tiit_ on oma viimaste (kustutatud) postitustega pigem moderaatorite piire katsetanud, mitte mingeid küsimusi esitanud. Ka kriitika vastu ei ole siinse foorumi vabatahtlikel moderaatoritel kunagi midagi olnud. Seevastu postitustel stiilis "su jutt on nõme" on alati soodumus kustutatud saada ning kui selline toon muutub kasutaja sõnavõttudes domineerivaks, siis on foorumile ligipääsu piiramine vahel ainus lahendus. Seega palun alati enne "SAADA" nupule vajutamist mõelda, kas sisestatud tekst on ikka teemakohane ja elementaarselt viisakas.
tule taevas appi , see teema on juba ammu MÕTETU, eestis on teadaolevalt umbes 1,4 miljonit või vähem inimest . kõigil oma õigus , mina olles 10-d aastaid sõitnud autodega , siis esiveost pole paremat olemas . jättes kõrvale neliveo. tagaveoga puksid nagu mustlane mädas , aga siin mõni kodanik läheb või segi peast oma tagaveolise volvoga . ehk siis ainult volvo ja tagaveoline on auto ...............tulge mõistusele !
". (registreerimata)
Re: talvel esi ja tagavedu...
mõtlesin et voiks selle teema/testi AUTOLEHELE edastada.ehk teevad ära nagu neil oli hiljuti see lume-sukad-ketid- See oleks siis nagu erapooletu ja usutav..vist. "
kas tm testid on kahtlased? google? mida siin üldse enam testida veel on? autolehel ei ole ega saa eestis kunagi olema piisavalt raha ega tehnilisi vahendeid testide läbiviimiseks. autolehe test - liislassid ja raivoetammed testivad kuskil prisma parklas!!! :)
siin ainult 1-2 venda ajavad meelega kiusu aga seda müütilist kärsamäge, kus ainsa kohana meie riigis on paar meetrit esiveolisele läbimatut teed nad testida kahjuks ei lase isegi vist liislassil :(
TO 205d: sorry, ma arvasin et provotseerid:). Ma rääkisin neliveost, mis on jäigalt 50:50 jaotusega, st neliveo sisselylimisel ei ole enam vöimalik veojöudu esi-tagasilla vahel jaotada. Audi pole kunagi selliste hulka kuulunud (Audi-DKW Munga kohta ei tea) ja Subarutest on sellised vaid möni vana erand, enamjaolt nad keskelt lahtise ja eraldi lukustatava vöi hoopis torsendifriga, mis peaks rahuldama köiki neid, kes autot just traktorina ei kasuta. Läbivajumisest mudaga on piltide alamfoorumis yks teema Patrol vs 80Qvs 100Q, esimese ja viimase massid juba suht ligilähedased ja erinevuseks just keskdiffer (jäik vs torsen) - siit ka pöhjus, miks köigi neliveoliste söiduautode ehitus ainult yhes suunas on liikunud ja keskdifri lukustamine vaid varustuses on (mitte neliveo sisselylimise eelduseks). Sama puudutab ka maastikuautosid, sest maailm on täis tagaveolisi offroad (teelt väljas söitmise) masinaid, aga millegi pärast mitte (yhtegi?) esiveolisi, olgugi et siin väga paljud selles osas kärbseid pähe yritavad ajada ja esiveolistele mingeid huvitavaid offroad omadusi juurde mötlevad ja neid omadusi millegipärast töestada ei taha (töestavad linnatänavail, kuhu ma ALGUSEST PEALE VÄIDAN, ET ESIVEDU ENAMUSE JAOKS PAREMINI SOBIB;). Sinu tingimuste jaoks soovitus, osta vöimalikult kerge neliveoline ja vöimalusel lukustatava kesk- ja tagadifriga, kuid kergus ja pärast öige rehvivalik on lukkudest olulisemad.
Kärss.. Ole täpsem/ausam.Need tagaveolised off-road masinad enamus kas taga või keskmootoriga. Ehk raskus vedaval sillal.edasi oskavad kõik järeldusi teha.
No näed, hakatakse ka sisust lõpuks rääkima. Miks need offroad masinad pole siis esiveolised ja esimootoriga, nii et raskus endiselt vedavatel ratastel? Miks on kõigist võimalikest kaalu- ja veojaotuse võimalustest kasutusel ikkagi tagavedu?
Ja kui nüüd täpne/aus olla, siis minu teada on küll kõik tagaveolised Cherokeed, Grand Cherokeed, GMC Sierrad ja kõik teisedki ainult tagavedu omavad maasturite versioonid endiselt esimootoriga. Seda, milleks esimootoriga maastur ainult tagaveo rezhiimis võimeline on (ilma esivedu sisselülitamata), saab ju iga lülitatava neliveoga maasturi omanik järgi proovida (miks suur osa maastureist sõidab linnatänavail kogu talve ilma esivedu sisse lülimata, ainult tagaveolisena, ka mina).
PS: imestan, miks keegi minu peal siiani selles osas pole raatsinud hambaid teritada, et tuua esiveolise offroad (teelt väljas sõitmiseks mõeldud liikuri) näitena laialt levinud muruniidukeid:). Olgugi, et neil on veoskeemi valiku põhjus natuke teine (nagu kombainidelgi).
Arvan , et teemaalgataja mõtles sellele , kas on turvalisem ESI VÕI TAGAVEDU !Eriti talvel , ehk siis libedaga ja ikka tavaautoga , mitte traktorid , kombainid spetstehnika , mingid soos ja rabas sõitjad . Või olen valesti aru saanud . Kui räägime tänavaautost , siis võtame kaks autot mb tagavedu ja audi esivedu , mb on 09.a. oma ja audi on täiesti uus . oman peres neid autosi ! Kas tõesti hakkab keegi tõestama ja suudab mulle selgeks teha , et mb tagavedu on ikka kuidagi parem . Kutsun kõiki rahunema . Audi käitub OLULISELT turvalisemana , kui mb . Eriti väga libedal teel ja üksi sõites , NING SOOVITAN AINULT NAASTREHVE KASUTADA . Vast teame täna kõik , et paljukiidetud SUPPER LAMELL , rehvid ei ole libedusega kaugeltki võrreldavad naastrehvidega . Et jätaks igasugu neliveod ja muud roomikulised kõrvale ............sooloomad jne.
Nüüd siis tuleb juba välja, et kõik peaksid hakkama naastrehve kasutama!? Selle peale ei oskagi muud kosta kui no tere tali!
Kasutaja mb.-le ühtlasi siitpoolt ka meeldetuletus, et foorumis erinevate nimede all esinemine ei pruugi tähelepanuta jääda, eriti kui seda tehakse intriige õhutades.
Mind ikka tõsiselt hämmastab selline jäärapäisus. Kas see, et keegi sinuga ei nõustu ja oma juttu ka korduvalt põhjendab, tähendab et ta ajab kiusu?
Kui selline suur tegija nagu TM ei suutnud testis osalevatele autodele isegi tehasemõõdus rehve alla panna, siis kust peaks Autoleht need objektiivsed testijad võtma? Nagu juuresolevalt pildilt näha, on enamus nii siinsetest kommenteerijatest, kui ka linnapildis nähtavatest liiklejatest pimesi alla kirjutanud kõigele, mida autotootjad neile ette söödavad.
isegi kui esivedu on parem,siis mina eelistan ikkagi tagavedu.mind kohe häirib alajuhitavus.sellel talvel olen ainult korra kinni jäänud,seega läbivus pole mingi mure.
to. ddig. Kui sa minu juttu kiusuna võtad , siis see on sinu probleem !!!!!!!!! jah , võime ka sõita millega iganes , lamell , naast , kiila rehviga ...... mina olen 30.a. roolis ja sõitnud miljoneid km , ilma avariideta . teed järgi või . kõige tähtsam on roolis inimene , mitte vedavate sildade arv. jah olen kirjutanud erinevate nim. alt . seda teevad kõik . pane tähele , ehk kontrolli IP.järgi , et mind sa siin teemas enam ei kohta . 1600 midagi kommi ja kõigil on õigus . ja ongi nii härra ddig. EDU JA JUMALAGA SIIT TEEMAST !!!!!!!!!!!!!!
Neid ameerika ja muid tagaveolisi kastikaid ei saa ju esiveolisena teha,kuna mõeldud ikka koorma veoks.ja võib olla kui neliveolistel maastureil oleks võimalus valida kumma veolisena sõita..aga valik ju ongi ainult kas taga või nelikvedu.samas miks tehakse sīis enamus 4wd linnadziipe, 2wd variandis esiveolistena?
Tegelikult peaks need eriotstarbelised liikurid siit kõik välja jätma ikka,muidu pilt liiga kirju.ja ei jõua ära vaielda. Siis võiks muidugi veel lisada et sõitsin täna tagaveolisega põllu,metsas..ainult mis masinaga tegu oli..
