solksolk võiks juba tunnistada,et ta ei oska tagaveoga sõita.minu jaoks küll väike vastukeeramine pole mingi võimlemine ja tuleb iseenesest.ja siin kiita,et sõidad mingi risuga,kus rehv kah sitt.see ei näita sind eriti heas valguses.
""""Nagu nüüd viimane reede oli, väga libe oli ja 90 ehk legaalse kiirusega sõita oleks olnud iseig esiveoga enesetapp, tagaveost rääkimata.
Mina ei julgenud üle 70 sõita too reede ja tihti sõitsin allagi.""""""
See solksolgi enda poolt juba välja õeldud, et ta on üks nendest juhtidest kea peaksid juba sügisel auto garaazi pakkima ja kevadel alles välja ajama uuesti.
Eile kakerdas üks samasugune ees, kuigi tee oli täiesti kuiv ja mingit libedust polnud olemas, ega tulemas.
keegi siin kirjutas, et "Seepärast olengi valinud endale keberniidivaba tagasillaga tagaveolisi (nagu Sierra..."
Minu viimatine sõidukogemus Sierraga oli selline, et kui ma peale seda autot (Sierraga sõitsin talvel ainult väga korralike naastudega) ostsin esiveolise passati siis oli tunne selline, et talverehve polegi enam talvel vaja. Ja siis sain ma aru miks mu vend on lamellrehvide kummardaja - esiveoga on pidamine suvaliste pastel lamellidega parem kui korralike naastudega tagaveolisel.
to kpl
Mul escortil oli taga korralik rehv, loe ka natuke. ees oli ****.
See escorti näide tõestab, kui palju on esivedu parem, tagaveost.
Mina arvestan musta jääga ja väldin teelt väljasõite, teised paljud kahjukjs seda ei te ja nii teelt väläja sõidetaksegi ja matsu pannakse musta jääga.
Esiveo eelis on tegelikult puhas füüsika.
Näiteks võtke üks tikutops lükake seda tikuga, näete kuidas see teil õige pea viltu läheb. nagu tagavedu lükkab auto viltu.
Aga siduge sellele tikutopsile niit külge ja tõmmake mitte midagi ei juhtu, nagu ka esiveoga midagi ei juhtu.
Reaalsuses küll esiveoga saab ka ühteist juhtuda, aga minu toodud näide näitab, kui palju on esiveoline tagaveost kindlam ja miks.
Või vaadake kasvõi seda, kuidas rekkal poolhaagis lükkab ta pidurdades viltu või üldse aeglustades libedaga.
ahjaa, teate miks veel tagaveol hakkab tagaots tantsima näiteks lumega.
Kuna esiratttad tuleb paksust lumest läbi lükata, aga tagaotsal on selle võrra rohkem tööd ja sellepärast hakkabki tagaots tantsima tagaveol vähegi paksema lumega.
Ühesõnaga ees on takistus, aga tagarattad lükkavad muudkui.
Esivedu aga veab ennast nende samade esiratastega sealt lumest läbi ja kuna tagaots ei vea, ei hakka ka taga midagi kaapima.
jaa,solk, sul on õigus. ma kohtasin kunagi üht bändimeest, kes kidra juhet mööda põrandat järgi vedas. küsisin, et miks vead juhet järgi? tema vastu, et proovisin lükata, aga ta raip ei lähe edasi. nii ka tagaveoga.
Jätka jätka,..... solksolk, sinu teooriad muutuvad üha "huvitamaks". Mitu korda päevas muidu näed kuidas poolhaagis lükkab rekka pidurdades viltu.
Tagaveolised sõidavad koguaeg külgees ja esiveolised laveerivad nende vahel ja mitte midagi ei juhtu.
> Mina arvestan musta jääga ja väldin teelt väljasõite, teised paljud kahjukjs
> seda ei te ja nii teelt väläja sõidetaksegi ja matsu pannakse musta jääga.
IRW, alles natuke aega tagasi rääkisid, kuidas Sa musta jääga arvestada ei oska ja tagaveoga igas kurvis muudkui teelt välja sõitsid. Sellisel juhul väldid valesti seda musta jääd, jääd võiksid tarbida pigem soojas toas, viskiklaasis:). Reaalselt on neid väljasõitjaid ju siiski vaid tühine murdosa liikljejatest, paljudel pole elus kordagi juhtunud, ka minul mitte. Soovitaks autokooli minna ja järeleaitamistunde võtta nende tikutopsimängude asemel.
tegelikult on õigem kui igaüks ise järele proovib. et tulemus oleks paremini mõistetav, ehk pigem omal nahal tuntav siis soovitan võtta sobilik kahe rattaline, ühe teljeline aiakäru ja laadige parajalt prügi vms täis. no ja siis kärutage see prügimäele, üks kord ees lükates, teine kord järgi vedades. õu puhas ja vastus käes.....
Hubertile soovitaks 2-rattalise käru asemel 4-rattalist ja lükkamise-tõmbamise asemel hoopis käega rattaid ringi ajada. Saaks veidigi sarnasema olukorra autole, seda muidugi eeldades, et autot kasutatakse sõitmiseks.
Need, kes on harjunud autot tõmbama-lükkama, need võivad kodus ka Huberti katset proovida ja sellest oma järeldused teha - autoga sõita on oluliselt kergem kui seda lihasjõul liigutada. IRW
Tagaveolised kõlbavad esindusautoks sellepärast, et neile on aastatega loodud kuvand prežtiisusest ja esinduslikusest, mis endast midagi muud kui tavalised "luulud" kellegi peas ei kujutagi, sest kui sellel samal autol oleks esivedu, siis mil määral või kuidas see mõjutaks selle auto esinduslikkust.
Ehk sina "mmss" oled ilmselt üks suur mõtetute imidžite jms ohver. Loomulikult saad ennast lohutada, et sellisied on veel palju.
Tehnikamaailmas määravad tehnika tegeliku paremuse või viletsuse tema tegelikud tehnilised omadused ja võime paremini või halvemini täita seda ülesannet milleks ta loodud on. Auto on loodud sõitmiseks.
Ja täpselt nii must-valge see kõik ongi, pane erinevad veod joonele ja vaata kuidas nad toimetulevad talvel libedaga. Mida kiiremini võimaldavad veomadused libedal sõita, seda turvalisem ja stabiilsem on auto ka legaalsetel kiirustel sõites ja seda suurem on tema turvavaru.
Nagu ma ka eespool ütlesin, iga kell võib väljamõelda mingi üliharuldase olukorra, kus näiteks tagaveoline on libedal parem, kui esiveoline, ainult, et mis sellel reaalse tavaolukorraga pistmist on.
Kui inimese jaoks ei ole tõestuseks näiteks motospordivõistluste tulemused ja suurte autoajakirjade poolt korraldatud testid, siis on kaks varianti - kas tal on silmakalpid peas ja ta ei soovi neid ära võtta või on inimene lihtsalt nii rumal, et ei oska fakte adekvaatselt tõlgendada ja mõista. Viimastele lohutuseks võib öelda, et ka neid on piisavalt palju, nii, et üksildasena ei pea ennast keegi tundma.
Solk-solgi "tikutopsi mängud" ongi täiesti otsene ja täiesti adekvaatne näide sellest, kuidas veetav või lükatav objekt mingi taksituse korral käitub ja hästi näitlik samuti, nii, et isegi oma mõtteorganiga väiksest veidi suuremas pahuksis olevad isikud võiks eelduste kohaselt aru saada (kui tegemist on autojuhiload omandanud isikuga), mis iseenesest seda muidugi ei karanteeri.
Loomulikult on see iga ostja enda asi, mida ta ostab ja mida eelsitab, selleks niipalju erinevaid autosid toodetaksegi. Kõike seda võib teha, ainult, et, seejuures pole vaja ajada mingit ebadekvaatset juttu sellekohta, et kui mingi asi on mingi konkreetse kitsa ja mitteeksistentliku põhiomaduse rahuldamiseks hea, et siis on ta seda automaatselt ka kõiges muus, mis selle autoga vähegi seondub.
Auto, kui selline oma olemuslikust sünnipõhjusest tulenevalt eksiteerib ainult tänu ellele, et temaga saab sõita ühest kohast teise ja seda saab teha kiiremini, kui hobusega või jalgsi. Sellestb tulenevalt on auto põhiolemuseks sõitmine ja selle omadused ja sellest tulenevalt läbida vahemaid kiiresti. Millegipärast ei nimetata SUPERAUTODEKS neid, millega mõni paksmagu saab kanni väristamata kusagil beibesid lantida, vaid neid mis on võimelised arendama superkiirusi võrreldes tavautodega. Nindg selle, mida nimetada superautoks, on rahavas, üldsus, inimesed aegade jooksul oma enamuse arvamusega ise väljapakkunud, mitte mina väljamõelnud. Igasugu erandeid võib välja tuua või igasugustel eriarvamustel olla, aga kui me räägime üldistatud korras tehtud järeldustest, siis saavad need põhineda AINULT reaalse maailma teaduslikel füüsikareeglitel ja muudel faktidel, mitte kellegi loodud imidžitel või veel kellegi sellel põhinevatel eksiarvamustel.
Imidž nimelt on kellegi tahteväljendusena loodud võimendatud tunne või arvamus, kellegi peas, mis raalsuse faktidega haakub nõrgalt või üldsegi mitte. Kummale vaatenurgale tuginedes lahata erinevate nähtuste paremust või viletsust pole aga isegi mitte maiste küsimus, vaid otseselt harituse küsimus.
