Kärsa näidete alusel saame nüüd kõik nii praktikas kui teoorias selgeks, et TEGELIKULT tagaveoline on talvel isegi parema läbivusega kui neljaveoline. Rääkimata esiveolisest, mis on üldse lootusetu variant. Eks automaailm peab nüüd oma ekslikke arusaamu revideerima, vaatama ja mõtlema kuidas edasi toimetada.

hea on, kui keegi toob näiteid ka ei lahmi niisama, nagu enamus juhtudel. Nende uuemate ja kergemate esiveoliste probleem ongi nende kaal. Sai ka ise kunagi sellise kergekaalasega sõidetud ja kõik oli tänu kaalule suht vilets. Ei saanud vedama (rattad lennus) ei saanud pidama (ABS läriseb, massi pole ratastel) aga kinni ei jäänud küll kusagil. Ma arvan, et see läbivuse teema ja olukorrad ise on nii erinevad, et ei saagi võrrelda. Aga kea, kui Kärss sai proovida kõigi 3 veoga ja ongi mingi tõde paika pandud.
Oma näide - kunagi oli isal vana Escort ja sai siis ostetud vägevad protikad naelad ette, ega siis paremat rehvi teatudki :) Garaazi vahele oli tuisanud poole meetri jagu lund (pikad nõukaaegsed garaazid, 10 ust rivis) ja enda ukseni oli otsast ikka umbe 8 ukse jagu minna. Kuna huvi ja armastus talve ja lume vastu olemas, hakkasin autoga sinna hooga sisse sõitma ja oma ukse juures käsipiduriga vaalu tekitama. Väga lõbus ja ka tõhus oli. Iga kord lasin rahulikult tagurpidi tagasi (see on esiveo suur pluss) ja siis uuesti ja uuesti. Kogu pika jutu mõte on, et tagaveolisega oleksin saanud seda teha ühe korra (tunnen oma garaazivahe :) ja siis oleks saanud kõvasti kaevata ja möllata. Neliveolist ei ole omanud, aga arvan, et sellega oleks saanud veel rohkem pulli teha ja kinnijäämis muret ei oleks tekkinud!

Pidevalt ärplevale ärplemise lõpetamise nõudjale: pigem ikka seda, et ÜHES KONKREETSES OLUKORRAS astub tagaveoline neliveolisele üsna tõsiselt kandadele (minu näide pole läbivusest, vaid sellest, kui sügavad roopad pudru sees tekivad). Automaailm on sellest ammu aru saanud ja sellepärast on paljud maastikuautod (Kübelwagen, Baja Buggy jpt) tootmises ainult tagaveolistena ega ole nelivedu lisatudki. Lisaks paljud levinud maasturid (Cherokeed jpt) tootmises ka tagaveolistena, kuna sageli piisab sellestki ega ole nelivedu tarviski. Loe kasvõi Internetist selliste autode sünnilugude kohta, kus on seletatud hästi ära ka see sama asi, millest mina siin räägin. Linnas parklas, kus see pudru kiht ei ületa oluliselt kliirensi kõrgust, on endiselt TÜHJAL esiveolisel eeliseid rohkem kui tühjal tagaveolisel ja kõvakattega teele ju sõiduautosid valmistataksegi.

Muudetud 02.01.13 20:11

Need rööpad on nali, ma sõidan parktiliselt igapäevaselt kordades hullemates oludes.

Vahet pole mis auto sinna esimesena oleks sõitnud. Rööpasse sissekaevamise efekt tekib mistahes veoskeemiga. Nelikveol on efekt karmim, kui juht on troll ja tuimalt gaasi vajutab - lumi visatakse minema kõigi vedavate rataste alt. Tihendi lolluste vastu ei aita mitte miski. Lisaks võid oma Volvoga proovida veel seda, et mine vähe aktiivsema lauluga sellise pudru sisse ja anna gaasi rohkem - aga soovitan labida kaasa võtta, sest siis sa ka sinna jääd. Kaevad lootusetult ennast tagaratastega lumme või tekitad rataste alla vee-jääkihi kust sa enam minema ei saa(tagaosa kerge ja puudub igasugune pidamine)

Kärss, tee veel üks katse ning proovi oma tagaveog sealt rööpast välja keerata. Jäädki sinna ... Esivedu ja nelivedu keeravad sellisest rööpast tuimalt välja igasuguse suurema draamata. Esiveoga tuleb küll tiba rohkem võimelda ja ehk suurema inertsiga keerata kui 4wdga, kuid siiski.

Mille kuradi pärast sul oli vaja rööpa kõrval oma esiveoga sõita? Kohtlane oled või? Ja mis rataste risti keeramisest sa räägid? Libedal mitte kunagi ei keerata rattaid risti. Ka rööpast väljasõitmisel tuleb trajektoor võtta võimalikult laugjas, et mitte kaotada esirataste pidamist ja seda nii esiveo kui tagaveo puhul.

Talvekunnile: kas nii on moodne vaielda, et jätad mu teksti läbi lugemata ja siis küsid seda sama üle, mida ma just hetk tagasi kirjutasin? Mitu korda ma pean ütlema, et tagaveoga polnud lootustki neist neliveo tekitatud roobastest välja saada?

#Mille kuradi pärast sul oli vaja rööpa kõrval oma esiveoga sõita?

Jällegi, kas Sa lugesid üldse, mida ma kirjutasin? Roopal ei olnud "põhja all", st see pole linnaparkla, kust vajud läbi kuni asfaldini ja siis sõidad. Roopa põhjaks on samasugune pudru ja tagaveolisel vajutab esiratas põhjaks mingi kihi kokku, kust vedavad tagarattad pidamise leiavad. Esiveolisel kraabib end lihtsalt põhja peale kinni nii roopa sees kui roobaste vahel. St see on väga konkreetne esiveolise auto omadus, mis on eeliseks linnas ja puuduseks sellisel poolvedelal "ilma põhjata" pinnasel. Täpselt sama kehtib ka näiteks kuival liival sõites, mida olen oma automatkamise hobi tõttu palju kordi elus kogenud (loe: sõprade moodsaid esiveolisi välja kaevanud), aga kuiv liiv on juba teine teema.

Muide, minu näited ei ole "lähme testime" vallast, et otsida kunstlikult mingeid olukordi, et siis tõde moonutama hakata. Need on täiesti elust enesest ja lähtuvalt minu enda igapäevastest vajadustest. St probleemid on olnud üsnagi samad sellest ajast alates, kui vanaisa 50ndatel hobuse asemel autoga linnas hakkas käima ja minu esiveo kogemused pärinevad alles 90ndate algusest. Enne seda sõitsin mina ja sõitsid kõik teised samas kohas Vene päritolu tagaveoliste autodega ega teadnud neist probleemidest midagi.

Mis moodi sa kaabid ennast esiveoga sisse? Gaasi pedaali tuleb tundega vajutada, kui jalg on puidust, siis lase tühikäiguga esimese käiguga. See on täiesti ajuvaba jutt... Tagaveoga kaabid ennast veel kiiremini sisse, kuna tagaosa on kergem ja pidamine kaob ratastelt oluliselt kiiremini. Suht arusaamatut juttu ajad kulla mees.

Äkki lõpetaks juba selle kerge tagaosa müüdi soigumise? Mu esiveolise mootor kaalub umbes sama palju kui paagitäis kütust ja talvel hoiab mõistlik inimene kondentsi tekkimise ohu tõttu paaki täis olenemata veoskeemist. Isegi suured tänapäevased V8 mootorid on tehtud hämmastavalt kerged - kui oled ise mootoreid vahetanud, peaksid teadma hästi, et kaalub samasse suurusjärgu nagu vanad rasked neljasilindrilised malmkärakad.

See gaasi tundega vajutamise jutt käib pigem solksolgi pihta, kes kaotab igal pool tagaveoga juhitavust just selle pärast, et hoiab tuimalt gaasi peal ja kui libisema läheb, ei võta siis kah enne jalga gaasilt kui alles kraavis. Kui kohalt liikuma ei saa, siis automaadist sujuvamat liikuma hakkamist ei suuda vist inimese jalg enam imiteerida, esivedu kraabib end sisse ainult selle pärast, et ta hakkab "murdma endale teed" pudrus, kuid tagaveol veereb esiratas vabalt pudru peal ja tagaratas tõukab autot edasi juba esiratta tekitatud kõvemal pinnasel, ega pea end pudrusse murdma hakkama. Esiveo vaieldamatuks eeliseks jääb aga vedavate rataste pööramise võimalus. See läbivajumine on eelis vaid linnas, mitte "põhjatul" pinnasel.

Eks seal ole see jamps veel, nagu ennist mainisin, et kui sul peaks seal esiratta ees nüüd mingigi terake olema tagaveolisega, siis hakkab kaapima(sest ei saa kohe liikuma) ja vajub sisse. Aga neist tagaveo kinnijäämise müütidest aru ei saa, kuigi Ziguliga oli asi ikka kõvasti hullem, sest sel seal taga ei olnud midagi ja paaki ka ei jõudnud täis osta :) BMW erinevatel mudelitel on aku tagaistme all või pagassis, pluss paak kütust ja tagasild - pane veel üks inimene ka taha istuma ja ei saagi ratast ringi :)
Hea proovimise koht - sai kunagi käidud Vasalemma rallikrossi rajal ja seal talvel oli enamuses rajast lume all. Siksiga väga kaugele ei jõudnud. Seal olemas tõusud ja langused, asfalt ja kruus pluss vesi või jää. Vaja üks testipäev korraldada.

Baja Bug peaks olema ju lihtsalt VW põrnika kõrgendatud versioon. Cherokee on ikka alati algupäraselt neljaveoline. 1985 lisati seeriasse tagaveoline mudel, et meelitada odavama hinnaga ostjaid, kes ei vajanud või ei soovinud kallimat nelivedu. Kübelwagen tehti kuna vajati odavat ja võimalikult universaalset sõjaväe liikumisvahendit, autoriks siingi kodanik Porsche. Algul küll peeti neljaveo puudumist suureks miinuseks, ent testimisel ilmnes, et kombinatsioonis ülikerge kaal + tagamootor + lukus diferentsiaal tagas ka tagaveoline KW täiesti korraliku läbivuse. Saksa "sapakas" sisuliselt.

Aga... milleks need näited? Praegugi toodetakse ju laias valikus ühesillaveolisi "maastureid" mis on ükonoomsemad/ja või odavamad alternatiivid kodanikele, kes ei vaja või ei soovi neljaveolist.

Teatud päevadel on meil siin olnud soojem ja kuivem ilm kui Sorrentos. Kas ma siis saan väita, et tegelikult on siin soojem ja parem kliima? Vast mitte. Või... mida sa Kärss siis õigupoolest öelda tahad? Kui seda, et vaatamata esiveolise ning neljaveolise parematele talveomadustele saab ka tagaveoga sõidetud ning üksikutes olukordades võib tagaveoline isegi talvel hea olla, siis sellele pole siin kogu teema ajaloo jooksul ju mitte ükski postitus ka vastu vaielnud...

No fotolt paistavad need rööpad küll suht nõrgad raske uskuda,et esiveoline ei liikunud..AGA miks esiveolise jäljest või kohast kus sisse jäid pilti ei pannud? Ja nagu siin mainid igasugu imelisi/erilisi tagaveolisi masinaid siis nagu varem juba õeldud enamus neist kas taga või kesk-mootoriga mis pole tava tagaveolisega võrreldavad.

Just eelmine nädal oli DWs saade VW Thing'ist. Pmtslt pealesõjaaegne Kübelwagen. Igatahes, seal väideti et päris maastikuauto ta siiski pole, kuigi läbivus oli üllatavalt OK. VW ei loonud ilmaasjata Iltist.

http://www.dakar.com/dakar/2013/us/stage-4/videos-galery.htm
l

Vaadake, mis veoliste autodega maailma raskeimal rallil sõidetakse. Pole küll lumi, aga veel hullem :)

huvitv, kas esiveoline sikkel üldse suudaks seal liikuda

Mulle jääb arusaamatuks, et millele selles Dakar´i videos peaks tähepanu pöörama ja milline on seos käesoleva teemaga?

see, et kaks kiiremat meest sõidavad tagaveolise autoga. Mini on 4 vedu tundub, aga see Sainz ja hummeri mees sõidavad tagaveoga! See on seos :)

>Nüüd siis küsimus suurele ringile, et kus on esiveo eelis?

saab mõnusalt kodus lebotada, kui teised peavda rasket tööd rabama.