Arvan,et ka Eestis saadaks ühe tagaveolise ja ühe esiveolise testiga hakkama.Tuleb valida sarnase massiga sõidulid ja samas mõõdus rehvid.Ei ole liiga kallis test.
mb. kui teemat tähelepanelikumalt loeksid, siis ehk märkaksid, et minu kiusust rääkiv postitus oli ennekõike vastus Uskmatu 22:57 03.02.2011 postitusele. Ei maksa kõike loetut isiklikult võtta!
Kas rekka roolist siin oma läbisõitudega praalimine tõstab kuidagi su enesetunnet? Kui nii, siis lase käia, ma pole kade :-) Sellel aga ei ole enam erilist seost käesoleva teema sisuga.
Selle koha pealt olen sinuga nõus, et kõige tähtsam on inimene rooli taga. See võib teinekord ka massidel väljakujunenud arvamuste ekslikkuse hästi välja tuua.
Selle teema arengut vaadates võiks varsti teema ümber nimetada tagavedu versus nelikvedu:)
Ja kus on keegi midagi põhjendanud või tõestanud?? See, et mõni mees ütleb, et nii ongi, see veel ei tähenda, et see asi nii ongi. Põhjendada TM-i testis tagaveolise alla jämist sellega, et ajakirjanik on ära ostetud, no tulge mõistusele. Miks ma peaksin uskuma rohkem meest metsast, kui ajakirjanikku, kes on oma ala prohvid ja fanaatikud. Kellel on hulganisti kogemusi testide läbiviimiseks ja ka raha?? Samamoodi võiks ju neid volvoklubilisi süüdistada nn. äraostetavuses, et nuh kui vanast ajast veel hunnik tagaveolisi volvosid hoovipeal, siis ju vaja ka nendest kunagi lahti saada. Ja siis mõeldakse mingi müügiargument välja!!
Aga küsiks Kärsalt vastu. Miks siis nende offroad tagaveolistel tõestetakse muutorid taha?? Jah just selle pärast, et vedavatele ratastele pidamist anda. Ja eelpool mainitud ameerika kastikad on ilma koormata ikka väga väga õnnetud libedal. Olen ühte sellist omanud ja tean mis räägin. Muidugi paele koorma lisamist võib neid juba tankiks pidada. Aga see tähendab koorma lisamist. Mitte sadat kilo tagaistmele.
Ja vastus ka Her Kärsa küsimusele, miks ei kasutata seiveolisi offroade, et nuh mootor ju niikuinii ees. See väga lihtne. Kui kogu see looma jõud, mis mudas müttamiseks on vajalik kanda pööratavale vedavale sillala, siis siis ei pea see sild, liigendid jne. lihtsalt vastu. Ok muidugi võib ka teha tugevamad ja masiivsemad sillad. Aga siis ei saa rääkida enam odavusest. Pluss veel see, et ka kaal tõuseks omajagu, mis omakorda ei ole metsas just soovitatav.
Ning ka mina pooldan seda, et peaks ikkagi võrdlema kahte võrreldavat asja. See siis üherattaveoline esi versus üherattaveoline tagavedu. Oli kunagi ju Kärss tige, et miks räägitakse rallirajal toimuvast, kui need ei ole tänavaautod. Ja siis läks paar postitust mööda, ja Kärss tõi teemasse sisse traktori. No kamoon. Kuid samas mõnede võistlusklasside puhul pole tänavasõidu ja ralliautol muud vahet, kui kasutatavad rehvid ja turvapuur.
Aga laske edasi. Jälgin huviga teemat:)
#Põhjendada TM-i testis tagaveolise alla jämist sellega, et ajakirjanik on ära
#ostetud, no tulge mõistusele. Miks ma peaksin uskuma rohkem meest
#metsast, kui ajakirjanikku, kes on oma ala prohvid ja fanaatikud.
Arvamusi on erinevaid, aga minu keel keeldub nimetama profiks ja mitteäraostetavaks selliste testide tegijaid, kus pannakse autodele alla tehase poolt mitte ettenähtud rehvimõõdud ja mängitakse eri omaduste osakaaluga lõpphindes vastavalt "vajadusele". Ise räägid, et võrdleme võrreldavaid - miks võiduautodele ei pandud alla hoopis teist mõõtu rehve, võrreldes sellega, mille järgi kogu silla geomeetria on paika pandud?
# Miks siis nende offroad tagaveolistel tõestetakse muutorid taha??
Khmm, millistel? Grand Cherokeel? Kui siin keegi tõi näitena mingid madalapõhjalised linnamaasturid, et miks neil on esivedu, siis need ju ei ole offroad autod? Ja miks minuga sel teemal üldse vaielda tahetakse, kui ma kogu aeg väidan, et linnas just esiveol need eelised ongi?
#miks ei kasutata seiveolisi offroade, et nuh mootor ju niikuinii ees. See väga
#lihtne. Kui kogu see looma jõud, mis mudas müttamiseks on vajalik kanda
#pööratavale vedavale sillala, siis siis ei pea see sild, liigendid jne. lihtsalt vastu
Tutvu natuke 4x4 foorumis offroaderite ehitamise põhimõtetega ja sellega, mida reaalselt ehitatakse ja mis kuidas pärast vastu peab. St seal sillas pole mitte midagi, mis ei peaks vastu pidama. Ma igatahes luban, et kui mul maasturil mingil põhjusel peaks olema vaja tagumine kardaan alt ära võtta, siis teen mõne tõusu peal selle testi (koos videoga), kui suur vahe on sõita kas ainult esisillaga või ainult tagasillaga. Kui kellelgi veel peaks neliveolisel selline võimalus tekkima, siis äkki saaksite teha ka kõigile nähtava testi, kus on konkreetselt sama auto ja samade rehvidega kord esi- ja kord tagaveoline?
#pole tänavasõidu ja ralliautol muud vahet, kui kasutatavad rehvid ja turvapuur.
Esiteks, rallikate REHVID on juba ise suurem vahe kui veoskeem ja erinevused ei piirdu ainult turvapuuriga - vahe tuleb sisse mitte ainult kaalujaotusest (kergeks tehtud) vaid ka pinnast, millel sõidetakse. Kuna ma mitte ei ülista siin tagavedu (nagu esiveoliste omanikud esivedu absoluutselt igas olukorras kõikvõimsaks peavad) vaid räägin ainult paarist väga konkreetsest olukorrast, kus ma tagaveol üldse mingeid otseseid eeliseid näen, siis sellistes tingimustes pole vähemalt mina kunagi ühtegi rallit näinud. Keegi teine on?
St katsuge vähem kõvatada ja vähem oma olemasolevat autot (või puudulikke sõiduoskusi) õigustada, vaid vaidleks ikka konkreetsete olukordade üle, milles on alati NII EELISED KUI PUUDUSED nii esi- kui tagaveolistel. Kui jutt läheb ainult eeliste peale ja puudusi teadlikult maha hakatakse vaikima, on vähemalt minul väga raske võtta tõsiselt selliseid "vaidlemise pärast vaidlejaid".
Testi järgi on kõige suutlikumad autod talvistes oludes KIA ja Hyundai. Test on tehtud muidugi kõval pinnal. Testis pole testitud läbivust, millest siin põhivaidlus üleval. See on sama kui võrrelda offroad masinate omadusi linnatänavatel ja teha sellest järeldused nende autode offroad tulemuste kohta.
Nüüd on tagavedu juba sama mis off-road masinad.tulge reaalsusse tagasi.ja tunnistage tõde mis testist nāhtav.ja küll jõutakse selle lume-läbivuse juurde ka. KĀRSS. Küsimus kas kõik klassikalised tagaveolised ehk.mootor ees ,suudavad lumel s6ita ehk oma kinni surutud jäljes? Proovisin eile põllul..isegi tāielikult blokeeritud tagasillaga oli paras jamamine..lume peal ei kandnud küll midagi,ratas kraapis ikka maani ja siis liikus.Täielikult sula ka muidugi.kuigi tagasillal lisaraskust ~350kg .Lume sügavus~45cm ja kliirents 43cm ,tühimass 2t +lisa tagasillal 350kg.Ning liikus ikka tänu kõrgele kliirentsile mitte millelgi muule.
Keegi pole öelnudki, et tagavedu on sama, mis offroad. Kui jutt käib lumes läbivusest ja pehmemal pinnasel sõitmisest, siis näited tuuakse kõval, puhtal pinnasel sõitmisest.
To .
Usun, et su väljakutsele ei julge siin ükski tagaveoline vastata. Isegi mitte tagaveolise volvoga mitte. Varsti talv läbi, eks siis saab sügisel jälle edasi vaielda.
Jätkan neutraalsete vahemärkuste tegemist ja juhin tähelepanu asjaolule, et viimases videos oleval BMW-l on all 21 tollised ülilaiad SUVErehvid.
Mis puudutab seda X5 videot, siis selle kohta vähem neutraalne märge - NII lolli juhti annab tikutulega otsida ning OMA silmaga pole selle vennaga võrreldavat hädapätakat veel näinud. Video autorgi kirjutab allpool, et tema sai samast kohast tagaveo ja lamellrehvidega täiesti vabalt läbi.