Tagavedu vanematel autodel ei tulene mitte sellest, et tema sõiduomadused libedal oleksid paremad, vaid sellest, et alguses ei osatud teha korrga nii vedavat, kui pööravat silda ning vastavat jõuülekannet.
Ehk tradistsioonid võivad küll teatud piirini olla järgimisväärsed, aga reaalne maailm liigub ja areneb edasi ning vastavalt sellele toimuvad ka muutused konkreetsete nähtuste konkreetsetes vahekordades.
kuule kärss, kas sa lugeda mõistad?
ma ütlesin selge sõnaga et need teelt väljasõidud jäävad kaugesse minevikku ja üüd pole seda enam juhtund.
Muideks ma pole mite üheski kurvis autoga teelt välja sõitnud, kõik libedaga teelt väljasõidud on olnud sirge peal.
sellepärast ma seda enam seda tagavedu vihkan.
Nüüd ma oskan musta jääga arvestada, aga tollal ei osanud.
kas on nüüd selge?
ma tõin väga hästi välja esiveo ja tagaveo füüsikalsied omadused siin mitme postiga, aga nüüd aitab.
arvake mida tahate, kui mina tunnen et esiveoga on mugavam ja kindlam teel sõita, siis järelikult on ka nii, teised lihtsalt kas ei tea seda või ei tunnista.
Tavaliselt on tagaveo kiitjad vanakooli mehed, kes muuga sõitnud pole eriti ja esiveoga sõita ei oska.
Mina aga olen mõlemaga sõitnud ja saan mõlemaga hakkama, aga esivedu on tunduvalt kindlam ja mugavma libedaga.
Kui 80ndate lõpul need vene 08-d ja 09-d tulid, mis oldi esiveolised, siis oli palju matse just sellepärast, et kasutati tagaveo sõiduvõtteid nendega, ei osatud sõita ühesõnaga.
Ega mina ka kohe ei osanud esivoega sõita, aga harjusin ruttu ja siis nägin, kui uskumatult hea ta on, isegi rondina ja ees kehva rehviga.
Aga ok lõpetan nüüdvaidluse, näen et see on mõttetu.
Kuid jätan ikkagi küsimuse õhku, kui tagavedu on parem ja mugavam sõita talvel, siis miks mul esiveoga on hoopis mugavam ja kindlam sõita ja palju lollikindlam, palju andestavam on esivedu.
Tuletan veelkord jääraja võistlusi meelde, kus ma tõin välja isegi tulemused, kus isegi vene 08-d ja 09-d võitsid "hea" juhitavusega bemme.
Millegipärast jäi see vastuseta ja vaieldi ikka tuimalt edasi.
Ahjaa, Audi on ka uhke esindusauto ometi esiveoline.
Muide saab ja volvo on ehtsad põhjamaa autod, ometi on neid juba ammu tehtud esivedusid, vähesed volvod, mis on tagaveolised ja veel vähemad saabid.
Võtame autod kuni 30 aasta vanused.
Samas saab ega volvo pole teps mitte odav auto, aga ikka on nad esiveolised valdavalt.
Muideks teelt väljas olen ma käinud vaid ühe tagaveolisega libedaga.
Teiste tagaveolistega olen kenasti sõitnud talviti ja teele jäänud, kuna olen targem olnud, nüüd juba päris head aastad kenasti teele jäänud libedaga, isegi tagaveoga.
Noh mina olen näinud, kuidsa rekka kurvis musta jääga aeglustab ja tal käru hakkab teda viltu lükkama ja minu poole üle vastassuunavööndi, väga õudne elamus.
Samuti avariid rekkadega, kus nad tõsiselt pidurdavad, kui neile näiteks sõiduauto peale tuleb, siis tihti on neil kabiin viltu üle 90 kraadi, poolhaagis lükkas.
Loomulikult tekib ka esiveol see lükkamise effekt, kui ta aeglustab, aga kui seda vähegi mõistusega teha ei juhtu midagi.
Seevastu enamus sõiduaega esivedu tõmbab.
Kui esivedu hakkab külge ette kiskuma, siis gaasi lahti laskmine võib tõesti kehvalt lõppeda, seevastu kui esivedu hakkab ennast lumehange kiskuma siis vaikne gaasi tagasilaskmine võib su hoopis päästa ja loomulikult kergelt rataste vastu keeramine.
VVV1, sa oled niivõrd haaratud oma pseudofilosoofia arendamisega, et sa unustad lihtsad asjad. See, et suure premiumklassi sedaani ventileeritavas istmes on 2 tundi jutti mugavam istuda kui kergema kaalu ja juhitavuse eesmärgil tühjaks roogitud STI Sparco korvistmes ei ole mitte kuvand vaid fakt.
Minu soov on sõita mugava autoga, sest ma pole seadnud eesmärgiks teha tegusid sõites, vaid sihtpunkti kohale jõudes. Sõitmine on nõme ja tülikas transpordiprobleem, mis tuleb lahendada võimalikult valutult ja mugavalt. Selleks on teatud autod sobivamad kui teised. Täna on lihtsalt sellistele vajadustele vastavaid autosid rohkem leida tagaveoliste seast. Ma pole ka kusagil väitnud, et kui sama klassi auto tehakse esiveolisena, et ta mulle siis ei sobiks, vastupidi, olen omanud esiveolist A6 ning sellega rahul olnud ja ei välista, et võin ka tulevikus seda eelistada, see aga sõltub juba antud konkreetse auto ostu-müügi tehingu tingimustest, mitte aga pelgalt veoskeemi eelistusest. Igapäevaauto pole minu jaoks ainult veoskeem vaid keskkond, milles ma olen sunnitud niikaua viibima kuni ma ühest punktist teise olen jõudnud. Ja ma tahan, et kogu see keskkond oleks tasemel. Kas seda on palju tahetud?
Aga ei saa mina keelata taskufilosoofidel filosofeerida, nii, et anna minna.
Mis puutub luulude ohvriks olemisse, siis pigem ma arvan, et luulude ja imidžite ohvrid on pigem need Imprezadega linna peal paarutavad wannabed kui oma erialal kõrgele tasemele jõudnud mugavate autode omanikud.
TO VVV1: Sinu tekstist hakkas silma 3 väga rämedat loogikaviga:
> Tagaveolised kõlbavad esindusautoks sellepärast, et neile on aastatega
> loodud kuvand prežtiisusest ja esinduslikusest
Mis prestiizhist Sa räägid siin 10-20K maksvate autode puhul? Neid ei osteta mitte prestiizhi vaid AINULT OMADUSTE pärast, ostetakse meil maapiirkondades ja ostetakse veel eriti palju põhja pool. Kui Sinul neid omadusi vaja ei ole või neid kasutada ei oska, õpi neid kasutama, või siis ürita mitte võtta seisukohti neis asjades. Mõtle kasvõi sellele, miks müüakse täpselt samasuguse välimusega uut Transitit nii esiveolisena kui ka tagaveolisena, prestiizhi pärast? Irw:)
> Kui inimese jaoks ei ole tõestuseks näiteks motospordivõistluste
> tulemused ja suurte autoajakirjade poolt korraldatud testid, siis on kaks
> varianti - kas tal on silmakalpid peas ja ta ei soovi neid ära võtta või on
> inimene lihtsalt nii rumal, et ei oska fakte adekvaatselt tõlgendada ja mõista.
Sa ei saa olla ometi nii küündimatu, et näed elus ainult kahte varianti! Äkki kõik inimesed ei tahagi jõuda kiiresti kuhugi, äkki mõne jaoks on olulisem jõuda sihtpunkti mugavamalt, turvaliselt, ilma ootamatute üllatusteta, üldse jõuda?
Ütlen juba eiteamitmendat korda, et loe mõne testi puhul ka sisu, millest tulenevad need punktid (erinevate omaduste osakaalud), mitte ära loe ainult lõppjärjestust, mis peaks peegeldama lihtsalt keskmist. Kes on need kesmised inimesed, kelle jaoks see järjestus just selline peab olema? Kui Sina oled oma elukoha osas selline keskmine eurooplane, siis ära suru seda teistele peale!
> Tagavedu vanematel autodel ei tulene mitte sellest, et tema
> sõiduomadused libedal oleksid paremad, vaid sellest, et alguses ei
> osatud teha korrga nii vedavat, kui pööravat silda ning vastavat jõuülekannet.
Khmm, mine uuesti kooli, selliste väidete peale sobib isegi wikipedia enese harimiseks. Osati ammu ning esiveolised autod on eksisteerinud siiski kauem kui siin ühegi kommenteerija vanus, ka mina ise kasutan suveautona ligi 40a vanust esiveolist, kusjuures veoskeemi osas (kast, veoliigendid jm) originaalkorras, seega enam kui piisavalt vastupidav isegi tänapäevastega võrreldes.
to to raul: Olen küll käru näinud ja seda ka lihasjõul liigutanud. Mul pigem oleks küsimus, et mis puutub käru või tikutopsi lükkamine/tõmbamine teemasse? Kui nüüd füüsikatunni peale mõtelda, siis kärule ja tikutopsile mõjuvad jõuvektorid ja nende suund on hoopis erinevad sellest, mis autole mõjuvad.
Kui te tahate nii väga katseid teha, mis vähegi jäljendaks auto liigutamist, siis peaksite kärule vms katseobjektile tekitama vedavad rattad ja mõõtma, kas katseobjekti liigutamiseks vajaliku jõu puhul tekib erinevus tulenevalt sellest, kas veavad esimesed või tagumised rattad.
VVV1-le teadmiseks, et täiesti toimivad esiveolised autod tehti juba 1930ndatel. Põhjused, miks tagaveolisi ikkagi eelistati, miks praegusel ajal esiveolisi rohkem toodetakse ja miks osad margid tagasi tagaveo juurde lähevad, on kuskil mujal kui oskustes esiveolist autot teha.
