see bemari oli 2000 aasta 3,0 diisel 135kW, millel polnud peal mingeid stabiilsuskontrolle, ega külglibisemisevastaseid seadmeid, aga mootor oli ökonoomne. Maanteel 90-ga sõites võttis 5,5l/100- le, linnas ca 8l
Audi on veits värskem 2005 Avant 3,0d 165 kW

tagaveolistel ju abimehi küll peal,mis peaks vältima soovimatut ülejuhitavust.milles küll probleem.tagavedu tehakse siin nii abituks,et lausa hale hakkab.

auto kapoti all on 130- 160 kW, auto all on 4 ratast, mis on kontakstis teega peopesa suuruse pindalaga. Võtame nüüd need kilovatid ja kanname need 4- le peopesale üle, mis te arvate, mis juhtub.Kui need abimehed kõik tööle hakkavad, siis proovi rekkast mööda saada, talla pedaali, aga see ei reageeri, pidurid hakkavad rattaid vastavalt vajadusele takistama:)

to erapooletu
Esiveolisel hakkavad need abimehed täpselt samamoodi tööle nagu tagaveolisel ja ka neliveolisel ja poovad samamoodi, mõnel vähem mõnel rohkem, aga see sõltub juba veojõukontroli lahendusest, mitte veoskeemist. Ja minu kogemus ütleb, et kõige rohkem poos Pajero veojõukontroll, sellega tekkis küll tunne, et mööda ei jõuagi, lihtsalt nii kinni tõmbas. BMW, MB ja Audi seevastu lasid kõik päris hästi libedal möödasõitu teostada.
Samas ma ei näe probleemi, mõne sõiduga harjud ju auto ja tema omadustega ära. Üllatus tuleb ainult siis kui uue auto rooli istud ja pole veel omapäradega harjunud. Siis tuleb lihtsalt auto omadused ära õppida, mitte kohe gaas põhja tallata.

Mina jään väite juurde, et too rekkajuht kes lasi rekka libisema ei arvestanud libedaga, sest olukord mis tekkis oli ikka väga ohtlik ja puhas õnn, et hullemini ei läinud.
Kuid eks hooletud juhid vabandavad teisi hooletuid juhte välja.

Minul ei ole eelarvamused tagaveo suhtes, vaid kogemused, olen enamus oma sõidustaazist sõitnud tagaveoga, samas vaid lühikest aega esiveoga ja juba see esivedu hakkas mulle väga meeldima.

Milega sa oma väidet siis kinnitad,solksolk,kas ehk mõne videoga,on sul tunnistajaid jne..) Sina väidad ja mina või arvata ,et sul on luulud...

Millega sa oma väidet siis kinnitad,solksolk,kas ehk mõne videoga,on sul tunnistajaid jne..) Sina väidad ja mina või arvata ,et sul on luulud...olen ise Rootsis lasknud masina natuke kääri ja siis bensujaamast hopsti sisse,jah ,nii ei ilus tohtinud teha aga ruumi oli ja proovisin..huvitav kogemus oli. Sina ei tea aga sellest elust essugi...

Meedias on hiljuti käinud läbi palju kära libedatest teedest ja seda ka ilma jäiteta. Oma osa on kindlasti vales asfalditehnoloogiast, kus selle suvega kogu asfaldimajandus vajus ja sulas libedaks. Montanas, Great Wallsis on talvel sama külm kui meil, suviti isegi soojem kui meil tänavu, kuid ei vaju ega sula ükski teekate.
Siin voorumis kasutatakse see fakt kohe ära esi- ja taguveoliste võrdluseks. Täna öösel sadas kogu Tln -Trt trassil vihma, mida Tallinnale lähemale, seda sügavamaks muutusid vaod teel- need olid välja paiskuvat veejuga arvestades kindlasti oma 5 cm sügavad. Sõitsin suure eduveolisega stabiilselt 92 kmh ja auto ujus teel täpselt nagu lumelörtsis ning kiskus küll vasemale, küll paremale. Tahhomeeter käis mõned korrad isegi põhjas;-) Taguveolisel ei tõmba ratas nii totaalselt kähku ringi, veetakistus on juba esirattast väiksem kuna eesmised rattad tõrjuvad suurema osa veest rattajälgedest välja. Häda nüüd sellele, kes sellistes shituatsioonides kurvi satub või veel hullem, vea teeb.

Nagu ma juba eespool rääkisn oleneb see suuresti autode hinnklassist, millal ja kui palju tal ratast ringi tõmbab. Loomulikult tõmbab odaval elementaarvarustuses (ehk igasuguse varustuse puudumise korral)esiveolisel juba ainuüksi vedrustuse puudulikkusest ratast kergesti ringi.
TÄPSELT see sama asi on elementaarvarustuses tagaveolisega, mille ehedaid näiteid kaasaegsete autode hulgas enam lihtsalt polegi aga näiteks mida tagaveolised VAZ-id väga hästi esindavad.
Ehk küsimus ongi selles, et odavaid ja ilma hea varustusega (lisadeta) tagaveolisi praktiliselt polegi, samas, kui sellisied esiveolisi on ümberringi lademetes. Küsimus on ka selles, et mingite lisade olemasolu automaatselt ei tähenda samuti midagi. Kui see mingi lisa pannakse müügiargumendina esiveolisele odavale autole, siis pole ta toimimine paljudel juhtudel pooltki nii hea, kui kallile tagaveolisele pandud analoogne asi, mille projekteerimisse, katsetamisse ja tootmisse on investeeritud võibolla 10 korda rohkem.
Ehk kes ikka nii väga tahab neid asju võrrelda võtke odav ilma varustuseta ja ilma LSD-ta (piiratud libisemisega diferentsiaal) esiveoline ja täpselt samas varustusastmes tagaveoline ja minge võrrelge nende edenemist ja käitumnist libedal.
Ma olen mitmekordselt rääkinud sellest, et on fakt (võtke suvalise ralli lõppprotokoll), et tagaveoline on seda ebastabiilsem ja probleemsem, mida libedamad on olud. Siin Kärsale meeldib vaileda selleüle, et mis on rallil pistmist tavasõiduga. Pistmist on niipalju, et kui auto on 150 km/h sõites ebastabiilne ja viletsama "pidamisega", siis ta on seda ka 50 km/h sõites, ainult, etb seda vahet on tavajuhil VÄGA raske märgata nii aeglaselt sõites. Mis ei tähenda aga seda, et seda vahet ei oleks. See vahe on olemas nii nagu on olemas füüsikaseadused ja nendest tulenevad nähtused, millest oleneb auto juhitavus, suurem või väiksem stabiilsus ja turvaline- või vähemturvaline käitumine.
Näiteks Eesti rallidel pole stabiilselt ja koguaeg BMW M3 veermikuga (mis on M 3 hind ?) masin ehk tagaveoliste klassi pidev ja stabiilne võitja kordagi veel võitnud esiveoliste klassi esimest kolme või veelgi rohkemat lõpetajat. Esiveoliste võitjaks on tavaliselt lisatud LSD-ga esissillas Honda Civic Type-R (mis on selle hind ?).
Ehk elemntaarloogika ja terve mõistus ütlevad, et see Honda Civic on parem auto, kui BMW M3, sest ta on stabiilsem ja parema pidamisega ja parema juhitavusega, mis väljendub selles, et ta võitis täpselt ühedes ja samades teeoludes suhteliselt võrdsete rehvide ja võrdstete juhtidega sama distantsi läbides teist masinat mitme minutiga. See mitu minutit tähendab omakorda seda, et esimene oleks teisest ka tänaval turvalisem, stabiilsem ja paremini juhitav, ainult, et 50km/h sõites ei avaldu see paremus milleski sellises sellisel määral, et tavajuht võiks seda teravalt tunnetada.

Pole MITTEMINGIT loogikat väita, et talvel 50 km/h sõitvale autole kehtivad mingid muud füüsikaseadused või tema juhitavust mõjutavad mingid muud nähtused, kui talvel 150 km/h sõitvale autole.
Talvel sellepärast, et jutt käib tagaveolistest vs esiveolised talvel ehk libedal. Ideaalselt pidaval kuival puhtal asfaldil on vahekorrad teised. (ja sedagi enam mitte alati - neid näiteid on eespool juba piisavalt toodud).

Ehk täiesti vale väide, et tagaveoline on talvel ainuüksi sellepärast parem auto, et tal on tagavedu. Ta võib olla kellegi jaoks uhekm ja tradistsioonilisem ja parema(kõrgema) imidžiga "mõnedes autoalaselt (vahest ka üldse) väheharitud ringkondades" aga mitte parem sõitja. Sõitmine on teatavasti auto tähtsaim omadus ehk see millepärast auto on väljamõeldud ja ehitatud ja ostetud ja millepärast neid kasutatakse.
Tagaveolisel läheb vaja väga häid talverehve, väga hästi toimivaid ja kalleid lisasid, et olla ka ilma nendeta esiveolisega libedal võrdne.
Pole rakse endal teha vastav katse. Võtke 2 juhti kes saavad võrdselt hästi hakkama nii esiveoga, kui tagaveoga. Võtke kaks võrreldavat autot - 1 esiveoline ja teine tagaveoline ja minge nendega jää või lumerajale. Soovitav oleks ka ühesugused rehvid alla panna.
Vaheldumisi sõites pole raske väljaselgitada, kumb auto on talvel libedaga kiirem, stabiilsem ja paremini juhitav. Ja kui selgub konkreetne vahekord, siis pole vaja ajada mingit ebaadekvaatset juttu sellekohta, et tavalises tänavaliikluses libedal see vahekord muutuks "äkki" vastupidiseks.

Muudetud 21.10.10 14:13

to: erapooletu

Mul kogemus just sellise tagaveolisega, millel 170kW ning ohtralt elektroonikat, ilm oli ka väga jama, miskit 2009 jõulude aeg, elektroonika käitus väga kenasti, ei takistanud kuskil, ainult aitas, kui vaja. Maanteel ja linnas polnud mingit probleemi nn stabiilsusega, küll aga oli probleemiks masina sooritusvõime 10cm lumes, üli tuim! Ma olen üldse selline inimene, kes pooldab elektroonilisi abimehi, võibolla pole halbade abimeestega masinat veel proovinud lihtsalt!

Rekka tuli 90 alast suure hooga, algas 70 ala, kus tema aeglustas ja hakkas päris tõiselt minu poole tulema, üsna napilt veel lõppes libisemine.
Oleks midagi natukenegi teisiti olnud, oleks rekka mul sees olnud ja mina ning mu sõbrad autos surnud.


Mul oleks küsimus härra Kärsale.
Mis tema arvab mehest, nimega Tiff Needell?
Soovitan tema videosid vaadata youtubest, ka seda millest ma rääkisin, kus ta ütleb et esivedu on keskmisele juhile lihtsam juhtid,a aga tagavedu on lõbusam.
Tiff Needell on ilmselgelt kõvem juht, kui kõik meie siin foorumis kokku, mida arvab härra kärss, tema ütlusest, et esivedu on lihtsam juhtida keskmisele juhile?
Ta pidas silmas just libisemist, kuna antud videos ta lasi auto libisema vihmase teega.
Minu arust nii kõvale mehele nagu seda on Tiff Needell ei tasu küll auto juhitavuse kohapealt vastu vaielda.

Ta on nii kõva mees, et võib suht suva kiirustel sõita autoga külg ees ja tuua ta otseks tagasi, millal aga tahab.
Seda väidet on kusjuures Jeremy Clarkson ise kinnitanud, et tema ei tea kedagi teist, kes seda suudaks.

Paar videot siisi Tiff Needelli kohta.
See on see, kus ta räägib ,et esivedu on lihtsam juhtida keskmisele juhile
http://www.youtube.com/watch?v=shwgNV36xFA&feature=
Vaadake ära terve video hoolega.

http://www.youtube.com/watch?v=Sbr1K3uuOPk

http://www.youtube.com/watch?v=6yS1ViNXg_E

http://www.youtube.com/watch?v=h0dwzT44QK4

http://www.youtube.com/watch?v=R3QuH7z1Z1o&feature=


http://www.youtube.com/watch?v=RLonAp-gwjc&p=9F481F179EE
DC22E&index=49&feature=BF

Kärss ütleb sellepele, et see ei huvita teda, kuna temal on teistsugune kogemus :)
Mina omaltpoolt ütleks seda, et minu kogemus, esimeste libedatega autod maanteekraavis, lähtub puhtalt sellest, mida ma oma silmaga olen aastast aastasse Eesti maanteedel liigeldes näinud ja seda mida ma olen näinud toetavad ka siiani kehtivad ja üldtunnustatud füüsikaseadused ja paljude tunuustatud spetsialistide arvamused ja mida ümberlükkama hakata kusagil rahvafoorumis oleks vist suht mõtetu tegevus, kui just mingi tippfüüsik ei ole, kes kavatseb avastada ja tõestada mõne senitundamtu füüsikasedause.
Ei ole ju suvalistest maailma foorumitest rakse leida materjale sellekohta, kuidas asjad tegelikult on.
Ja üks asi veel - kallid tagaveolised luksautod on eelkõige mõeldud sõitmiseks heades tingimustes, mitte hangeds ukerdamiseks või libedal uisutamiseks. Sellele mõttele pole samuti raske leida kinnitust, kui tutvuda kasvõi TM poolt läbiviidavate talveauto testide tulemustega läbi aastate.
Enamiku tavainimeste jaoks piirdub tagaveoliste paremus ainuüksi sellega, et ta on oma 2-3 korda kallim enamusest esiveolistest ja kuna selline suhtumine on omale "pähevõetud" ei saa seejuures ju tunnistada ka seda, et tegelikult sõidab esiveoline libedal turvalisemalt ehk paremini.