Tagaveo materdajad võiksid tõsiseltvõetavuse huvides mõne asjakohasema RWD video otsida. Näiteks see Mondeo-video on juba üsna asjalik.
PS! Kärss, äkki viitsid selle töö ikkagi kunagi ette võtta ja Männiku-üritusest mõne hea videojupi üles laadida? See oleks väga väärt materjal ja koguks YouTube`is ilmselt omajagu vaatajaid, sest vähemalt mina ei suutnud leida ainumastki head videot, kus taolised lumes müttaksid.
sellel nädalavahetusel käisin naise vanavanematel külas. teelõigul karjaküla - keila-joa õnnestus nii minnes kui tulles näha ühte autot (nädalavahetus ikkagi). esimene oli mingi daihatsu kaubiku moodi punn (ma ei teagi kuidas neid nimetatakse) tagaveoline - seda oli difrist näha ja teine oli mingi universaalkerega BMW. mõlemad liikusid nii 65 - 70 km/h kuna tee oli libe aga ikkagi tundus, et neil oli sellelgi kiirusel probleeme. mina sõitsin neist 90 km/h mööda oma esiveolisega ja ei saanud küll aru, et seal oleks problemaatiline olnud sellise kiirusega sõita. kusjuures BMW sõitis veel keset teed.
See on hea:) http://www.youtube.com/watch?v=-4nJPcGXwb4
ja see veel parem: http://www.youtube.com/watch?v=SSZLSfBDyhs
vs. see: http://www.youtube.com/watch?v=xY2XLVyZCOk
Mingi aeg oli peres 2 Passatit. Mõlemad universaalid, üks 55, teine 85 kw mootoriga. Paksema lume ja pori jaoks oli vähem kilovatte parem, st. kohalt sai minema vähema pori ja lume kapotile lennutamisega :) Rehvid olid mõlemal samad Masteri protinaelad. Maanteekiirutel oli aga rohkemate kilovattidega kindlam kulgemine, eriti, kui neli matsi autos, üksi sõites väga vahet ei olnud.
Kui nüüd veokas ja traktorid välja arvata, siis viimatine pikem kogemus tagaveolisega oli mõned aastad tagasi üks vana Omega. Samamoodi Masteri protinaelad all, kuid vähehooldatud külavahelistel kruusateedel sai liigelda kas ontlikult 40-ga sõites või siis hoogsalt külg ees kurve läbides. Pimedates kurvides pole viimane variant aga eriti ohutu ja siis juhtus sageli, et jäid mõnele rahulikult 60-ga kulgevale esivedusele jalgu. Võimalik, et paremad rehvid oleks asja parandanud, kuid puhtaks lükatud asfaldil erilist vahet ei täheldanud.
Nüüd teist talve Q ja seni pole õnneks lumevaaludesse kinni jäänud. Labidas ja köis ikka igaks juhuks pagassis, seni siiski ainult teisi sikutama pidanud.
Gift 247 ,kus asud? Ja see rohkem lõbuks katsetamine,ei jäeta kedagi hange.praegu lumes vähe probleemne kuna külmunud valle ja muud jama kõik kohad täis. Ega polegi neid tõsiseid lumiseid videosid leida siit,neid ameerika,l-euroopa nalju ei arvesta ju.Siiani see eesti Mondeo ongi midagi vaatamist ehk.ja kui seal oleks ka tagav. Kambas olnud oleks juba põnevam.muidugi siis oleks jälle küsimus olnud rehvides jne.
Hei punktike!! Sa olid vist tartu inimene? Kui tegemiseks läheb anna mulle kah kindlasti teada. Kui olen vaba, siis tulen kah, kui mind pärast välja aidatakse:) Mul siis esivedu ja mitu aastat vanad ug 500 mis enam eriti pidada ei taha, nii, et tõukamist saab palju olema:) Küsimus ongi vist selles praegu, et nuh ei leia sobivat tagaveolist. Mul naabripoisil üks rekord seisab garaazis, millel kah ug all, aga tollel sidur õhtal ja enam pole ka ülevaatust vist.
AA NB: päris metsa, kus kännu otsa võib sõita ma oma autot lõhkuma ei lähe. Aga siin tartu ümbruses peaks ikka leidma mõne vana suurfarmi platsi, kus lumi lükkamata, et seal proovida!!
Anna teada, huvi on suur. [email protected] Tahaks lõpuks tõde teada
Küsimus jah et leiaks Omegale lisaks ka teise tagav. Siis parem/õiglasem võrrelda.Metsa muidugi praegu asja pole aga m6ne tõusuga,kurviga,lumisema koha ikka leiame. Nädalavahetusel võiks mõned tiirud teha küll.Aga võid ka hel. 55928584 Muidugi moded võite mõne nädala pärast need "ürituste "reklaami āra kustutada.niikaua võiksid siin veel olla. TÄNA oli juhus Eesti posti MB (tagav) pani oma kauba maha,ja hakkas ümber keerama kui esiratas terava servaga, sulanud auku sattus,(~7cm sügav) 10min jamas seal, siis aitasime hädalise välja. Rehvid olid korralikud naelad.EI tahtnud sellega midagi öelda,lihtsalt jāi silma täna.
Huvitav, kui palju kordi peab viisakalt paluma, et korraldage kokkusaamised palun Ürituste alamfoorumis, mitte siin teemas (tehke teema ära, kui soovite, panen lingi siinse teema esimesse postitusse). Paari aasta pärast, kes siit otsinguga midagi leida üritab, teda ei huvita absoluutselt see, kes elab Põhja-Eestis, kes Lõuna-Eestis, kes sel nädalavahetusel tulla ei saa ja millise esiveo fanaatiku sõbral seisab kusagil mingi ilma ülevaatuseta rikkis Opel. Palun ärge läbustage seda teemat pidevalt ära, see kõrvalisest jutust puhastamine on päris tüütu ja nii mitmete hoiatuste järel on päris loogiline, et mõne adminni kannatus jälle katkeb.
Esiteks härra kärss. Ma ei ole esiveo fanaatik. Kui hoolega mu postitused läbi loed, milleks on sul võimalus, siis näed, et ma olen neli talve sõitnud tagaveoga. Ja ei nurisenud, saab sõita väga eduliselt. Täpselt sama moodi, kui esiveoga, lihtsalt mõtlem peab nii, et sõidan tagaveoga, või mis iganes.
Ja palun ka ära sina läbusta eks. Kui sa sõimad siin solki ja keda iganes kui armetud nad rooli taga on, või minu sõpra, kes ei viitsi lihtsalt seda vanarauda utiliseerida, siis on see sinu probleem mitte kellegi teise.
Samamood ei viitsi keegi kahe aasta pärast lugeda, et näed traktor sõidab põllul paremini, kui sõiduauto, või et lsd differ annab tagaveole eelise. Loomulikult annab, kes krt on sellele vastu vaielnud? mitte keegi!
Ja mitte keegi ei viitsi lugeda seda, et kellegil on mingi miljon fotot ja tuhat tundi videomaterjali sellest, kuidas tegelikult asi on, kui seda materjali ei ole näha, võrdluses esiveoga. Ma räägin kogu aeg, et ma tahan teada mis värk siis on. Mina oma "vähese" praktikaga pole läbivuses vahet märganud. Ok ma ei vaidle vastu, et kindlasti on üks päev aastas, kui lumetihedus on ainult tagaveolisele sobiv, või mis iganes, on tagaveoline parem. Aga mida k.tit ma ülejäänud aasta pean tegema?
See auto 24 ei ole mitte sinu projekt vaid kõigile suunatud teabekanel ehk, ja ma usun, et teema arengu koha pealt on väga oluline, kui selles teemas ka lepitakse kokku, kuhu ja millal minnakse ja pärast näidatakse selle vastava üritusega seoses siin pilte või videosid, mis haakuvad selle teemaga eks? Muidu ju jääb asi segaseks. Sama segaseks nagu sinu jutt, mis ainult toob esile ühe fakti paljudest, aga mis ei tõesta midagi.
Kui selle kogu jutu oled läbi lugenud, siis võid selle postituse ära kustutada, või refereeida foorumile kohaseks, aga tea seda, et siis sa pead seda ka kõigi enda postitustega tegema, ja mitte ainult selles teemas.
#See auto 24 /.../ kõigile suunatud teabekanel ehk, ja ma usun, et teema
#arengu koha pealt on väga oluline, kui selles teemas ka lepitakse kokku
Katsume siis nii teha, et see "teabekanal" sisaldaks ka ilma adminnide suurte pingutusteta eelkõige teavet, mida hiljem otsinguga otsida oleks mõtet, mitte PÄEVAKAJALISI probleeme sellest, kus keegi elab ja millal kellelegi sobib (selleks tehti juba niigi erand ja saite siin jagada oma telefone ja emaile). Sellepärast palun leppigegi kokkusaamise üritused kokku Ürituste all (see alamrubriik on tehtud sinna täiesti minust sõltumatult) ja jätke siia vaid see jutt, mis haakub veoskeemidega (TEEMAGA). Võta seda kui väga viisakat vastust, sest nii paljude KORDUVATE hoiatuste peale antakse enamikes foorumites (ja annavad ka siin foorumites paljud adminnid) bloki ilma mingite selgitusteta ja kui inimesed vähegi teemavälist läbu hoiatuste järel piirata viitsivad, siis blokeerimisest pole siin huvitatud mitte ükski adminn. Eriarvamusteta oleks maailm üks väga igav koht.