Mna isiklikult kaldun arvama, et eelised või miinused erinevate veoskeemide puhul tulevad välja vaid siis kui suudetakse ära kasutada maksimaalselt nende potentsiaali. Tavaliikluses seda üldjuhul teha pole võimalik ja seega on oskus või oskamatus hakkama saada erineva veoskeemiga puhtalt juhi võimetes ja kogemustes kinni. Solk solk-i puhul paistab see eriti kehtivat. Oma kogemustele tuginedes pigem on mul esimesed meetritel probleeme istudes manuaalkastiga autost AT kastiga autosse- tekib tahtmine käiku vahetada ja siis oled peaga esiklaasis peale piduripedaali vajutades. Küll pole täheldanud probleeme erinevate veoskeemidega. Kokkuvõttes põhinebasi ikka juhi kogemustes mitte veoskeemides.
Ma ei saa üldse aru inimestest kes ei oska tagaveoga sõita. Ma pole elusees nii kinni jäänud tagaveoga, et välja ei saaks. Te sõidate iga päev kraavi või mis teil viga on? Ma sõitsin iga päev, lasin isegi vahepeal lõbupärast külge ette, kasutasin korralikke M+S rehve ja olen hakkama ilma probleemideta saanud. Esivedu on aga kehva, kurvis läheb otse ja ei tee enam midagi, kui kässarit ei kasuta.
loen siin spetsialistide juttu ja midagi hakkab sisemuses vastu. Siin püütakse tõestada, et esivedu on odav toota ja tagaveolised on tehnoloogiliselt kallimad. Camoon, mehed. Ka esiveolistel autodel on differ, nagu tagaveoliselgi, ainult ta on kõik koos mootori ja käigukastiga kompaktselt kokku pakitud. Esiveolise teeb odavaks see, et esiveoline on efektiivsem ja on võimalik kasutada pisikest mootorit, mis teebki selle auto odavaks. Tõstke sinna aiste vahele mõni tõsisem mootor ja hinnavahe sulab hetkega. Tehnoloogiliselt on tagaveoga masinat isegi lihtsam toota ja seda just kaalujaotuse seisukohast. Kui tagaveo austajad korrutavad siin, et tagaveoga on fun, siis nad lihtsalt ei oska esi ega nelikveoga sõita ja kaitsevad kirglikult oma piiratud võimeid
Mõlemad veod on head,kui sõita mõistad(esiveol on eeliseid).On vaja õiged rehvid alla panna.
Põhiteema on ikka see siin,et topitakse alla 205+ rehvid ja siis tahetakse veel kuskilt mülkast või lumehangest läbi pressida ja pidama ka lõpuks saada.
205,215,225 jne laod on punnil sooduspakkumised,aga palun.
Funnida saab mõlemaga, selles pole küsimus. Ning enamus tagaveoga sõitjaid ka oskab esiveoga sõita (ning üks kirglikumaid selle veoskeemi kaitsjaid seda ju ka teeb), lihtsalt me eelistame tagavedu, sest sellised autod on meile mugavamad-sobivamad.
Veoskeem üksi ei tee veel autot (ka seda on korduvalt kirjutet).
Esiveo ehitamine on odavam. Juba seetõttu, et käigukast on lühem ja väiksem, mitõttu sinna kulub materjali vähem. Ning käigukast ja peaülekanne on ühitatud korpuses - jällegi materjali kokkuhoid. Gramm siit ja teine sealt. Raskem esiosa tapab ka liigendeid ja laagreid paremini - jällegi võimalus rohkelt varuosi müüa. Tõsi, tagasillale esiveolisel jälle suurt midagi müüa pole...
Muidugi on tagaveo üks igavene häda peaülenade hüpoidhambumine - see vajab koostamisel hoopis kõrgemat töökultuuri, kui esiveolise kaldhammastega ülekanne.
Rääkimata tagaveo puhul vältimatust ruumikaost tagaistujate jalgade jaoks - kuhugi tuleb see toru ju ära mahutada...
Rehviteema on oluline, kuid ainult teatud ulatuses - kui rehvid on autole sobivad, jääb siiski alles veoskeemist tingitud erinevus juhtimisel.
Milles see tagaveo fun seisneb? Saan aru, et leidub mingi kontingent esiveoliste omanikke, kes pole auto tunnetust viitsinud ära õppida ja mängivad parklates kässariga lolli ja tagaveoga saab lisaks kässariga veel ka gaasiga lolli mängida. Kui see on tagaveo ostmise argument, siis jah, ei oska nagu midagi lisada, ei tunne ise puudust mingist funist vaid pigem reaalsetest omadustest, mida on VAJA, ilma milleta jääks midagi tegemata või võtaks sama tegevus rohkem aega.
ise olen sõitnud kõigi veoskeemidega.
kõige ebastabiilsem ja ohtlikum on esivedu olen ikka korduvalt end kraavist leidnud.
tagavedu on etteaimatav ja kindlam,tunnetuse järgi.
hetkel mul istumise all quattro pill ja ei virise see turvatunne mida ta pakub on kirjeldamatu,2 korda on talvel vibama hakanud,oma lollus liig suur kiirus 110 lumisel,jäisel teel.
muidu kui pole 4 vedu prooviud siis mis te ootate.
talv ju ees.
Mul kunagi sõbral oli ZAZ 968. Sai sellega talvel Vastseliinas käidud. Lumes ja lahti lükkamata teel läks ilusti a nii kui jäisele maanteele jõudsime, ütles juht, et hoia nüüd ennast kinni. See masin ei püsinud ju üldse teel- kurvis kiskus otse minema, et seda vältida, pidid gaasi andma a seejärel läks järsku saba käest... ja tagasi reeglina tuua ei õnnestunud. Nii me sõitsime temaga 15-20 kmh.
Proovitud tagaosa käest minek esiveolisega, hakkas pendeldama ja piruett oli käes. Tagaveoga lasin gaasi õrnalt järgi ja tagumine ots oli kontrolli all. Natuke sõita peab oskama. Kui ikka ilmastikuolud ja sõiduoskused jooksevad laiali, siis ei anna midagi teha. Vanasti sõideti talvel suvekummidega ja selliste autodega, kus veojõukontroll ja külglibisemise vastane seade oli juht ise. Nüüd kus kapotialune tarku abimehi täis, on inimesed oskuselt kukkunud koopamehe tasemele. Kurb aga tõsi. Vanad siksimehed on kordades paremad juhid, kui tänapäeva uute masinatega pässid.
Loll töll roolis, pole vahet mis ots veab, kraavi ikka veab. Oskaja roolis, pole vahet mis ots veab, tervelt koju ikka veab. Need esimesed on siin eriti targad!
Igatahes 99% tõenäosusega ostan ma omale järgmiseks esiveo, on üliväike võimalus, et ostan tagaveo ja kui ostangi siis tõenäoliselt BMW E34, E39 või E38, mersu on väike tõenäosus järgmiseks, mingi vana sierra või scorpa ka väike tõenäosus.
E34 mul muidugi endiselt hinges, nii et mine tea.
Kuid ma leian, et ei omagi tähtsust see, mis siin räägitakse, vaid see, et ma ise tunnen, et esivedu on mul kõvasti kindlam sõita ja jään sellega palju kindlamalt teele, kui tagaveoga.
Ühesõnaga loevad ikka mu oma kogemused ja nende järgi ka auto valin omale, eks teised tehke, mis tahate.
Nii või naa on enamus autod esiveod, mida enam ma esiveo ostan ja pean ostma.
Nelikveolisi autosid pole palju võtta, veel enam neid, mida ma ostaksin nii maitse koha pealt, kui majanduslikel põhjustel.
Üldse nelivedu on kulukas.
Kuid eks lahe oleks ju nelivedu ära proovida.
Päris naljakas ostuargument, et mingi veoskeemiga jääd palju kindlamalt teele. Oma senise kogemuse pöhjalt vöiks öelda, et jään köigi veoskeemidega 100% kindlalt teele ja autot valin pigem selle järgi, millisega saan rohkemates olukordades kasutada max lubatud kiirust, seda ka libedamal ja kurvilisemal teel, millisega sujuvad möödasöidud kiiremini ja ilma pulsisageduse töusuta, milline käitub ootuspärasemalt ega paku yllatusi, milline vajab raskemates oludes harvemini körvalist abi jne. Igayks peaks saama aru, et need omadused kuuluvad autodele tervikuna vöttes, mitte lihtsalt veoskeemidele.
Minul isiklikult on esiveoga palju mugavam sõita ja rahulikum ja seda kõigis oludes, milles mina liiklema pean.
nende olude sisse kuuluvad ka rasked lund täis teeolud.
Mina mingit maks kiirust taga ei aja, vaid ohutust.
Musta jääga ma nagunii 90 ei sõida, pigem 70-80, kuna pean 90 liiga ohtlikuks.
Ei hakka siin esi ja tagaveo koha midagi ütlema. Eks vaielge edasi. Kes teab, mida tahab ja millistes tingimustes sõidab, eks see ISE valib, 3-e erineva veo stiili hulgast, millisega ta sõita tahab.
Ma tean, et paljud kiruvad ühte või teist vedu, aga ennem kui kiruma hakkaks, vaataks ennem ikka rehve, rehvi laiust, rehvimustrit ja rehvi mustri sügavust ka. Olenemata veoskeemist ei taha ju auto eriti teel püsida talvel kui mustrit on 3mm ja rehvid aastast 00 midagi. No kui mustrit pole ollagi, siis mis mõtet on üldse kiruda. Loogiline ju, et selline masin niihästi enam teel ei püsi. Ega see auto süü pole. Pigem omaniku ikka. Osta tutikad rehvid alla ja proovi uuesti. Ma olen kindel, et enamike negatiivne arvamus autost ja tema veoskeemist muutub pärast seda.
