Videos kolm rwd-d ja üks fwd statistikat ühe põhjal veidi meelevaldne teha. aga ok. aitab ka ühest näitest sest veoskeemi käitumine ju teada. See post lihtsalt oskas õiges kohas parkida. Turvalisuse huvides eelistaks iga kainelt kaalutlev juht alati esi kui külg kokku-põrget. Kes soovib vabatahtlikul ,et teda kokkupõrke hetkel kaitseb vaid mõni nigel külgmine turva tala ja sama nigel turvapadi kui seda üldse on.See et rally-autol turvapuur seda ju tavaautos pole. Esilöögi puhul seda lööki neelavat..massi seal oluliselt rohkem,pealegi enamus nn,,kaitsevahendeid projekteeritud ikka laup-kokkupõrkele ja seda oluliselt pikema perioodi jooksul kui külg-kokkupõrkele üldse mõtlema hakati. Millal alles ilmusid külgmised air.bagid ? neid pole isegi veel praegu kõigil standart varustuses.

Külgmised airbagid peaks olema juba miskit 20a ringis, seega ikka juba ajalugu on kah. Aga eks neid ole ka erinevaid, kardinad ja istme sees, minu masinal näiteks on nii täispikad kardinad, kui ka istme sees nii ees kui taga. Aga ega see turvapadi kiirendust ei vähenda ja kiirendus on see, mis tapab ja fakt on see, et see kiirus tuleb nulliks saada külgkokkupõrke puhul 10-20cm jooksul, eks arvutage, kui suured kiirendused sealt tulevad, inimese aju seda üldiselt üle ei ela, isegi kui näiliselt korras. Esiotsas on selleks kõigeks ruumi kuni 10x enam.

#kas ei oleks ikka võimalik natuke anonüümsust maha tõmmata

Tee ettepanek IT küsimuste-ettepanekute teemas. Küsimus on olnud õhus korduvalt, ehk sel korral tehakse regamine lõpuks ometi kohustuslikuks.

#Huvitavalt juhtub foorumis sellist nn.. korrale-kutsumist tihedamalt vaid
#teatud teemades.muidugi mitte enda mõttekaaslaste puhul.

Juhtub nendes teemades, mida adminnid loevad. Kuna palka selle eest ei maksta, siis kogu foorumit lugeda pole lihtsalt aega. Kui mõnes muus teemas on jäänud mõni spämm või läbu märkamata, siis andke aga teada vastavas teemas: http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=82302 . Ja silma hakkab ikkagi argumenteerimata läbu, mitte inimese seisukoht mingis asjas. Mõttekaaslaste jutt on täielik demagoogia, kuna tatipritse häirib loomulikult see, kui nende pritsimine ära kustutatakse, aga kui nö "mõttekaaslaste" argumenteerimata läbu ära kustutatakse, siis sellest on suva. Millegipärast vajavad korralekutsumist pidevalt ühed ja samad foorumi reegleid eiravad tegelased ja millegipärast on nad alati opositsioonis, olenemata sellest, mis teema üldse on. Sellist asja nimetatakse trollimiseks ja iga autoklubi foorum annab sellise tegevuse eest eluaegse bänni tavaliselt ühe päeva jooksul. Ja kuna olen adminn veel nii mõneski muus kohas, on üsna naljakas vaadata, kuidas ühte foorumit trolliv tegelane suudab teises rangemate karistustega foorumis end täiesti täiskasvanulikult üleval pidada:))

Muudetud 30.01.13 08:51

Huvitava teema leidsin. Endal esivedu aga katsetan lumega siis ka tagumist..

Mul juba ammu väikene ootusärevus sees, et mida toredat sel talvehooajal siit lugeda saame :-)

Nali-naljaks. Tegelikult tahaks enne hooaja algust kõigile omalt poolt mõned olulised punktid meelde tuletada:
1) Esimese lumega (loe: liikluskatastroofiga) suverehvidega liiklusesse sattudes, planeeri oma trajektoor selliselt, et teekonnale ei jääks suuri tõuse ja languseid. Laia või kulunud suverehviga ära parem liiklusesse mine.
2) Sõltumata sellest, milline on sõiduki vedav sild, pane talveks autole nii väikese diameetriga velg kui võimalik ning sinna peale nii kõrge rehv kui tohib/mahub.
3) Eelistama peaks kindlasti kitsamat rehvi laiemale ja kõrgemat rehvi madalamale.
4) Esimeste libedate saabudes mine proovi kusagil ohutult auto käitumist libedal teel piirisituatsioonides.
5) Hoia pikivahet!
6) Püsi oma sõidureas - ära lõika kurvi!


Nt. kui on valida, kas panna autole talveks 225/45R17 vs 205/55R16 või 205/55R16 vs 195/65R15 jne, siis eelista kindlasti kitsamat rehvi ja väiksemat velge.

Muudetud 30.09.13 18:38

Lootus on ,et pidi külmaks minema ja maa valgeks,lugesin seda materjali oma kümnete kaupa...imestan,miks keegi pole pannud siis selle aja jooksul reaalseid võrdlevaid videoid? igasugu aiföönid ja muud vidinad ju olemas.. ise sain ka korra tagavedu proovida jaanuaris,kurask,ei sobinud...väga raskelt ja uimaselt liikus,esiveoga automaatikaga sõidan(tean kuidas käitub),tagaveoga hoopis teine,liputab ka seal kus seda ei ootagi.

esivedu igal pol on parem. sabaliputamine pole sõit! kui kinni jääd seda enam.

esivedu on pehmodele, tagavedu tegijale.

igapäevaliiklus on muidugi koht, kus näidata kui tegija sa mingi piiri peal oled. läheb näpust vot siis oled julm tegija ikka küll. elage endid männiku karjääril jää peal välja või laitses kinnisel suletud rajal ja ei ole vajagi midagi tõestada enam tänavapildis, et kui julm vend sa ikka oled oma misiganes veoga.
igasuguse veoga saab hakkama tavaliikluses, kui te tunnetate ise oma ja sõiduki piire.
valige lihtsalt head rehvid ja selge pea - siis ei juhtu midagi ja kõigil on turvalisem liigelda.

piis aut

ddig, kummardus sinu viimase postituse eest, väga asjalik jutt, kuigi minu meelest ühtlasi näitab selle kuuma teema mõttetust... respect!

haige teema jah, ja ei lõpe! Tõelistel tegijatel pole vahet millised rõngad veavad, nad lihtsalt oskavad sõita ja nagu ikka on see anne mida kõigile pole antud, eriti lobisejatele.

Talveks mngeid madalamaid voi kitsamaid velgi küll pole mõtet. Üks mõõt vb kitsamad rehvid kui suvekad ja olemas.

Paar värsket kogemust, mis panid jälle esivedu kiruma - viga pole mitte veoskeemis, vaid selles, et seda on pandud lisaks ratastega seljakottidele ka sellistele autodele, mis ei peaks olema kindlasti esiveolised.

Näitena siis täispikk esiveoline kaubik, tagaluugist on tõstetud sisse veidi üle tonni kaaluv euroalus. Paar päeva tagasi Iisalmest Oulusse sõites oli tee varahommikul puhastamata, st tee peal ca 20cm paksune lumepudru. Probleeme oli üsna mitu:
- üle 70km/h sõita pole võimalik, sest siis kaotavad vedavad esirattad oma pidamise ning kiirus enam ei kasva. Ja kuna tee on kummis, siis pidamise kadudes suundub nina ikka kraavi poole.
- püsikiirushoidjat kasutades kaotab auto pidamise kõigil suurematel mäkketõusudel, kusjuures esirataste kraapimine maanteekiirusel tähendab seda, et nina vajub kraavipoole ja kui VÄGA kiirelt ei reageeri, oledki kraavis. Samasid teid olen sõitnud tagaveoga nii täis kui tühjalt, nii naastude kui lamellidega, aga tagaveoga puudub selline kogemus, et püsikiirushoidjaga sõites järsku vedavatelt ratastelt pidamine kaoks.
- masin käsib viiendalt käigult vahetada kuuendale, samas käiguvahetusele kulunud ajaga kukub kiirus niivõrd palju, et kuuendat käiku sisse pannes käsib kohe vahetada tagasi alla viiendale (st meeletu veeretakistus). Veidi lohakamalt viiendale tõmbab aga rattad ringi ja selleks ajaks, kui esiots pidamise leiab, on kiirus juba nii väike, et tuleb panna neljas käik:)
- mina vasakkurvis, rekka tuleb vastu veidi liiga uljalt ja libiseb vastassuunda, mina tõmbasin niivõrd teeservale kui kannatas ja mahtusime ikka teepeale ära. Probleem on selles, et ratastega roopast välja sõites tahab esivedu kohe saba viltu lükata ja sisuliselt on võimalik pidurdada ainult jalgpiduritega, aga kuna esiveol pole niigi lumepudrus õiget pidamist, siis kurvis kipub vägisi minema selles suunas, kuhu on teekalle.
- kõige ebameeldivamad on pikad langused kohtades, kus tee on kiilakas ilma lumeta ja kurvis vaja hoogu maha saada. Käik sees pole võimalik pidurdada ei mootoriga ega käigu ja piduriga korraga, kuna auto muutub kohe alajuhitavaks (läheb otse) ja samas hakkab hetk hiljem ka saba viltu kiskuma. Ainus viis, et auto otseks saada, on gaasi juurde anda. Ühe väikese künka puhul pole probleemi, aga kui langus on S-kurviline ja kestab mitu kilomeetrit, siis juba poole mäe peal läheb kiirus täiesti ebanormaalselt suureks. Samas oleks mu käitumine teiste autojuhtide jaoks ootamatu, kui alustaks seda mäest laskumist ca 40km/h maanteel, kui teised sõidavad 80-ga. Ma ei kujutagi hästi ette, mida sellises olukorras teha. Olgu öeldud, et rehvideks on uued naastud, mis läksid autole alla 2 nädalat tagasi, auto ise on paar aastat vana.
- endal on Toyota Previa viimane mudel, samuti esivedu, automaat ja püsikiirushoidjaga mäkketõususid võimatu võtta. Tegelikult oli sellega juba suvel probleemiks, et veidi lohakamalt gaasi vajutades olid pidevalt mustad jutid asfaldil ja spido jõudis käia ristmikult minnes juba kaugelt üle 100, enne kui vaikses salongis arugi said, miks auto hästi kiirendada ei taha. Tänu libedusele pole juba nädalaid sellega sõitagi tihanud, kuna sõitmiseks on peres paremaidki autosid. Parema all võib mõista kasvõi maasturit, millel ei viitsi nelivedu sisse lülitadagi, kuna tagavedu on enam kui piisav täpselt neis samades olukordades.