Punkti MB kommentaarile lisaks juhtusin täna nägema samasugust situatsiooni, selle vahega et sidruni "pirukas" (esiveoga) rööpas (ilma teravate äärteta) esiratastega sees ja välja ei saa. Jõnksutas küll edasi tagasi, aga natuke jäi puudu. Aitasin välja lükata. Järeldaks, et asi pole veoskeemis, vaid milleski muus.
Mul sama kooslus (korralik lamell + esivedu), ei näe nagu mingeid probleeme, kuna siin ju mägesid pole. Tulin eile sama autoga kaugelt põhjast, sain üksjagu halle karvu juurde, seal ei saa mägedes ei kohalt minema ega pidama, kurvid libisevad tee servani kus uuesti pidamine tekib jne, käruga veel eriti lõbus. Järgmine nädal sinna tagasi ja kindlasti mitte esiveolisega:). Just seal elades mu suhtumine esiveoliste osas kriitilisemaks muutuski (olen enamuse elust ju esiveolistega sõitnud, sh ka praegu alati kui võimalik), kuna varem uskusin ka ise, et "kõigega" saab sõita ja kui ei saa, on viga vaid juhis. Tegelikult olen lihtsalt nii koi, et ei raatsi enam Eestisse kolimise järel iga talv uusi naaste alla osta, kuid sõita on aegajalt vaja mõlemal pool polaarjoont. Rehvivalikule kannataks siin taandada vast pooled seisukohavõtud, kindlasti mingi osa ka minu omadest...
no mul ka tagavedu ja mingi suvaline talvekumm, kolm naela kahe ratta kohta peaks ikka leiduma veel, ei saa küll aru et midagi hullu oleks, täiesti saab lubatud kiirusega sõita
Mul on olemas tööautol (liana) korralikud Nokian naastud ja enda omal (b5) kaks aastat vanad Masteri lamellid. Sõidetud saan mõlema autoga ja ei ütleks, et see vahe nüüd kahe rehvitüübil nüüd nii üüratu oleks kuigi vahe on olemas. Aga pigem taandub see siiski selle va rooli ja istme vahelise seibile. PS. huvitav, et Kärss kolme enda postitusele eelnevat ära ei kustutanud. Minu arust on lamell versus naast väga kaugel käesolevast teemast?
Tiit, rehvid ei ole mitte kaugel sellest teemast, kuna kehvema (kehvemini pidava) rehviga tulevad paremini välja veoskeemide head ja halvad omadused. St mõlemal veoskeemil on voorusi ja puudusi, mitte nii, et esiveol on ainult voorused ja tagaveol ainult puudused:)). Lauskmaal pole see jah teemaks, aga kui sõidad kõigepealt paar kilomeetrit mäest ülesse ja seejärel paar km mäest alla, et uuesti järgmisse mäkke ronima hakata, seda kõik sinkavonka teedel ja halvemal juhul koos järelhaagisega, on eri rehvide vahe ikka mäekõrgune (käib paraku ka veoskeemi kohta). PS: ära muretse selle pärast, mida ma kustutan või mitte, teemasse puutuvat ei pea ütlema otse, seda tohib teha ka läbi iroonia. Samuti ei tegele vist ükski adminn pideva administreerimisega, vaid osaletakse foorumis ka niisama. Nagunii nõuab see teema juba mõnda aega suuremat puhastust, kellelgi pole nähtavasti olnud mahti seda ette võtta, ehk suudavad siin oma kontakte jaganud oponendid end kokku võtta ja lõpuks ometi ära tõestada, et tagaveoga talvel sõita pole võimalik;)
kärss. ära jälle keera asju tagurpidi..pole keegi väitnud et tagav. sõita ei saa ,väga edukalt saab ,lihtsalt mõningate tagav. võimetega pingutate teie ise üle sellest ka see vaidlus. ja oleks see video ammu tehtud ,aga just teie enda suhtumine ei aienda seda tegema. ja pole mulle samuti mingit tõestust vaja,tean juba 30a kuidas mingi auto käitub,ja milleks võimeline. kõik oleneb auto kasutus otstarbest jne,jne,
Rääkides "Mount Kärsast", siis mismoodi seal esirattad vedavale tagasillale teed ette sõtkuvad, kas Volvo on sümmeetrilise nelikroolimisega? Ma sain aru, et just seal tulevad need eelised kõige paremini välja!
sa palju sõitnud põhja - soomes , kus tõesti on karmid tingimused . tee sellekohane teema , mind ja kindlasti paljusi teisi huvitaks , mis , kus ? ise olen huvitatud põhja sõitmisest , et seda kõike näha kogeda , aga ennem tahaks inffi asjast , inimeselt, kes teemat valdab. teemast väljas , vabandan .
Põhjas suht lihtne sõita. Stabiilne külm, see eeldab, et soola ja muu pläga teele panek ei tee midagi paremaks. Tänu sellele lükatakse teed korralikult lahti, saha all on veel see hammastega tera, mis jätab teele vaod. See pind on väga hästi sõidetav. Lasime seal rahulikult 100 ga minna, kui Toyaota Hiahaa lendas mööda nagu sssuvast kassist. Neid teid, mida lahti ei lükata, seal on ees tõkked ja nüüd Veebruariks nagunii juba sellise lumeall, kust läbi läheb eritehnikaga. Tee ääres peatust tehes ei tohi lükatud alast välja sõita. Seal võib kohe olla kraav. Esmased talveabi vahendid võiksid olla ju autos. Puksiirnöör, ketid, labidas, priimus tee tegemiseks. Lootsin teedel näha hullemat talve, kui seal tegelikult oli ;) Kui matkama lähete, siis räätsad kaasa. Ilma nendeta ei tee ikka suurt midagi seal. Osadel matkaradel on ka saaniga sisse tõmmatud suusajälg. Mille äärde jäävad ka pisikesed igaüheõigusega matkamajad.
Tagaveol ei ole ainult puudused ja esiveol ainult voorused, kui üldises plaanis võtta. Teema on paraku esivedu vs tagavedu TALVEL, mil esiveol on selgelt rohkem eeliseid ja tagaveol puudusi.
See mida sina "Kärss" esivedu vs tagavedu talvel teemaks pead on üldises mõttes pigem off-road- ehk läbivuse teema, millega seoses pole ei esi-ega tagaveol mingeid selgeid eeliseid vaid eelkõige mängib rolli auto kliirens.
See on kindlasti üks aspekt, mis talvel käiku läheb, aga kindalsti ei saa öelda, et see oleks valitsev aspekt enamikule talvistest autokasutajatest.
Sõiduauto iseenesest eeldab seda, et sellega peaks sõitma teede peal, kui ronid pidevalt "põhjatusse mülkasse", siis oleks mõistlik muretseda omale tõsine maastur, mitte ekperimenteerida vastu üldist loogikat nendes oludes sõiduautoga.
Sama mõtetu oleks vaielda selle üle kas ujumiseks on parem kasutada suvist või talvist jooksutossu, sest inimesed kes tahavad kiiresti ujuda eelistavad "millegipärast" kasutada hoopis lestasid.
Kliirens on siin teemaks vaid niipalju, et mida suurem see on, seda sügavamale on auto võimeline sisse vajuma, kui see mingil põhjusel end sisse kraapima peaks. Mul endal puudub igasugune huvi offroadmise vastu ja siin teemas kirjutatu on seotud ainult väga praktilise probleemiga - maal ei jõuta teid alati lahti lükaga, kuid sõita on ikka vaja. Teadlikult küll mingeid ekstreemsusi igapäevaselt ei otsi - kui siis ainult korra-paar talve jooksul;)
TO "ettepanek kärsale": aga tee see teema. Mind ennast see otseselt ei huvitagi, lihtsalt praktiline vajadus ja ka võimalus mõningate hobidega tegelemiseks, millega Eestis eriti tegeleda ei saa. Natuke oskaks vast ikka kaasa rääkida. Lisaks palve, et palun ära vaheta pidevalt nimesid, mille all esined, reeglid ei luba seda.
TO Audi_a6_v6: mida silmas pead? Kurv on nii tühine, et tagarattad tulevad alati esirataste sissevajutatud jäljes olenemata veoskeemist. Või kui on jäine, et sisse ei vajugi, ei oma see jällegi mingit tähtsust. Ma räägin siiski olukorrast, kus on vaja läbida arvestatava pikkusega teelõik, mitte parklamanööverdamisest.