Nüüd kaldusin küll pikalt jutustama, aga posti tegin siia seepärast, et keegi siin ennem mainis, et sõidad üks nädal ühe veoga, teine nädal teisega. See on ju ideaalne auto, millega seda teha saab.
Nimelt ma mäletan ühte autot mida sai kuskil 00 aasta kandis proovitud, kuid mul ei ole kahjuks enam seda marki ega auto kuju üldse meeles. Auto oli ehitatud vast 90-00 vahel(võin ka pragu aastatega väga rappa panna, aga eeldan et on sellest ajast pärit, kuna kere ei olnud kandiline, seega 80-te masin ta oll vist ei saanud). Oli kas sedaan või luukpära. Igatahes lääne päritolu.
Oli mingi sportlikum madalam auto, millel oli armatuuril üks lüliti. Lülitil oli 3 asendit. Kui ülemine ots all, vedasid esirattad; kui lüliti keskel, vedasid 4 ratast ja kui lüliti tõmmati allapoole, siis vedasid tagarattad. Ja seda nuppu sai näppida ainult siis kui auto seisis kohapeal.
Seda sai ka proovitud ja nii ka vedu toimis läbi tolle lüliti. Kord esirattad, kord tagarattad ja kui tahtsid, vedasid kõik rattad. Mäletan, et võttis tollel ajal karbi täiesti lahti. Kahjuks pole enam tollest ajast inimesi enam alles, et seda neilt küsida, mis autoga tookord tegu oli. Igatahes oli Eesti ARK-is arvel. Saksast toodud auto.
Siit ka küsimus, kas tegu võis olla mingisuguse erimudeliga? Mingi tehase tuuningfirma poolt (nt Alpine, vms) poolt tehtud spetsversioon? Või ka üldse on mõni autofirma taolist masinat valmistanud? Ja kui on, siis mis selle auto nimi ka on? Päris huvitav oleks isegi teada saada, mis masinaga tegu oli.
Sest tavaliselt valitakse ikka ainult 1 vedu, mitte ei panda 3-e vedu ühte autosse. Lihtsalt sellist autot oleks super ju omada-vedu vali vastavalt sellele, milline sulle meedib.
Selline 3 veoga auto tundub tõesti väga huvitav, kindlasti rahaliselt ka kulukam selline masin.
80 piirkiiruse puhul jääks kindlasti raskeveokite hala vähemaks jah.
Kärss peaks kursis olema kas on soomes talvine piirkiirus maanteedel 80 km/h?
Rehv on kindlasti väga oluline auto juures, kuid ka hea rehviga tunnen tagaveo omadusi, aga kõvasti lihtsam on sõita küll jah.
Soomes on aastaringselt maanteedel 80 ja paljud lõigud suviti rohkem, kiirteedel 100-120. Aga kui tahad arutada, tee selle kohta uus teema, siin katsume jääda veoskeemide ja talve juurde.
Mind kah huvitab, mis see 3-erinevat veoskeemi sisaldav auto olla võis? Ei ole kunagi ühegi sellisega kokku puutunud. Kas on selline võimalus, et omanik ise polnud hästi kursis ja ajas kägu enese teadmata? Olen nimelt kuulnud sarnast võhiklikku juttu "mustmiljon" korda Audide puhul, kuidas mõne OMANIKU arvates lülitab see käsipiduri kangi juures olev lüliti sisse neliveo, teise arvates lülitab kõik sillad lukku, kahe lüliti puhul lülitatavat lukku tagasilla ja esisilla jpm sellist lollust. Sarnaseid seletusi kuuleb palju ka müüjate hulgas, kes peaks eriti hästi selliste elementaarsete omanduste osas kursis olema aga ei ole. Samuti jääb natuke segaseks sellise kolme veoskeemi ühte autosse paigutamise eesmärk, kuna tootjad pingutavad eelkõige auto võimekuse osas ja neliveolisena oleks selline auto nagunii võimekam ülejäänud kahest variandist:). Kusjuures olen ka ise kunagi sarnast juttu kuulnud umbes aastal 1990, et valid ühel autol esi-, taga- või neliveo, aga ma ei usu seda siiani...
Nt. Mitsubishi maasturil on käigukasti veona kolm asendit, s.o esisild/ nelikvedu/ aeglustus. Ehk on sellist varianti mõeldud eelpoolloetletud sõnumis?
Eks ta mõtleski vist mingit maasturit, sest taoliste veojõu lülitustega sõiduautot ei meenu nagu. Sõiduautodel sai nt mõnel Jaapani omal(Tsiivik vagoon ja Terssel) tagaveo nupuga sisse lülida, Audil aga difrit blokkida. Mersul, Volksul, Mazdal, Mitsul, Subarul, Pežool, Oopelil ja Pemmil ei saand midagi teha- ta kas oli pidev keskdifriga ülekanne või automaatselt läbi viskosiduri lülituv.
Maasturil oli kas tagavedu, tagavedu koos esiveoga(ehk nelivedu) või nelivedu aeglustiga. Kui maasturil oli pidev nelivedu standardis, siis nupuga(kangiga) sai nelivedu lukustada läbi keskdiferentsiaali koos aeglustiga või ilma.
Armatuuril oli kolm nuppu MB G klassil(noh- sssang jongil ka), mis siis lukustasid igat diffrit ühekaupa kuna vedu oli pidev.
Siin on musta jääga kraavis kaks tagavedu ja üks esivedu, esivedu oli ka kraavis roobastega ja suverehviga.
Üks BMW ka kenasti välja saand ennast.
Just räägitakse seal ka et +4 ja must jää oli maas jupiti, mitte terve tee, just see mida mina räägin.
Võid tunda ühes kohas, et tee korras aga teises kohas pole.
Ja kui isegi kuskil päike paistab, ei tähenda et jää ei võiks olla seal maas.
Paistab, et mõnes kohas oligi jää must kurvis maas.
Tagaveoga pole just eriti meeldiv üllatus.
Misasi see tagaveoga eriti meeldiv üllatus ei ole? See on talv? Või et suverehvid? Sellisel juhul on lähikuudel kindlasti veel toredaid üllatusi varuks;)
Ise viimasest 30st tunnist üle poole rooli taga olnud, üsna pooleks kahe erineva esi- ja ühe tagaveolisega. Esiveolistel all lamellid, tagaveolisel suvekummid. Üllatusi nagu polnud, sest lumi, jäätnud lobjakas ja must jää, see on ju igasügisene nähtus ja tavalistel maanteedel sõitmisel pole nagu veoskeemil üldse mingit tähtsust... Ma vaatan, et esiveoliste fännid armastavad üha enam samastada tagavedu vanemate BMW-dega... ei poolda küll klisheesid, aga vaadake, kes moodustavad suurema osa nende rondistatud BMW-de omanikest, mis lollusi nad teevad liikluses ja mõni ime, oleks imelik, kui nende hulgas ei leiduks inimesi, kes sõita ei oska ja seni vaid BMW hea juhitavuse peale on lootnud. Vabandused kõigi mõistlike BMW omanike ees, kes kunagi lollustega silma ei paista!
Tegelt ma ei saa aru, mis need nelikveoliste juhid siin pidevalt täkkavad, nemad panevad ju kõige suurema hooga puusse ja jäävad kõige kaugemale kinni. Tihti on ka nelikveoliste tagasi saamine kord käest ära minnes päris raske. Kunagi siin kuskil ühes teemas üritas üks inimene vaielda, et nelikveolise auto puhul auto ka pidurdab paremini, tundub, et paljud nelikveoliste omanikud ka nii arvavad, kuigi see nii ei ole!
Pideva nelikveoga autod pidurdavad paremini küll, sest veojõudu rakendatakse kõikidele ratastele. Küll aga on sellest eelisest ilma nn liba-nelivedused.
Muidugi, kui sõita nagu keskmine pereema pooliku kartuli kujuga auto roolis (varvas-kand tehnikat mitte osates, käikpidurdust mitte kasutades ja ebavajalikes kohtades sidurit lahutades) ja pidurdada äkkolukordades ehtalgajalikul kombel - sidur "plärtsti" alla ja ABSile hagu - siis pole mingit vahet, millise veoskeemiga on tegemist.
Vaata, solksolk, see et Sina autost üle ei käi ja Su sõiduoskused üpris kasinad on(Sinu oma jutu põhjal järeldan), ei tähenda et kõik inimesed nii saamatud on. Ole hea ja ära raiu siin sadu komme ühte ja sama jura püha tõe pähe.
Äkkpidurdusel ei hüpata sidurile ja siis pidurile.
Irw, see pidurdus käib korraga, äkkpidurduse koral tuleb manuaalil sidur alla vajutada.
Ma käin autost paremini üle, kui sa arvad, pole vaja siin solvama kukkuda, mina lihtsalt ei hinda oma võimeid üle, erinevalt paljudest.
siduri alla vajutamisest ei juhtu pidurdamisel midagi halba, hoopis kasu on sellest.
Siis saab kenasti pidurdust reguleerida ka piduriga, kui lased piduri lahti on kindlalt pidurdus läinud, aga kui sidurit ei puudu ,pidurdad käik sees ainult piduriga, siis jääb mootor ka pidurdama või hoopis edasi vedama, sõltub olukorrast.
Ühesõnaga libedaga pole see hea näiteks.
Nii, et kindel kontroll piduri üle on hea.
