Kõigile tagaveos kahtlejatele.. kui BMW oleks esiveos eeliseid leidnud toodetaks seda bemmi märgi all ammu, a mida pole seda pole. Miks? Bemm leidis pärast pikkapikka proovimist ja katsetamist et põhimõtteliselt on võimatu esiveoga saavutada tagaveolisele omast roolitunnetust ja stabiilsust ( üks väike erand on - E1, see elektriauto ) Kui esiveolisel kipub võimsus nii üle 150kW minema siis tegu rehvipõletajaga ja tehased kipuvad selliseid nelikveolisteks varem või hiljem kohaldama. Miks esiveolisi üldse tehakse? Odavus, ainult odavus tootmisel, ei enamat! Neile kes väidavad et tõmmata on kergem kui lükata.. minge rääkige seda juttu F1 või TopFuel meestele..kardan et saate kingiks pikkade käistega valge särgi :) kui teie väide vett peaks oleks sellise skeemiga autod ammuammu olemas..a mida pole seda pole.. Esiveo meestele jääb petlik mulje, tõesti, teatud piirini on esivedu stabiilne, ehk liigagi, a sealt edasi on ta rooliga rakett mis liigub ainult otse. Tagaveoline liputab uljalt saba ja annab mängurõõmu, teda annab teel hoida ja tagasi tuua, ta hoiatab pidamise piiri saabudes.. Teatud oludes on esiveoline tõesti parem, seal kus peab kaapima ja ukerdama..aga ma arvan miskipärast et seal nelivedu ja kõrgem kere mõtekamad.
miks siin kaldutakse ulmesse...paljud teist saaksid F1 roolis hakkama???...katsuge maanteel, tänaval kuidagi hakkama saada, et laipu vähem oleks....fakt on tavasõidus see, et esivedu on igatahes stabiilsem ja alajuhitavus tekib juppaeg hiljem st suuremal kiirusel kui ülejuhitavus...peab ikka väga valesti sõitma, et alajuhitavust esile kutsuda ja põhiliselt käivad põllult lisa võtma need mehepojad, kes muutuvad liigajulgeks ja eioska tunnetada, kus on pidamise piir...autospordiga pole siin mittemidagi pistmist, autospordis on autode seadistused hoopis erinevad tänavaseadistusega autodest ja pole teema siin vaidlemiseks
mis siin ikka arutada.kellele esi ja kellele tagavedu.mina arvan nii,et esiveo ostab inimene kes tahab sõita emotsiooni vabalt sihtkohta.tagaveo ostab inimene kes sõidab samuti sihtkohta aga vahest tahaks ka veits kino teha.
Siia peaks tekitama küsitluse, kui paljud on elus sõitnud üldse tagaveolisega ja kui paljud ainult esiveolisega.
Tegin omale rohumaale raja, kus on kinni sõidetud lund, lumepudru ja kohati kamarat, et nautida selle aasta talve poolt pakutuvat luksust(lund). Kannatab seal sõita ka täitsa igapäevases kasutuses oleva autoga, kuigi rada pole nii sile muidugi kui on järvejää, aga sõita saab. Oma esiveolisega sõidan, siis peab aitama ikka kässariga kaasa, muidu kipub kurvides otse vedama. Lõbutsemiseks ostetud ladaga aga saab ilusti driftida pika kurvi läbi.
Tuttav sõitis oma esiveolisega hange otsa kuna vedas otse ja kässar ei toimi hästi. Lumepudrusel rajal, kus puhas on ainult pidev trajektoor on suht raske saada esiveolist roolinõksuga külg ees jooksma, kuigi mitte võimatu, aga kontrollimine vähemalt minu jaoks raskem kui seda teha tagaveolisega, millel korrigeerid rooli ja vajadusel mängid gaasiga. Seda enam, et ladal kordades viletsam rehv kui tänavasõidu esiveolisel.
