Viimased sõnumid

Raul Jaak Ervin Üks Jalgvärav
21:33 eile
» » #1472912
loen sellest Eesti Panga tööturu ülevaatest lk 20-21

Võrreldes 2022. aastaga, kui palgad taastusid koroonaviiruse kriisi aegsetest tagasilöökidest, oli palgakasv palgajaotuse skaalal märksa ühtlasem (vt joonis 26). Kõige tempokamalt kasvasid endiselt esimene ja teine detsiil, peegeldades alampalga 10,8% tõusu 725 euroni (2022. aastal 654 eurot). Palgakasv kiirenes võrreldes 2022. aastaga aga ka palgajaotuse ülemises osas. Kokkuvõttes palkade ebavõrdsus 2023. aasta esimeses pooles siiski veidi vähenes, sest keskmisest kiiremini kasvasid deklareeritud palgatulu mediaanist madalamale jäävad palgadetsiilid.

Marko ja teised siin aga väidavad, et ebavõrdsus on suurenenud. detsiilides vaatamine on küll piisavalt detailseks minek, et need Kärsa keskmiste naeruväärsete näidete toomised on lihtsalt trollimine ja demagoogia.
Marko
21:24 eile
» » #1472911
## Selline haagis oleks siis täismõõdus autotreiler. Esimese pildi peal olev lennuk on vähemalt sama pikk kui sõiduauto.

Seesama viga lipsas eespool juba läbi, milleks uuesti vaja? Vahepeal andis Kärss ka virnakese häid mõtteid veel.
Ma saan lennuki rataste mahutamiseks vajaliku kasti pikkuseks 2,1 meetrit, seda juhul kui kärurehv on 13 tolli. Laiust omanik varjab, aga saba on ilmselt laiem ja teistpidi saab 1,5 meetriga hakkama, seega tavakäru. Kui saba liiga palju üle ulatub, siis saab esiratta luugi või tiisli peale toetada.
Konnaga vedu on siiani hallis alas ja keegi ei tea täpselt, et mida ja kuidas võib. Milleks see veel sinna vahele panna lisasegadust tekitama? Pealegi on alternatiiv olemas lennuki külge käiva veopea näol.
Magister_
21:23 eile
» » #1472910
Statistika eesmärk ongi ju tuua välja mingit üldist pilti ja muutust ajas. Mis kasu on toppida siin pidevalt nina alla kõige vähem palka saavat inimest. Miinumumpalk on ju teada, alla selle keegi ei saa. Rahvapension on ka teada, alla selle samuti keegi ei saa. Toimetulekutoetuse määrad on ka teada, alla nende määrade ka ükski leibkond toime tulema ei pea. Elu ei saa minna kogu aeg ainult paremaks, aga mingit suur häda Eestis ei ole praegu. Aga kui loed ajakirjandust, siis maalitakse igast koondamisest suur asi. Aga keegi ei ole otsinud üles näiteks neid põllumajandustoootjaid, kelle käive kasvas eelmine aasta 30+%. Vaid üles on otsitud need, kes on hädas. See ei ole tasakaalus pilt, mis on viimase aasta pooleteisega kokku maalitud. Ja ka päriselt elavad inimesed normaalselt ja ka see on normaalne, et tarbimisega ollakse tagasihoidlikumad ja kuna kriisi trumm põriseb pidevalt siis on tuleviku ees ka väike ebakindlus.
Deus
21:13 eile
» » #1472909
Ise sa siin vehid statistikaga ja üritad oma juttu tõestada sellega ja nüüd ütled, et oled oma jutud vabatahtlikult ja teadlikult kirjutanud valede baasile ehk valetad mitte ainult meile vaid iseendale suisa.
Magister_
21:09 eile
» » #1472908
See ei üllata statistika kokku panijaid, et Eesti väikest majandust mõjutavad üksikud suuremad tehingud. Seetõttu märgitakse need alati ära, statistikaamet isegi tasandab suuremad kõikumised välja kui skp-d kokku paneb.