Kõik need ongi põhjused, miks esiveolised kaubikud on popid eelkõige lõuna pool, kuid põhjamaades on müügihittideks endiselt ainult tagaveolised Transitid, Sprinterid, nüüd ka Hyundai jms. Või siis miks vana tagaveoline Previa oli seal väga popp masin, aga uuema esiveolise müüginumbrid jäid väga väikesteks. Samas esiveo eeliseks on ka põhjamaades need olukorrad, kus inimene ostab masina selleks, et sõita suht tühjana tasasel maal ja vaja palju linnasiseselt parklates ukerdada. Kui keegi tahab vaielda vastu või anda nõu, kuidas oleksin pidama neist olukordades käituma, palun lähtuge eelpool olevatest situatsioonikirjeldustest, mitte sellest, et seda kirjutas siia Kärss:)

Mina sõidan poolhaakega ja siis katsun talvel libedaga võimalikult palju kaalu sättida veosillale, saab pidamise ja juhitavuse. Kärss, proovi ka järgmisel korral see tonnine alus lükata mitte tagauksest sisse vaid telgede vahele, keskele või siis isegi vähe rohkem esisillale, ma usun, et sa ei üllatu kui siis juhitavus hoopis teine on.

Täiesti lõpp, ikka see teema veel kestab, nagu näha siis Kärss ja mõni teine veel, mitte ei väsi ka sellest.
Tagaveo allajäämist esiveole talvel libedaga maanteel on ikka nii raske tunnistada jah?
Kahju küll tegelikult.

Kui palju on siin tegelikult seletatud seda, kuidas tagavedu veab külge ette ja esivedu ei vea, pluss esiveo alajuhitavus on juhile tunduvalt loomulikum ja andestavam, kui tagaveo ülejuhitavus näiteks musta jääga maanteel.

Aga ei, ikka leidub teatud kaader, kes lihtsalt tuimalt eitab seda kõike ja lihtsalt järjekindlalt väidab, et tagavedu on ikka nii kindel maanteel musta jääga.
Tulge ometi maa peale ja tunnistage tõde, et tagavedu ei saa musta jääga maanteel 90ga sõites esiveo vastu, mitte kuidagi ei saa.

Aga see on vist lootusetu üritus.
Mitte ei saa aru, miks teatud grupp eesotsas Kärss, seda tagavedu ikka nii hirmsal kombel kaitsta üritavad ja maailma parimaks nimetavad põhimõtteliselt võiks öelda.

Kui hakata rääkima autode turvapatjadest ja eriti veel külgmistest, siis vähegi laiemalt hakkasid need levima alles 2000 ja peale aastatel.
Ja üleüldse 90ndate autodel on turvapatjadest tihti vähe kasu, kuna kere on vale ehitusega ja ei kaitse piisavalt.
Ok, osadel autodel on turvapatjadest ka kasu, näiteks bmw E39 ja 1999a välja tulnud volvo s80.
Mõne võibolla leiab veel, aga pole kindel.
Mitte, et volvo ja bmw turvalisuse osas esirinnas oleks, ei ole, aga lihtsalt 90ndatel juhtus paar plussi neile.
1998a e klassi mercedes oli ka vist isegi turvapadjast kasu, kere oli juba piisava ehitusega ja mingil määral ka opel astra g 1998a välja tulnud siis.

Muudetud 26.11.13 18:28

Kordan veel, et kui elektroonika peal, pole mina tagaveolisega hätta jäänud, aga hakkan vaikselt ka tagavedu rohkem eelistama, sest võimsama mootoriga paneb see ikka palju paremini jõu maha, kui esivedu, vähemalt suvel. Sai endale nüüd üks võimsam esiveoline soetatud tagaveolise kõrvale ja no ei ole esivedu enam hea, nõrgema mootoriga oli ok, aga võimsamaga enam mitte. Nelikvedu muidugi üle prahi ja järgmine hobikas tuleb raudselt jälle quattro:) Inimesed muutuvad ajapikku, mis teha, enam ma niiväga Kärsa jutu vastane pole.

esiveolise kaubikuga on keeruline isegi suvel sõita kui topitakse tagant kuudist üle tonni kaaluv eur alus sisse - see kergitab sul esisilla ju üles automaatselt. koorem tuleb paigutada ikka ühtlaselt kongi - kui see ei ole võimalik siis tuleb raskust kongis nii palju jaotada et see jääks natukene kasvõi tagumisest teljest ettepoole - mitte kunagi tahapoole ega teljele!-see on ülimalt ohtlik ka suvel - ja sina harrastad sellist asja talvel 20cm paksusega lumes suure liiklusega maanteel? annaks keegi taevas, et ma sellisele vastu ei sõidaks kuskil.

Kaubiku puhul on olukord juba teine, kui taga lõpus raske koorem ja kaubik esivedu, siis on tõesti jama natuke.

Aga sõiduauto puhul, normaalses lastis ei ole probleemi.
Võimas auto suvel on hoopis midagi muud, mina räägin ikka talvel esiveolise autoga libedaga liiklemisest, väga libeda teega liiklemisest.
Tegelikult suvel, kui sa legaalselt sõidad, ei anna esivedu, mitte kuidagi halvasti tunda.

Ja tegelikult on ju hulganisti võimsaid esiveolisi audisid, mis on väga kindlad, ka gaas põhjas kiirendades.

Muudetud 26.11.13 19:01

to: solksolk

Millised siis võimsad ja kindlad on?

Näiteks 2011 a audi a6 3,0 tdi 150kw, ka vähe võimsam pill ja üsna hea minekuga juba.

Eks see oligi aja küsimus millal kärss ava-esinemise teeb nagu alati siin teemas. Muidugi suht ulmega nagu ikka. Esiteks ei pane ükski autojuht koormat vaid taha,mistahes veolisele ja vaevalt seal 20cm lund oli siis poleks esimesest tousust kaugemale joudnud. Teiseks mis jutt et suvel ei saa toyotaga aru kui foori-alt rehv juba suitseb ja 100 spidol. No tõesti tasemel ava-lugu.

Lihtsalt selgituseks, et kogu last oli tagasillast ikka märgatavalt eespool, mitte ei olnud tagaserva peal auto nina kergitamas. Sõitsin öösel vastu pühapäeva, ei mingit suurt liiklust, sellepärast oli ka tee puhastamata.

TO td: kui automaatkastiga ratas läbi libiseb, käib seier üle saja juba sekundi-paari pärast (vihjeks, kui kiiresti aut.kast käike vahetab manuaaliga võrreldes). See on aeg, kui jõuab kohale, et auto ei liigu eriti paigast, tekkiv vibratsioon tekitab kahtlusi, vaatad kellasid ja võtad koheselt jala gaasilt. Vaata nüüd Previat külje pealt - selle esisild on sisuliselt vastu esistanget, kogu ülejäänud raskus on tagapool, tagasillal veel üsna pikk ülend. Sellega peab väga kerge jalaga startima isegi suvel, et rattad all ringi ei käiks. Seda isegi siis, kui üksi sõidad, rääkimata sellest, kui mahtuniversaali pidamise põhjuseks olev suur pere täies koosseisus autos istub. Kuna mul masin on "President" varustuses, siis salongi tõesti mingeid helisid eriti ei kosta - vastasel korral teaks juba ammu varem jala gaasilt tõsta. Point on selles, et auto, millega peab suvel kuival asfaldil juba ettevaatlikult startima, ei ole ammugi hea talveauto ja ma tahaks näha, milline nii väheste kilovattidega bensiinimootoriga tagaveoline suvel kuival asfaldil KOGEMATA rattast all vilistab:)) Tõsiselt, siin ju suured spetsialistid koos, tooge siis mõni näide;)

Oma kogemused täispikast esiveolisest kaubikust. Kuna küljeuks on piisavalt lai, siis läheb euroalus seal sisse ja võtab koha auto keskel. pigem kalduvusega esisilla poole. Pole probleemi, mida kärss kirjeldas. Küll aga olen tema varianti ka kasutanudä küll mitte talvel ja pikal otsal. Esiveolistel on rattad täiesti nurkades, et maximaalselt ära kasutada telgedevaheline kaalujaotus.

to: solksolk, kas see masin paneb siis oma väände esiveoga maha või? Juba 2,0TDI puhul käib esimese ja ka teise käigu alguses jõud pidamisest üle, vääne tuleb väga madalalt ja on suuuuur! Elektroonika hoiab muidugi masina ohjes, aga jõudu maha ei pane. Eelmisele kerele muide a6 3,0TDI-le esivedu ei pakkunudki, ei tea, mis nüüd selle c7-ga hakkas:)

Muudetud 26.11.13 21:50

Vaatasin kah korra selle imelooma Previa pilti siin. Ma nüüd ei tea, aga pole selle loomaga kunagi sõitnud, aga pilti vaadates, siis eesistujad koormavad esisilda kohe kindlasti rohkem kui tagasilda. Teises reas istujad juba jah tagasilda rohkem, aga kui just hankook all ei ole, siis täis lastis ratta kogemata ringi laskmine asfaltil, et spidol oleks 100+ kuulub ikkagi ulme valtkonda. No lugu oleks hoopis teine, kui kolmandas reas istuksid sajakilosed emandad oma õllekastidega :D
Aga nuh see ongi ju iga sügisene naljateema kaamose peletamiseks :)

Sekund ,paar ja juba sada sees? See loogiline jäal ja mitte just õrnalt vajutades aga kindlasti mitte kuival asfal. Eriti veel tühja autoga,kuidas siis üldse täislastis selle toyotaga võimalik soita oleks. Kui juba sinu kogemuste jiures rehv suvel tahtmatult viliseb..kuidas siis ülejäanud publik selle previaga sõita suudab. Usun et pingutasid ikka oma näitega üle. Kindlasti ei vilise need rehvid igal ristmikul vaid pead ikka veidi s
eda pedaali vajutama. Ning küll ja küll nähtud esi ja tagav. Kaubikuid nii talvel ja suvel ning enamus paigutab raskema lasti ikka küljeuksest keskele ja soidavad ka talvel. Nb. Kärss kas väidad et sinu previa kuival asf. Sekundi paariga veab juba rehvi vilisema ja ..üle saja spidole?? Nagu kirjutasid.