Muudetud 21.10.10 14:15

Halloo, solksolk, mina olen ka see, kes suudab suva kiirusel sõita külg ees ja tuua otsaks kuna vaja:-) Ilmselt kaasa sündinud anne... Ja pole too Tihv midagi nii prohv, mina oleks kõvemini kurvi läbinud külg ees, temal jäi efektsel kurviläbimisel kiirusest puudu.
Ja enam kulla voorumlased- ärge enam tooge siia näiteid sport ja võistlusautode teelpüsivusest või võistlustulemustest.
Kui tahate talvel turvaliselt liigelda, kasutage autol pehmemat vedrustust ja kõrgemat kummiprofiili.

loogika ütleb, et mida rohkem on kW seda rohkem sekkuvad ka need elektroonilised segajad:), omast praktikast niipalju, et tagaveolisel sekkuvad need segajad tihedamini kui esiveo puhul...kui juhtud teepeal traktori taha jääma, siis pead ikka väga ettevaatlikult hakkama gaasi lisama, vastasel korral poob ikka kinni küll:),muidugi kui tee on libe..aga ok...tundub, et siin sellele teemale lõppu ei tulegi... õnnelikku kojujõudmist kõigile saabuval talvel:)

....ahjaaa...olenemata, millist veoskeemi keegi kasutab:)

VVV1, see mida sa rallide lõpuprotokollide kohta räägid on tõesti kõik õige. Ka mina oskan lugeda, et civicud on rallidel 3-seeria BMW-sid võitnud. Ma usun ka seda, et jää- või rallirajal on Civic mitte ainult 3-seeria BMW-st vaid ka 7-seeria BMW-st ja S-klassi MB-st kiirem. Sellest tehtavad järeldused lähevad sul aga aia taha, Civic EI OLE 7-seeria BMW-st ega S-klassi MB-st parem auto, lihtsalt ei ole, olgu väljas suvi või talv.

Veel üks asi, sulle meeldib väga siia ralliteemat sisse tuua, äkki sa siis seletaksid, miks kõik ralliharrastajad, kel raha natuke rohkem, sõidavad rallivälisel ajal kallite tagaveoliste autodega. Ainuüksi mu tuttavatel rallisõpradel on imprezade-evode kõrval igapäevasteks sõitudeks valdavalt 5 seeria BMW-d. Imelik, et nad pole taibanud Civicuid osta!

Kokkuvõtteks, auto ei ole ainult veoskeem, juhitavus ning jäärajal saavutatud ringiaeg vaid ka palju muud.

Mms- Sa muidu seda oled adunud, et see teema siin on veoskeemide võrdlemiseks talveoludes, mitte sellest, mis auto on mugavam või parem või võimsam või kallim või ilusam või vastupidavam või...?
Kärss- Sa enne ütlesid ilusti solgile, et tagaveoga Sa saad libedusest varem aru kui esiveolisega- kas sellest võib välja lugeda, et tagaveoga auto läheb väiksemal kiirusel käest ära kui esiveoline?

TO VVV1: ära saa valesti aru, see et mulle ei meeldi siin need ralliauto näited, ei tähenda üldse seda, et ma kuidagi halvustaksin Sinu hobi ja huvi rallisõidu vastu. Minus endas pole absoluutselt tugitoolisportlast, ma pole veel kordagi elus vaadanud ühtegi F1 etappi ega jälginud telekast ralliülekandeid - iga teleka ees kulunud minutisse suhtun kui raisatud aega ja selle asemel parem ehitan mõnda projektikat või võistlen ise. See selleks, hobist rääkides ei maksa unustada ära seda, millest jutt käib. Kirjutasid:

> See mitu minutit (vahe rallis lõppjärjestuses) tähendab omakorda seda, et
> esimene oleks teisest ka tänaval turvalisem, stabiilsem ja paremini juhitav

Sa räägid, nagu sõidetaks rallit pidamise piiril, st kaotab see, kellel läheb auto vahest kogemata libisema. Tead ju suurepäraselt, et terve ralli sõidetakse maha (nii kruusal kui jääl) pidevalt libisedes, enne kurve tekitatakse libisemine kunstlikult siiani (sirgel) suht stabiilsuse lähedal sõitnud autol jne. St see mitu minutit on puhtalt ajaline võit ja sel pole mitte midagi pistmist turvalisuse, stabiilsuse ja ralliauto eripärasid arvestades isegi mitte juhitavusega. Või on Sinu arvates omaaegsed rallide põhitegijad Austin Minid, Saab 96, Stratos jms stabiilsuse ja turvalisuse etalonid? Oled kunagi proovinud neist mõnega kiireid ringe teha kruusal või jääl? Mina olen, kusjuures uskumatult edukalt, aga see pole praegu enam teemaks.

Üritasid keerata jutu lisade peale, et tagaveolisel kui reeglina kõrgemasse turusegmenti positsioneeritul on need reeglina paremad/kvaliteetsemad ja täidavad paremini oma ülesandeid. Täiesti nõus sellega - kas see pole Sinu arvates siis oluline? ;) Aga et rääkida võrreldavatest autodest, võtame võrdlusse ilma igasuguste lisadeta vanad tagaveolised, näiteks Volvo 240/244/245, Amazon, Peugeot 504/505, MB W115/123 jne, kasvõi 2101:). Olen neist kõigiga sõitnud vähemalt pool talve (enamikega rohkem), st oluliselt rohkem kui proovinud. Need kõik on ilma lisadeta ja minu jutu "suvalisest tagaveolisest" võib vabalt neile üle kanda. Samal põhjusel on need autod hinnas veel praegugi maameeste seas ja neist koosneb valdav enamus polaarjoone taga elavate inimeste poolikuveoliste autode autopargist. Kes märkas, siis siit nimekirjast on puudu BMW-d, MB W124 ja Volvo 740-960 - neist esimesi ei armastata eriti ka põhjas (w124 ikka näeb, kuigi nende tänast hinnaklassi arvestades võiks näha palju rohkem) ja nimetatud Volvod on esindatud vaid tavaliste R4 bensukatega, sest neile omal ajal pakutud R6 diislid on viisakalt öeldes paras rämps (ebatöökindlad, kuumakartlikud, janusemad teistest omasugustest, juba kümmekond aastat ei saa neile diislitele teatud elutähtsaid varuosi, kuigi autod ise polegi nii vanad). Huvitav, miks sellised autod on seal kõrgemalt hinnatud ja ka levinumad kui kümmekond aastat uuemad ja odavamad esiveolised Opelid, Audid, VW-d, Toyotad? Miks on praegu paljudes nettiauto.com kuulutustes tagaveoliste juures reklaamlause "hea tagaveoline talveks"? Miks suur osa inimestest ostab just talveks tagaveolise ja suvel sõidab sellega millega odavam?

>Ja üks asi veel - kallid tagaveolised luksautod on eelkõige mõeldud sõitmiseks
>heades tingimustes, mitte hangeds ukerdamiseks või libedal uisutamiseks

Meenutame natuke ajalugu, põhjamaade turule valmistati ainult 2 marki autosid, mis olid loodud just nimelt neisse oludesse - Saab ja Volvo, üks ainult esiveduseid ja teine ainult tagaveduseid tootev ettevõte. Olgu öeldud, et Saab esivedusena on ka hoopis midagi muud talvel, kui need esiveolised, millest siin teemas räägitakse. Turusituatsioon (tootmise kasumlikkus) muutus ja Saab hakkas tegema tavalisi esivedulisi lõunamaa turgudele. Täpselt sama juhtus ka Volvoga, algul tuli 400 seeria ja seejärel läksid ka suured Volvod esiveolisteks. Sa tahaks öelda kohe, et esivedu on järelikult parem, aga ära aja siin segamini põhjust ja tagajärge - mõlemad tootjad hoidsid oma traditsioonidest kinni nii kaua kui võimalik ja mõlemad kõrbesid sellega täielikult ja juba ca 15 aastat pole olnud võimalik osta uuena talvistesse tingimustesse loodud ei Volvot ega Saabi, on vaid tavalised odavalahendustena mõeldud esiveolised. Vaata, mis toimub nende riikide põhjaosades praegu, saad aru millest räägin. Ka mina ei oskaks valida viimase 10a toodangust ühtegi tagaveolist, millega seal sõita tahaks, kui just "söödakottide ja külameeste" transpordiga seal leiab ei teeniks:))

Noriks gp kallal: Sina oskad sõita, kuna Sa alustasid sõitmist autodega, millel käsipiduriga polnud mõtet arvestada. Sellepärast ongi sinusuguse jaoks päris lihtne läbida kurve külg ees ja kasvõi keerata auto maanteel 360kraadi ringi (st jätkates sõitu 90-ga samas suunas) ilma käsipidurit puutumatagi. Neid inimesi on VÄGA PALJU, kes seda suudavad peale gp ja Tiffi. Olen ka ise nooruses hulganisti huvitavaid tempusid selgeks õppinud, aga ma praegu oma sõiduoskusi enam niiväga ei kiidaks, sest pole enam selles eas, kus reaksioonid nii kiired kui mõnel 20-30 aastasel. Ma arvan, et ka nende hulgas, kes siin praegu füüsikaseadustele vastu üritavad vaielda ja meediast sissesöödut puhtaks kullaks peavad, ka nende hulgas on päris palju väga andekaid juhte, kuid harjununa käsipiduriga lolli mängima, pole nad kunagi näinud vajadust õppida ära autot tunnetama (mis tänapäevaste tuimade-võimenditega autodega niigi raske:). Kõik mu enda jääraja õpilased on pidanud esimesed kuud harjutama ilma kordagi kässarit puutumata ja alles siis, kui asi selge, olen lubanud ka kässari appi võtta. See on nagu rulluiskudega sõitminegi, kui hakkad kohe alguses kannaga pidurdama, ei õpi kunagi õigesti "külg-ees" pidurdama ja sellepärast kruvitakse nt hokitrennis kõigil lastel suvel rulluiskudel pidurdamiskannad maha.

Tiffiga seoses tasuks mõelda praegu solksolgi peale, kelle jaoks ta on enamvähem jumala seisuses. Kui Tiff ütleks, et tagavedu on libedal lihtsam ohjata ning seda loeks mingi solksolgi sugune ülemeelik mudilane, kel puudub igasugune ohu- ja vastutustunne ja kelle jaoks ongi normaalne tagaveolisega igas kurvis välja sõita, oleks sarnaste piiratud mõtlevate inimeste käes need keskmisest võimsamad tagaveolised palju levinumad kui praegu ja just nende käes ka parajad taparelvad. Solksolk, mine vaata, kuidas elatakse talvel põhjas, kus mäkketõus kestab ca kümmekond kilomeetrit ja imesta, miks seal isegi 80-sed mutikesed eelistavad sõita tagaveolistega.

to meeme mee
Mu arust ma vastasin postitusele, mis rääkis just sellest missugune auto on parem
Ja muuseas, algne teema rääkis just kaasaegsest elektrooniliste lisadega tagaveolise võrdlusest lihtsa esiveolise autoga, seega nt. MB 350 CDI vs Nissan Almera oleks vägagi asjakohane.
Võibolla järgmine kord loed teema läbi enne kui lahmima kukud :)

Ja muide, veoskeemiga ei saa sõita, proovi kuidas tahad, sõita saab ikka autoga, kui kunagi auto ostad saad teada :)

Huvitaval kombel tuleb välja, et mul on hiiglama palju rumalaid sõpru-tuttavaid, kes sõidavad mittejuhitavate, ohtlike ja lihtsalt halbade uute elektroonilisi vidinaid täis tagaveolistega. Ma loodan et nad ja ka mina ise saame ükskord tõeliselt targaks ja ostame talveks kiad, hyundaid ja civikud. Ikka selleks, et parem sõita oleks.

Sorry, et eelmine postitus nii pikk tuli... ma lihtsalt kirjutan vähemalt sama kiiresti kui räägin...

>tagaveoga Sa saad libedusest varem aru kui esiveolisega- kas sellest võib välja
>lugeda, et tagaveoga auto läheb väiksemal kiirusel käest ära kui esiveoline?