Sama kaalujaotusega peaks edasi liikudes taguveolisel eelis olema. Ntks oma Xsaraga tagurdasin pehmesse valli-sealt välja ta tulla ei tahtnud aga tagurpidi sinna edasi läks veel küll-vaikselt meelitades sain siiski välja.
Tühi Transporter T4 sumpab lumes väga hästi, vähe koormatud tagusillaga Transiti asemel tuleks teda võrrelda tühja T3 ga.
imelik, et bmw nr 2 ??? ütleks praegu kärsa sõnadega: seekord on vist mängitud eri omaduste osakaaluga lõpphindes vastavalt "vajadusele" , ntks 95% punktidest salongi soojenemise eest... :)
Eile oli huvitav kogemus, oli vaja parkida esiveoline ja tagaveoline väikeelamurajoonis ilma otseste vallideta tee ääres risti teega. Lumekiht paksenes ühtlaselt ja oli päris jäiselt kõva (kannatas nibinnabin inimesel peal kõndida). Esiveolisel roolis oli naisterahvas, ta üritas hooga nina ees sinna sõita ja oligi kinni, kuna lumi lihtsalt liiga paks ja vedavad rattad kraapisid nina veel sügavamale. Ma ise pargin olenemata veoskeemist alati saba ees ja loomulikult tekkis tagaveolisega täpselt sama probleem. Mõlemad autod tulid sealt hangest välja kõrvalise abita. Esiveoline üritas seejärel tagurpidi - ca poole meetri kaupa sõitis oma tagaratastega jälge ette nii kaua, kuni ka nina enam teepeal polnud ja oligi pargitud. Ma ise tagaveolisega täpselt samamoodi, pöörasin ringi ja nina ees poole meetri kaupa edasi-tagasi jõnksutades, et MITTEvedavate ratastega see kõva põhjaga jälg sinna tekitada. Kui nii pikk jälg tehtud, mis auto parkimist võimaldas, sõitsin sealt ikkagi välja, keerasin auto ringi ja parkisin samuti saba ees sinna lumme. Õhtul välja said mõlemad autod mingite probleemideta. See näide ei tõesta midagi, et üks oleks parem kui teine. Mõlemaga sai ju hakkama, ainult et eri viisidel ja täpselt sama palju liigutusi tehes. Mingil määral peaks see olema siiski ülekantav ka olukorda, kus vaja sõita sarnastes tingimustes pikem ots (praegu kevadel läbi lumekooriku maamaja juurde, kus talvel käidud pole) ja eks igaüks teab ise paremini, kas ta eelistab sõita edaspidi või tagurpidi:))
Alles pühapäeval sõitsid 2 siin vestluses osalejat ca pooletunniste vahedega "kärsamäkke", millest üherattaveoline tagaveoline tuli puhtalt kordagi ratast ringi laskmata (rehvimuster kenasti jälje põhjas). Esiveoline (Avensis) tuli samuti ülesse, kuid rattad hakkasid siiski kergelt ring käima ja nina liikus väliskurvi suunas, õnneks mitte liiga kaugele. Mõlemad on kogenud juhid ja mingeid probleeme ju polnud. Olgugi et esiveolisel oli väliskaldega laugel pöördel teelt äravajumiseni jäänud lõpuks vaid kümmekond sentimeetrit ja kogenematu juht oleks gaasi lisamisega ka suutnud end sinna kinni jätta (tagaveolisega sellist ohtu pole, kuna esirattad on alati õiges ja juhi poolt valitud suunas) - naisel ma oma esiveolisega seda lõiku just sel põhjusel igaks juhuks sõita ei luba, sõitku oma tagaveolisega:). Eks asjaosalised kommenteerivad rohkem kui soovivad. Olgu veel öeldud, et sellise poolsulase ja ligi poolemeetrise kinnisõidetud lumelagaga ma oma raske "kolmerattaveolise" maasturiga sealt praegu sõita ei julgegi, praegu on see tee puhtalt sõiduautode teema...
ainus kord, mil ma autoga lumme viimastel aastatel kinni olen jäänud, on omast lollusest.
varem olen ka lumme jäänud ja ka siis olen ise loll olnud.
veoskeem ei mängi siin mingit rolli.
aga tore loogika: "ma ei lase naisel kodus telekapulti ka puudutada, äkki ei saa hakkama"
ehk muudkui eeldame, et naine on loll kodumasin, kes ise hakkama ei saa.
Ära nori, naine pole sugugi loll. See on lihtsalt koht, kus olenevalt lume "pudrususe astmest" võib mõne veoskeemiga sõit mõnel hetkel võimatu olla ja lihtsam on jätta auto natuke eemale (igaühel) kui teha pärast tund aega tööd ja selle teelõigu rikkumisega muuta võimatuks sõitmine ka teistel. Maal elades tuleb mujalgi ette selliseid olukordi, sellepärast naine tagaveolist eelistabki (ja omab), millega vähem neid probleeme. Harjumatus võõra autoga pole üleüldse soost sõltuv, kuigi mõni vist tahab nii mõelda:))
Ma pole ka täheldanud mingeid otseseid erinevusi kinnijäämise sageduses sõltuvalt auto veoskeemist. Põhjapeale kinnisõidetult jääb suvaline auto kinni, ka neliveoline.
Sellel talvel pole kordagi kavamist- või tõmbamist- või lükkamistvajavalt kinnijäänud ühegi autoga. Kuid täheldada võib seda, et kõige ebastabiilsem libedal teel on sõitaolnud tagaveolise MB-ga, samuti on sellega kohaltvõtt suht nigel, kui ratas juhtub olema mingi libeda nuki taga või "jääkausis".
Korra olen tagaveolisest automaatkastiga masinast ka väljatulnud nii, et sellel käik sees ja kerib kohapeal vaikselt "jääkausis" tagarattaid nii, et masin grammigi edasi ei liigu. Kõige lähemal kinnijäämisele olen samuti olnud selle tagaveolisega selle talve "kuumaastikutel". Vaatamata erinevate esiveoliste kasutamisele pole ühegagi nendest sellist mõtetki tekkinud, et nüüd vist jääb kinni.
Sellist probleemi aga mida "Kärss" kirjeldab seoses esiveolistega libedal, ei tea et üldse oleks kohanud vaatamata ~20 aastasele autosõidule enamuses Eestimaad mööda. Isegi ainult teaoreetiliselt võiks sellist situatsiooni ettetulla näiteks sellel kevadel mingitel "külavahe kruusateedel", mida absoluutselt hooldtud ei ole ja millel tekib paks keskelt kummis kiilasjää. Samas pole ka selliste teede läbimisega mingit erilist probleemi olnud. See nagu rohkem nende autode teema, millel talverehve ei nõuta ehk veoautod ja millel enda mass võrreldes rehvide pidamisega suur.
Ehk kindlasti mitte meie kesmistes Eesti oludes ei kehti absoluutselt sellised erisituatsioonid, mida hr "Kärss" siin selles teemas pidevalt "hirmasa tondina" kujutada püüab.
Oleks üldse huvitav teda neid tagamaid või sellise arvamuse tekkimise mehhanisme, mis on pannud teda tagavelisi libetates oludes nii pimedalt ja fanaatiliselt eelistama.
Pole rohkem kinni istunud, kui eelmisel talvel oma maasturiga :P Aga eks see oli ka nimelt tekitatud turnimine, kogemuste ja oskuste omandamine. See aasta pole enam õnnestunud ennast kinni sõita ja kõik kohad kuhu tahtsin minna autoga, sai ka käidud.
Kle, VVV1, pole küll aru saanud, et Kärss eelistaks libedates oludes "pimedalt ja fanaatiliselt" tagaveolisi. Mina olen aru saanud, et ta kasutab igasuguse veoskeemiga autosid ja seda vastavalt oludele/vajadustele. Kui Kärss-inimene saab libedates oludes edukalt hakkam ka tagaveolisega, milles nagu esiveoliste-inimeste probleem siin foorumis on, et alati Kärsa jutu peale nii silda minnakse?!
Kärsa jutu peale minnakse "nii silda" sellepärast, et ta JÄRJEKINDLALT ja TÄIELIKULT eirab tagaveoliste halbu külgi libedal sõites. Tema "näeb" seal ainult eeliseid, samas kui emotsioonitu ja faktiline võrdlusstatistika räägib risti vastupidist keelt.
Küsimus pole üldse selles millega ja millal keegi sõidab, vaid selles kas ta ka aru saab ja tunnistada tahab millal ja mis eelist kumbki veoskeem võrreldes teisega omab ja mis kaalu see eelis tavakasutuses omab.
Aga mina ütlen seda, et vahe tuleb välja ainult tõesti parkla rööbastes ukerdades. Seal saad ennast tagaveolisega kaussi kinni istutada ja kogu lugu. esiveolisega saad kaapimise ajal rooli kedrates ennast välja upitada. Kui aga on tagumisel emitte veerevale rattale sattunud toekas tõkisking, istusd sellega ka paigapeal, nagu viis kopikat. Kes autot tunnetada ja valitseda suudab saab iga massinaga igasugustes oludes hakkama.
