Väga tüüpiline lähenemine. Minul on konkreetne 2/5 näide, siis soovmõeldakse see "olematu tõenäosusega lotovõiduks". Enda väiteid aga esitletakse kui ümberlükkamatuid fakte.
Õnneks või kahjuks ei tule see metroo värk nii väikeses linnas kõne alla, kuna investeering on suur ja sõitjaid suhteliselt vähe. Geoloogia vist ka väga ei soosi maa sisse tunnelite uuristamist.
see siin on vist mingi huumorinurk. metroo linnas kus elab max pool miljonit elaniku. siin riigis ei suudeta isegi rongi liiklust normaalselt orgunnida. trammi lasnamäele munetakse juba vähemalt 40 aastat
Kui trollimist püütakse väljendusvabaduse hoidmiseks mingi piirini tolereerida, siis valetamine ja pahatahtlik TEADLIK laimamine ei jää kunagi tagajärgedeta. https://www.raamatupidajad.com/ou-tamine/
Lihtsalt valede ümber lükkamiseks: Kärss ei ole mitte kunagi OÜ-tanud (maksnud palga asemel maksude vähendamiseks dividenditulu ega hoidnud autoliisinguid vms ISIKLIKKE kulusid firma all - firmal pole olnud kunagi ühtegi sõidukit jne). Vastupidi, kõik majad on ehitatud ja autod ostetud-liisitud palga eest, millelt on makstud 100% kõik need kulukad tööjõumaksud. Tegelikkuses maksan makse oluliselt rohkem kui peaks, sest odavam on maksta rohkem aruandluskohustusega kohtades (sh isegi kütusekulusid ei võta firma kaudu tagasi), kui kulutada oma aega aruandlusele - raha saab teenida juurde, aeg on inimelu ulatuses limiteeritud ja bürokraatide korraldatud lollusele selle kulutamine pole kohustuslik, siis lihtsalt ei saa kõiki ettevõtluskulusid kuluridadele kanda ning selle eest käibekat (jm) tagasi. Aitab sellest offtopikust. Teise (vist juba 10x üle korratud!) offtopiku jätkuks, et nii mina kui abikaasa kasutame PR-parklaid nende algusest peale, sest väga harva on vajadus kesklinna autoga ronida ja jalgsi-ühistranspordiga-rattaga saab kiiremini-odavamalt-mugavamalt, seda juba kümmekond aastat. Viimsist Laagrisse ei saa, aga selleks pole vaja ka autoga kesklinna ronida.
# parkisin linna servas ja tahtsin kasutada parkla ja kesklinna vahel trammi, siis kahel hommikul viiest tramm
# lihtsalt ei tulnud. Kui lõpuks tuli, siis lükati kõige ees ära koolenud trammi, mis kõikide teiste tee sulgenud oli.
Sellele polegi ju lahendust. Igasugune tehnika läheb rikki. Lähevad isegi mehhaanilised jalgrattad. Need 2 hommikut viiest on lihtsalt erakordsalt halb õnn, mille tõenäosus on võrreldav pigem lotovõiduga.
See on nüüd naerukoht, aga mis on see nii oluline põhjus, miks ei ole seda tehtud siiani? :)
Vihjena, et see põhjus on tõesti nii oluline, et näeme Tallinna KOV tasandil tsirkust tõenäoliselt uute valimisteni.
Teiseks, mis kasu on ühistranspordist, mis on kõigist alternatiivsetest liikumisviisidest linnas MÄRGATAVALT aeglasem? Tramm on ainus, mis ei peaks teoreetiliselt ummikus istuma, aga isegi trammisõit on niivõrd aeglane tänu lugematutele ristmikele ja ülekäiguradadele. Sellepärast ongi nii, et ma saan jalgsi otse umbes sama ajaga, mis kulub trammiga ringiga minnes. Ainult et see kõik on samasugune pinnavirvendus nagu praegu ehitatav sadama trammiliin, kuhu kulub üüratu summa (arvestame siia sisse ka ülessongitud kesklinnas aastatega ettevõtete teenimata jäänud kasumi jne) ja mis ei lahenda samas mitte ühtegi probleemi. See ongi vastus küsimusele, miks siiani pole tehtud, sest probleemi lahendamiseks saab kulutada lõputult (ja korduvalt) võõraid vahendeid ja kui probleem lahendada, siis kaoks kunstlikult tekitatud rahavool omade taskusse.