Samuti on mõlemale pedaalile korraga hea vajutada, jalad kuidagi toetavad ja suunvad üksteist, korraga vajutades jne.
Sidurit ei vajutata alla/lahutata/hoita põhjas, nimetage kuidas tahate, eriti ei tehta seda libedaga. See jalgade teineteise toetamise ja siduri tallamise jutt näitab selgelt, et autosõidust tead Sa ikka väga vähe. On Sul jalad omavahel kinni seotud või on mingi puue, et neid sünkroonis pead liigutama. Jalgu, samuti ka käsi, liigutad eraldi, teineteisest sõltumatult, kumbagi just siis ja just nii palju kui momendil vaja. Ja piduri-, samuti ka gaasipedaal ei ole on/off lülitid, milledel on ainult kaks asendit.
Ei tea küll, milliste tõdede järgi teie elate, kuid libedasõidus õpetatakse seda, et äkkipidurduse korral tuleb alla vajutada nii sidur kui ka pidur. Kindlasti ei halvenda see juhitavus olukorras kus tunned, et vedava silla rattad hakkavad pidavust kaotama, siduriga saad sa lihtsalt vedavalt teljelt veo ära võtta. Libedasõidus õpetati ka nii, et piduriga ei juhita autot, piduriga juhitaks, kas tanki või bobcati, rool on selleks puhuks.
Praegune vaidlus pedaalide kasutamisest tuleneb vist libedasõidukoolitustest ja üleüldse sellest, kuidas õpetatakse algajaid. Paraku viitavad siin päris paljud kommentaarid sellele, et ennast kogenuks nimetav juht on küll juba aastaid rooli keeranud, kuid pole sellest algaja faasist sisuliselt kusagile erasi arenenud... Aga see selleks, algajatele antud õpetuste ümberlükkamist tuleks teha palju täpsemalt kui "nii ei tehta" väljendite abil. Seda, mis ajal ja mida vajutada, ei õpita pähe nagu blondidele mõeldud "lahuta sidur", vaid juht peab ikka aru saama, milleks ta midagi teeb ja ka millised ebameeldivad üllatused võivad sõltuvalt olukorrast/tingimustest teda veel ees oodata. Üleüldse kes tahab sel teemal vaielda, võiks teha uue teema ja jääda siinses teemas pigem esiveo-tagaveo talviste murede ja rõõmude juurde.
Päris kindlasti pole tehtud ja ei tehta seeriautodel mingit lahendust, kus nupust või kangist saaks lülitada kas esivedu või tagavedu ja siis veel ka nelivedu.Lülitatavate nelivedudega on koos variant, et kas tagavedu või ilma diffrilukkudetta nelivedu (nelivedu kiire sõidu jaoks) või diffrilukkudega nelivedu aeglase maastikusõidu jaoks. Tänapäevastel kohtab (liba)neliveolistel ka seda, et kaherattavedu on esivedu ja juurde lülitud tagasild.
See mis müstilisi omadusi asjatundamtud omanikud oma auto nuppudele ja kangidele omistavad on vast eraldi teema
Nissan X-Trail ja Mitsu Outlander on elektriliselt ümberlülitatava veoskeemiga, esimese pauguga rohkem ei meenu....siiski- siiski Suzuki SX 4 või midagi taolist on vist sarnase skeemiga
see tagaveolise auto tunnetus pole mingi raketiteadus, kuigi ma nimetaks seda tunnetusele õieti reageerimiseks...see tuleb sõites...iga esimese libeda saabudes on veidi võõras, sest "kommentaator õpib viisakamaid väljendeid kasutama" tunnetab, aga käsi pole veel sisse harjunud...pärast väikest libeda kogemist, hakkab käsi automaatselt korrigeerima ja enam seda libedat niiväga tähele ei panegi...nüüd kui tagaveoga tunnetad oma "kommentaator õpib viisakamaid väljendeid kasutama", et on libe, siis esiveo puhul pead tunnetama peaga, sest ta ei anna niivara libedusest teada ja kui annab, on tavaliselt juba hilja ja kiirusega on niivõrd üle pakutud, et võetakse põllupealt lisa, mis aga ei tähenda, et esiveoline naistekas on....oskaja mehe käes liigub ta väga stabiilselt ja kiirelt edasi
Üks rääkis siin, et pole veel harjunud tagaveoga libedaga selle rooliga korrigeerimisega, et kuu kahe harjub ära.
Kuid, mis see korrigeerimine on?
See on just see, et tagaots hakkab natukene tantsima tagaveol ja kui ei korrigeeri õigel ajal õieti või on väga libe ootamatult libe kuskil, siis lähebki tagaveol taguots tantsima, just sellest ma räägingi.
esiveol sellist jama ei ole.
Ahjaa, mul läks esivedu lauges kurvis miski 80 pealt, taguots tantsima, kuna oli väga libe, kurv ja taga olid üks suverehv ja üks väga halva pidamisega talverehv, sel hetkel.
Selle korrigeerisin ilusti rooliga korda ja korras, tagaveoga oleksin kindlalt teelt läinud olnud.
Gaasi jätsin sel esiveol samasse asendisse, mis oli sõites, tegemist oli siis Ford Escortiga 1,8 diisel 44kw.
Muuseas õues oli sooja +4, oli novembri keskpaik, õhtu kell 7, sõber ütles veel ,et tule julgelt, tee on korras.
Ma õnneks olin ettevaatlik, ja libedaks korralikult läks alles tagasi minnes, kui olin sõbra peale võtnud.
Ees olid all totaalsed pastlad talverehvid, mustrit veel oli märkimisväärselt, aga muster oli nii kõvaks muutunud, et pidamist absoluutselt enam ei olnud, lisaks oli esisild tuksis, sõi paremat rehvi.
Ometi jäin ma sellise autoga kerge vaevaga teele, olukorras kus ma tagaveoga oleksin kindlalt teelt läinud olnud.
Sõitsin edasi miski 5 km ja nägin sirge peal üks sierra teelt väljas ülekatuse, proovisin piduriga õrnalt, esirattad kohe blokkis, tagapidur ei töötanud korralikult:P
Lihtsalt see olukord tõestas mulle ehedelt, kui palju on esivedu tagaveost üle, isegi kehva rehviga, eks neid olukordi oli veel.
Sõitsin selle escortiga ka mööda lund täis teed, taga oli siis juba korralik rehv ja ees endiselt pastlad all, aga sõita oli hea.
Kurvis pidi natuke ettevaatlik olema, et otse ei läheks, tuli seda otseminekut vahest korrigeerida, aga see oli lihtne.
Eks esiveoga peab ka natuke korrigeerima, eriti esiotsa, et rooliga veidi pead pendeldama, kui tee lund täis näiteks, aga see nii vähe ja kerge, et ei anna tagaveoga võrreldagi.
Kiirus on ka hoopis suurem, kui tagaveoga sõita julgen.
Mõtlesin et annan sellise info siis ka edasi, mine kogemustest esiveoga ja tagaveoga talvel.
Samuti on mul üks tuttav, kes palju sõidab ja sai ka tagaveoga hakkama küll, aga ta väga sõimab tagavedu ja pooldab väga tugevalt esivedu.
Millegipärast tean ma paljusid inimesi ,kes ütlevad et tagavedu läheb tantsima teel ja mõni ütleb sama mis minagi, et peab roolis valmis olema, millal nüüd ära viskab.
Ma ei arva, et need jutud niisama on.
Sama rääkis ka mu naabrimees, kes on kaua tagaveoga sõitnud, tal oli kunagi esiveoline opel kadett.
Ta ütles, et tal oli taga hunnik kraami peal, ja sõitis libedaga selle kadetiga kõigist mööda, mitte mingit dramaatikat.
#Ometi jäin ma sellise autoga kerge vaevaga teele, olukorras kus ma
#tagaveoga oleksin kindlalt teelt läinud olnud.
Selle asemel, et rääkida veoskeemidest, räägid Sa JÄLLE OMA KASINAST SÕIDUOSKUSEST! Inimesed sõidavad aastakümneid ju samasuguste autodega, ilusti max lubatud kiirustega ja ei pendelda ei taguots ega ole veel kordagi elus ka teelt välja lennanud. Sina aga lenda(ksi)d oma jutu järgi teelt välja igas kolmandas olukorras ja süüdistad siin veoskeemi selle asemel, et peeglisse vaadata!
Sama mõtekas on "sonida" ka sellest nagu oleks 4WD mingi imevahend libedal hakkamasaamiseks. Ega ikka ei ole küll, kui sõiduoskused pole tasemel. Esiteks on ka nelivedusid väga erinevaid ja vastavalt sellele nad ka käituvad libedal väga erinevalt, olenevalt sellest kuipalju veojõudu erinevates situatsioonides kumbki sild saab. Kui saab tagasild rohkem käitub ka auto sarnaselt tagaveoga, kui esisild rohkem käitub pigem nagu esiveoline. Suures ulatuses muutuda võiva sildadevahelise moendijaotusega neliveoline võib olenevalt situtasioonist käituda nii esiveolisele- või teises situtasioonis tagaveolisele omaselt. Nii, et asi on veelgi keerulisem ja libedal edukama kulgemise, eriti suurematel kiirustel, tagab ta ainult siis, kui ka selle kasutamise oskused on kõrgemad algtasemest.
Seega pole erilist mõtet väita, et neliveoline teeb libedal algajast "ässa". Teeb ehk kusagil fooritaga sirgel libedal kaheveolistega võidu kiireldades ja kuni esimese libeda kurvini, kus ka see neliveoline ise ei sõida, vaid ta tahab ka JUHTIMIST.