TO td: loe seda, mida ma kirjutasin, mitte ära mõtle poolt juttu ise juurde, et IGAL RISTMIKUL viliseb. Viliseb just siis, kui pöörad välja mõnest hoovist või teed peateele 90 kraadist pööret nii, et pead jalgu mittejäämiseks rohkem gaasi andma (ei saa sõita kerge varbaga). Seda, kui kiiresti veidi võimsam esiveoline automaat asfaldil käike lappab, otsi youtubest kohe sadade kaupa. Mõni ime, et peale esiveo kui autotööstuse jaoks hea odavlahenduse võidukäiku veojõukontroll populaarseks sai. Tagaveo puhul on see vajalik alles üsna võimsatel autodel... iseasi, et nõrga mootoriga tagaveolisi odavautosid ei toodeta juba ammu.

Ja et see kauba paigutamise teema juba lõppeks, siis see oli paigaldatud nii hästi kui võimalik. Loomulikult polnud euroalusel oleva seadme ja kabiini vaheline ruum tühi, lihtsalt selle osa kaal oli tühine ja teisiti nii suurt asja sinna autosse polnud võimalik mahutada.

Kaubik on lihtsalt ekstreemne näide selle kohta, millest siin teemas juba algul on räägitud, et esiveolise mootor vedavate rataste kohal kaalub sama vähe kui tagaistmel istuv üks inimene koos paagitäie kütusega, aga kui esiotsa kaalu ei saa enam üheski olukorras suurendada, siis järgmine autosse istuv inimene teeb juba auto tagaosa raskemaks mootoriga esiosast, järgmine inimene veel raskemaks, järgmine inimene veel raskemaks jne.

Kolme istmereaga mahtuniversaali ei osta keegi üksinda tööl käimiseks, vaid selle ostab perekond, kus on inimesi rohkem, kui kahele istmereale mahuks (loe: auto tagaosa on ALATI rohkem koormatud, sh ALATI istub keegi ka tagasillast tagapool). Üksinda ringisõitmiseks on kerge esiveoline linnaoludes täiesti omal kohal, ma pole kunagi selle vastu vaielnudki.

No ei osta enam kunagi tagaveolist autot Eestis.
Väga haige, kui auto ise lumeaugust välja ei tule ja pead minema ja selle ise välja lükkama. Ka uute Icetouch naelkummidega. C-klass

See pole nüüd küll mingi näitaja, kui esiveolisel autol idiootselt gaasi tallad ja esimese ja teise käiguga rattad ringi lased, samas asi juhtub sul tagaveolisega, siin pole mingit vahet.
võimas auto eeldab ka mõistusega gaasivajutust.

Ma olen vist ka enne öelnud, et veoautodele on tõesti sobilik tagavedu, mitte et see tagavedu teinekord negatiivselt tunda ei annaks.
Kuid füüsika jääb samaks, tagavedu lükkab külje ette, esivedu aga veab ennast otseks ja auto tagaosa töötab stabilisaatorina.

Praegu kasutangi talvel piisavalt koormatud tagaveolist. Teepeal tundub kuidagi usaldusväärsem. Küll aga tekib tagaveolisel probleem alajuhitavusega seoses, esiveolisega saad (ümber)pöörded kuidagi sooritatud, tagaveoline lükkab väljapööratud esirattaid otse. Kõige halvem on see, et isegi teeotsas ringi keerates ka hästi vaikselt ei allu esirattad pööramisele vaid veab nina sügavamale hange.

Solk, kui midagi kirjutad, siis palun loe enne läbi see, millele vastama hakkad. Ma tõin just vastupidise näite, et esiveoga on suht võimatu teha mäest alla paari km pikkust laskumist, kuna just esivedu on see, millega puudub mootoriga pidurdamise võimalus ja veab pidevalt külge ette. St ainus võimalus autot otseks saada on vedu peal hoida ja mäest alla sõites veo peal hoidmine tähendab ühtlasi seda, et kiirus suureneb. Paari km jooksul läheb see kiirus sellise kurvilise laskumise peal üsna hulluks kätte... Tagaveolisel tõstad lihtsalt jala gaasilt ja ongi kõik, ei mingit külje ette vedamist vms. Jutt käib eelpool kirjeldatud olukorrast, mitte siledatest maanteedest.

Ei talla idiootselt gaasi, vaid ikka üsna õrnalt. See küll suvine näide, aga mingi täiesti mõttetu 115kW mootoriga pead tagaveolisega ikka vaeva nägema, et ratast ringi saada ja mitte kunagi ei juhtu selline asi kuival asfaldil kogemata. Esiveoga juhtub paraku kõigil, kes mul Previa rooli satuvad. Minul jah reeglina enam ei juhtu, kuna harjunud juba poole gaasiga sõitma.

TO qp: Sinu kirjeldatud olukorda näeb just sillaluku puhul, kuna mõned inimesed armastavad keerata kohapeal rattad max välja ja siis liikuma hakata. Juba autokoolis õpetati, et liikuma hakatakse rattad otse ja keeramist alustatakse liikuva autoga. Sel viisil talitades ei teki ka alajuhitavust. Tõsi, esiveoga võid hakata liikuma kuidas tahad, aga kohapeal rataste keeramine koormab ka rooliliigendeid ja kulutab asjata kummi ka esiveolisel, mõistlik inimene teadlikult nii ei tee. Maanteel saab olla sellise olukorra põhjustajaks vaid kas vale kokkujooks või ümara servaga rehvid, aga kuna alati on vedavatel ratastel pidamine kehvem kui kaasaveerevatel ratastel, siis see nähtus puudutab maanteel esivedu ikkagi rohkem kui tagavedu.

Veelkord, ma pole esiveo vastane. Enne möödunud talve ostsin omale spetsiaalselt talvesõitudeks väikese kerge esiveolise auto. Just sellepärast, et sellega saab kiiremini kihutada ja kasutasingi seda üksi sõitmiseks. Aga sellega paraku need eelised ka lõppesid, sest kui kihutamise isu täis saab, tahaks sõita koos perega stabiilse autoga ning inimesi autost välja ajamata kah koduõueni välja jõuda.

"C-klassiga" jutt ajab lihtsalt naerma. Mul ema sõidab C-klassiga, isa sõitis üle kümne aasta E-klassiga, õde aastaid vana Volvoga, naine sõidab tagaveolise Volvoga juba 7 aastat ja mitte keegi neist ei vea isegi labidat talvel kaasas, rääkimata mingitest liivakottidest, sest lihtsalt pole vajadust (lumetormide aegu on labidas mõistlik võtta labidas kaasa igasuguse autoga). Mina olen peres see ainus loll, kes esivedu kasutab:)))) Ja kui isegi naisterahvad eelistavad igapäevasõitudeks tagavedu ega jää kunagi kinni ning esivedu kasutavad neist mõned vaid jäärajal hullamiseks... C-klassi jutt neist probleemidest viitab kas Padaoru sündmustele või mingile õpitud abitusele auto juhtimises. Veelkord, vaadake Lapimaa ja Põhja-Jäämere vahelisel alal kohalike inimeste autosid ja peaks olema korrapealt selge, millisel veoskeemil on eelised ekstreemsetes oludes ja mis igapäevaseks liiklemiseks seal ei sobi. Lahtilükatud teedel ilma mägedeta ei tohiks olla probleeme ühegi veoskeemiga ja need, kes ei saa isegi parklatingimustes sõidetud, võiks vaadata pigem peeglisse ja lihvida oma sõiduoskusi, mitte tulla õpetama neid, kes kogu talve peavad liiklema rasketes oludes;)

to kärss. ära hakka oma vigade parandusi siia toppima nüüd,sa ei kirjutanud et väljasõidul jne. need kummi vilisemised aset leiavad. mida sa üritad oma eepost siin nüüd siluda,pigem ei saa ma üldse aru mis tähelepanu vajadus sul on..OLED ALATI ESIMENE kes seda teemat siin hooajalisel alustab ja lõpetab,sinna juurde veel kevad,suvi,sügis üritused siin midagi öelda. Mis oli üldse selle AVA-eepose mõte või mida tahtsid sellega öelda? nii extreem olukordi juhtub ju ainult sinul kui seda teemat lugeda. esiveoline ju nii halb valik sõidu,mahtuniversaali( EI SAA ARU MIKS SIIS SELLE PREVIA SOETASID KUI SIIN TEEMAS KIRUD KÜLL SHARANE JNE) kui kaubikuna sellega pole ju üldse võimalik sõita ,,kuigi terve maailm nagu liikleb. milleks see esiveoliste kirumine siin ava kirjas jälle vajalik oli? et teema ilusti jälle TALVEKS käima tõmmata?? või mida uut sa seal öelda üritasid..seda kui koorem valesti paigaltatud või kui valida vale auto nendesse oludesse? või kui asfaldil pöörates veidi gaasi suruda tõmbab rehvi vilisema? see juhtub pöörangul tagaveolisega samuti väga lihtsalt. VÕI MIDA UUT SU SÕNUM PIDI EDASTAMA SIIN? kas juba loobusid väitest et sekund,kahega üle saja spidol?(milleks need lapsikud liialdused alati). sõidan igapäevaselt manuaal ja kaht tüüpi autom. kastiga ei pea selleks youtube vaatama et käiguvahetusi tajuda. selleks et previa üle saja sisse laoks pead kindlasti rohkem pedaali suruma kui ainult kergelt varbaga,selline tunne jääb enamus su kirj. et kõik juhid idioodid ei tea autodest midagi veelvähem sõitmisest. ok. kena päeva.

#ära hakka oma vigade parandusi siia toppima nüüd,sa ei kirjutanud et väljasõidul jne.

Ära mängi lolli. Mille muu kui pööramise jaoks siis ristmikud üldse on? Või moonutad mu jutus nüüd ristmikud juba ülekäiguradadeks? Järgmiseks väidad, et minu lausest oli võimalik välja lugeda seda, et kui sõidan 50km/h üle ristmiku, siis iga kord hakkavad rattad kraapima? Palun lõpeta foorumi teadlik trollimine.

