Nüüd istun ise kah maal lumevangis. Stsenaarium muidugi täiesti tüüpiline - kellelgi läks auto "käest ära" (esiveoline kummis tuisusel teel) ja risti ees. Tagant tulid teised autod, ei saanud mööda, neid tuli aga juurde ja lõpuks seisabki tee ääres pikk rivi. On seisnud nii kaua, et on kõrged hanged enda taha korjanud. St neist möödumine ei ole enam vallist läbisõitmine vaid sadade meetrite viisi vaheldumisi poole kuni 2m hanged. Keerasin seal ringi ja sõitsin täiesti omal jõul koju tagasi, vastutulevad (ummiku suunas) autod lasin mööda. Oleks kauemaks sinna jokutama jäänud (kas siis lootusetult kinnituisanud autosid kaevama või niisama teistega targutama), istuks ise kah selles jorus, kust isegi lund lükkav traktor mööda ei mahu... Pakkusin abi, et viimasest alates neid autosid välja sikutada aidata, aga viimase auto juht oli juba ära läinud ja auto kenasti lukku pannud:)) Sellistel väga labastel viisidel tekkivate ummikute põhjusi tuleb otsida tõesti mujalt kui ilmast...
See jutt ei käinudki otseselt veoskeemide kohta, kuna kinni ei jääda reeglina esi- või tagaveo pärast, vaid ikka juhi rumalusest, kes ei tea oma/auto võimeid, ei oska oma tegevusi neile vastavalt ette mõelda. Kui kogu see kolonn oleks taibanud jääda seisma teepeal ümberpööramist võimaldava vahega, oleks see kõigil õnnestunud (esiveolistel ju veel lihtsam kannakat teha kui minul, enne oli ka lund vähem), kuid praegu istuvad nad üksteisel p#rses, keegi liikuda ei saa ja ootavad kõrvalist abi, olgugi kogu muu osa teest täiesti sõidetav vaatamata sellele, et pole päev otsa sahka näinud. Kui ikka ei ole kindel, et läbi saad, ei maksa hakata pressima vaid ENNE ringi keerata ja tagasi minna. Kui auto (või oskused) ei võimalda, tuleks sellise ilmaga auto asemel suusad võtta:)
Kogu see teema ju enamjaolt oskustest räägibki, sest autosid sõidab ringi igasuguseid, st igasugustega on võimalik sõitma õppida. Ka siin kasutavad mitmed sõnavõtjad läbisegi kõiki veoskeeme, kuid kõige teravamalt mingi veoskeemi laitjad aga tunduvad valdavat vaid ühe veoskeemi sõiduvõtteid.
Täna oli mu tagaveolise tööautoga liikumine ikka kohati ääretult raske.
Samas esiveoline ford orion sedaan kerega, vedas mõnes kohas ennast päris kenasti läbi, kus minu tagaveoline tööauto vedas end vaevu läbi.
Olen ise ka märganud, et esivedu on ikka parema läbivusega.
Loodame, et keegi saab oma vitsad selle eest, et teehooldusest rahad ää võeti. Mina pressin juba teist päeva omaga(esiveoga) täielikus stiihias... Minu sõiduki pamper on ainuke sahk sel Lõunaeestis asuval riigiteel. Mootoriruum on lund paxult täis- ainuke asi, mis veel autol töötab, on roolivõim ja diiselmootor ise. Sõit käib nagu laulus: kaks sammu edasi, üks samm tagasi...Möödund talved olid teed kogu aeg lahti lükatud.
Mulle isiklikult meeldib taga ja esivedu korraga, siis ikka koige parem. Kui vedu kandub ikka molemale sillale, siis ei saa need üheveolised kuidagi vastu. Juhul kui keegi on kaugemale joudnudki siis pole see ilmselt autodes kinni, vaid hoopis rehvideis,soiduraja valikul voi kliirensis. Aga nüüd oma kogemustest. Peres on olemas nii E34 520 sedaan kui ka Peugeot 307 universaal ja molematel täpselt samad ja sama palju kulunud rehvid.Mul on garaaz ühes kooperatiivis kus ei lükata lund vahedest ära. Kasutan seda just oma autode hoolduseks ja remondiks kuna see on ette valmistatud vastavalt. Kuni -20 saab vabalt T särgiga tööd teha.Sissesoit käib sinna nii ,et tuleb tee sisse rammida pohimotteliselt ja sama jälge pidi tagasi. Asi on kerge kaldega veel garaazide suunas tänava poolt. Oma Peugeot saab alati tagurdades tagasi aga Bmw saab ainult lumelabida abil voi peale tundi müttamist.Esiveoline ju tagurdades tagaveoline tagamootoriga ja seega super. Kärsale tahaks öelda et asi pole mitte esi voi tagaveos kinni ,vaid hetkelises kaalujaotuses ja auto ehituses.
Tühi tagaveoline ja esiveoline ning samad autod täis lastis pole mitte vorreldavad. Enda 520 nagu kohuhäda lumes tühjalt, samas isa 518 universaal on nagu tank, kuna pidevalt miski 200kg koli taga sees. Samas perega soites Peugeotiga 2 täiskasvanut ees ja 2 last taga on asi palju parem kui pere teise autoga samas seisus. Kui aga molemat autot maksimaalselt koormata siis voib kaalukauss hoopis teisele poole kukkuda. Tegelikult isand Kärss ütles ka juba seda, kuid see tekst oli nii ridade vahel ja pohijutt jättis hoopis teise mulje.Jahuma voibki jääda. Ise ma vaatan järgmiseks autoks 4 veolist soiduautot kuna see oleks piisav ja poleks probleemi tormiga koju joudmisel. Sobra vana B4 Quattro on vahel olnud ainuke soiduk mis liigub omal joul ja veab teist autot sabas kuni paremate tee oludeni.Muideks, see auto on veel madaldus vedrudega. Ma ise pole veel järelveetav olnud, aga naabrid oma Omega ja mittekäivituva Carnivaliga pidevad kliendid.Nende tee on ka koige hullemas seisus peale lumetorme.Ise motlen vaikselt auto peale mis oleks hinnaga alla 200 tuhande,talutava kestvusega,universaal,diisel min.110kw ja voiks olla 4 vedu aga samas olen nous loobuma ka üheveolise kasuks juhul kui ei leia. Margi eelistused puuduvad. Üks näide oleks Volvo XC70. See lihtsalt näide, ei tea muud miskit selle isendi kohta.Vabandan osade tähtede puudumise tottu kuna mu arvutil pole lihtsalt neid.
See täiesti arusaamatu, kui kiiresti ja kui korralikult on Tartumaal ja Tartu linnas teid lahtilükatud! Mul pole monomähkijaga maalt linna tööle minnes kunagi probleemi olnud.
Eks palju sõltub sellest, millist otstarvet keegi üldse foorumil näeb. Kui keegi otsib siit väga konkreetset infot, siis sellisest laiast teemaarendusest on seda raske leida. Samas mulle meeldib pigem just laiem arutelu ja see kui foorum on diskussioonikoht, aga mitte konkreetsete faktide kogumi copy-paste. Maitse asi, aga laime arutelu positiivne külg on just see, et sellistest diskussioonidest võib leida (kahjuks küll harva) huvitavaid mõttekäike.
Nii kitsas teema nagu "kas tänapäevastel elektrooniliste abivahenditega tagaveolised autod saavad hangest sama kiirelt välja kui lihtne esivedu" on mu meelest tegelikult ka üsna mõttetu ja selle vastuseks pole iialgi ühene fakt ja kui vastus ka leitakse pole sellega praktilises elus midagi peale hakata. Selleks aga, et vähegi arutelu moodi asi välja kukuks, peabki teemat laiendama. Nii arenebki see teema loomuliku väitluse käigus selles suunas, et arutatakse kumma veoskeemiga autot võiks eelistada, misjärel tõenäoliselt selgub, et 365 päeva aastas polegi seda hange kusagilt võtta, auto ei koosnegi ainult veoskeemist.... jne...
Täna jäid Tallinnas ja Viimsis liigeldes nö sileda maa peal kinni olemisega (sarnaselt eeltoodud bemaritele, ainult sellist vaalu ei olnud teel) silma järgmised sõidukid:
1) MB Viano
2) Ford Mondeo
3) Ford Focus
4) Skoda Octavia
5) Volvo V40 (või V50)
Lisaks veel üks muhviauto, mis lihtsalt hange otsa tagurdas. Siinsete teoreetikute arvates oleks ta pidanud sealt ilma igasuguse pingutuseta maha sõitma (mõlemad esirattad olid maas), aga millegi pärast anti taas labidale kõvasti valu.
Viano juht vist küll nautis seda kinni olemist, sest niipea kui auto hakkas liikuma vajutas ta nii palju gaasi, et igasugune pidamine vedavalt rattalt kadus ja nii sai ta sellega päris pikalt tegeleda :-)
Sama lollusega paistis silma ka Volvo (Mitsubishi) juht, kes mõned korrad tuuritas ja siis labida kasuks otsustas.
Tegemist oli selliste teeoludega kus jää on kaetud lahtise lumega, ehk siis tõepoolest on libe. Samas oli see Viano ainus tagaveoline mida täna "hädas" nägin.
Rehvivaliku kohta veel üks näide, mis on ühtlasi vastupidine minu varem kirjeldatule.
Kui pere automaatkastiga tagaveoline sai omale selleks talveks alla eelmise talve 205/55R16 naastrehvi asemel 195/65R15 lamellrehvid, siis see auto, mille alt need lamellid tulid, sai omale juhuse tahtel alla uued 205/55R16 naastrehvid. Tegemist on küll sellise autoga, mille talveomadustele on raske ühesillaveoliste hulgast adekvaatset konkurenti leida ning linnaoludes liigub see auto maasturitega samas tempos (maanteel tuleb neistki mööda sõita), kuid sentimeetrine lisa rehvilaiuses muutis auto käitumist siiski märkimisväärselt ja sõites sellise lahtise lume peal, nagu täna teedel domineeris, peab üksjagu rohkem korrigeerimisega tegelema.
Sama probleemi olemasolu tõdesin ka siis kui sõtsin 2008-2009 Nissan Pathfinder´iga (tühimass 2280kg), mis on muidu väga stabiilne auto, kuid talveks paigaldatud 265/65R17 rehv oli selgelt ebamugav valik lahtisel lumel ja lörtsis liikumiseks. Meeldeldi oleksin talveks valinud 245/70R17 kuid minu tarnijal kahjuks ei olnud selle mõõduga lamellrehvi valikus.
