nuh ilus oleks ju see, et kui kutsutakse, siis on peo peremees ise kah koha.l Pole ju mõtet kuskile minna, kus keegi kunagi käinud ja sõitnud on. Tänaseks päevaks on ju olud muutunud. Nii lume tihedus ja temperatuur jne. Mida ma ka selle eelmise kutse kohta rääkisin, aga nuh kes mind ikka kuulab:D . Ma võin ju kah visata siia kordinaadid, kus ma nädalavahetusel haanjas seiklesin, aga milleks see. Võrdlusmoment puudub ikkagi juu.
Mina arvan, et kui kuskile kutsutakse või miskit proovimist tahetakse läbi viia peavab ikka olema samas kohas samal ajal, siis oleks vähemalt võrdlusmomenti.
Ainuke normaalne enamvähem aksepteeritav võrdlus siin teemas on olnud eelmine talv, kus, kui ma nüüd ei eksi, siis tartus omega ja mondeo proovisid kuskil raadil tõusu võtta. Muud on puhas 19 lk-d jura ja demagoogia ja üksteise tampimine siin teemas. Ei ole isegi ühtegi normaalset võrdlus videod olnud. Ka mina pole neid netist leidnud, nii, et vist jääbki kogu teema klikikoumis teemaks ja võib kinni panna:)
Ning üldse kutsed ja kokkusaamised peaksid olema hoopis teise teema all, nagu siin eelmine talv ploki ähvardusega taheti selgeks teha:DD

Nagu ikka, küll on kärss kärnas ja siis jälle maa külm, ei sobi tavaliste sõidetavate teede peal lume tihedus ja temperatuur jne. Loll on see, kes vabandust ei leia. Kui koha välja pakkusin, käisin ka ise. Lähema paari kuu jooksul on peaaegu kõik nädalavahetused kinni ja rohkem vist üldse enam ei lähe. Aga kuna see on ralli kvalifikatsioonirada, siis on seal pidevalt autosid, igasuguste veoskeemidega, ma seal ilma igasuguste kokkuleppimistetagi tuttavaid kohanud, kuna seal sõidetakse palju, sama legendi järgi, just harjutamise mõttes. Inimesed palju sõbralikumad kui siin teemas, võtke kätte ja proovige ja filmige palju jaksate, nii ennast kui teisi. Aga mõned üritavad tõde ikka arvuti taga selgeks teha ja otsivad põhjusi viilimiseks. Täpselt nagu ka eelmisel korral.

Kutsed ongi konkreetsetesse kohtadesse, kuhu igaüks sõita oskab. Blokeerimise ähvardus käis siis foorumist läbi, kui mitu teemat msn-i vestluseks kätte kippusid muutuma ja tuli lehekülgede viisi seda juttu, et kus tanklas kokku saame ja mulle ei sobi see kellaaeg jne. Seda juttu pole kellelgi pärast huvitav lugeda ja adminnidel vaid lisatöö kustutamisel. Sellepärast olengi siin kahel korral pakkunud välja koha, kuhu võib minna misiganes ajal ja soovi korral ka harjutada enne millegi tõestamist. Et ei tekiks olukorda, et ainult kutsuja teab, milline rehv sellele pinnale sobib jms. Selles olen loomulikult süüdi, et ei suuda kogu talve jooksul tagada seal täpselt sama lume tihedust ja temperatuuri, kuniks need kõige suuremad sõidumeistrid viitsivad oma kohaletulekuga ülejäänud seltskonda austada:)

tohoh - mersu TM 2012 talveautode testis nr 1

kolm korda võite arvata, mida mersu pidi selleks tegema...

1. Mercedes-Benz B 180 BE
2. Lexus CT 200h
3. BMW 116i.

http://autot.oikotie.fi/uutinen/b-sarjan-mercedes-paras-talv
iauto-tm%3An-vertailussa/40708?ref=HS

Looder. surusid erutuse maha,tubli. ja nii hoiagi edaspidi,kui peale moraali midagi õelda pole. See sinu küsimus..huvitav milleks siis üldse kõik spordialad on välja mõeldud. Ja kui pole veel arusaanud,siis ei harrasta taolist tegevust iga päev,vaid teinekord lihtsalt tuleb ette,vahel ehk paar korda aastas. Kärss. jutt meil ju siin läbivusest lumes,milleks vaja andmeid auto-orienteerumisest.

