Olen töötanud varustajana ehitusettevõttes ning seda tagaveolise Transiti peal. Aasta oli siis 98 ning autoks lühikese kabiini ja kastiga ühekordsete tagaratastega mudel. Kui esimest korda selle autoga (tühjalt) tõsise talveilmaga sõitsin, siis olin tõeliselt üllatunud, et millest need "kaubikuteadlased" räägivad. Auto käitumine oli aimatav kõikides oludes ning sooritusvõime suurepärane.

Aikupetsile on siinkohal kaks soovitust: esiteks õpi sõitma ja teiseks õpi ennast arusaadavalt väljendama. Lisaks veel hoiatus, et erinevate nimede all esinedes astud selgelt üle piiride ning sinu vestlusringis osalemist võidakse piirata.

pange esiveole korraslik käru talvel taha ning pange peale ka midagi! sellepeale hakkab teil pea valutama, kas jõuan ikkka koju! igatahes mina ei soovita

Mis seal ikka talve oodata. Isegi suvel vajab esiveoline lubatu piiril raske käruga sõites juba natuke rohkem sõiduoskust kui seda tagaveoline nõuab. Kruusaseid tõuse tuleb võimalusel hooga võtta siis.

Pole käru vajagi...tühjal autol piisab pagasniku silmini täis laadimisest et esiveoga oleks libedal raske kohalt minna :)

Noh täna on kõigil hea võimalus testida:)

Mina ei saanud uute naastrehvidega esivedu isegi mitte maaalusest garaazhist välja, ei saanud lihtsalt nii suurt hoogu üles, et see lõpuni välja kannaks. Tagaveolise Volvo sõitsin esimese raksuga välja, seejärel nägin, mis linnas toimub, sõitsin sisse tagasi ja tõstsin igaks juhuks liivakoti ja ka saunakerise taha peale:) Õhtul vaja maal käia ja vaatamata mõne autoriteetse foorumitegelase arvamusele ei kavatse ma garaazhist seda esivedu ikkagi välja vintsima hakata:P

PS: neliveolisega on praegu eriti lõbus, aga kui nii edasi läheb, peab vist ikkagi talvekummid alla panema

tagavedu ikka parem kui esivedu muidugi maitse asi ja eks tihendist seal rooli ja istme vahel sõltu ka palju endal olnud mõned esiveolised kui enam ei taha ühteki esiveolist näha kuna tagaveoline lihtsalt parem iga ilmaga tuleb lihtsalt osata sõita

Minu viimased kaks aastat esiveolisega on ainult positiivne kogemus olnud, samas oleneb kõik ikkagi juhist, gaasiga ei maksa liialdada mõlema skeemi puhul, eriti kui kinni istud kuskil. Ülehomme sõidan maale, umbes 1 km tuleb läbi lume sõita, isegi ei kujuta ette kui paks on lumekiht nüüd tänase seisuga, reedese seisuga sõitsin sealt rõõmuga läbi. Kõige vahvam kogemus oli Sierraga 2005 kui sellel samal teel rehv purunes, istusin paksu lume sees ja vahetasin rehvi. Ma ei tea mis on kellegi suunitlus aga normaalse kulgemise korral ei juhtu ühegi skeemiga üllatusi, valige õige kiirus ja sõit on stabiilne. Ekstreemsusteks on libedarajad, tänavatel ei saa ühegi skeemiga nn. sõidunaudingut tunda, sest kiirused on väiksed.

Tegin katse , sõitsin 70 mööda kruusateed , lumi ja jää. Tõmbasin kurvis pullipärast korraks kässarit. Auto tegi 3 poognat ja maandus lõpuks lumevallis, poleks valli olnud, oleks kraavi läinud. Soovitus: mangige kässariga kuskil järve peal jäärajal

Kui mõistust pole, siis labidas kaevab :D

Tõmba 160 pealt ka pullipärast kässarit. Pärast kaitseingel kirjutab, kuidas oli.

Sõidutehnika ja võtted mõeldud ikka mõistusega kasutamiseks! Kui sa nii sama lahmid siis võid ise sinna järve jääle poogendama minna mitte liiklusesse! :D
Siin foorumites küllaga juttu olnud kuda selle kässariga juhitavust libedal korrigeerida, kuid ega ilma katsetamata midagi välja tule! Päeris liikluskeerises katsetamine võrdub tõesti info hankimisele kaitseinglitelt kirjateel!

Võrdeme nüüd tootjate kaupa (ja jätame korraks 4wd välja neid on mõlemal)

Üks ja sama autotootja
Toyota - kõik on esiveolised.
Lexus - kõik on tagaveolised.

Teine sama tootja.
Nissan - kõik on esiveolised (v.a. Z-seeria)
Infinity - kõik on tagaveolised.

seega tuleb välja et luksusdivisioonis ja muidu kallimad autod on kõik tagaveolised.

Kässariga libedal millegi korrigeerimine tähendab kiirust 20 km/h. Kiiremini sõites pole aega rooli keerata, sidurit vajutada ja samal ajal kässariga mängida.Närvi ajasid lihtsalt need spetsid, kes siin kõvatasid kässari koha pealt.

Ja jälle jõutakse välja selleni et auto liikumisvõime erinevates oludes sõltub tihendist. Ise olen oma esiveolisega nendel päevadel edukalt liikunud. Ühe võimatuna näiva tõusu (hoovi) võtsin aga tagurpidi sõites. Edaspidi lihtsalt ei liikunud üles. Asi on aga rohkem rehvides kinni. Kui need on pooletoobides (miskid hiinakad või protid), siis ka suur võimalus kinni jäära. Seda rehviteemat olen ka vaadanud suvel. Sõidab kõrvale nii 5 aastat vana või vanem masin mille alt ilutsevad vastu suured valuveljed. Lähemalt vaadates on aga rehvid peal päris siledad. Peab tunnistama et olen ka ise minevikus sõitnud nende kõige odavamate protikatega. Hetkel uued korralikud asjad (lamellid) all ja pidamise vahe on päris suur.

on küll selline arvamus,et sellistes talveoludes nagu meil siin on viimastel päevadel olnud on esiveoline raudselt parem.Kuna sõidukogemust juba 30 a. ja päris paljude autodega siis näiteks eriti viletsad on tagaveolised transit ja hiace,kui ei ole koormat peal,neid olnud kokku 6 ja talvel oli tagasilla peal alati ca.100 kg raudplaat lisaraskuseks,siis oli enam-vähem ok .Praegu juba 4aastat olnud üks autodest vw caravelle,mis seni olnud tagaveolistest igas asendis parem ja mitte ainult talvel,ka kevadel,kui kõrvalteed muutuvad pehmeks.Veel üks väga hea auto kunagi olnud Audi 100 diisel,see oli lumes äärmiselt hea ronija.

James75 järeldus on õige, et eelkõige sõltub tihendist. Liiklemist tuleb eelkõige mõistusega võtta ja ka kogemused ei tee paha. Pühapäeval tormiga sõites sai küllalt nähtud idiootseid nelikveoliste linnamaasturite juhte kes ei suutnud oma auto eeliseid ära kasutada.
Sõidan esimest tõelist talve(eelmine aasta talve polnud) ilma ühegi elektroonilise abimeheta(va ABS) tagaveolisega ja senini olen kenasti hakkama saanud. Lihtsalt gaasijalaga tuleb ettevaatlik olla ja tuleb püüda liiklusvoogu ette aimata, et ei peaks pidevalt paigalt kiirendama. Autol on all uued suht kitsad (185 mõõt) kesk-euroopa lamellrehvid.
Eelmised 8 aastat olen liigelnud esiveoliste ja naelrehvidega autodega, hetkel küll kardetud kuristikku esiveoliste ja praeguse tagaveolise bmw vahel ei näe. Kindlasti on abiks ka BMW-de ideaalilähedane kaalujaotus. Miinuseks on madal kliirens. Auto talvevarustusse lisasin küll eile igaks juhuks lumelabida ja 6 tellist tagasilla kohale :)

no mitte ei saa liikuma...
mb sprinter'i tagaosa nii kerge, et oskab ainult külge ette võtta.
30min,et kodust minema saada, seejuures peaaegu külg ees majaseina, ja tagasi koju saamisega jälle 30 min jauramist teeotsapeal. tutikas lamell all.

Isiklik auto on opel astra caravan 98, esivedu ning rehvid on uued goodyear ultragrip 500. Tööautoks on Mercedes Sprinter 08, tagavedu, rehvid continental van. Tagaveoga jääb kinni seal, kus esiveoga ei jää ning kui oled tagaveoga juba jäänud kinni, siis ega enam lihtsalt välja ei saa võrreldes esisillaveoga. Iga päev sõidan oma isikliku autoga ning kordagi pole kuhugi kinni jäänud (isegi suure tormi ajal olin liikvel ning probleemideta), autol on ainult esp ning kogu lugu. Mercedesel on igasugused programmid peal ning üsna tihti istun kuskil hanges kinni ning ei pääse välja. Huvitav oli vaadata tormi ajal seda, kuidas tagaveolised ei pääsenud välja ning istusid igal pool kinni, esisillaveolised aga liikusid. Isegi uued sakslased, mis on neljarattaveolised istusid igal pool kinni ning ei pääsenud välja. Mina eelistan esisillaveolist.

Kõik need oskused jms on väga head, aga vaadake aknast õue, kes meil praegu kusagil hanges või lumepudru sees ukerdab. Ilma suurte eranditeta BMW- d ja MB-d ja isegi väga kallid.
Just üleeile oli kujukas näide, kus kinnitallatud sileda lume peal üks MB SLK ei saanud kohapealtki minema, samalajal, kui odavate esiveolistega taga "tuututasid", et mis sa mökutad keset teed hakka juba liikuma.
Igaaastase esimese lumetuisu aegsetest kraavisistujatest moodustavad samuti mõne üksiku erandi just tagaveoliste juhid. Tulin pühapäevase lumetusiu tippajal 120 km mööda Peterburi maanteed. Täpselt sama asi kordus ka sellel aastal. Inimese maiste, eelistused ja nendega seotud emotsioonid on üks asi ja teine asi on faktidel põhinev reaalsus.
Muidugi võib ka täitsa olla, et erinevad inimesed lihtsalt elavad niivõrd erinevates maailmades, et vaadataes ühtesid ja samu asju, nad lihtsalt ei saa aru sellest, mida nad näevad, ühte moodi :)))
Heades oludes asfaldil sõites on paigas kaalujaotusega tagaveoline kindlasti parim valik. Talvel pole ta seda aga keskmisele autojuhile (nii nagu enamus on) teps mitte.