Sama kehtib ka kõikvõimalike Land Cruiserite ja X5´te jne kohta. Ei ole kuigi ebatavaline et mõnest sellisest mööda sõidan, sest nende kurvikiirus jätab tugevalt soovida ja oma laia rehviga ei kipu nad läbi lumevaalu ka möödasõite tegema. Tuginedes oma kogemusele nii Land Cruiserite kui ka nimetatud Pathfinderiga, siis ma muidugi täiesti mõistan neid, sest see nõuab natuke harjumist, et reavahetusel rehvid hetkeks tepinnaga kontakti kaotavad ning selle juhtudes ei tohi hakata mingeid imeliigutusi tegema, vaid tuleb hoida auto võimalikult stabiilsena ja vastavalt vajadusele kergelt kiirendada või aeglustada. Kui ESP on sisse lülitatud, siis tuleb muidugi valmis olla ka selleks, et see võib ebasoovitavalt reageerida ja juhi valikute elluviimist märkimisväärselt häirida või lausa võimatuks muuta.
Momendil sõidan jälle esiveolisega, enamuse talvest olen sõitnud neliveolisega tagaveo rezhiimis - suure teeni pääsemise järel pole nagu nelivedu vaja läinud ja lülitanud selle avalikel teedel sisse vaid siis, kui kedagi hangest välja vaja sikutama hakata. St sõidan sisuliselt (tühja!) tagaveolisega nagu varasemategi maasturite puhul ja nagu ka paljud teised maasturid linnapeal. Ei ole nagu põhjust oma seisukohti ümber hinnata, kuigi lumeolud võiksid paljude arvates olla juba väljakutseks tagaveolistele? Kusjuures pole ei enda esiveolise, neliveolise ega naise tagaveolise pärast sel talvel veel kordagi autot lükanud, pukseerida lasknud ega välja kaevanud, labidat ei pannud ühessegi autosse isegi lumetormi ajaks ja ega polnud vaja kah:)
Mis on tüüpiline kinnijäänud pilt kusagilt parklast? Eks ikka mõni mersu või bemari, nina kusagil madalamas või hanges või risti roobastega, rattad maksimaalselt välja keeratud ja gaas põhjas, nii et aur kerkib rattakoobastest. Kuidas sellised olukorrad lahenevad? Kui roolis on naisterahvas, siis reeglina lükatakse välja meeste poolt;). Kui meesterahvas, siis aetakse see mõne kogenuma poolt roolist ära ja sõidetakse auto täiesti omal jõul tagasi tasasele pinnale. St selliste näidete puhul ei saa hästi rääkida veoskeemist, pigem on probleem selle veoskeemi täiesti vales kasutamises.
Kellel on probleeme liikumisega olenemata veoskeemist, soovitaks lasta rehvirõhud madalamale ettenähtust. Piisavalt madalale lastes ja nupulise rehvimustri puhul võrreldav peaaegu lumekettide kasutamisega!
Tulin eile metsade- mägede vahelt ja on ikka suur vahe kas all on korralik mustrisügavus või on seda napivõitu...kui pisukese lumekirmega ei saa väga arugi siis põhja peaaegu kinni sõites on asi selge.
Sellel bemaril tundub suverehv all olevat ja mispärast veojõukontroll väljas oli? Kas selle pärast, et igasugu ISASED siin foorumites ütlevad, et sellega sõitjad on viimased juustud? Oli näha, et on kinnisõtkutud lumi, inimsed said autot mäest üles lükata ja keegi ei libastunud, sealt läheks mistahes veoskeemiga auto üles, kui oleks norm rehv!
See esiveolise video on aga ses mõttes mitte võrreldav, et seal ilmselgelt vesine jää, seal oleks ka inimene lihtsalt alla libisenud. Aru ma ei saa aga jällegi, et miks on vaja siis seal rööpas sõita? Kõrval oli ju silma järgi palju pidavam pinnas!
Ühesõnaga täiesti mõtetud videod mõlemalt poolt ja praeguse talve baasil ütleksin, et asi on kinni enamjaolt rehvis, aga selleks on omaette teemad:)
Kuid sealt mäest üritasid üles saada ju vaid 2 esiveolist, kindlasti oli all, miski kehva rehv.
Rooli järgi, tundub tegemist olevat inglismaaga ja seal ju talve ei tunta ja rehvid ka miskid lõunamaa lamellid, kui mitte suverehvid, nagu saksamaal on miskid lõunamaa lamellid, mis libedale ei kõlba, eriti meie kliimasse.
Samuti sellisele libedusele ei kõlba rehvid, tagavedu poleks ka sealt mäest üles läinud.
Viimastes videotes on ilmselt järjekordselt tegemist saareriikidega ning sealt tõepoolest ei maksa absoluutset tõde otsida. Aasta lõpus just kohtusin jälle Eestis elava iirlasest tuttavaga ning ta pajatas jälle nii mõndagi toredat sellest kuidas sealsed elanikud lumele ja libedusele reageerivad.
Veelkord rehvidest.
Ma olen kaks talve sõitnud nn lõunamaa lamellidega (Nokian WR) ning väga hätta pole kordagi jäänud. Eriti mugavaks hindan selliste rehvide kasutamise seetõttu, et kaks aastat ei pidanud rehvivahetamisega tegelema. Panin nad novembris alla ning sõitsin kaks aastat järjest, kuni panin novembris jälle uued rehvid alla. Viimasel suvel küll tõstsin tagumised ja esimesed omavahel ringi, sest turbomootori mõnude nautimine oli tagumistele rehvidele mõningase kulumiseelise andnud ja need ei oleks hooaja lõpuni lubatud kulumispiirides püsinud :-)
Jää peal oli loomulikult libe aga asja mõistusega võttes õnnestus igal pool väga edukalt hakkama saada ning olen ka varem maininud, et nende samade rehvidega sõitsin ilma probleemideta üles Viimsis Lubja mäest samal ajal kui sealt nii mõnigi tagurpidi alla tuli (kiilasjää ja vesi peal).
Samuti kasutasin lõunamaa lamelli (Continental 4x4WinterContact) Nissan Pathfinder´i all ning käisin nendega isegi 4x4 foorumi rahvaga sulailmaga metsas safaril ära. Libe muidugi oli, sest niipea kui ratta ringi tõmbas tuli lume alt jää välja ja ukerdamist oli üksjagu. Eriti vahva tunne oli mäest alla libiseda täiesti kontrollimatu autoga, peas vasardamas mõte, kuhu ma alla jõudes keerata saan, et puusse ei paneks :-)
Pool talve sõitsin sarnaste Nokian WR-dega ka Renault Laguna´ga (´03) ning ka sellega ei tekkinud ühtegi sellist olukorda mis oleks rehvivalikut kiruma pannud. Täpsemalt selle Renault all esimest korda saingi pikemalt sellise rehviga sõita ning leidsin selle meie muidu üsna kesistesse talvedesse igati mõistliku valiku olevat.
Viimast kahte talve vaadates muidugi ei ole halb mõte ikkagi põhjamaadesse projekteeritud rehve vaadata ning enne kõva seguga lamelli paigaldamist peaks ikka väga hea ülevaade auto ja iseenda võimetest olema.
Selgituseks veel nii palju, et Nokian WR on mudeli NRW järglane ning tegemist on Kesk-Euroopa teedele projekteeritud nn all-season sõiduautorehviga.
Tänaseks on juba mitu aastat väljas WR-i uus mudel G2 ning sõiduautodetel enam WR-i ei pakuta. Ma pole konkreetse mudeli kohta täpsemalt uurinud, kuid on üsna tavaline, et algselt sõiduautodele projekteeritud rehvimudel elab hiljem edasi kaubikute või maasturite rehvivalikus. Nt. sama on ka legendaarse Gislaved NordFrost3-ga, mis on endiselt saadaval maasturite mudelivalikus nime all 4x4IceContact.
Teemasse:
Õige rehvivalik on talvistel teedel absoluutne A ja O ning seda on vägagi põhjust käsitleda koos veoskeemiga.
Arusaadavalt ei ole tänapäevase auto omanik alati päris vaba oma valikutes, sest ostetud sõiduki tõllarattad ei võimalda alati paigaldada teeoludesse sobivat rehvimõõtu/mudelit. Nii pole mingi ime, kui mõni adekvaatse rehvimõõduga esi- või tagaveoline võimsast neliveolisest lahtise lumepudruga kaetud teel väliskurvis mööda läheb - laial rehvil ei ole sellistes oludes lihtsalt mingit pidamist.
Mu hoovi sissesõidul (nn kärsamägi, st lauge kurv väikese tõusuga) on praegu ca 40-50cm kinnisõidetud kõva lund - igasugune auto, mis sellest läbi vajub, istub kindlasti põhja peal kinni, sest ühelgi autol pole kliirens nii suur. Igapäevaselt sealt üle sõitvatest autodest ja rehvilaiustest:
1. Üsnagi ideaalilähedase kaalujaotusega tagaveoline Volvo sõidab selle lumekihi PEAL üsna muretult, rehviks 195/70 ja 15", kannatab ka manööverdada täiesti tühja autoga. Sama võib öelda ka ühe teise samasuguse kohta, millel vaid rehvi kõrgusindeks erinev (65).
2. Minu enda esiveoline suur Volvo sõidab 195/65 15" rehviga seal samuti suht hästi, ainult et gaasiga peab hirmus ettevaatlik olema. St kui vaid piisavalt hoogu sees, saab ühe hooga kogu tee läbitud.
3. Golf oma 175/70 14" rattaga ei taha aga kuidagi liikuda, kuigi rehvi laiuse vahe nii tühine, vbl on põhjuseks raske diisel nina peal, aga ühe hooga seda teed hästi läbi sõita ei suuda. Nii kui tekib oht, et hakkab emb-kumb esiratas kraapima, tuleb jääda seisma, lasta tagasi ja uue hooga tulla, sest gaasi peal hoides kraabib nina üsna lootusetult sisse ja jääb kõhupeale kandma (NB: linnasõidul, kus ongi vaja lumepudrust läbi vajuda, et sealt alt pidav pind leida, on sama omadus eeliseks!!).
4. Mu eriti paigast ära kaalujaotusega (väga raske nina) maasturil on all 235/70 16". Tagaveolisena sõita on enamvähem sama lihtne/keeruline nagu esiveolise Volvoga, st jube ettevaatlikult saab ühe korraga kogu tee alati sõidetud. Selle postituse tegelik põhjus on hoopis selles, mis saab siis, kui esisilla kah järgi lülitan - nina vajub sisse (raske) ja kuna mõlemad sillad veavad, siis kinni loomulikult ei jää, kuid tekitab sinna lume sisse iga kord vähemalt 10-20cm roopad. Masin on ilma keskdifrita, st keskelt jäik ühendus ja esisild saab sama palju veojõudu kui tagasildki (võrreldav keskdifri 100-protsendilise lukuga). Ometi lõpeb isegi neliveolisena pidamine enne esisillalt kui ainult tagaveorezhiimis tagasillalt (sel juhul sisse ei vajugi vaid liigub kinnisõidetud lumekihi peal). Minu jaoks on probleem selles, et kui sealt sisselülitatud neliveoga läbi sõita, tuleb minna jälle labidatööd tegema, et teised poolikuveolised sinna roobastesse kinni ei jääks:) Näiteks Quattrote ja Subarutega sellist probleemi ei teki, kuna neil ei ole keskdifri lukustust.