lahe on lugeda, kuidas inimesed, kes on ainult mosset ja zigulit proovinud, räägivad, et tagavedu liputab saba ja jääb kinni. Viimati juhtusid need asjad mul just Ziguliga sõites, sest tal pole taga üldse raskust.
Kärss tõi minu arust absoluutse tõe välja oma kirjutises - nimelt on inimese esimene reaktsioon libisemise tekkimisel gaasi järgi andmine! See päästab tagavedu aga tihtipeale teeb asja hullemaks esiveol! Seega, et sellest instinktist üle olla, peab hästi enne läbi mõtlema, millega sõidad ja enesekontroll peab hea olema. Ise ei ole probleemi kohanud, sest pigem eelistan mõtteviisi " aja auto libisema ise, siis kontrollid olukorda" ning seesuguselt ei ole vahet, kas on esivedu või tagavedu, sest iga libedaga sõit on puhas nauding. Avastamisrõõm.
Üldiselt eelistan küll tagavedu, sest juhitavus ja kurvis püsimine on ikka hoopis teine, eriti BMW, kuna kaal on masinalt paigas. 5 seeria on ikka nii kuramuse hästi püsiv, et libisemiseks peab kõvasti vaeva nägema! Esiveoga on lihtsam sõita kindlasti, aga ainult siis, kui tead, mida teha ja millal teha gaasi ning siduriga. Kui seda ei oska, siis oled kõrvalistjua rollis ja loodad "paremaltele" tagarehvidele, et need sind päästaks!
Vihje - kasuta libedaga kohalt võtuks 2 käiku, siis ei teki peaaegu kunagi kinnijäämis ohtu! Kehtib eriti tagaveo, aga ka esiveo kohta!

Mis imerelv see teine käik peaks olema? ega sa gaz53-ga sõida, kaua see sidur kestab? Tunnetus ju peaks igal autojuhil ikka olema. Ok see sabaliputamise teemal võibki vaidlema jääda,kui juhil autoga side olemas, pole vahet mis veolisega sõita. Ja tagaveolisel samuti omad plussid ja mõnud. Lihtsalt sel ajal kui tagaveoline peab kiirust vähendama,järsus kurvis jne, on esiveolisega võimalus kurv läbida,sama kiirust säilitades,või juba kurvis olles kiirust lisada. Käsipiduriga veel abi-võimalused,samalajal vedu peal hoides jne.tagaveolisega ju taolised võimalused puuduvad. Ning kuidas on võimalik ,et juba tühjalt sõitval BMW -l on kaalujaotus 50-50? Seda siin ennegi arutletud,loogiliselt pole ju võimalik.

Sõltuvalt mootorist kõigub bemaritel see kaalujaotus ka mudeli piires päris korralikult. Olen nii mitmegi ca 2000a bemariga sõitnud ja pole küll aru saanud, et juhitavus midagi erilist oleks, võibolla olid väsinud juba:)
Huvitav, et parm nöögib siin sellega, et inimesed on ainult vanu tagaveolisi proovinud, siis aga hakkab teise käiguga kohalt minekust rääkima, et ratas tühja ei ketraks. Millal pandi bemarile juba veojõukjontroll? 90ndate algusest ja miskit -97 vist ilma enam ei saagi, eriti viiest, mis vanade risudega sa sõidad parm?