Muudetud 27.11.08 09:48

See veel ka, et nendesamade MB ja BMW-de juhid ei tunne oma autot üldse! Mu teada on kõigil üks nupuke ASR(või ESP) OFF. Vajutades seda, hakkab alles progress toimuma ehk mõlemad rattad vedama. Alles vaatasin juutuubis videot 4x4 maasturiga naisest, kes ei saanud kuidagi tagurpidi garaaži autot aetud. Ta lihtsalt ei teadnud neliveo lülitusnupust midagi!

> See veel ka, et nendesamade MB ja BMW-de juhid ei tunne oma autot
> üldse! Mu teada on kõigil üks nupuke ASR(või ESP) OFF.

Neil on teine nupp ka. Samuti on-off süsteemiga, see, mida parema jalaga vajutatakse:). Tegelikult on automaatkastiga pea võimatu kasutada ära auto enda inertsi jõnksutamisel ja paljud need mersud-bemmid ongi just automaatkastiga.

Kui nüüd lasta sinna roolitaha inimene, kes ei oska sõita talvel, ei oska sõita tagaveolisega ja ei oska sõita automaatkastiga, siis tulemus ongi täpselt see, mida linnas just nägime. Suvel nimelt saab suurepäraselt hakkama ka ilma nende oskusteta. Ja üleüldse on sellisel üksi ringisõitval inimesel õigem valida selleks sobivam auto - tilluke linnaauto, esiveoline. Või siis õppida sõitma:)

Kärsa jutt on sulatõsi. Talvel on tagavedu ja automaatkast täielik killer kombinatsioon. Manuaali ja tagaveo kombinatsiooniga saab hakkama.
Varasematel aastatel sai talvel mitu korda sellise skeemiga tuttava Opel Omegat välja veetud. Käigukastil polnud ka seda nö talvereziimi ja nii ta seal siis istus kõhu peal kinni, rattad lõid tühja aja automaatkast vahetas muudkui käike rõõmsasti üles kuni neljandani välja kuigi auto seisis koha peal :)

Pole see tagaveo ja automaatkasti kombinatsioon ühti nii killerkombinatsioon. Väitsin enne ja väidan edasi isikliku kogemuse põhjal, et uus 7 BMW liigub talvel lumes paremini kui Saab 9-5, mis on ilmselt esiveoliste autode hulgas üks tippmudeleid. Küsimus ikkagi lihtsalt selles, mis raha eest sa need sõiduomadused saad.

Niipalju, kui mina mäletan oopelite automaate, oli neil kõigil lumehelbekese märk. Ilmselt mõne Rekordil veel polnud siis.
Mina küll sain kolme erineva automaatse autoga lumes "kiikuda" seni, kui välja vedama hakkas. Jälle asi, mida inimesed ei mõista.

Minu arvamus sellest on, et talvel saab igasuguse veoga sõidetud kuid selle aluseks on korralikud talverehvid. Palju on selliseid kellel 3-4mm mustrit. Sellise rehviga ei olegi võimalik normaalselt liikuda olgu palju elektroonikat tahes. Ise sõidan nii esi kui tagaveolisega ja ütleks et tagaveoga tunneb tee libedust paremini. Esiveoga saab jälle kohapealt paremini minema.

Q-pealsele: saad küll kiikuda, aga mitte nii, et auto inertsi täiega ära kasutaks. Vähemalt mina ei suuda oma Opeli automaadil küll käike nii kiiresti rapsida, et see auto inertsist tulenevat liikumist üldse ei mõjutaks. Ei välista, et seda on võimalik nii puhtalt teha, aga pole vähemalt minul õnnestunud seda kunagi oma silmaga näha - st see on rohkem autofriikide kui tavakasutajate pärusmaa. Automaadil on pigem see eelis, et paned käigu sisse, lähed välja lükkama ja vedu on kogu aeg peal, ilma et ratas seejuures ringi käiks. Kusjuures selle lumega jäi mul Opeliga garaazhist välja sõitmata just esiveo pärast: automaat ei lähe kohapealt ülesmäge ära ka "lumehelbekese rezhiimis" ja proovisin kräunutada kohapeal ka nii, et spido näitas 140kmh, aga ei jõudnud need naastud sealt alt seda jääd ikka piisavalt ära kulutada, et masin reaalselt liikuma saada. Muidu olen alati pooldanud esiveolise ja automaadi omavahelist kombinatsiooni, samas tagavedu alati manuaalina paremaks pidanud.

Siin toodud Saab 9-5 pole küll mitte mingis mõttes tippmudel, tavaline põikimootoriga "oopelvektra", mis oma talvesõidu omadustelt ei eristu teistest esiveolistest eriti millegi poolest (erinevalt vanematest pikimootoriga Saabidest) - uusi Saabe ostetakse hoopis teistel põhjustel kui vanu Saabe:) ja tema tugevuseks on teised omadused.

TO VVV1: sõitsin esimese tuisu öösel just sama maanteed ja mind pani imestama hoopis neliveoliste rohkus tee kõrval - mitte et 4wd paha oleks, aga see viitab pigem nende omanike liigsele uljusele. Esiveduseid tundus olema kraavis ca sama palju kui tagaveduseid, mis muidugi näitab neid esiveo eeliseid kogenematu juhi käeskus, kuna sõidetakse kehval teel liiga kiiresti (st tagaveolisi on liikluses vähem, kraavis oli neid aga umbes sama palju kui esivedulisi). Samas sel öösel sõltus väga palju ka sellest, milliste rehvidega keegi kodust välja julges minna:)
Sorry, õigusõigus, muidugi oli tagaveolisi rohkem lumes kinni - rekkad!:))

Asi on lihtne ja ega`s ma siis ka käsikäiguga ei rapsi. Mõlemaga teen samamoodi. Sõidan edasi(kuni läheb), hoian pidurit, vahetan käigu ja lasen tagasi ning jälle piduriga paigal. Ja jälle edasi...

ASR off vajutamine endal hetkel kohustuslik enne igat sõitu. vastasel korral isegi kui hooga sopa sisse sõita - pidurdab hoo nii nulli & jukerdamine kindel tulema... kõige hullem kui esirattad ühtedesse vagudesse satuvad ja tagurattad kõrvalvaosse. külgees edasisõit...
rohkem raskust tahaossa vaja ja koheselt hakkab viisakalt käituma. muidu nagu nannipunn...

Olen ka sõitnud päris mitu aastat automaatkastiga omegaga. Kui juhtusin sisse jääma, siis tegin nii nagu q peal kirjutas ja välja sai alati. See lumehelbekesega nupuke keelas ära viimase käigu ja ei lahutanud kasti ära kui sõidu ajal jala pedaalilt tõstsid. Midagi muud ultra talvist ta ei teinud.

Tuscan
Loll pidi kirikus ka SMSlaenu võtma ehk kõhupeale võid ka neliveolise kinni lasta.

"Kärss
Kusjuures selle lumega jäi mul Opeliga garaazhist välja sõitmata just esiveo pärast:"

loogiline ju - tagarattad garaazhis hoo kogumiseks 5-6m tagapool, mitte et esivedu viletsam oleks talvel.
kui su opelil oleks TRC, kas oleksid garaazhist välja saanud? või see vend siin videos petab TRC kohta?
http://www.youtube.com/watch?v=j-hHWSQhKuc

Olen viibinud vägagi uues seitsmenda seeria BMWs talveoludes ja kui vähemagi gaasi vajutuse peale kurvist väljudes see laev sul külge hakkab viskama, siis on ikka päris masendav. Mille kuradi pärast kulutada niii palju raha sellise auto peale ja ikka ei saa sa täielikult seda kindlust, olgu see auto nii hästi kaalult ära jaotatud kui tahes ja raske kui tank. ja no ei saa tagaveolised midagi välja talvel lumest, terve tallinn oli täpseid näiteid täis, sellele ei saa keegi vastu vaielda. isegi veel eile nägin kuidas mõned ikka niimoodi üritasid ja üritasid. esiveolised käituvad kuidas tahavad pmst, kontrolli lihtsam saada muidugi tagaveoga. aga no tõesti, kui sa teenid mitmeid ja rohkem miljoneid aastas, siis mille kuradi pärast tahad sa eestis talvel oma poolteistmiljonit maksvat autot hakata oma hugo ülikonnas välja lükkama, ega sa ei tahagi, seega võtad ilmselt appi oma karusnahka pakitud naise!

See lumehelves alustat kohaltvõttu II käiguga ehk nõrgema momendiga. Kurjad oopeli keeled pajatasid, et vajadusel isegi kolmandaga...

Ei tea mis riigis te elate, et kogu aeg kinni istuvaid tagaveolisi igal poolt näete :)

Eile sõitsin suverehvidega tagaveolisega Arukülast Kostivere kaudu Peterburi maanteele. Vaatamate sellele, et teid katva sulalume kiht juba üsna pehme oli, sai trajektoor läbitud erilise stressita.
Terve viimase pühapäeva veetsin oma lamellrehvidega tagaveolisega Harjumaa kõrvalteedel automatka tehes ja õhtul Tallinnas liigeldes. Kinni õnnestus jääda alles õhtul koduväravas, kui saha lükatud valli ületades põhja peale kinni jäin. Sealtki olin juba omal jõul liikuma saamas, kui möödujad käe külge panid.
Peamine põhjus miks vallist välja ei saanud oli see, et olin oma mootori porikaitse ära lõhkunud ning selle tagumine serv oli irvakil ning töötas tihkel lumemassil tagurdades ankruna. Seega läks tükk aega enne kui auto piisavalt loksuma sain, et saaks uuesti hoogu võtta.