Ära keera vinti üle - libeduse tunnetamine ei tähenda käest ära minemist. Just nimelt see ongi eelis, et tunnetad, võtad jala gaasilt ja auto ei lähe kunagi kuhugi ära. See petlik tunne, et libe nagu polekski, ei muuda teed vähem libedaks, kuid esiveolisega ei ole selles tunnetamise piirsituatsioonis enam võimalik mootoriga pidurdada ja jalaga pidurdamine eeldab vähemalt enamike (mitte kõigi) juhtide puhul abimehi (ABS, mis samas pikendab pidurdusmaad!!).

Kui ma sõidan talvel erinevate uute autodega, siis millegipärast ei taha elektroonika peaaegu kunagi minu sõitu sekkuda. Mõni siin räägib, et ühe veoskeemi puhul tahab sekkuda rohkem kui teise puhul - see viitab vaid juhi puudulikule autotunnetusele, oskamatusele hinnata teeolusid. Nagu on automaatkasti puhul lubades märge, tuleks panna ka sellistele juhtidele lubadesse märge, et nad ei tohi sõita ilma elektrooniliste abimeesteta, sest nad ENAM ei oska ilma - meditsiiniliselt väljendudes õpitud abituse sündroom, millest mõni aastakümme tagasi auto-kontekstis veel unistadagi ei osanud.

mõni mees siin kirjutab,et tagaveoga sirgel teel läheb lihtsalt käest ära ja peab rooliga mängima hakkama.mind kohe huvitab,kuidas see juhtub.ise sõitsin eelmine talv autoga millel oli 170kw ja tagavedu.ei olnud küll mingit probleemi.

Kärss...mulle jääb mulje, et sa nagu poleks talvel sõitnudki ja veel mõned sõidumeistrid, kes ei suuda isegi 170 kW paput autol ringi tõmmata...mehed, kas te sõidate talvel ainult siis välja kui teed on soolamärjad, kas te ei tee ühtegi möödasõitu, kas te sõidate teedel, kus pole keskel lumevalli, mis tagaveolisel taguotsa kõrvale kisub nii möödasõidul kui tagasi rivistusel...kas te pole endale selgeks teinud, millal ja miks need elektroonilised abimehe tööle hakkavad....kaua te mulisete, a´la: minul mitte kunagi nad tööle ei hakka ja minul kunagi *****t ära viia ei taha...kui sõidtae autoga talvel, siis tuleb igasugu olukordi ette, ka selliseid, kus peab end mõne sõidumeistri eest päästma, sest ta ei mahu oma sõiduritta ära...krdi ilalõuad siin koos

minu teada ma ei õelnud,et ratast ringi võta.äkki õppiks lugema.mitte lihtsalt lahmima.linnas ma ei kasuta üldse elektroonilisi abimehi.need rohkem segavad sõitu,kui aitavad.maanteel muidugi teine asi.

aga millal need abimehed sul tööle hakkavad??????????

maanteepeal nende abimeestega nendest autorongidest mööda ei pääsegi ja jääpeal suudab 170 kW ratta ringi tõmmata küll...meie teeprofiilid on vahel niivõrd valesti ehitatud, et kiilasjää korral veab ikka autot välja küll ja selleks eipeagi mingi ulmeline kiirus olema...aga kui ei sõida, ainult lõksutada arvutitaga, siis loomulikult midagi ei juhtu

las rekkamehed räägivad, miks nad keset teed sõidavad...las räägivad kui 40 tonni hakkab kraavipoole vajuma tee kalde tõttu... ja neil on sügavalt pohh, kuidas sa oma sõiduautoga seal ukerdad...et seda kõike mõista, tuleb liikluses osaleda, mitte teoretiseerida siin lõputult

mida iganes

Erapooletule: naljamees, mööda ei sõideta gaas põhjas vaid nii palju gaasi andes, et ratast ringi ei tõmba:) Vahet pole, palju autol kilovatte, neid tuleb olenemata hulgast kasutada siiski mõistlikult. Sa nagu väidaks, et ma ei oska ka parima tahtmise juures tagaveolisti külglibisemisse saada... oskan küll, aga ei näe selleks erilist pointi maanteel möödasõite tehes:))

Muudetud 30.11.10 05:59

to erapooletu
Ära nüüd nii meheks ka kätte mine.
Sry, aga mina näiteks tõesti ei tea kuidas need abimehed funkavad peale ABS-i. Ostes kunagi ühe auto uuena nimelt lisana neid abimehi ei tellind ja olen rahul. Senimaani ise hakkama saanud nii suvel kui talvel. Kui korralik rehv all ja ise ka enam- vähem nagu matsu jagad siis pole seni muretsenud, et kas nüüd õigem see esi või tagavedu.

erapooletu kirjutas:
"kas te sõidate teedel, kus pole keskel lumevalli, mis tagaveolisel taguotsa kõrvale kisub nii möödasõidul kui tagasi rivistusel..."

Kui tee keskel olevat lumevalli ületades "taguotsa kõrvale kisub" siis on põhimõtteliselt tegemist juba sõiduveaga. Ka mina ületan neid valle teinekord kerge libisemisega aga see on siis juba tahtlik käitumine. Õigesti käitudes ei hakka auto ise libisema.

erapooletule: Sa hakkad nagu solksolk juba probleeme välja mötlema. Olen kyll kohanud "lund" maanteedel, aga mitte selliseid jäävalle, mis möödasöitu segaksid. Kui yldse segab, siis esiveolist, sest tahad kiirendada, kuid vall vötab hoo maha, sest just vedavad rattad peavad hakkama läbi valli murdma. Tagaveolisega lähed yhe hooga läbi valli, tagaratas ei kaota pidamist, kuna läheb ju esiratta ettesöidetud vaos. Ma hetkel just pöhjas (esiveolisega), lund kohati paarkymmend cm, päris löbus. Oodake ära, varsti on teil kah, siis saate testida mönuga:)

Muudetud 30.11.10 06:00

Mina olen kohanud just sellist olukorda, kus sõidad roobastes lume sees ja tagaveoline ei taha sealt välja tulal hästi, kuna esirattad libisevad tagasi.
Samas esiveoline veab ka ennast sinnapoole, kuhu rattad keerad ja nii on esiveoline paremini välja tulnud roobastest.

Lumevallidega maantee keskel olen kohanud tagaveoga sellist asja ,et tagavedu hakkab vibama ja külge ette viskama, esivedu vibab ka veidi ,aga on tunduvalt stabiilsem ja kindlam sealjuures, kui tagavedu.


Kui rääkida veelkord sellest rekkast, mis minu poole hakkas musta jääga tulema kurvis, kus ta aeglustas, siis käis ta osaliselt ära ka min suunavööndis, nii et olukord oli ikka väga napp ja sellist rekkajuhi käitumist ei saa küll andeks anda, et ta nii hooletult sõitis.
Mingi liberda proovimine see küll polnud, vaid ikka rekkamehe möödapanek.
Kuid eks teised temasugused hooletud juhid õigustavadki seda olukorda.

Ma tunnen üõhte veokijuhti, kes kirub igasugu liiklusskeeme ja erinevaid asju liikluses, aga tegeliukult on ta neis olukordades mis tal tekivad 95% ise süüdi.
Ta liikleb tormakalt ja natuke hooletult, seetõttu tal sellised olukorrad tekivadki, aga ikka süüdistab ta kedagi teist, mitte ennast.

Kahjuks paljud libedag avarii tegijad ja ka muud tegelased, süüdistavad tihti teehooldajaid, selle asemel, et ise äkki liikluses ettevaatli kolla ja ennast lollustes süüdistada.

Need libedaga teelt väljasõidud, mis mul on olnud, neis süüdistan ma ikka ainult iseennast ja veelkord ainult iseennast.
Nüüdseks olen neist olukordadest midugi õppinud ja arvestan paljude asjadega ning liiklen ettevaatlikumalt, mitte et ma enne oleksin libedaga kihutaja olnud, aga enne ei osanud libedat nii arvestada.

Möödasõit tagavedu võrreldes esivedu on üliohtlik tagaveo suhtes just seetõttu, et täiesti lambist võib tagumiku risti keset teed visata.

Vanema 328ga olen selle ise läbi elanud. Minnes möödasõidule kolmveerand gaasiga täpselt pideva joonepeal tõmbas rattad ringi ning olin hetkega keset teed risti, asi käis nii kiiresti, et ainus mida jõudsin teha oli sidur alla vajutada ja palvetada, et tõmbab tagasi otseks - tõmbas. Kogu probleem oli tegelt enda kogenematus - 328 oli niivõrd palju väänet, et läksin südamerahuga 5 käiguga mõõdasõidule, igaüks võib ise edasi mõelda mis sellise käigu puhul juhtub pööretega, kui rattad järsku all ringi tõmbab. 95a 328 oli poisike võrreldes tänapäeva väheke äkilisemate mootoritega ...

Esiveoga ei teki kunagi seda probleemi. Esivedu läheb otse, see on koheselt tunda kui pidamine kaob ja vaja gaasiga mängida.

Kärss, sinu näide sellekohapealt, et tagaveo puhul teevad esirattad vao sisse lumme on täielik ********. Ainus mis ta teeb on see, et surub lahtist lund võibolla natuke rohkem kokku, mis teeb pidamise tagumiste rataste jaoks veelgi kehvemaks, rääkimata sellest, üldjuhul teed puhtad ja tavaliselt esineb sellistes kohtades must jää.

Tagaveoga kõige turvalisem möödasõit lumisel teel on kõigepealt reastuda ümber, sealjuures täpselt sama kiiruse juures või kergelt kiirust langetades ja alles uues sõidu vööndis hakata kiirendama. Enamus õnnetusi juhtubki seetõttu, et hakatakse kiirendama möödasõidu alguses juba enda suunavööndis. Täpselt sama soovitatakse ka esiveo puhul, kuna see hetk kui tõmbab rattad all ringi enamus inimesi laseb gaasi korraks lahti, see aga tähendab seda, et kui rool pole otse võib tagaosa samuti ära visata.

Kolmas asi on tagavedu ja rööpad - solk ütles sellekohapealt kõik ära.

Muudetud 22.10.10 15:10

solksolk-Kui rääkida veelkord sellest rekkast, mis minu poole hakkas musta jääga tulema kurvis, kus ta aeglustas, siis käis ta osaliselt ära ka min suunavööndis, nii et olukord oli ikka väga napp ja sellist rekkajuhi käitumist ei saa küll andeks anda, et ta nii hooletult sõitis.
Mingi liberda proovimine see küll polnud, vaid ikka rekkamehe möödapanek.

No jeesus maria,sa korrutad seda nagu mantrat,endal imelik ei hakka juba? Must jää on kõigile ootamatu,mis kuradi pärast sa seda siia topid siis? Ka mina olen sattunud ootamatult lühikesele lõigule kus võttis käru risti! Ja mitte midagi polnud teha! Pool tundi tagasi oli NTV pealt lugu kus trassil panid mitukümmend masinat kokku-must jää! Kui on ka kokkupõrge-nu znatshit sudba..Mina lähtun sellest. Pealegi,kui minu masinast oluliselt suurem liikur peale lendab siis katsun automaatselt valida võimalikest variantidest vähima kahjuga. Ja tead,mine tee tiir libedal ajal selle rekkaga,saad vähe targemaks.

Muudetud 22.10.10 15:31

Huvitav, et siin on koos inimesed, kellel esivedu automaatselt kompenseerib kõik kasutaja lollused...

Ning tagaveoga sõites on kohe risti ja kastis ja kinni ja... Selles mõttes on nii tüüpiline serki jutt - "...kõik käis nii kiiresti..." Reaalselt võttis auto libisemaminek aega poolteist kuni kolm sekundit. See aeg on piisav, et vähendada gaasi ja olla valmis rooliga korrigeerimiseks. Ning see libisemaminek oli nendes tingimustes tõenäosusega pea 90%.
Umbes sama aeg kulub ka esiveolise roolis, et otsida kord kadunud pidamist lobjakasopas (ning sama tõenäoliselt tuleb seda labajalaakrobaatikat ka teha).

Esiveo kõige suurem miinus libedal on selle veoskeemi puhul tekkiv NÄILINE (just näiline, sest tegelikult sõidetakse tihti juba kiiremini, kui kaitseingel lennata suudab) ohutus - peab ju nii hästi. Peabki, kuid pidamise piirile jõudes oledki juba selle piiri ületanud ja osutud reisijaks, kelle edasisise suuna määrab puhas füüsika.

Tagaveoline on samal kiirusel juba korduvalt hoiatanud, et nüüd on asi kahtlane ja tuleb kiirust vähendada. Iseasi, kas oma üliinimlikesse oskustesse ning juhiabistite kõigevägevusse uskuv superjuht oma ignorantsuses on osanud auto vihjeid kuulda võtta...

Samas, ega vahet pole, kummast otsast vedavas autos lolli mängida, mõlemaga saab end (ja teisi liiklejaid) kasti sõita...

Tulles tagasi selle vastasseisu juurde, siis esiveoline on igal juhul ohutum - auto esiosa neelab lööki tunduvalt efektiivsemal, kui külg. Seega, ohutuse mõttes on parem esivedu. Kuid veel parem on mitte ringi sõita, siis ei olegi vaja löögienergia neelamise tsooni ulatusele mõelda...