Fdghfgh - kui te ise propageerite säästlikku eluviisi, siis milles on palgaskaala alumise otsa probleem? Miks ei saa inimene elada säästlikult kui naaber seda ei tee? Kuidas see, et naaber ostab uue 70000 eurise auto, mõjutab seda, et mina sõidan 20 aastat vana jalgrattaga? Mitte miski ei sunni ju mind ka minema uut autot ostma.
siberia
19:35 eile
» » #1472907
Selline haagis oleks siis täismõõdus autotreiler. Esimese pildi peal olev lennuk on vähemalt sama pikk kui sõiduauto.
Tähelepanu võib pöörata ka esimese postituse väljenditele " suve jooksul mõned korrad" ja "veokaugus paar kilomeetrit"

Ma kasutaks "pukseeritava seadme" paragrahve sest need paar kilomeetrit kannatab isegi jalakäija kiirusel ära sõita. Auto haakesse võib siis panna nn konna (see on eelik), lennuki nina sinna peale ja tagumine ots tuleb LS kohaselt tuledega ära tähistada.
Seade on seade. Vahet pole kas lennuk või väliköök.
fdghfgh
19:24 eile
» » #1472905
Täpsustus- 400 ja 401 on juba erinevad masinad.
fdghfgh
19:22 eile
» » #1472904
Mis nimelt peaks kadetti meenutama kui sama tehas hakkas veremaal samade stantsidega sama autot teise nimega tootma? Kui ta kerenumbri või vanade dokude järgi on arvele võetud kadetina (pilt tehpassist ju olemas), siis võib sinna ka mosse juppe külge pookida- kõik jupid on sarnased. https://en.wikipedia.org/wiki/Opel_Kadett
Deus
18:58 eile
» » #1472903
Ei oska kaasa rääkida kahjuks. Vahtisin netist pilte ja no ei leia, et sellel ja valmis lihvitud kadetil midagi teistmoodi oleks. Oskad ehk vihjeid anda, kuidas neid eristada?
fdghfgh
18:40 eile
» » #1472902
värske artikkel
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120280714/okonomist-tanavu
-voib-keskmine-palk-uletada-maagilise-piiri

Selgelt suurenesid palgad läinud aastal enam avalikus sektoris ja vähem erasektoris – seda enamjaolt hariduse ja tervishoiu valdkonna mõjul. Erasektoris oli palgakasv aeglasem, kuid ei saa öelda, et kriisis kannatanud tegevusalades oleks palgakasv väiksem olnud kui näiteks teenindussektori tegevusalades.
Maagilise 2000 euro piiri võiks keskmine palk ületada juba selle aasta teises või neljandas kvartalis – neis kvartalites on keskmine palk alati hooajalistel põhjustel pisut kõrgem.
Piirkonniti erineb palgatase Eestis üsna palju – brutopalga mediaan oli 2023. aasta viimases kvartalis Harjumaal 1751 eurot, Valgamaal aga 1224 eurot. Möödunud aastal oli keskmise palga kasv Eesti keskmisest kiirem Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.
Van Ames
18:35 eile
» » #1472901
Opel Kadett on see võib olla kunagi olnud, nö. number ja ämber aga sinna ümber on küll 401 ehitatud. Piltidelt ei leia ühtegi Kadetti meenutavat asja, tehnika puhas 400- 401. Olen nii Kadetti kui 401 näinud .
Samahästi võib zil151 müüa stude nime all.
fdghfgh
16:53 eile
» » #1472900
Kes veel ajalugu ei tea, siis opeli tehased tassiti peale sõda täies tükis veremaale ja hakati samade stantsidega vorpima mossesid. Aga ma ei ole uurinud, mis mootorit kasutati.
Deus
16:22 eile
» » #1472899
Opel Kadett 1938 nagu kirjutatud. Masin, mille pealt mossesid vehiti, jäi mul midagi märkamata? Esimese pildi taustal kahtlustasin mudelautot aga ülejäänud pildid nagu kinnitavad siiski pärisautot.
Van Ames
16:14 eile
» » #1472898
Marko
15:56 eile
» » #1472897
Täpselt nii, väga hea täiendus! Tuleb soetada haagis, natuke kohandada ja kogu jenka seadusandlusega ja patrulli tujudega jääb ära.
maaks
15:28 eile
» » #1472896
Haagisel lennukit "veosena" vedamisel ei ole muid piiranguid kui et ei tohi ulatuda gabariidist üle tahapoole >1m (kui on soov tavaliiklejana liigelda) sest muidu ta liigituks suurveoseks (vt mu eelmist postitust "Eriveo tingimused ...").
Marko
15:06 eile
» » #1472895
Uurisin veelkord pilte ja küsin - mis on kõige suurem takistus tavalise käruga vedamisel? Kas rattad (ratas?) ei võiks üle kasti serva olla? Loomulikult oleks kõige mugavam veeretada piisavalt laia kallutava käru peale, aga oma kerghaagisele saaks ilmselt mõne lihtsa abivahendi või lisapealesõidutee ehitada. Seda siis enda omale, järgmine rendikas võib tiba erinev olla ja lisad ei klapi.
Deus
15:02 eile
» » #1472894
Mina tahaks, et Laser läheks ja teeks müramõõtmise nüüd uuesti, kui see 30 rakendus, sest eelmine mõõtmine oli ju siis tehtud, kui 50 oli veel. Noh, võrdluseks, et kui palju me müra maha saime, mind päriselt ka huvitab, kui palju detsibelle kukkus. Samal päeval, mitte riigipüha ajal, mitte koolivaheajal, samal kellaajal.
Kärss
14:58 eile
» » #1472893
# Kui varem oli Pirita teel 70 km/h ja ma käisin lapsega seal rulluisitamas, siis oli omavaheline
# rääkimine raskendatud. täna kus Pirita tee on foore täis pikitud ja autode kiirus on
# reaalselt ka normi piires, saab rahulikult kõrvuti rattaga sõites omavahel juttu rääkida.