#ei saa ma üldse aru mis tähelepanu vajadus sul on..OLED ALATI ESIMENE kes
#seda teemat siin hooajalisel alustab

Ma ei käi foorumis oma mingeid puudujääke välja elamas, vaid räägin väga konkreetsetest kogemustest. Kui oled märganud, siis olen kirjutanud ka suvel, kui olen mägedes (talvistes oludes) sõitmas käinud. Mida ma selle võidetud tähelepanuga siis päriselus peale peaksin hakkama, mida ma Sinu arvates siin kerjamas käin?

#või kui valida vale auto nendesse oludesse?

Millestki oled järelikult ka aru saanud. Sellest, mis oludesse milline auto sobib, see teema ongi. Mitte isiklikest veoskeemide eelistustest.

PS: foorumi reeglite järgi on siin keelatud kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates ning teemast mööda rääkimine. Palun ole viisakas teiste suhtes ja järgi neid reegleid, enne kui tuleb mõni karmikäelisem adminn, kes enne blokeerib ja alles pärast kutsub korrale.

No äkki sel talvel saame kokku ja võrdleme??
Või jahume siin ikka aastakümneid edasi.

lugedes ja imestades, saan ma kärsa probleemist kaubikuga aru, aga alles pärast seda kui ta seletas koorma iseloomu. kui panna 3m pikkune seadeldis euroalusele, siis selle paigaldamine ongi ainus võimalus tagant. kui seadeldis läheb vastu seina, siis toetuspunkt põrandale on alles ca meeter kaugemal esiseinast, seega koorma kese jääb taha poole. see selleks. aga ulmeliseks jääb see, et kuidas see esiveoline seda külge ette kipub vedama. ta järgib jah selles pudrus esirataste jälgi, aga et külge ette vedama hakkab...? seda enam, et taga ots on koormatud.

aga probleem previaga? see jääb tõsiselt ulme valdkonda. sõbral previa, 2,4 bensiin. sõitnud täis lastis nii talvel kui suvel. pole sellist asja kohanud. kuigi kiirendusi ka jõuliselt tehtud.

to qp, selline käitumine tagaveolise puhul olu mul siis kui taga oli korralik naast ja ees 4-5mm jäägiga naast. aitas rehvivahetus ning pärast seda probleem tundmatu.

c klass, korraliku rehviga on mulle selline probleem tundmatu. kusjuures sõidan hommikul vara kui veel ei puhastata teid ja hilja õhtul, kui enam ei puhastata teid. kusjuures pargin auto hommikuti poeparklasse kui pole veel lund koristama hakatud ning tulen nädala pärast ja sõidan sealt välja. ökki unustasid veojõukontrolli välja lülitamata.

solksolk, sinu paanikal puudub igasugune seos. pärast mitme esiveolise omamist ja praeguse nii nelik- kui ka tagaveolise omamist ei leia ma mingeid võlusid ,turvalisust, stabiilsust esiveolise puhul. sinu kisa ja paanika tundub rohkem selle valdkonda kuuluvat, et pole tagaveolisega talvel sõitnud ja kujutad endale ette, et järelikult pahad. kui esiveoline hakkab peed ette vedama siis pead ikka kõva mees olema ning ikka parempoolsemat pedaali juurde tallama. tagaveolisel lased selle lihtsalt järgi. jah, siksid, sierrad ja võimsate mootoritega bemmid kipuvad jahh kitsed olema, aga ei midagi erilist. ei olnud ei siksi ega sierraga talvel probleeme. sõita tuleb osata.

Kärss oige mees , pange veel esiveolisele kaubikule käru taha, siis olete nagu morvar teepeal :-) esivedu ei kolba mujale, kui ainult linnaskasutatavatele väikeautodele...

veits teemast mööda aga mul on küsimus tuntud autonduse asjatundale hr. Solksolk´le . no kas tõesti hakati tootma esiveolisi autosd sadu miljoneid vaid ainult selle pärast et mingi 10-15 miljonit kasutajat saaks end talvel turvaliselt tunda?

to kärss. see ju teada fakt ,sina üritad kõik oma möödapanekud sujuvalt rääkida selliseks mis just sinule sobib,see pole siin ammu enam uudis. Ristmikud on samamoodi ka otse-sõitmiseks ,polnud seal mingit märget keeramisest, see tuli hiljem nn. vigade paranduse käigus,mina ei moonuta siin midagi sa ise üritad oma pikka jutuga siin alati tarka panna ning oma algselt kirj. ulmelisi lugusid siluda,juhul kui keegi julgeb neis kahelda. Seda teame siin samuti kõik kelle kommentaare admin. eelistavad. Huvitavalt kirjutad pika kirja aga neid fakte mis ei näi tõesena ja mida küsitakse sa ei vasta,nagu ikka. Näiteks see sinu sekund paariga kaugelt üle saja spidol ,20cm lumelörtsis mägedes sõitmine valesti koormatud autoga jne. Need ju ongi siin need liialtatud faktid ,mida sa igas oma pikemas loos alati esitad, hiljem kui küsida kas see on ikka võimalik ,loogiline siis hakkad muud mulli ajama, üritad teisi lolliks teha. Ole mees ja suuda loogiliselt ka vastata oma kirjutises välja toodud juhtumeile,mitte ära juhi teemat mujale.

Toon siis samuti ühe näite eilsest esimesest libedusest,ehk jäistest teedest. kolmene bmw, lihtsalt ei suutnud pikemat jäist tõusu, ilmselt oma suverehvide tõttu ,lõpuni viia. Andis möödasõiduks märku ja sinna ta ukerdama jäigi,samas ise sõitsin samuti esiveolisega küll uute suverehvidega ja polnud mingeid märkimisväärseid probleeme. Mida siis nüüd järeldame, kas seda et tagav. suuteline norm. vaid heade rehvidega libedaga liikuma,samas esiv. ka poolpidustega veel sõiduvõimeline.

Kui siin suvised teeolud juba jutuks tulid, siis olen viimasel ajal üsna sageli sõitnud lisaks oma Volvo 960-le ka sarnase mootori ja k.kastiga S80-ga.

S80-ga ristmikult/pöördelt startides ei saa normaalselt kiirendada enne kui rattad on päris sirgeks keeratud. Kas just päris paari sekundiga sada aga kui veojõukontroll väljas, siis viskab ikka hetkega pöörded üles küll.
960-l sellist probleemi ega ka veojõukontrolli ei ole.

Mõlemal autol on 3,0R6 150kW mootor 4k+lockup aut.kastiga. S80 on ca 100kg raskem ja rehvilaius 205, 960-el 195.

No siin ongi esindatud kaks äärmust, kärss, kellel iseenesest pole esiveolise vastu midagi, aga talveks ta ei kõlba ja solksolk, kes ei suuda ühegi teise veolisega peale esivedu talve üle elada. Mõlemad elavad ja liiklevad ekstreemtingimustes, samal ajal kui kõik nende vahele jäävad kodanikud saavad ilma probleemideta hakkama mis iganes veoskeemiga ja liiklevad enamasti normaalsetel teedel.
Vähemalt ei paista veoskeem tekitavat neis nii suurt meelehärmi, et seda siin soiguda.
Aga jätkake, saab ehk lõpuks küsimusele vastuse ka ikka, kumb siis talvel ikkagi parem on :D

to: td

Mäest ülesminekul ei tohiks esiveol eeliseid olla.

Võimsa mootori puhul suht loogiline käitumine, samas ka korralikult sõnastatud,pole ka liialtusi aga see selleks. Hoopis küsimus. Digg ile. Oskad õelda kas ja kuidas käituks su 960 siis kui poleks piiratud libisemisega reduktorit?

to: td

Asfaldil otse kiirendades jälle pole esiveol tagaveo ees eelist, olgu siis mõlemal lahtine või piiratud libisemisega differ.

to a6
Kas mootori raskus vedaval sillal polegi eelis? Samas oli mul
ka 60kg raskust umbes pagas.
mis oleks sinu nägemus/ teooria nende eelistuste ja mitte eelistuste suhtes?
meenus et see esiveolise pöördelt startimine sama tulemus, mis vanasti kui tahtsit zigulil rehvi suitsema..siis tagurpidi käik ,rattad risti ja gaasi.

to: td

Sa eeldad automaatselt, et tagaveolised on tagaotsast jube kerged. Sigull vast oligi. Aga me ei räägi vist ka sigullidest siin?
Eelis on selles, et startides surub masin ikka tagaotsa vastu maad, mida parem pidamine, seda tugevamalt ja esiots tõuseb, rattad hakkavad kaapima, tagaveol aga haare paraneb, sest koormus suureneb. Mäest üles minekul (noh esiots ees ma mõtlen) langeb ka kalde nurga suurenedes üha suurem raskus tagaratastele, kuniks esiots päris õhku tõuseb, seega jälle ei tohiks küsimust olla, kumb paremini üles veab ceteris paribus.

Tagaveo miinuseid olen tundnud, nüüdseks, jäises parklas, ei kuula aeglasel manööverdusel nii hästi sõna, esivedu palju parem ukerdada:)

Ei tea, mis ime auto see Previa sul on, et igal pool kumm viliseb kogu aeg, aga mul küll pole esiveolise autoga sõites selliseid probleeme.

Mäest väga libedaga allatulek võib tõesti olla esiveolise autoga probleem, aga reeglina korraliku rehviga ja eestis ei ole probleemi sellega.
Seda meelt ma olen küll, et esiveolisega käiguga pidurdada ei tohi, samas võib see tagaveolisega käiguga pidurdanine ka mäest alla sõites väga libedas kurvis külje ette visata, et päris nii lihtne see asi pole ka tagaveolisega.

Mägedes liiklemine libedaga on üldse üks väga keeruline ettevõtmine.
Aga kuna eestis mägesid ei ole, siis seda probleemi ka siin naljalt ei teki, meie küngastel saab korraliku rehviga esiveolisega suurepäraselt hakkama ja muudel teedel on sellega tunduvalt rahulikum sõita, kui tagaveolisega väga libedaga.