Ehk see selgitab natuke, miks ma küll ei propageeri talveks laiasid rehve, kuid ise kasutan kas tehasemõõtu või ivake laiemat, aga mitte kunagi kitsamat.
Natuke lähemalt sellest, miks üks või teine kinni kipub seal jääma. Esiveoline liigub põhimõtteliselt nii kaua, kuni pole suuremaid konarusi. Kui ühe esiratta ette jääb konarus ja kohe gaasi maha ei võta (st sidurit ei lahuta), hakkab teine ringi käima, kaevab omale augu ja seejärel teeb seda sama ka konaruse taha jäänud ratas ning masin ongi põhja peal kinni. ISe autos olles on see ülesmäge kinnijäämine (kui esirattad augu tekitavad) tunda nn äkkpidurdusena. Tagaveoga toimub kõik sisuliselt sama moodi, kuid tagavedu jaksab vabalt veerevad esirattad neist väiksematest konarustest üle lükata - kui konarus tekitab takistuse, võib küll üks tagaratas hetkeks ringi käia, kuid autol on inerts olemas ja kuna kumbki esiratas ei ole selle hetke jooksul veel olemasolevalt pinnalt sügavamale vajunud, läheb masin inertsiga üle sellest mügarusest ja kohe leiab ka pidamise kaotanud tagaratas oma pidamise esiratta poolt veel paremini kinni vajutatud jäljes. Ainus võimalus tagaveoline sellises olukorras sisse kraapida oleks lambist gaasi põhjas hoida, mida terve mõistusega inimene ei tee, aga mida näeb väga sageli nii linnavahel kui youtube videotes;) Olgu veel öeldud, et kui suudad välistada selle, et esiveolisel seal esirattad ringi käima ei hakka (korraks gaas maha või lahutad hetkeks siduri), läheb ka esiveoline inertsiga sellest mügarikust üle, ainult et hoog langeb oluliselt (tagarattad ju ei lükka samal ajal) ja niimoodi ülesmäge liikudes on võimalik kaotada hoogu ainult piiratud arv kordi, enne kui masin päris seisma jääb... Sellises olukorras teevad elektroonilised abimehed esiveo juures tõesti imesid!
Kärss, mispärast autonina raksemaks muutub, kui esisild sisse lükata? Kas enne sisse lükkamist esisild ei kaalugi midagi? See küsimus ka, et kui esiveolisel jääb konarus esiratta alla, siis miks see sama konarus ei võiks tagaveolisel jääda tagaratta alla ja saada sama tulemuse?
TO triceps: loomulikult, kas ma väljendasin sama asja liiga segaselt?
TO vints222: Sinu esimesest küsimusest ei saa aru, äkki sõnastaksid uuesti. Teise küsimuse vastuseks, et esiratas on tagaveolisel selle sama muhu juba madalamaks vajutanud. Või kui ei sõida tagarattaga esiratta jäljes (sõidad külg ees), siis esirattas ikkagi veereb edasi mille iganes peale. Esiveolisel esiratas ei veere tühjalt vaid kraabib - kui on pidamist, kraabib edasi ja kui ei ole pidamist, kraabib sisse.
TO naljakas: ma pole kunagi üritanudki ühegi poolikuveolisega sellises maasturi jäljes sõita, see käiks ilmselt ülejõu kõigele. St maasturiga lükkan esisilla välja selleks ajaks, kui sellest tõusust üles sõidan (keerulisem, kuid ei tekita roopaid). Või kui värske tuisk olnud ja ilma neliveota ülesse ei saaks, siis tulen loomulikult neliveoga (saan sügavad roopad), kuid teen pärast jälle labidaga tee enamvähem siledaks.
PS: mu eelmine postitus ei olnud mõeldud üldistamiseks, et igal pool, kus ca pool meetrit kinnisõidetud lund, kuid kurv teistsugune ja tõus teistsugune, kõik täpselt samuti peaks olema. See on lihtsalt mu enda igapäevane teekond, mida siin sõnavõtjaist päris mitmed on ka oma autodega sõitnud, nii esi-, taga- kui neliveolistega. Näide oli lihtsalt nende autode kohta, mis seda sama teed iga päev sõidavad, mitte mõnikord külla tulles. Sõita saab praegu siiski nende kõigiga, see teekoht pole nii hulluks veel läinud kui möödunud talvel.
Kärs -just nii sa välj3endusid.Isegi lukustatud keskdifriga,kus rattad pöörlevad võrdse kiirusega,kaob sul pidamine esisillalt enne kui tagasillalt..Kuidas seda pidamise kadu siis tuvastada.Rattad hakkav ju ühel ajal läbi libisema.Mitte nagu CrV-l kus esimesed natuke kaabivad ja siis võtab tagasila järgi.
Mul lukustatud keskdifriga,kui läbi libiseb,siis ikka samal hetkel.
Võibolla polegi siin sõna "läbilibisema" see kõige õigem, sest läbilibisemise asemel liigub auto edasi peaaegu läbilibisemata. Seda "läbilibisemist" esineb vaid nii palju, et veerev esiratas ei tekita roobast ilma nelivedu sisse lükkamata, kuid neliveolisena kraabib ka esiratas, nö lõhub pinnast (kinnisõidetud lumepudru) ja vajub natuke läbi.
Aga varsti läheb "lõbusaks", lubatakse pikemat sulaperioodi...
ok sai kah Kärsa jutust selles teemas julgustatuna :D selleks talveks tagaveoline soetatud ,
juba esimene päev jäin 2 korda kinni ja selleks, et mitte venida nagu penskar tuli ikka külg koguaeg ette lasta, et vähe kiiremini liiguks - see oli siis tühja autoga sõites - pagass tühi, paak tühi :D ja üksinda autos.
nii, sai paak täis lastud, pagassi kah mingi 30-40 kg pandud, läks juba paremini edasi, vähemalt künkaid ületades ratas enam tühja ei lasknud, asi seegi.
aga tahaks nüüd tagaveo ekspertidelt teada, et kuidas vältida näiteks sellist olukorda kui ma sõidan vaikse hooga hoovi sisse, alguses on kerged rööpad, hoovi sissesõit on kerge tõusuga ja tee kalle on natuke paremale ning siis tagaots ära libiseb nii, et terve auto vajub vastu 1,5m kõrgust lumevalli, edasi ei saa, sest parempoolne ratas laseb ringi, kuna lund on nii palju siis ei mahtunud ka rohkem vasakult poolt sõitma, ja alguses olevad rööpad on nagunii suuna kätte andnud.
Mul läks ca 15-20 minta, et ennast sealt välja jõnksutada ja kaevata - oleks ka kiiremini saanud aga siis oleks külje mõlki sõitnud.
ahjaa rehvideks olid mingi 6-7 mm lamellid :) isiklikult arvan, et kui oleks nael siis oleks palju parem aga noh te ju väidate, et tagaveoline ei ole halvem esiveolisest seega peaks lamell ka töötama.
Esiveoga pole antud kohas probleeme olnud.
veojõukontrolli tõesti pole, pmst kui juba esimese käiguga ja peaaegu tühipööretel vaikselt veeredes saba ära vajub kas siis veojõukontrollist mingit abi ongi?
Veojõukontroll vist ikka natuke laseb ringi ka, sõltub masinast, seetõttu kui nii libe, siis vist ei aita jah selle külglibisemise vastu, tuleb sul masinale lihtsalt naastrehvid alla panna vist:(
Päris nii see kõigil küll ei ole, see mingi kuskilt kuuldud stamp väljend sul ja jutt käis libedast pinnast, mis jõudu sul seal vaja on, pole nagu igast ****a ka mõtet kirja panna, mida sülg suhu toob!
TO kkzxxx: mis tagaveoline? Nagu siit teemastki aru oled saanud, on olemas nii häid kui halbu igasuguse veoskeemi juures.
#sõidan vaikse hooga hoovi sisse, alguses on kerged rööpad, hoovi sissesõit
#on kerge tõusuga ja tee kalle on natuke paremale ning siis tagaots ära libiseb
#nii, et terve auto vajub vastu 1,5m kõrgust lumevalli, edasi ei saa, sest parempoolne
#ratas laseb ringi, kuna lund on nii palju siis ei mahtunud ka rohkem vasakult
#poolt sõitma, ja alguses olevad rööpad on nagunii suuna kätte andnud.
Päris huvitav, miks peaks tagaveoline kogu küljega tee kallaku suunas ära vajuma, kui veavad ainult tagarattad? See, et tagaots pidamise kadumise järel ära vajub, on igati loogiline, aga miks ka esiots?. Kuna ma sõidan igapäevaselt sarnastes oludes hoovi, siis probleem tekib just esiveoga, millel vajub nina väliskurvi kallaku suunas ära, sest mäest ülesse saamiseks on vaja anda piitsa, kuid see halvendab pidamist veelgi... sama lauset edasi lugedes jääb mulje, et see esiots vajub lausa roopast välja tee kõrvale? Kui suur see kalle siis õieti on? St Sa kirjeldad üsna täpselt seda situatsiooni, kust mu taluteel esiveolised edasi ei pääse, kuid tagaveolised tulevad ilusti (erandeid mõlema hulgas). Jääb mulje, nagu jätaksid midagi praegu rääkimata... on need roopad nii jääs ja sügavad, et sealt pole lootustki välja keerata ja roopad ise lähevadki sinna 1.5m hange? :)
kkzxxx-i olukorrale mingit ühest soovitust esimese hooga raske anda. Ma tavaliselt ei mõtle mida sellises olukorras teha ning tegutsen tunnetuslikult. Kirjelduse järgi küll jääb mulje, et mingi oluline aspekt on jäänud märkimata. Miks on tagaratastel nii vähe pidamist, et auto nö paigal seistes ära vajub?
Kui on tegemist sellega, et auto on lihtsalt väga halva kaalujaotusega, siis vist pole midagi targemat teha, kuid kaaluda kitsamate rehvide paigaldamist. Samuti on sõites oluline arvestada, et tagaratastele jõuaks nii vähe momenti kui võimalik s.t. vajadusel tuleb sõita kõrgema käiguga. Nt. minu 3,0R6 150kW automaatkastiga Volvo 960 on 80% maksimummomendist saadaval juba 1000rpm juures ning talvisteks oludeks on käigukastil selline reziim kus kasutatakse ainult 3 ja 4 käiku. Enamasti saab ilma hakkama aga paaril korral on sellest ka abi olnud.