naer tuleb peale nende vanade volvode töökindluse kiidulaulu lugedes. Mul ka kahel sõbral sellised, ühel 9 saja univ. ja teisel 700 sedaan sealt 80ndate lõpust ja täpselt need omadused, mida siin loetud on, neil puuduvad: ei käivitu ka uue akuga üle -15C külmas, diislist ma ei räägi üldse, sõidumugavus on selline laevalik ja väääga uimane, müra korralik, jamasid sellise lihtsa tehnika kohta liiga palju. Need on minu kogemused ja seetõttu tuli tõepoolest siinset kiidulaulu lugedes naer peale:) Tagaveolise ja tõusu kohta tuli mul jälle üks olukord meelde, kus minu maja juurest läheb üks selline paras tõus mööda, kus mina keeran maja ette suht tõusu alguses ära, auto on mul madal ja ühe sellise lumise-tuisuse ilmaga läksin ees, jõudsin koju, minu järgi tuli e34 (kõrgema kliirentsiga kui minu auto), kes jäi kohe minu teeotsas sisse, lasi tsipa kaapida ja vedas kraavi poole, kus ka asi lõppes, mees on kaua sellega juba sõitnud ja mitte esimeses nooruses! Välja sai tänu foresterile, kes abistava nööri ulatas:) Jällegi pole nagu ses suhtes midagi vaielda, lihtsalt eluline kogemus minult!
Mul ka paari sõbra kaudu mingi ülevaade 200, 700 ja 900-sest Volvost. Polnud neil ühtki blokeeruvat ega poollibisevat diffrit. Tuttava autode "maaletooja" jutu järgi polevat ta mitte ühtki sellise asjaga siia toonud. Vot ei tea jah, kustotsast Kärss neid leiab. Sõita nendega kõlbas, vedrustus töötas hästi, bensukad soojenesid ka, esituled valged, istmed mugavad. Mõnel ka pisivead juures. A vot lumes teiste jälgi mööda sõites liputas saba koguaeg nagu koer peremehe koju saabumisel... Esirattaga ei tohtinud pehmema koha peale vajuda- tagumised kaapisid kohe ennast sisse.
Kas driftimine on eesmärk omaette?Kas see on mingi näitaja?
Minu jaoks on parim veoskeem see,millega saab kurvikiiremini läbida.Esiveoline lübib kurvi kiiremini pidamise piiril sõites mitte teda kässariga või muul moel külge ette vedades.Tagaveolistega võib nii ja naa teha,aga ikkagi on aeglasemad kui esiveolised.
> kus eestis need rasked piirkonnad ja olud asuvad, et ainult tagaveoga
> elada kannatab? ma läheks oma esikaga huvi pärast kaema...
Ei pea otsima Haanjast, need teelõigud asuvad igal pool üle Eesti, nimelt talu hoovist kuni lahtilükatud suure teeni.
> Mul ka kahel sõbral sellised, ühel 9 saja univ. ja teisel 700 sedaan sealt
> 80ndate lõpust ja täpselt need omadused, mida siin loetud on, neil
> puuduvad: ei käivitu ka uue akuga üle -15C külmas, diislist ma ei räägi üldse
Mis Sa oled peast soe või? Mul pereringis hetkel 3 "üheksasajast", naise auto läbinud tänaseks pool miljonit ja silladki on veel originaalis (Eestis alates 1995a-st). Õe ja naise venna autod on poole vähem sõitnud ja mõistagi kõik originaalis. Vana aku, mis jaksab vaid napilt "üle nuka" tõmmata, pani eelmine talv auto käima ka -34 kraadi juures Soomes. Diislist rääkimata, mis sõidab remondita (paraku mitte ilma kaaneremondita) üle miljoni ja sellise läbisõiduni ei tohiks olla Eestimaal külma, mis KORRAS mootori käivitumist takistaks. Tule mõnele Volvoklubi üritusele ja imesta, kui suurte läbisõitudega on need originaalkorras autod, ega ole kellelgi neid külma või juhitavuse probleeme. Igaks juhuks küsin, et mitu sada tuhat Sa ühe Volvoga ISE maha oled sõitnud, et midagi üldistama hakkad üldse?
TO gp: ei ole ühelgi siin mainitud 900-l poollibisevat või blokeeruvad difrit, ei olnud ka mu 200-l (kuigi neil need vist levinumad). Nii et võrdlus üherattaveolise tagaveolise ja üherattaveolise esiveolise vahel peaks igati kehtima.