Ise olen just vanade masinate pooldaja küll, aga rääkisin Zigullist ja mossest, mitte vanast bmw, sierrast! Ma ei hooli neist abidest, sest need ei meeldi mulle. Nendega sõites kaob viimane tunnetus ära ja mulle meeldib asju ise teha. Meeldib ka auto, mis on ilma ABS, aga seda valikut enam eriti pole! Vana Sierra oli ja sellega sõita oli ikka puhas rõõm.
2 käik - no, aga kui ei usu, eks siis proovige järele ja vaadake palju siis kinni jääte. Sidurit ei libista rohkem kui esimesega, aga ülesmäge ei soovita küll proovida :) 1 käiguga rattaid virrata oskab igaüks, proovige natuke mõelda, mida on vaja selleks, et kohalt/august minema saada. Näide - kunagi Taali krossil jäi bemm mudaauku kinni, ning virras ja möllas juba mõnda aega seal, lisaks inimesed lükkasid. Läksin ütlesin juhile, et proovi 3 käiguga kohalt liikuma hakata, ning esimese korraga oli auto august väljas. Kui ei ole proovinud, ei ole mõtet halvustada. Teine variant, mis on palju kordi mind päästnud, kui olen ise kuhugi kinni sõitnud (suht lootusetud kohad) end tagaveolisega, on nö rekkade kummipõletamine. Lased koha peal ratta ringi ja teed seda 4 või 5 käiguga. Siis hakkab lumi sulama ja tuleb välja pinnas (kui ei ole just pool meetrit lund :) ning sealt pealt saab juba lihtsalt minema!
Ja abidest - olen sõitnud terve talve abi najal ja olen erinevaid uusi autosid proovinud. Järeldus - sobib ainult oskamatutele ja neile, kes sõitu ei taha/oska nautida. Aga pereautol, millega sõidab naine ka, IGATAHES peab olema!
kaalujaotus - 50/50 on vist 3 seerial pigem. 5 seeria nats pikem, aga sellel näiteks aku tagaistme all (soojas) ja tagasild koos reduktoriga. Ka käigukast on tagaveol auto keskel, mitte kusagil ees valepidi mootori küljes :) Ühesõnaga, esivedu on ikka väga tühi tagant ja sellest ka see kaalujaotuse vahe. Täpsem teooria netist! BMW weight distribution!

Parm. seda teise-käiguga ja muid nippe,kui hanges kinni oled teab iga vähegi kogemusi omav autojuht. See pole mingi lahendus alati,sõltub ikka olukorrast,väiksema mootoriga libistad sidurit ka kindlasti. Samas Kärsa. teooriat lugedes ei teki tagaveolisega kunagi olukorda ,kus pead kummi põletama,või teise käiguga mängima. Samuti see aku ja muud vidinad mida loetlesid,kindlasti seda suhet 50-50 ei taga.Tagaveolise ja esiveolise ,tagasilla kaaluerinevus minimaalne,võta kasvõi mõned ülevaatuse aktid,seal kirjas sildade kaalud eraldi,ning auto hetke-kaal jne. Oleneb palju muidugi auto mootorist,kas 2.0 või 4.4l

MIs jutt!Et kui ei taha ratast virrama lasta ,siis minna kohalt kõrgema käiguga.Pigem on see just selleks et ratas kiiremini pöörlema saada.Vastasel korral pead ikka toredalt sidurit libistama.Vaikseks kohaltvõtuks ikka esimene käik on.

Kui prse ei tunne, siis libistad ja virradki. Aga teinekord on tõesti teise käiguga parem minna, kuna esimesega võtab liiga kergelt ratta ringi.
Jah, peab siduriga natuke meelitama, aga see ei ole mingi kulumine sidurile.
Sõidukaga pole tõesti suurt vahet, aga veokiga peab ikka väga õigeid liigutusi tegema, lähed kõrgema käiguga, aga nii, et pidev vedu taga, mitte ei lase ratast ringi jne.

no nagu, näha siis üks on targem kui teine. Ärge te järele proovige, plärisege niisama vastu. Ehteestlaslik!
Kõrgem käigu mõte on selles, et sel vähem jõudu, kui esimesel. Ja enne kui ratas hakkab ringi käima, on algkiirendus oluliselt suurem.

mis autoga tegu,millel 2 käik nõrk?LADA?praegusel ajal normaalne auto liigub kohalt ka 4 käiguga mis siis veel 2 käik tegema peaks...

To: Triceps
:) lihtsalt pole sõnu (pean silmas sinu viimast eilset postitamist siin teemas)

noiqch - plääää plrehhaasasgh, selline ongi suhtlusviis. Loe postitust lugemisoskamatu ja siis lärise. Jutt käis esimese käiguga võrdlusest. Lada läks 2ga väga hästi, ei olnud probleemi!

2 käigu kohta - ka automaatkastid alustavad 2 käigust, kui on olemas talvereziim. Ja vahetavad kiiresti käiku ülespoole, et ratas ringi ei käiks, ning vedu oleks pidevalt kergel taga.

Käin siin harva. veel harvemini olen siin sõna võtnud.
Käin siin nagu naljanurgas, tänapäeva nagad on ikka ennast täis ja omaenese tarkusest nii targad.......mul mast mill seljataga, ju vast miskit tean kah......KÕIGE TÄTSAM SIISKI ON SEE PUHVER, MIS ASUB ROOLI JA PEDAALI VAHEL!
Igatahes parmu jutt on õige!