Kui auto ka otse sõites tahab külge ette ajada, siis esimese asjana ikkagi tuleb meelde rehvivalik ning sealt edasi peaks kontrollima, et ega autol esipidur(id) pole peale jäänud?
to kärss - sügavamad rööpad on alguses, see hoiab nagu teel aga kuna tee keskkoht on kõrgemal, siis sellest keskkohast ongi kalle kuni lumevallini, ja päris terve auto ära ei vaju aga noh kuni esitiivani on vastu valli, ja ei jäägi muud üle kui seda valli natuke lõhkuda ja püüda tagasi lasta autot ja jõnksutada.
Kui see tee oleks olnud täiesti puhtaks lükatud siis poleks vasti isegi suur probleem aga seal on kinnisõidetud lund, ja kahjuks on see parempoolne teeäär palju libedam.
Kuna igapäev vaja sõita siis minu lahendus oli raiuda lihtsalt nö rada sisse paremale rattale, et kuskile ei vajuks
to ddig ega ta niisama sõites ei ajagi külge ette, lihtsalt kui sul on vaja sõita sellises tempos nagu sa näiteks esiveolisega harjunud oled, siis tuleb ikka gaasi vajutada.
Siin oli juttu veel veojõukontrollist - ei meeldi ka mulle see asi, kuna see poob kinni vastavalt ratta läbilibisemisele, kuid olenevalt olukorrast võib teatud piirini (gaasipedaaliga juhitav!!) läbilibisemine olla väga vajalik edasi liikumiseks.
Elektroonilistest abimeestest hindan palju kõrgemalt EDLi (elektrooniline difrilukk), mis ei pidurda kunagi kahte vedavat ratast korraga, vaid jagab ainult veojõudu vastavalt vajadusele ja see on täielikult gaasiga juhitav (auto otsustab juhi eest vaid jõu jagamist, mitte jõu hulka). Sellise lahendusega ei teki kinnipoomise efekti ja EDL tõstab auto läbivuse üsna samale tasemele nt torseniga, astub kergelt kannale isegi tõelise difrilukuga masinatele.
Paned ühe ratta jääle ja teise lumele ning imestad, miks ei liigu? Provotseerid või räägid tõsiselt? :) See pole ju enam üldse jutt veoskeemidest. Sel juhul vajad mitte ühe- vaid vähemalt kaherattaveolist autot. Esiveoliste hulgast sellise leidmine on paras väljakutse:)
Mul endal libedusetase ikka ühtlane. Kuid auto kaalujaotusest rääkides nt kõik tagaveolised Volvod (neid pereringis juba 3tk, lisaks mõnelgi sõbral) liiguvad selles (st muus osas vägagi samasuguses kohas) vaatamata üherattaveole paremini kui Hiace oma kaherattaveoga.
kõik värk oleneb autost ka olen sõitnud 525 siis natuke kia-ga ja nüüd on a4 ja bemmil on ikka tyhjalt kohalt võtuga minnes päris suuri raskusi et kui kuskil ristmikul kellegile teed tahad anda ja kaugelt näed veel mõnda autot siis ikka vahest pidi mõtlema kas jõuan enne autot ära või ei sama oli kiaga aga see esi vedu sellel oli tingitud võib olla sellest et tegu kerge autoga.praegu lasen audiga ringi ja see auto talvel kohalt minnes ikka läheb ilusti minema muidugi audi on ka esivedu.Aga kõik oleneb autost ikka mitte sellest et mis vedu nüüd parem on.
Sinu tagaveo vs esiveo start on minu arust 99% rehvides kinni, suvel oleks natuke ka samade võimsuste juures veoskeemis erinevus, tagavedu läheks natuke paremini, aga talvel vahet pole.
to: Kärss
Loomulikult on teatdu oludes vaja, et ratas käiks ringi kiiremini, kui auto liigub ja kaabiks seda jama eest ära, et pidamist leida, aga ma rääkisin kiilasjääst, kus auto juba tühikäigul ratta ringi võtab:) Ise olen rohkem kogenud audi ESP tööd, mis hakkabki seda läbilibisevat ratast kinnipidurdama haarates läbi differentsiaali seetõttu kaasa ka teise ratta, kui aga sellest ei piisa (kust iganes see info pärineb, äkki tagaratastelt?) piirab ka mootori pöördeid, kui aga ESP väljalülitada, siis pöördeid enam ei piira, aga ma olen aru saanud, et see ühe ratta pidurdamine toimub ikka ja tekitatakse mingil määral kaherattavedu, kas ka mitte 2000 7-seeria bmw-l pole midagi sarnast ja ilmselt ka paljudel teistel. Eriti vajalik on selline abimees minu arust aut kastiga masinate puhul, sest pole nii vahetut tunnetust ratta ja pedaali vahel (ei saagi vist olla).
Loen mingeid müüte siin ega saa aru miks helvetti päralt inimesed oma sissesõiduteid lahti ei lükka (lase lükata)??
Väike nuts sahamehele pole võrreldav selle kütusekuluga mis hangedes istudes maha raisatakse.
Või miks lumekette ei viitsita kasutada?
Olemegi kõik sellised egokääbused või?
Sõidan siis minagi juba 4. aastat tagaveolise automaatkastiga MB-ga ja selle aja jooksul vaid korra kõhu peale ennast kinni parkinud. Igasuguste lumetormide ja tuiskude ajal saanud normaalselt liigeldud.
Samuti on mul erinevatle põhjustel tulnud kokku puutuda venna ja sõprade esiveolistega ning pole samuti kinni jäänud, samas on ju sõidetud iga ilmaga pea igasugusel maastikul (tõepoolest pole Männiku karjääri roninud, seal oleks küll kohe kinni vist). Kuna enamus ajast olen sõitnud tagaveolisega, siis esiveoga külglibisemisesse sattumine on poole hirmutavam, kui seda tagaveolisega, sest tagaveolisega saab libisemist kontrollida, kuid esiveolisega hakkab auto rohkem laperdama ja juhitavus tunduvalt kaootlisem.
Muidu nagu suurt vahet polegi, tagavedu mugavam, esiveoga saab veidi kiiremini sõita, kuid kõik taandub lõppude lõpuks ikkagi mõlema veoskeemi mõistmisele ja siis pole ka probleeme. Kui keegi siin räägib, et jäi esimese päevaga veoskeemist olenemata kinni, siis tasuks ikka pilk peeglisse heita ja midagi enda mõtlemise ning sõiduoskustega ette võtta. Usun, et meil on praeguseks hetkeks piisavalt libedasõidu radasid avatud, et saaks käe soojaks sõita. Peale seda on sõit tunduvalt lihtsam ja ei teki ka tavaliikluses "hädasid".
Loen ja imestan, kuidas saa üldse väita, et tagavedu talvel esiveost, kuidagi parem on?
Esiveol on raskus veoratastel, tagakere töötab stabilisaatorina, tagaots ei ole libe, kuna tagarattad ei vea.
Tagaotsa pidamine kurvis on aga väga oluline, tagavedu muudab tagaotsa aga libedaks.
Sõitsin ka aastaid tagaveolistega, nüüd sõidan juba ammu esivedudega, hetkel 2005a audi a6 ja no super on sõita libedaga, tagaveod venivad ees, ma lähen jumala rahuga mööda.
Esivedu on ilmselgelt põhjamaa auto ja tagaveost tunduvalt parem, tagavedu on isegi libedaga ohtlik, pidevalt külg ees, pole mõtet siin mingit immi ajada, et tagavedu külge ei loobi, loobib ikka küll ja mõnuga, iga vähimgi gaasivajutsu kutsub esile sabaliputamise ,sega isegi uhiuuel 7-sel bemmil.
Tagavedu paremust võivad väita vaid vanakooli mehed, kes esiveoga sõita ei oska ja sellega eriti sõitnud pole.
Olen viimasel ajal vaid esivedulisega sõitnud ja oma hoovi sisse-välja sõit on olnud probleemitu. Täna naine helistas, et kui koju jõuad siis hoovis võid kinni jääda sest külas käinud univeersaal BMW sonkis pool tundi seal välja saamisel. Ometi oli manuaal kastiga ja tagavedu nagu siin foorumis paljud parimaks talvekäruks peavad. Koju jõudes sain siiski sealt songermaast oma esiveolisega kergelt läbi.
Kas nüüd tõesti saab ainult BMW juhti oskamatuses süüdistada?
Eelmise kommentaari kohta: mida selline üksiknäide tõestama peaks? Vist sama palju, kui suvalises poeparklas kinnijäänud esiveolise nägemine - süüdistada nüüd sellise informatsiooni hulga juures autot või juhti? Aga Sinu näidet olen valmis küll uskuma - pane aga tagaveoga kokku raske mootor, automaatkast ja kehvad rehvid ja isegi kogenud juhil võib tekkida probleeme. Samas kui vaja liikuda ikka kogu perega, st auto on raske, ei teki naljalt probleeme isegi automaadi-raskemootori-kehva rehvi kooslusega, sest nagu juba varem näitena toodud, keskmist kasvu koer taga koormab tagasilda ca sama palju kui keskmiselt terve mootor esiveolisel, terve pere juba märksa rohkem ja nendes tingimustes jääbki esiveolise eeliseks vaid vedavate rataste pööramise võimalus... St vaadake ikka, kus ja kellega sõidate ja ostke auto nende tingimustele vastavalt, filtreerige hoolega mida loete, enne kui järeldusi teete! ;)
Ma ei teinud ju ühtegi järeldust. Vaid kommenteerisin juhtunut. Ja ei ole ma ühegi veolise vastane. Kui sulle-mulle-talle nii meeldib siis see ongi parim. Ainult tahtsin seda fakti just rõhutada, et see tagasilla ülemvõim ikka lumes edulises sonkimises ka nii ülekaalukas pole alati kui Sa, hr Kärss, siin varem oled maininud.
Kärss:keskmist kasvu koer taga koormab tagasilda ca sama palju kui keskmiselt terve mootor esiveolisel
Pole ikka naljajuttu ka mõtet siinkohal ajada. Et asi korrektsem oleks, peaksid "bernhardiini" pagasnikusse toppima.