"saab mõnusalt kodus lebotada, kui teised peavda rasket tööd rabama."

Jätad lumetormiga esiveoga sõidud tegemata, siis saadki puhata.

on ta esivedu või taganttõukav, meie inimesed sõita ei oska niikuinii. Täna sadas lobjakat ja tee ei olnud üldse libe, aga põhjust 50-60 liigelda oli küll ja veel. Kõik olid esiveolised ja ees üks tagaveoline rekka :) Ei tea millal politsei hakkab ka sellistele asjadele tähelepanu pöörama, et sellised jobud väga palju ohtlikke möödasõite põhjustavad (kolonn, pikivahe on tundmatu asi jne).

Ega muu ei aita kui asi füüsikaliselt ära seletada!!!

Talvel on kõige olulisem asi pidamine ehk kontakt lume ja rehvi vahel. Seda nimetatakse hõõrdumiseks ehk hõõrdejõuks. Hõõrdejõud sõltub kahest komponendist - rõhumisjõud ja hõõrdetegur (see komponent sõltub rehvist). Kuna eeldame et esi ja tagaveolisel on samad rehvid, siis jääb alles rõhumisjõud, mis sõltub vedavale rattale mõjuvast massist ehk mida suurem mass seda parem pidamine ja kontakt teega. Kuna esiveolisel asub mootor ees, mis kaalub oluliselt rohkem kui pagassis olev spordikott siis on kontakt parem ja teel püsimine kindlam. Tagaveolisel on vaid siis eelis, kui mootor asub keskel. Põhjus miks mõni bemmi vend siin hoopleb paremast pidamisest vms on arvatavasti seletav raske subwooferiga või siis raske ehitustehnika ja materjalidega, mida pagassis veetakse. Muud moodi ei saa lihtsalt kontak teega parem olla. Mootorrattal ongi selle pärast tagavedu, et sa istud sadulas ja kogu mass on peamiselt koondunud tagarattal.

Muidugi kui sa oled Märtin ja sul on elu ja surma küsimus ja tahad talvel powerslidega punktist A punkti B jõuda ylimalt kiiresti, siis võimaldab küll tagavedu seda paremini teha (kehtib vaid siis kui sa ei pea vahepeal palju seisma jääma ja nullist uuesti kiirendama). Aga meist keegi pole siin Märtin ja tavaliikluses driftimine näitab lihtsalt inimese loljust. Aga ma olen 99% kindel et kui me paneme lumel joonele sama võimsad autod - yks esi ja teine tagaveoga, siis esiveoga auto saab esimesena 100 km/h kätte.

Siin keegi rääkis midagi Dakari rallist, muidugi sõidavad seal tagaveolised või 4x4, sest nad sõidavad seal liivas ja mudas ning siinkohal on eesmärgiks rõhumisjõudu vähendada, sest kui vedav ratas on liiga raske, vajub see lihtsalt liiva sisse ja auto peab oluliselt rohkem edasi liikumiseks tööd tegema ja effektiivne kW hulk väheneb.

Aga misk siis tal mootor taga on?

Mootorrattal ongi selle pärast tagavedu, et sa istud sadulas ja kogu mass on peamiselt koondunud tagarattal.
-------------------------------------------------------
Sa oled ikka päris rumal selles asjas.. Mõtle natuke, kuidas käitub mootorratas kurvis. Mis on seal oluline? Tugev vedu tagant ja ees hea pidamine. Põhi raskus kurvis läheb nii või naa esi ratta peale. Sama kehtib ka auto kohta kurivs. Miks kõikidel sportautodel, millel on.... 300+ hobujõudu ja mootor ees, on tagavedu? Et nad kehvemini kurvis püsiksid või?

See "sõidame otse lume peal, kes saab kiiremini 100 sisse", oleneb ka kõik lume paksusest jne.
Esiveo eelis on siis, kui oled paksus lörtsis, parklas autode vahel kinni, ja ukerdad edasi tagasi, et välja saada.

aku, tagasild, bensupaak ja siis alles spordikott :) Aga eksid - Märtinit on hulga lihtsam teha esiveoga ja käsipiduriga. Muidugi on see KOLE võrreldes tagaveolise sujuva liikumisega külg ees läbi kurvide, aga saab teha suurema hooga ja ka turvalisemalt. Tagaveoga peab ikka mõtlema, see rohkem sõidumeeste masin! Esiveoga saab ikka väga julmalt sõita, kui vähegi head rehvid all on. Aga nagu ütlesin, vahet pole, sest sõita meie "aafriklased" ei oska. Vahet pole mis veab ja palju veab. Ja poola rekkamehed on kõige hullemad s..tapead üldse. 50ga sõita igapäevaselt tipptunni ajal maanteel on täitsa OK. Kus kuramus selle politsei silmad siis on!

parm... parem poolakas 50-ga maanteel kui 90-ga laibarida järel vedav surmakutsar. pole neil seda lumekest nii palju, et saada osavaks. parem kakerdagu vaikselt, kui tapaks ennast ja teisi.
ega see eestlane osavam pole kui poolakas. poolakas kakerdab vähemalt 50-ga, aga nähes veerand silmaga tänast reporterit, siis eestlane ei oska üldse ilmaolusid arvestada. küll oli pikk reportaazneist õnnetustest.

Pole see Poola nii lumevaene midagi. Jõulude paiku Varssavist põhja poole sõites olid hanged suuremad kui Eestisse jõudes ja temperatuur ka madalam. Polnud seal keegi eriliselt rohkem jalus kui tavaliselt, kuigi tee oli talviselt libe. Pigem jäin ise mõnes kurvis rekkatele ette, aga selle põhjuseks pigem minu enda kehv rehvivalik.

Aga kui teemasse kirjutada, siis nagu juba varem korduvalt mainitud ja siis oponentide poolt ignoreeritud, pole see tagaveoliste kaalujaotus nii kehv midagi. Mootori puudumist tagateljel kompenseerib pikk tagaülend ja kütusepaak, mistõttu enamike tagaveoliste puhul ei erine ka tühjalt esi- ja tagatelje koormus 5-10% võrra. Koormatud auto puhul (reisijad + pagas) muutub kaalujaotus veelgi rohkem tagaveolise kasuks.

to: looder23

Tahtsin just sama öelda parmule, et parem niimoodi, kui üle oma võimete, lisaks libedusele on pimedas lörtsiga ja teiste autode vastutulevate tuledega ka nähtavus piiratud, kui nüüd lisada see, et kellelgi on vähe sõidukogemust, halvad kojamehed, kulunud esiklaas, normidele vastavad, aga tegelikult juba prügirehvid, libe tee ja tegelikult saan aru, kui mõni sõidabki sellistes oludes 50ga, iseküsimus, et miks sellistes oludes sis üldse sõidab, aga ega ei jää ju linna ka näiteks, kui ise elad maal ja ilm selliseks on muutunud vahepeal, seega mina kannatan ära, võimalusel möödun, aga kui ees on 20+autot, siis tiksungi rahulikult koju välja nii, pole hullu.

to: Raul_1

Oletame, et auto kaalujaotus on nii esi kui tagaveolise puhul 60 ees ja 40 taga, see peaks suht reaalne olema. Kui auto on näiteks 1,5t raske, siis on esi ja tagatelje koormuse vahe 300kg, juht istub autosse ja muudab seda tasakaalu veelgi pigem esitelje kasuks, nüüd kaassõitjad istuvad tahapingile, ega siis kogu kaal ei lähe üldiselt tagateljele, ratta koopad ikka pagasnikus, seega ikka enamasti jääb esiteljele suurem koormus. Pagasnikus on aga asjade mõju suurem, kuid sinna vast reisijaid ei pane ja igapäevaselt millegi vedu töölt koju või vastupidi on pigem erandjuhus (Kärss), kui reegel, sama ka tagapingil istujatega, vaadake sõitvatesse autodesse, ikka üks, kaks inimest, harva ka tagapingil keegi.

Muudetud 11.01.13 13:46

Käisin omaga Kuusakoski kaalu peal. Esiosa kaalus 1100 kg, tagaosa 600 kg. Kuidagi kummaline suhe? Kandevõime on 800 kg. Nüüd siis saan aru, miks tühja auto korral lumes ja lörtsis saba nii tihti liputab... Viskasin tahapoole tagasilda pagassi 65 kg liivakoti, igastahes püsib see talv saba märksa paremini taga.

to: audi_A6_V6

Noh, eks see olegi müüt, et auto kaalujaotus on 60% ees ja 40% taga nii esi-, kui tagaveolise puhul ja et juht istub esitelje kohal. Ok, väikeste esiveoliste linnaautode puhul võib see enam-vähem isegi kehtida, kuna rattad on auto nurkadesse paigutatud ja pole salogiruumi maksimeerimise tõttu võimalust kaalujaotusega tegeleda ehk 50/50 suhte poole püüelda.

Ma pakuks, et tagaveolistel on see suhe parem, pigem 55/45 tühjalt ja 50/50 või rohkem tagasilla kasuks juba osaliselt koormatult. Mu praeguse auto puhul (w210) on tühja auto telgede koormatuse erinevus mõnekümne kiloga esisilla kasuks, st juba lähedal ideaalile 50/50. Samas juht istub enam-vähem kahe silla keskkohas (pigem veidi taga- kui eespool) ja pigem suurendab koormust tagateljele kui esiteljele. Lubatud teljekoormuste põhjal on täislastis autol telgede suhe 44/56 (st ca 270kg rohkem raskust tagateljel), mida reaalsuses saab veelgi rohkem vedavate rataste kasuks muuta tagaveolisel.
Ma pakuks, et sõltumata veoskeemist istub juht enamike keskklassi ja suuremate autode puhul enam-vähem telgede keskkohas ja auto kaalujaotust oluliselt ei mõjuta. Tagapingil istujad koormavad juba rohkem tagatelge, sõltuvalt istekoha asukohast pakuks, et ca 80% tagapingil istujate massist jääb tagumiste rataste kanda.

http://www.bmw.com/com/en/insights/technology/technology_gui
de/articles/5050_weight_distribution.html

BMW on alati selle mõttega teinud autosid, et saada 50/50 kaalujaotus. Juba väga vanast ajast ja juba üle 20 aasta vanade bmw'de puhul on see kenasti tunda. Millest siis muidu tuleb nii mõnus kurvitunnetus just tagaveolisega, aga esiveolisega sõidad nagu kitsega, sest iga pidurdus ja kurv muudab kaalujaotuses väga tuntavaks. Tagumine ots on TÜHI!