Kui kolm aastat tagasi tagaveolistele autodele rohkem keskenduma hakkasin, siis ostsin algatuseks 1990a Volvo 740. Uued naastrehvid alla ning kui Männiku karjäär oli kenasti jäässe läinud, siis läksin natuke kätt harjutama. Kuna rada oli igasugu koperdavaid esiveolisi täis, kellest osa veel käsipiduri sikutamisele rõhku pani, siis leidsin selle tegevuse üsna igava olevat. Rada, kus oleks saanud mõnusalt kuni 100 km/h sõita kujunes selliseks 60 km/h rajaks.
Otsustasin, et lähen proovin hoopis samas karjääris selle trajektoori läbi sõita, mille olin pool aastat varem, suvel, läbinud G-Mersuga. Jämedalt võib asja kokku võtta selliselt, et kõik asjad sai tehtud ning vahepeal sai selliseid kaldenurki võetud, et õlipumbal tekkis probleeme õli kätte saamisega. Ainsad asjad mis tegemata jäid olid kraavide ületamised.

Minu jaoks on tagaveo suutmatusest või halbadest omadustest rääkivad inimesed natuke veidrad, et mitte öelda saamatud.

Jutt kippub juba sinna kanti, kus malemeister ütleb, et male lihtne, keemik , et keemia lihtna ja mitte nad ei saa aru miks teised halvasti oskavad või üldse ei oska!
Sama selle erinevate vedudega ka, mis kellelegi käppas, ei pruugi teine osata.
Saan ise mõlemi veoga hakkama, kuid väikses autos eelistan ikka esivedu ja suures tagavedu. Pakibussid hoopis teine ooper. Talvel libedasse mäkke ronida oli kunagi ülihea sapikaga kuid kui pinnas lögasem, oli omega mäkketõusuks hää.
Kui naabrimees on paadunud tagasillaveo fänn, siis müts maha, ta tõesti oskab ja suudab neid ideaalselt taltsutada. Mina temast esiveo taltsutamises parim!
Ei mõista ma selliseid, kes korrutavad pidevalt, et mina ju oskan, mis mees sa siis oled, et sa ei oska!?

Jälle nähtud majaees kõvasti ukerdamist ja kaevamist vahepeal. Majanaabriga parkisime peale tuisku mõlemad uute esiveolistega üksteise järel, mina sain minema aga tema ei saanud. Ümber keerates olin sunnitud korra ka tema endisele kohale sõitma ja sain ka sealt minema. Ma ei tea kas se oli "algaja õnn" või olid mul rehvid paremad. Üldiselt kipub kinni jääma kui jääb juba kergelt põhjale kandma või siis on ülesmäge minna. Hoovis oli eespool veel mitu autot kinni sellel hommikul, sai kõvasti lükata enne kui tänavale sain.
Tagaveolistel on see jama, et kipub küljepeale vajuma kui ratta ringi viskab. Kui siis ruumi ei ole võib teise autoga parklas külje kokku panna.

Ma antud juhul ei taandaks seda vestlust tervenisti kellegi isiklikele oskustele. Kui sa midagi ei oska, siis sa ju ei väida, et hea on ainult see mida sina oskad?

Lisaks siia kohe märkusena, et minu nö kiidulaul tagaveole ei ole tingitud sellest, et ma esiveolisega kipuksin hätta jääma. Suudan ka esiveolist autot talvistes oludes maksimaalselt nautida ning teatud omadused meeldivad esiveo juures rohkemgi. Samas vesisel põllul (parkimine suvistel üritustel) või liivasel pinnal liigeldes eelistan kindlasti tagaveolise roolis olla, olenemata auto suurusest.
Peamine põhjus, miks igal juhul tagavedu eelistan on aga need sõiduomadused, mida saab käsitleda üldnimetajaga mugavus.

to popwar
siis oli ikkagi piloodi viga kui ei saanud sellega sõidetud. Las ta veab natuke külge ette, ta keerab ennast suht kohe otseks ka. Sellistega sõites ongi see, sõidad nagu mööda rööpaid ehk hoiad oma joont, kui läheb lohisema, keerab ennast ise sirgeks. Vähemalt siin meie linna ja maanteede kiiruse juures küll. Saksamaa kiirteedel 200 juures võib olla tõesti enam mitte, aega ei jätku lihtsalt, kiirused ja intertsjõud juba teised.
Ja siin meie oludes on ta nii suur ja raske, et keerab ennast otseks isegi paksus lumes.

Kusjuures paar tüüpi kurtsid lumega tõesti, et lai kumm + tagavedu + aut kast ei pidavat talveks just parim variant olema. Aga see oli nende arvamus, võibolla kui nad oleksid mõne teise autoga sõitnud oleks jutt risti vastupidine olnud. Lumi oli seekord nii paks ja tihe, et lasid korra ratta ringi ja olidki kinni.

Ei kurda,proovi enne kui jutustad.Tagavedu ka hea.Olend ka esikad omand.

Küll see kaalujaotus mängib ka ikka tähtsat rolli.
Kui tahad libedaga ekstreemsusi, võta näiteks tühja kastiga ja automaadiga kastikas, lülita nelivedu välja ja fun on garanteeritud. :-)
Ei mingeid "abimehi" ( v.a. ABS )

Eks rehvilaius on kindlasti oluline parameeter ning tõepoolest võib tänapäevaste võimsate tagaveoliste asfaldirakettide alt leida väga laiu rehve. Samas on ka loomulik, et selline rehv (lai ja tasapinnaline), mis tagab parimad kiirendusomadused asfaldil, ei sobi mitte lörtsis sumpamiseks, Kui sellele 7-seeria BMW-le talveks mõistliku mõõduga rehv alla panna, siis on tegemist vägagi eeskujulike sõiduomadustega autoga. Kui alla jätta samad veljed, mis suvel ning sinna nt. 285 laiusega kiirtee-lamell peale tõmmata, siis pole tõepoolest lörtsis erilist lootust.

Selleks, et jutt niisama lõugade lõksutamiseks ei jääks, siis olgu öeldud, et olen ka 7-seeria BMW-ga talveilmadega sõitnud ning antud juhul olid talveks suvised 19" veljed asendatud 17" velgedega ning sinna 225 laiusega lamellrehvid peale pandud (e. sama lai kui 5-seerial tehasemõõt) ning auto oli väga adekvaatse käitumisega. Samas pea lõpuni kulunud suverehviga õnnestus sõbral esimese kämblapaksuse lumega kaubanduskeskuse parklas kinni jääda. Esiveolistele autodele nii laiasid ja suuri velgesid teadupärast ei paigaldata (reeglina ka ei saa paigaldada) ning teerulli effekti nii kergelt ei teki.

Seega tasub alati tähelepanu pöörata detailidele ning autoomaniku koonerdamise (ei raatsita suurele veljele korralikku rehvi osta) või eputamisvajaduse (ei taha talveks väiksemat velge autole panna) tõttu ei saa erinevate vedude võimekust hinnata.

esivedu talvel raudpolt on parem. kymne aastane sõidukogemus on näidanud seda et tagavedu talvel on täielik jama. suutsin seda jälle endale tõestada kuna nyyd juuli kuust saati 2002 530 d. enne sai kolm aastat veereda a4 Q asjandusega. enne seda oli veel paar esivedust audit . tuttavad kellel tagvedused kiruvad talviseid ilmasid ja mitte vähe kuna suvalises hanges saab kinni istuda.
lumeketiga probleemid kaovad niikauaks kuni auto istub põhja peal.
sõitke oma tagaveo eelistega talveoludes teate isegi kuhu.

oma kõigepealt seda autot paar aastat, siis sa ei pidurda vales kohas enam, ja arvan et kõik bemmid ei sobigi siis põhjamaadesse, oleneb varustusest kah, esimene lumi hirmutas ära jah, naljamees

See raudpolt parem esivedu on parem sulle, võibolla ka mulle, kuid kuda sa kõigi eest saad otsustada mis parem kuna just sulle nii seeldib?
Aitab küll sellisest kindlast ja konkreetsest maha tegemisest kui ise hakkama ei saa!

Kumm muidugi oluline. Saksa kiirtee lamelliga pole siin ikka midagi teha. Hakkapelittad alla ja ei ole see korralik tagaveoline nii kehv midagi. Lada võib-olla küll või vana rullnoka bemm.

Tänaval sõites pole minu jaoks mingit vahet, samas kiiresti sõites on esivedu libedal rajal ja tänavarehvidega kiirem ja see vahe ei ole väike.

reikini nime olen justkui väga pika aja vältel siinses foorumis kohanud. Natuke pettumuse valmistab, et niivõrd emotsionaalne plärtsumine endiselt klaviatuuri vahendusel lugejateni jõuab.

no kommentaar on minu hinnangul sellest kategooriast, et kes millega sõita oskab ja mida omavahel võrreldake. Kiirus jäärajal sõltub niivõrd paljudest teguritest alates auto massist, kaalujaotusest, vedrustuse ehitusest ja seadest, mootori ja ülekande karakteristikust, rooli ülekandest.
Olen omavahel võrrelnud ja katsetanud identsete rehvidega esi- ja tagaveolist autot ning oman sellest erinevusest ka mingisugust aimu. Selget võitjat sellegipoolest nimetada ei julgeks, sest kahte identset esi- ja tagaveolist autot ei ole paraku kusagilt võtta.
Olen täheldanud, et arvatakse, et esivedu jäärajal kiirem on, kuid reaalselt on seis selline, et kiirused on erinevatel rajalõikudel erinevad ning võitja sõltub tegelikult raja iseloomust.
Loodan, et siinkohal ei hakata taaskord ajuvabasid näiteid autorallist tooma ning saadakse aru, milleks autosid tegelikult projekteeritakse ning mida konkurentsivõimelise tagaveolise ralliauto ehitamine tänapäevases turusituatsioonis rahalises mõttes tähendaks. Enamus autovalmistajaid on ammu aru saanud, et esivedu on odavam toota.

Jäärada jäärajaks, igaüks vastavalt oma võimetele ning rahakotile. Leian, et ei maksa sellel pikemalt peatuda ning soovitan keskenduda nendele tingimustele, kus talvistes oludes hakkamasaamist reaalselt vaja läheb - tänavarehvidega tänavatingimustes.