Nüüd saime teada, et pidurdavad ja kiirendavad autod tekitavad vähem müra kui ühtlase kiirusega sõitvad autod... no mida järgmiseks?:)) Hea näide on ka Luise vs Endla tänav. Luise on kitsam, kiirendusi pole. Endlas on mäe all ja keskel foorid. Kui just rohelisse lainesse ei satu, käib seal pidev kiirendamine. Igaüks, kes päriselt linnas jalgsi käib või jalgratast/tõuksi kasutab, teab seda suurepäraselt. Täpselt samamoodi võid minna Sossi mäe all olevasse bussi või trammi peatusesse ja teritada kõrvu, kas kuuled mäest ülesse või alla sõitvaid autosid. Kiirus on nende kiirenduste kõrval täiesti teisejärguline probleem.

Kui veel mürast rääkida, siis praegu tehakse kesklinna uut trammiliini, millel oli vist kokku 2x13 pööret. Tramm on üldse kõige suuremat mürareostust tekitav liiklusvahend linnades! Ma pole sugugi rööbastranspordi vastane, aga selline liin, mida linnaelanikele vaja ei ole ja mis on tehniliselt niivõrd keeruline/kallis rajada otse südalinnas... mis mõte on veel üldse autode mürast rääkida? Varasemad väheste pööretega trammiliinid on projekteeritud siiski mõistusega inimeste poolt ja sama suunda oleks mõistlik jätkata uute trammiliinide rajamisel (nt Ladnamäe kanalisse, Kopli/Pelguranna putukaväilale jne). Liivalaia tänava elanikud on müraprobleemi lahendamiseks sinna planeeritava trammiliini pärast kindlasti õnnelikud:))
Deus
14:34 eile
» » #1472891
Magister, milline osa sul arusaamatuks jäi, et statitstikat mõjutas, reaalsust ei mõjuta?
Kumb osa nendest sulle pähe ei mahu? Või ei mahu kaks konseptsiooni korraga lihtsalt pähe? Statistikas on venemaa ka päris OK koht elamiseks, reaalsuses on kuivkäimla õues ja üle 50 ruudu maja ei tohi olla.
Statistiliselt on meil hea elada, reaalsuses pole meil endiselt keskklassi olemaski.
Ja mis osas "arvamuspõhised" kui reaalselt firmad minekut tegid või nüüd siis teevad Läti raamatupidamisse?
fdghfgh
14:26 eile
» » #1472890
Mida annab see lõõritamine majanduskasvust ja investeeringutest neile, kes olid, on ja väga suure tõenäosusega jäävadki palganumbrite alumisse ossa? Me oleme seda näinud 30a- teatud hulk inimesi ei saagi kunagi seda müstilist keskmist saama, hea kui nad kasvõi mediaani saavad. Ja 30a oleme näinud, et alla keskmise palgaga on keeruline toime tulla ja ei ole ka see keskmine mingi eriline number, et nüüd võid omale kõike lubada ja elust rõõmu tunda. Statistika ja helged prognoosid ei too inimese leivakäärule paksemat võikihti ja vorstitükki- seda nüsivad pidevalt õhemaks tõusvad maksud ja hinnad.
maaks
14:22 eile
» » #1472889
See Power2X metanoolitehas plaanib kasutada meretuuleparkide toodangust tulevat H2-e. Seega üleliia ruttu see teoks ei saa :-)
Magister_
13:49 eile
» » #1472888
Deus lingid on enamus arvamused, mis ei põhine andmetel. See on täpselt see lobi maiguline ettevõtja või ajakirjaniku arvamus. Postimehe peatoimetaja saab konkreetselt suuniseid onabikult, et võimendame kõike negatiivset. Ja positiivse toome lakooniliselt faktina välja. See, et välisinvesteeiringud on kasvanud , oli paljudele üllatus, ja see avaldati väikse kärata ka postimehes aga ei tehtud lugu investoritega vöi nendega kellel hästi läheb. Ja mõjutaja ei olnud 1 megainvesteering. Ja alati tuuakse Eesti Panga analüüsides need üksikud mõjutajad välja.