....mul vast mill seljataga......

parm.. kõik need asjad juba 25a tagasi järgi proovitud,ega muidu ei kõneleks,kui ei teaks. Aga teisest käigust vahel abi muidugi, lihtsalt sa selleta siis laiemalt lahti see teise-käigu kasutus jne. paljud lihtsalt ehk ei mõista seda. automaat kasti ei saa ehk ikka manuaaliga 1:1 võrrelda.

Tagaveoga on ikka turvaline möödasõitu teha - mitte kriimugi:)
algus: 25min 52sek
http://uudised.err.ee/index.php?0534940&id=46147&pla
y

Tõestasid praegu seda, et rattad välja pöörates ning võimsa autoga gaasi tuimalt põhjas hoides teeb tagaveoline spinni. Geniaalne! Äkki on Sul veel midagi sama sisukat siia teemasse lisada?

Milleks see mersuvideo koos sellise jabura kommentaariga oli jälle vaja esitada!?

http://www.liveleak.com/view?i=345_1329655576
Praktiliselt ideaaltingimustes (sile, ühtlase kattega tee, hea nähtavus, ühtlane kiirus) kaotatakse kontroll esiveolise üle.
Antud juhul kahjuks traagiliste tagajärgedega.

Mida me siis ikkagi selliste näidetega peale hakkame!?

Mõlemad õnnetused oleks saanud elementaarsete sõiduvõtetega ära hoida, sest ootamatud tegurid sisuliselt puudusid - kellelegi ei keeratud ette, ei purunenud rehv, päike ei paistnud silma. Lihtsalt sirgel teel suudeti auto selliselt libisema ajada, et seda enam kontrollida ei suudetud. Mis sellel on pistmist auto veoskeemiga?

Muudetud 21.02.12 20:24

Oli ju õeldud politsei kommentaar, et juht peaks üle vaatama oma sõiduvõtted. Oleks esiveolisega sama teinud, siis oleks teiselpool teed kraavis olnud.
Milline tola üldse kiirendab jõuliselt sel hetkel kui läbib lörtsivaalu?

Sel mersumehel ei olnud rattad välja pööratud.Ta läks möödasõidule jõudis vastasvööndisse,kus rattad juba otse,et eesliikujale kõrvale jõuda,aga lihtsalt tallas liiga julgelt gaasi ning selle asemel et otse minna viskas auto saba vasakule ja tuli spinn.'Mingeis ohtlikke vaale seal ei paistnud,õhuke kihike vaid..Esiveolisega panen sellises kohas rahulikult gaasi andes mööda ,ei mingit spinni ohtu.

Selles esiveolise videos hajus ilmselt juhi tähelepanu,ta kaldus paremale,siis ärkas,ehmatas ja rabas liiga järsult vasakule.Veoskeemiga selles õnnetuses mingit seost ei paistnud.Teine variant,mis kaamerast ei paistnud,äkki see audi tuli talle vastasvööndis vastu,mis sundis kaubikut paremale ronima,aga see siiski vähetõenäoline.

Lauskmaal ja paksus lumes on esivedu kahtlemata parem. Kuid järsu tõusu korral hakkavad kahtlused tekkima, teatud tee kaldenurga puhul langeb juba tagaratastele suurem raskus kui esiratastele. Sõltub muidugi auto raskuskeskme kõrguse ning telgede vahe suhtest. Olukorda võimendab veel rataste pöördemomendi vastasmõju auto kerele, mille mõjul auto nii öelda "nokka tõstab, esiveo korral vähendades veotelje koormust, tagaveo korral seda suurendades. Endal kurvad kogemused kaubikutega, isegi tühjalt ei läinud esiveoline kaubik üles mäest, mida võttis tagaveoline( tühi)kaubik. Eestis eriti sellise järskusega tõuse ei ole, küll aga Põhjamaades.