Vaielge siin kasvõi lõppmatuseni, aga mina täheldasin viimase lumerohke nädalaga linnapildis sellist asja, et kinni istujad või suht puhtal teel kohalt minemisega oli probleeme just tagaveolistel :) Sai igasuguseid situatsioone jälgitud, üldmulje selline: seal kus tagavedu kinni istus sealt vurasid esiveolised rõõmsalt läbi ega saanud aru, et midagi teistmoodi oleks olnud. Aga eks iga "see sammune" kiidab oma eee.. "seda sammust" aga oma silm on kuningas :)

Olen mõlemi veoskeemiga sinapeal olnud, kuid täna üle hulga aja sõbra Sierrat hoovist üle mudase tõusuga lõigu ajades, jäin lausa hätta. Enne seda ja peale seda oma pisi Renault´ga polnud mingit muret see mudane tõus. Teise käiguga mudasel lõigul kohalt võttes sain lõpuks Sierra üle mudase künka.
Olen kindel, et kogenud tagasilla fänn, oleks asja kergema vaevaga ära korraldanud.
Kõige nende askelduste kiuste olid Renault´l all suverehvid, Sierral, aga korralikud naelikud!

Täpselt nii ta ongi, oma silm on kuningas. Talvel lumega jäävad kinni just tagasillaveolised ning liiguvad ringi esisillaveolised. Ka uued tutikad neljarattalised audid ning uues bmw jäävad kinni seal, kus esisild vabalt läbi sõidab. Ega tagasild ainult lumes kinni jää, sama kehtib ka muda, liiva, pori kohta. Kuskil mudasemal teel istub tagasillaveoline kinni ning esisild vurab läbi, nagu ei olekski midagi.

> Talvel lumega jäävad kinni just tagasillaveolised ning liiguvad ringi esisillaveolised

Mida Sa arvaksid sellisest väitest, et Maa kliima soojeneb selle pärast, et üha rohkem tehakse esiveolisi autosid? Kui nüüd panna kõrvuti esiveoliste autode tootmine ja keskmise õhutemperatuuri tõus viimase sajandi jooksul, siis näiteks SPSSi abil võetud Pearsoni korrelatsiooni koeffitsiendid näitavad, et need kaks näitajat on tõesti omavahelises sõltuvuses statistiliselt usaldusväärsel tasemel. Äkki keelaks esiveoliste autode tootmise ära? :))))

Tahtsin öelda veelkord, et äkki ei jää kinni mitte selle pärast, et need on tagaveolised, vaid hoopis selle pärast, et inimene ei oska sõita tagaveoga, ei oska sõita automaatkastiga, ei oska sõita talvel ja kõigele lisaks kasutab valet tüüpi autot vales kohas (sõidab üksinda suure tagaveolisega). Kui majanduslangus jätkub ja enam üksinda ei sõideta, vaid alati on autos 4-5 inimest + nende asjad, oleks olukord üsnagi vastupidine - liikuma ei saa esiveolised ja tagaveolised liiguvad laitmatult, kuna neil on silla peal sageli ca sama palju raskust kui mõnel neliveolisel kahe silla peale kokku;)

> Ka uued tutikad neljarattalised audid ning uues bmw jäävad kinni seal,
> kus esisild vabalt läbi sõidab.

Mõtlesid nelivedu? Q7 ja X5-d? Jah, ka mina nägin seda, et need masinad suudavad kinni jääda seal, kust sõitsid eelnevalt läbi Sierrad ja Golfid. Järeldame nüüd, et nelivedu on paha? Ma järeldaks ikkagi seda sama, mida just äsja, et viga on juhis ja auto kasutamises (vale kiirus, valed rehvid, ei oska hinnata olukorda ega oma võimeid), aga mitte veoskeemis. Siinkohal üks varemgi toodud näite, et tuttav ostis omale maasturi ja läks kohe naisele näitama selle võimekust, kuni jäi kinni. Kuna olid kodu lähedal, saatis naise koju vintsi järele ja asus ise kaevama. Naine tõi mehele vintsi ära oma Ford Ka-ga ja sõitis sealt koju ka tagasi. Järeldus pole kindlasti see, et nelivedu on mõttetu:)

> Ega tagasild ainult lumes kinni jää, sama kehtib ka muda, liiva, pori kohta

Siin eksid aga rängalt. Kuiva liiva peal esiveolisega pole sisuliselt sõita võimalik, kuna veeretakistus võtab hoo maha ja kui gaasi lisad, kraabib end hetkega sisse (kui lükata liikuma, siis auto liigub sisuliselt nii kaua, kuni saavutab suurema kiiruse, kui lükkajad joosta jaksavad, ja siis on jällegi paari sekundiga end sisse kraapinud). Jälgi neid privaatrandade otsijaid suvel: kohale sõidavad AINULT neliveolised ja tagaveolised ja mitte kunagi mitte ükski esiveoline. Isegi mitte LSD-esidifriga esiveolised ei suuda seda. Muda ja pori puhul ei saa eriti midagi üldistada, kuna palju rohkem kui veoskeemist, sõltub siin rehvimustrist (kas loobib pori vahelt välja või "kitib" mustrivahe täis) ja auto kaalust, et kas vajub läbi või mitte (mõnikord on see hea, mõnikord halb).

Muide, mu elu esimene esiveoline auto oli Fiat Uno, see oli 90ndate esimeses pooles. Talvel häiris tõsiselt see, et esiveolise auto sportliku versiooniga oli raske gaasi doseerida nii, et maanteel täis autoga mööda oleks võimalik sõita (sõitsin tollal 5-kesi iganädalaselt Tln-Tartu otsi). St kui raskus sees, siis auto lihtsalt ei kiirendanud, esirattad hakkasid tühja kraapima ja esiots vajus ära sinna poole, kuhupoole tee kaldu oli (vastassuuna kaudu mööda sõites siis vasakule teepeenrale). Loomulikult olid siis talved lumised ja poolkulunud lamellrehvid polnud kindlasti parim valik soolatamata libedale maanteele, aga seda väga sarnast olukorda (libe ja kitsas tee, aeglaselt sõitjaid palju, möödasõit väga komplitseeritud) kohtab ka praegu siiski üsna paljudes kõrvalistes kohtades isegi Eestis. Enam õnneks mitte Tallinn-Tartu maanteel (soolalaga) jt trassidel, kus sõidab enamus autojuhte, aga just seda sama ma olen üritanud selgitada ka algusest peale, et enamuse jaoks ei oma see veoskeem üldse mingit tähtsust ja oma auto tunnetamine/valdamine on palju olulisem. Aga kui sõita seal, kuhu enam "keskmine juht" igapäevaselt ei satu, hakkab ka veoskeem suuremat rolli mängima ja seal eelistan ma võimalusel talviti ikka tagaveolist. Võimalused on piiratud ja sellepärast sõidan ikkagi esiveolisega:)

Sai sierraga( 2.3 d ) ükskord järvepeale sõitu tegema mindud. All oli mingi suvaline rehv, ei mäleta täpselt, kas nael või oli lamell. Ühel sõbral oli audi 80 ja teisel escort vms. Asi oli siis selline, et kui kohapealt startida, siis senikaua, kui sierra üldse liikuma hakkas, olid teised juba 50 m eest ära sõitnud. Keerates liikus taguots ka nii kergelt alt ära, et mingit funi ei olnud. Väike poogen ning ratas keris koha peal mõttetult tühja. Samal ajal sõbrad esivedustega sõitsid nii kuis tahtsid. Tegemist oli kiilasjääga, õrn pehme lumekiht oli peal. Võibolla oli süüdi sierra erakordselt sitt kaalujaotus, võibolla rehv, võbolla miski muu, kuid see oli esimene kord , mil sierraomanikuna tundsin tõsist masendust , sest lisaks lõputule lagunemisele oli allajäämine kiilasjääl niivõrd ilmne.

Huvitav,et enamiku siin kommenteerijate tagaveo kogemus on selline, et kunagi Sierraga, kunagi Ladaga jne. Võrdleks võib-olla autosid , mis välja lastud 2004 ja hiljem näiteks. Pakun välja, et see võrdlustulemus oleks juba midagi muud.

to autojuht esisillaga

tutikad 4wd Audid ja BMW-d jäävad kinni eelkõige sellepärast, et nende roolis on lolle tibisid suhteliselt keskmisest rohkem. Olen sõitnud ka X BMW-ga ja kui see kinni jäi kuhugi, siis istusid seal nii esi- kui tagaveolised juba ammu. See vist ikkagi piloodist oleneb.

See on nagu veidi viltune väide, et tagaveoliste roolis on justkui ainult need inimesed, kes sellega sõita ei oska, aga esiveoliste roolis ainult need, kes sellega sõita oskavad ... Nii see ju pole. Lähtume reaalsusest, pole mingeid tõendeid sellekohta, et esiveoliste ja tagaveoliste roolis ei oleks ühepalju neid, kes sõita oskavad ja neid kes sõita ei oska.
Ja mis üksi ja mitmekesi sõitmisse puutub, siis jällegi jääme reaalsuse juurde, enamik sõite enamik autojuhte teevad üksinda roolitaga olles. Olgu see siis kasulik või kahjulik millele iganes.
Minujaoks on see samuti täiesti ilmne, et väga rasketes või muudes väga libedates oludes ei lähe TÜHI tagaveoline absoluutselt kohapealt minema ning paljudel juhtudel ei saa ka libedal erilisi kiirusi arendada, sest tagaots võib väga lihtsalt alt ära minna, rääkimata sellest, et näiteks lumekihiga teel ongi üks kindel konkreetne piir millest edasi sa kiiremini sõita ei saa, sest auto hakkab lihtsalt nii jubedalt küljelt küljele loopima, et sa ei hoia teda ka mitte mingite vastupööramistega teel. Esiveolisega saab sellisel teel üldjuhul sõita kiiremini. Samas paneb mind imestama tänapäevaste igasuguste elektrooniliste abidega ja LSD-ga kallid tagaveolised (või on ka need elektroonikaga asendatud), mis koahlt võtta ei suuda. Muidugi paljudel juhtudel on ka see probleemiks, et enamik selliste autode ostjaid pole talveks suutnud autole õigeid velgi rehve leida või siis lihtsalt ei mõtlegi (ei viitsi) sellele enne, kui kusagil väikese libeda kühmu taga kinniistuvad.
Neliveoliste häda on pigem selles, et nendega jäädakse kinni seal, kuhu pooleveolised pole sõita üritatudki ehk probleem on psühholoogiline. Kraavikäimine libedaga jälle sama asi, arvatakse, et neliveoline sõidab libedal ise ehk jällegi pigem psühholoogiline.
Häda on ka selles, et meil on väga palju inimesi, kes igasugust "reklaamisoga" a´la nelivedu on talveteede valitseja jms pehmeltöeldes liiga tõsiselt reaalsusse ülekanda püüavad, arvestamata füüsikaseadusi :))))
Täiesti selge on ka see, et lumepudrus või kiilasjääl liikudes on kergem raskusi enda järel vedada kui neid enda ees tõugata. Enda ees tõugates on see häda, et mingi osa energiast (ka edasiliikumise energiast) läheb selleks, et kogu kupatust õigel kursil hoida.