Mitte mu sõiduoskused pole kasinad, vaid veoskeemidel on suur vahe.
Kui ikka 90-ga lendad musta jääga kurvi tagaveoga, siis sa ei jää teele, kui sa just proff pole.
Seal lihtsalt lendab külg ette, kuna tsentrifugaal jõud on nii suur, aga pidamist ülivähe väga libeda jääga.
See juhtus mul tollal, kus oli libedast veel vähem teadmisi ,mistõttu ma ei osanud libedat oodata.
Tagaveoga oleksin seal kenasti teele jäänud, kui oleksin osanud libedat oodata, aga kuna ei osanud siis poleks.
Esiveoga aga jäin teele, see tõestab ehedalt, esiveo paremust, talvle tagaveo ees.
Ma just ütlesingi ,et esivedu nõuab vähem oskusi ja on keskmisele juhile sobivam ja kindlam teel, nagu ka mu kogemused seda näitavad.
Ma ei usu elusees, et ta omajagu järsku kurvi lendate tagaveoga väga libeda musta jääga 90-ga, see pole lihtsalt võimalik kuna külg lendab ette ja päästa suudab seda vaid proff, ehk siiis alla 5% juhtidest, kui üldse enam midagi teha annab.
Nüüd ma oskan sellise ootamatu musta jääga arvestada ja ei lendaks enam tagaveoga teelt ära, aga esiveoga võin sellise kurvi läbida palju lihtsamalt, turvalisemalt ja palju mugavamalt.
kuule kõva mees- tsentrifugaaljõudu ei huvita absoluutselt, mis veoga on auto, tema mängib oma füüsikareeglite järgi ja pillutab sinusuguseid rõõmuga lepikusse. ma kahtlen, kas sinu auulis üldse gravitatsioonijõudugi esineb- tekstid sul kõik sihuksed hõljuvas olekus genereeritud...
Esivedu kannatab kurvis rohkem tsentrifugaal jõudu, libedaga, kui tagavedu.
Kuna suur osa tsentrifugaal jõust läeb auto tagasillale ja kuna tagaveol tagaratas veab, sisi lähebki külg ette, kuna vedav ratas teeb antud silla pidamise kehvemaks.
esiveol aga tagasild ei vea, mistõttu ta tagaosa peab paremini.
esiosa aga kannatab selle tsentrifugaal jõu välja ka esiveoga, mistõttu auto jääbki teele.
esivedu hoiab tagaotsa ka sellega stabiilsemana ja lihtsamini juhitavamana, kuna esirattad veavad kogu aeg autot otseks, kuna nad tõmbavad autot järgi.
Anna andeks , solksolk, ei viitsi enam isegi su esseesid läbi lugeda.Peale selle, et sa sõita ei oska, oled sa täiega ka ******st. Saa, palun aru, sa teed ju kõik selleks, et taevaisa ükskord oma näo su pealt ära keerab, kaua sa saatust mees proovile paned. Lõpp võib väga kiire ja ootamatu tulla!
Ma sõidan väga hoolikalt ja ohutumalt, kui enamus juhte.
Tunnista veel siin foorumis midagi ausalt, kohe hakatakse seda sinu vastu kasutama ja fantaseeritakse ise midagi juurde, kuidas asi tegelikult ei ole.
seda sinu hoolikust on siin juba piisavalt loetud.
enamus juhte pole eluski lepikus käinud, sinu juttudes aga muud polegi kui must jää, maanteekraavid ja lepavõsa...
enamus inimesi teab, et lolliga pole mõtet vaielda, aga sina võiksid ka ükskord aru saada, et meie jaoks on su tekstid ja sõiduvõtted ning suhtumine autodesse kui liikumisvahenditesse täisjaburad.
Ma ei ole kordagi võsas käinud, alati on puhas koht olnud ,kuhu autoga sõitsin.
libedaga olen kaks korda teelt väljas käinud, need jäävad vahtralehe aega, ehk siis palju aastaid tagasi.
Vahtralehe ajal kogemused ja teadmised puudusid, nüüd on need olemas.
Aga paistab, et mõni on siin ise loll ja ei oska lugeda.
Nüüd pole enam aastaid libedaga teelt välja sõitnud, kuna teadmisi, kogemusi rohkem ja oskusi, kasutan ka paremaid rehve nüüd.
Muidugi ma räägin mustast jääst, sest see on vastik asi ja sellega peab väga ettevaatlik olema.
solksolk sõidab ikka hea autoga küll.rehvid pastlad,sild tuksis.ja siis veel kiidab takka ,kui tubli ta on.loodan,et sinuga kuskil maanteel kokku ei saa.
Jätke nüüd, seltsimehed. Tema pidi üle elama emotsionaalse kogemuse, kus tuli ootamatult libisema hakanud autot "instiktiivselt" korrigeerima. Ja õnnestunult nagu selgub. Need väsinud kummid lisasid vaid õli tulle... Ta püüab teile korduvalt meelde tuletada oma situatsiooni juba mitmes teemas, a te püüate ikka noore poisi vaimustust teerulliga siluda;-)
Autode tegelikku juhitavust määrataksegi nii, et lastakse n.ö. vabajooksuga (ratastel vedu taga ei ole ehk gaasiga ei juhita) ja suurima võimaliku kiirusega kurvi ja vaadatakse kumb sild hakkab enne libisema väliskurvi suunas. Neutraalse juhitavuse puhul hakkab mõlemast sillast üheagselt libisema väliskurvi suunas. Alajuhitavuse puhul hakkab esisild libisema ja ülejuhitavuse puhul tagasild.
Pidaval pinnal (asfaldil näiteks) eelistab enamus piloote kerget ülejuhitavust, sest see võimaldab teravamalt kurve läbida ja paremat aega saavutada. Libedal pinnal erinevad maitsed ja soovid rohkem, aga tugevat ülejuhitavust ei soovi keegi, sest see aeglsuatb liikumist oluliselt nagu ka tugev alajuhitavus. Kerge alajuhitavus või neutraalne juhitavus tuleb libedal kiireid ringiaegu silmaspidades aga kasuks, ülejuhitavus kahjuks.
Praegu sõidan ma korras autoga ja heade rehvidega, see oli siis.
Ega ma järgmine päev paningi escortile alla taha uued naelrehvid, ette otsmiseks polnud raha tollal.
Naelrehvid pidin nagunii alla panema, lihtsalt oli vaja selleks mingi aeg valida.
plaanisin enne ka osta, aga loobusin, kuna avastasin et esisild on tuksis ja sööb rehvi.
Esisilla korda tegemiseks polnud ka tollal raha, nüüdseks on olukorrad muutunud.
Kuid ma toongi näiteks, et isegi sellises olukorras suutsin esiveoga sõita ilma suurema vaevata, tagaveoga on aga lood hoopis teised.
Käisin eile linna peal driftimas ka oma tagaveoga:) Ainuke talve pluss mis tagaveol on avalduski eile, sai ringi driftida mööda libedaid teid.
Kuid maanteel tarvisõite tehes ei ole eriti meeldiv tagaveoga sõita.
Läbisin selle escortiga probleemitult raskeid teeolusid.
Üleüldse ma vaatan, et paljud inimesed ka siin foorumis, kipuvad ennast pidama marko märtinideks ja schumacheriteks.
Räägivad ikka, kui osavad nad on ja kui lihtne on ikka kiiresti sõita libedaga jne.
Kuid vaadates liiklus statistikad siis just nii õnnetused juhtuvad ja enamus juhte põhjustavad õnnetuse.
Hinnatakse ikka mõnuga oma võimeid üle.
Mina nüüd tunnistan ausalt, et ma pole schumacher, ma ei hinda oma võimeid üle ja saan selle eest siin nüüd peapesu ja nina alla hõõrumist, lisaks sellele veel fantaseeritakse juurde, nagu oleks mu sõiduoskused kesised.
Kuid eks maanteedel käibki ju üksteise üle trumpamine, ikka sõidetakse raskete teeoludega mööd jne, kuni lõpuks end kraavist leitakse või rekka alt surnuna.
Mina aga hindan oma võimeid nii nagu need on ja liiklen hoolikalt.
Kuule solksolk, su mõttemaailm kipub olema ikka päris ebaadekvaatne.
Vaata, see ongi normaalne kui osatakse sõita vastavalt ilmastikule ja teeoludele, ei saa aru miks see on sinu jaoks tabu. Selleks ei pea olema ei Märtin ega Murakas. Need mehed never ei sea liikluses teisi ohtu, ega drifti kuskil parklates.Sul paistavad olema ikka tugevad kompleksid nende suhtes, kes hästi sõidavad. Pane isatsejad kuskile kinniseke rajale sõitma ja näed mis on tulemuseks. Kui juhil on korralik masin ja rehvid , miks ta e peaks ega võiks aeglasemast ka raskemates tingimustes mööduma- see ei näita et ta on Märtin vaid , et ta oskused käivad autost üle. Lõpeta juba see kogenud ja oskustega juhtide halvustamine foorumis.
kuule divex kas sa üldse oled lugenud mu juttu?
Mind hakati materdama väitma, et mu sõiduosksued on kesised, vot sellepärast tuli ka minu järgnev jutt.
Ma ei pea mingit vimma oskajate juhtide vastu, aga pean vimma tühikargurite ja solvajate vastu.
Kuid see on tõsi, et paljud ennast märtiniteks ja kogenut juhtideks peavad ja nii oma maanteel möödasõitudega ja kimamise matsu panevadki talvel.
Pärast on hala lahti, et õnnetus ja võib igaühega juhtuda.