50 sõita teel, kus ei ole libegi on niii idiootne tegevuse, et sellele ei ole põhjendust. Kui sul on probleem, siis JÄÄD seisma ja lased teised mööda, mitte ei sõida Poolani 50, sest oled amatöör rekka roolis. Kuhu see suur auto siis läheb, kui mass küündib seal juba 20 tonnini, kui mitte rohkem ja sirge tee peal? Mis nalja te siin räägite - kabelimatsud tulevad sellest, et sellest jobust soovitakse mööda saada ja siis läheb asi ohtlikuks! Prioriteedid peaks ikka mingisugused olema ja sellistest jobudest tuleb teatada politseile. Neil on õigus sõita aeglaselt, aga ei ole õigust takistada selle teisi! See on seadus ja seega peaks sellest kinnipidamiseks ka midagi tegema politsei. Lisaks on see igati mõistlik seadus!
Ja kuidas sa saad tiksuda ja tunda ennast hästi auto taga, mis ei julge sõita üle 50? See näitab,et tegu on absoluutselt oskamatu juhiga ja ta on tõsiselt ohtlik. Või arvad, et selline reageerib mingis olukorras sel juhul õigesti, et sõitis enne seda 50ga? Esimene reegel ohutu ja ettenägeliku juhi jaoks on - ära usalda kedagi! (eriti selliseid udusid!)

parm, hammusta ikka peale ka, muidu nokib liiga hästi

vabandan..jäi katse tegemata..sadas korralikku vihma ja läks muidu kiireks...)

kuid parmul on õigus. 50-ga sõitja(kui selline indiviid olemas oleks) on suur ohuallikas! välja arvatud juhul kui tegu miski tehnilise probleemiga. ei maksa hakata ajama,et ei oska ja ei julge,rehvid jne jne...! siis istu kodus,lase keegi teine rooli või buss!
mina isiklikult ,kui selline masin teel liiguks paneks tal teekonna üldse lukku...seda enam kui ta ka pikka kolonni selja taga mööda ei lase.

politseisse ka loomulikult helistaksin!
kuid see rohkem teooria sest sellise kiirusega pole maanteel liiklemist veel näinud...normaalse ilmaga.

mida te jahute, et 50 on ohtlik. kurat see kiirus on on NII väike, et kui sa sellisest mööda ei saa, siis see on juba konkreetselt SINU probleem. ei pea istuma nina eessõitja tagumikus ja ootama sealt möödasõitu. kiirust tuleb juba varem koguma hakata ja pikivahesid tuleb hoida sellised, et vajadusel saab möödasõitja vahele reastuda. eile hommikul läksin pärnust riiga. lätlased on võtnud üle eestlastelt mentaliteedi, et kui lumi maha tuleb, siis autojuht vaatab ise kuidas hakkama saab. mina sõitsin nii 75 km/h. jõudsin järgi kolonnile kes tegi ees tempot. 50 km/h. oli sõiduautode vedamise treiler. pees istusid poolakas, leedukas ja 2 lätlast ja siis mina( kõik poolhaaked). vahed olid nii väikesed, et vist sõiduauto ka ei oleks vahele mahtunud. ma ise hoidsin ikka pikka vahet ja sealt oli hea vaadata mis ees toimub. kuna keegi möödasõitu ei alustanud siis minu ees olev lätlane, kes juba eestis minust mööda sõitis, alustas möödasõitu. ja ta pidi võtma kõik need 4 veokit korraga. sirge peal oli juba näha, et vastu tuleb auto ja mitte ükski kolonnist ei tekitanud sellist vahet, et veok oleks saanud vahepeal tagasi reastuda. möödasõidu katkestamine oleks sealt maalt juba mõeldamatu olnud ja nii ta surus esimeseks ära. ilma naljata, mitte ühtegi piduri tule välgatust ei näinud selle aja jooksul ja teel olid 30 sm paksused lume vaalud. sahast võisid ainult unistada. minul vedas, sain selle kolonni 2-e kaupa ära võetud. esimene auto oli siis eelpool mainitud treila, auto tühi, haagisel maastur. auto hullumoodi ujus ees. sellisega on mõeldamatu kuskile bussitaskusse tõmmata, sest sinna ta oleks jäänud lume sulamist ootama, sest seda enam liikuma ei tõmba. päeval 2-3 paiku tagasi tulles oli teeoludest muutunud ainult nii palju, et oli soola pandud. sahka ei ikka. lumi kinni sõidetud ja treppis. jõudsin järgi 50-ga sõitvale audile. vaatasin, et peale vastutulevat autot saab selle ära võtta, hakkasin kiirust koguma ja audi juht otsustas mind abistada möödasõidul, lasi gaasipedaali järgi, kiirus langes 40-ni, hea, et tagant selga ei lajatanud. sellised aitajad on ka masendavad. kui sõidad, hoia ühtlast tempot.
see raske tagaveoline võib nii ilusti kääri minna, eriti kui veosilla rehv seliine pool pidune on. selle talve esimese lumega nägin üllatavalt palju kraavis pika teljevahega käpikuid. need ju ometi peaks stabiilsed olema. ja kraavisõidud olid ikka külg ees ja piruettiga. ja kui sull on kolonn ees ja sa ei saa sellest mööda sõita siis mine esimesse tanklasse, käi kusel, joo kohvi, tee suits ja jätka sõitu. kolonn nagu nõia väel kadunud. katsetatud ja töötab.
ja mida see politseisse helistamine aitab? nutad torusse, et näe ma siin sõidan kolonnis, olen a`la 10 auto. tulge ja aidake. selle peale kui politsei reageerida jõuab/viitsib, oled sa 50-ga 2x sihtpunktis ära käinud. politseil on ju ka omad piirkonnad. see tuleb vaatama ja kolonn on ammu juba tema piirkonnast väljas. ja see ei ole ju teie otsustada, kas inimene tohib liikuda sellise ilmaga/libedusega või mitte. teie ei tea ju tema vajadusi või olukordi. teie pole ju otsustajad. kui sõidab, siis järelikult vaja. liikluses on tolerantsust vaja ning reisi ette võttes tuleb juba varuda aega sellisteks olukordadeks. ikka võib ju teepeal midagi juhtuda ja mingeid takistusi tekkida. aru ma ei saa, miks see närvilisus seal liikluses vajalik on? teeb sind ilusamaks/osavamaks/tugevamaks?
liikluses tuleb säilitada rahu ja ainult rahu ning siis edasi märatseda. ja kui sul on hüpersupermegagiga kiire, siis tee peatus ja kiire läheb mööda.

Kuid minu jutt käis ilusa ilma kohta...) ja kohvi võivad nad juua bensukas kindlasti ..need uimajad..sest neil ei olegi kiiret,mitte kuhugi.
Kiirus tuleb valida vastavalt autole,koormale,ilmastikule oskustele..kuid..mõnele pole antud seda looduse poolt. Üritasin ligi 30 aastat tagasi ühte omavanust poissi mopeediga sõitma õpetada...kaks päeva proovisin ja siis loobusin..nägin teda uuesti üle 10 aasta hiljem kui ta oli autos-ema roolis ja tema kõrval...) Pole antud..mis teha..

Monicale järgneval päeval näiteks libisesin Bauskast Kaunase poole,peal 24t metalli,kiirus max40..keskmine 25-30,kusagil 80 km jooksul olid teeolud ika päris hullud--ehk lausklibe...kes kiiremini üritas...leidis ennast kraavist!

Kehtib kõigile,ka sõidukad.pakibussid jne. Kuid korralikke teeolude ja hea autoga lolli mängida..see hakkab vastu!
Ma pole sellist tüüpi kes istuma jääb..kui võimalik siis kohe mööda..kuid paljudel tõesti napib oskusi..kogemusi...ja nemad jäävadki kuhugi kellegi(veel saamatuma) seljataha sitsima.

Läks teemast küll välja..kurivaim..)

to raul. miks need ideaalse..kaalujaotusega tagaveolised siis nõnda mannetud vähegi paksema lumega on.Huvitav kus siis esiveolisel kütuse paak ja tagasild asuvad ikka samuti ju taga.Miks siis tagaveoline hobi-jääraja sõiduk peale esiosaga lumme sõitmist sinna ka tavaliselt jääb?abijõude ootama.

Ära sa minu möödasõiduoskuse pärast muretse. Erinevalt enamusest tean ka mina, et ainult normaalse pikivahega sõites saab midagi korda saata. Kui sõidad aga tln ringteel, kui kett on katkematu, siis ei ole kasu ei autost ega oskusest. See oskus oleks mind üks hommik krd ahvide pärst hauda viinud, sest pikivahed on olematud ja kui hakkad vahele reastuma, siis on veel ülbust et anda signaali ja tulesid. Probleemi pole, kui tegu väikse autoga sest selle lükkan kraavi (parem kui kokku minna vastutulijaga), aga suurt rekkat ei lükka ja need on ikka sündinud lollid. Kahju kohe, et sellisele ametile tehakse siin mail nii palju häbi ja ikka pooled neist on EESTLASED või vähemalt eestimaalased.

Ja möödumisest - julgen väita, et 80% liiklejatest on MÖÖDUMISVÕIMETUD, sest ise pean tavaliselt tegema möödasõitu ikka 3nda või 4nda autona! Ja see näitab ikka nii mõndagi. Pikivahet pole ja tolvanid ju ette midagi ei näe. Aga kus siis on närvis, kui keegi tagant alustab ja kõigist mööda sõidab :)
Ja möödasõitu tuleb selleks ALUSTADA, et mööda saada! Mitte passida ja uurida kogu selle aja, kus võimalus on olemas!

to - kus sellel esiveolisel see sild on võrreldes tagaveolisega? Oled kunagi auto alla vaadanud ka?

On alles imeline asi see esivedu - nüüd juba selgub, et kui tagaveolisel nina hanges, siis sinna ta jääbki aga esiveolisega poleks nagu hangesid olemaski :-)

Ma tuletaksin vahepeal jälle meelde, et tegelik olukord kipub olema vastupidine.

Ja mis jutt see on, et esiveoga saab "märtinit" teha ja julmalt sõita kui head rehvid all? Kas tagaveoga ei saa siis?

Praktikas kipub asi sedasi välja nägema, et nende supervõimetega esiveolistega ja esiveol baseeruvate linnamaasturitega kardetakse lund nagu tuld ja pigem sõidetakse maanteekiirusel vastassuunavööndisse, selle asemel, et ühe rattaga väliskurvis olevale lumeribale sõita. Mul millegipärast ei ole selliseid hirme.
Pigem tekitabki mõningast õõvastust see kui vastutustundetult talvistes teeoludes liigeldakse. Kogu selle kurvilõikamise ja muidu "ohutu" liiklemise taustal tagaveolised nendest mõnusasti mööda tuhisemas.

Ja mis jutt see on, et esiveoga saab "märtinit" teha ja julmalt sõita kui head rehvid all? Kas tagaveoga ei saa siis? - ei ole öelnud, et ei saa, aga esiveolisega saab oluliselt kiirema hooga kõike teha, ilma, et peaks midagi kartma. Tagaveoga tuleb ikka asja rohkem osata ja olla rohkem harjutanud. Ma olen mõlemaga väga sina peal ja ma loodan, et sa ei tule väitma, et tegelikult saab ju tagaveoga kiiremini sõita!(kui mõlema veoskeemiga ühtemoodi hästi oskad!) Kui juhid on võrdsed, siis ei ole tagaveol midagi esiveolise vastu teha! (märtini tegemise seisukohast eelkõige :) Aga esiveolisega see kõik tegemine on ikka KOLE ja tagaveolise ilu/loogilisuse vastu ei saa!

Tule appi! No ei teagi keda appi kutsuda........Huvitav, et keegi selle peale ei tule, et kõige olulisem on siiski seesama tihendike rooli ja pedaali vahel, mis pahatihti toetub oma parima osaga istmele.
Aga, vat see talvine nn sisselõige kurvides, no see on juba üle mõistuse, mõned ristmikud on pea-aegu üle põllu juba sõidetud......tegelt ka lumelükkajad on mugavad, väliskurvid ja kiirendus/ aeglustusrajad on lumeall.

See "märtini tegemise" teema tegelik sisu taandub jällegi auto massidele. Loomulikult saab 1t kaaluva esiveoga kiiremini sõita kui 2t kaaluva tagaveolisega. Aga kui võtta võrdsed autod, nt 1.5t tühimassiga tavalised pereautod, kasvõi seesama Volvo 940 ja Audi A6, jääb kurvi läbimise kiirus juba tublisti esiveo kahjuks, kuna Audi vedavatel esiratastel kaob lihtsalt pidamine ära enne kui tagaveolise esiratastel, mis ei vea. Ja ma tahaks näha lolli, kes tuleb väitma vastupidist, nagu vedava ratta kontakt teega oleks parem kui mittevedaval rattal :)

Aga räägime reaalsusest, normaalsetel teedel ei teki probleeme kummagi veoskeemiga (kui tekib, on juhi, mitte auto viga). Probleem tekib just siis, kui tee on mingi koha peal ebanormaalne. Näiteks negatiivse kaldega kurv. Tagaveoga sõidad normaalse kiirusega ja kui tahad kihutada, keerad saba väliskurvi suunas ja annad aga lapatsit. Esiveoline tahab aga minna otse ja pead hoo ikka päris maha võtma, et seda kurvi läbida saaks. Muidugi on selliseid kurvesid vähe, aga just nende vähestega probleemid tekivadki. Mu koduteele jääb kah üks selline kurv, kust esiveolised just samal põhjusel otse kipuvad minema, kuigi kurvil negatiivset kallet peaaegu polegi, kohalikud teavad ja võtavad lihtsalt hoo maha. Minul on aga lõbus vaadata Toyota Hiace peeglitest, kuidas möödasõiduvõimalusi otsinud esiveolised just kurvides kävasti maha jäävad, olgugi nende autod kordades suutlikumad. Ja kuna igapäevaautoks on samuti esiveoline, siis eks ma sõidan ise kah pidevalt pidamise piiril ja lasen kurvis libiseda välisele lumisele ribale, kuid see kõik juhtub väiksema kiiruse juures kui sellesama Hiacega sõites.