Kuid muidugi, kui hakata rääkima üle tonnisest alusest kaubikul, siis reeglina on see nagunii illegaalne ja auto ületonnaasi viimine.
Samas, kui see alus panna kõige etteotsa, nagu sa vist üritad väita?
Siis ei tohiks ka esiveolise kaubikuga erilisi probleeme libedaga olla ja esirattad ei tohiks mitte kuidagi siis üleval olla.
Kuid kordan veelkord, kaubikutega ongi lood teised, mina räägin siin ikkagi sõiduautodest.

Täna oli siis eestis mitmel pool kõvasti musta jääd maas ja tagaveolisi autosid leidus ikka päris palju erinevates kraavides ja ülekatuse, sealhulgas ka maasturid, mis sõitsid tagaveo peal, mida ei olnud nelikveo peale lülitatud.

Solk, miks külg ees, julgeks väita, et 90% tagaveolistest, mis aktiivselt liikluses, on stabiilsuskontrolliga.

To a6
Piiratud ja vaba diffri erinevusi sooviks teada just kuival asfaldil ja pöorde momendil.
aga kas polegi see tagaveo jõu / haardumise küsimus just.et kui seda ideaalset haardumist ei teki ega saagi ju tekkida kui auto ei suuda libedal mäel liilumist alustada. Järelikult ei teki ka seda eelist andvat jõu maha panemist. Samas esiv. Mootori raskus alati sillal ka siis kui ei liigu. See tagav. Jõuõla efekt nii ja naa, teatud olukorras,teatud auto koormatusest jne.

Miks ei või olla esiveolisel kaalujaotus 50-50 ja sama ka tagaveol? Väga libeda korral muidugi kiirendusest tulenev tagaotsa mahasurumise effekt on olematu ja siis loeb ikka see, kus rohkem kaalu, kas ees või taga. Mäest üles minnes aga pole libedusel sellega seost, ikka vajub koormus taha.

Ei ütlegi et tagav. Kaalujaotus halb on. Aga. Reaalselt tavatingimustes ja klassikalise max.3 inimest autos jääb kaalujaotus pigem esiv. Kasuks? Arvan. Samuti ka tõusudel tavatingimustes esiv. Mootori raskus jääb tavaliselt plussi. Tagaveoline hakkab oma eeliseid pigem näitama 4+ persooni puhul. Tühjalt sõites lihtsalt ei saa piisavalt haardumist et kaaluefekt piisavalt mõju avaldaks. Arvan nõnda.

Ok, ma ei julge nii arvata:) Aga ega ma ka täpselt ei tea. Mootor iseenesest ei ole nii üüratu raske asi ka muidugi ja tagaveolistel on tavaliselt esisild väga ees, mootor lausa selle taga, seega koormab ka tagasilda, esimest muidugi rohkem.
Viimasest lausest ma ei saa muidugi aru sul, kuival maal pole midagi vaielda, vahe on nii suurelt tagaveo kasuks, esiots ju tõuseb väga kõrgele kiirendades ja rattad käivad tühja, 100kw esivedu vilistab ilmselt rohkem ratast, kui 200kw tagaveoline.

Muudetud 28.11.13 17:41

Tagav. norm. Läbivuse saavutamiseks vaja kaht asja head haarduvust ja piisavalt koormatud veosilda. Esiveolisel see raskus sillal ju algselt olemas. See et tagav. Kandub raskus tõusul taha pole ka päris reaalne mingi osa muidugi xaga ega te tsisternautoga sõida et see raskus nii oluliselt mängib. Järeldus eilsest bmw libedaga tõusu puhul, polnud ei haarduvust ega piisavalt koormat. Veosilda. Esiveolisel olid hetkel mõlemad tingimused täidetud

100kw kruvib esiv. Tõsiselt juba. Aga ok. Pole siin maastikul roolis olles mugav kirj. Mõelda jne.

Vaja paigaldada õiged rehvid.Tahate mingite 205 rehvidega kuskilt üles või alla jõuda veel.Linttraktoril tagavedu ja pole probleemi.

td, esmalt täpsustus - minu autodel ei ole piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD - limited slip), vaid on automaatselt lukustuv (ALD - automatically locking). Nende difrite käitumine on mõnevõrra erinev.

Piiratud libisemisega diferentsiaal rakendub üldjuhul pehmelt ja vaevumärgatavalt ning teeb seda sõltumata kiirusest. Lukustuv diferentsiaal rakendub üsna järsult ja tajutavalt ning teeb seda ainult kindlas kiirusvahemikus.
Lukustuva diferentsiaali ainus otstarve on see, et rasketes oludes saaks mõlemale veovõllile 100% momenti sõltumata sellest, kas ratastel on pidamist või mitte. Lukustuv diferentsiaal ei ole sobilik võidusõiduotstarbeks kasutamisel jne.
Nt. kui manuaalkastiga autoga paigaltstardis kõrgetel pööretel sidur vabastada selliselt, et ratta vabalt ringi võtab ja diferentsiaali pöörlemiskiirus ületab lukustumiskiiruse enne kui lukustamismehhanism jõuab rakenduda käitub differ tavalise vabadiffrina. Harjutades on muidugi võimalik saada lukk ka asfaldil igal paigaltstardil rakenduma aga nagu juba kirjutasin ei ole see selle lahenduse sihtotstarve.
Automaatkastiga peab asfaltkattel luku rakendumiseks konkreetselt provotseerima.

Eaton Locker: http://www.youtube.com/watch?v=ftyJvIO0DZ8


Mul viimati ca kolm aastat tagasi oli täpselt sama mootori ja k.kastiga vabadifriga 960 ning kui spetsiaalselt provotseerida, siis sai muidugi ka sellega startides rehvi suitsema aga lihtsalt heauskselt gaasipedaali põhja surumine endaga üldjuhul tühjalöövat ratast asfaltkattel kaasa ei too. Kusjuures mootor saavutab 80% maksimummomendist (270Nm) juba 1000rpm juures.

Muudetud 28.11.13 20:49

aga mina ei saa jälle aru miks siis ei võiks autodel olla juba tehases peal need igasugu blokeeringud jne....?standardvarustuses. kui ikka veavad korraga sõltumata veoskeemist KAKS ratast....kuigi ka siis on ikka esiveol omakorda kiirem eelis sellest...lumehangest väljaronimisel.

Mina küll nii julge väitja poleks, et 100kw esiveoline sama või paremini kummi vilistab, kui 200kw tagaveoline.
Aga see ei oma ka tähtsust, sest see ei muuda maanteesõitu ja talvel kohalt võttu, mis on esiveolisel ilmselgelt parem ja läbivus.
Jätame siinkohal koorma peale paneku ära ja sõidame ikka standardautoga.

Olen tähele pannud, et tagaveolisi autosid hindavad rohkem need, kes autodest ja auto juhtimisest rohkem teavad ja lugu peavad. Neid, kes autot vajavad vaid kulgemiseks a-st b-ni, ei koti veoskeemid ega vedavate rataste asukoht. Selge on, et näiteks tagaveoga 5 seeria bmw on kindlasti parema juhitavusega, kui esiveoline a6. Paneme, aga audile torseni keskele ja mõlemad sillad vedama, siis valiksin ma selle variandi. Ehk siis.esi-ja tagaveo võrdluses jääb peale nelivedu. Isegi see paljukirutud pargimaasturite haldex-i põhine. Kui muidugi supernigel honda crv välja arvata.

Suvel legaalselt sõites, sa ei tunnegi audi a6 ja bmw 5 seeria juhitavuses vahet, veoskeemi osas.
See tuleb välja vaid, väga võimsa mootoriga ja ilgelt gaasi andes ja väga suurtel kiirustel, mida meil seadusega pole lubatud teha.

Vaata tahman tehasest ei saa ehitada igasugu blokeeringuid ja reeverseid.Sina võid teada mida tahad,enamus ei jaga asjast midagi.Tavainimese kätte autotootjad enam ei usalda kange ja nuppe.Seda teeb elektroonika ja kui autojuht saaks sekkuda oleks pahandust palju.Mingi esisilla sisselülitamine näiteks on rangelt keelatud.Seda kontrollib elektroonika kuna,kui palju ja kas üldse vaja.
Ja solgile kui bemmile paned taha alla 155/80/16 rehvi,oled sõidus kõige isa,ainult asfaldil kummipõletamisele allub ka 120kw mootor.Ja kuidagi sõpradele kummivilinast ei tule nagu midagi välja.

Sa ei leia sellist rehvi bemmile ja tagaveo külje ette viskamist see ära ei kaota, eriti veel jää peal, seal teeb isegi hullemaks.
tahman oled sa ise.

täna lubati miskit suuremat lund...loodame,et nii ka läheb.

No loodame, et siis Kärss ja solksolk meeltesegaduses valevedustega väljasõidule ei lähe. Ei tahaks homme delfist kurvastavaid uudiseid lugeda :D

tahman, lukuga/piiratud libisemisega/momenditundlikke diferentsiaale ei leia sa autodelt samal põhjusel, miks esiveoga autosid toodetakse - nii on soodsam.

Esiveoga autodelt ei leia sa neid lahendusi ka seetõttu, et need võivad olulisel määral halvendada auto juhitavust ning on seetõttu tavakasutajale eluohtlikud.

Ja veelkord, esiveoga autol ei ole rasketes oludes ega ka tavaliikluses mingeid eeliseid.
Eelis on kindlasti vale/halva rehvi/veljevalikuga auto ees.

Mõnusaid talveteid kõigile :)


E: Ennist jäi S80 ja 960 võrdluses mainimata üks olulisemaid asjaolusid miks ma pikas plaanis alati tagavedu eelistan - viimasel ei pea kogu aeg roolist kinni hoidma ja ka vaaludega teel jääb isegi intensiivsel kiirendamisel auto rahulikuks.

Muudetud 30.11.13 21:10

Mina sõidan esiveolise autogal, mis on libedaga tunduvalt kindlam, tavalisel maanteel, mis ei ole mägine.
All on korralikud uued naastrehvid goodyeari omad.
Aga see vaidlus ei vii enam kuhugi, see oli juba tegelikult ennegi selge, ei tea miks siia jälle sisenesin.
Ega ddigi sugused enne vist ei õpi, kui musta jääga oma tagaveoga ühe korraliku paugu maha panevad.

'Nojah, eks mul on veel palju õppida.