Niiöelda "kogenud" rekkameestega on ka näha, iga tänase ilmaga on mitu rekkat teelt väljas või teel risti.
Mina ei pane ka kellegi elu liikluses ohtu ning saan suurepäraselt tänaste ilmaoludega hakkama.
Lihtsalt on turvalisem ja lihtsam liigelda esiveolisega, samuti rahustavam.
#Mina nüüd tunnistan ausalt, et ma pole schumacher, ma ei hinda oma võimeid
#üle ja saan selle eest siin nüüd peapesu ja nina alla hõõrumist, lisaks sellele
#veel fantaseeritakse juurde, nagu oleks mu sõiduoskused kesised.
Sa ajad omavahel segi kaks täiesti erinevat asja. Just see, et ei hinda oma võimeid üle, ongi kõige ohutum viis liiklemiseks. Paljud inimesed sõidavad talved läbi üsnagi olematute võimetega, kuid ikkagi turvaliselt, sest ei hinda end üle. Kui Murakas või Suumaahher end üle hindab, on ikkagi ohtlikum, sest suuremate oskustega kaasnevad paratamatult ka suuremad kiirused. Hoopis teine asi on kesised sõiduoskused - kui Sinu käes liputab korras auto talvel saba, siis Su sõiduoskused on kesised, sest üle 95% käes seda ei juhtu (norme arvutataksegi 95%+2.5%-2,5%). Lubatud max sõidukiirus mingil teelõigul ongi see minimaalne kiirus, millega need kõige väetimad ja kobamad peaksid suutma autot turvaliselt juhtida. Kui ei suuda, on viga sõitjas. Kui oleks viga juba mitmes sõitjas, siis langetataks sel lõigul koheselt ka kiirust. Aga kuna kasutad igapäevaselt tagaveolist, võiksid driftimise asemel kusagil lennuväljal suurematel kiirustel harjutamas käia. Kui ikka ei õnnestu, võiksid loobuda juhilubadest... või siis käia hoopis läbi Mersu esindusest ja saada oma auto vigade list ning elada üle see "tõehetk", kas suudad vana luksautot pidada või peaksid ehk uuesti ülivõimetega Escorti ostma:)
kärss, mu sõiduoskused pole kesised, sina lihtsalt eirad fakti, et musta jääga ei ole võimalik tagaveolisega autoga ära võtta kurvi, ilma et külg ette lendaks.
Väga lauget on, aga teatud maalt enam mitte, eks esiveol saab ka muidugi lõpuks külje ette, aga selleks on järsemalt külge vaja.
aga Kui on ikka väga libe, siis 90 nagu lubatud on väga raske sõita ja ohtlik.
Kuid sa ei taha vist milleskti aru saada.
Kinnitan vaid, et minu sõiduoskused pole kesised ja sa kujutad midagi muud vist ette, kui ma öelda üritan.
Ma tean mida tagaveoline teeb, sina kärss lihtsalt eitad seda, arusaamatu miks? Tõesti nii suur isu kaitsta ohtlikke tagaveolisi autosid?
TO VVV1: lugesin Su kommentaari mitu korda läbi ja lõpuks jooksis juhe kokku:). St mida Sa öelda tahtsid? Su jutt on kõik loogiline, aga mida selle teadmisega peale hakata? Auto omadus kalduda pigem üle- või alajuhitavusele on ju paratamatult seotud ka veoskeemiga, st vabalt jooksev auto käitub erinevalt vedu pidevalt peal hoitavast autost, erinevalt mootoriga pidurdavast autost jne. Samuti muudab sellises olukorras 1 inimene tagaistmel (või rehviparandusspray või "kitsekeele" asendamine täismõõdus tagavararattaga) mõnegi alajuhitava auto ülejuhitavaks, kuid lisades sinna nüüd veoskeemi ja juhi käitumise võib see kõik jällegi muutuda täiesti vastupidiseks... St juhtimise keerukus + optimaalne sõidustiil selle auto jaoks sõltub ikkagi autost kui tervikust, mitte Sinu kirjeldatud omadusest (st Sinu kirjeldatud "omadus"+veoskeem+lisakaalude jaotus autos+liiklusolukord, mis nõuab vastavat käitumist juhilt jne, reaalses olukorras on neid pisiasju veel kümneid, mis võivad teha neutraalse auto üle- või alajuhitavaks ilma, et juhi käitumise osakaal eriti suureks üldse muutub).
Solgile: mitte mina, vaid millegipärast kõik tagaveoliste omanikud suudavad Sinu väljendeid kasutades eirata järelikult musta jääd. Nii kui on libe, korrigeeritakse kiirust veel enne mingit libisema hakkamist, kui see peaks vajalik olema, mitte ei hakata saba liputama. Su kogemused ei pruugigi kesised olla, Sa oled lihtsalt andetu. Nagu mõni inimene on andetu muusikas, teine joonistamises, kolmas matemaatikas, neljandal on kehv ruumiline mälu, mõned ei suudagi hästi sõitma õppida, kuid saavad ikkagi elus hakkama. See kõik on treenitav, andetu inimene käib muusikakoolis ja suudab ikkagi ühe klaverikontserdi lõpuks maha pidada, Sina samuti omandad muudkui kogemusi ja leidsid omale ühe veoskeemi, millega suudad rahuldavalt hakkama saada - jää oma liistude juurde ja räägi endast, mitte ära määri teistele pähe mingit jura ega kanna oma andetust üle kogu maailmale. Sinust veel andetumad sõidavad näiteks bussiga ja on samuti eluga rahul.
andetu ma kohe kindlasti pole, oeh ei tohi siin foorumis ikka endast rääkida, kohe karatakse kraesse ja fantaseeritakse juurde jne.
Ma kordan veelkord, saan ka tagaveoga hakkama.
Aga kui tuleb tagaveol libedaga kiirust korrigeerida, siis järelikult ei saa piirkiirusega kogu aeg sõita, nagu sa kärss siin väita üritasid.
Kuid point on selles, et alati ei tea, kas on libe või mitte.
Olen toonud väga hea näite, tee on ilus soolamärg, tunned et auto on teel kindel ja tõesti jääd polegi, sa kärss sõidad ju sellisel`juhul 90?
Aga kui tuleb selline laugem kurv, aga mitte väga lauge, kas võtad igaks juhuks kiiruse siis alla 90, kuigi muu tee oli ilus korras?
Kahtlen, et siis kiiruse alla võtad, aga just seal kurvis võibki sind must jää oodata, kus tagavedu viskab külje ette, aga esivedu ei tee midagi või libiseb tal tagaots natuke ja sõidab edasi, kogu lugu.
Kui vaadata liiklus statistikat, siis väga paljud juhid, ikka tõsiselt paljud juhid ei ole musta jääga, kuigi hoolsad.
Sellistele ongi esivedu parem, kuna on lihtsam juhtida, nõuab vähem oskusi ja kannatab rohkem lollust ja läbib libedat paremini, kui tagavedu.
Mina nende juhtide hulka ei kuulu, kes musta jääga hoolas pole, olen selleks piisavalt kogemusi omandanud.
Aga ikkagi mind häirib tagaveoga see musta jää otsimine ja kohtamine.
Esiveoga see palju turvalisem ja lihtsam.
Kui mu sõiduoskused oleksid kesised, siis ma ei saaks ju libedaga hakkama ,ega üldse ei oleks nüüdseks juba aastaid teelt väljasõite vältinud.
Joppamise peale need sõidud tehtud pole, ikka oskuste peale.
Kui mu sõiduoskused oleksid kesised, oleksin oma tööauto ammu kraavi keeranud. Kuna see käitub tänaste teeoludega ikka väga ebakindlalt teel, mida tuleb korrigeerida, millega tuleb arvestada ja millega tuleb hakkama saada.
Samuti ei suudaks ma kesiste sõiduoskuste korral oma tagaveoga külg ees sõita.
Kuid neid juhte, kes miski 90 pealt väga libedaga suudavad vabalt ootamatult teega risti läinud auto tagasi tuua, ilma et nad vastassuunda kalduks kah veel, neid on ikka ülivähe.
Enamjaolt on tegemist ikkagi proffidega, rallimeestega.
Ahjaa, üks mu endine töökaaslane, kes on vanem mees ja kogenud juht.
Tema väitis ka , et tagavedu ikka parem jne.
Kuigi ise ta just sattus sellisesse olukorda, ta sõitis mööda soolamärga teed, hakkas möödasõitu sooritama ja ühel hetkel ei olnud enam tee soolatud vaid oli must jää maas ja ta käis teelt välja ülekatuse.
Ja millega sa kärss ikkagi seletad seda olukorda tagaveol, kui pole veojõu kontrolli on väga libe, sa tahad mööda sõita.
Sul on vaja selleks kiirendada, aga pead gaasi andma väga ettevaatlikult, sest natukenegi eksimust tähendab juba tagaratta ringi laskmist, mis kipub tagaotsa ära viskama ka siis vaikselt või ka järsemini, sõltub gaasivajutusest.
Sellepärast tuleb tagaveoga teha möödasõidud ülima ettevaatlikkusega ja väga jälgida, et liiga palju gaasi ei annaks.
Kuid esiveol, annad sedasi mõnuga suht suvalt gaasi, midagi ei juhtu.
Läheb ratas ringi esiots õrnalt pendeldab kui sedagi, lased gaasi tagasi, kõik ok, kui vaja vajutad siduri alla, mitte mingit dramaatikat.
Juba pelgalt see omadus teeb esiveoga sõitmise tunduvalt lihtsamaks ja vähem närve söövaks, kui seda on tagavedu, loomulikult neid vahesid on veel.