#ta JÄRJEKINDLALT ja TÄIELIKULT eirab tagaveoliste halbu külgi libedal sõites.
#Tema "näeb" seal ainult eeliseid
Järjekordse demagoogia asemel palun loe läbi esimesel lehel esimene postitus, mille ma siia kirjutasin. Ma ju soovitasin esivedu, sõidan ise juba 8ndat aastat suviti sama esiveolisega ja isegi talvel pikkade otste sõitmiseks on omal just esiveoline, ka enne seda oli esiveoline. Milles see fanaatilisus küll seisneb? Selles, et olen valmis tunnistama, et teatud erandlikes olukordades ei olegi esivedu kõikvõimas ja on tõesti MÕNI eelis ka tagaveol? Kas neisse erandlikesse olukordadesse igapäevaselt (maanteeni jõudmiseks!) sattuvad inimesed ei tohi tõesti kasutada neile sobivamat veoskeemi või peaksid ostma neliveolise, et mõned õrna hingega esiveoliste lauskiitjad end puudutatuna ei tunneks? :)
Selle luban kirjutada kah oma laiskuse arvele, et sõitsin suure osa sellest talvest neliveolise maasturiga tagaveorezhiimis ning kinnijäänud esiveoliste väljasikutamiseks ei viitsinud manuaalseid hubisid sissegi keerata ning need kõikvõimsad esiveolised suutsin välja tõmmata nelivedu sisse lülimata, samal tuisanud teel neist mööda sõitsin ja neile sõidetavad jäljed ette tegin. Vabandan selle pärast... Reinu mainitud jäiste kausside, parklas manööverdamise jms vastu pole ma ju kunagi vaielnudki - need on esiveolise suured eelised linnas (maal ei ole parklaid:). Kordan veel, et mind ei huvita omadused, mis võimaldavad mul kusagile kiiremini jõuda, aga ma tahan sinna jõuda (rooli taga) puhanuna ja tahan ikka kindlasti jõuda, mitte tegeleda vahepeal kaevamise või abi ootamisega. 20a igapäevast roolikeeramist on tekitanud mingi väikese kogemuse, et oskan juba valida, millise auto sel päeval hoovist võtan, et kõik vajalikud sõidud tehtud saaks (võimalusel võtan alati esiveolise - auto kui terviku, üldse mitte veoskeemi pärast).
TO mb: see asub minu hoovis, lukustatud väravate taga. Mingit mäge polegi, lihtsalt kerge külgkaldega väike tõus kurvi peal, kus hoogu eriti võtta ei saa ja igasugune auto kaldus väliskurvi suunas teelt maha kipub vajuma. Hetkel on seal ca pool meetrit kõva ja kinnisõidetud lund, mille Päike nüüd kevadel pudruks on teinud. Sarnaseid olukordi on lihtne simuleerida polügonidel, karjäärides jm, kuhu sai möödunud talvel ka kutsutud (lihtsalt katsetama oma ja auto võimeid), aga kuhu keegi tulla ei tahtnud:)
Ma valiksin ka esiveo. Legendaarse juhitavusega tagaveolised on meil ju suht haruldusteks muutunud. Volvo 240, 740, 940. MB W123 ja W 126. Super juhitavuse ja läbivusega tagaveolised talveautod, mille olemasolul ei igatseks esiveolist.
vot selles asi ongi, et korralikke tagaveolisi lihtsalt enam ei ole. W123 teeb lumepudrus ja üldse libedal teel silmad ette enamikule praegustest autodest. teiste kohta ei oska vaielda pole kogemusi nii palju.
Kindlasti on omaosa ka sellel, et kõik need autod kasutasid kitsaid rehve. Super talvekas on Volvo 940, millel kõik tuled on ühe klaasitaga lähi/kaug, udukad ja ka lisa kauged ja üle nende pühib kojamees. Super!!! Aken puhas, tuled puhtad, püsib teel, ole mees ja aind sõida ;) Kõik kolm omatud 940 oli Td. Polnud ka kõige hullema külmaga käivitumise muret.
Irw, mu Hiacel on talverehvideks 235/70 15" naastud, ei ole sel autol ka juhitavus midagi müstilist ja kaalujaotus on nii p####s kui olla saab, aga ikkagi ei saa aru nendest kes väidavad, nagu ei peaks saama tagaveolisega talvel parklas või maateel normaalselt sõita...
PS: Volvo 940 on nähtud ette 195, 240-l 185, w124-l 195, kui palju w123-l?
Samas mu Saabil originaalmõõt 155/80, talvel olen kasutanud nii 145 kui 165 laiust (mis logariga juba vastu käib). Üsna kohatu oleks võrralda ju sellega tänapäevaseid esiveolisi, mil nähtud ette tavaliselt vähemalt 195 laius.
Seda, et ma hiahhaaga pole saanud talvel möllata, aga kui vaadata seda, kuidas W124 ja W 140 on võrreldes vanemate eel käijatega tagasi andnud talvel, on küll hämmastav. Mul esimene auto oli kastiga Mosse ja polnud kohta kus sellega ära ei käidud, Lisaks ka veel tagant tühi UAZ buss, sellega meeldis ka sõita enam jaolt tagaveolisena. Nendega lasid ikka mõnuga külg ees minna. Pigem on see auto juhtimine, nagu laulmine, kui ikka viisi ei pea, siis ei laula ka. Samas kui ikka seda õiget ***** tunnet ei ole ja autoga sõbraks ei saa, siis ei tule sõidust (ekstreem oludes) ka miskit välja. Puhta teega tuterdab iga inimene ükskõik mis veoga ühtemoodi ära.
To Kärss: Mina väidan seda, mida näen. Mitmeid kordi olen näinud ja aidanud välja lükata tõkiskingana roopast just 5 seeria eelmise mudeli BMW d ja siis W140 mersu järglast. Sellest ma väidangi, et nende autode juhid ei tunneta ******ga seda, mis toimub rataste all. Jäädakse parklas suvalt seisma, ratas augus ja ongi kööga.Edasi liikumiseks lastakse ratas ringi, haakuv jää sellega soojaks, vesiseks ja libedaks ja ongi kogu lugu. Tagavedu ja automaat on päris hea ronija, kui paari nõksu tead ja inertsi oskuslikult kasutada.
Huvitav ikka, kuidas mõni teema nii igihaljas on:) Viimati sai vist kribatud siia foorumisse aasta- paar tagasi, aga arutelu on ikka sama emotsionaalne.
Ma ei saa ühest asjast aru- miks üldistama peab? On kindlasti tagaveolisi, mis on parema läbivusega paljudest esiveolistest. Aga kui just peab üldistama, siis ilmselt esiveoline läbivuselt ületab tagaveolist. Asi ikka kaalujaotuses kinni. Kuna enamasti tänapäeva autot aetakse edasi esisilla abil, siis ainuüksi sellepärast on tema paremuses veendunud inimesi ka hulga rohkem. Eestis muidugi on vastukaaluks massiliselt levinud huvitav fenomen wannabe ärimeeste näol, kes omale kasutatud tagaveoga võimsa mootoriga noobelmarke ostavad. Kahtlane küll, kas nood läbivuselt esivedu üldjuhul ületavad.
Isiklikult samuti esiveoga autot ei ostaks, vähemalt pruugituna mitte. Läbivus võib ju esiveolisel parem olla, aga sõidurõõmu pakub tagaveoline rohkem, eriti just võimsa mootoriga:)
Järelikult jääb üle ainult üks võimalus- neliveoline.
Sead üldistamise mõttekuse kahtluse alla ja siis kirjustad sellise lause: "Kuna enamasti tänapäeva autot aetakse edasi esisilla abil, siis ainuüksi sellepärast on tema paremuses veendunud inimesi ka hulga rohkem."?
Pärast kõiki neid igihaljaid aastaid Sa ju ometi ei arva, et autosid esiveolisteks projekteeritaks selle pärast, et neid rohkem vaja oleks või, et need millegi poolest paremad oleksid?
Mis sõidurõõmu puudutab, siis talvistes (tava)oludes naudin ma esi- ja tagaveolisega sõitmist üsna võrdselt - lihtsalt võtted on üksjagu erinevad. Olgu siinkohal öeldud, et SEISUPIDURit kasutan ma vaid sihtotstarbeliselt, ehk siis seisva autoga.
Suvistes oludes on loomulikult eelis tagaveo käes, sest hea pidamisega pinnal ei ole mõeldav sõita autoga millel iga väiksema pedaaliliigutuse peale rattad tühja kraabivad.