Kuna must jää on niivõrd ootamatu, siis tulebki musta jää ohu korral sõita nagu must jää oleks maas.
Ehk siis väga suur osa ajast tuleb sõita, kartes musta jääd, nii mina ka teen, kuna teist varianti lihtsalt ei ole.
On olukordi talvel, kus musta jääd kartma ei pea, aga enamus aega tuleb seda paraku siiski karta, sama ka sügisel ja kevadel, siis on kohati veel kõige hullem aeg.


Tagaveoga möödasõiduga ongi just jah see probleem, et sul on vaja kiirendada ja mitte väga lahjalt, kuna mööda on vaja ka saada.
Kuid libedaga selline kiirendamine on tagaveoga väga ohtlik ja võib just nimelt risti visata teega või mida iganes sellist.
Sellepärast, mina tagaveoga teengi libdaga möödasõite väga ettevaatlikult, väga tasa ja võimalusel jätan need tegemata, pole vaja seda närvipinget ega ohtlikkust.

Nii teostategi möödasõidumanöövrit? Ime siis, et masin käest ei lähe. Sõidetakse ninapidi kanni ja siis järsk pööre vasakule koos gaasi andmisega. Pärast imestatakse, et auto viskab ja eessõitja ei lase mööda.

Kärss kirjutas:selliseid jäävalle, mis möödasöitu segaksid. Kui yldse segab, siis esiveolist, sest tahad kiirendada, kuid vall vötab hoo maha, sest just vedavad rattad peavad hakkama läbi valli murdma. Tagaveolisega lähed yhe hooga läbi valli, tagaratas ei kaota pidamist, kuna läheb ju esiratta ettesöidetud vaos. Ma hetkel just pöhjas (esiveolisega), lund kohati paarkymmend cm, päris löbus. Oodake ära, varsti on teil kah, siis saate testida mönuga:)

No siin käib ikka päris musta valgeks rääkimine.
Tegelikkus on paraku ikka vastupidine. Tagaveo korral on vaost välja või üle vali keeramine ikka tunduvalt raskem ja sageli võimatu. Kui see on võimalik, siis tuleb selleks rattaid palju rohkem väljapöörata kui esiveolisel kus pöörav ratas on vedav. Kõige taga on jällegi füüsika ja jõuvektorid...no ei hakka siin pikka loengut pidama.

Kui sa tagaveolisega kiirendad otse sõites möödasõidu jaoks, isegi vaiksemalt, aga siiski piisavalt, et mööda saada, siis ta võib ka ära visata.
Sellepärast ma tagaveolisega möödasõitu väga vaikselt teengi ja jätan tihti tegemata, pluss see ohtlik sõiduraja vahetus möödasõidul.

Titt oled solksolk, mul naine sai load ja hakkas kohe sõitma ainult tagaveolistega. Kõik mõõdasõidud ja muidu sõidud siiani edukalt sooritatud. Mida sa ulud, et ei saa, saab küll ja väga hästi saab.
Üle viskab juba see nutt.

kle vinn, kas sa lugeda oskad?
Ma olen rõhutanud, et saab küll, aga esiveoga on asi tunduvalt kindlam.
Su naine on ainult tänu kahele asjale hakkama saanud, tänu veojõukontrollile ja korraliku libeda puudumisele, tõenäoliselt ka head rehvid.
Tagavedu ja naised = katastroof.

Mis sa oled mul mingi peretuttav, et nii kindlalt väidad siin.
Solksolk, ma ei ole omanud veel ühtegi autot veojõukontrolliga. Naine sai load, sõitis scorpioga, millel all suht vanad vallai protid, üsna kõvaks tõmmanud mustriga ja järgmine oli tagaveoline 5 seeria bmw, ühed sitemad tagaveolised teie väidete järgi. Tollel olid all vredesteini naastud, ka mitte just tippklassi rehvid. Praegu oman ka esiveolist masinat vredesteini lamellidega ja kui ausalt ütlen, siis minu jaoks pole küll vahet, kas sõidan esiveolisega või tagaveolisega.
Sa võiks vähem VÄITA asju millega sa kursis ei ole ja ikkagi jään su jutu põhjal oma arvamuse juurde, et küllap sa üks nendest meestest oled, kes vähimagi libedaga 65 peale tõmbavad.
Asju juhtub, aga nii väita, et kui juba tagaveolisega sõidad, siis kraavis sa oled on puhas BS.
Tagaveolist juhid esimeste rataste ja kaasipedaali asendiga, autot on vaja tunnetada, aga seda paraku ei õpi autokoolis ja nii mõnigi ei suuda seda ka peale kümmet aastat sõitmist.

Libedaga tuleb sõita vastavalt teeoludele, ehk siis aeglasemalt kui muidu, kui palju aeglasemalt ,see sõltub juba paljudest asjaoludest.
Ütlen veelkord, ma ei väida, et tagaveoga ei saa sõita, lihtsalt see on libedaga ebameeldivam.

Kui sa ütled, et sul pole vahet kas esivedu või tagavedu, siis pole sa vist õiget libedat näinud, et vahest aru ei saa.

Mul on endal elu jooksul olnud täpselt üks olukord, kus tagaveolise roolis ehmatasin. Ostsin omale talvel 300+hp USA kiirendusauto, selline tillukene ja võimas V8 manuaalkastiga (Valiant '64, huvilised näinud ka autot ja pilte autost). Oli juba märtsi algus, talv veel täies vinnas, aga otsustasin sõita tühja/kerge autoga Soomes koju poolsiledate laiade suvekummidega. Kriitiline olukord tekkis ühest bussist möödasõidul, kiirus oli möödasõidu algul napilt alla 70km/h ja kerge taguotsaga ja väga raske ninaga väikeautol tõesti kadus sellel suure külgkaldega teel tagarataste alt pidamine. Võtsin gaasi maha, auto oli hetkega muidugi otse ja jätkasin möödasõitu, aga see tõesti ehmatas mind. See on AINUS kord mitmekümneaastase sõidustaazhi juures tagaveolisega. Esiveolisega on neid ehmatusi olnud muidugi palju rohkem, kuna olen ka sõitnud rohkem esiveolisega.

>Tagavedu ja naised = katastroof.

Selge, aitäh et teada andsid. Ütlen Sinu tervitused edasi oma isiklikule "katastroofile", kes just ohutust/ootamatusi silmas pidades eelistab tagaveolist (ja kasutab pidevalt ka mu enda esiveolisi ja neliveolisi).

>Vanema 328ga olen selle ise läbi elanud. Minnes möödasõidule kolmveerand gaasiga täpselt
>pideva joonepeal tõmbas rattad ringi ning olin hetkega keset teed risti

Sa räägid nagu mõni algaja autosõiduõpilane, alati on süüdi auto või veoskeem või teeolud, aga mitte kunagi ise:))))

>parema jalaga saab hõlpsalt olukorra koheselt kontrolli alla ning mootori
>kaal surub mõnuga rattaid maha

See mootori kaal vs muu kaal on siin vist veel korralikult lahti seletamata, nii et nõrgema mõtlemisega inimesed ei pruugi asjast aru saada. Et teha asi lihtsaks, võtame näitena tänaseni põhjamaades ühe levinuma vana Volvo 240 tagaveolise, millele pakuti R4, R5 ja R6 mootoreid, lisaks ka kitte Roveri V8 jaoks - st selle auto tagaosa kaalub ALATI VÄHEMALT sama palju (st vedavatel ratastel on alati vähemalt sama palju raskust) kui väiksema keskklassi esiveolisel, kuid olenevalt mootori raskusest võib erineda kaasaveerevate esirataste koormus päris suurel määral. Kui võtta nüüd R4 mootoriga 240, on selle läbivus lumes üsnagi ulme - tagaratastel raskust sama palju kui esiveolisel, kuid nina on kerge, lisaboonusena tagaveo muud eelised, millest siin teemas juba tüdimuseni on juttu olnud. Võttes samasuguse auto R5 mootoriga, tekib juba see raske nina lükkamise efekt, läbivus on kehvem. Kui võtta nüüd R6 diisel või volvo raskeninaline bensukas (264/265, mis sageli ka kombinatsioonis automaatkastiga), tuleb välja seesama efekt, millest siin bemmide-mersude puhul räägitakse - olgugi nende vedavatel tagaratastel koormatus täpselt sama mis kerge mootoriga versioonidel. Kuna tehas on näinud neile võimsamatele ette ka laiemad rehvid suviseks võimsuse mahapanemiseks, ongi tulemus üsnagi ootuspärane, olgugi parem veel enamikest teistest autodest. Tuues siia võrdluseks nüüd ühe esiveolise enamlevinud autoklassist, oleks tegu ühe keskmise Golfi/Astraga, millel istub autos 2 inimest (juht + kaasreisija). Paned veel teise kaasreisija, saad juba kehvema kaalujaotuse kui R6 mootoriga Volvol, järgmine reisija teeb asja veel hullemaks jne. Tagaveolisel aga ei saa olukord minna mitte mingis olukorras halvemaks, iga lisareisija (lisaraskus) ainult parandab läbivust. See jutt oli nüüd puhtalt silla koormatuse omavaheliste suhete kohta, päriselus maksab vast rohkem see, kas seda raskust lükatakse ees või veetakse järel.

> Tagaveo korral on vaost välja või üle valli keeramine ikka tunduvalt
> raskem ja sageli võimatu

> Kolmas asi on tagavedu ja rööpad - solk ütles sellekohapealt kõik ära

Ei tea, ei ole kohanud selliseid valle maanteel. Ainult suvel, tee-ehituse käigus, neist purustatud asfaldi hunnikutest ei lähe ühegi veoskeemiga läbi, ainult üle. Samas täiesti nõus sellise harvaesineva olukorra puhul, kus sõidad esimese käiguga (kiirust sisuliselt polegi), vallid koosnevad jääst ja on vaja läbi valli tee kõrvale keerata. Tagaveoga sealt läbi ei lähegi. Kõige lihtsam, lähed lööd kannaga või rattavõtmega valli serva ühe täkke, millesse esiratas kinni hakkab. Esivedu on väga hea rehvi korral tõesti suuteline sellisest 20cm kõrgest 90-kraadisest vallist mõnikord ka ilma täket sisse löömata ülesse ronima, aga mitte alati. See on väga haruldane olukord, aga siin on esiveol kindlasti eelis olemas. Tõsi, mõne inimese jaoks võib ka see olla üsna igapäevane, mida ma ise põhjas elades vaid mõne korra elus näinud...

solksolk pole vist eriline sõidumees.ainult hädaldab siin.ega siis tagavedu pole kõigi jaoks.vaja on veits üle keskmise autotunnetust.ja nagu siin juba mainiti,seda koolist ei saa.

üldiselt on nii et teie hälvikud sõita ju nagunii ei oska, et kõige optimaalsem oleks nelivedu, tagaveoga sõidate ikka teelt välja ja esiveoga ei jõua üldse mitte kuhugi

Kui siin räägitakse olukordadest, kus tagavedu ennast ära viskab jne, siis tuuakse alati vastuseks, et kesised oskused.
Aga järelikult siis ikka on tagavedu nii ohtlik ja temaga nii raske sõita, kui nii kõvasid oskusi nõuab, mida niiöelda siis paljudel pole.

Järelikult siis ikka on esivedu lihtsam sõita keskmisele juhile, kui siin pidevalt tagaveo osas kehvasid oskusi nina alla hõõrute.
Kui me niiöelda kehvad juhid, saame esivedudega hakkama, järelikult ikka on esivedu kindlam teel ja lihtsam, kui tagavedu.

Panite ise ära praegu endale, tagaveo kiitjad.

Solksolk, mõtle hoolega järgi, kas Sa räägid praegu oskustest või enda võimete ülehindamisest. Ka väga kehvade oskustega on võimalik kogu talve liigelda ohtlikke olukordi tekitamata, kui oma oskusi üle ei hinda ja sõidad vastavalt. Ei ole erilist vahet, kas enese ülehindamist teeb algaja või maailma tippsõitja (näeb ka F1-s), paremate oskuste puhul on ülehindamisel lihtsalt kiirused suuremad, aga kraavis lõpetavad mõlemad...

Muudetud 30.11.10 06:02

Loomulikult saab tagaveoga sõidetud härra kärss ja ka ilma ohtlike olukordi tekitamata.
Kuid siiski on tagaveoga sul riskantsem sõita ja ohtlikud olukorrad tekivad kergemini jne, kui esiveoga.
Sa pead tagaveoga olema ikkagi rohkem valvel ja rohkem valmis, midagi vastu tegema ja pead ennast rohkem jälgima roolis, et sa mingil juhul, midagi järsku ei teeks.