STOPP - juba 3 inimest ütles, et veoskeemis polnud asi. Aga seal juhtus täpselt, see mis ma ise ennist mainisin. Kurv ob videos paremale ja kuigi tundub sile ja kena tee, siis nagu näha oli tegelt jäine. Nüüd juht avastab koos vasakule kaldumisega, et kiirus suur või et nats libiseb. ESIMENE reaktsioon - gaasilt jalg maha ja järgmine hetk on külg ees. Nüüd kuna ta gaasi kohe ei lisa, aga roooliga parreerib, siis võimendunud inerts viskab tagumiku teisele poole mitu korda suurema jõuga (nagu rallimehed teevad enne kurvi, et külg ette saada! Ehk Scandinavian flick! )
Minu mõte selles, et kui seal oleks olnud tagaveoline, siis gaasi lahti laskmine oleks olukorda parandanud ja auto oleks stabiliseerunud, aga esiveo puhul teeb olukorra hullemaks!
Moraal - esivedu on ainult siis turvalisem, kui sõidad nii, et libisemisse ei lähe, sest muidu pead väga täpselt teadma, mis teha tuleb ning see ei ole nö üldse loomupärane (gaasi ei tohi lasta lahti, vaid vähemalt samal maalgi hoida). Ja et sellest instinktist üle olla, peab palju harjutama! Selleks seda siduri kohest tallamist ka toidu alla ja peale jahutakse, et see sellises olukorras oleks olnud päästev! Ise ei poolda seda, aga kindlasti algajatele ja mitte palju harjutanud liiklejatele väga suureks abiks. Küsimus tekib mul ainult sellest, et kas siis libedaga sõidad nii, et jalg siduril ootama? :) Vanasti oleks selle eest maha lastud, nagu vanemad mehed teavad rääkida :)

Triceps, paistab et olid seal mersus, et nii hästi tead. Palju trahvi said?
Esiveolisega sama tuimalt gaasipedaalil seistes läheks libisema jällegi esiots (teed on ju kaldega), normaalse sõiduga ei libiseks kumbki. Kas ikka on mõistlik arutada siin teemas selle üle, milliseid idiootsusi on võimalik selle nimel korda saata, et auto ikkagi kraavi juhtida?

Tegelt autol veavad tagarattad ja esiratastega juhitakse.....ülejäänud on ostukärud!
Vat on ikka veider arutelu.....kui ikka ei oska sõita, ei avita ka nelivedu.....
Miks hakati tootma esiveolisi autosid üleüldse? Et oleks odavam toota, vat.

to nelivedu: kassa midagi segamini pole ajanud? Ma olen kaubikufirmaga tegutsenud 90-ndate lõpust juba. Kogemused- tühi esiveoline kaubik läheb lumest puhastamata mäe jalamil liikuma ja rühib üles. Tühi tagaveoline läheb ka liikuma, kui stardikoht on tasane, edasi kaevub sisse ja kisub viltu. Kui on peal ASR, siis külma ilmaga kareda lumega veab ka üles. Tagaveolisega lumepudrus sõites kisub kurvides otse ja vahel isegi niisama veab nina kraavi poole, seda saab gaasi lisamisega tekkiva ülejuhitavusega veel päästa. Esiveoline liigub sinna, kuhu rooliga suunad ega ole aeglasemal kiirusel(kuni 60kmh) nii alajuhitav.
Lumes ristmikul ümber pöörates keerab esiveoline otsa ringi suurema vaevata- kui õnnestubki nina kuhugi sügavasse lumme uputada, siis tagurpidi tuleb ta välja igastahes. Tagaveolisega samas kohas ringi keerates sõidab masin rattad väljapööratuna otse hange sisse. Tagurdades peavad tagaveolise esirattad kindlasti tuldud teed tagasi sõitma, muidu jääd lõlikult kinni. Praegu kasutan ASR-iga varustatud tagaveolist ja saab hakkama küll(märksõna- hoia väike koorem peal), kuid esiveolisega võrreldes igale poole ronida ei maksa.

Kärs.Kui lähen möödasõidule,siis kiirendan alati,ka läbi vaalude sõites.Esiveolisega onsee võimalik.Vastasel korral ei saakski ju möödasõiduks kiirustevahet sisse.Tähtis on,et hoiduks läbi vaalude sõitmisel külgkiirendustest,seega rattad võimalikult otse ja liikumissuund peab olema enne vaaludesse sisenemist käes,mitte vaaludes ei kurvetata. .

tricepsile lisaks: ma keeran ka rattad välja möödasõitu alustades :)

see mersuvideo sobiks muidugi huumoriteemasse... ei usu, et esiveolisega midagi sellist korraldada annab... mersumehe vabanduseks on võib-olla ka ta müts???

Triceps, pane video mängima täisekraanil. Ükski mõistlik inimene ei tee nii äkilisi pöördeid libedaga, olenemata veoskeemist. Nagu ei kõlba "piisavalt võimsa" autoga libedal ka gaasi tuimalt põhjas hoida ja seda veel ka peale libisema hakkamist, olenemata veoskeemist. Kiirendamine ja kummivilistamine on siiski erinevad asjad ja seal öeldi ju väga õigesti läbi lillede, et võiks sõitma õppida.