Oot oot oot. nüüd läks küll asi segasiks.
Kõigepealt väidad, et tagavedu kiirendab paremini, et nuh raskus läheb taha. ok olen mingil määral nõus, siis väidad, et kurve võtab tagavedu suuremal kiirusel, kui esivedu (libedal teel nuh) Aga kokkuvõttes sõidad jäärada esiveoga, sest sellega saab paremaid aegu. Kus on loogika? Ega siis ainult pidurdusmaapealt võida seda küike aega tagasi, iseenesest, kui nuh pidurdada kah ju suurt ei tule, kuna saab kiiremini kurve läbida.

Vabandust vahelesegamise pärast... mina vist olen see loll, kelle tagaveoline auto veab esiratastega lumisel teel kurvis raudselt otse. Ja seda talvest talve, uute kummidega. Gaasi lisades saan nina kontrolli alla, kuid mööda hakkab tagaosa minema. Mida siis teha? Sama teed pidi sama kiirusega(50 kmh) pole mul esiveoline kunagi otse vedanud.

Kaktuseviinale: Sa ei arva ometi, et ma sõidan jäärada autoga, mille tühimass on 2 tonni, nagu selle näite Hiacel? Kui oleks raha osta mõni vana tagaveoline Escort MK1 või Mk2 RS seeriast, sõidaks tõenäoliselt sellega, aga selline auto jääbki vist unistuseks.
QP-le: kontolli ära auto kokkujooks. Ühtegi muud loogilist seletust sellele küll kohe pähe ei turgata. St võta mõõdulint kätte ja mõõda üle, mitte ära mine sillastendi, kuna vähemalt mulle on jäänud mulje, et mitte kusagil ei osata neid uhkeid riistu kasutada ja üsna palju kordi on tulnud nende tööd ise üle teha.

Ahh Kärss ära aja. Siin samas teemas on mitmeid kordi juttu olnud ja ka näiteid tulemuste kohta toodud, kus tagaveoline ei saa jäärajal esiveolise vastu. Ei ole seal kah need autod kahetonnised, mis seda sõidavad. Ning nendel puhkudel ongi olnud Sinu enda väide, et sa sõidad jäärajal esiveoga, kuna see on seal kiirem, mitte sellepärast, et raha ei ole püssi tagaveolist osta.

Ei aita see esi ega tagaveoline auto teid,kui autol on all poolpidused u 3mm lamellrehvid.Ostsin ise alles hiljuti ühe opeli ja sellega koju sõites nu kuidagi auto ei tahtnud 80-ga teel püsida.Olgugi,et opeli raisk on esiveoline.Lülitasin siis ohutuled põlema ja logistasin 65-70-ga koju.

Nende linnamaasturite roolis,mis kurve lõikavad ja talvel muidu edasi ei liigu,võivad olla oskamatud juhid.Teiseks topivad paljud omale talveks liiga laia rehvi alla,mis linnamaasturit lumme sõites kakkuma hakkab.Omal kah linnakas ja jube vahe on ikka vihmas,lõrtsis ja lumes kui alla panna 225 või 215 laius.Oma 175 laiuse rehviga comboga olen aga eriti lumistel teedel Crv dele ja muudele maasturitele korduvalt tagatulesid näidanud.Kitsas rehv läheb läbi olluse nagu nuga läbi või.
Ja pidamise kadumine kurvis sõltub ikka sellest kui julgelt gaasi rõhuda.Selle tuneb ju kohe ära kui gaasi pannes rool kergeks läheb.Niisiis oleks ikkagi vaja sõita lõbi sama kurvi võimalikult kiiresti esi ja tagaveolisega ja vaadata kes reaalselt kiirem on. Sisuliselt saab gaasiga hoida esiveolisel ratta mitte liiga vedavana,sisuliselt nagu vaba hooga kurvi läbida, Ise kasutan tundmatus kohas või libedust mitte teades taktikat kus lähen küll kindlapeale kiirusega kurvi,aga hakkan gaasi lisades pidamise piiril kiirendama.

No ma peaaegu ju et muust ei räägigi kui sellest, et tuleb pöörata tähelepanu rehvivalikule :-)
Eespool olen ka konkreetsed näited toonud, kus ka 10mm erinevus rehvi laiuses oluliselt mõjutab auto käitumist ennekõike lumel/lumes liikumisel.

Praktikas tuleb muidugi jällegi teineteisest eristada, milleks rehvi valitakse. Kärsamäe näitel päris need reeglid ei kehti, et paned aga kitsama rehvi ja sõidad kaugemale, sest seal on vaja sõita lume peal, mitte otsida pidamist lume alt.

Lumelöga alt pidavat pinnast otsides on aga just kõige olulisem sellest lögast läbi "lõikamine".

Sõitsin vahepeal aastakese Nissan Pathfinderiga (´08) ning talverehve valima hakates selgus, et minu tarnijal ei ole pakkuda mulle sobivas 245/70R17 mõõdus lamellrehvi ning pidin panema 265/65R17. Vaatamata auto ca 2.200kg tühimassile pidin iga kord lörtsisel teel sõites oma valikut kahetsema. Pathfinder on tänu sõltumatule vedrustusele omasuguste maasturite hulgas tegelikult väga heade sõiduomadustega ning ka tagaveol baseeruv nn elektrooniline nelivedu töötab päris nutikalt, kuid lumelögas sõites tuli laia rehviga üksjagu kiirust vähendada.


Oma viimases väites lumehirmu kohta, ei pidanud ma samas silmas mingit lümelöga kihti vaid korralikku kinnisõidetud lund, mis mõistliku kõrgusega rehvi all meeldivalt pehme on ning mingit kiskumist ega muud ebastabiilset käitumist endaga kaasa ei too, Millegipärast aga ei juleta sinna peale sõita isegi linnakiirustel.
Siinkohal teeksingi üleskutse, et kui teemärgistus lume alt näha on, siis tuleks sõita selle järgi, mitte mingite suvaliste "kurvid sirgeks" rattajälgede järgi. Samuti ei muutu kaherealine tee automaatselt üherealiseks, kui tee servas lumekiht on ning sellises olukorras keset teed sõitmine ei ole õigustatud.
Kui oma sõidureas püsimine üle jõu käib, siis võib keskparteid edasi valida ja pigem ühistranspordiga sõita!



Oskamatuid juhte leiame ilmselt igasuguste autode roolist ja ka siinses teemas domineeriv kiidulaul esiveoliste aadressil tekitab minus kahtlusi nende inimeste sõiduoskuses.

Igapäevases liikluses aga vaadata autode suutlikkust, ohutust ja kiirust, siis pigem on just tagaveolised need, mis tempokalt liiguvad, sest tänu paremale tunnetusele ja alajuhitavusele mittekaldumisele on nendega oluliselt lihtsam ja julgem sõita.

Rehvivalikul on jah kahjuks vaja teha otsus kas tähtsam on talvistel teedel kiire ja turvaline sõit või otsida laiema rehvi abil nö läbivus-kandvus omadusi.Kuna endal ikka palju kiiret sõitu,siis valin võimalikult kitsa.
Kusjuures lugu sedasi jah,panin eilsel pikemal otsal hooldamata teel tähele,et tegelikult on kinnitambitud lumel ridade vahel palju parem pidamine kui jääks lihvitud sõidujäljes.Samuti oli mitu situatsiooni kus argpüksid ei julgenud sirgeks sõidetud kurvis valejäljest oma poole minna ja tahtsid esimesena pilgutaja mängu mängida.Muidugi läksin ise vabatahtlikult valgele lumele kus pidamine palju parem oli.Paljud juhid ei mõtle sellele ja üldse paremale ja ohutule sõitmisele aktiivselt-.Pigem usaldatakse eelmiste Sussaninite poolt ette sõidetud radu.

ddig. tule sõidame esiveolisel ja tagaveolisel nina korralikult hange eks siis praktikas paistab kes ja kauaks sinna jääb. Minu näide oli lumine jäärada mis alt jäine ja kui tagaveolisel ikka nina hange keerasid siis ilma abivahendideta sealt välja ei tule kui pole just isu 10cm jääd rehvidega ära sulatada. Ning ei ole ka võimalust autot kõikuma panna ja kõik need muud jutud. ainuke kas rehvi alla midagi või keegi lükkama/ tõmbama.Samas esiveolisega mängid kasvõi auto külgsuunas libisema ja paremat pinda otsima. Kärss sinu jutt tihtipeale vaid arusaamatu kiidulaul iseendale,et sa ka ei väsi enda vassimisest,pole kohta ega manteed kus sina ainuke parim sohver poleks ükskõik mis autoga sa ka ei liikleks seal hetkel.

See kokkujooksu mõjumine auto teelpüsivusele,läbivuse mõjutamisele talvel samuti küsitav ja mingi enda mõtlemises ehk rohkem kinni.,kui just tõesti rattad juba silmnähtavalt sahka ei pane. Ja sentimeetriga seal pigem klouni mängimine.Traktoril võid tõesti sentimeetriga silla paika panna. Järjekordne täpis-teadus.

Hange katse tundub juba väljakutsuv :-)
Kas igaüks tuleb sellega, millega sõidab või on ka mingid piirangud/tingimused?
Loogiline ilmselt oleks vähemalt sarnane rehvivalik.

Kui kindlalt sa ennast selles küsimuses tunned?
Mul hetkel üks auto veel on vabadiffriga, kuid plaanis on sellelegi lukustuv paigaldada. Pole küll ka ilma selleta kordagi hätta jäänud aga võimalus on siis miks mitte.


Kokku/lahkujooksu mõju sõiduomadustele ma küll ei alahindaks.
Mul on hetkel ühel sõidukil ühe poole õõtshoova puksid täiesti tuntavalt läbi (viivitasin liiga kaua kõvera piduriketta vahetamisega) ning võin öelda, et just lumelögas sõites annab see tugevalt tunda ja auto tahab väga ebameeldivalt kogu aeg suunda muuta. Pehmed/kulunud puksid lasevad ratta nii palju liikuma, et see hakkab kokkujooksu mõjutama. Mul on juba töökotta aeg broneeritud ning üritan seni selle autoga vähem sõita.

Punktikesele: mis iba Sa nüüd ajad? Et kokkujooks ei mõjutagi teelpüsivust??? No sorry, aga nimeta siis asi, mida seda veel rohkem mõjutab kui just mitte kokkujooks! Ja mõõdulindiga paned silla paika millimeetri pealt, täpselt nagu ka laserite abil. Lihtsalt mõõdulindiga on võimalik töö ise korralikult ära teha, uhkete seadmete taga ei tea samas kunagi, kas seal on mõni korraliku töö tegija või mingi jobu, kes mõtleb vaid sellele, et järgmine maksev klient oma auto pinki ajab.

See negatiivse kaldega kurvi läbimise kiiruse teema... kas peab tegema video? Või oledki Sina just see "keenjus", kes väidab, et esiveolise vedav esiratas haardub teega paremini kui tagaveolise veerev esiratas? :)))) Vasta otse küsimusele, mitte ära pane siia mingit järjekordset targutamist.