TO 205d: ma tean isegi mitut Sierra omanikku, kes üldse sõita ei oska või kellel esisild reguleerimata. Mida see tõestab?
Olen päri sellega, et F1 võrdluseks toomine siia teemasse hästi ei sobi. Dragi autod peaks aga sobima ideaalselt, neil samuti ninas raske mootor, tagasillal võideldakse pidamise probleemiga ja tee on auto omadusi arvestades "liiga libe". Nuta või naera, aga kogu maailm saab sellest ühtmoodi aru, kuid siin on 5 lehekülge targutamist, et autotootjate lobitöö odavaima lahenduse kiitmisel on ülimuslik ja tulemuste nimel võistlevad profid teevad kõike valesti...
Triceps, ei ole driftimine eesmärk omaette, lihtsalt minule isiklikult on tagaveolise kontrollimine lihtsam ja auto käitumine arusaadavam kui esiveolisel. Esiveolise pidamise piir on kus? Kui ületad piiri, siis libisedki nina ees üle lumevalli?
"...Igaks juhuks küsin, et mitu sada tuhat Sa ühe Volvoga ISE maha oled sõitnud, et midagi üldistama hakkad üldse?..."
vastus sinu küsimusele: 50km
Ma ju kirjutasin, et selline on minu kogemus läbi tuttavate, sa ei saa nagu sellele kuidagi vastu vaielda, et ei ole olnud või ma saan valesti aru, et tegelt on need autod ideaalses korras, sest SINA ütled nii!!? Ma ei ole ju teinud üldistusi, loe uuesti läbi, ma lihtsalt ütlen, et naer tuli peale seda juttu lugedes. Samamoodi ei saa ju keegi väga vastu vaielda sinu jutule, et sinu kodu õues nii ei juhtunud, ei saa ju? See jälle ei tähenda, et esiveoline halvem on talvistes tingimustes, kui tagaveoline, või tähendab?
10-15 a tagasi oli teatavasti periood, kus rullnokad BMW-de pealt Audi-dele üle kolisid. Koos sellega kaldus ka enamuse autojuhtide eelistus esiveo peale (tagavedu kallim, vähe levinud). Siiski jäi tagavedu luksusklassi tunnuseks ainult tänu sellele, et esivedu ei saanud suure autoga hakkama (teine suund oli nelivedu).
Esiveo-tagaveo võrdlejad peaks võrdlema ikka võrreldavaid autoklasse, mitte kesklassi (Volvo 7xx-9xx) väike-kesklassiga (Audi a4 jm väiksemad-kergemad esiveolised). Tagavedu ei ole lihtsalt nii lollikindel nagu esivedu, kuid ta on õige asi (st omadused paranevad) enamikes olukordades.
Täna hommikul oli Vene televisioonist autorubriik ja räägiti ,kuidas vanasti olid ainult tagaveolised Vaz,Volga,Mosse jne ja väga kehv lumes ja jääl juhtida.Lõppkokkuvõte kõlas nii ,et kui on võimalik,siis ostke Vene ilmastikku esiveoline või 4wd.Ja lumes karastunud venelased juba ei eksi
ei saa nagu kuidagi väita, et 700 volvo väiksem/kergem kindlasti oleks!! Pikem on küll, aga kaal ja laius küllalt sarnased, kaalult isegi a4 ületab sõltuvalt mootorist, kastist jne. Mina võrdleksin neid konkreetset kolme, mis eespool lingitud.
Sama ka 900 seeria volvo puhul, et sellest b6 a4st ju kitsam ja sõltuvalt versioonist ka üldiselt kergem!!
Eriti suur on vahe rööpme mõõtmetes (kui käänasin seda sõna õigesti), seal a4 oluliselt laiem. Tänapäeva autod paisuvad nii kaalult kui mõõtmetelt, seega saab ju võrrelda küll. Ei ole mõtet niiväga nendesse klassi nimedesse klammerduda.