Tagaveo kerge (koormamata auto) eelis tallatud lumes on ikka väga kitsas tingimuste piirkonnas, mida Kärss kipub laiendama kogu talvetingimustele. See kitsas piirkond on olemas ja vaid siis kui esirattad tihendavad ja tagumised läbi ei vaju. Aga see on vaid väga "ideaalne" olukord ja kestab enamasti 100 meetrit või ka 10 meetrit ja kui see lõppeb on häda käes, kuna tagasi tagavedu tulla ei taha ja vajub kaapides jälgedest välja... Esivedu tuleb tagasi palju paremini ja piisab väiksest hoovõtust et liikuda jälle edasi.
Tegelt nagu seda tagarataste mitteläbivajumise juttu ma ei usuks... Tagumised veorattad mitte ei vaju(sic!), vaid kaevuvad ennast läbi lumekooriku. Ja nüüd jõuamegi asja tuumani- paljud juhid sõltumata veoskeemist ennast lihtsalt süüdimatult kaevuvad lumme... ja pärast ädaldavad.
Letsole: Koer on ca 1m tagasillast tagapool (praktiliselt kõik koerad magavad vastu tagaluuki, et ettepoole paremini üle seljatoe näha), esiveolisel ei ole mootor mitte 1m esisillast eespool vaid raskuskeskmelt ivake esisillast tagapool. Koolis oled käinud, arvuta välja, kui raske peab olema koer, et sillale langeks sama suur koormus nagu nt 120kg mootoril. Tagaeolise tagasild on juba niigi raskem esiveolise esisillaga võrreldes (tagaveolise esisild u sama raske). St see on juba siin läbiräägitud jutt, aga kui seda osa teemast lugenud pole, siis mõtle läbi ka enda jaoks. Kui mõelda ei viitsi, võta garaazhist jalgrataste vedamise raam ja pane sinna peale 2 jalgratast (olenemata auto veoskeemist) - need 2 ratast ei kaalu suurt midagi, aga jõuõlg tagasilla suhtes on nii suur, et igasuguse auto saba vajub silmnähtavalt madalamale. Siit ka põhjus, miks 15kg killustikukott pagassi tagaservas mõjutab auto läbitavust umbes sama palju kui mitu inimest autos. Ise ei kasuta absoluutselt mitte mingit lisaraskust (isegi mitte labidat) mitte üheski tagaveolises, talvel nagunii paak suht täis (et ei tekiks kondentsi) ja sellest raskusest on juba enam kui küll, et neid müstilisi kinnijäämisi vältida, millest siin teemas pidevalt räägitakse. Ma ei ole ometi masohhist, kui neliveolist kogu talve tagaveolisena kasutan, kui hoovis olemas ka esiveoline:))
Kärss, ka esiveolisel on mootor-käimar koos difriga, ümber mootori pudinad, jm. 200-300 kg, mitte 120.
Ära unusta, et esiveo puhul on veoratasrte juhitavus vähemalt samaoluline, kui mitte isegi rohkem oluline. ja see on see, mis toob labida ja lükkajate abita auto omal jõul lumest välja.
letso jutt naelapea pihta.Tagaveolise eelis ongi äärmiselt kitsas tingimuste vahemikus.Enamasti piirdub see tõusuga Kärsa väravas.Muud olukorrad esivedu etem.
Kärss.mis jura sa ajad,kõiges tavaliselt.isegi see teada et koer magab k6igil vastu luuki,,ja kaks jalgrattast küll ei koorma märgatavalt autot.sõida oma tagav. Volvoga seal hangede otsas ,ja ära püüa pidevalt mingit ulmet siin kõigile tõestada.normaalne on et lumi lükatakse ära ,mitte terve talv ei jaurata seal hange otsas.ja kuhu siis see talv sul need jahukotid jne kadusid mida muidu külameestele vedasid alati,ei sõitnud ju kunagi tühja autoga.ja samas kui koormad oma tagav.et läbivust oleks siis pole sul jälle juhitavust.
Letsole: alati, kui mõni esiveo suur austaja toob välja selle kaalujaotuse ja ma sellele vastan, siis millegipärast viiakse jutt kohe esiveo pööratavatele vedavatele ratastele:)). Aga see ongi ju õige, ma pole kunagi selle vastu vaielnudki, see just ongi esiveo suurim eelis. Samas pole selle eelisega eriti midagi peale hakata, kui vaja läbida kilomeetrite viisi kinnituisanud teed, kuid see on äärmiselt oluline linnasõidus, parklates manööverdamisel jm. Just sel põhjusel teevadki linnas ilma esiveolised ja maamehed jätavad oma esiveolised mõneks kuuks seisma ja sõidavad selle aja kasvõi mõne odava Zhigulliga, sest liikuda on vaja. Täpselt sama tendents mitte ainult Eestis maapiirkondades vaid ka Skandinaavias. Kes on jõuakam, sõidab talvel tagaveolise asemel muidugi nelivedusega, aga see pole siin praegu teemaks.
Punktikesele: ära oleta, mine tee katse nende jalgratastega, pane kasvõi joonlaud konksust maapinnani ja ära ainult ütle, et ka Sinu autol on taga nivomaadid:)). Kui oled koera pidanud, tead isegi, mõttetu sel teemal edasi vaielda. Pole ma kunagi külameestele midagi vedanud, järjekordne väljamõeldis. Põhjustest, miks lund normaalselt siin lükata ei saa (miks mul peale tuisku hommikul tööle minnes selle teadmisega midagi peale pole hakata), on juba juttu olnud, ei hakka end jälle kordama. Samas viimane lause väärib täiesti vaidlemist:) Miks Sa väidad, et pole juhitavust? Libedal teel on esivedu juhitav/tunnetatav ainult esisilla kaudu, tagavedu nii esi- kui tagasilla kaudu. Lumes on esiveol ühed ja tagaveol teised eelised. Siinkohal küsikski, et kas tagaveo koormamine nii palju tagasillast tagapool on üldse võimalik, et see auto nina hoopis kergemaks teeb? Kahtlen, aga kuna Sa sellise väite kord õhku viskasid, siis äkki selgitad lähemalt? Roopast väljaronimisel on esiveol kindlasti eelised, kuid jällegi on sest enim kasu linnas parklates, majadevahelistes hoovides jm, maal kriitilises olukorras esimese-teise käiguga sõites ei tunneta seda vahet, kuna kriitiline on see, et üldse edasi suudaks liikuda. Pigem on juhitavus tagaveolisel selle arvelt paremgi, et pööratavad rattad ei kraabi=peab paremini. Ma ju ei ülista tagavedu, vaid ühe veoskeemi kummardamise asemel leian, et kõigil veoskeemidel on oma kindel nish maailmas, kuhu nad paremini sobivad. See paremini sobimise vahe on tõesti märgatav aastas vaid üsna lühikesel perioodil ja enamuse aastast sõidangi sellistega (juhtumisi kõik esiveolised), mis meeldib autona tervikuna rohkem ja veoskeem ise erilist tähtsust ei omagi.
. mis selles jalgrataste poolt auto koormamises nii eriskummalist on?
Olen mingil hetkel seda konksu otsas käivat raami üksjagu kasutanud ning isegi 700kg kandevõimega maasturil vajutab konksu otsas olev ratas tagaosa allapoole. <500kg kandevõimega sedaanil vajutasid kolm ratast autot nii palju allapoole, et tekkis juba oht, et rattad võivad maad riivata.
P.S. Ka Nivomat vedrustusega autol vajub koorma lisandumisel auto allapoole. Tööasend saavutatakse sõitva autoga. Elektrilise ajami puhul muidugi kompenseeritakse koheselt.
Kärss.Jäi mulje et pidasid silmas katusel jalgrattaid.minu viga. No aga see väide et koer sama mis esiv. Mootor on ka ikka täielik jama. No kui koer just 70kg pole. Et see taga olev raskus mõjutaks juba esiv. Pidamist peab algama 100kg umbes. Ja miks pean selle vastu luuki panema ? 15kg ei m6ju küll veel tuntavalt. Samas mis vahet esiv. Või tagav. Kui auto täielikult koormatud ja pagas ka tāis on ikka nina õhus ja juhitavus nõrk. Ei oleta siin midagi ega pole ka vaja sendim. Mõõtma minna.niipalju jagab iga inimene loogiliselt ka neid asju. Ja on samuti sõidetud kõigega juba 30a .ega polegi midagi ühegi veo vastu,ja ka k6igiga igas olukorras edukalt ja vabalt hakkama saab. Aga jah need tagav.eelised mõnes hetke olukorras ei kaalu seda kõike üle. Ning miks pean sama läbivuse nimel autol lisaraskust vedama ,ei näe mõtet.ning see et tagav.lisaraskus taga parema Läbivuse nimel,,samas väheneb auto kliirens tānu sellele,ning oled ikka probleemi ees,ning veel tänu raskusele tagasiļlal,või koerale pagas.esiots kergem ,ja läheb l6busalt m6ne tõusuga,kaldega, kurvis otse. Pole keeruline sest arusaada,ja tead ka ise neid plusse,miinuseid tagaveolisel nii koormatult ja ilma. Muidugi on raskelt koormatud esiv. Eriti talvel raskesti juhitav jne. Aga üldiselt sõidab rahvas max 2 inimest autos.ning siis ikka esiv. Edulisem.
Ma ei teagi, on see väide tõene või mitte, aga vaatamata sellele, kuidas elab enamus, on mõnedel inimestel siiski ka pered;) Sellepärast ma ei esitagi siin mingeid soovitusi, vaid räägin puhtalt omadustest. Igaüks teab ise, millistes tingimustes ta sõidab ja mis omadused tema jaoks olulised on.
#Ning miks pean sama läbivuse nimel autol lisaraskust vedama ,ei näe mõtet
Ma kah ei tea miks peaks. Sellepärast ei veagi. Oma last ma näiteks LISAraskuseks ei tahaks nimetada...
Selle auto saba koormamise katse rattaraami abil soovitan tõesti ära teha (saab teha ka esiveolise autoga), see mõjutab tagasilla koormatust rohkem kui arvata julgeks.
#sõidetud kõigega juba 30a .ega polegi midagi ühegi veo vastu,ja ka
#k6igiga igas olukorras edukalt ja vabalt hakkama saab. Aga jah need
#tagav.eelised mõnes hetke olukorras ei kaalu seda kõike üle.