Sellepärast mulle (kerg)metroo mõte meeldibki, sest metroo point pole selles, kas see kulgeb maa all, postide otsas või üldse kummiratastel, vaid see liigub maksimaalse võimaliku kiirusega peatusest peatuseni. Kui oled elanud elu jooksul mitmetes linnades, kus niiviisi terve linn on "käeulatuses", siis saaksid hästi aru, miks seal seisavad paljud autod hoovides või parklates. Nii lihtsalt on kiirem ja mugavam, seda ka karkude ja titevankriga. Samal ajal püsib tõrketõenäosus (see 2/5 tramminäide) kordades madalamal tõenäosusest autoga täiesti ootamatusse ummikusse sattuda.
Aga kui mitte trollida, siis alustada tuleb mõistlike alternatiivide pakkumisest. Palun tekitage mõistliku sagedusega mõistlikud ühistranspordiliinid alustuseks.
Palun väga vabandust, aga kui mina osalesin koolitusel kesklinnas ja parkisin linna servas ja tahtsin kasutada parkla ja kesklinna vahel trammi, siis kahel hommikul viiest tramm lihtsalt ei tulnud. Kui lõpuks tuli, siis lükati kõige ees ära koolenud trammi, mis kõikide teiste tee sulgenud oli. Miks see nii kaua aega võttis - ma ei tea.
Aga mis kogemuse see mulle jätab - 2/5 juhtudest tramm tuleb arutu hilinemisega, mis tähendab, et järgmisel korral ma ei saa aja peale liikudes enam ühistransporti usaldada, mis omakorda tähendab, et kui ma kuskilt Ülemistelt telemaja juurde jalgsi sumada ei soovi (see on vähemalt usaldusväärne ja ma tean, et ma kindlasti jõan), siis ma järgmisel korral võtam ikkagi mingi boldi või lähen oma autoga.
Miks ainult linna sisenemise maks? Ka linlastele linnast väljumise maks oleks omal kohal. Mis te tulete oma uhkete autodega maale meie teid sõtkuma. Pealegi oleks hulga rohelisem, kui linlased oma linnavälised sõidud auto asemel bussi või rongiga teeksid.
Milleks konstrueerida teoreetilisi konstruktsioone, mida praktikas esineb vähe. OÜ-taja Kärsal (maksan endale miinimumpalka ja üle selle nii nagu heaks arvan) võib olla mitu garaazi ja autot, aga palju selliseid valglinnastujaid ikka on?
Ja kui kärss saabuks liinibussiga sissepääsumaksu maksmata linna, oleks see juba palju parem kui see et ta tuleb autoga.
Tuleb sillaregulli minna, seal keeratakse sul rool otseks. Kui ülejäänud liigendites on kummide asemel ainult määre alles või kummipuru, siis ei saa ei silda regullida ega ka rooli otseks.
Sama mustriga ja võrdse rõhuga rehvid on ka alustala otse olevale roolile.
# võiks siiski pikemat perioodi vaadelda- näit 2000- 2019
See vist eksitaks rohkem kui selgitaks, sest aastal 2000 olid meil kõigil teised autod, teine liiklustihedus ja terve see teelõik väga erinev tänasest. Selline võrdlus sisaldaks liiga palju "müra", et teha mingeid järeldusi ainult metallist vahepiirde osas.