Kes vähegi autost midagi jagab see näeb,tunneb isegi kui kokkujooks vale,selleks ei peagi kuhugi stendile sõitma. aga see tavaline minimaalne kõrvale-kalle seda sa ei tunneta ega mõõda ka oma sentimeetriga ideaalselt, ära väidagi seda. Ja see minimaale kõrvalekalle ei annagi kuidagi tunda ,seda ehk näed kuigipalju rehvidelt millega 15t läbinud ja seda ka suvel, talvel ei kuluta isegi veidi suurem kõrvalekalle rehve silmnähtavalt. See kui kiige-puksid või muud vidinad otsakorral see juba midagi muud ja annab muidugi tunda,aga sellest polnud jutt. Kärss sa räägid siin mingidest millimeetridest mis mõjutavad sõitmist ja seda veel talvel kui haardumine niigi nõrk. Seda kumb kurvi parema kiirusega läbib see sõltub paljudest muudest teguridest samuti mitte vaid veoskeemist.Sul võib ju see tagaveolise esiratas paremini haarduda tänu sellele et vedav pole,,aga sest vähe kasu kui sa pead ikkagi kiirust/vedu vähendama et vedavad rattad autol külge ette ei veaks. Ja ma ei mõista mis otse liikumisest sa esiveolise puhul räägid,esiveoline läheb kurvis täpselt sinna kuhu ma vedava silla suunan,ehk siis kurvi kiireks läbimiseks vajutan tavaliselt vaid gaasi juurde ning mingeid probleeme ei esine.See otse minemine tagaveolisel teema pigem,teatud olukordades. DDIG..Loogiline ju on kui kuhugi testima minna siis ikka tavaautoga mitte tuunitud sõidukiga ja enam-vähem võrdse rehvivalikuga.

jah, Kärss, peab ikka tegema video :D

ddig. mis küsimust sa täpsemalt silmas pidasid ,milles kindlalt tunda. kui seda hangedest välja pääsemist,siis töiselt pean iga-päevaselt sellega tegelema talviti,või õigemini sellega,et mitte sinna hange kinni jääda ja läbima neid peab isegi aeg selleks suht piiratud. Kärss..miks üldse arvad ,et sõidukeil sillad paigast ja selles juhitavuse probleemid, kui auto osaleb liikluses järelikult tehniline ülevaatus olemas ja kõik peaks teoorias ok. olema ei usu et massiliselt see probleemiks.

seda et Kärss.. see geeniussiks olemine siin foorumis ikka sinu rida olnud ,samuti nagu pika jutuga keerutamised. Aga pole saa suutnud siiamaani ühtegi kodu-videot(kuigi pidi olema tundide kaupa materjali) jätta ju on pohjuseid miks seda ei saakski teha,sest läheksid oma väidetega vastuollu. See negatiivse kaldega kurvi läbimine sama müütiline ja esiveolistele läbimatu nagu nn.. kärsa-mägi.Lihtsalt huvitav kuidas minule jäävad pigem alati silma just tagaveolised oma nõrga läbivusega,kohalt ja lumes minema saamisega,lumes või jääl manööverdamisega jne.Tagaveoline sõiduauto(kaasaegne) pigem tavaliiklemiseks rahuldav kuni esimese ekstreemsema olukorrani,mis muidugi ületatav aga palju suurema energia kuluga.

Ma ei pidanudki silmas tuunitud sõidukit, vaid mitmel mu autol on tehasest lukustuv diferentsiaal ning vaid ühel ei ole. Kuna mul on sobilik diferentsiaal olemas, siis saab peatselt ka see auto omale luku.

Kindlalt tundmise all just seda mõtlesingi, et kas testis peaks esiveolisele vastutulemiseks kindlasti vabadifriga auto osalema, sest suure tõenäosusega ei ole sarnase konfiguratsiooniga esiveolise väljapanemine lihtne ülesanne.

Suures plaanis jääb küll selle testi mõtekus arusaamatuks, sest kui räägime ninapidi hanges kinni olemisest, siis kui auto otseselt põhja peal kinni ei ole, ei tohiks sealt väljasaamine mingi raketiteadus olla. Kui on põhja peal kinni, tuleb nii kui nii labidat või kõrvalist abi kasutada.
Kui ma su näitest õigesti aru sain, siis rääkisid jäärajalt välja sõitmisest ning see sageli tähendab mitme(kümne)meetrist auto põhjaga paksul lumel hõljumist.


Lumel hõljumise ekstreemsemaid kogemusi pärineb mul Väinamere ületamisest ca 7a tagant. Jäätee oli küll kuuseokstega tähistatud aga ei olnud ametlikult avatud ning oli seetõttu hooldamata. Üks sõidusuund oli juba Hiiumaale minnes täis tuisanud ning korra sai ka kaasa võetud labidat kasutatud. Tagasitulek jäi juba pimeda ajale ning tuisuvaalud olid ka teise sõidusuuna oma valdustesse haaranud. Ühel hetkel avanes ees üsna hirmuäratav vaatepilt kui tuisuvaal oli nii suur, et kui oleks hakanud sellest läbi kaevama oleks ilmselt terve öö merel veetnud. Pikemalt mõtlemata kiirendasin maksimaalselt ning sõitsin tuisuvaalule kiirusega tunduvalt üle 100km/h. Hästi oli tunda kuidas auto jäält lahti kerkis ja hõljuma hakkas. Adrenaliin ilmselt oli üleval ja tundus, et see hõljumine kestis õige mitu sekundit :-) Kiirus vähenes järsult ning auto oli juba seisma jäämas kui vaalu teiselt poolt rattad jälle jääni ulatasid.

Ülevaatus nüüd küll üldse teemasse ei puutu, kuna seal ei kontrollita isegi amortide töötamist, siis kokku-lahku jooksud ja kalded pole üldse nende teema. Üks näide, pikk, kiire lauge kurv, kes teab, siis Pikasillast Suislepa poole, Subaru Tribeca ei kuuletu selles kurvis hästi, selline kummaline tunne. Tutikad rehvid all ja puha. Lasin siis igaks juhuks teha sillapingis ülevaatamise, üks tagumine ratas oli vähe vusseti. Peale regulli, tundsid, kuidas auto pidas kurvis. Sai enne käega rehvide servasid silitatud, et kas on hakanud kalasabasse sööma jne. Vaadatud siit ja sealt poolt ja no ei olnud aru saada, et oleks mingi nurk paigast ära olnud.

#esiveoline läheb kurvis täpselt sinna kuhu ma vedava silla suunan,ehk siis
#kurvi kiireks läbimiseks vajutan tavaliselt vaid gaasi juurde

Miks Sa räägid aiaaugust, kui mina räägin aiast? Kui Sul on kurvis negatiivne kalle (kalle väliskurvi suunas), siis juba väikese gaasilisamisega libiseb Sinu teguviisi puhul esiveolise nina lihtsalt teelt välja (st läheb otse). Loomulikult ei juhtu seda enamikes kurvides, sest enamik kurve ei ole ka negatiivse kaldega.

#Lihtsalt huvitav kuidas minule jäävad pigem alati silma just tagaveolised oma nõrga
#läbivusega,kohalt ja lumes minema saamisega,lumes või jääl manööverdamisega jne

Minule jäävad jällegi linnapildis silma ainult ilusad ja miniseelikuid kandvad naised. Järelikult on tõestatud, et paksusid ja koledaid ja pükse kandvaid naisi ei ole olemaski.

Mul läks kah hetk aega, enne kui pihta sain, mida ddig jäärajal nina lumehangest väljasõitmisega mõtles. Hange sõites kannab ju nina alati põhja peal ja esiratastel on jääni tavaliselt paarkümmend sentimeetrit. Kui esiveolisel pole vedavate rataste all pidamist, siis tagaveolisel jällegi on. St kui sõita tõesti võrdsetel tingimustel niimoodi nina lumehange, pole vast kahtlustki, kes sealt paremini välja tuleb. Reeglina sõidetakse aga oluliselt kaugemale/sügavamale sinna hange sisse. Samuti kui sõita vaid üks nurk hange nii, et üks tagaratas kah õhus, pole üherattaveolisel tagaveolisel kah midagi teha, lukustatava difriga tagavedu ronib sealt aga üsna ülbelt välja. Testimiseks võtke võrdluseks ikka lukustatava difriga esiveolised;)

Kärss. ära hakka põdema nüüd et ehk saabki tagaveoline lutti kuskil hangede otsas/vahel räägime ja sõidame ikka igapäeva elus kasutusel olevate autodega, piiratud libisemisega või lukust. diffreid mõni üksik liikluses. Aiaaugust ei räägi sest fakt on,et tagaveoline on negatiivse kalde puhul palju tundlikum,piisab hoo kadumisest või ratta ringi laskmisest ja juba oledki taga-nurgaga kraavis hanges ja kui peaks veel tõusuga kurv olema siis sinna ka jääd mõneks ajaks. Esiveolisel ei teki taolist ohtu ja kui lähebki hange seal tõusul/kallakul on mitu võimalust kuidas lihtsalt sealt väljuda,kasvõi tagurpidi käiguga ots kohapeal ümber ja unustatud mure. Tõesti ei mõista kuidas sinu puhul kõik autod loogikale vastupidiselt käituvad,sellest tõusuga kaldest siin ennegi küllalt juttu olnud.

Üldiselt ülevaatus ei kontrolli muidugi kokkujooksu aga seda rehvi ebaühtlast kulumist ikka märkavad tavaliselt. Siinkohal ju polegi mõtet esi-tagasilla kokkujooksust rääkida,sest kes asjaga kursis see oskab seda niigi näha/tunda aga kes seda ei taju pole ka vahet kas teavad sest midagi või mitte. Muidugi oleks ka põnev näha piiratud diffri omadusi reaalselt aga see pole tavaliikluses eriti levinud ju. Praeguses olukorras jäärajal lumi ja all laus-jää piisab kui nina meeter hanges ja oledki juba üsna nutuses olukorras,selleks et 10-20m hange sõita peaks ikka suuremad kiirused olema.

#Muidugi oleks ka põnev näha piiratud diffri omadusi reaalselt aga see pole
#tavaliikluses eriti levinud ju.

Tänapäevastel autodel on sageli olemas EDL, mis reaalselt ei jää kuidagi alla mehhaanilisele difrilukule, on võrreldav pigem torseni käitumisega. 70-80ndatel olid lukuga sillad levinud vaid tagaveolistel (kuna need olid sageli suured-rasked ja võimsa mootoriga luksautod), praegu aga esindatud mõlemal veoskeemil. Veojõukontroll on lihtsalt EDLi asendus nende jaoks, kes üldse libedal sõita ei oska:)

#fakt on,et tagaveoline on negatiivse kalde puhul palju tundlikum,piisab hoo
#kadumisest või ratta ringi laskmisest ja juba oledki taga-nurgaga kraavis hanges
#ja kui peaks veel tõusuga kurv olema siis sinna ka jääd mõneks ajaks. Esiveolisel
#ei teki taolist ohtu

Kui suudad sõita mõlema veoskeemiga, mine proovi nüüd kohe järgi ja vaata, kas Su jutt praktikas kah toimib. Ehk mis saab siis, kui pidamine ära lõpeb. Tagaveolisel jäävad vähemalt esirattad "õige koha peale" ja libiseb ainult saba teeperveni, kust leiab pidamise. Kas peaks nüüd panema siia video mõnest rallist, kus tagaveoline külg ees sõidab? Miks nemad siis kraavis või hanges ei ole? Või miks peaks hoog järsku lambist ära kaduma just tagaveolisel ja miks just hoo kadumisel saba libisema hakkab? Sa võiksid oma ulmeteooriaid siiski selgitada, sest ma pole mitte ainus, kes neist aru ei saa.

#Üldiselt ülevaatus ei kontrolli muidugi kokkujooksu aga seda rehvi
#ebaühtlast kulumist ikka märkavad tavaliselt.

#talvel ei kuluta isegi veidi suurem kõrvalekalle rehve silmnähtavalt.

Kuidas Sa suudad küll pidevalt iseenda väidetele nii vastukäivat teksti toota?