Müts maha oponendi ees, kes vaidlusse laskudes on vähemalt enda jaoks selgeks teinud, miks ta ise just nii teeb, nagu tal kombeks on! Mitte nagu siin mõned, et jumaldab ainult ühte veoskeemi ja korrutab lehekülgede viisi, et ainult see üks ongi see ainus õige ja et tagaveoga pole võimalik sõita ei linnas ega libedaga ega lumega jne:)
kärss....see auto tagaosa vajumine ratta paigutamisel auto taha ( või siis rattahoidikule) sõltub mitmest asjaolust
a) kas auto on sedaankerega, kus tagumine osa ulatub tükkmaad üle tagasilla, seal mõjub ratta raskus kindlasti rohkem (jõuõlg, mis avaldab mõju auto tagumiste vedrudele, amortisaatoritele
b) luukpäradel on rattad nurkade lähedal ja seal selle ratta kaal niipalju mõju ei avalda, kuna jõuõlg on lühikene...Ford Focuse tagaluuk on tugevalt längus ja Thule teeb sellise konstruktsiooniga rattahidikuid, et ratas on praktiliselt tagumise luugi akna peal, see vähendab veelgi survejõudu tagasillale, sest jõud mõjub praktiliselt risti tagasillale ja jõuõlg praktiliselt puudub
kui ma oleks TTÜ mehhaanikaosakonna lõpetanud, siis ma tooksin need jõud arvutustena siin välja, aga ma olen automaatik, niiet kahjuks pole ma selleks eriti pädev, kuigi teormehi algteadmisi jagati, aga kasutust pole eriti vaja läinud...aga mingi aimus on olemas
Herilasele - nõus! Pole varem mõelnudki, aga kui nüüd vaadata, millise ehitusega on enamus tagaveolisi, siis see ju kinnitabki Su väidet. Sellised tagaveolised, kus rattad taga nurkades, on suht haruldased. Ma pidasin tõesti silmas neid kõige odavamaid traditsioonilisi rattaraame, mis kinnitatakse vaid konksu kuuli külge. Tagaakna kohale kinnitatavate raamide mõte ju selles ongi, et vähem tagasilda koormata (mis oluline just esiveoliste puhul!). Ilma igasuguste keeruliste arvutusteta on vast kõige lihtsam teha see katse, vaja ainult raami, jalgratast (pigem jalgrattaid) ja joonlauda. Pärast võib teha katse, mitu inimest on vaja panna autosse (nende kaal samuti mõõdetav), et saba sama madalale vajuks;)
Aga tulles maapeale tagasi, siis ma ei usu, et keegi nüüd talvel hakkaks jalgrattaid autoga vedama, isegi tagaveolise autoga. Selleks et kaalu vedavale sillale saaks juurde:)
see raskuse lisamine on nii ja naa.näiteks bmw e46 on nii hästi tasakaalus,et ma panin pagasiruumi 3 kotti kartuleid ja libedaga oli kohe tunda alajuhitavust,mida selle autoga üldiselt ei tunne.
kärss. juhuslikult mõõtelint käepärast,mõõtsin ära,selle tagaosa vajumise kui konksul oli raskust 100kg(mina siis).autoks 2004 caravan mondeo.ja plju siis konksust mõõdeduna auto vajus? 3cm ainult! arvan et see sinu 15kg kott ega koer mõjuta seal pagasis midagi eriliselt,ehk endal rohkem arvamine et mõjutab.ja oled ju küll ja küll siin kirjutanud kuidas sul alati palju asju raskuseks ja pidevalt midagi vedada jne.ära kirjuta asju teisiti kui juba korduvalt oled samas teemas vast. väitnud.
Punktikesele: ära hakka fakte välja mõtlema, ma ei vea ühtegi LISAraskust kunagi kaasas üheski autos - lihtsalt ei taha omada sellist autot, mille puhul lisaraskuse vedamine oleks vajalik. Küll aga ei ole nõus inimesi autost välja ajama ega poest ostetud kraami käsitsi auto järel tassima, et auto läbivust sellega parandada.
Mondeo vedrustust ei oska kommenteerida (jäik vedrustus?), aga mine proovi nüüd, kui palju inimesi (raskust) on vaja panna autosse, et saba sama palju vajuks. Kui kunagi mootor mingil põhjusel maha tõstetakse, mõõda see ka üle, kui palju nina sellest tõuseb;) Sellel Mondeol on rattad suht nurkades (väiksem jõuõlg) enamike tagaveolistega võrreldes - need ongi eri veoskeemidega seotud autode ehituslikud iseärasused, aga põhimõte sellest ei muutu.
sellel mondeol küll rattad nurkades pole.ja ei usu et volvost eriti maha jääb.miks ma pean ilma mootorita mõõtma.ära hakka jälle oma keerutamistega peale.ja kui tahad võin siit teemast üles otsida sinu enda jutu sellest oma volvo koormamisest jne.
enamusel caravanidel ikka pagas väiksem,lühem kui mondeol,polegi nagu palju kõrvale panna,ehk omega ja volvo.sul kärss..alati see teema et pead vaidlema,ja tõestama midagi. kas õigus on või pole. mõte oli selles et kui see 100kg nii vähe mõjus ,näitab see seda et su kora ja 15kg näide nõrk. lepi nüüd sellega.
Ei ole jah ainuõiget veoskeemi. Siin mängivad ka muud asjad oma rolli. Näide silline. Sõber ostis länkari. Mitte selle väikse aga ikka suure kohe. Vist mingi 100 ma seda länkari asja ei jaga. Sai proovitud seda masinat mööda sellist lörtsist kinni sõidetud metsateed. Ja avastasin et mass ikka ei ole alati kasuks. Vähemalt mulle ei meeldi kui 3 tonni tahab omapead rändama minna ja kogu aeg vajub kuhugi. Tunnen ennast poole kindlamalt oma tagaveolise roolis. Aga see võib olla jällegi harjumuse asi. Kellele ema, Kellele tütar.
Vabandage väga aga see mitu cm sul auto tagumik vajub kui sa sinna istud ei näita midagi. Pane puuklotsid vedrude asemele ja üldse ei vaju. Ratastele mõjub see teisiti minu loogika põhjal.
loogiline ehk nõnda et kui pidevalt 3 inimest või rohkem autos+pagas siis ehk tagaveol eeliseid rohkem aga kui vähem inimesi siis kindlasti esiveoline parem ja nagu linnapilt näitab enamus kas üksi,kahekesi ikka sõidavad.. Pere ei tähenda ju seda et kõik alati koos autos,tavaliselt juhtub seda harva.polegi rohkem mõtet vaielda,+esiveolise võimalused kitsamates kohtades jne,jne eriti talvel just.
Punktikesele: mul on tunne, et Sina tahad praegu vaielda, mitte mina. Vaata kõrvalt ükskõik milliseid esi- ja tagaveolisi, tagaveolistel peaaegu alati ulatub saba kaugemale tagaratastest (tagaülend on vist see peen nimi asjale). Ärme räägi jälle eranditest. Hea meelega tõestaks praegu enda autode puhul, aga Hiace vedrustus, mis peab suutma ligi 1t ainult tagasillale võtta, ei sobi hästi, samuti mu esiveolisel volvol taga nivomaadid (st on end ööseks kõhu peale lasknud ja sõidu ajal koormamine saba madalamale ei vajuta) ning naise tagaveolisel volvol taga kanged vedrud - isegi kui see koormates allapoole ei vaju nii palju kui PEAAEGU KÕIGIL TEISTEL, siis koormus tagasillale sellest ju ei muutu. Mul sportautol pole vist vedru käik isegi kolme sentimeetrit...
#miks ma pean ilma mootorita mõõtma.ära hakka jälle oma keerutamistega peale.
Khmm, see on ju esiveo jumaldajate põhiargument, et tagaveolisel ei ole mootorit tagasilla peal. Miks Sa MIND keerutamises süüdistad? ;)
#kui tahad võin siit teemast üles otsida sinu enda jutu sellest oma volvo koormamisest jne.
Ole lahke ja otsi, kuid ära palun rebi midagi kontekstist välja. Jahukoti näide oli toodud sellepärast, et aegajalt ikka on autos midagi rasket ja selle raskuse pärast ei tohi ükski sõit sõitmata jääda. Mitte, et ma spetsiaalselt mingit raskust kaasas veaksin. Ei vea, mitte kunagi, ei lähe vaja. Viimati kasutasin muide lisaraskust Soome kolides mingi 99a, kui olid tagaveolisel rehvideks parajad slikid (poolsile ja vanadusest kõvaks läinud rehv, kust enamus naelasid puudu). Esimesest palgast ostsin poolpidused kuid korralikumad naastud alla ja lendas Granadast välja ka raudplaat, st juba viimased 10a pole igatsenud ühtegi lisakilo ühegi auto juures, mis juhitavust kohmakamaks ja kütusekulu suuremaks teeks.
kärss .too siis näiteid konkreetselt millistel tagav. ulatub saba kaugemale,esiveolistest jne?? jah näed juba tulid jahukotid meelde,ehk meenuvad ka muud asjad mida kirjutanud oled.muidugi on see esiv. eelis et mootor vedaval sillal,ja polegi seal midagi vaja mõõta,ei ilma ega ka muidu.kuule isegi enamus kaubikutel juba esivedu,mida sa enam siin neid saba pikkusi võrdled.
#Pere ei tähenda ju seda et kõik alati koos autos,tavaliselt juhtub seda harva
Su lause toob päris hästi välja minu poindi - harva või mitte, aga isegi kui see välistab üldse võimaluse sõita, siis harva tähendab sisuliselt "mitte kunagi". Seda ei ole võimalik kõigil enam lubada endale. Linnasõidu osas ei kavatsegi vaielda, just linna üksi-kaksi ringisõitmiseks need esiveolised ratastel seljakotid loodud ongi, st nii omas elemendis kui üldse olla saab. Ainult et ükski linn ei saa eksisteerida ilma maainimeseta, kes linnainimestele toidu lauale "kasvatab" ja foorumis on teinekord imelik kuulata linnainimeste õpetusi, kuidas "õigesti lehma lüpsta":)
#isegi enamus kaubikutel juba esivedu
Sellepärast, et tootja jaoks on nii odavam. Millegipärast üha rohkem kaubikuid on jälle saadaval ka tagaveoga;). Kusjuures majade vahelt pole sel talvel mitte ühtegi tagaveolist kaubikut oma maasturiga välja sikutanud, need kõik olnud vaid esiveolised... mis on samas ka loogiline, sest erinevalt sõiduautodest ei osteta kaubikuid tühjalt ringi sõitmiseks.
#jah näed juba tulid jahukotid meelde
Omast arust palusin ju päris viisakalt, et palun ära rebi midagi kontekstist välja. Ma ei tegele jahukotide vedamisega, aga kui mõnikord on vaja omale tuua, siis tooks hea meelega autoga, mitte nii, et tühja autoga maja juurde ja jahukott aiakäruga suure tee äärest taluni pärastpoole järgi. Proovin sõnastada veel lihtsamalt - mulle ei piisa ainult sellest, et saab liikuda tühja autoga, mul on vaja liikuda ka siis, kui inimesed või midagi muud autos on.