Rasketes oludes ei ole loomulikult enam küsimust kumma veoskeemi kasuks otsustan. Hiljuti pakkus üksjagu üllatuse kui Lasnamäele sattusin, sedakorda oma hiljuti saadud esiveolisega mille all korralikud HKPL4 naastrehvid. Viimati olin samas kohas, kui jäävaalud veel oluliselt suuremad olid, oma tagaveolisega ning liigeldud sai ilma erilise rattakraapimiseta, siis esiveolisega (Golf 4, 1,9TDI) hakkas paaril korral madalate pööretega vallist üle ronides lihtsalt ratas ringi käima (ka tagurdades) ja ei saanudki muidu üles kui pidin natuke hoogu võtma. Üllatus oli see selles mõttes, et tavamõistes peaks olema tegemist just sellise olukorraga kus esiveolise eelised hästi välja tulevad.
Minu lühikokkuvõte selle esiveoliste kiidulaulu peale oleks siinkohal järgmine. Ainus koht, kus esiveolisel on eelis, on seal kus on vaja midagi ratta eest ära kraapida, näiteks paksus lumelörtsis/lögas manööverdamisel, (kerge kohev lumi ei kuulu siia hulka). Kõikvõimalikes muudes rasketes oludes, kus on vaja ratta all olev lumi kinni vajutada või pehme pinnas ületada ilma kraapimiseta, et ratas sisse ei vajuks, on esiveoline selgelt kehvemas positsioonis ning võib isegi suure mootoriga tagaveolisega võrreldes hätta jääda.
Tavalistes talvistes oludes - jäised tänavad, kinnisõidetud lumi vms, on veoskeemist palju suurema tähtsusega auto kaalujaotus, mootori võimsus, jõuülekande eripärad, vedrustuse tüüp ja geomeetria, rehvivalik, auto koormatus jne. Ei ole sugugi harv juhus (pigem igapäevane ja tavaline), et kõrvalreas oleva esiveolise naastukrõbina saatel startides ma oma (kulunud) lamellidega tagaveolisega esimesena üle ristmiku jõuan. Liialdamata!
Ei, ma ei arva, et esiveolised "paremad" oleks. Arvan hoopis, et on olemas mõni päris hea esiveoline auto, päris palju häid tagaveolisi ja päris mitmeid häid nelikveolisi. Ja siis jagan veel nende arvamust, kes esivedu kapitalismi ja insenerikusti kompromissiks peavad:) Lihtsalt mõnel on see kompromiss paremini õnnestunud, kui teisel. Ja enne kui auto paremusest rääkida, peab olema selge otstarve. Pole mõtet võrrelda vana VW Golfi ja mõnd uuemat MB-d pelgalt selle põhjal, kumb neist hangest paremini välja ronib ja selle tõttu "parem" on. Ilmselt siiski esiveoline läbivuselt seda on. Nagu ka eelkõneleja mainis, on talvesõidul muid aspekte, näiteks stabiilsus ja juhitavus. Tagaveoliste noobelmarkide stabiilsuskontroll toimetab ju päris hästi. Nii võib mõne võimsa V-8 mootoriga MB roolis tekkida teed katva lobjakagagi sõites tunne, et oletegi maailma parim autojuht:) Ega selline kindlustunne halb ei olegi- seniks kuni ta alt ei vea.
... Ja enne kui auto paremusest rääkida, peab olema selge otstarve. Pole mõtet võrrelda vana VW Golfi ja mõnd uuemat MB-d...
Tegelikult ju on - nii siit teemast kui linnaliikluses ringi vaadates tuleb see otstarve päris hästi välja - enamus sõidab nii Golfi kui Mersuga üksinda ringi. Igaüks saab aru, et just nii tulevadki väikese esiveolise eelised kõige paremini välja, olgugi et tänavatel on need vahed isegi üksinda sõites pea olematud (kuid siiski "KESKMISE" esi-tagaveolise puhul kindlasti esiveo kasuks, kasvõi kütusekulu poolest juba:)). Sellepärast väidangi, et üksi ja teedel-tänavatel pole eriti vahet, aga kui ON VAJA võtta ka pere kaasa (laps ei kaalu mitte paarkümmend kilo vaid koos lapsega kaasas taritavate asjadega oluliselt rohkem), sellest johtuvalt tegemist mitte enam nii pisikese autoga ja kui kodutee lahtihoidmisega kohalik omavalitsus hästi alati toime ei tule, liiguvad need eelised esiveost üha kaugemale.
digg . huvitav miks siis polnud kedagi nähtaval kui kutsuti ..foori alt startima..üldiselt suht mõtetu teema juba ammu. kärsal ei andnud ikka süda rahu vist et siin oma mäge ja veolisi kiitma hakkas jälle.teema ei huvitanud ju jupp aega enam kedagi, kui KÄRSS jälle leidis end korrata 100 korda vist jälle.
Punktikesele: miks Sa loed mõttetuid teemasid, mis Sind ei huvita? Mina näiteks ei loe ega ka osale neis, loen vaid seda, mis mind huvitab ja soovitan seda ka teistele;) Miks ma ei või end korrata, kui keegi teine kordab end sama palju, üritades panna mu suhu sõnu, mida ma öelnud pole? Äkki räägiks vähem vestluses osalejatest ja rohkem teemast?
ddig.No selline jutt,et tagaveoline on parem rasketes oludes pehmel pinnasel on ju täielik jama.Kuna elan maal,siis on üks ca km kõrvalteelõik,mida palju aastaid pea iga päev sõita on saanud.Igal kevadel keltsa sulamise aegu on osa sellest teest pehme ja raskesti läbitav,just sellistes rasketes oludes pole tagaveolisel esiveolisele mingit vastast.Küllalt olnud selliseid olukordi,et pole vahet,millise veolisega sõitma minna,kinni jääd nagunii,peaaegu alati olen esiveolise ilma kõrvalise abita välja saanud,tagaveolisega see palju keerulisem.
TO minul: kas panid tähele, et ddig kirjutas "pehme pinnas ületada ilma kraapimiseta, et ratas sisse ei vajuks". Just seal ILMA KRAAPIMISETA see suur vahe ongi, sest esiveolisel hakkab ratas kergemalt kraapima igasugusel pinnal, aga kui juba kraabib, on võimalik pöörata ja see annab Sinu kirjeldatud olukorras ka eelise. Imelik ka, kui see teisiti oleks.
Mudast ei tahaks siin teemas üldse rääkida, kuna muda puhul on võtmeküsimus ikkagi see, kas rehvi omadustesse kuulub muda mustrivahelt väljaloopimine või mitte. Sama puudutab tegelikult ka sulalund, aga mitte seda, mida me tavaliselt talveolude all mõistame.
Mõte oli rohkem see et kaua sa oma kärsamäge ikka siin võrdluseks tood ,kui see suletud väravate taga ja ainult sõbrad seda näha-sõita saavad.muud midagi ,ah jaa sa ju käisid männiku välja .eks igaüks on ammu omad järeldused teinud,sellest teemast,kui kmõningaist persoonidest siin.võin ju samuti teemasse vähe kirju. näiteks kuidas ma oma autot parkisin,no keda see huvitab,mitu korda ma neid jälgi ette sõitsin.samas kui küsida kas su volvol tavaline differ..siis vastad et palju sa pead end kordama siin..kärsamäe teema pole vist enda pidev kordamine.
Punktikesele: mis vahet sel on, kus kohas see "kärsamägi" asub? Tingimused on ju n korda juba lahti seletatud. Igaüks, kes ei vaidle vaidlemise pärast vaid KELLEL ON TÕESTI HUVI, leiab väga paljudest kohtadest sarnased tingimused ja võib koos mõne sõbraga proovima minna. Ka mina olen selle teema algusest peale sattunud vbl sadakond korda sarnastesse tingimustesse kusagil mujal, lihtsalt oma hoovis käib ka külalisi ja siin võrdlemisvõimalusi rohkem kui kusagile spetsiaalselt proovima minnes. Hetkel on aga sula, suurema tee äärde on jäetud üks esi- ja üks tagaveoline, teistega pole hetkel lootustki hoovist välja saada, ka mitte nelja(kolme)rattaveolise maasturiga (maad katab ca poole meetri paksune kinnisõidetud "lumetatt"). Selles on Sul paraku täiesti õigus, et nii pikaks veninud teemat on väga vähesed lugenud algusest peale, sealt ka see paratamatu vajadus mõningaid asju korrata. Vabandan, et Sinu puhul difrist rääkides eeldasin, et Sa mäletad äkki varem loetut, minu viga...
Kas vahekokkuvõtteks sellise väitega oleks keegi veel nõus, et tagaveolise eelis seisneb peamiselt tema liikumises - ratas hakkab ringi käima mitte nii kergelt kui esiveolistel (võrdlusmoment iga foori taga). Samas suur osa tagaveoliste probleemidest on seotud just sellega, et on pargitud üks vedav ratas õhku või auku ja kuna neid keerata pole võimalik ja differ teeb oma töö, vajab tagavedu mõningates olukordades natuke rohkem ettemõtlemist juhi poolt. Kui olete nõus selle väitega või just nimelt ei ole, palun rääkige oma kogemustest, mitte ärge tsiteerige TMi, kus pannakse talvetestides tagaveolistele alla ainult suveoludesse sobivad "niidirullid" või sageli isegi laiemad rehvid, kui tootja ette näeb;)
no tagaveoline tahab paremaid rehve rahuldavaks kulgemiseks,esiveolisega saad vähe kehvematega ka norm.hakkama.ja see foori alt startimine rohkem tunnetamise asi,lihtsalt tihti lased niisama sussi ,lihtsalt lõbu pärast.kui viitsimist pidamist piiripeal hoida on ka minek tagaveolisega suht sama.agasid võib alati kõiges leida.esiveolisega pole parkides vaja alati ette,taha mõelda kui olud kehvemad.