Nüüd sa solksolk vähemalt ei väitnud, vaid arvasid, aga tegelikult on nii, et igapäevaselt roolin sadulautot nii suvel kui talvel ja selle kõrvale tuleb sõita ka kaubikutega esiveolise ja tagaveolise transitiga, toyota hiacega, vw lt. Olen sõitnud igasuguse ilmaga ja igasusuguseid teeolusid näinud, aga tõesti ei ole tundnud esiveolise ja tagaveolise roolis vahet, et ma oleks ise rohkem pinges või hirmul. Tagumik tunnetab juba piisavalt hästi autot.
Kusjuures ma ei tee ka esiveolise autoga järske liigutusi, sõita saab kiiresti ja sujuvalt ja ei pea esimesele autole ***** ronima ja siis järsku kõrvale ja mõõda.

Vot veoauto ja kaubiku puhul on esivedu tõesti kehva.
Kui paneb kaubikusse kauba peale taha ja see on esivedu, siis on natuke ebameeldiv tõesti see kaubiku käitumine.
Kuid kuna sõiduauto pole kaubik, mina räägin just sõiduautost, siis sellele sobib esivedu.

Eile tundsin ikka väga hästi, kuidas väga õrn gaasipuudutus tagaveol hakkas rattad ringi vedama ja külge ette võtma.
Ometi on mul vana lahja diisel, millel jõudu palju pole, ikka pidi väga väga õrn olema gaasi ja rooliga.
Teed olid eile nii libedad, et raske oli isegi külg ees sõita, kuna esiots tahtis kangesti hakata üle libisema.
Sõitsin muidugi lamellrehviga hetkel, muidugi mitte kehva lamellrehviga, naelad panen ka millalgi alla.

No libedaga sõites mina tunnen esiveol ja tagaveol ikka väga suurt vahet, nad käituvad ikka väga erinevalt.

Mu tagaveolisel tööautol on taga topeltrattad ja talvel naelad all, sellega jää peal on tõesti päris meeldiv sõita.
Suur raske masin kah, sõltub muidugi millega võrrelda ka.

mina küll juba hakkan uskuma,et kärss on välja mõeldud tegelane.aga see selleks.solksolk ikka ei saa aru,et kui keegi väidab,et tagavedu on hea.siis ju ta nii on.mina ei arvagi,et tagavedu on esiveost parem.aga mulle lihtsalt sobib tagavedu rohkem,tunnen ennast roolis paremini,pluss veel saab vahel ka fannida.

Vot sellest ma saan aru, kui tagavedu meeldib.
Kindlasti on tagaveol mõned plussid talvel, aga enamjaolt on need plussid ikka esiveol.

Minul pole selle vastu midagi, kui kellelegi meeldib tagavedu talvel, aga ma räägin sellest, kumbaga on libedaga kergem rahulikum sõita, kus tuleb roolis vähem teha teel püsimiseks jne.
Vastus on esivedu jällegi.

To meeme mee:
Ma praeguse töökoormuse juures ei julge mingeid prognoose teha, aga kui ilus talv tuleb, siis ehk ikka leian mingi hetk võimaluse natuke seiklema minna. Kui saadad oma kontakti aadressile ddig (ät) hot (punkt) ee, siis ma saaksin märku anda kui plaan paigas on.
Siiani on see küll tavaliselt nii olnud, et reede õhtul tekib mõte ja laupäeva hommikul on minek aga loodame, et see siis sinu plaanidega kuidagi kattub.

Muudetud 24.10.10 01:27

kui siin juba videode näitamiseks läks siis http://www.youtube.com/watch?v=aNIdXL7-EYI&feature=relat
ed ei taha sellega midagi tõestada,lihtsalt väga kõva video.milliste autodega rallit sõidetakse ja veel tagaveolistega.

Ralli on hoopis midagi muud, ralli ei ole tänavasõit, rallisõitjad ei ole keskmised juhid.
Need autod seal pole ka tänavaautod.
Rallis on vähe teised eesmärgid jne.

Loomulikult võimsa mootori puhul puhtal asfaldil hea rehviga on tagaveost kasu, aga me räägime siiski liiklusest ja talvel libedaga:)

sõidetakse ka niisugustega http://www.youtube.com/watch?v=24afjVqm2Uw

Mõni vajab alati ,et keegi tuleks ja hoolitseks(Õpitud abitus).
Huvi korral rendid, laenad eri veoskeemidega sõidukid ja proovid järgi. Vägisi jääb mulje ,et esivedu on lõunamaades samuti selle pärast populaarne ,et libedaga on ohutum ning kui juhtub olema must jää... aga kuda seda viimast aafrikas seletada?
Taksojuhtidelt saab kindlasti ka palju elutarkust teada ,kuid tasub kuulata seda juhti ,kes on ise auto omanik ning auto on välja ostetud.

See aspekt küll leidis käsitlemist juba üsna teema algfaasis, kuid igaks juhuks võib üle korrata, et ainus põhjus esiveoliste autode tootmiseks on raha - esivedu on odavam toota.

Raske on oletada, kui vana on siinne seltskond ja kas nad teavadki, et mitte väga kaua aega tagasi ehitati autosid hoopis teistsuguse põhimõttega kui seda tänapäeval tehakse. Eks odavautod on mingis vormis kogu aeg olemas olnud, kuid vaid mõni aastakümmet tagasi oli veel päris palju selliseid autosid turul, mis ehitati nö isalt pojale - ehk siis ennekõike auto omaniku huve silmas pidades.
Võib-olla kellelegi siin tuleb üllatusena ja ma loodan, et ma nüüd kellegi maailma pea peale ei pööra, kuid tänapäeval ei juhi autotööstust enam ammu visionäärid, vaid seda teevad pigem finantsjuhid. Just see on põhjus, miks autod erinevad vaid märgi poolest, sest ei pea just geenius olema, et välja mõelda mida inimesed ostaksid ja kuidas neilt ka kogu ülejäänud raha kätte saada.

Esiveolised autod on olnud masstootmises juba 80 aastat. Kuidas küll juhtus nii, et (keskpäraste) esiveoliste autode levik kasvas plahvatuslikult just siis, kui kogu maailma autotööstus hakkas rohkem varuosade müügile keskenduma ja üha vähem sellele, kas müüdav auto ka mugav, ergonoomiline, vastupidav, töökindel, praktiline, võimekas, võimas on.
Keskmine tarbija ju ei vaja seda ning selliste autode tootmine on kallis. Teeme parem jälle ühe ümmarguse s*tajunni valmis ning paneme talle lisavarustusse ühe vilkuva lambikese juurde ning kirjutame brozüüri, et mootoridiagnostika indikaator baasvarustuses. Jess!


See väljaostetud auto omanik vs rendiautot kasutav ei pruugi päris adekvaatne võrdlus olla. Sageli on nii, et kui auto soetamisele on märkimisväärne osa sissetulekust kulutatud, siis on vaja igal sammul tõestada, et ikka parim valik on tehtud. Ainsateks positiivseteks näideteks on need juhtumid, kui on ostetud endale selline auto mis meeldib, mitte see mida kuidagigi endale lubada saaks.

Muudetud 24.10.10 22:47

> ...sest ei pea just geenius olema, et välja mõelda
> mida lihtsameelsed ostaksid ja kuidas neilt ka
> kogu ülejäänud raha kätte saada.

Sellega nüüd küll nõus pole. Kui autofirma juhtimisega iga lollpea hakkama saab, miks siis küll suured autohiiud üksteise järel põhja lähevad?

Muidu su jutuga nõus. Ainult, eks oma süü ole ka tarbijatel, kes ihaldavad üha kiiremini ja kiiremini midagi uut.

Ega seda nii päris sõna-sõnalt ei maksa võtta :)
Aga, kui sõnasabast kinni haarata ja kriitikapliiats teravaks ajada, siis on nii, et need lollpead käivad suurte visionääride jälgedes, ehk siis see, et nad ise midagi luua ei suuda, ei takista neid teiste loodut hävitamast.

Tarbijate eelistused ... khmm, jahh ...

P.S.
Tuletan meelde, et käesolev teema, nagu ka kõik ülejäänud teemad siinses keskkonnas, ei ole selleks, et arutleda mõne vestlusringis osaleja isiku üle. Kui keegi soovib minu poole isiklikult pöörduda, siis selleks on võimalus kasutada mõni postitus varem mainitud e-posti aadressi.

Muudetud 25.10.10 07:27

Muide,ostsin just Masteri naelad ja enam seda viga ei tee,uskumatu aga tõsi-istun nagu teise maailmasõja pommituslennukis-täpselt sama spetsiifiline heli! Selge see,et lumistes oludes on edasiminek võimas,muster nagu traktoril..kuid siiski. Vallai nii hullusti ei laulnud. Öeldi küll,et asfaldil ongi nendega nii kuid kui oleksin seda enne oma kõrvaga kuulnud-poleks võtnud.

v6sa, asjad käivadki kiiresti, sageli pidamine kaob täiesti ootamatus olukorras - inimene mõtleb oma mõtteid ning paratamatult ei ole võimalik kogu aeg paaniliselt rooli hoida ja valmisolla ootamatuks libeduseks - olgu selleks must jää, keset teed olev lumevall või midagi muud. Muideks, nii palju õnnetused talvel ka juhtuvad.

Kas on tõesti raske arusaada, et keskmine inimene ei ole elukutseline rallispets, tema autotunnetus ei ole nii hea, tema tähelepanu sõidu ajal ei ole 100% konsentreeritud teeoludele ja autotunnetusele. Piisab ühest hooletust möödasõidust ilma stabiilsuskontrollita, kus tagarattad tagaveolisel jäävad mustale jääle ja ongi minek. Esiveoga ei juhtu sellist asja, esivedu tõmbab rattad all ringi ning annab piisavalt aega juhile vajutada sidurit ning vaikselt auto tagasi oma suunavööndisse tõmmata.

Üldistusi tehakse KESKMISE inimese järgi, mitte RALLIMEESTE järgi. Tagavedu on ja jääb ohtlikumaks ja punkt.

Ma sõidan Master Nordic 4 naelrehvidega ja möirgavad küll natuke, aga midagi hullu küll mitte.
Isa mul sõidab Vallai H2 nalrehvidega ja need uluvad ikka päris jubedalt, minu kogemuste järgi on Master Nordic 4 vaiksem kõvasti, kui Vallai H2.

serk väga hästi öeldud, keskmine juht pole rallimees.
Ja need kes foorumis ennast rallimeesteks peavad, neist 99% ka ei ole seda tegelikult.

Minul on julgust tunnistada, et ma pole rallimees, minu vahe siinsete paljude teiste foorumlastega on see, et ma julgen seda tunnistada.

Ma arvan, et tagaveolistega sõitjaid ei häiri tegelikult see, et solksolgi ja paljude teiste arvates esivedu tagaveost etem on. Igaüks arvab mis tahab.

Asi on lihtsalt selles, et tagaveolistega sõitjatele poogitakse külge mingeid linnalegende sellest kuidas talvel ei saa nad paigast, tagavedu müstiliselt sõidab ise kraavi jne. See on jura.

TO serk: proovin seletada natuke teistpidi. Sellega on vist enamus nõus, et esiveoga saab libedust märkamata sõita kiiremini kui tagaveolisega? Meditsiinis on igal ravimil olemas toimiv doos ja toksiline doos. Mida suurem on nende dooside erinevus, seda "parem" on ravim. Tagaveo puhul on need toimiv/toksiline teineteisest kaugemal kui esiveo puhul - kuna tagaveoga TUNNETAD libedust väiksemal kiirusel. See tunnetamine pole ohtlik, kuna sellel kiirusel ja loogiliselt (jalg gaasilt ära) reageerides ei juhtu praktiliselt kunagi midagi fataalset, ka kõige kobam juht jääb peale väikest sabaliputust alati teele. Esiveoga märkad libedust hiljem (see ongi selle näilise stabiilsuse hind), pead reageerima libedust märgates kiiremini, pead reageerima mitte loogiliselt vaid õpitult (ei tohi kunagi jalga gaasilt tõsta) ja see kõik toimub suuremal kiirusel. Mis on nende ülesloetud üsnagi iseenesestmõistetavate asjade juures see, mis peaks tegema esiveolise tagaveolisest ohutumaks?

Alles üsna hiljuti kirjutasin, et see olukord, kus roopad teel koosnevad täielikult jääst, on üsna haruldane. Just täna hommikul õnnestus põhjast tulles Pieksämäe kandis sellisesse olukorda sattuda, kus eilne ja öösel sadanud 10-15cm lobjakakiht oli hommikuks täielikult ära jäätunud (seal ei soolatata) ja autoga sõitsin sisuliselt nagu rongiga, kuhugi polnud pöörata võimalik. Mul küll suur ja suht raske ninaga (R5 diiselmootor) esiveoline Volvo, aga sõbra juurde hoovi keerata üritades ei õnnestunud neist roobastest ilma istme alt kirvest võtmata välja saada. Tagaveolisega oleks olnud samas olukorras veel hullem. Eestlastel on kombeks sõita tee keskel, sellepärast moodustub talviti reeglina vaid 2 valli ja keskmisesse laia rattajälge peavad mahtuma ära mõlemas suunas sõitjate tee keskteljepoolsemad rattad. Soomes sõidetakse tee servas, st tee keskel on samasugune või suuremgi vall kui rataste vahel. Sellepärast Eestis oleks olnud kindlasti lihtsam, kuna tuleb ronida vaid ühest vallist üle, Soomes üsna tüüpiliselt aga üle kahe valli ja see suht harvaesinev olukord on keeruline igale autole, ka neliveolistele ja see nõuab ka väga head teravaservalist rehvi. Pieksämäe-Kangasnieme vahel oli üks rekka läinud ühest kurvist otse, nagu solksolgi näites, ainult et läbi metallist teepiirete kummuli metsa välja, need 100% jääst roopad mõjutavad ka päris raskeid masinaid - arvatavasti tegi juht sõiduvea, nii et esirattad läksid roopast välja ja raskem saba lükkas masina kääri - nagu juhtub ka esiveolisega, kui libedal mootoriga pidurdada üritad.