Kärss. Keera oma voluumi maha.tegin juba 6a traktoriga üksi p6llul tõõd. Ja sõitsin ka sõiduautoga iseseisvalt probleemita.ehk maal elan,ja tean sest elust kõike.mis toitu siis sina meie linnainimestele toodad? Ja mis esiveolised seljakotid? Näiteks a6 on rohkem seljakott kui su volvo või? Sinu arvamus peab alati kõige õigem olema v6i? Hetkel mõtlen ja näiteks mis meenub et 5 el suuremal talunikul keda paremini tean pole ühtegi tagaveolist. Ja elavad lõuna eestis. Pole neil küļl probleeme koju ega kodust välja saamisega.tead mitu % eestis ūldse talunike on,kes midagi toodavad? Ülejäänud ju kõik niiõelda linnamehed.see pole n2itaja kui maal elad.Kuigi mis seost siin tagaveoga on. Pūsi teemas ikka.ja ega midagi enne ei muutu kui reaalseid katseid teha ja videole v6tta.
Alati on suurema kandejõuga kaubik juba tagaveoga olnud,ja samuti tehakse ka nüüd neid tagaveolisi,aga see väike osa vaid neist.mingist massist alates loogiline ju et tagavedu.tõesti ei tea mis keerulised,rasked teeolud sul seal.aga n6ustu et enamus eestis ikka esiveolised ja ei ela need inimesed vaid linnas . VÄIDAD et enamus inimesi rumalad ega tea millega neil parem liigelda?
Esiveolistega liigeldakse rohkem sellepärast, et sellise veoskeemidega autosid toodetakse rohkem ja nad on ostes odavamad, sest neid on odavam toota. Veoskeemi headusel pole siin midagi seost. Seetõttu enamus inimesi sõidabki esiveolistega.
Kaubikud ja veoautod tõesti peavad tagaveolised olema oma veose tõttu.
Tõesti väiksemad kaubikud võivad esiveolised olla ja on ka.
Näiteks Ford Transitit saad ise tellida uuena, kas esiveolisena või tagaveolisena.
Kuid enamus sõiduautosid on meil siiski esiveolised, selles pole mitte kõige vähimatki kahtlust.
Esiveolise eelis tootmise koha pealt on tõesti tema odavus, kuid see vahe pole väga suur.
Samas annab esivedu ikkagi ohutust keskmisele juhile, millest olen siin juba pikemalt rääkinud.
Ehk siis esivedu kannatab rohkem lollust ja külg läheb tal hiljem ette, kui tagaveolisel, üldse on keksmisel juhil sellega lihtsam ja ohutum sõita libedaga.
Samas teevad mõned autotootjad kindlasti ka sihipäraselt esivedusid, näiteks saab, kuna saab on piisavalt tark, et teada et põhjama auto on esiveoline.
Isegi vana saab tehti juba esiveolisena, põhjusega.
Volvo on ka põhjamaa auto ja piisavalt kallis, aga millegipärast ikkagi esiveoline.
Juunior WRC esiveolised autod ei jää palju alla WRC nelikveolistele, pean silmas siis aegu.
usun , et tagaveolise kaubikuga on oluliselt raskem liikuda , kui esiveolisega , eriti koormata . oman esiveolist ja näen kuda tagaveolised on hädas kohalt minemisega. samas endal pole probleeme olnud ei tühjalt , rääkimata koormaga. muidugi ilma korralike rehvideta ei ole , oleks sõitmine jamakas.
Nagu ma ütlesin, väiksema kaubikuga, millega suuri koormaid ei vea võib esiveost kasu olla.
Kuid suuremad kaubikud, millel suurem koorem peal, neile on esivedu väga kahjulik, need on nagu kitsed tee peal.
Mul isiklikud kogemused veoautode laadsete kaubikutega.
kärss. kuhu jäävad näited tagaveolistest mis oluliselt pikema tagaosaga.sul see vana viga et kui midagi asjaliku enam oma jutu tõestuseks pole õelda siis lihtsalt kaod ära.või mida tootad sina,kui maal elav inimene? või miks a6 rohkem seljakott kui sinu volvo? no soovitasid et mõõda ära palju auto vajub konksust koormatult,mõõtsin.. siis polnud midagi ju oelda kui see number nõnda väike oli 100kg puhul! ..ehk siis purustasin sinu müüdi koera mõjust pagasis jne.polnud nagu sul enam midagi vastu õelda,ainult et mondeol ongi rattad väga nurkades!! mis ju ilmne vale jälle,lihtsalt enda õigustuseks midagi.
Punktikesele: Sa ei ole eriti tugev oponent, kui valetamise abil laimama kukud - pole ma mitte kunagi terve selle foorumi eksisteerimise jooksul veel ära kadunud kusagilt! Mul lihtsalt on ka muu elu peale foorumi. Suru oma ego maha, vastan siis kui mul aega on, mitte kui mingid registreerimata valetajad seda nõuavad. Nii lolli jutu peale ei oska öelda muud, et tõesta meile, et Sa ikka 6 aastaselt traktoriga sõitsid, muidu äkki keegi ei usu, sest keegi teine peale Sinu ju maaelust midagi ei tea...
Tagaülendi offtopikut mõttetu jätkata, sest kuna Sa igal pool vassid, siis minu näitele suudaksid kindlasti leida piisavalt palju erandeid ja arvestades seda, kus sõidab enamik inimesi meie planeedil (kelle jaoks autosid valmistataksegi), on nende põhjamaadesse sobimatute erandite hulk ka täiesti mõistetav. Olgu lihtsalt öeldud, et üle maailma levinuim esiveoliste klass on nn väikesed 3-5-ukselised punnid, millel rattad suht nurkades. Ainus samasugune rattad-nurkades kaasaegne tagaveoline mis meenub, on suht vähelehevinud 100-seeria bemari (ammustel aegadel olid ka Kadettil, Starletil, mazda323 ja isegi Volvol selline mudel tootmises, neist vana Starlet tänaseni väga kõrgelt hinnatud rahvaralliauto), aga KÕIK ülejäänud on suhteliselt pika tagaülendiga tagaveolised.
3cm ei ole vähe, see on paljudel sportvedrustusega autodel kogu vedrustuskäik! Mine istu nüüd esi- või tagaistmele ja kontrolli uuesti, kas vajub endiselt 3cm või äkki vähem. Jõuõlg sõltub sellest, kui kaugelt kangutama hakkad ja ERINEVUSE tõestamiseks peab seda tegema mitmest kohast, Sina tegid ühest ja tõestasid 3cm vajumisega ainult minu väidet. Vaata, et valetama ei hakka, sest igaüks, keda vähegi huvitab, saab ise sama katse järgi teha.
PS: kord üritati avariid pähe määrida, kuigi vigastuste kõrguste vahe oli 7-8cm. Siis väitis, et Volvo stange tühjal autol peabki olema 8cm kõrgemal kui siis, kui üks inimene sõidu ajal autos istub:) Politseinik ähvardas selle peale valekaebuse karistusega ja asi oligi lahendatud, aga kui reaalselt mõõtnud pole, on vist tõesti tehnikaga vähem kokkupuutunud inimestel ettekujutus, et auto vajub koormamisel paarkümmend cm madalamale:))))
Juunior WRC esiveolised autod ei jää palju alla WRC nelikveolistele, pean silmas siis aegu.
Ennem kui rumalusi postitad, siis vaata need ajad ikka korralikult üle. Vahed on ikka korralike sõitjate puhul kalendriga mõõdetavad. Tegelikult see näide polnud üldse hea, sest WRC ja JWRC autod on meeletult erinevad. Asfaldil võib veel kuidagi mingitki moodi võrrelda, kuid kruusal ja jääl on vahed metsikult suured. Aga siin me võrdleme juba 4wd ja FWD masinaid - nagu ütlesin, siis see näide polnud üldse hea :)
Mis tagaveolise iba hr. Kärss kogu aeg ajab.Viimasel seitsmel aastal polegi enam võimalik osta tagaveolist sõiduautot ,kui räägime massiautodest.BMW ja merss on premiumid,omega oli viimane.Universaalidel ongi tagaülend pikk võrreldes luukpäraga,kui räägime Bja C segmendist.Talvel on esivedu anyway parem kui tagavedu´,kõik see teooria mingis jäljes sõitmisest jne on ju ainult teooria,ei enamat.See,kust näiteks suvaline Mondeo lumes veel läbi pressib ei lähe bemar mingi valemiga.Mul oli vahepeal niisan vanette tagaveoga,raisaga ei saand kunagi kohalt minema.
Eelmisega pean vähemalt selles osas nõustuma, et juba ammu pole tootmises meie oludesse mõistlikke tagaveolisi. Kliirentsit silmas pidades on ka esiveoliste hulgast raske midagi mõistlikku leida. Kogu maailm areneb ja juba veerand sajandit pole toodetud autosid, mis sobiks (mugavuse ja kestvuse poolest) treppis kruusateedele, sest kruusateid tsiviliseeritud maailmas lihtsalt pole... nagu ei tunnista tsiviliseeritud maailm ka libedat ega lund:) Jutu kinnituseks leiab igaüks youtubest piisavalt linke...
#kõik see teooria mingis jäljes sõitmisest jne on ju ainult teooria,ei enamat
Jajahh, praktika on lihtsalt see, et nagu külas paljudel, nii ka minul seisab üks esiveoline suure tee ääres, sest ülesmäge hoovi lihtsalt ei tule sealt, kus isegi neliveolisel ei vaevu esisilda järgi lülitama, kuna piisab tagaveost...
taksojuhid kinnitavad kõik, et tallinnas on tagaveolisega praegustes oludes väga raske igale poole jõuda. muide, neil on sageli paar "kartulikotti" ka tagaistmel :)
vägisi kisub teemaks "kärsamägi vs muu maailm", mis on totternaljakas, aga heast huumorist on alati puudus...
see on muidugi off-topic, aga tekib paratamatult küsimus, miks inimesed mingi teelõigu läbimiseks eraldi autosid omavad, selle asemel, et teid lahti lükata? muretseks või kamba peale mingi saha, kui terve küla hädas on?