#Aga pole saa suutnud siiamaani ühtegi kodu-videot(kuigi pidi olema tundide
#kaupa materjali) jätta ju on pohjuseid miks seda ei saakski teha

Aga ma ju ütlesin kohe tingimused, mis puhul ja mida ma avaldan. Ei ole mingit huvi kulutada aega selle tundide pikkuse videomaterjali lõikumisele, kui ühegi kutse peale mitte ühelgi aastal mitte ükski oponent ei viitsi isegi testima tulla ja ainult praalivad foorumis. Ei ole ka minul huvi enam selliste pärast kodust välja tulla kuhugi tõestama midagi, mida millegipärast kõik keskmisest foorumikasutajast vanemad ja kogenumad iseenesestmõistetavaks peavad.

Vanemad ja kogenumad.. miļlest neid järeldusi teed ..lihtsalt enda teooria rahuldamiseks vist. Ok kārss.. palju siis juhistaasi jagub kui v6tta esmasest iseseisvast auto juhtimisest? Endal 34a ja kilometraasi t6esti ei tea. Kui sa pole veel märganud siis terve teema lõikes olete ddig ga..ainukesed tulihingelised tagaveo fännid,kes vist tihti oma pimedas usus muid võimalusi ei näegi. Ja mida seal proovida,tean ju niigi et tõusu,kaldega lõigud pole esiveolisele probleemid,ja kui vajadus on esiveoline vähemalt v6imeline ka tagaots hanges ümber keerama ja uuesti proovima v6i teisele teele suunduma. Tagaveoline aga istub oma veosillaga hanges ja nina võib küll olla seal kuhu ta jäi aga mis abi sest. Ja miks peaks hoog raugema..aga t6usude puhul see ju ongi nii kui veorehvil enam pidamist ei jagu. Mis tähendab et tagaosa läheb teepervele saab haardumist ja liigud edasi..kuhugi sa ei liigu kui ikka pidamist pole,ei edasi ega ka tagasi. Ei m6tlegi sīin mingeid olematu tõusuga teid, midagi tõsisemat ikka. Olen samuti neid tagaveolisi oma l6una eesti maakodu teedel küllalt näinud tagaots kraavis nina abitult t6usu poole püüdlemas. Huvitav kas m6ni tagaveoline julgeks ka teatud summa vahele panema ning siis t6usudele kulgema..kahtlen,teoorias muidugi.

Mitte mingi teooria rahuldamiseks, vaid puhtalt laiemast silmaringist ja argumenteerimise oskusest, millel on seoseid ka inimese vanusega. Aga kust otsast ma tagaveo tulihingeline fänn olen? Ma olen neliveo tulihingeline fänn ja kasutan igapäevaselt hoopis esivedu!! Tagavedu kasutan ainult kas erandjuhul või siis, kui mingil põhjusel maasturil esisilda nt maanteel järgi pole lülitatud. Põhjus, miks siin teemas sõna võtan - lihtsalt ei suuda ära imestada, milliseid lollusi siin puhtalt kogenematusest kirjutatakse esiveo ülistamiseks ja tagaveo mahategemiseks ja kuidas nende heroiseerimiseks mingeid müüte üritatakse luua. Kogenematuse all pean silmas just mõlema veoskeemi valdamist (et oleks võimalik VÕRRELDA), mitte seda, et inimene vähe sõitnud oleks või endale harjumuspärase veoskeemiga sõita ei oskaks. Tõde ei selgu mitte foorumis, vaid kõige lihtsam on vaadata äärmuslikke olukordi meie planeedil ning milliseid autosid seal kasutatakse. Ja kuna olen 7a just seal põhjas neis äärmuslikes tingimustes elanud, sellepärast julgengi väita natuke "rohkemat" kui parklatingimuste üldistajate kogemused võimaldavad.
Muide minu esimene sõit oli samuti 34a tagasi:). Just sellesama talukoha ja maantee vahele jääval paarikilomeetrisel teelõigul, kust on pärit nii mõnigi pilt siin foorumis. Igapäevasõitu legaalselt ausa mehena kilomeetrites kusagile 2 miljoni km lähedusse. Möödunud aasta 2012 oli oma ca 40tkm-ga vist elu väikseim aastane kilometraazh, 2011 oli nt 105tkm.

Punktike vist on käesolevat teemat ikka väga lünklikult lugenud. Käsitlemist on leidnud nii võimalikud läbisõidud, kogemustepagas kui ka konkreetsed näited mäkketõusu kohta. Viimased neist käesoleva talve esimese tõsisema lumesajuga Tallinna ja Viimsi teedel/tõusudel toimunu kohta.

Ka minu kogemustepagasis on sadu tuhandeid kilomeetreid läbisõitu esiveolistega.
Nimetatud läbisõidu hulka jääb väga palju kilomeetreid (kuni 100.000) küllaltki erinevate autodega: VW Golf ´96, Toyota Camry ´92, Saab 900 ´87.
Natuke väiksem, kuid siiski arvestatav (kuni 20.000) on läbisõit ka järgmistega: VW Golf ´87/´88/´00, Renault Laguna ´03, Volvo S80 ´99, Volvo S70 ´96, Renault Trafic ´11, Renault Master ´06,


Ehk siis, tunnen ennast ka esiveolise auto roolis üsna koduselt ja tean nende võimete piire. Mingi probleem ei ole kasvõi kaubikuga autot (ilma seisupiduri abita) ülejuhitavaks või alajuhitavaks muuta ning sujuvalt tagasi tuua.


Olen juba loomult selline, kes pigem kompab natuke piire, mitte lihtsalt ei kulge (eriti autoroolis) ning olen ka esiveolistega teinud kõikvõimalikke lolluseid alustades jäärajasõidust (mitte võistlustel) ja lõpetades talvises metsas turnimisega.

Kõike eeltoodut arvestades paneb mind jätkuvalt muigama see pime kiidulaul esiveo teemal. Ma ei oska sellele muud seletust anda kui soovimatus või võimetus oma ninast kaugemale näha.

Üks hull kogemus meenub mul aastate tagant, kui BMW Z3 oli veel uus mudel. Sõitsin kahekesi autos, lahtise katusega Z3-ga kuiva sooja ilmaga Vabaõhumuuseumi teed pidi Paldiski mnt suunas. Enne endist pemmikeskust oli paremkurv. Sõitsin vaid 80 kmh kui keset kurvi hakkas auto läbi esirataste otse libisema... Kohe kriitilisel hetkel tuli vastu üks Ascona, millest õnnestus vaevu mööda sõita. Mul võttis ikka junni jahedaks küll- teise inimese uus auto ka ju... Omanik oli kõrval ja hoidis hinge kinni... Vot sulle ideaalne kaalujaotus.
Mul maakodu hoovis polegi võimalik mitte ühegi seni kasutatud tagaveolisega(E-klass, viies, Transit, Sprinter, Rekord, Lada) talvel ringi pöörata. Esirattad künnavad lihtsalt otse.

Ka praegu lumistel teedel sõites tagaga pole võimalik esirattaid sissesõidetud vagudest välja tuua, et mitte ninapidi vastutulejaga kokku saada. Kui väljapööratud rattad siiski mingil hetkel pidamise leiavad ja järsku paremale hüppavad, oled juba lootusetult esiratastega teevallis, kust ka enam välja ei vea. Esisild on õiges reguleeringus loomulikult.
Mis aga kindel, see on maanteesõit libedaga- pikk teljevahe tuleb kasuks. Kui värskelt sadanud lumega liiguljalt üsna lamedasse kurvi pöörad, on juba tunda kerget esirataset otse vedamist... Hullem on lugu siis, kui tagarattad blokitakse veo ajal ASR-i poolt, sel juhul on otsesõit garanteeritud. Seega- kaitse välja ja sõit jätkub.

kui vaatate näiteks soome ralli videosid, siis lumisel rajal on kenasti näha, et pole vahet mis vedu autol on (just üks kerge negatiivne kurv oli ühes videos) - lähevad otse kõik. Tagavedu natuke rohkem külg ees, aga mitte oluliselt. Loeb see mis sa enne kurvi autoga teed. Nii nagu tagaveoline, tahab ka esiveoline enne kurvi natuke suunamist, et ei tekiks sellist olukorda, kus esirataste pidamine lõppeb. Enne kurvi juba eksid, siis ei ole vahet mis vedu on.
See hange kinni sõitmine on ju igati jama teema - need ei ole võrreldavad olukorrad. Kirjutasin ka näiteid, kuidas tagaveoga ime kohtadest välja sain, aga see ei tähenda, et esivedu mind sinna oleks jätnud. Näiteks jäärajal ei saa olukorda üldse võrrelda, sest esiveolise rataste all on lumi (hang) ja tagaveol on vedavate rataste all jää! Mida te võrdlete?
Ma arvan, et ainuke hea võrdlus on siis, kui on auto, millel on mõlemad veoskeemid olemas - näiteks rallikrossis kasutatakse eri radadel eri veoskeeme. Laitse oli kord vana Civic, mis seal rajal sõitis tagaveoga!Põhjus - suur osa on asfalt ja ainult mõned kurvid on libedad. Asfaldil on tagavedu oluliselt kiirem, eriti kiirendamistel (raskuse kandumisest siin räägitud juba küll).
Aga põhivaidlejad või pooldajad - kui olete mõlema veoskeemiga nii kodused, siis võin kihla vedada, et näiteks Laitse jää/lumerajal sõites mõlema veoskeemiga, enam vähem sama massi ja mõõtu masinaga, olete esiveoga paar sekundit kindlasti kiiremad.
Esivedu on niiii lollikindel ja kui aru saad, mis tegema peab, sis on oluliselt lihtsam (ja kuramuse igav!), kui tagaveoga kiiresti sõitmine.
Isegi ralliajalugu kinnitab seda, ei ole mõtet selle üle vaielda.

Samas jällegi - tagavedu on meeste masin, las see esivedu jääb harjutajatele :)

Seda teemat loetud küllaga ja arvan et igal siinsel lugejal ka unepealt meelest et Kärss läbinud üle 2 milli jne. Lihtsalt ei viitsi seda jahuda siin. Ise liigelnud ka neist 34 sõidu aastast esimesed 15a peamiselt vaid tagaveolistega sõiduauto,kaubik,veoauto,traktorid. Arvan et aasta oli 80ndad ja ise 5a ne kui iseseisvalt traktori,auto roolis talus tööd tegin. Tänapäevaks ehk omanud~50-end autot, loetleda ei jõuaks. Esmased Kogemused omandanud just tööd tehes nende liikuritega. K6ik tagaveoliste n6ksud mällu söõbinud,ka umbes 13a rajooni jäärajal vaz2106 ja gaz 53 roolis esimene ja teine koht sealt saadud. Alates 93 aastal trantsitiga mööda eesti külavaheteid liikudes. Mingit ninaotsa imetlemist pole ja pole prob. Liikuda suvalise masinaga suvalisel teel. Aga kuna esiveolisel palju eeliseid teatud olukordades siis see jääb faktiks, see pole argument et tagaveoline saab samas situatsioonis ka hakkama ,jah saab aga kuidas ja mis hinnaga. Igapäevaselt samuti pigem piiripealne.. Sõidustiil ja midagi ka tavapärasele vaheldust siis pigem fännan täituisanud teid kui igavat maanteed. Ja kui võrrelda ikka tänapäevast tagaveolist TALVEL,lumes jne. Siis ehk mõnel alal vaid üksikud eelised see ka k6ik. KÄRSS. Küsiks et miks enamus maastureid sõidavad siis talvel koos sisselül. Esiveoga? Eriti kastikad? Sest paljas tagavedu tõsiselt probleemne.

jälle pean nentima, et ma olen saamatu. ma ei oska/suuda tagaveolist alajuhitavaks teha. õhtuti olen ma loote asendis ja tihun nutta. ei ole mul mosse2140, vaz 2106, sierra ega omega A kuskil kurvis otse läinud. rääkimata transiti kaubikust... kuid siiski, siiski. kui sai talvel kruvitud omega B-le talverehvid alla (ette 6 mm jäägiga naast, taha eelmisel hooajal 2 kuud sõitnud masteri naast) oli jah esi ots tiba alajuhitav, aga kui ma sinna ka uued masterid alla panin kadus probleeem...uuuuäääääää... mis ma valesti teen? ma olen nii saamatu... uuuuääääää... jne.