Sõidan 50.000km aastas ning sellest ca 90% tagaveoga.
Talviti sõidan enamasti kõva seguga lamellrehvidega ning ka selleks talveks läksid põhilisele igapäevaautole alla ContiWinterContact TS810 http://www.continental-tires.com/www/tires_de_en/themes/car-
tires/winter-tires/contiwintercontact-ts-810/

Mida mina ka libedusest tean!?

Miks mendid tagaveoga ei sõida.Mul pole tagaveo vastu midagi.Naabrist ment ammu rääkis,et bemme on lihtne püüda.
Contiwinter on hea rehv,lükatud ja soolatatud teeolude korral.Nagu ekstreemsemaks asi muutub,ei ole hea.Eelmine talv ühel autol olid all piklikute naastudega,pidamist polnud,ettevaatlik pidevalt pidi olema.Ükski naast välja talvega ei tulnud (30000km),panin suve otsa,nüüd plangud,homme hommikul prügikasti lähevad.Võibolla sina saad hakkama,vähe sõidad.Vallai vastu nad igatahes ei saa.Pole mingi vallai pooldaja.

to: sitrus

Mentide masinaid ei valita mitte parima sõiduvõimekuse vaid ikka suuresti ka hinna järgi. Milline tagaveoline jääb sinna hinnaklassi, kus näiteks Superbid? Alati võiks ennem mõelda, kui selliseid asju küsida.
Huvitav, mitmed jääralli sõbrad ja kogenud sõitjad on just conti viimast naastu parimaks rehviks pidanud ja just jääl. Aga noh, sa võid oma arvamust edasi arvata, testid kinnitavad teistpidist:)

to: solksolk

Huvitav mismoodi peaks tänapäevane tagaveoline talvisel maanteel ohtlikum olema? Pole veel aru saanud, äkki selgitad? Võtad näiteks lööd gaasi põhja, keerad rooli järsult risti, lased käed roolist lahti ja sekund hiljem sõidab masin jälle kenasti mööda õiget rada. Milles probleem?:)

Ma ei viitsi rohkem vaielda, kahju, et siin sellist joru ajate ja et mõni algaja juht võtab seda veel äkki tõsiselt ja ostab endale veel nii tagaveolise auto ja musta jääga on nalja, kui palju.
veojõukontroll füüsikaseaduste vastu ikkagi ei saa.

igal hommikul üles tõustes on mul väga hea meel, et kuskil on keegi ,kes oskab õpetada, kuidas tuleb elada. aitäh, solk!

esiteks sekund maanteekiirusel on päris pikk aeg.sekundi jooksul ei pruugi enam rataste all teed enam ollagi.ja milline elektrooniline abimees suudaks taolise kirjeldatud juhtumi korral teele jääda?
see vaidlus siin on nagu bensiin vs diisel,bmw vs audi,naast vs lamell,us auto vs kasutatud.

to: vaidlus to audi (registreerimata)

Esiteks, on äärmiselt rumal sinust võtta seda sekundit kui 1,00sek, loomulikult on see suvalt öeldud väljendamaks kiiresti toimuvat protsessi.
Teiseks, loodan, et said aru, et räägin libedast teest, suvel kuulab tagaveoline nii hästi rooli, et sellise liigutuse järel ta lihtsalt läheb sinna kuhu tahad:)
Kolmandaks, minu omatud masinate ESP on täpselt nii hästi toiminud, pole veel kordagi tuvastanud, et see ei saaks hakkama, nii esi kui tagaveolistel.
Neljandaks, see pole vaidlus nagu "lamell vs naast" sest naast on lihtsalt parem meie oludes, siin pole miskit võrrelda.

Ühesõnaga, mina oma kogemustel ei näe suurt vahet talvises kautusmugavuse esi ja tagaveolisel, nagunii on nelik neist peajagu üle. Suvel aga eelistan viimasel ajal tagaveolist. Eks see kõik sõltub masinast ka ilmselt.

tõesti väga rumal võtta sekundit sekundina mai bääd... ehk peaksin siis ka samamoodi võtma ka tagaveolist ja naastu?palun ütle mis moodi tuvastab tehnoloogia sõidutee kulgemise suuna su enda poolt kirjeldatud juhtumi korral gaas põhjas rool risti ja käed roolilt lahti?liialdada ei maksa.suvel on ka sõiduolud erinevad.vihmamärg tee võib saatuslikuks saada kui peas tühjus.möödunud talvel tiheda lumesaju ajal tallinn-pärnu vahel kraavis kolm autot:viienda seeria bmw,mingi neliveoline ja citroen pirukas.minul autol all viienda talve lamellid ja kiirus tuli kohati alla võtta 60 peale aga ei midagi hullu.autol ei ühtegi kolmetähelist lisa.ok abs ainult.aga tõestada ei taha ma midagi.kraavis käivad kõik kunagi varem või hiljem.

Tuvastab küll,kuus inertsandurit on,kui on ja töötab.Käed lahti,gaas põhjas lihtsalt võetakse mootor maha ja aktiivselt reageerib abs.

USA filmides ju näha kuidas tagaveolistega politseid pätte taga ajavad.<Igas kurvis driftivad ja vingerdavad.Ja muide,see toimub asfaldi.Libedaga nad jääksidki driftima.

to trceps.

Kas sa usud kõike, mida kinos näed. Vaene mees.
Siinne vaidlus ei saagi muide mingile kompromissile jõuda, sest nii-öelda stardijoon on juba erinev. Mõne mehe jaoks on auto libisemahakkamine nagu maailmalõpp, teise jaoks talvine sõitmine siit alles algab.
Kui see solgiinimeline ütleb, et ta TUNNEB ennast esiveolises kindlamalt, siis on raske vaielda. Tunded ei allu loogilistele seletustele. See tunne on sama petlik, nagu tundmine, et udutule põletamine maanteesõidul võiks nähtavust parandada või ohutust suurendada. Tegelikult on asjalood vastupidi...

Usas on ju tagaaetav ka tagaveoline ja mõlemad katsuvad rammu.Mõni golf mendile ette sööta,tuleks mendil katus.Ja udutulede värk käib nii,et nad lihtsalt põlevad,teed näitasid näiteks kamazi udukad.

Asi pole ainult tundes, vaid esivedu käitubki mul tunduvalt rahulikumalt maanteel, kui tagaveoline.
Olukorras, kus tagavedu mul maanteel veidi pendeldab, ei tee esivedu mitte midagi, olukorras, kus tagavedu pendeldab korralikult, mul parimal juhul esiveol tagaots vaid õige veidi teeb ülipisikese jõnksu, mida on vaevu tunda.
Ja olukorras, kus mul esiveol tunnen kurvis, kuidas tagaots liikus natuke külg ees, aga libismeine lõppes, seal oleks mul tagaveol juba korralikult külg ees ja peaksin väga kiiresti ja väga täpselt reageerima, et teelt väljasõitu ei järgneks.

Ning olukorras, kus mul esivedu läheb teel korralikult pendeldama, nii et pean ise rooliga sekkuma või kus kurvis läheb külg korralikult ette maanteel, kus pean ise rooliga ja gaasiga sekkuma, seal on tagavedu juba lootusetult läinud teelt viuh.

Nii, et asi ei ole ainutl tundmises, vaid reaalsetes oludes.
Ja mina pean silmas ikkagi ilma veojõukontrollita tagavedu ja ilma ESP-ta.

Kuid, on kraavides nähtud ka neid kontrollidega tagavedusid ja küllaga.
Nii, et selle vastu ei saa, kui sõidad talvel tagaveoga pead üliettevaatlik olema, et kraavi sõitu ei järgnes ja tuleb pahatihti rooliga võimelda ka sellega, esiveoga ei pea suurt midagi tegema, kui vähegi piiri ära tunnetad ja rahulikult sõidad, kahjuks tagaveo kohta seda öelda ei saa, ka mitte kontrollidega.

Viimasel ajal on ohtlikemais kohtades kus võimeldakse barjäärid,nii et kraavi sõit on välistatud.Tunned kurvis tagatiiva kolinat ja pimedas sädemeid.Varsti lõpeb barjäär ja jälle ohutu kõik.

solk võiks küll sõitma õppida.hirm tuleb kohe peale,teades ,et sellised ringi vuravad.

Solgi hirm tundmatuse ees on muidugi arusaadav. Ma ka lapsena ei julgenud hästi pimedasse keldrisse minna hoolimata sellest, et olin seal palju kordi enne käinud aga kõhe tunne oli ikka.
Ahjupuud sain siiski tuppa toodud ning sain ka väga hästi aru, et tegemist oli minu isikliku probleemiga ning kaugeltki mitte kõik inimesed ei karda pimedasse keldrisse minna.

Siin solgile üks kont ka närida:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/delfi-fotod-ja
rvamaal-soitis-auto-libeduse-tottu-kraavi.d?id=67358796

Ei tea kas mõni tagaveoline oli juhitavust kaotamas ja rammis Audi kraavi?

Tagaveolisi täna lihtsalt garaazist välja ei aetud:-)

#neid fakte mis ei näi tõesena ja mida küsitakse sa ei vasta,nagu ikka

Hangi omale elu või kui ei hangi, siis ära eelda, et kõigi inimeste elu nii igav on, et seda iga päev arvuti taga veedetakse. Kunagi ammu tegin jah tööd, kus pidi mõnikord arvuti taga aega parajaks tegema, enam õnneks ei pea ja ma tõesti ei veeda vaba aega arvuti taga, nagu ei teinud ma seda vabast ajast ka varem mitte.

#sina üritad kõik oma möödapanekud sujuvalt rääkida selliseks mis just sinule sobib,
#see pole siin ammu enam uudis. Ristmikud on samamoodi ka otse-sõitmiseks ,polnud
#seal mingit märget keeramisest, see tuli hiljem nn. vigade paranduse käigus

Mis krdi möödapanekuid? Ma pole kusagil öeldnud, et 100% iga kord muudkui juhtub, vaid et on korduvalt juhtunud. Kas see on minu möödapanek, et Sina eeldad kohe, et iga kord juhtub ja otse sõites? See pole mitte vigade parandus, vaid 100% Sinu enda väljamõeldis, sest ma ei pidanud selliste ilmselgete asjade nagu sõidusuuna muutuse mainimist üldse olulisekski. Selle peale võiks nagu ise tulla, et kui juhtub mõnikord, siis see mõnikord ei puuduta mitte otsesõitmist. Tegelikult oleks seda ülilihtne tõestada, pannes pardakaamera näitama mitte teed vaid auto kellasid, aga praeguseks on all naelkummid ja kuiva asfalti mõnda aega vist ei leia, nii et jääb kevadesse, kui kellelgi seda tõestust tõesti vaja on. Olgu öeldud, et ma pole kihutaja ning kickdowni olen teinud selle autoga üldse ainult 2x, neist üks oli enne ostmist ja teine maanteel idioodist möödasõitu tehes, kes ei tahtnud mööda lasta, nii et küsimus pole selles, kas ja kuidas auto suudab, vaid et see juhtub täiesti kogemata olukorras, kus on vaja kiirendada liiklusele vahele ja üritad seda just vältida.