Hea vaadata, et vana hea vaidlus esivedu vs. tagavedu on tagasi :)
Seda vaidlust on peetud erinevates autoalastes foorumites juba aastal 2001 (võimalik, et veel varem). Tulemused on samad millest triceps kirjutab ehk siis: parim valik halbade teeoludega on nelivedu (olgu ta siis libanelivedu või päris ehtne aktiivne nelivedu, teine valik peaks olema esivedu ja alles siis tagavedu.
Ise olen omanud tagaveolistest Opel Omegat ja paari E34, 4 esiveolist Audit ja ühte 3 veolist Audit ning viimasteks valikuteks on üldse uus Mazda ja naisel Toyota Yaris. Kui talv on lubanud on ikka jääradadel ka autosid ekstreemoludes proovile pandud kuid see erineb teataval määral siiski igapäevastest liiklusoludest.
RWD- (minu puhul siis pikem kogemus BMW E34 ja E39)
HEA: Väga hea juhitavus heade teeoludega ja edukalt on võimalik autot ka kontrollitult libisema saada. Rool on täpne ja keerab hästi sisse (ei kehti Opeli kohta). Talvel on lõbus jääradadel saba liputada- tundub, et auto liigub seal kiiremini kui seda ajad näitavad. Kütusekulu on üldjuhul väiksem kui sama võimsal neliveolisel.
HALB: Hoolimata 147kw, korralikest rehvidest õnnestus Hiiumaa matkal väikesele metsateele korduvalt kinni jääda samas kui sõprade 2 esiveolist ja üks neliveoline auto sama lõigu probleemideta läbisid.
Talve tööjuures tagaotsaga 10cm lumme parkides ei saanud sealt ilma lükkamata välja. Libedate maanteeoludega lubas auto täiesti ootamatute teekonarustega käest ära minna ja hullemast päästsid vaid jäärajal kätte õpitud sõiduvõtted. Keskmine kiirus lumiste teedega kahanes tunduvalt.
Sarnased situatsioonid vähem kogenud juhiga oleks võinud halvasti lõppeda. Tänapäeva elektroonilised abimehed aitavad libedates oludes tagaveolist autot väga palju ja maanteel ma seda kindlasti välja ei lülitaks! Enamus juhte ilmselt ei taha igapäevasel maanteesõidul pidevalt pinges olla ja oodata, et võibolla nüüd on vaja kiiremat reaktsiooni ja möödasõite pean tegema kirurgi täpsusega. Suvel super, talvel aga mitte. PS. (Kõik tagaveolised ei ole kaugeltki 50:50 kaalujaotusega nagu paljud arvavad ja seda isegi mitte BMW puhul!
___________________________________
FWD (minu puhul Audi 80, Audi 100 ´87, Audi A6 1994, Audi A6 1998)
HEA: Maanteel sõites ei lähe auto ootamatult käest ära kui sa just ise midagi väga rumalat ei tee. Lumevaalusid saab esiveolisega tunduvalt muretumalt läbida kui tagaveolisega mille gaasi andmisega peab selliste oludega väga ettevaatlik olema. Lumistel ja liivastel maateedel ei jää esiveoline nii kergelt kinni kui tagaveoline. Kinni jäädes on võimalik rataste veosuunda rooliga korrigeerida (mitte ainult edasi ja tagasi vaid ka külgedele). Kütusekulu on üldjuhul väiksem kui sama võimsal neliveolisel.
Tehakse väga hea juhitavusega esiveolisi, mis käituvad kurvis väga aimatavalt ning ei lähe kurvis otse vaid sinna kuhu rattad keeratakse (proovitutest 2007 GOLF GTI)
HALB: Tavaline raske mootoriga esiveoline (näiteks Audi A6 2,5 TDI) on väga libedates oludes jäärajal nagu haamer ehk siis kipub inertsist lähtuvalt nina liikumise suunas hoidma. Käsipiduriga meelitades saab kurvi edukalt läbida kuid niipalju lõbu sellest kindlasti ei leia kui tagaveolisega sõites. Samas kui jäärajasõite Lada 05 ja 08ga võrrelda, suutis enamus esiveolise 08ga raja kiiremini läbida kui tagaveolisega. (lukustatava diffriga oli tulemus siiski parem).