äkki keeraks korralikud talikad alla, mis talikad need mossel ja vaz il üldse olid. selle omega a esisilla kokkujooksu õigsuses pole ma ka kindel ega üldse selle pukside/õõtsade seisukorras, aga ei suutnud mina seda jäärajal alajuhitavaks muuta, v.a. kohad mis olid juba nii libedaks triigitud, et seal oli alajuhitav igasugune vedu. ei tulnud mulle esivedu ei järgi ega jäänud maha.
ennem sain esivedused alajuhitavaks kui tagaveolised ja kui esivedu juba lörtsis libisema hakkavab, siis pole enam suurt midagi teha, kui puudub ka korralikult töötav kässar.
tõsiselt alajuhitav auto oli audi "sigar" quattro mingite poolpiduste lamellidega või väljanokitud naastudega 4mm jäägiga rehvidega. kruvi korralik naast alla ja sõida nagu relssidel.

aga noh, mida mina ka tean, ametlikku sõidustaazi ainult 17 aastat ja natuke üle milli km. kes seda nii täpseltki kokku lugenud on. mitteametlikuga venitab pea 30 täis. poisike alles teiesuguste ässade kõrval.

Nojah, nüüd hakkame kõik oma saavutusi üles lugema ja medaleid riputama, kõlab kuidagi omaaegse parteikoosoleku moodi nagu. Kurat küll, saage juba ükskord kokku ja tehke mingi video, ehk lõppeb see tühi jahumine ükskord ära. Ise eelistan vanakooli tagaveolist, lihtsalt meeldib ja kõik. pole kellelegi jalgu jäänud ükskõik mis ilmaga ja on ka lõuna küngastel sõidetud iga ilmaga.

Eelmisele: video on kõige halvem variant, kuna siis on nendel kõigetargematel pärast jälle hea spekuleerida, et kas oli seekord kärss kärnas või maa liiga külm, aga mingites teistes oludes oleks ikka temal õigus olnud. Või ei osanud seal videos inimene lihtsalt sõita. Neid videosid, kus ainsaks probleemiks on juhi käpardlus, on siin teemas juba ennegi. Sellepärast olengi pakkunud välja mitmel talvel kohad, kust on käinud eelnevalt läbi kümneid ja eelmisel talvel lausa sadu autosid, igaühel on võimalik nende kohtade peal harjutada kasvõi päevi, et siis video tegemise hetkeks anda tõesti enda ja auto võimeid näitav parim võimalik sooritus. Vot sellistele videotele oleks ka omal nii mõndagi huvitavat vastu näidata samade kohtade peal, aga no mida ma enda videotega lehvitan, kui ükski oponent lihtsalt ei viitsi sinna minnagi (ei pea silmas praegu Lõuna-Eestlasi). Ma olen mitu talve selliseid videosid kogunud, aga kuna kedagi teist ei huvita, siis rohkem materjali "sahtlisse" salvestada kah ei viitsi. Ja ega need väljasõidud pluss päev otsa auto kräunutamist päris tasuta kah pole. Ilma harjutamiseta, kus koht (st pinnas, teelõigu iseärasused, lume kihilisus jne) on tuttav vaid kutsujale, ei ole need tingimused kohe kindlasti võrdsed ja sellepärast pole tõe huvides selliseid kutseid ka mõtet esitada eriti mujal kui mõnel linnatänava tõusul. Mind näiteks see teema jällegi ei huvita, kuna linnatänavad pole ka kõige hullemate lumetormide ajal kompinud mu enda ega auto võimekuse piire, seda isegi mitte 80ndate lõpul siledate "tahmarõngastega" ega 90ndatel talv talve järel suverehvidega sõites.

#Mul maakodu hoovis polegi võimalik mitte ühegi seni kasutatud tagaveolisega
#(E-klass, viies, Transit, Sprinter, Rekord, Lada) talvel ringi pöörata. Esirattad
#künnavad lihtsalt otse.

#Ka praegu lumistel teedel sõites tagaga pole võimalik esirattaid sissesõidetud
#vagudest välja tuua, et mitte ninapidi vastutulejaga kokku saada. Kui väljapööratud
#rattad siiski mingil hetkel pidamise leiavad ja järsku paremale hüppavad, oled
#juba lootusetult esiratastega teevallis

Ma ei taha öelda küll kuidagi halvasti, aga mõlemad Su näited on natuke... imelikud. Esimene näide - kui palju Sul seda lund seal õieti on siis? Kuna ma enda hoovist lund välja ei vea ning tuul toob lagedate põldude kohalt ka külasse rohkem lund, kui seda on metsas või linnatänavail, siis väga palju rohkem ei saa seda ka Sinul enam olla. Manööverdamine kitsastes tingimustes on mõistagi esiveo eelis, aga tagaveolistega pole omal kunagi olnud probleemi, ei noorest peast Moskvits 401-ga, Pobedaga kuni aasta vanuse E-klassini. Lihtsalt tagaveoga tuleb teha seda teisiti, mitte nii et keerad rattad välja, sidur plärtsti lahti ja siis lapatsit. Tagasillaluku mõju pole olematu kiirusega ja LUMES samut märganud, küll aga neliveolisel autol ja suurel kiirusel (mis on jällegi hoopis teine teema).

Teine näide maanteel roobastest välja keeramisel - kui teha seda Sinu kirjeldatud viisil nö rattaid liigselt keerates suurel kiirusel, oled vallis igasuguse veoskeemiga, sh ka neliveoga. Tagaveoga on probleem küll olemas, kui liigud tühikäigul, aga kes meist seda maanteel ikka teeb... Su jutt viitab pigem kas mingile sõiduveale, mida Sa kirjeldada ei taha/oska, ikkagi paigast ära esisillale või lihtsalt neisse oludesse sobimatute rehvidega. Kusjuures ka tuliuus talverehv võib olla nii ümara servaga, et roopa servast ülesse ronida püüdes tõesti ei suuda end kuidagi haakida, samal ajal kui isegi mõni suverehv seda paremini suudaks. Seda olen ka ise kogeda saanud ja tulevikus olen võtnud seda arvesse rehve ostes, sest meie talvised tingimused ei vastagi Lõuna-Euroopa turule mõeldud talveoludele ja olematu serv ei tähenda, et rehvil muidu eeskujulik piki- ja külgpidamine ei võiks olla. Paraku ei peeta nii oluliselt rehvi omadust märkimisväärseks isegi mitte rehvitestides...

Ei, Kärss, kõik oli õige. Roopad on jääs. Enim probleeme alajuhitavuse osas oli just nende taguvedustega, millel kaalujaotus nn. tasakaalus, kus veel tagaistmel paar imist istus.
Praegu pean tagavedusega tegema teepeal ümberpöörde. Kuna tee laius korraga pööramist ei luba, siis tuleb lisa võtta lumiselt tasaselt alalt. 2km/h liikudes väljapööratud ratastega ta künnab end hoopis sügavamale "sohu". Tagurpidi saab sealt küll välja kuna veorattad veel asfaldil. Samas kohas eduvedusega ei tekkinud kordagi tunnet, et kisub sügavamale lumme või ei vea välja. Lihtsalt meenutuseks.

Ainukesed seltskonnast kuuletusid roolile paremini Transit ja VAZ 2106, kuid just nende saba oli seevastu enamasti teega risti ka... Ei, kinni ma eriti ühegi autoga ei jää- kogemusi juba 2 milj km ka nagu. Pigem on nii, et esiveoga jääd kinni kaugemal, kui tagumise veoga. Siiski räägime siin kliirensist. Tõsta tagaveolise põhjakõrgust ja liigud ka hanges kaugemale. Parima läbivusega üheveoline on mul olnud Renault Traffic- see võttis mägesid ja hangesid mängleva kergusega.
Nelivedused ongi loodrile täpsustuseks olemuselt alajuhitavad. On kogemus Nivaga, Audi 90 Q ja 100Q. Niiet hooga ei tasu viimastega libedale ristmikule välja pöörata.
Ei oma julgust kunagi Kärsale vastu vaielda. Mul lihtsalt omad näited. Olen kindel et tal on kusagil tõde ka. Küll aga tuleb tunnistada, et kui lihtsalt otse sõita, kannab ka minu tagaveoline mind üsna kaugele mistahes teeoludes. Kummi laius on ka muljetavaldav- 225.

kas te juba ükskord ei saa aru, et Karsa ja ddig ülistus tagaveole on siin vaid selleks, et foorumil rohkem külastajaid oleks. ja niikaua kuni on neid kes nendega viitsivad vaielda, niikaua siin see jahumine ka kestab. jätaks selle juba järgi. mina tean, sina tead ja enamus teavad, et tavapärases kasutuses on neid olukordi, kus esivedu on parem, hulgaliselt rohkem. see, et kärsamäel tagavedu nii hea on ei ole ju mingi argument. üks situatsioon ühe inimese elus. ma ei satu oma igapäevaste tegemiste juures mitte kunagi sellisesse kohta (ja tõenäoliselt ka enamus teisi inimesi mitte). ja ma olen oma elus sõitnud tagaveoga küll ja veel.

to qp, nagu mainisin, kruvi korralik naast alla ja probleem kaob. nii 100Q-l (sigar) ja A6-l (C5 kerega). A6-ga pole seda probleemi tekkinudki, sest talviti koguaeg naast alla olnud, isegi suvekaga ei mäleta seda probleemi (sai sõidetud selle talve esimese lumega). ja korraliku naastu all ma mõtlen rehve, mitte naelutatud palstrõngaid. nivaga tõesti kogemus puudub. iltisega... ei mäleta enam.

#kas te juba ükskord ei saa aru, et Karsa ja ddig ülistus tagaveole on siin
#vaid selleks, et foorumil rohkem külastajaid oleks

Kui Sa midagi nii absurdset väidad, siis äkki selgitad ka seda, mis võiks olla see põhjus, miks meid peaks huvitama, et siin rohkem külastajaid oleks? Meil on mõlemal oma ettevõtted, tegutseme hoopis teistel ja ka erinevatel erialaldel, klikikogujate hindadega poleks võimalik meid isegi mitte kinni maksta, kui keegi sellise asja eest üldse raha oleks nõus maksma:)

# Ei oma julgust kunagi Kärsale vastu vaielda. Mul lihtsalt omad näited.

Lollakas :)) Just nende oma näidete, mitte väljamõeldud ebaloogilise jura pärast, ongi Su juttu huvitav lugeda. Aga parandaks Su jutus ühe ebatäpsuse, nimelt alajuhitav pole mitte nelivedu üldiselt, vaid ainult osa nendest, sh ka kõik Sinu loetletud autod. Niva osas tahaks mõni juba vbl vaielda, aga ehituselt on see ikka alajuhitavust soosiv, lihtsalt võib muutuda tänu lühikesele teljevahele ülikergelt ka ülejuhitavaks. Taotluslikult on tehtud ülejuhitavatena neliveolistest näiteks vana BMW ix seeria, W124 mersu, Ford Sierra, Scorpio jpt, nende käitumine on päris sarnane tagaveolisele autole.

Muudetud 16.01.13 19:52

"kui keegi sellise asja eest üldse raha oleks nõus maksma:)"

sa tahad siiralt väita, et siin foorumi administreerimise eest ei maksta sulle midagi? seda väidet ei saa küll uskuda.