Ddig võrdles siin sisuliselt sama tehnikaga S80 ja 960 Volvosid - need on ikka äärmiselt hästi tasakaalus autod, millega kindlasti kogemata ei juhtu midagi. Mul omal on ju samasugune esiveoline diisel, millel väänet sama palju, hobuseid mõistagi vähem - olen varem korduvalt kiitnud esiveoliste suurte volvode sõiduomadusi, mis on saadud täiesti uskumatult sarnasteks tagaveolistega. Vahe tulebki sisse eelkõige sellest, kuidas käituda piirsituatsioonides, kuna ühel veab esimene ja teisel tagumine ots, normaalsel sõidul võib ka libedatel teedel selle peaaegu et unustada.

#EI SAA ARU MIKS SIIS SELLE PREVIA SOETASID KUI SIIN TEEMAS KIRUD KÜLL SHARANE JNE

Mida on sel ühist üldse antud teemaga? Mahtuniversaal ostetakse perekonda, kus pereliikmed ei mahu istuma enam kahele istmereale ja ON VAJA suuremat, mitte pole küsimus selles, mis meeldib ja mis mitte. Sharan on ju väike auto hoopis teistsuguse kaalujaotusega, samuti ei pane Sharanisse kolmanda istmerea TAHA korraga koera ja lapsevankrit. Googelda natuke, saad teada, et Previa on samas suurusklassis Honda Odyssey ja mõnede suuremate USA mahtuniversaalidega, mitte tillukeste eurooplaste põhjale tehtud minimullidega. Loomulikult on ka Previa minu jaoks lihtsalt kompromiss, kuna tahtsin tuua omale sellise neliveolise mudeli (neliveolist pole kunagi toodetud vasakpoolse rooliga), kuid ARKiga vaidlemisel otsustasin mitte hakata tegelema jokk skeemidega ja lepin sellepärast esiveolisega. G.Voyat saaks küll ka neliveolisena, aga auto on seest väiksem (kasutasin enne Previa ostmist õe Grand Voyageri mõnikord) ja ka varustuse poolelt huvitab mind auto kui tervik, mitte ainult veoskeem, sellepärast sõidangi Previaga. Kui peret kaasa ei võta, sõidan üksi-kaksi üldse väikese Bemariga:)

Solksolk, kui armastad võtta sõna autofoorumites, palun tee omale selgeks mõisted, mida tähendab must jää ja mis on kiilasjää. Mustast jääst võib rääkida näiteks septembris. Talvekuudel saab libeduse oht tulla üllatusena ainult arengupeetusega inimesele, kelle koht ei ole kindlasti autoroolis. See on täiesti normaalne, et talvel on maanteed jääs ja jää peal on libe, see on alati nii olnud.

Aga teemasse: eile õhtul hilja pidin tulema Tallinnasse ema mersuga, kuna ema sellega sõita ei tahtnud, sest ssel olid veel suvekummid all, õde viis ta Tallinnast edasi vanemate koju. Ma ei tea, mis toimus teisel pool Tallinnat, aga minu kodust mööda Lasnamäe kanalit kesklinnani oli teelt välja sõitnud autosid ikka üksjagu. Eks ta juhus ole, aga nende hulgas polnud tõesti mitte ühtegi tagaveolist (ütlen juba ette ära, et ei hakka selle tõestamiseks gigade viisi pardakaameravideosid kuhugi ülesse laadima). Teine asi, mis hakkas silma, et paljude kurvide peal läksid jäljed otse üle vastassuuna kas äärekivisse või teepeenrale - jällegi asi, mida juhtub ainult esiveolistega. Ja ma vähemalt julgeks eeldada, et enamus inimesi sõitis ikkagi talverehvidega ja probleemide põhjuseks oli ainult teeolude muutusest tulnud üllatusmoment, kuna midagi ekstreemset ju polnud, täiesti tavaline talvine tänav, mis nädal aega hiljem enam kellelgi mingit üllatust ei valmista. Tõsine probleem on aga linnavahele tekkinud isehakanud "markkomärttinid", kes harjutada ei viitsi, küll aga tahavad liikluses hirmsasti esineda oma olematute sõiduoskustega...

moded kustutage mu eelmine postitus valesse teemasse läks.

Aga tagaveoga ma olen sõitnud ja väga edukalt, sellepärast teangi, et esivedu on tunduvalt kindlam sõita.
No, kui üle pingutad või rehv kehv läheb esivedu ka kraavi, see pole mingi näitaja, neid on lihtsalt rohkem kah.
mis mõte oli näidata esiveolist autot kraavis? iga auto läheb kraavi, kui üle pingutada või kui rehv on jne.

Tagaveoga võid aga väga õnnetult külg ees rekka all surnuna lõpetada või vastu puud külg ees surnuna.

to vaidlus to audi: eelmisel talvel olid siis kraavis tagaveoline, nelikveoline ja esiveoline. mida me siit siis nüüd järeldame - ühed sitad veod olid nad kõik või oli tihendi probleem.


solksolk, sulle visati link. miks kraavis esiveoline? saba pidi ju ainult jõnksaka tegema. miks äestas tallinnas esiveoline oma sabaga leedukate treila saba? esiveoline pidi ju ainult jõnksaka tegema.

ma saan aru, et sa kardad tagaveolist kui tuld, siis ära raiu kui tulist rauda, et see on kehvem. ma ei tea milliseid tagaveolisi sa võrdled, aga kui võrdled siis vähemalt enam vähem võrdsete telgedevahedega autosid.

olles ise sõitnud korduvalt teatud kruusa teid, siis esiveoline fiat regata hakkas kruusal saba liputama kusagil kiirusel 80. esiveoline audi 100 sigar 110-120. vaz 2106 käras sellel teel rahulikult 100-ga sõita. sigar quattro kannatas tallata 140. tagaveoline omega b 120 nuusates. 2002 a a6 quattro hakkab ujuma ca 120 peal. kehvem kui sigar Q, aga a6-l ka tiba laiem rehv ja vist ka lühem telgede vahe.

seega sillavahedega võrdle fiatti ja vaz-i. tagaveoga vaz oli stabiilsem. telgedevahega sarnased sigarid ja omega b. kõige ebakindlam esiveoline.
kõikide autodega sõidetud igasugustes oludes. enne ja pärast hööveldamist, kuiva ja märja kruusaga. ma võrdlen siiski neid autosid kuiva kruusaga kus esineb ka lahtisi kive teel. niiske kruusaga võid rahulikult kiiruseid 30 võrra tõsta.

samuti ei saa sa võrrelda mingit esiveolist diislit 1,9 tdi ja 325 rulleri bemmi. siin selgelt käib bemmi jõud auto kaalust üle ja seega ka kipakam.

üldiselt tagaveoga kui saba hakkab ette minema lased parema pedaali järgi ja kõik. esiveolisel kui saba hakkab ette minema siis tuleb ikka juurde tallata, aga mootori jõud peab autost üle käima. parema pedaali järgi lased siis toimib pidurina ja tagaots tahab veelgi kiirem olla.

sa rebid jutust lause välja ja hakkad järeldama.ka nii saab jah.järgmine lause sulle enam ei sobinud vist.

to: to looder, ja millise lause ma välja rebisin jutust. paluks täpsustust.

Ma ei ole kuskil öelnud ,et esiveoline ainult liputab saba, lõpuks saad selle ka teelt välja, aga sinna on tunduvalt pikem maa, kui tagaveol ja enne seda on tunduvalt rahulikum.
Ma oskan tagaveoga sõita, aga ei näe sellel vaeval mõtet, milleks riskida ja võimelda rooli taga pidevalt?
vana fiat nüüd küll eriline võrdlus ei ole esiveoliste najal.
Jutt on ikkagi talveoludest, mitte suvisest kruusateest.
Vot seda juttu nüüd küll minu ei usu, et mingi sigull sul 100ga nii stabiilne oli kruusateel, kerge tagaotsaga vana tagaveoline.

Must jää on maas talv läbi, must jää on jää tee peal, mida sa ei näe.
Must jää üllatusena?
Kas sa liiklust oled vaadanud? Kas oled vaadanud, kui paljudele on must jää tulnud üllatusena?
Septembris must jää? Jah vahest on, aga üliharva, sõltub, kui hea suve lõpp ja sügis on.

libe tee ei tule kunagi ullatusena,kui autos on kasutada kalender ja valitermomeeter!

Vaata meie liiklust, kogu aeg autod kraavid ja üllatustena.
Tegelikult sa ei tea kunagi, kas on must jää maas või mitte, sest sa ei näe seda ja õhutemperatuur võib kasvõi +4 olla, must jää saab ikka maha tekkida, kuna tee on külmem ja tee temperatuuri sa ei tea.

Samuti võib näiteks päikesetõus musta jää tekitada kohta, kus seda 10 minutit tagasi ei olnud.
Asi väga lihtne, metsavahel püsib külm, tee on aga puhas, siis päike sulatab kuskilt eemalt jääd või lund üles ja osa vett aurustub, see hõljub metsavahele ja kuna seal on külmem jäätub uuesti ja langeb teele ning ongi must jää olemas, päikesetõusuga.
Ehk siis must jää tekib väga üllatavalt ja väga ootamatult.
või kolmas hull variant, tee on soolamärg, enamik inimesi sõidab julgelt, aga ühel hetkel on joonelt soolatamine lõppenud näiteks kurvi juures ja kurvis must jää maas ning panedki teelt välja.

Sellepärast olen mina musta jää suhtes äärmiselt ettevaatlik ja ei taha teps mitte tagaveolise autoga talvel sõita.