Vastassuunda sõitmine ei tähenda alati viibimist vastassuunas. Mõnikord on (ratturi, kitse või siili jaoks) kõige ohutum käia rattaga korraks ainult veidi üle tee telgjoone, nii et vastutulijate sõidujoon sellest ei muutugi. Kummijunnid välistavad selle. Mille nimel? Nende laubakate nimel, mida seal nagunii ei tehta? Kummipulgad ju nagunii laubakat ära ei hoia...
Mulle meeldib väga viimane mati1222 kommentaar. Väga kõva argument mitmes mõttes, millele pole ise mõeldagi osanud, sest sõidan sellistes kohtades harva. See autode ühte sõidujälge surumine on seotud otseselt ohutusega (roobas) ja kaudselt ka keskkonnajäljega (vajadus teekatte sagedamaks uuendamiseks).
Sellest on kahju, sest Nobe on vaatamata puuduvale rattale just selline särtsuauto, milline üks tänasel tehnoloogilal põhinev särtsukas olema peaks - väike, kerge ja nobe. Need suuremad võiks olla niikaua lisamaksu all (keelustamine oleks vast liiga ekstreemne), kuni väikeste ja kergete lühisõitudeks mõeldud mikrosärtsukate nish on täidetud. Seejärel saaks loogiliselt võtta ette järgmise väikeautode nishi. Sealt järgmise nishi täitmise ajaks on ka tehnoloogia ehk juba järgmisel tasemel.
Suure tertsi viimasest lausest paremat vastust on raske paremini sõnastada. Aga eks ta samasse auku läheb, et kui automaks on sisuliselt riigikaitsemaks, siis nii imikud kui ka jalakäijad vajavad peale kõnniteede ka autoteid ja kaitstud riiki.
Mulle selline kergmetroo mõte vägagi sümpatiseerib just sellepärast, et inimestel on vaja liikuda kiirelt teatud kohtade vahet. Mitte liikuda nende kohtade vahet ilmtingimata autoga, kuid samas osadel ongi vaja liikuda just ilmtingimata autoga. Prioriteet peaks olema alati see, mis puudutab enamust. Vähemusi ei pea samas ahistama, sest tänasel nutiajastul saaks need probleemid lahendatud suurepäraselt ka seaduse erisustega.
# Õismäelt Priislesse
# Kalamajast Rae valda
Esiteks, miks Kalamajast, mitte Pelgurannast?
Teiseks, miks Priislesse, mitte Maarduni (sinna saaks ju teha PR parkla?)
Kolmandaks, kolmas liin Pääskülast Nõmme-Mustamäe kaudu Viimsisse võtaks kokku juba terve linna.
# Tallinnasse sisenemisel tööpäevadel 7:00 - 19:00 oleks maks omal kohal.
# Valglinnastumise tuhinas tõmbaks kohe pidurit.
Oeh, jälle tagurpidi mõtlemine - mis on probleem, mida on vaja lahendada ja mis on selle jaoks parim võimalik lahendus? Kindlasti pole see valglinnastumisele piduri tõmbamiseks parim võimalik lahendus, selleks on palju ja paremaid lahendusi olemas.
Mul pole iseenesest sellise maksu vastu midagi, kui see tehakse loogiliselt ja eesmärgipäraselt. Äärmiselt lihtsustatud näitena, et parema meelega, kui kulutada 2e kütusele, kulutaksin ma selle "linnamaksupäevapiletile", sest siis hoian kokku nii kütust kui ka enda aega ja võidan sellega igal juhul rohkem kui 2e. Win-win kõigile. Miks 2e, selline summa on mitmel pool läbi proovitud ja toimiv trikk, mille ühekordne maksmine ei tee kedagi vaeseks, kuid 20+ päeva kuus ühekordse maksmise kohustusena muutub juba tüütuks ja mõjutab inimeste valikuid rohkem kui maks ise. Viiekas oleks pealinlasele ehk vastuvõetav, aga vaesematele inimestele juba koormav väljaminek, millele pole praegu ka alternatiive. Sellepärast peakski alustama alternatiividest.