TO qp: Su jutust paistab hästi välja kogemus. Aga natuke norides, mis mõte on osta omale (esiveoline) kaubik, millega koormat vedada ei ole võimalik ja liigub hästi vaid tühjalt sõites? Enamus inimesi ostab tühjalt ringisõitmiseks omale pigem väikese sõiduauto;) Samuti pole mul endal õnnestunud veel sattuda lukustatava difriga esiveolise kaubiku rooli, aga kui selliseid olemas oleks, võiks neis näha juba täiesti tõsiseltvõetavat alternatiivi difrilukuga tagaveolistele kaubikutele, neid lihtsalt ei tohi siis nii palju ÜLEkoormata, nagu enamus inimesi on harjunud.

Kuule Kärss, kust sa võtad õiguse väita, et enamik inimesi sõidab ülekoormatud kaubikutega. Kui jätkad siin teemas mingi libaeksperdina esinemist, saad lühikese hoiatus bänni!

To Audi... :-))))

Tegelt on asi nii, et esiveolistel(enamasti on olnud pikema kerega) on väga pikk teljevahe. Ükskõik, kuhu sa koorma paigutad, ulatub osa selle kaalust ikkagi esiteljele. Ma saan su mõttest ilusti aru, miks mai saa! Kummaline ongi seejuures, et ka totaalselt koormatud Renoo Master võttis mägesid kui looga. Ometi pole neil tõesti difriblokki näinud. Alustasingi ma ju esiveoliste Ducatodega ja Trafficutega, hiljem Master. Siis lisandusid Transitid, vanad Mersu kaubikud ja lõpuks Sprinterid. Sellist lusti ja kindlustunnet need viimased aga ei pakkunud. Näiteks ühegagi tagaveolistest ei tohtinud ma maale hoovi peale sõita ei vihmasel ajal ega talvel. Songisid mul kõikse muru ära ringi keeramisel. Mis puudutab aga käitumist maanteedel, siis kõige hullem olukord on värskelt sadanud (tuisanud) lumega ja sulalörtsiga. Sel juhul pole vahet, risti on kiskunud mõlemaid veotüüpe.

Irw. Korrigeerin oma lauset: ...nagu enamus inimesi on harjunud vajadusel tegema. Enamus kaubikuid isegi mitte ei sõida vaid lausa seisab enamuse ajast, kas siis parklas või objektil kauba maha-pealelaadimiseks. Samuti ei ole kaubale järgi sõitmisel kaubikud reeglina ülekoormatud. Sinu võit tähenärimise võistlusel! Aitäh sisuka ja teemakohase kommentaari eest!

teema läks kaubikutele üle? Ei ühtegi kommentaari selle video kohta, mida enamus peavad "ideaal" tingimusteks ja "ilma" kurvideta teeks ning veoskeem "üldse" ei mõjuta sellises kurves käitumist? Ma vist vales teemas?

Parmule: Siin on veel üks tõestus, et tagaveolisega ei ole võimalik talvel täiesti sirgel teel ilma spinni tegemata sõita, ometi juht niiväga üritab ja sõiduoskused tal kah bemari väärilised, aga lihtsalt veoskeem ei võimalda. Kusjuures lund pole ollagi ja kuulates tundub, et naelkummid kah all. Sa võiksid teha nüüd video, kas Sa ikka esiveolisega suudaksid sellisel pinnal otse sõita ilma spinni tegemata. Kui suudad, siis järelikult ongi tõestatud, et esivedu on parem.
http://www.youtube.com/watch?v=JrEjuAS-TKQ

Selles Ddigi videos on näha ,et auto ssõidab ja muudab järsku suunda kraavi poole,st kui oleks tegemist esiveolise kalduvusega alajuhitavusele,siis ei oleks ta nii järsku kraavi poole keeranud ja ka saba ei liputanud kuhugi poole.Ilmselt juht näppis nina või otsis istme alt midagi,siis märkas ,et on valel kursil ja rabas järsku vasakule ja jällegi ei tekkinud ülejuhitavust vaid hoopis kakkus külje ette.Ilmselt polnud ka tee seal eriti libe.

ega kui tagaveoga sõita ei oska,siis pole midagi teha.