63amg ma imestan kui jagamatu sa võid musta jää teemal olla, ime, et sa veel teele üldse jäänud oled.

Muudetud 02.12.13 20:27

mina õppisin sõitma/kirjutasin juba kunagi/ talvel,sain elus esimest korda rooli taha lada null kolmega ning esimene järsem kurv pani mind piruette tegema ja maandusin kraavi pehme valge lume kaissu..) tänu sellele esimesele shokikogemusele...(olin siis 20) ehk 23 aastat tagasi, ÕPPISIN SÕITMA... mida tahan öelda on see,et liigun nii mõlemaga..jah tõsi,tagaveoga(selle vana variandiga ehk ilma elektroonikata) on näiteks puhtal jääl tõesti keeruline,seda loomulikult aeglaselt..kuid ka esiveoga ei ole seal suurt pidu ...Ei räägi kiiruga kurvi lendamisest jne... kuid ega ju elekroonika ka ei päästa kui juht on loll ja saamatu..) ja neid viimased jäävd ju kohe silma!

Minu esimene auto oli tagaveoline Sierra.
Ka esimesele talvele läksin kenasti vastu ja õppisin sellega kenasti sõitma.
Ok, tõesti 90ga autot teel risti ajada ei osanud ja jälle otseks tõmmata, aga ma ei lasnud ka autot käest, oskasin hoida jne.
Ei olnud mul tüüpilisi algaja probleeme, et teen ootamatu pirueti jne.

Aga, minu esimene probleem algas teine talv, siis, kui ma ei osanud musta jääga arvestada.
Mäletan, et alguses vesi lendas tallinn-tartu maanteel, kõik oli ok.
Aga jõudsin ussisoo lõigule, seal sõitis üks järelkäruga 70ga ees, mitte midagi tunda ei olnud, auto oli stabiilne.
Hakkasin mööda minema, kahjuks ka rumalalt järsult ja nii ta mul auto ära viskaski ja teelt välja käisingi.
Ehk siis, minu esimene libeda korralik viperus oli ikka väga korralik.
Sest ajast peale olengi mustasse jäässe suhtunud väga tõsiselt ja seda üha enam tundma õppinud ja üha enam aru saanud, et see tekib maha jumala lampi ja seda ette ennustada ei saa.
Ehk siis, musta jää suhtes, peab kogu aeg valvel olema.

Eelmine talv, sõitsin rapla maanteel, esiveolise autoga, maas oli must jää, all korralik naastrehv, tunda ei olnud midagi ja auto oli stabiilne.
Väga libedat musta jääd tundsin vaid ühes kurvis, kus auto tagaosa natuke libises, millega see ka piirdus, tagaveo oleks kindlalt ära visanud teega risti ja üsna pea teelt välja.
Siis teine koht, kus seda musta jääd tundsin olid pidurdused, ristmike juures, võttis rattad loha.
Kuid muu tee oli auto stabiilne ja kindel, ehk siis ehe näide, esiveolise kindlusest.
Loomulikult, peale seda, kui tagaots kurvis veidi lohises, võtsin hoogu ka maha, muidu sõitsin spido järgi 87, siis lasin hoo spido järgi 80 peale.
sõitsin 87, kuna eeldasin juba ette, et must jää võib maas olla ja mul ei tulnud pettuda.

Lõppude lõpuks lisan veel, millegipärast olen esiveolise autoga, musta jääga kõige paremini toime tulnud, eriti ootamatu musta jääga ja see on võrreldes tagaveoga lihtne olnud.

Muudetud 02.12.13 21:14

ootamatu libeduse vastu aitab see kui oled ise ka ettevaatlik...) no näiteks stardikohas on tee okei..siis enne finishit tasuks mitmeid kord aeg ajalt piduri ja rooliga ettevaatlikult korra võimelda(loomulikult seal kus on selline ohutum võimalus) see aitab alati. kes arvab,et tema teeb kõik õieti ja ikkagi tegi auto katki.. ehk alati ilm süüdi....jäägu temale see arvamise õigus.

ooo, kõike teadja solksolk, mida sa küll sööd, et sa nii tark oled?

tead solk, sa pead ikka võrdlema asju, mida saab omavahel võrrelda. ma tõingi sulle näited. fiat vs 06. enamvähem sama kaal, teljevahe, mootori võimsus, rehvimõõt jne. samuti audi sigarid ja omega b.
sa ei saa ju võrrelda 325 rulli pemmi uue esiveolise audiga ja audi 80-t uue 5.seeria pemmiga. kruusa näite ma tõin sellepärast, et kui kruusal satud lahtistele kividele, on sama hea kui talvel sinu mustjää, aga seal olid kõigil suverehvid. talve võrdlust ei sa ma sulle tuua, sest autodel olid all erinevad rehvid. poolpidustest naeltest ja slikkidest lamellidest kuni kvaliteet rehvi naastuni. seal me hakkaks juba rehvi võrdlema.

ma olen sõitnud talviti igasuguste vedustega ja ma ütlen sulle, et mul ei ole sellist probleemi.

Muudetud 02.12.13 21:23

kruusatee ja must jää erinevad päris paljuski.
Juba seda enam,et 120-ga ei sõida musta jääga, vähegi ohutusest hooliv inimene.
Kruusateel ka mitte, aga kruusatee haakub paremini, kui must jää.

Ehk siis, neid autosid tuleks võrrelda ikkagi musta jää peal ja üldse jää ning lume peal.
Nagu ma olen ikka välja toonud, tagavedu teeb tagaotsa libedaks, esivedu, aga tagaotsa libedaks ei tee, kuna tagarattad ei vea ja hoopis tagakere stabiliseerib kogu autot, kuna esivedu tõmbab ju eest.

Aga ok, las jääda, ma ei viitsi rohkem vaielda.
Ilmselgelt on näha, et siin ei suhtuta objektiivselt, siin on tagaveo fännid, kes räägivad, mida tahes kokku, et oma tagavedu ikka taevani kiita.
Mina räägin aga asjadest nii nagu need on ja suhtun asja objektiivselt.
Tagaveo meeldivus või lõbusus talvel külg ees sõita, ei tee seda esiveoga sama heaks, ega paremaks, see on lihtsalt maitse asi ja tahtmiste küsimus.

Libedaga jääb esivedu sellegipoolest paremaks, igapäeva kasutuses, seda on tunduvalt lihtsam ja kindlam juhtida, musta jääga ja üldse libedaga.

Muudetud 02.12.13 21:29

ok solksolk, jõudsid juba varem postitada kui mina, aga meenuta nüüd, mis rehvid olid all su sierral kui sa musta jääga välja lendasid. kas olid ikka samahead naelad kui su esiveolisel? kas samade rehvidga nt esimese otsa mondeo oleks sama järsu jõnksu korral ikka teele jäänud? oleks ainult kergelt liputanud?

See trikk, mille ma too kord tegin Sierraga oli puhas lollus, ei oska öelda, mis Mondeo oleks teinud selle peale.
Aga tean seda, et kindlasti oleks mul tunduvalt lihtsam olnud juhitavust taastada, sest Sierral lendas mul korralikult külg ette, kui 3nda sisse lõin gaasi põhja ja rooli järsku vasakule.
Vägagi võimalik, et mondeo oleks esirattad ringi tõmmanud, natuke pendeldanud, oleksin siduri alla vajutanud ja juhitavus oleks taastunud ning oleksin teele jäänud.
teine variant on see, et oleksin jõudnud möödasõidule ja seal oleks Mondeo ära visanud näiteks.
Aga asi oleks tunduvalt rahulikum olnud kindlasti.
Sierral ei olnud eriti head rehvid, aga selles olukorras, mind hea rehv ei oleks päästnud.

Kuid olen ju rääkinud kasvõi oma kogemustest Escortiga, mille esisild oli tuksis, ees olid vanad kõva mustriga talverehvid, taga oli üks vana kõva mustriga talverehv ja teine suverehv.
Tee oli üsna libe, auto läks teel pendeldama, aga päästsin ära.
Sierra näiteks, oleks sellises olukorras mul ammu läinud olnud ja seda 4 talverehviga, mitte küll heaga, aga ikkagi parem kombinatsioon, kui see, mis mul escortil oli.

Ja ütlen veelkord, puht füüsika räägib tagaveo kahjuks, kuna vedavad tagarattad teevad tagaotsa libedaks, mis annab eelduse kergemaks saba liputamiseks.
Lisaks, kui tagavedu juba külje ette viskab, siis lähevad ka vedavad rattad rohkem ringi käima ja tagaots muutub veelgi libedamaks.
Veojõukontroll võib ju seda piirata, aga mitte 100%

Ja ma nagu ei tahaks loota ainult veojõukontrollile tagaveolise auto puhul.

Millegipärast esiveoline auto on mul ilma igasuguste kontrollideta ja on kindlam teel, sest saba ei liputa sedasi, isegi mitte rondil esiveolisel.

Kuid, mul ei ole libedaga probleeme olnud, kui ma tean, et on libe, kuid sellegipoolest on esiveoline olnud lihtsam sõita.

Ainus tagaveoline auto, millega mul oli hea sõita ja oli hea naastrehv ka all, oli 2,3 diisel sierra, kuna see oli hea uimase mootoriga, ei visanud külge nii järsult ette, vaid rohkem pikkamisi.
Kuid, esiveoline auto on ikkagi kindlam.
Mäletan, kui hea oli mul Escortiga sõita, taga korralik rehv, ees pastlad ja esisild tuksis, aga ikka oli parem.

Muudetud 02.12.13 22:06

Üle 30 aasta olen tagaveoga autodega sõitnud, erinevaid riskantseid olukordi on olnud lugematuid kordi, maanteel km tuleb vist rohkem, kui linna sõite.
Vahepeal sai ostetud teiseks autoks esiveoline jaapanlane.
Esivedu pole siiski minu maitse, tundub veits naistekas olevat.
Olen sellest rullnoki east väljas ja MB tagaveoline millel teeb elektroonika sõidu ohutumaks on minu praegune valik.
Kokkuvõtteks, esivedu on turvalisem, kui kiirus on teeolusi arvestav, kui üle piiri minna on esiveolisega kurvist otse lihtsam minna, kui tagaveoga, kus on võimalik kässariga ja külg ees veel midagi päästa.