Aga lugege siis Eesti Panga viimast eile avaldatud rahapoliitika ja majanduse faili. Ei ole nagu mustades värvides see asi.
Deus
13:07 eile
» » #1472886
Veame kihla, et sellest tuleb suur hala - keskkonnale kahjulik, haiseb ja rikub miljööd ja... <sisesta põhjendus mittetegemiseks siia>
Ja lõpuks ei tehtagi nagu läks Tartuga ja ka õlitehasega vist läheb, mis tekitab/juba tekitas 300 miljoni eurise augu meie maksumaksja rahakukrusse.
fdghfgh
12:58 eile
» » #1472884
Ei pea rumalaks ja odavaks seda inimest, kes tegelikult teeb igapäevaselt tööd, mida on vaja teha. Kui selliseid töid ei oleks, ei oleks ka neid ettevõtjaid, kes seda ettevõtet veaksid ja ei oleks ka rumalaid ja odavaid töötajaid. Seega töö on, töö tuleb kellelgi ära teha ja selle töö tegija on samamoodi inimväärse elu ära teeninud, mitte et peab virelema palgavaesuses.
maaks
12:51 eile
» » #1472883
Rumalast ja odavast tööjõust on puudus igas riigis :-) Indias vast mitte, aga igal pool mujal kindlasti.
Ma pigem oleks uhke selle üle, kui meilt selliste tööstusharude esindajad lahkuvad. Hakkame "arengumaast" vaikselt valgeks riigiks muutuma. See muidugi tähendab, et kõik "me teeme kastirattaid" ettevõtted on eos hukule määratud.
fdghfgh
12:46 eile
» » #1472882
Ma panen siia lihtsalt näiteks ühe omavalitsuse allasutuse numbrid. 2023a : töötajate arv aasta lõikes muutus 82- 79, keskmine palk aasta lõikes muutus 780- 910. Loomulikult on jutt brutost.
Ei saa muidugi eitada, et toimus keskmise palga tõus...
Mõned inimesed võiksid oma kabinettidest ja statistikatabelitest vahel välja rabeleda, tulla nö maale ja vaadata, mis elu siin tegelikult elatakse. 500 000 keskmist palka saavat inimest talinas-harjumaal ei ole veel kogu eesti.
Ja võiks ette kujutada, kuidas elab sellise palgaga näiteks lapse või lastega üksikvanem (tavaliselt on see ema), kes peab maksma üüri või ostma kord aastas kümmekond ruumi küttepuid, millele kulub kogu kuupalk. Või kui inimene jääb töötuks, saab ca 300 kuus töötutoetust ja uut töökohta ei leia näiteks 50+ vanuse tõttu. Viimasel ajal on koondamised ja firmade sulgemised suht igapäevane teema.
Ei kujuta magistrid sellist elu ette.