Suur osa selle teema vastuvaidlemisel kasutatavatest argumentidest on tegelikult sõiduvead, mida teevad nii esiveoliste kui tagaveoliste omanikud. Aga et elimineerida juhi vead, küsiks sellise küsimuse, et kas siin on keegi, kellel oleks kunagi tagaveolisega mäest ülesse püsikiirushoidjaga sõites rattad ringi tõmmanud? Kui on, siis ehk kirjeldaksid natuke ka autot/mäge/rehvivalikut? Minul on seda juhtunud PÜSIKIIRUSHOIDJAT KASUTADES ainult esiveolistega, seda ka täiesti tühja autoga, nii suure Volvo kui tillukese Golfiga, rehvideks reeglina uued või suht uued mõne tuntud tootja naastrehvid. Tänane, millest küsimus ajendatud, ei lähe arvesse, sest praegu sõidan lamelliga ja päikese poolt vesiseks sulatatud kiilasjäisel teel pole ka mu ootused sellise rehvi osas eriti kõrged:)

Kui tagaveolise käestmineku kolm sekundit on kiire, siis millest me räägime? Esiveoline ei ütle ette sedagi...
Ning mis juht see on, kelle jaoks lörtsivaalust läbiminekul tuleb hetkeline juhitavuse kadu ootamatuna?

Kust võetakse, et tagaveoga ainult profid sõidavad? Ikka inimesed, nagu teisedki. Ei paremad, ei halvemad. Ennastki loen täiesti keskmiseks juhiks. Kuid ikkagi meeldib mulle tagavedu. Miks? Selgitan...

Siin teemas on aksioomiks kujunenud, et tagaveoline läheb käest väiksemal kiirusel. Ma väidan, et legaalsetel kiirustel ei lähe tagaveoline käest ka algajal, kui ta natukenegi on võtnud vaevaks auto juhtimist teadlikult harjutada. Kärss on mitu korda toonud välja suurima eelise - gaasi vähendamine stabiliseerib autot, kui libisemise põhjuseks on juhtimisviga ja mitte räme liigkiirus (antud oludesse).
Küll aga hakkab tagaveoline varakult oma rahutu käitumisega märku andma, et tee on libe ja kiiruse suurendamine pole ohutu. Ei lähe ta käest, ei tee spinni, kui ise rooliga tõmblema ei hakka. Sellega annab auto juhile aega reageerida.

Esiveolisega on hea ja ohutu TUNNE. Aga tundeks see tihti jääbki, sest minul rooli taga pole aimugi, kui lähedal ma olen pidamise piirile. Kui aga esiveoline kaotab pidamise, siis selle tagasisaamiseks on vahendeid ja aega väga vähe. Lisaks ei saa libedal automaatkastiga sõites kasutada seda kõige ohutumat ja efektiivsemat moodust - siduri lahutamist - kasutada. Kui aga vähednada gaasi liiga palju, siis võib rataste pöörlemine jääda aeglasemaks, kui vaja ja jälle libiseme sinna, kuhu tee kalle meid viib. See on esiveolise puhul kõige alatum - kord libisema hakates on raske (kuid mitte võimatu) leida selline gaasipedaali asend, mille korral rattad pöörleks just vajaliku kiirusega. Käsikasti puhul on asi lihtsam - vajuta aga sidur alla ja hakka palvetama. Automaadiga pead tegema labajalaakrobaatikat või püüdma käigukasti neutraalile lülitada. Mõlema jaoks kulub aga sekundeid (ja tee laiuse meetreid), mida ei pruugi situatsiooni ohutuks lahendamiseks piisata...

Minu eelistus ei tähenda, et tagavedu oleks üldiselt parem. Kuid minu jaoks on...

Mis puudutab läbivust lahtises lumes, siis siin loeb vedavatele ratastele langev kaal. Mida suurem osa auto massist on vedavatel ratastel, seda paremini pressib edasi. See on pigem auto ehituses kui veoskeemis kinnni. Näiteks on universaalkerega S124 väga hea ronija, sedaankerega W124 oluliselt nigelam. Kaalujaotuste vahe vaid paar protsenti, kuid sellest piisab, et universaal suudaks end pressida kõhuga lumehange otsa, kuid sedaan jääb puksima reegline enne. Mis omakorda tähendab seda, et lolli järjekindlusega pressides saab universaal lõplikult kinni, ajada kuid sedaan suudab end tavaliselt tagasi loksutada...

Kuid jätkake, ärge laske end minu kraaksumisest häirida.

Muudetud 26.10.10 13:08

"mmss" - MÕNED üksikud rallimehed kasutavad kalleid tagaveolisi sellepärast "poes leivajärel käimiseks", sest millekski muuks need talvel ei kõlba. Kõlbavad nad küll aga uhkeks esindusautoks, mida tööalaselt vajatakse (kuna enamus rallisõitjaid on rikkad firmaomanikud) ja mille valik sõltub pigem sellest, mida võimalikud äripartnerid (eriti, kui need on idapoolt) jm sellest esindusautost arvata võiks, kui sellest, mis on tema reaalsed sõiduomadused talvel.
Ma küsiksin vastu, et miks nad neid ei kasuta rallisõitmiseks, kui nad on paremad autod ?

Pealegi ENAMUS rikkaid rallisõitjaid kasutab talvel pigem neliveolisi esindusautosid, kui tagaveolisi.

Auto kui SÕIDUVAHENDI headusega pole midagi pistmist sellel, mida keegi on neljarattalisele oma ettekujutlustes omandanud ehk igasugustel imidžitel, mainetel ja prestiižidel jms. Saa nendest mõtetustest oma peas lahti ja püüa automaailma vaadata avatud silmadega ilma, et sa peaksid mõtlema sellepeale, mida naabrimees sinu autost arvab. Üldiselt väga hea vanasõna - narri meest mitte mehe mütsi. Ehk mütsi narrivad need, kes meest narrida ei julge. Täpselt samanõme on kellegi kohta midagi arvata sellepõhjal , kui mõtetu või mõteka auto ta on ostnud, arvestades selle hinna ja sõiduomaduste suhet. Ehk nagu selgus ei osta MEIL veel väga suur osa inimesi autot selle sõiduomaduste järgi, vaid selle eputamise võimekusest lähtudes. Ega neil kes auto ja tehnikamaailmast midagi sisulist ei tea, tegelikult muud üle jäägi.
Eriti nõme on see rikkur, kes ainuüksi mingi prestiiži pärast ostab oma äsja load saanud naispoolele mõne ultrakalli BMW või MB, millega see siis puuduliku juhtimisoskuse tõttu esimeste libedatega võsas on või kusagil tänavaservas vastu tänavaääreki lääpasõidetud rattaga passib oodates puksiiri.

Esiveolise puhul lase alajuhitavuse puhul lihtsalt gaas lahti ja esirataste pidamine taastub ilma mingite imenippidega iseenesest, peale mida saad autot ettevaatlikult edasi roolida, kui veel aega, ruumi ja julgust on ja oma kangestumisest välja oled tulnud. Selleks peab ka kiirus ikka väga ebaadekvaatne ja oludele mittevastav olema, et esiveolisega tänaval tõsine alajuhitavus tekiks. Tagaveolisega piisab aga täiesti suvalisest ettevaatamatust gaassivajutusest (võimsa autoga) ja libedast kohast, et "saba" metsapoole jooksma hakkaks ja seda vägagi jarsult ja otsustavalt. Eriti hull on asi siis, kui selle ootamatu külglibisemise vältel ÜKS libisev tagaratas äkki pidavale pinnale satub ja tagaosta väga järsult libisemisele vastasuunas viskab. Seda eeldusel, et juba oli võetud meetmeid eelneva vastassuunalisekülglibisemise taltsutamiseks. See võib toimuda ka nii järsult ja kiiresti, et isegi kogenud tagaveolise juht ei jõua enam esirataste teisesuunda (eelmisest külglibisemisest vales suunas väljakeeratud) keeramisega autot otseks tuua.
Esiveolisega, kui autojuhtimise seisukohalt ka kõigest keskmiselt mõistust olemas selliseid asju ei juhtu. Alajuhitavus ei teki mingi ropsuga äkki ja väga suures ulatuses, vaid tekib siis, kui liiga järsku kurvi liiga suure kiirusega võtta üritad. Äkiline ebaadekvaatne gaasivajutus libedal sirgel, siledal teel esiveolisega ei põjusta peale ratste ringikäimise aga mingeid ettenägematuid ohtlikke tagajärgi. Mingitest erilistest eritingimustest pole mõtet rääkida. Rääkida on mõtet sellest, mida tavaliikluses tavaliikleja käes ettetulla võib. Ja selles osas on parim tõenäitaja igapäevane reaalsus, mitte mõtetu, subjektiivne ja ilma sisulise põhjendusteta mainete, prestiižide ja imidžite "võitlus".

Muudetud 26.10.10 13:45

Mis masinatega sõidavad tavaelus näiteks rallisõitjad Urmo Aava ja Kuldar Sikk? Ei ole ju taga- ega nelikveolised! Kas nad on siis rumalad?

Muudetud 26.10.10 13:44

TÕSINE rallisõitja (piloot) sõidab ka tavaelus sama veoskeemiga võimalikult sarnase tänavamasinaga, mida ta rallisõiduski kasutab. Aava pole ju enam ka tegevpiloot ja ilmselt mitte ka rikas firmaomanik ja rallit ongi ta kõige tõsisemalt ja kõige rohkem just esiveolisega sõitnud. Ehk vavevalt nad on rumalad, kui sõidavad tavaelus esiveolistega, pigem on neil roolitaga "võimsemisest" juba villand ja eelsitavad tavaliikluses rahulikult ja turvaliselt kulgeda.
Mida mingid rikkuritest ärimehed, kes rallisõidu juurde juhuslikult sattunud, kui prestiižse hobi harrastajad, teevad on vast ise küsimus.
Eesti rallimaailm on sellesmõttes üldse suht vilets näide, kuna tõsisemat rallisõitu ei saa omale üks keskmine eestiomaalane tänu oma kesistele sissetulekutele lubada ja tooni annavadki peaaaegu ainult rikkuritest firmaomanikud ja nende võsud.

Maantee kiirustel läheb sul tagavedu alla sekundi käest.

Tagaveol ongi see probleem, et kuna tal tagarattad veavad, siis libedaga muutub tagaots väga libedaks.
Esiveol aga tagaots libedaks ei muutu, kuna rattad ei vea ja kere tagaosa töötab ka esiratastele stabilisaatorina, mistõttu esirattaid ringi lastes ei kao esiots kuskile, kui tee just väga kaldus pole ja kui sa vähegi sõita mõistad.

Tagaveoga on asi lihtne, teed ei ole meil muideks peegelsiledad.
Sõidad mööda jäist teed, auto ju ikka rapub teel, kuna ka stabiilsel sõidul on osa tühiring rattal, ehk siis teatava % auto ratas käib kogu aeg tühja.
Siis see tingib juba esimese libeduse, edasi on teel mingi konarus auto rapub selle peale näiteks külje suunas, see toob kaasa selle, et tagaots natuke liigub, mida ise võibolla ei tunnegi.
Kuid see taguotsa külg ees liikumine muudab ju kohe väikse % libedamaks rrataste haakumise, selle tagajärjel ratta tühiring suureneb, mistõttu muutub veel libedamaks ja see läheb doomina effektina edasi, kuni lõpuks võib teinekord väga järsku külg ees olla.

Veel hullem on möödasõidul, kui pead kiirendama, siis läheb see doominoeffekt veel eriti kiiresti edasi, isegi vaikselt kiirendades.
Ühesõnaga, tagaveol pead sa väga kiire olema ja väga õigeid täpseid liigutis tegema ja rooli korralikult lappama, et auto otseks saada.
Sest, kui sul ikka korralikult auto ära viskab, siis väikse rooliliigutusega sa teda tagasi ei too, see vajab ikka rohkem.
Samuti tuleb pärast rool ka vastavalt tagasi keerata, kuna muidu viskab tagaotsa teisele poole ära.