Muudetud 01.12.08 15:52

See teemaarutelu siin on sama mõttetu kui suure või väikesetissiliste naiste eelistamine, ühele meeldib suur tiss, teisele väike tiss - täiesti oleneb. Nii suure kui väikese tissiga naised on aga võimelised lapsi sünnitama ja imetama, suuretissilisel lihtsalt on seda veidi lihtsam teha, pole lisaks vaja laenata.

natuke enda kogemusest. BMW e38 ga. rehvid Nokian HKPL4 (teist hooaega all-ostetud tutikatena. mõõt 215/65/16) automaatkast ja mingeid probleeme talvel liikumisega. tartu linnas selle tuisuga liigeldes ei esinenud ühtegi probleemi.
kinni õnnestus jääda ainult sisehoovi sõites kuna sahaga oli korralik vall ette jäänud. naabrimehed tulid lükkama kuid edutult (kallak kaa veel) . tekkis mõtte tõukajad hoopis sooja autosalongi istuda ja vaata imet auto tuli välja nagu lupsti.

automaatkastiga jõnksutamine on võimalik- vähemasti bmwga.

esisllaveoga sõitnud ennem oma kaks aastat ja pean tunnistsama ,et esiveolisega oli mikskipärast rööbastes(sellised sügavamad jäitunud rööpad) sõitmine kuidagi imelik sest esiots tuli rööbastest ilusti välja kuid taguots tahtis pikemalt veel nendes passida. tagaveolise bmwga seda ei täheldanud.
ostes autot ei valinud ma vedude vahel. ostsin sellise auto mis mulle meeldib ja pole ka kahetsenud ostu siiani.

Clarkson kirjutab oma raamatus " I Know You Got Soul" Ühes peatükis humoorika võrdluse esi- ja tagaveo kohta - Kõlas see kuidagi nii:

Kui tagaveolisega kurvis räigelt üle pingutad, siis lahkud teelt tagumine ots ees, näol kerge üllatus, tabad teeäärset puud ja sured silmapilkselt.

Kui esiveolisega kurvis räigelt üle pingutad, siis lahkud teelt nina ees, rool ühele poole välja keeratud, pidurdad meeleheitlikult - kuid sinu pilk on fikseeritud eesolevale puule, mis tõotab vältimatut surma ja muudkui läheneb ja läheneb ....

Otse öeldes..... tagaveolises ei ole nii õudne surma saada

esiveoline on kohati parem, kui hanges kinni olla, aga üldine rooli käitumine ei kannata tagaveolisega mingit võrdlust, eks üks põhjus ka selles, et tagaveolised mitu korda kallima klassi masinad ja sillad paremini läbi mõeldud
(tagaveolised tihti ka väga võimsad, esivedu ei kannataks seda välja)

kui läbivust kuskil mudas vaja, siis ikka nelivedu

Ok, näha on, et siinvaidlejad üksmeelele ei jõua - kellele meeldib ema, kellele tütar. Aga küsiks "isadelt" hoopis arvamusi-nõuandeid neli-veo kohta. Kolisin hiljuti Tallinnast ära Lõuna--Eestisse pärapõrgusse ja ostsin Mitsu kastika. Väga hea isend juhtus olema - on metsast puid toodud, põllult juurikaid ja väiuksemaid koguseid kruusa jm. majaehituskraami veetud. Erilisi jamasid pole olnud, v.a. alguses kütusepump, mille üks Otepääl elav disla-geenius 2400 rahaga korda tegi. Viimase suure tuisuga pääsesin pea-aegu suure teeni(1 km oma teed täiesti kadunud) ilusasti välja, ainult seal olid enne välja sõitu pea "keradeni" vaalud ees ja tuli nats labidat kasutada. Eks rehvid ka vist laiad(15"x265 lamell) all - võttis pehme ja tiheda lumega nagu tõkiskingad ette. Kohati olid meil sahadki kinni. Eks ma talveks panen taga-sillale mingid liivakotid vist lisaks. Aga ootaks mingeid asjalikumaid arvamusi, mitte vastastikust verbaarset "tümitamist", nagu eespool näha oli.

Talvel tavalise lihtsa inimese käes on esivedu nii ohutum kui ka parema läbivusega-see on fakt. Need kes niisama tagavedu kiidavad teevad seda rohkem sellepärast, et tagaveoga saab kuskil burxiputka ees kaapida või siis säästumarketi parklas kõva triftiboss olla.

he he naljameged.
seda teate ,et tagaveolisel autol on oluliselt väiksem pöörderaadius. ehk kitsal teel või kinnipargitud koduhoovis lihtsam manööverdada.
ja veel- mida kaugemale on suuteline auto mudas/lumes ronida seda kaugemale tuleb hiljem traktori järgi kõndida. nii hulluid olukorde meil ka pole pidevalt ,et paeb mõtlema auto läbitavusele. jutt käib talvel sõitmisest ja igal autol peavad olema head rehvid. nagu siin üks kommenteeris ,et sõitis slikkidel escortiga - pole siin head midagi,ohustad teisi liiklejaid niikuinii ja loota sellele ,et minul ju esivedu on naljakas. ja tihtipeale just igasugu ecopillidel (loe odavad vanad autod-ka tagaveolised) on rehvid väga nigelad kuna ei osteta ju tutikaid rehve mille maksumus 5000-8000 kui auto ei maksagi eriti rohkem kui komplekt uusi rehve ning minnakse odavamat teed pidi ostes kasutatud rehvid. kuid praktika on näidanud ,et uued rehvid kestavad kauem seega üldkokkuvõtes tuleb niikunii odavam. vot.

To: iil
tagaveolisel võib ju väiksem pöörderaadius olla (kuigi pole kindel ja pole sellise asjaga küll kimpu sattunud) samas esisillaga saab ka kinni parkimise juhul ilusti välja selleks on omad nõksud, olen näiteks väga kitsal suvila teel peaaegu kohapel otsa ringi keeranud, selleks tuleb seistes rattad välja keerata, kässar peale tõmmata ja siis saab riskivabalt manöövrit sooritada (ilma et üle pingutaks või midagi taolist). Samas, kui oled parkimisel manööverdamisega kimpus siis teadmiseks sulle, tagurdades on alati väiksem pöörderaadius. Muideks viletsa pöörderaadiusega auto oli mul ainult Toyota Camry, kõik muud mida omanud olen keeravad väga hästi (esiveduga sõidan aastast 99).

Kas nüüd asi mõistuse piiridesse tagasi ka läheb? Kaua see teemaväline s.tta loopimine kestab veel?

Kunagi tagasillaveolistega alustatud ja osatud! Nüüd pea kümme aastat esisillaveok ja ei nurise. Pikka pausi järel MB200-ga aut.kastiga jäin pisut hätta küll lumes, kuid nihverdasin siiski end kohale!
Praegu kiidaks esisillaveokeid rohkem, kuid kümmekond aastat tagasi oli mu eelistus vastupidine!

To V6
Mismoodi saab tagurpidi sõites pöörderaadius väiksem olla?

tagurdades on pöörderaadius väiksem, sest rooli saab varem lõpuni välja keerata, ilma et sa teise autoga plekid kokku paneksid. puhas loogika, mida koolis vist tänapäeval enam ei õpetata paljudele.

Ntks keerata autol rattad täiesti välja(ükskõik kummale poole ning teha siis ring edaspidi, nüüd tagurpidi sõites peaks saama minu loogika järgi alguspunkti tagasi. Aga nagu Arutleja jutust aru saan siis peaks auto siis rohkem keerama ja saama ringi raadiuse väiksema?

Eelmise teema jätkuks: mis mõte on foorumis teoretiseerida - otsi väljas lumine plats, keera rool välja tee ring edaspidi ja tagurpidi, pärast mine mõõda üle, kas üks ring on suurem kui teine.

Tulles tagasi teema juurde... eile tekkis oodamatu vajadus sõita palju ja tuisuga võis lugeda teeolusid üsna s*taks, eriti nendel teedel, mis suht libedad ja keskelt kummis. Minu ees üritas teha kiiremat sõitu üks AUdi 80, sõitsime paralleelselt koos üsna pikalt (ma ise tagaveolise Volvoga). Veokatest neil kaldega teedel mööda minnes oli ta pidevalt hädas, et nii kui gaasi annab, tahab esiots teepealt ära minna (ei olnud liiga palju võimsust, pagasnikul oli kiri 1.8s). Ehk siis kui ta andis vähem gaasi, ei kiirendanud auto piisavalt (seda enam, kui tegemist väliskurvis möödumisega) ja korduvalt vedas ikka seda nina teelt ära, kuni ta ühes kohas ka teelt välja lõpuks sõitis, aga õnneks mitte hullusti. Tagaveolisega olid möödasõidukiirendused ikka tunduvalt paremad, kusjuures gaasi põhja vajutades oleks ka mul saba ära vedanud kraavi poole, aga tagaveolisega tõstad jala gaasilt ja auto on jälle otse ja tee peal. Esiveolisega, millel nina teepealt minema hakkab, pole nagu midagi teha, kuna gaasi lisades veab veel rohkem ära ja jala gaasilt võttes viskab jälle tagumiku ette. Kokku oli möödasõitusid ca 30 (lisaks veokatele ainult üks aeglaselt sõitev bemari, ülejäänud "ettevaatlikud" olid kõik esiveolistega), kuna ma ei näinud tagaveolisega käänulistel teedel mõtet sõita 50-60-ga esiveoliste määratud taktis (poleks ka ise julenud esiveolisega kiiremini sõita). Saan aru, et see näide siin on ekstreemne ja tingimused just sellised, kus tagaveolise eelised selgelt esile tulevad, ja kus esiveolise puudused just kõige tüütavamaks osutuvad. Samas sirgel teel otse sõites, kus esiveo eelised välja tulevad, pole probleemi legaalsete kiiruste piireis sõita ka tagaveolisega. Samas ööpäevaga üle 1000km sõitmine pani praegu tõsiselt igatsema kodus seisva neliveo järele, kuid see igatsus kadus alati jõudes soolastele põhimaanteedele...