Hr "Kärss" ma absoluutselt ei tunne kuidagi SINU demogoogiast ENNAST puudutatud olema, küll aga asja objektiivuse ehk tõe huvides tuleb selles teemas sinu vastu sõna võtta.
Mind huvitavad näiteks hoopis autoajakirjanduses proffessionaalide poolt läbiviidud testide ja katsete tulemused ning sarnastes tingimustes ja ausas võistluses sündinud autospordist saadud tulemused.
Kui sa pole veel märganud, siis seal viikase neid samuti läbi n.ö. seinast-seina tingimustes ja need hõlmavad sageli ka sinupoolt nimetatud müstilisi eriti raskeid eritingimusi, kus tagaveoline on talvistes oludes "ikka ja igati parem".
Sa võib ju mind faktide tunnistamise asemel siin siunata palju tahes ega see ei muuda näiteks parima talveauto selgitamiseks läbiviidud põhjalike testide tulemusi, mille koosseisus on ka järsu lumise ja libeda tõusu võtmise katse, lumeraja katse, jääraja katse jms. Seal mõõdetakse paremust sekunditega, mis ei oma mingeid emotsioone. Vahest on lisatud ka erinevate testisõitjate subjektiivne arvamus.
Veel üks väga oluline mõõdupuu on ka autosport ehk autoralli kruusa ja talirallid, kus nagu ilmselgelt keegi ei kasuta "paremaid" tagaveolisi selleks, et nendega meelega "viletsamatele" esiveolistele kaotada. Kui selle "loogika" järgi asju võtta peaksid neliveolised veel kõige aeglasemad olema - millegipärast aga reaalses maailmas nii ei ole, huvitav küll ei tea miks ?
Näed, veeveeveeüks kogus paar nädalit jõudu ja kribas analüüstilisel kõrgpilotaažil vastuse valmis. Puhas kuld - nagu ikka ja alati VVV1 sulest.
Ainult et: kui mitu korda peab soovitama sul Kärsa postitusi lugeda? Ta kordab aina, et tagaveolistel on eelis teatud erandlikes olukordades. Missa neid teste ja tavaolusid siia teemasse topid? Mitte et sellest mingit tolku oleks, aga loe veel üks kord Kärsa sõnu: "Ma ju soovitasin esivedu, sõidan ise juba 8ndat aastat suviti sama esiveolisega ja isegi talvel pikkade otste sõitmiseks on omal just esiveoline, ka enne seda oli esiveoline."
Nii et kuld küll, kulla VVV1, aga püüa ikka teemas püsida ja kirjutatust aru saada, enne kui sõna võtad.
Ma ei hakka sinult "puhas kuld" küll luba küsima millal või mille kohta sõnavõtan - püüa see edaspidiseks meelespidada, kui võimed lubavad.
Ja püüa ka enne minu kirjutiste kohta käivate oma kirjutiste kirjutamist minupoolt kirjutatu MÕTTEGA läbilugeda. Ega see muidugi ei garanteeri seda, et sa arusaad, aga vähemalt ürita ja püüa selles suunas. Oleks nagu mõtekas, sest siin keegi mingi isikupõhise kriitika eest palka ei maksa, pigem võib verbaalselt "üle küüru" saada.
sain hiljuti ühe w124 omanikuga jutule ja vana ütles,et tema ainult esiveolisi talvel välja tõmbaski..võta nüüd kinni,rehvid muidugi ka uued ja kvaliteetsed.
Ma tean seda w124 omanikku, mulle ütles ta, et kõik lootusetud tagaveolised oli traktor juba välja tõmmanud...
Mul on venna suvila juures üks äkilisevõitu mägi, kus samuse w 124 ja 523 pemmiga üsna naljakas üles sõita. Poole mäe peal loobib tagaosa küljele ja auto on risti tee peal. Ei saa enam alla ega üles. Kui ta enne sisse ei kaabi muidugi. Sõltub, kui kõva(jäine) põhi all on. Tundub, et esiveolise nn. kaalujaotus tagateljele seal tõusul seal nagu ei toimiks. Igasuguse pikkusega esiveolised on sealt üles läinud. Ka paksu lume korral.
Järelikult pole see kaalujaotus siis tühi esiveoline vs tühi tagaveoline tagaveolise kasuks isegi sellistes "kaldus"olekutes ja ta ei saagi olla enamuse tagaveoliste esimootoritega auto puhul.
See raskuskeskme ümberajotumine tagateljele toimub ja toimib ainult väga pidaval pinnal kus on võimalik väga äkiline paigaltvõtt. Oludes, kus pidamist pole ollagi, pole võimalik libedal arendada 0-ist niisugust kiirendust, et toimuks mingit olulist raskuskeskme ümeberjaotumist tagatelje suunas, ei teki selleks piisavat inertsi.Nagu iga suvalise kruusa- või taliralli tulemused näitavad ei teki isegi ralliautodel. Tagaveolise eelis tuleb esile ainult väga pidaval pinnal, väga võimsa mootoriga 0-ist väga järsul kiirendamisel, mida tänaval vast väga harva ettetuleb.
Ka pole uute esiveoliste vedrustused enam need mis iga suvalise "jonksaka" peale täiega "noogutaksid" nagu see oli algusaegade esiveolistel. Nüüdseks on juba aastaid hangitud teadmisi ja kogemusi erinevatest esiveoliste sportsarjadest vedrustuse toimivuse kohta, nii, et see on ka tänavaautode vedrustuste parendamisse jõudnud.
Kui assta 7-8 tagasi oli veel levinud isegi spetsialistide seas arvamus, et üle 250 hj esiveoline masin on puhas mõtetus (ja ongi, kui ta vedrustus on sarnane tagaveolistel tuntuga ja puudub ees LS differ), siis praeguseks projekteeritakse juba uut esiveolist Focus RS, millele tuleb ~350 hj. Praegusel on 300 hj. Ja siinjuures on tegemist täiesti tänavalegaalse Ford Focuse tippmudeliga, mitte mingi hüper-super sportautoga. Tõelisest sportautost on niisugused autod vaatamata oma võimsusele sama kaugel, kui tööhobune, täisverelisest ja puhtatõulisest võistlushobusest. Paraku tavalistele tänavautodele jääb selles võrdluses siis ainult muula või poni võrdlusaste:)))
Sellest võibki järeldada, et tagavedu talvel ei jää hätta seal kus tagaveolises autos taga ka keegi pidevalt istub ehk limusiinides, mida juhib juht ja kus sõitjad on reeglina taga. Ühe igapäevakasutuses oleva tavalise tänavaauto puhul on esivedu universaalsem ja ohutum.
Eks Quattrogi nõuab rasketes oludes seda, et teda ka kasutada osatakse, ise ei sõida ta mittekuidagi. Ja tõeliselt õieti kasutada on teda veel raskem, kui pooleveolist, sest tema kasutamine eeldab mõlema - nii esi- kui tagaveoliste nii tugevate kui nõrkade külgede tundmist. ja mitte ainult tundmist, vaid juhtimisvõtted peavad automaatselt "käe sees" olema, kui tahetakse ka kiiremal sõidul ja raskemates oludes hakkama saada.
Meil tavaline keskmiselt oskamatu neliveolise juht poe isegi mitte jää- või lumerajal oskajast kaheveolise juhist kiirem, tänavast rääkimata. Ja ma ei pea siin silmas mingit ühekordset foorialt kiirendamist lumisel tänaval.
See talvine ristmikul kiirendamine ongi üks tugev neliveo eelis, kinni ei ole ma ka pooleveolistega jäänud, aga talvel on nagunii nähtavus väga piiratud ja teistel pidurdusmaa pikk, siis oleks hea, kui ei kaabi 10sek koha peal ja ei hakka alles siis vaikselt liikuma. Kõik muud eelised on vähem olulised minu silmis.
Sai tänavu kevadtalvel ka Kärsamäe test läbitud. Täispikkuses. "Võistlusautoks" täiesti tavaline tehaseseades Avensis 1,8 bensiin.
Järeldused:
1) Esiveolise auto jaoks ei ole sellise takistuse läbimine mingi probleem;
2) Rehvid peavad olema all korralikud;
3) ESP peab olema välja lülitatav.
Kogu lugu. Esivedu tõestas oma selgeid eeliseid - ja see, mida teeb tagaots, ei ole kogu aeg väga oluline, kui tähtis on lihtsalt liikuda rahulikult punktist A punkti B.