Esiveol, aga tunned roolist väga kergeks läks, kuuled rataste kaapimist, tunned ja näed, et esiots veidi pendeldab.
Hoiad rooli korralikult kinni, lased gaasi vaikselt tagasi või vajutad siduri alla ja haakumine on taastunud.
Tagaotsa ära ei viska, esiots ka ei viska, kui rooli korralikult hoiad ja ei vehi selle rooliga, tagakere töötab stabilisaatorina ka, kuna vead seda järgi.
kogu lugu, mitte mingit dramaatikat.

Ka tagaveoga ei pruugi ära visata, kui rattad ringi lased, aga seda rohkem linnas, maanteel kipub ära viskama jääga ikka väga kergelt.

Ma just reedel testisin, natuke gaasi puudud juba hakkab pendeldamine pihta, väga libe oli.
Oli ju isegi uudis, et miski endine tallinna amentik sõitis 60-ga tallinn-tartu maanteel ,kuna nii libe oli, vot minul oli sama libe oma tagaveoga.
Ekstra katsetasin, kuidas mul tagaots ära minema hakkab või ei hakka ja väga kergelt hakkas.
Samas üks audi, mis oli kas esiveoline või neliveoline, tuiskas jumala rahuga läbi lauge kurvi, kus mul oleks kindlalt mu tagaveol tagaots ära läinud, see oli linnas siis.
See audi ei pendeldanud üldse.

Pole mõtet tulle rääkima, kuidas mu tagaveol on veermik tuksis, ei ole ta midagi tuksis.
Point ongi selles, et tagarattad veavad ja muudavad tagaotsa väga libedaks, kui vähegi ringi lähevad ja nii võib ka käega antennist kinni hoides, tagaotsa ära lükata tagaveolisel autol.

Olen ise näinud libedasõidu videot, kus tagaveol lastakse ratas ringi käima jääl ja inimene auto antennist liigutab tagaotsa.

Ilus kokkuvõte, VVV1, kuid mitte päris kuld igaühele;)

Kui Sa võrdled autosid võrreldavates tingimustes, siis:
A: kui olud on nii libedad (ja tee kaldus), et tagaveolisel viib gaasivajutus koheselt pöördumatu spinnini, siis viib samasugune gaasivajutus esiveolise samuti libisemisse ja vähese pidamise korral ei pruugi gaasi vabastamine pidamist tagasi anda. Ehk me räägime tingimustest, kus kahel jalal püsti seista ei saa, sest tee on VÄGA libe. Samas on esiveoline kuni gaasivajutuseni TUNDUNUD ohutu ja kontrolli all olevana. Juhil ei pruugigi olla teada, et teeolud on muutunud nii libedaks, et peaks rakendama erilist ettevaatust. Tagaveoline aga on korduvalt märku andnud, et tee on libe. Kui juht seda aga ei soovi teada võtta, on tulemus muidugi selline, nagu VVV1 kirjeldas...

B. Kui tee on aga piisava pidamisega, et esiveolisel ei teki hooletu gaasikasutuse järel pidamise tagasisaamisega probleemi, ei lähe ka tagaveoline pöördumatult spinni. Kui juht seda just teadlikult esile ei kutsu (või nii lammas pole, et tüli norida).

Ei ole see asi nii must-valge, kuid eks oma õigus siin esiveo pooldajatel on - teatud tingimustel on esiveol eeliseid. Seda pole minu arvates ükski tagaveo eelistest rääkija eitanud. Kui kõigil meil on omi eelistusi, mistap me tagavedu kasutame.

Ning vaieldamatult säästab esivedu auto siseruumi, on odavam valmistada ja võimaldab müüa rohkem varuosi auto ekspuatatsiooni käigus.

Olen Sinuga sajaprotsendiliselt nõus, et autot peaks ostma ikka selle järgi, kui hästi see kasutustingimustega sobib, mitte prestiiži alusel. Või õigem oleks öelda teistpidi - prestiiži alusel auto ostmisel on kasutusmugavus ja -sobivus teisejärgulised. Ning käesoleva vaidluse kontekstis käib jutt ikkagi pigem kasutusomadustest kui prestiižist.

solksolk, mis auto Sul on, mis läheb alla sekundi käest suisa pöördumatult? Jäiga talasillaga 0,5+MNm andva mootoriga pisiauto? Mind täitsa siiralt huvitab, sest minul pole õnnestunud sellist auto veel juhtida... Aga ega mul ka pole Väga Võimsaid tagaveolisi autosid olnud.

Esiveolistega on küll pidev häda sellega, et pidamist lihtsalt ei jätku, kuid see on füüsikaliselt seletatav häda.

Vabandust, kuid ma ei saa aru, kuidas saab tagaveolise korral libedus saabuda Sulle ootamatult, kuid esiveolise puhul suudad seda tajuda varem?

Ilmselt olen ma siis lihtsalt saamatu, sest esiveolisel ei suuda eristada pidamise vähenemist läbi roolivõimendi...

Aga iseenesest on Sul selles mõttes õigus, et kui tagaveolisega libedal sõita samamoodi, kui esiveolisega, siis võib tõepoolest avarii teha.

Solksolk, palun seleta mulle, rumalale, mismoodi ainult ühes vedamise (või pidurdamisega) tegelev ratas omab vähem pidamist, kui ratas, millel on lisaks ülesanne suunamuutmisega seotud külgjõude vastu võtta.

W124 2,0 D 55kw mercedes on.
Mina olen küll tundud ka lumega vahet, kuidas tagavedu viskab külje ette, esivedu aga ei tee suurt midagi.
Point on ikkagi selles, et sa võid ju tagaveo ära päästa, aga pead selleks ikkagi võimlema roolis.

Esiots on reeglina raskem, seega see annab veidi lisapidamist, kuigi jah see väike vahe, ma polegi väitnud, et esiveol sõites on niiväga rohkem pidamist esiotsal.
Ma tõin välja lihtsalt füüsilise omaduse, kuna tagaotsa pidamine on väga oluline.
Tõin välja selle, et tagaveol muutub tagaots libedaks, esiveol mitte ja esiotsa libedaks muutumine pole üldse nii hull, kuna see ei viska autot minema teelt, eriti kuna tagaots töötab stabilisaatorniga esiotsadel.
Kuna esivedu ennast ära ei viska teel nii kergelt, siis on lihtne esirataste kaapimine peatada ja kõik edasi sõita.

Ka väga head ja väga korras tagaveod luksautod veavad oma külje ikka väga hästi ette libedal.

Olen paraku ka lumes tundnud, kuidas tagavedu pole üldse kindel ja hoidsin hoo maas, esiveod sõitsid mööda.
Ise sõitsin ka ühest 5nda seeria BMW-st mööda.
Kuna tean, kui ebakindel bemm libedaga on, saan aru, miks too vanem mees sõitis nii vaikselt lumega.

"...võimaldab müüa rohkem varuosi auto ekspuatatsiooni käigus..." Ikka nagu vastupidi, esiveolisel on üks si.t sild, mida remontida, tagaveolisel aga kaks si.ta silda, sest kummatki ei saa väga lihtsat teha!

to: solksolk

Räägid siin muudkui oma tagaveolistest lukssedaanidest ja ebastabiilsusest, aga nendele hakati ju juba 90ndate alguses panema veojõukontrolle ja keskpaigast ka stabiilsuskontrolle, millega on küljeettesaamine ka sihilikult juba keeruline, miks räägid masinatest, millega enam praktiliselt keegi ei sõida (ja ei tahagi sõita)?.

Muudetud 26.10.10 14:40

See asi ka, et ka esiveol on omad lollused, mida saad teha, näiteks kurvis gaasi anda ja otse minna.
Kuid esiveo lollusi on tunduvalt lihtsam vältida, kui tagaveo omi, samuti esivo eelised libedal tagaveo ees, juhtimise lihtsus jne.
Teevad esiveo lõppkokkuvõttes kergemini juhitavaks libedaga.

Keskmisele juhile on oluline ikkagi see, kui mugavlat ja lihtsalt ta saab sõidetud.
Roolitaga võimlemine pole just kuigi meeldiv ega mugav asi, mida tagavedu vajab, et ta tagaotsa ära ei viskaks korralikult või veel enam teelt välja ei käiks.

Nagu juba öeldud, libedaga iga vähimgi gaasivajutus kipub tagaveol juba tagaotsa väga ebakindlaks muutma.

Kui kaheliitirse diiselmootori ja sedaankerega mersu läheb käest, siis on tagasilla puksindusega midagi mäda. Kas külgtuul ka autot ujuma paneb?
korras sillaga 124 ei tunne külgtuult ega teerööpaid...

Küsin selle pärast, et sõidan ise S124ga ja ei ole küll täheldanud Sinu viidatud äkilise käestmineku probleemi. Tõsi, mul on universaal, Sul ilmselt sedaan. Siin on sedaan nigelamas seisus tõepoolest, sest tagasillale langeb veidi vähem koormust.

Aga see ainult vedav vs. multifunktsionaalne ratas ja pidamine?
Mis aga varuosadesse puutub, siis paraku-paraku on esiveolise esisilla tükkide eluiga kordades väiksem, kui seda on tagaveolisel. Tagasilla tükkide iga näikse olevat pea võrdne ja rohkem kinni sõidustiilist ja teekatte tasasusest.
See on iseenesest hea, sest majandus peab kasvama ja raha liikuma... Kui kõik sõidaksid minu moodi pea kolmkümmend aastat vana autoga, oleks maailma majanduse seis ikka väga halb ja vaieldagi poleks meil mitte millegi üle;)

sedaan jah, aga jääga on lihtsalt niivõrd libe, et väga kerge on autot käest lasta.
Peab väga ettevaatlik olema.
Veermik on korras, ma räägin, mitte uus aga korras.
Ei uju ta midagi.
Ma räägin, tagaots läheb väga kergelt libedaks tagaveol.

Külgtuult tunned iga autoga, lihtsalt küsimus on, kui palju see külgtuul mõjub ja kui tugev see külgtuul on.

See mind ei heiduta, et esiveol need jupid vähem kestavad, ohutus on tähtis.
Üldjoontes pole esiveo veermik kallim, kui tagaveo omad, reaalselt sa esiveo peale raha rohkem ei kuluta, kui tagaveo peale.
Tagaveol on näiteks kardaaniristid ja kardaani tugilaager valukohad, samuti difri laagrid. Ka poolassid taga ütlevad üles.
Nii, et ma ei ütleks ,et esiveo ja tagaveo veermiku hinnas miski meeletu vahe oleks, rohkem loeb ikka see, mis auto sul on varuosade hindades.

to VVV1

> MÕNED üksikud rallimehed kasutavad kalleid tagaveolisi
> sellepärast "poes leivajärel käimiseks", sest millekski
> muuks need talvel ei kõlba. Kõlbavad nad küll aga uhkeks
> esindusautoks, mida tööalaselt vajatakse (kuna enamus rallisõitjaid
> on rikkad firmaomanikud) ja mille valik sõltub pigem sellest,
> mida võimalikud äripartnerid (eriti, kui need on idapoolt) jm sellest
> esindusautost arvata võiks, kui sellest, mis on tema reaalsed
> sõiduomadused talvel.
> Ma küsiksin vastu, et miks nad neid ei kasuta rallisõitmiseks,
> kui nad on paremad autod ?

Nüüd mõtle natuke edasi... Miks kõlbavad tagaveolised esindusautoks, mida tööaalselt vajatakse? Äkki hakkad mõistma.

Igaks juhuks vastan kah. Auto on vahend, eriti kui sa tegeled sellise tööga, kus sa pead peale 200 km läbimist olema puhanud ja terava mõistusega. Selleks, et mitte rooli taga võimlemisega triiksärk täis higistada, kasutataksegi paremaid autosid. Mõned neist parematest on esi- mõned taga- ja mõned neliveoga (vist pole mõtet üles lugeda, missugune auto kellelgi täpselt on :)).
Fakt on aga see, et kõik need on kehvema juhitavusega kui ralliks kasutatavad hobiautod, niisiis, vabatahtlikult loobutakse juhitavusest mugavuse kasuks, see ongi mugava auto mõte. Seega ainüksi juhitavus ei tee autost autot. Auto sõidumadused aga tähendavad kogu komplekti auto omadustest, vähemalt mulle küll. Vast jõudis kohale.

Ja mis sul selle vastu on kui keegi ostab kalli auto? Isegi siis kui ta selle mõnele tibile ja lihtsalt prestiizhi pärast ostab, on see ostja enda asi, mida ta oma väljateenitud raha eest teeb. Ehk nagu sa ise ütled, narri meest aga mitte mehe mütsi. Kahjuks sa ise käitud aga oma soovitusele risti vastupidi - arvad automaatselt, et kõik kalli auto ostjad on ****d ja eriti nõmedad on need, kes kalli auto veel oma naisele julgevad osta.

Kui see pidev rahale mõtlemine sind ei kammitseks, suudaksid sa tõenäoliselt mu mõttest aru saada.

Sinu arvamusega Eesti rallispordi kohta olen ma 100% nõus. Kogu Eesti ralli toimib põhimõttel, et kes parema auto on suutnud osta, see ka võidab.

> Ilmselt olen ma siis lihtsalt saamatu, sest esiveolisel ei suuda eristada
> pidamise vähenemist läbi roolivõimendi...