See, et kui sa t/v Volvol gaasi maha lased möödasõidul, ei toimu ka mingit progressi enam. Teiseks- Audimees sõitis lihtsalt sulle lumes jäljed ette. A vahetage kohad, siis Audi mees ei jõua ära imestada, et miss asja sa kogu aeg perutad seal ees...

Mida see tähendab ei mingit progressi? See tõmbab ju hetkega masina sirgeks.

See polnud eelmise nädala tuisk vaid eilne tuisk:). Ei mingeid hulle jälgi, lihtsalt libe kumer tee, millel kerge lumekiht peal. Audi sai küll hangest välja, aga nii kiiresti enam sõita ei julenud ja rohkem teda ei näinud (ei oleks ka mina julenud esiveolisega, kui teel ka muud liiklust)

Ma ei teoretiseerinudki, vaid üritasin arutlejale väikse näite tuua et ta eksib.
A80 ne juurde tagasi tulles siis selle näite järgi pakuks et kokkujooks vale, juhul kui ikka korralikud talverehvid all olid üldse. Natuke võimsam 2,0 hakkas rahvast täis autoga juba külmal, märjal ja konarlikul asfaldil samamoodi käituma (vähesemal määral küll)

Eks siin püütakse üksikjuhtumeid tõepoolest liialt üldistada. Kärsal vana Volvo, millel tagasild sügavalt kõhuall ja suur raskus seega peal. Teisalt Audi, millel võis olla oskamatu juht või kehvad kummid.
Oli ka mul paari päeva eest sõit jäisel asfaldil oma 2141-a ja üks Tojota dziip sabas. Algul otsis ikka möödasõidu kohta aga peale paari järsemat kurvi hakkas hoopis maha jääma. Ilmselt võttis tall kusagil vibama. Ma ei arva, et minu masin olemuslikult parema teel püsimisega oli. Lihtsalt mul on korralikud naelrehvid all...

Nõus et üksikjuhtum, ja samas pikimootoriga Audi kuulub oma libedasõiduomaduste poolest siiski paremiku hulka esiveoliste hulgas. Selleks pole vaja sugugi hirmus libedat või eriti võimsat masinat, et sellisel kaldus teel kiirendamise asemel esiots libisema läheks. Umbes 15a tagasi oma esimest esiveolist autot omades (Fiat Uno:) olin täpselt samasuguse lõhkise küna ees, et kui tee on kaldu, siis tuleb kiirendada nii aeglaselt, et nii aeglase kiirendusega on möödasõit ise juba ohtlik. Loomulikult on ka sellisel teel oskajal juhil võimalik rallitada, aga keset liiklust, kus ka vastutulijaid, sellist külg ees sõitmist või riskidega möödaminekuid katsetades ei jõua eriti kaugele. Õigemini autoga, millel neid puudusi pole, jõuaks kaugemale

Lögaga on ikka päris jama esiveolisega!!?? sõidan 5 bemmiga palju kindlamalt kui audi 100-ga, kiirendamised, möödasõidud, ristmikud ja seda kõike naudin bemmis, vahe kosmiline

Ma tegin siin enne tegelikult uuematele Saabidele natuke liiga vist. Uuemad Saabid võivad olla küll "oopelid" ja omada tänu kergele ninalahendusele (põikimootoriga raskuskese tagapool) kehvemaid omadusi just esiveolisena, aga olles testinud just jäärajal enamikke uuemaid Saabe (uut neliveolist pole proovinud), siis Saabide (nagu ka Opelite) käitumist võiks nimetada siiski vägagi ettearvatavaks. Ehk siis võid lasta masina libisema, hoiad libisemas nii kaua kui ise tahad ja vajadusel saad ka libisemise kiiresti lõpetada. Enamike esiveolistega pole see nii lihtne.

Pean silmas just libedakäitumise ettearvatavust, kuna minu jaoks on see võimalus auto käitumist täpselt ennustada, just parim turvalisuse mõõdupuu, mitte otseselt see, kuidas auto konkreetselt mingites oludes hakkama saab. Kraavi ei sõida see juht, kes tunnetab libedat enne juhitavuse kadumist ja kes pärast suudab ennustada auto käitumist vastusena oma liigutustele võimalikult täpselt

Mõne nädala eest Soodlas kalal käies olid toredad ilmaolud: igal pool all kiilasjää ja peal paarkümmend cm lund. Soodla veehoidla (Piibe äärne) parkla oli suurest teest madalamal paarisaja meetri kaugusel, veekogu ääres, pargitud autosid täis nii palju kui mahtus. Õhtul, kui pimedaks läks, tulid kõik ära umbes samal ajal. Neliveolised ja tagaveolised sõitsid rahulikult minema. Esiveolised püüdsid ka, aga kerge tõus, all jää ja peal lumi ja mitte ükski ei saanud sealt minema. Isegi mitte niipalju, et selle tillukese tõusu jaoks vajalikku hoogu sisse võtta. Mina olin igal juhul esimene, kes sealt tagurpidi minema sõitis. Usun, et teised tulid järgi samamoodi saba ees, aga minul oli isegi uute naastrehvidega see sõit üsnagi pidamise piiril (arvatavasti oli ka tagaveoliste jaoks). Kel oli all lamell või kehvem rehv, tulid sealt tõenäoliselt ära kas mõne kohaliku traktoristi abil või kutsusid sõbra neliveolisega appi. Lumesupis iseenesest olid esiveolised igati võimekad, aga just see kerge tõusu ületamine oli probleemiks (üherattavedu!). Samas on selle esiveolise diisliga nii odav sõita, et kaugele ei taha eriti nende teiste ja võimekamate masinatega eriti minna. Sealt hakkaski arenema mõte, et tuleb vist lumeketid autosse osta. Tagaveolistega pole selliseid muresid kunagi olnud... Noh, tegelikult ise loll, et esiveolisega sellisesse kohta üldse ronisin, aga nagu näha, oli tol päeval neid lolle piisavalt:)

Muudetud 30.11.10 02:20

Siin on juba üksjagu juttu vahepeal, ma isiklikult ei saa aru mingist kontrollimatust libisemisest kiirendamisel esiveolisega (küll aga tagaveolisega sest pole sellisega ammu oma võiimeid lihvinud). Kui libedal tagaveolisega korralikult talda anda võtab korralikult vibama ja ma väidaks et igaüks sellest gaasi maha laskmata välja ei tule. Esivedu võib küll natuke kursist kõrvale kalduda aga mõistlikult käitudes ei ole sellest hullu midagi ja sõidusuund on suht lihtsalt kontrollitav. Mäkketõusu osas ei oska midagi öelda, kuigi olen oma esiveolisega roninud ka sellistesse kohtadese kuhu vähesed satuvad, probleeme pole nagu olnud. Ei oska siis kaevata ka.
Audidest niipalju, et parkisime suure tuisu ajal ühe audiga kõrvuti ja mina sain minema kuid tema kaevas. Kusjuures mul oli vaja veel ümber ka keerata. Eks see üks vedamise teema ka ole muidugi. Rehvid ka kindlasti olulised. Mul teist aastat all, paar naela puudu aga väga korralikud muidu.

Esiveolisega "korralikult talda andes" saavutad sa sellise alajhutivause kuskohal ma väidaks ka, et igaüks sellest välja ei tule. Selles, et tagaveoline hakkab vibama, on ka oma põhjus-rattad ei asu ühesuguse pidamisega pinnasel.

Väike esiveoline, tagaots koormatud ca 70kg. Ei saanud kurvides piirkiirust alati hoida sest rooli tunnetus oli nigel. Pidin ohu vältimiseks siiski alla piiri sõitma. See oli eile hilisõhtul kui viljandi maantee suht libe, must jää.
Esiveolisega see probleem küll, et koormavedu libedaga pole just lustlik.

Ei ole ühesuguse veoskeemiga autod oma vahel kaugeltki samade pidamisomadustega. Ei esi, ei tagaveolised...
Pidamine algab rehvidest, siis järgneb kaalujaotus ja alles siis veoskeem, võiks öelda.
Pole ka kõik esiveolised tagaveolistest mäkke minnes kehvemad. Kasutan esiveolist mosset mille kaalujaotus tühjalt u 65% esiteljel ja see on ikka nii "masendavalt" suur koormus esiratastel, mis viib jäisest mäest ülesse paremini kui enamik tagaveolisi...
Oli ka sellel talvel juhus, kus lumes hädas olijat tuli abistada ja kus Audi quatro ei saanud kinniolejat liikuma, mina mossega aga küll...