See "linna sisenemise maks" käib otseselt minu pihta, sest linnas elav inimene ei pea ju linnas sisenama ja võib seal rahumeeli igapäevaselt uusi ummikuid korraldamas käia. See maks on siiski loogiline, sest nii nagu riigi eesmärk on koormata maksudega võimalikult vähe OMA kodanikke ja võtta võõrastelt nii palju, kui nende taluvuspiir võimaldab, siis ka linna eesmärk on soodustada linnakodanike (maksubaasi!) elu nende arvelt, kelle maksud laekuvad kuhugi mujale. See võib mitte meeldida, aga seda ei saa ka pahaks panna.
Mul on Tallinnas kokku 3 maa-alust garaaget, üks kesklinnas, üks südalinnas, üks Mustamäel, kõigis neist 1 auto. Kuidas nüüd välistada see olukord, et mingi linnast väljas elav kärss ei saabuks liinibussiga sissepääsumaksu maksmata linna ega tekitaks seal siis hommikut õhtuni ummikuid? Probleem pole mitte ühes kärsas, vaid paljudes, kelle maksud laekuvad mujale ja probleemid jäävad maha Tallinnasse. Seejuures pole mingit vahet, kas need kärsad munevad neis ummikutes oma autoga, tööandja autoga, citybee lühirendikaubikuga või üldse kastirattaga.
"Iran has several research sites, two uranium mines, a research reactor, and uranium processing facilities that include three known uranium enrichment plants.[1]"
Tundub, et midagi neil on.
"Commencing in the 1950s with support from the United States (under the Atoms for Peace program), Iran's nuclear program was initially geared toward peaceful scientific exploration. "
Tundub, et midagi on seal nikerdatud ja nakerdatud juba 70+ aastat. Ikka veel valmis ei saa, vaatamata kümnetele tuhandetele tsentrifuugidele ja värkidele, mis seal vurritavad. Midagi peab ikka väga nässus olema. See stuxneti värk, ma googeldasin, oli miskit 10 aastat tagasi. Ma usun, et sellest viirusest nad vast on tänaseks lahti saanud.
Üldiselt mulle tundub, et oleks neil mõistlik mingi mittehäkitava 1950ndate aastate tehnoloogiaga see asi ära teha.
Kui endal taipu pole, siis pakkuda raha neile, kellel on. Pilusilmad, indud jne jne. Raha eest peaks saama küll neid, kes appi tuleksid.
Kordan enda räägitud lugu.
Kui jääd ühe minuti hiljaks, kuidas on siis võimalik jõuda tund aega hiljem tööle?
Rong jääb minuti hiljaks, sina jääd trollist maha ja astud järgmise peale 15 min hiljem, millega jõuad natukene teise peatusse ja sealt omakorda 10 min ootamist bussi peale ja lõpuks jõuad tööle.
Minut varasema trolliga oleks 15 min ja tööl.
Sa räägid nagu saaks vahepeal pooleli olevat protsessi jätkata nagu arvutimängu, otse salvestuspunktist.
Reaalelu pole arvutimäng, pole respawni, pole save punkte, tuleb otsast alustada või veel kaugemalt tagasi minna, sest pooleli olev protsessi katkestus tõmbas riburadapidi veel teisi kaasa, mida ka vaja otsast alustada või suisa uus toormaterjal kokku varastada jälle.
Saad aru või tuleb jälle järgmine "tsitaat" mis peaks nagu midagi ütlema aga tegelt ei pajata sttagi?
"Overall, Iran has 12,994 centrifuges installed at all three of its enrichment plants; 5763 advanced centrifuges of various types and 7231 IR-1 centrifuges."
Mind lihtsalt huvitab, et kas need 13000 tsentrifuugi mingit toodangut ka annavad või keegi lihtsalt teenib megapappi iraanlastele vanarauda müües?