Kasutage jah pidevat nelikvedu, siis on kaks silda, mida peate remontima, 10% suurem kütusekulu, väga spetsiifiline käitumine kurvides ja veab kõige kaugemale lumehange, kinni jääb ikka:)
Küünikule: taksojuhid ei sõida paksus lumes ju. Olen ma kusagil linnasõiduautoks tagaveolist soovitanud? Isegi kui ma veel kord kirjutaksin, milles antud juhul tee lahtilükkamise probleem seisneb, siis ikka leiduks varsti järgmine, kes seda uuesti küsib... Kas ma peaksin ainult selle pärast, et foorumis soovitatakse, ostma omale vähemvõimeka auto ja lisaks veel ka bobcati? Mis vahet sel üldse on - minu arvates pole tõesti normaalne õhtul töölt tulles naisele helistada, et "kallis palun lükka mulle päevaga täistuisanud tee lahti", kui on võimalus omada autot, millega pääseb koduni ka lahti lükkamata, pääseb ka naine. Või kui naine enne jõuab, kellele tema siis traktoriteenuse pärast helistama peaks? Kusjuures neid inimesi pole mitte vähe, kes jätavadki auto (ka maasturi) kodust kilomeetrite kaugusele, võtavad väiksemad lapsed kukile ja suuremad kelguga järgi ja vantsivad koju, võtavad traktori jne. Selle pärast ma ei oskagi innustuda argumendist, et esiveolisega saab linnas parklas natuke kiiremini oma parkimiskohalt välja või tühja autoga natukene paremini siledal teel kiirendatud... olgugi et mõne teise jaoks on just need elulise tähtsusega "probleemid" :))
"...Kusjuures neid inimesi pole mitte vähe, kes jätavadki auto (ka maasturi) kodust kilomeetrite kaugusele, võtavad väiksemad lapsed kukile ja suuremad kelguga järgi ja vantsivad koju..."
Eksid, neid inimesi on väga-väga vähe, nii vähe, et sellest mõnest üksikust perest kirjutatakse lausa Delfis!
kärss...
on juhtunud, et taksojuht sõidab sinna, kuhu klient soovib või klient kutsub :) ja on kohti ka linnas, kus on paks lumi tänaval. ja olusid ette teades tahaks tagaveolise omega või bemmiga arukas taksojuht vältida selliseid kohti, kus on ette teada, et ta seal kinni jääb. ning saadab võimalusel kellegi teise. esiveolisega.
Kärss. Ise väidad siin juba aastaid et isegi su koer pagasis m6jutab pidamist autol.no tunnista ka endale et see väide vāhe n6rk,sest see mõju pole lihtsalt märgatav. Ning tead pole m6tet neid vabandusi ja jąrgmisi lugusid vālja m6tlema hakkata teemal et aga mõõda siis kui mootor maas ja kui keegi veel autos jne.milleks vaja,piisab teadmisest et isegi juba konksust m6jus suhteliselt vähe ja polegi muud vaja.Ning sest ammu juttu olnud et võtame suvalise tagaveolise tänavalt ja teeme siis väikese võrdluse ja ei kahtle kes parema läbivusega.KÄRSS! JÄTAME NŪÜD SINU VOLVO ALATISEKS SIIT TEEMAST välja. Sest seda mudelit mõned üksikud veel.(vaata auto 24st kasvõi,ja ära hakka ajama et meil parklas neid 9 tükki,jne.väga vähe ikka neid liikvel ehk erandeid pole m6tet v6rrelda,lepi nūüd sellega) Väidad et v6tame suvalise tagav. Heade rehvidega ja sõidad sellega oma māest samuti üles?? KÄRSS. aga leiame aja ning teeme ära selle võrdluse ometi?? K6ik need koeraga ja ilma katsed? Oled n6us? Ma tean et vastad nagu alati et sa ei pea midagi tõestama jne et minge männikule ja proovige palju tahate .samas olukorras esiv. Ja tagav. Teeme ära? Koormatult ning ilma.HUVITAV FAKT . Miks oled ainuke tagav. Tuline vaidleja,miks pole neid rohkem?
ise sõidan ka tagaveoga,ei ole küll mingit muret sellega.enamjaolt laieneb see teema siin rehvidele.vaadake vahel mõnda taksot ja selle rehve,need on ikka 8 juhul 10 prügimäe kaup.mul autol hea rehv all ja sõidab väga hästi.politsei võiks ka keset talve teha rehvireide.vahest ikka foori taga vaatad neid rehve mis autodel all on,siis tuleb lausa masendus peale.
#Eksid, neid inimesi on väga-väga vähe, nii vähe, et sellest mõnest üksikust
#perest kirjutatakse lausa Delfis!
Usu Delfit, ja oledki õigel teel:). Neid inimesi on maapiirkondades ikka päris palju. Ei ole ei minu koduküla ega ka kümmekond lähemat küla selle pärast kordagi Delfisse sattunud.
#unusta ära see tagavedu -
Ma sõidangi neliveolisega, kuid tagaveo-rezhiimis. Esisillas on manuaalhubid, st need tuleks keerata peale õues ja mõistagi ei tee ma seda igas olukorras, kus siinsetest paljude arvates tagaveoga hakkama ei peaks saama. Igapäevaautoks on esiveoline. Huvitav, mitu korda ma pean seda kirjutama, enne kui aru saadakse, et ma ei käi foorumis oma autot kiitmas. Natuke kiidan ka - nagu ka tagaveoline, nii igapäeva-esiveoline kui ka jääraja-esiveoline on mõlemad valitud keskmisest parema läbivuse pärast - ikka samal põhjusel, sest ma ei saa valida omale autot selle järgi, mis linnas sõitmiseks parem on.
"n" lisatud lingi kohta - huvitav, kui palju kordi teised sõnavõtjad sarnases olukorras ka reaalselt on olnud? Mõistagi mitte Eestis. Endal õnnestunud mäest alla libiseda AINULT esiveolistega (koormatud) õnnestunud õnneks vältida kontakte teiste autodega, aga sellist kaost kogevad mõnikord kõik, kes rohkem ringi liiguvad. Harva ka Eestis (90ndate keskelt see Tartu Maratoni vesijäise parkla näide, kahju et tollal ei filmitud, oleks olnud perfektne esi- vs tagavedu tõestus siia teemasse täiesti suvalistest juhtidest ja autodest, kes midagi tõestada ei tahtnud, vaid lihtsalt peale võistlust koju tahtsid minna - peaks sobima ideaalselt "punktikesele", kes tahab testida just juhuslikkuse alusel).
#mõõda siis kui mootor maas ja kui keegi veel autos jne.milleks vaja,piisab
#teadmisest et isegi juba konksust m6jus suhteliselt vähe ja polegi muud vaja
Minu väide oli, et taga serval vaja oluliselt väiksemat raskust tagasilla koormatuse saavutamiseks kui salongi seda raskust paigutades. 3cm ei ole vähe. Mõtle nüüd hoolega järgi, mida Sa tegid ja mida see tõestab, enne kui kolmandat korda sama teksti kirjutama hakkad:)) Mootorita silla koormamisest on terve teema rääkinud ju esiveoliste pooldajad, miks Sa nüüd minuga sel teemal hirmsasti rääkida tahad?
#JÄTAME NŪÜD SINU VOLVO ALATISEKS SIIT TEEMAST välja. Sest seda
#mudelit mõned üksikud veel.(vaata auto 24st kasvõi,ja ära hakka ajama
#et meil parklas neid 9 tükki,jne.väga vähe ikka neid liikvel
Ma sõidan ju Hiacega! Eelmine talv sõitsin kogu talve Volvoga. Kas tühi Hiace on kuidagi väga eriliselt hea talveauto? Selles on Sul kindlasti õigus, et tagaveoline Volvo pole levinuim tagaveoline ja neid jääb iga aastaga üha vähemaks. Linnaparkla pole samuti hea koht nende otsimiseks, linnas parklate vahel tiirutamiseks ongi loodud esiveolised autod. Muidugi tekib küsimus, miks peaks keegi ostma omale talveoludesse halvasti sobiva tagaveolise, kui on võimalik osta ka hea? Sellepärast ma ju räägingi, et kuna meil neid tõsiseid talvesid olnud pika aja jooksul vaid paar, vaadake mis toimub Soomes-Rootsis-Norras. Ei ole tarvis hakata uuesti jalgratast leiutama.
Et ei jääks muljet, nagu Kärss oleks ainuke tagaveolisega sõitja ning Volvo ainuke normaalne tagaveoline, siis pean mainima, et olen ka ise juba neli järjestikust talve liigelnud tagaveolise autoga. Sai VAG grupi esiveoline Omega vastu vahetatud ning ei kahetse seda otsust kuidagi.
Aga kui rääkida põhjustest, miks ka tagaveoline on täiesti arvestatav liiklusvahend, seda ka talvel, siis mõned mõtted:
1. minu jaoks olid olulised kriteeriumid ruumikus (sh pagasiruum), kandevõime, mugavus, hind. Esiveoliste hulgas on selliseid autosid vähe, mis Omegaga oleks võrreldavad, A6 on ehk ainuke, mis mugavuse poolest võrreldav, kuid jääb mahutavuses oluliselt alla. Mondeo jällegi minu maitsele liialt jäik, kuigi ruumi autos on.
2. Mittevedav ratas on paremini juhitav kui vedav ratas, st tagaveolise auto esirataste pidamine kaob oluliselt hiljem kui esiveolise auto esimeste rataste pidamine. Mulle millgipärast ei meeldi, kui auto libedaga otse tahab minna. Ok, tuleb ette ka tagaveolisega, kuid seda oluliselt hiljem, kui esiveolisega. Ja loomulikult, seda ei ole raske korrigeerida, aga selline ebamäärane esiotsa libisemine pole minu maitse.
3. Siin tegelikult korduvalt mainitud, aga tagaveolise tagarataste külglibisemisel säilib kontroll auto üle, kuna esirattad on juhitavad. Esiveolise esirataste libisema hakates oled reisija seni, kuni esirattad pidamise tagasi saavad. Kuigi foorumit lugedes on kohati mulje, et tagaveolistel on külglibisemise osas võimalik ainult kaks varianti ( i) veel ei libise, ii) juba kraavis), siis tegelikult ilma LSD-ta tagaveoline külglibisemisse väga kergelt ei lähe ning kontroll on võimalik väiksema rooliga korrigeerimisega, kui esiveolisel esiotsa libisemise kontrolli alla saamiseks ning samale liikumistrajektoorile tagasisaamiseks vajalik.
4. Kiirendamisel liigub auto mass tagumisele teljele, st tagaveolise vedavate rataste pidamine kiirendamisel parem, kui esiveolisel. Seda ka lörtsis ning lumel. Jällegi maitse asi, aga minu sõidustiiliga sobib tagaveoline paremini, st foori tagant mõõdukas tempos minema ja siis lubatud sõidukiirusega edasi. Esiveolise puhul samamoodi sõites läheb ratas väga kergelt ringi (vähemalt VAG grupi autodel) ning et rattad niisama tühja ei pöörleks, siis vaja kiirendust tagasi hoida.
5. Tuginedes oma kogemusele, mis ei ole kindlasti mingi absoluutne tõde, siis võrreldes Golf 3, Passat B3, Audi B4-ga on Omega läbivus külateedel parem.