Ühesõnaga, tagaveoga pead sa ikka väga hoolega jälgima, mida roolis teed, seevastu esiveo roolis võid end vähe vabamalt tunda, kuna ei pea seda nii grammi pealt täpselt juihtima.
Loomulikult ma tunnistan seda, et minust on väga palju juhte paremad, aga samas ei pea ma ennast ka kesiseks juhiks.
Sest, kui ma oleksin kesine juht, siis ma selliseid asju ei suudaks, nagu ma praegu suudan.
Loomulikult on osa juhte ka sellepärast minust niiöelda paremad, et nad on julgemad, aga ma ei pea targaks asjatult riskida.
Mul on olnud kõik esiveolised autod, aga kord sai üks talv sõidetud ka tagaveolisega. Ei osanud ma midagi karta ja kogemusest võin öelda, et mulle meeldis rohkem, kui esivedu. Minu arvates ei olnud see küll kuidagi kehvemini juhitav, kui tagumiku ära viskas lasin gaasi maha ja tõmbas otseks tagasi. Peaasi, et rooliga ka ikka oskad midagi teha, mitte ei jää ootama kuni kraavi põhjas oled. Esiveolised kipuvad otse minema, aga tagaveolisega sai kurvides vähe rohkem gaasi antud, kui kippus otse minema ja kurv sai mõnusalt külg ees ära võetud. Möödasõitudel küll ei saanud aru, et väiksema gaasivajutusega juba külg ees. Mõnel libedal ristmikul kiirendades läks vahest külg ees üle ristmiku ja muud ei midagi. Isegi maal täiesti kiilakal jääl püsis eeskujulikult auto teel. Pole vaja igal võimalikul juhul gaasi põhja litsuda, siis ei juhtu küll midagi.
Kokkuvõtteks pole vahet milline vedu autol on, kraavi lähevad kõik ühtmoodi :D
Teemaalgataja küsimuses on sisuliselt vastus olemas. Kas elektrooniliste abivahenditega tagaveoline saab sama kergelt hanges välja kui lihtne esiveoline. Vastus on, et ei saa! Elektroonilised lisad on eelkõige ikka mõeldud saamatutele juhtidele kes ise ei saa hakkama raskendatud teeoludes ja ei taipa kuidas ja kui palju ühte või teist pedaali tuleks vajutada siis selle töö aitab ja üritab ära teha arvuti. Arvuti aga täpselt ei tea mis olukorraga alati on tegemist ja seetõttu need elektroonilised lisad ei ole samal heal tasemel kui proff autojuht. Tegemist on füüsikaseadustega. Esiveolised liiguvad seepärast paremini, et neil on vedaval sillal raskust rohkem kui tagaveolistel tagasillal. Kui tagaveolisel on tagumisel sillal ka mootor siis sisuliselt ta tagurpidi sõidab samahästi kui esiveoline edaspidi. Ega siis vene ajal nalja pärast zigulile talvel ei pandud liivakott pagasnikusse. Ikka selleks, et parem pidamine oleks rehvil maapinnaga.
Elektroonilised abimehed on ehitatud autot kindla peale ära päästma, mitte kiiresti sõitma, tavaautodel siis, ei mõtle siin mingit Mitsubishi Evot.
Ehk siis polegi oluline see, et need abimehed kiiruse maha võtavad, vaid see, et nad auto ära päästaksid ja seal sees olevad inimesd, eks muidugi selle käigus langev kiirus on ka lisaturvalisus.
Paraku tagaraskusega tagaveoline ei ole päris sama, olukord on tegelikult väga lihtne, miks pole.
Sest võtame näiteks paksu lume, kus pole varem sõidetud.
Tagavedu peab lükkama esirattad läbi paksu lume ja ka ennast läbi paksu lume vedama.
Aga esivedu, tõmbab ennast esiratastega läbi lume ja tagarattad veerevad mööda roopaid kaasa.
Samuti ju ajab see tagaotsa tantsima, kui ees on paks lumi , sest see takistab ja tagarattad lükkavad tagaotsa, rääkisin juba ka sellest.
Tagarattad sedasi tagaotsa ära lükkavadki näiteks eriti kergelt, ****u lumega, loomulikult saab sellele vastu teha, aga esiveol seda muret pole.
esiveol võib hakata esiots ära minema nagu ta võib ka tagaveol hakata ära minema, aga tagaotsa ära mineku sellist muret pole esiveol.
Pean silmas siis paksus lumes sõitmist.
Üleüldse on tagaosa pidamine ülitähtis, vaadake või seda miks paremad rehvid tagasillal on ka esiveolisel paremad.
Ja esivedu ei muuda seda olulise pidamisega tagaotsa libedaks, nagu seda teeb tagavedu.
#Kui mu sõiduoskused oleksid kesised, oleksin oma tööauto ammu kraavi
#keeranud. Kuna see käitub tänaste teeoludega ikka väga ebakindlalt teel, mida
#tuleb korrigeerida, millega tuleb arvestada ja millega tuleb hakkama saada.
Jälle ajad Sa segi täpselt samad asjad mis varemgi - teelt sõidetakse välja oma oskuste ülehindamise pärast, mitte sellepärast, et oskused on head või kehvad. Mul vanust juba niipalju, et ilma peal ei suudaks enam võistelda reaktsiooni kiiruses 20-30 aastastega, ometigi on kindlustusstatistikat vaadates kõige riskialtim grupp juhte just alla 25-sed, kelle kogemused pole nende avariide juures sugugi kasinad. Ma lihtsalt ei riski nii palju kui nemad ega taha sõita ka autoga, mis liikluses mu riske tõstaks.
#tee on ilus soolamärg, tunned et auto on teel kindel ja tõesti jääd polegi, sa
#kärss sõidad ju sellisel`juhul 90? Aga kui tuleb selline laugem kurv, aga mitte
#väga lauge, kas võtad igaks juhuks kiiruse siis alla 90, kuigi muu tee oli
#ilus korras? ...just seal kurvis võibki sind must jää oodata, kus tagavedu
#viskab külje ette
Ma läksin Tartusse õppima kohe 90ndate algul, kui meil lääne masinaid veel polnud. Sõitsin zhigulliga ja üsnagi slikkide suvekummidega kogu talve igal nädalavahetusel Tln-Tartu otsa ja lisatöö pärast veel palju muudki Lõuna-Eesti väikestel teedel. Sel autol ei töötanud odomeeter, aga kui ostsin suure tagaveolise Fordi, siis selgus, et sõidan niiviisi aastas maha ligi 100tkm. Nii ka järgmiste autodega. Läks veel aastaid mööda, enne kui elus esimest korda talvekumme sain üldse proovida, naelkummidega puutusin kokku veelgi hiljem, teelt väljas ei käinud kunagi. Kusjuures kõik sõitsid nii, maanteed olidki siis täis vaid zhigulle ja mossesid, mõnel "rikkuril" ka Sierra:). Praegu pole muud vahet, kui lükkan Volvol cruise 90-95 vahel peale ja võtan selle (hetkeks) maha vaid mõne teise liikleja pärast. Korraliku rehviga pole nagu põhjust musta jääd karta (kui veel noor olin, ei kartnud zhigulli ja suverehvigagi, loomulikult sõitsin siis ka kiiremini kui praegu:), aga on VÄGA OLULINE TEADA MUSTA JÄÄ OLEMASOLUST, kuna vastavalt sellele valid omale pikivahed, arvestad möödasõitudel jne. St vist igasuguse KORRAS tagaveoga võib sõita musta jääga julgelt 90-ga edasi, kui teised liiklejad mingeid ohtlikke olukordi ei saa põhjustada (st suurenda oma pikivahe vastavaks). Vahe ongi selles, et esiveoga sõidetakse seal täpselt sama kiiresti (90-ga), kuid nende omanikud ei teagi, kui libe tegelikkuses tee on (esiveolised on reeglina odavamad, odavlahendustena tehtud roolivõimud on teeolude suhtes veelgi tundetumad isegi tuliuutel kiirustundlike roolivõimude puhul jne, st eelised-puudused sõltuvad peale veoskeemi ka auto turusegmendist). See ongi vist peamine põhjus, miks paljud just maanteeautodena talvel tagavedu eelistavad. Linnas tühja autoga ukerdamine on hoopis teine teema, seal kaob enamus tagaveo eeliseid või muutuvad mõned isegi puudusteks. Sama lugu ka jäärajal, kus mitte ei "lösuta" rooli taga vaid keskendud 100% sõitmisele ja planeerid kõiki libisemisi ette, raske leida tagaveolistele vastaseid kuni 2x max lubatust suuremate kiiruste juures, mis maanteedel pole jällegi teemaks.
Ma ise olen sõitnud näiteks hõljukiga ainult mõnikümmend tundi, hakkama saan isegi linnatänavail (korduvalt proovitud), aga hästi ikka ei oska. Ei hakka ju seepeale igal pool foorumites tõestama, et hõljuk ei sobi selleks ja teiseks, kuna MINA EI OSKA, olgugi et oskajamad selle kõigega ikkagi ilusti hakkama saavad... Hõljukisõit on paljuski tasakaaluala ja ma olen kehv/andetu kõigis head tasakaalu nõudvates alades (olgugi et uisutamisega tegelenud lapsest saadik ja lumelauatamisega üle 10a) - ega need suured kogemused mind andekamaks ei tee. Solksolk ei ole andetu mitte milleski, ta lihtsalt ei oska:))
PS ühele teisele foorumi põhiläbustajale: räägime-vaidleme ikka sama nime alt, reeglid kehtivad kõigile. Teistes teemades tehtud hoiatused kehtivad ka siin. Oled nüüd kõigi adminnide poolt luubialla võetud.