Looder - kui sa ei oska alajuhitavaks autot muuta, siis on sa vist ei tea mis see tähendab :) Kui seda muidu sõiduga ei juhtu, on teine asi, aga kui ei oska ajada sellesse olukorda, siis on teadmistes midagi vajakka. Ju need miljonid siis ei aita :)
Iga auto saab päris väikse vaevaga alajuhitavaks - vali vale kiirus ja järsem kurv/pööre ja olemas. Loomulikult tuleb instiktid kõrvale jätta ja hoida näiteks gaas ühe kohal peal, nii esiveol kui tagaveol. Gaasiga mängides saab mõlem skeemi puhul kõike muuta ja seda ka väikse vaevaga.
Nende 4 vedustega on ju ka see, et enamus ei ole neist üldse 4 vedu, vaid ikka 3 vedu. Kas mitte Impreza ja Evo tippmudelid pole ainukesed tõelised 4 veoga autod? Kui nendega valesti ümber käia, siis on alajuhitavus kiire tulema. Aga nagu ennist mainisin, siis ikka enne kurvi otsustakse ära auto edasine käitumine. Talvel peab autot suunama, mitte pöörama.(libedaga ikka)
Kas rattaga (tagavedu) talvel sõidetud kilomeetrid ka loevad :)

oehh... nii palju siis iroonia mõistmisest. aga noh, eks igal oma.


aga räägime ikka tava liiklemisest. sõidust maanteel või linnas. mitte 2 km/h soo serval ukerdades. seal peabki tagavedu ära vajuma, sest mitte vedav ratas ei vea end sealt lumest välja. ja siis peab ka olema päris suur kalle soo poole. ja mitte ekstreemsusi otsides kus hirmsa pasaga pannes hakkame rooli väntama. seal muutub iga auto alajuhitavaks.

Muudetud 16.01.13 06:45

isegi roomik jääb ilmselt esiveoga võrreldes hätta

http://www.youtube.com/watch?v=au-RkJdwXsA

aga see selleks, lahutage meelt lihtsalt natuke, igale veole oma. Peaasi, et see tihend seal rooli taga hakkama saaks.

http://www.youtube.com/watch?v=vRBekPL8wY4
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=A-ePdYrbR9A&feat
ure=endscreen
http://www.youtube.com/watch?v=_sW6_9bnWms

to: parm...

Mis sa neist nelivedustest siin sonid, need hoopis teine maailm, sest kui esi- ja tagavedu on laias laastus võrdse läbitavuse ja kiirendusvõimega talvel, siis nelivedu on täiesti teine maailm. Ja mis "tõelisest" nelikveost sa räägid, tahad sa siis igapäevaselt sõita autoga, millel tõesti kõik neli ratast veavad ja iga tugevama gaasivajutuse peale masinal külgpidamine kaob. Aga muidu Subarul on üks paremaid nelikvedusid küll, mitte kõigil muidugi, kõik vist sõltub mootorist ja aastakäigust, pandi peale erinevaid asju, nagu ka audile, volksule jne. Mina sõidan igapäevaselt lahtiste diffritega nelikveolisega, kui aga panen lukku tagadiffri, siis tagaots vänderdab väga tüütult, kohalt saab kiiremini ära, aga stabiilne ja mugav see sõit ei ole, see asi ikka rohkem hädajuhuks.

TO n: pole makstud sentigi, mitte kunagi, mitte ühestki foorumist, milles mulle adminniõigused on antud.

Need dragsteri kujulised neliveolised kõrbevormelid sõidavad ju enamuse ajast esiots õhus. St see neliveo sisuline pool on rohkem selles, et kraapivad esirattad juhiks masinat soovitud suunas, kui esiots korraks maad puudutab, mitte ei aita see läbivusele kaasa. Esiveo ülistajate arvates, kui panna suured rattad ette, võiks muidugi sõita mäest ülesse ka esiveoga nii, et pool ajast on esiots õhus:)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-ja-video
-vaata-kuidas-politsei-peab-kinni-autoga-pogeneva-tagaotsita
va.d?id=65575494

irnu erneks - "sportlik tagavedu" :)

Esiveolisega polnud ju mingit probleemi teel püsida ega isegi mööduda. Kindlasti nüüd ajage ,et rullnoksidel polnud häid rehve ega kogemusi,see muidugi ka tõsi. Hea huumor igatahes.

beMwe
Üldjuhul on nii, et kui kasutaja mõistlikku juttu kirjutab, siis administraatorid ei pea vajalikuks kontrollida millega ta foorumis tegeleb.

Viimane postitus aga on ilmselge lahmimine, sest sa ei ole tõenäoliselt aru saanud, mis viidatud videoklipis toimus ja see tekitas huvi, et kas kasutaja on ka mõnes muus teemas sõna võtnud ja kas selline ongi tema käekiri või on tegemist juhusega.

Et foorumikülastajad aru saaks, kes on nende vestluspartnerid, siis olgu mainitud, et sama kasutaja on foorumis peamiselt esinenud nimedega "." (punktike) ja "td".

to: ddig

Aga kas ei oleks ikka võimalik natuke anonüümsust maha tõmmata kogu selles asjas ja nõuda kasutajate sisselogimist. See muidugi ei tähenda, et keegi ei võiks teha viis või kuus kontot, aga siiski. Usun, et selle tagajärjel ei hakkaks mitte ainult nemad, vaid ka nii mitmedki varasemad registreeritud kasutajad viisakamalt ja teemakohasemalt rääkima, sest nagu küla koerale, nii ka koer külale!

Milles nüüd tüli on.Ega midagi solvavat pole ju õeldud.Aga ilmekalt on näha,et kui tagaveoline üritas kiirendada,siis tagaots ka alt läks.Esiveoline ikka palju stabiilsem selles olukorras.

See esiveoline on seal vist ka stabiilsuskontrolliga, kui nüüd stabiilsusest rääkida, aga kiirendades on stabiilsem küll ka muidu jah, tagaots ujub mõõdukal kiirendamisel mu tagaveolisel ikka päris kenasti, esiveolisel sellist asja pole kohanud, oma nelikveolisel jällegi aga kergelt on:) Aga peab tõdema, et tagaveolisega sõitmine on harjumuse asi ja siis hakkadki neid eeliseid kasutama ja puudusi vältima, tuleb kasuta sutsu teistsuguseid sõiduvõtteid, mingit erilist kasutusmugavuse vahet ma pole märganud siiani esi- ja tagaveolisel, pooleveoline nagu pooleveoline ikka, nelikuga on vahe suur, mind on vist hakanud quattro pisik alles nüüd, kui korralik naast masinal all, lõpuks maha murdma, lamelliga oli mõtetu uisutamine.

to audi a6v6, me kuskil ammu kemplesime, et pane nelikveole naast alla ja sa saad aru, mis on pidamine ja sõidurõõm. see selleks. antud videos oli politsei skoda nelikveoline. tänases õhtulehes keksiti sel teemal.
mina küll ei viitsi end koguaeg siin ära registreerida, aga registreerimise juures võiks olla ka nimi, mida saad kasutada siis kui ei viitsi end sisse logida. või siis see kontroll kood. mida kasutatakse praegu sisse logimata, selle võiks anda igale kindlale registreerijale ja ta saab seda kasutada enda identifitseerimisel. nagu pin kood või miskit sarnast. ise logimata kasutan nime looder23 ja logituna on looder (kunagi kui sai seda nime ka sisselogimata kasutada). kunagi aastaid tagasi olen korra ka kasutanud ühte teist nime. aga nagu olen siin kohanud, on minu nime, looder23, siin kunagi kellegi teise poolt ja seda isegi õhtulehe kommentaariumis. kellelgi oli seda väga vaja, noh, mis teha.

küsimus moderaatorile, kas selline nn. pin koodi või salasõna kasutamine oleks reaalne, ilma et peaks iga kord end sisse logima? registreerid end korra ära ja edasi kasutad oma pin koodi või salasõna. kui nimi ei klapi salasõnaga siis kommentaari ei avaldata. lihtne? ehk?

to: looder23

Nagu ütlesin, siis läks selle naastuteema ja nelikveoga natuke aega:)

Aga sisselogimine käib vähemalt minul oma arvutis ühe nupule vajutusega, vajalikud andmed kohe ees, mingil lisa pinil ei näe mingit mõtet.

olgem ausad, et see BMW püsis päris kaua teel ja päris oskamatuga tegu polnud. Kui Pärnu mnt ära keeras sellise hooga ja pärast ka pikka uisutamist ära stabiliseeris - see ikka näitab, et jagas matsu ja rehv ka päris sile polnud. Küll aru ei saanud, miks politsei seda autot nii kaua teel hoidis ja enne sinna kiiremale lõigule jõudmist teda kraavi ei nüginud. Kui seal raudteeülesõidule oleks keegi vastu tulnud? Seal oli ka kohe ülekäigu rada! Kui seal uisutamise kohas oleks keegi vastu tulnud? Miks on vaja riskida sellise jamaga? Et säästa Skoda plekki. Inimelu hind pidi olema miljon EUR. Võiks ikka prioriteedid paika panna :) Igatahes ei näinud politsei töös mingit otsustavust ja mingeid protseduure neil ri tundu ka olema sellise olukorra jaoks. Vähemalt BMW tüübil oli eesmärk :) Ei saanudki aru, miks uuesti vibama hakkas tal, tundus korra, nagu oleks tahtnud seda vasakul olevat politsei autot rammida!? Ei usu, et lihtsalt kiirendusega, sest sinnani oli sõitnud ju peris kenasti!

Sain ka svenssonite maal netti ja nähes seda videot on mul ainult hea meel,et vanust nii palju juba..no ei kisu plekki lõhkuma...sellisel moel mitte.

Ju oli poliitiliselt vajalik käik,pole ka esmane juhus. Huvitavalt juhtub foorumis sellist nn.. korrale-kutsumist tihedamalt vaid teatud teemades.muidugi mitte enda mõttekaaslaste puhul.. kuigi selle avalduse mõte/vajadus jäi segaseks.Põhjusi leiab alati kui soovi. Ei näe küsimust ka ilma reg. postitusi teha,paari kindla nimega mida aastaid kasutanud, ja mis lihtsalt algselt said suvaliselt/erinevad. Tõsiseid läbustamisi mujal väga ei nähta.(peaks vist hakkama tähelepanu suunama)Aga ok. Pole probleemi, kui see registreeritud kasutaja nõnda vajalik(?) Nüüd peaks veel paar rida teemast lisama siis oleks poliitiliselt j.o.k.k. nagu siin levinud skeem,siis ju ei lähe läbustamise pargf. alla.

Päris hea video veo vahest ja käitumisest :)

http://www.youtube.com/watch?v=udb-g9HyLe4

Jajah, mul on ka need vähesed kättesattunud esiveolised kippunud sama kiiruse juures, võrreldes oma mersuga, lumises kurvis otse minema

to: .. (registreerimata)

Eks see oskamatusest tuleb enamasti, samamoodi ka see tagaotsaga posti riivamine, ei ole rallisõitjadki jumalad ja mingil põhjusel ületas selle kurvi libedus oodatavat ja ei ole neilgi siis seal muud teha, kui kaasreisijaks olla. Sellises olukorras on lihtne juhtuma see, et mitte ei riiva tagaotsaga posti, vaid põrutad küljega posti, kummas autos siis tahaks olla, kas selles, mis läheb küljega posti või selles, mis läheb esiotsaga posti?

teadsin et see teemaks tuleb - loomulikult on turvapatjadega masinaga parem minna otse posti AGA, mulle meeldib omada mingit kontrolli asja üla ja loota, et saan ikkagi stange ripsukaga hakkama. Nagu sa nägid, siis tagaveod sõitsid edasi, sel ajal kui Clio posti otsas istus! Point ju selles ikkagi, et mida siin osad ka enne maininud, et esiveos oled kõrvalistuja ja teha pole midagi. Annab muidugi käsipiduriga natuke aidata, aga siis peab alguses kohe väga kiire olema!

Knagi paar aastat tagasi kirjutasin siia teemasse,et kuidas üks kolmene pemm majaees parklas ukerdas.Nüüd lugedes sama teemat,avaneb mul aknast jalle samapilt.Täielik deja vu.Minu esiveoline sealsamas kõrval ja oli enne ka päris tema koha peal,ja ei mingit probleemi,sõidab igast asendist.Lihtsalt tahtes edevaid autosid veetakse neid pemmi ja mersuraipeid saksast siia sisse ja nüüd omanikud õigustavad oma sitta ostu.

miks te esiveolistel kõrval istute? mulle meeldib küll olla juht enda juhitud masinas, mitte reisija.... sõitma tuleb õppida- keegi peab ju juhtima ka..