Üks näide jälle praktilisest elust, asukohaks Ida-Soome ja ca 40km põhiteest eemale sõit, autosid oli üle kümne, paar neliveolist, enamus tagaveolised, mina ainsa tavalise esiveolisega ja üks kaasaegne lisadega esiveoline (Mazda3). Ma lubasin minna tagaveolisega, aga plaanid muutusid ja ilmusin "stardipaika" esiveolisega. Kohe oli probleem selles, et minu autosse mõeldud asju ei saanud autosse panna, kuna see oleks teinud auto saba raskeks ning tuli autod natuke ümber pakkida ja mina sain auto täis kergeid asju (ehitustarvikud saarel asuva suvila talgute jaoks). Samuti oli plaanis mulle järelkäru taha panna, aga mind naerdi muidugi kohe välja ja otsustati panna käru taha ühele niigi ülekoormatud kaubikule (jääteel sõidu pärast oli vaja kaalu jagada). Teed olid käänulised, pikkade (kilomeetri ringis) tõusude-langustega, kaetud väga kumera kiilasjääga. Iseenesestmõistetavalt polnuks seal lamellkummiga midagi teha, aga sama öeldi ka esiveoliste autode kohta. Igal juhul ära sai käidud, aga mõned tähelepanekud:
- esiveoline on sellistes tingimustes väga palju aeglasem tagaveolistest, isegi tühjalt tagasi tulles polnud võimalik tühjadel diisel-kaubikutel sabas püsida.
- sabas üritasime siiski püsida, kuid minu sabas sõitev elektrooniliste juhtimisabidega Mazda käis korra isegi kraavis, elektroonika läks lolliks. Omanik on sõitnud sama teed üle 1000 korra, aga muidugi aeglasemalt
- paarist mäest sikutas mind ülesse minu ees sõitev Transit. Koormatud esiveolisega lihtsalt ei saanud, mäe jalamil tõstsin kiiruse ca 120-ni, aga kiirust hoida ei saa, kuna auto saba kaalub rohkem, ninal pidamist pole, ratas tahab hakata ringi käima, ringi käiv ratas veaks nina kohe kaldus tee pealt kraavi, hoog langeb, kuni ei jää muud üle, kui tagurpidi mäest allatulemise vältimiseks saba teeäärsesse lumevalli suunata. Olgu öeldud, et "elektroonilise difrilukuga" Mazda sai nende tõusudega siiski kuidagi hakkama. Samas kaubikutel ja "suvalistel sierradel" polnud probleemi tõusul seisma jääda ja uuesti liikuma hakata (tühja autoga poleks see neil muidugi nii lihtne olnud).
- jääteelt ära pöörates seisid mõlemad esiveolised, kuigi lund oli vaid napilt 20cm, aga see oli väga tihke (tuisanud, all natuke vett, peal päikese poolt sulatatud jääkoorik). Igal juhul kõik tagaveolised sõitsid lõpuni muretult. Esiveolistega oli täpselt nagu kuiva liiva peal, et piisab, kui keegi tagant lükkab ja auto liigub nii kaua, kuni lükkaja käed auto küljes on. Nii kui kiirus kasvas, ei jaksanud enam lumest läbi kraapida ja jälle seisis. Pärast tühjalt tagasi tulles sai kaevatud ca paar minutit ühte tühja kuid raske järelhaagisega Transitit, esiveolistega oli ka tühjalt sama jama, et jääteeni tuli vedada nööri otsas.
- esiveolisel olid probleemiks kurvid, kus kiirus väga maha läks (libises ikkagi tee servadesse lumeni, kus pidamine tagasi tuli), samas pikkadel sirgetel vajutasime kuni ca 150-ni, et tagaveolistele järele jõuda. Tagaveolistega sõideti muidugi ka sirgetel legaalsete kiiruste juures (80+ km/h) ja nende eelisteks jäid siiski vaid kurvid. Olgu öeldud, et sirgel mägisel teel sain ka rattad maast lahti hüpatud, samuti sai ka peeglist paistev Mazda, ülekoormatud kaubikud jt tagaveolised sõitsid muidugi stabiilselt ja ootasid meid järgi.
- plaan on varsti jälle sinna sõbrale talgutele appi minna, see praegune esiveoline (Toledo) on igal juhul välistatud. Ei tea veel, kas lähen ühe väga hea esiveolisega (vana raske ninaga Saab) või hoopis neliveolisega, lihtsalt käib natuke au pihta see kohalike "sierrameeste nöökimine":) Selleks on muidugi ka põhjust ja kohalike hulgas kohtab esiveolisi vähe

Kas keegi oskab kommenteerida ka uuemaid usakaid, millel on ninas raske kuni 5 liitrine v8 mootor, jõudu 180st kuni 240kw-ni, aga veab esisild? Kurvis gaasi lahti lastes on vist kohe külg ees, nina ju nii raske? Kuna järgmine auto peaks olema midagi erilisemat hallist massist, vaataks just nende poole ja kahjuks tagaveolist usakat nii naljakas kui see ka pole, ei ole sedaankerega soodsalt saada.

Muudetud 25.02.09 17:49

http://www.nettiauto.com/chevrolet/caprice/2348815
http://www.nettiauto.com/chevrolet/caprice/2312265
http://www.nettiauto.com/chevrolet/caprice/2412726
http://en.wikipedia.org/wiki/Buick_Roadmaster

Roadmasterid ja Capriced on neist uuematest mu enda lemmikud, osaliselt just tänu suht ökonoomsele mootorile, ülivõrdes mugavusele ja tagaveole. Eestis on neid müüdud alates 35K-st, kuigi arvestades majanduse seisu võib neid ehk varsti ka odavamalt saada. Mulle endale pakub pinget tegelikult universaal, ei sobi sedaanid lihtsalt mu elustiiliga.

Aga täpsem vastus küsimusele: libedal olen sõitnud nendega, mitte küll spetsiaalselt jäärajal testinud. Tagaotsa raskuse suhe esiotsaga on küll Euroautodega võrreldes paigast ära, kuid saba on neil siiski piisavalt raske ja mingit erilist saba libisemist pole kunagi täheldanud. Samas on hunnik võimsust esiratastel üsna tüütu, kuna pidevalt mõtled, millist naudingut see sama auto pakuks tagaveo puhul...

Kahjuks sinu pakutud mudeleid Eestis praegu saadaval polegi, see-eest 40-80 aastatest üht teist ikka leiaks, aga need on kaugel igapäevasõidukist.

ja sellest võimsusest rääkides, koomiline on see, et 200 kw omav auto saab vaevalt 200km/h tippkiiruseks, kui seda suudab juba suvaline 90kw eurokas-japs. 240kw masin on võrreldav 100kw vähem omava bmwga, ei ole ju kaaluvahe nii suur, kas asi tõesti aint aerodünaamikas kinni?

Muudetud 25.02.09 18:22

Ei ole asi kinni aerodünaamikas, see on kinni ülekannetes:) Samas on neil mootoritel siiski päris erinevad jõu- ja momendikõverad (samal põhjusel ei saa 100kW sõiduauto mootoriga asendada 70kW veoauto mootorit veoauto peal).

Eestis hetkel jah neid Capricesid-Roadmastereid sedaanina müügis pole, aga on olnud varem on ja kindlasti ka tulevikus, mõnikord isegi 5 autot korraga. Samas ma eelistaks ise alati välismaalt toodud korralikumat ja hooldusajalooga autot siinsele, mille minevikus on reeglina päris mitu musta auku - see on alati väärt toomisvaeva ja ka kõrgemat hinda (hind on väljastpoolt ise tuues reeglina siiski odavam)

Teinekord tekib tunne, et tahaks Kärsa Volvo ja oma vana Veneaudi kusagil lumes ja maastikul kõrvu panna ja vaadata et mis ja kus...
Mul küll puuduvad sedavõrd laialdased kogemused erinevate autodega nagu Kärsa lugudest tema osas lugeda võib, aga enda puhul võin öelda, et nii talvel kraavikülastused, lumehanges kinniistumised, kui ka metsas kinniistumised on mul olnud kõik tagaveolise klasikkmossega või ladadega. Esiveolise mossega pole ma küll siiani ühtki sellist episoodi praktiliselt kogenud. Kui siis käruga lumes mütates on mõnel korral käru tagant tulnud võtta...
Lumes on küll tulnud istuda esiveolise volkariga, aga seda ma eriti tõsiseks masinaks ka ei pidanud...

Lada ja Volvo läbivust võrrelda küll kahjuks ei saa. Ei tea mina täpselt, mis selle Lada juures nii valesti on tehtud aga see, et tal taga jäik sild on nagu paljudel vanematel Volvodel, temast veel Volvot ei tee :-)

Ma olen oma Volvodega (244, 744, 945, 960 - viimane neist Multi-Link silla ja Eaton Locker diferentsiaaliga) ikka täiesti ajuvabadesse kohtadesse sõitnud ning nii kinni ei ole veel õnnestunud jääda, et autot uuesti omal jõul liikuma ei saaks.

150 ja rattad maast lahti :) nagu rullnoka märg unenägu. Ma saan Kärsa jutust aru, et ta resideerub kuskil oluliselt põhja pool kui Eesti, sest siin küll selliseid probleeme pole. ma olen käinud paar korda jäärajal ka aga pole täheldanud, et ükski tagaveoline oleks olnud kiirem kui esiveolised. tagaveoliste juhid ei oska sõita ? Või on mõni muu põhjus?

eelmisele: ära pane meelevaldselt kokku erinevaid lauseid. 150ni ikka sirgel ja siledal (rohkem ei saakski, vaja hoog maha ka saada), rataste maast lahtisaamiseks piisab järskude tõusude-langustega teel ka 3x väiksemast kiirusest. Ja üleüldse, ma ei väidagi, et ma sealset sõitu ei nautinud vaatamata ääretult võimetule autole;)

Ei resideeru põhja pool enam ammu, nüüd käin seal iga mõne nädala tagant tööasjus. Sellest, et ka Eestis on vastavad probleemid täiesti olemas, võid lugeda mõned postitused ülevalpool. Massiline on see probleem olnud nt Tartu Maratoni mõnes parklas, mis on teepinnast madalamal heinamaal, kuhu selle pärast ei saa soola panna ja kust esiveolisi samuti nööri otsas ära viidi. Kuppelmaastikul liiklimine juba teine teema, seal erinevad teatud autotüüpide kiirused juba peaaegu kahekordselt. See hätta jäämine pole muidugi enam auto vaid omaniku viga, kes oma autost natuke liiga palju arvab

See oligi vähe irooniliselt mõeldud ;) Selles osas, et autode võimekus varieerub olulisel määral, olen täitsa nõus. Aga see ei ole sageli veoskeemist kinni vaid hoopis krt teab millest. Pean tunnistama, et ei ole kunagi autoga rattaid maast lahti saanud (küll mõndade teiste liiklemisvahenditega)sellepärast tundubki see ka veidi uskumatuna, et mõni tavaliikleja julgeb libedaga niimoodi sõita. Või ei ole Kärsa puhul tegemist tavaliiklejaga? Kuplite peal olen ka vahel sõitnud, nii et tean millest jutt käib. Öönes tunne on tuttav :) 150-ga olen ka kiilaka peal sõitnud ja kujutan suht täpselt ette kuidas siis pidamasaamisega/keeramisega on. St siis et ei ole :) Selles osas võib sul õigus olla , et ma ei kipu ronima autoga sellistesse kohtadesse kust pärast välja ei saa. Sellele vaatamata olen paar korda suutnud peaaegu põhja peale kinni jääda (nüüd kolm korda üle õla). Kuna sa oled rohkem ekstreemsustesse sattunud ju sul on siis mäkkesaamise osas õigus, mina ise ei ole olulist vahet täheldanud.