> mismoodi ainult ühes vedamise (või pidurdamisega) tegelev ratas omab
> vähem pidamist, kui ratas, millel on lisaks ülesanne suunamuutmisega
> seotud külgjõude vastu võtta.

See ei ole enam vedava silla probleem, vaid tulenebki Su oma vastusest - samal ajal juhitav ja vedav ratas on juhi jaoks tundetum. Kui panna sinna vahele veel roolivõimendi, kaob sageli veel suur osa sellest vähesestki. Kõige "kenijaalsem" lahendus selle vältimiseks tänapäeval on elektriline kiirustundlik roolivõimendi väiksematel esiveolistel odavautodel, kus kiiruse kasvuga ei parane mitte tundlikkus vaid muutub lihtsalt rool raskeks! St see probleem on neliveolistel täpselt sama suur kui esiveolistel ja olen kirjutanud juba palju aastaid tagasigi, et Soomes elades võtsin esiveolistel/neliveolistel talveks roolivõimu rihma maha ning lasin õli välja. Just selle tundlikkuse pärast, sest kiilasjää ja kaldus teed, see tundlikkus on seal olulisem mugavusest, mida annab roolivõimendi. Seda enam, et põhjas paljast asfalti sisuliselt talvel ju ei kohta, parklas jää peal ei ole raske keerata rattaid ka ilma roolivõimuta. Pole ausalt öeldes tulnud kunagi selle pealegi, et tagaveolisel roolivõimust talvel loobuma peaks, pole vist ka kohanud nii ülevõimendatud rooliga tagaveolisi (see puudutab vast rohkem juba autoklassivahesid, mitte veoskeemi).

TO solksolk: ma olen oma isa W124-ga (universaal) sõitnud umbes paarkümmend tuhat km, mägedesse matkama minnes vahetasin spetsiaalselt temaga autod, et saada suurem tagaveoline, ei tekkinud kordagi vajadust suvekummidele kette peale hakata panema. See vibamine ja libedus oleks minu jaoks müstika, kui tema autol ostes sama probleemi poleks olnud, sildades läks vahetusse üle 20K eest nodi ja ikka probleem ei kadunud, siis vahetati ka väsinud (mitte kulunud) puksimajandust veel ja veelkord sillaregull, pärast seda probleemid kadusid. Äkki kaaluksid ka enda auto puhul väikest remonti, sellise vibava rondiga oled lihtsalt ohtlik enda ja teiste jaoks. MB ei ole kunagi olnud auto, mida oleks odav pidada ideaalses korras, olgugi et Sa ühes teises teemas seda tõestada üritad ja siin pidevalt endale vastu räägid...

Pole see auto ront ühti.
Seda enam ju tagaveo kahjuks asi, esiveo hoiad odavalt kasvõi ront korras ja on väga hea sõita libedaga, tagaveosse pead tampima hullu raha ja ikka saad väga kergelt külje ette.

Ma räägin, tagaveo point on ikkagi selles, et tagaots läheb libedaks, olgu sul ükskõik, kui heas korras veermik.

Ka kallid bemmid ja mersud, mis on üliheas korras uuemad ei ole libedaga kuigi meeldivad.
Ainult tänu elektroonilistele abimeestele on nad talvel kuidagigi mugavamalt sõidetavad, aga nad on ikkagi tagaveod ja see annab tunda.


Aga mis siin ikka enam vaielda, peaks vist loobuma.
Mina olen ise sõites tundnud, kuidas isegi ront esivedu on parem väga heas korras tagaveost libedaga, seeda mis siin enam v aielda?
Mul on palju rahulikum ja turvalisem olnud sõita oludes, kus niimoodi sõites tagavedu oleks ammu teelt minema lennanud.

Ja muide minu oma ongi odav, uus e klassi mersu maksaks ikka sigapalju pappi.

Ostke nelikveoga endale ja pole mingit probleemi.Esiveolised on muidugi paremad talvel väiksed eelised on ikka aga tagaveolised ..neid ei soovitaks üldse.Kogemusi nendega palju olnud ja ei taha enam näha ühtki tagaveolist

> Ma räägin, tagaveo point on ikkagi selles, et tagaots läheb libedaks, olgu
> sul ükskõik, kui heas korras veermik.

Loomulik ju, tagaveol tagaots ja esiveol esiots. Teisiti ei saakski olla. Legaalsete kiiruste juures pole see "libedaks minemine" teemaks eriti kummagi puhul. Suur vahe on aga tunnetuses, et tead, mis auto ja tee vahel toimub ja oskad hinnata libedust ja vastavalt sellele oma kiirust korrigeerida. Siiski eelistaksin just libedal mägisel teel tagavedu, st parem vänderdagu taga- kui esiots, kuna tagaveol saad auto korrigeerimiseks kasutada nii veojõu rakendamist kui rooli (nii esi- kui tagasilda), esiveolisega pead suutma teha selle kõik esirataste abil. Mitte et see keerulisem oleks, küll aga ebamugavam ja paremaid oskusi nõudev. Nii kui need kurvid ja mäed lõpevad ja tahad lapatsi põrandasse vajutada, ongi jälle eelised esiveo käes. See kehtib vast üle 90% Eestimaa teede kohta ja kui veel tühjalt sõita, ongi enamiku jaoks esivedu täiesti sobilik!

> tagaveosse pead tampima hullu raha ja ikka saad väga kergelt külje ette.

Ei hakka praegu üle kordama oma naise Volvo või mu endise Granada veermiku remondikulusid poole miljoni km jooksul (mõlemad peaaegu uuena Eestisse tulnud, kulud väiksemad Sinu auto turuhinnast). Seda tahan öelda, et MB vanad mudelid (kuni W123) olid ehitatud "lehmaradade" jaoks, aga mitte uuemad. Raha pead tampima siledatele teedele loodud autodesse, sh ka enda omasse. Oludesse mittesobiva auto omamises ei maksa süüdistada veoskeemi. Oma kehvasid valikuid on tõesti keeruline vaadata kriitilise pilguga? Ei tee praegu mersut maha, ma lihtsalt pole nii rikas, et pidada käigus vananenud "uuema aja" mersut...

> isegi ront esivedu on parem väga heas korras tagaveost libedaga, seeda mis
> siin enam vaielda?

Keera sellel "väga heas korras" esiveolisel või tagaveolisel kokkujooks kasvõi natuke paigast ära, või näiteks mõni puks vedelaks tagasillas, mida kunagi ülevaatusel ei kontrollita, ning võidki täie õigusega hõisata, et auto on väga heas korras ja imestada, miks kellelgi teisel samasuguse autoga neid libedaprobleeme ei esine;) Katsu see rontesivedu/vhkorrastagavedu väide tõestada ära mõnele autotootjale: kui suudad, oled pärast nii rikas mees, et selles elus enam tööd tegema ei pea. Mulle pole vaja midagi tõestada, ma eelistan siiski korras autosid:)

kui talvel 124 kere mb diiseliga on raske sõita ja pead roolis võimlema,siis ilmselgelt tagavedu pole sinu jaoks.endal oli eelmine talv bmw 330,millel on 170kw ja muidugi plokkdiffer.sõit oli puhas rõõm.kusjuures linnas el.abimehi ei kasuta.rohkem segavad ,kui aitavad.täiesti müstiga ikka mida tagaveo kohta siin kirjutatakse.ei jaga seda juttu üldse.ei ütle et esiveoga on halb sõita,ei ole.aga see on nii kuradi emotsiooni vaba.ju ma siis ei ole veel nii vana.ma arvan,et enamus tagaveo kasutajaid jagavad mu nägemust.

muide kärss mis asi W124-l tagasillas nii kallis on et 20 00kr läheb maksma?
Eeldusel, et difrit ei pea vahetama.
Nojah su isal ju universaal, sellel nivoo amordid tõesti kallid, mul aga sedaan.

Ega tagaveol peab just sellepärast võimlema, et ta otseks saada, kui külg ette läheb, paraku juhtub see iga tagaveoga.
No mina ei näe tõesti mingit mugavust tagaveol roolis võimlemisel, mida peab isegi uuel bemmil tegema, kui veojõukontrolli ei kasuta, samas miski ront vana esivedu ei pea miskit võimlema.

Probleem ongi just selles, et legaalsetel kiirustel viskab tagavedu ennast ära.
Nagu nüüd viimane reede oli, väga libe oli ja 90 ehk legaalse kiirusega sõita oleks olnud iseig esiveoga enesetapp, tagaveost rääkimata.
Mina ei julgenud üle 70 sõita too reede ja tihti sõitsin allagi.

Nagu näha üks sõitis 60-ga siit artiklist selgub, ega ma üldiselt sõitsin ka umbes nii.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=399781&q=tallinna+m
aantee+libe

Sellise libedusega hakkab tagavedu ikka väga kergelt külge te kiskuma, öole mõtet väita et ei hakka.
Esivedu on aga kõvasti kindlam sellistes oludes.

solksolk, kas ma saan sust õigesti aru, et sinu arvamusel on vana esiveolise rondiga (nt. opel ascona C) mugavam talve läbi sõita kui näiteks BMW F01- ga?

ma ei tea tõesti, milline see BMW f01 on.
Aga 5 seeria BMW-st on küll suvalise esiveolise rondiga talvel mugavam sõita, libeda suhtes.
Olen ise seda tundnud, mul oli võrdlmeisi ront esiveoline, millel ees oli all totaalne pastel rehv, esisild kiskus paremale, talverehviga polnud seda tunda, kuna haakus nii kehvasti:P.
Taga olid korralikud vallai protid.
Pidurid ka olid nagu nad olid.
Aga sõidetud sain ja väga mõnus oli sõita, mitte mingit külje ette loopimist, läks küll vahest otse, kuna rehv oli ees totaalne pastel ja esisild tuksis, aga sellega harjusin ruttu.
Jama oli palju vähem, kui tagaveoga, väga rahulik oli sõita võrreldes tagaveoga.

Loomulikult uued tagaveolised autod on elektroonilisi abimehi täis ja nendega tõesti pole enam nii kehva sõita talvel libedaga, aga siiski füüsikaseadused kehtivad ja libedus annab tunda.
Kuid ma pean silmas ikkagi olukorda, kus ise juhid autot, ehk siis ka uuel bemmil elektroonilised abimehed väljalülitatud.

Kui jutt juba elektroonilistele abimeestele läks, siis esiveoline auto, mis on täis elektroonilisi abimehi, see on ikka väga lollikindel talvel libedaga, mitte mingit probleemi.
Peab ikka tõsine idioot olema, et selline esiveoline matsu ajada.

Oleme veidi tõele lähemale jõudnud. KORRAS autoga ei ole libedus probleemiks.

Seepärast olengi valinud endale keberniidivaba tagasillaga tagaveolisi (nagu Sierra, vanem Omega, E30 pemm, Volvo 9 seeria) ja hoidunud näiteks w124 mersust, vanast Scorpiost, viienda seeria pemmist, kus detailide väsimine või väiksem loks (millega juht harjub) võibki libedal trikke teha. Nimetatud keberniidibava tagasillaga autode veermikuremont koos tööga ja vajadusel amordivahetusega pole mul kunagi üle 3000 kr läinud.

F01 on seitsmes seeria.

Miks peaks elektrioonilised abimehed välja lülitama, nad ju selleks ongi, et nad aitaksid. Siis võiks ju suvel sõites kliimaseadme välja lülitada ja väita, et ka kõige moodsama kliimasedmega auto on täpselt sama hea kui ilma kliimaseadmeta auto.

Mul aga siis teine küsimus,kui juba jutt erinevate VANEMATE tagasillaveoliste autode peale läks...milline on siis parim talvistes tingimustes,kas tõega on seal nimistus ka sierra?

Elektroonilisi abimehi ei saa võrrelda kliimaseadmega.
Elektrooniliste abivahendite väljalülitamine toob välja auto tõelise pale ja toob välja juhi tõelised oskused.

Minule jääb praegusest teemast kõlama see, et solsolk on selline m..n mees, kes on teadlikult sõitnud teedel täieliku rondi esiveolisega ohustades sedaviisi kõiki teisi. Vot selline asi näitab mehe kohta juba mõndagi, sealt suust ei tahaks küll enam ühtegi juttu mõistlikuna võtta!

jajaa, ja kliimaseadme väljalülitamine toob välja juhi tõelise vastupidavuse... ning tõeline mees sõidab üldse autoga, millel ainult rattad ja mootor jne...

...siis võiks ju naljaga pooleks ka väita, et tagavedu toob välja juhi tõelised oskused :)

Igatahes solksolk, sa oled oma jutuga iseennast auti mänginud. Sa tõid näite uue BMW ja rondi esiveolise kohta, ja nüüd hakkad uuest autolt järjest selle auto juurde kuuluvaid asju maha kiskuma, et kuidagi olukord võrdsemaks saada. Hale.

nagu ma ütlesin on kliimaseade midagi muud.
Veel enam, et talvel seda vaja pole:P
nii et eksid rängalt kõiges hetkel.