IRW, muide 90ndate algul, kui liiklust vähe oli ning nolgina täiega lääne päritolu masinaid nõuka-stiilis linnapildi keskel nautisin, oli raske sundida end ületama Tondi raudteeülesõitu ilma hüppamata... aga mõnikord tõesti õnnestus ka ilma hüppamata - tänapäeval rullnoka märg unenägu:). Soomes on teedel all kaljud ja tõusude/languste nurgad (lõhatud) sageli sellised, et rataste maast lahtisaamine nüüd küll mingi kunst ei ole. Küll aga ei soovita teha selliseid tempusid tundmatus kohas, kuna teelt väljahüppajaid leidub ka rahulike soomlaste hulgas. Tavaliiklejaks ennast jah ei pea, kuna ma elasin seal 7 aastat ja alles praegu märkan, kuivõrd rooste on läinud need oskused. Samas seal elades sai proovitud mitmeid esiveduseid ja just siin eespool loetletud põhjustel ikkagi neli- või tagaveoga enamus aega kulgetud. Natukene vähendatud kujul on mul needsamad probleemid siiski olemas ka Eestis maal elades, natuke lund ja kerge tõus, ning esiveoline vajab juba abi hoovi sõitmisel, samas kui isegi tühja kaubikuga need probleemid puuduvad. Sama tendents kehtib ka kurvidest otse väljasõitjate puhul (alajuhitavusest), puhtalt esiveoliste pärusmaa. Põhjus, miks maal näeb endiselt Zhigulisi ja Mossesid, ei peitu sugugi vaesuses (eelpool toodud Soome näite kohta - üks sõbra naabritest peab omal talveautona Zhiguli 2105, kevadest hilissügiseni sõidab samas mingi peaaegu uue esiveolisega - ka mulle raske mõista, mis sunnib inimest Zhiguli rooli, kuid ometi hindab ta seda just talvistes oludes kõrgemalt oma lisadega esiveolisest)

Ma ütlen miks. Läheb ruttu soojaks, omab pehmet vedrustust, neelab hästi jääkonaruste lööke, pole kahju sõita soolases ja muutuvas keskkonnas kuna on hästi õlitatud, põhja kõrgus lubab nii mõnestki hangest üle sõita, pagaasnikus liivakott tasakaalustab kaalujaotuse. Lisaks moodsa esiveolise esi ja tagaplastosade maksumus ka väikeste müksude korral. Muid eeliseid mai näe, häirib kõvasti pidev õlipõlemise hais.

Google: front wheel drive vs rear wheel drive snow
(tekste saab automaatselt tõlkida eesti keelde, vaadata videosid)
kõik targemad ja vähemtargemad lehed ütlevad, et: esivedu on jääl, mudas ja lumes parem.
mis imetingimused meil eestis on, et siin tundub vastupidi olevat?
andke siis juba ka maailmale revolutsioonilisest avastusest autonduses teada:)

Need videod on mõeldud inimestele, kellest ca 95% sõidavad vaid linnasõite ning ca 80% ei näe aasta jooksul kordagi libedat. Piinlik vaadata, kuidas autosaadetejuhid libedal lihtsalt lolli mängivad (kindlasti oskavad paremini sõita), kuid just nimelt sellist libedaliiklemise osas võhikust eurooplast või ameeriklast nad tegelikult esindavadki. Seda teemat pole mõtet avadagi, kui peetakse talveks seda Tallinna keemiarünnakut, aga tulge maale, vaadake mis toimub ja millega inimesed sõidavad. Samuti ei teeks paha näha seda, mis toimub Soomes-Rootsis-Norras, kus need liiklusolud, mida meie ekstreemseteks nimetame, on seal ligi poole aasta jooksul igapäevased ja jõukohased rooli keeravatele pensionäridest memmekestelegi.

Mulle meenub kohe üks risti vastupidine juhus, kus esiveoga ei olnud probleeme aga tagaveoline ei püsinud kuidagi rajal. vähemalt teiste jutu järgi olevat tagaveolise juht muidu roolis päris osav. Üks märksõna on kindlasti rehvid. Kas see hüppamine veermiku ei lõhu? Tondi ülesõit on ju sigaohtlik koht ühel pool ristmik ja teisel pool trammi pööre. Nooruse uljus :) No aga paljud meie seast poleks mingi lollusega maha saanud :P

Mida rohkem muutujaid, seda keerulisemaks läheb võrrand. Rehvidest rääkides pean silmas ikka suht uusi ja 8-12mm mustriga naastrehve, järgmises staadiumis nopin juba naelad välja ja talvel neid alla panna enam ei riski. Samas just esiveolisel olen hoidnud ees all alati eriti häid rehve, kuid ka hea rehv ei saa füüsikaseaduste vastu... Aga nendele, kes teemat lugeda pole viitsinud, kordan igaks juhuks üle, et üksinda tillukese linnasõiduautoga eelkõige linnas liigeldes pean ka mina keskpärase juhi jaoks sobivaimaks just esiveolist. Kõik inimesed lihtsalt ei saa linnas elada, nende jaoks tulevadki mängu teised valikud.
PS: täna sõitsin kogu päeva maal vanakooli Saabiga, ronis läbi kõigist hangedest ja mäkketõusudest, sõiduomadused on sellisel põhjamaadesse tehtud autol ikka hoopis midagi muud kui 99% maailmas levinud esiveolistel (nende ülejäänute hulka liigitan ka kõik uuemad Saabid). Samuti moodustavad meeldiva erandi difrilukuga (poollibiseva difriga) esiveolised

See arutelu on üsna huvitav. Millal me jõuame järeldusele, et sõltuvalt auto rehvidest, auto ehitusest, tehnikast jne on iga auto läbivus täiesti erinev võrreldes veoskeemi. Seni aga pritsime õli tulle :-)
Mäletate ehk veel seda suurt tormi Eestis, elan mustamäel ning väga huvitav vaatepilt jäi nendel päevadel silma, eriti vajab mainimist olukord, kus majade vahel jäi kinni uus Audi S8 (neljarattaveoline, täis elektroonikat jne), elektroonika tegi mis suutis kuid auto keeldus väljumast, lõpuks tuli kohale Toyota LC mis tõmbas audi välja. Huvitav oli vaadata seepärast, et teistel sõidukitel probleeme ei tekkinud. Eriti äge oli audi juhi nägu siis, kui lähenes mosse, kuna audi oli risti teel ees, otsustas mossemees põrutada audi nina ees olevast kõrgemast hangest läbi ning jätkata teed, põrutas hangest peaaegu läbi, jäi kinni, 10 sek nökerdas ja põrutas aga edasi, selle peale tuli audi juht välja ja jäi imestusega vaatama kuidas mosse kaob majade vahele :-D
Päev hiljem jäi samas kohas kinni uus 7.-nda seeria bmw, aga temal läks õnnelikumalt, sest auto oli rahvast täis ning neli lükkasid tagant (juht ei lubanud eest lükata) oma 30 min ja sõit läks edasi. Miks ma need kaks juhtumit esile tõin on just seepärast, et teised sõidukid, olid need tagaveolised või esiveolised, sakslased või japsid jne, läksid probleemideta läbi.
Samas sõbral on vectra A 2,0 l mootoriga, esivedu, prisma naastrehvid, minul aga vectra A 1,6 l mootoriga, esivedu, rehvideks naast goodyear ultragrip 500, sõitsime mööda külavahe teed ning seal kus sõbra autol tekkis probleeme, vuristasin mina aga rõõmsalt edasi. Võta nüüd kinni, kas asi oli mootori raskuses, rehvides või milleski muus?!

"best tyres to the rear"
Kui oma autot tunned ja oled ka sõiduoskuste arendamise vastu piisavalt huvi tundnud, siis ei pruugi masside jaoks kehtivad soovitused sinu jaoks enam parim lahendus olla, vaid saavutad head tulemused häälestades auto just endale sobivaks.

Ka mina paneksin esiveolisel autol paremad rehvid ette, sest ülejuhitavuse ennetamisest olulisemaks pean võimalust seda kontrollida. Samas kui mootoril vähegi jõudu on, pole auto alajuhitavaks viimine kuigi keeruline ülesanne.

Kui aga auto libisemine võrdub sinu jaoks juhitavuse kaotamisega ning sellele võib suure tõenäosusega järgneda teelt väljasõit, siis on kindlasti turvalisem seda teha nina ees liikuva autoga ja paremad rehvid tagasillale paigaldada.

ddig: Ka mina paneksin esiveolisel autol paremad rehvid ette, sest ülejuhitavuse ennetamisest olulisemaks pean võimalust seda kontrollida. Samas kui mootoril vähegi jõudu on, pole auto alajuhitavaks viimine kuigi keeruline ülesanne.
-------------------------
ddig, siin tibi näitab sulle kuidas esiveolist autot kontrollida:)
http://www.etyres.co.uk/flashmovies/new-tyres-rear-etyres.ht
m

Michelin: http://www.michelinman.com/tire-care/tire-basics/reartire-ch
ange/

Tubli! Kui need videod Sulle midagi õpetasid, siis peaksid kindlasti ka selle järgi käituma ja mitte hakkama ise improviseerima.

Muideks see tibi, Vicky, on endine võidusõitja ning tema jaoks selliselt libiseva auto kontrollimine ei oleks kindlasti mingi probleem. Tuntud saatejuhina ta loomulikult ei saa endale lubada, et tavaliiklejatele võidusõiduoskustega juhi sõidumaneere propageerima hakata ning lähtuda tuleb ennekõike keskmise autojuhi oskustest.

Seoses varsti suverefidele üleminekuga kutsun kõiki mõistlikult käituma ja järgima maailma juhtivate refitootjate soovitusi.
Alati, olenemata vedavast sillast või veavad mõlemad sillad - parimad rehvid taha!

Mitte ükski test ega uuring maailmas pole siiani tõestanud, et need soovitused on ainult "keskmisele autojuhile" ja üle keskmistele (kes me kõik ju ometi oleme õnneks) kehtivad teistsugused soovitused.

http://www.etyres.co.uk/flashmovies/new-tyres-rear-etyres.ht
m
http://www.michelinman.com/tire-care/tire-basics/reartire-ch
ange/
http://www.nokiantyres.com/preparing_for_the_winter
Edu kõigile!

kuna esiveolised on reeglina pigem alajuhitavad siis ma ei taba praegu seda loogikat, miks peaks paremad rehvid taha panema? Siis oleks ju auto veel rohkem alajuhitav. Ma paneks paremad ka pigem ette, kui tagumised on päris slikid siis on ka muidugi ohtlik.