_________________________________________________
AWD (Audi 80 ´86 1,8 Quattrro)
HEA: Väga hea läbivus ja uskumatu teelpüsivus nii talvel kui suvel. Rõõm lumest talvest ja rasketest teeoludest. Nii maanteel kui linnas pole liikumasaamisega ega möödasõitudega probleeme. Halvad teeolud annavad ainult eelised. Avastad enda jaoks autod uuesti.
HALB: Kõrgemad ülapidamiskulud (Kütus, liigreibas sõidumaneer). Hea läbivus teeb liiga julgeks ja oht on lõpetada autoga nii, et väljasaamine on juba tõsisema kaevamise teema. Osadel paikneb mootor liiga ees või üle esisilla nii, et auto käitub alajuhitavana ka hoolimata neliveost. Mõnede neliveoliste „nelivedu“ mis raskemates oludes ei vea või tuleb taha nii ootamatult ja järsult, et neutraalsest juhitavusest võib ootamatult ülejuhitavus saada.
PS. Inglismaa teste ei tasu endale eeskujuks võtta kui sa ei kavatse autoga ainult suvel sõita. Kui hästi inglismaal talvega hakkama saadakse võite sealt samast Youtubest vaadata :)
Ma kiidan siis vastu esivedu :) : Mul rehv peaaegu ilma mustrita 235 (no midagi on veel näha e siis absoluutne miinimum) ja juhitavus perfektne, keera kuhu tahad ikka läheb otse :) ei mingit muret, et sirgel teel välja sõidaks ;)
Kaesin just TM, 10, 2008
15 diiselmootoriga autot Lapimaal testis
---------------
2 tagaveolist, bmw 123d coupe ja mb c200 cdi on kindlalt viimased olulistes katsetes... ka siuke katse: "sõiduaeg 950m pikkusel kurvilisel mäkketõusul, mäe lõpuosa tõus 20%... bmw ja mb muidugi viimased)
---------------
mersu kokkuvõttes on sommid öelnud: "tagavedu tähendab konkurentidele eelise andmist suutlikkuse ja juhitavusega seotud katsetes, ... "
---------------
kuna varasem guugeldamine "front wheel drive vs rear wheel drive snow"
annab 100% edu esiveole, siis pole enam mõtet...
---------------
tõsi, sommidel jäi tegemata 1 oluline katse: lauda ukse eest maanteele:)
aamen.
Uskmatule: kas Sinu elu koosnebki internetist ja ajakirjadest, või oled kunagi õues ka käinud? Maainimene ei sõida mäest ülesse kinnisõidetud lumel, vaid pigem põlvini lumes. Teda ei huvita absoluutselt see, kas X% tõusust saab ülesse paar sekundit kiiremini või aeglasemalt, kuid tema jaoks elulise tähtsusega see, et kui tõus on suurem kui X%, et sealt üldse ülesse oleks võimalik sõita. Samuti ei käi tema uhkes üksinduses linnavahel autoga edvistamas (kompleksid ühistranspordi suhtes enamikel linnainimestel?), vaid ta paneb kogu pere autosse ja PEAB jõudma nad kõik tööle-kooli viia. Teisiti jääks elu seisma. Just sel põhjusel ongi maal sellised autod nagu on ja sellepärast sõidetakse Lapis just sellistega nagu nad sõidavad. Tõsi, oma koduteed vaadates ostaksin ka ise igakell pigem 30a vana Saab 99 kui 2008a 1-bemmi või c-mersu, sest viimastega lihtsalt koju ei pääseks ja veoskeem ei puutu endam üldse asjasse. Usun, et neist madalatest tagaveolistest lõunamaa linnaautodest liiguvad paremini isegi vanad Astrad-Volksud-Samarad, sest tänapäevane linnaauto tõesti ei sobi maale. Muidugi mõningate eranditega, heaks häiteks on Osambergi X6 teema autode võrdluse rubriigis, kus üks elektroonikat täis 4wd linnaauto näitab hästi kohta kätte tõsistele maasturitele.
Tulles veel tagasi autospordi juurde, siis maastikul sõidetakse sageli ka poolikuveoliste bagidega. Ka need on suht lähedal tavaautole, mitte nagu F1. Millegipärast on need kõik tagaveolised, mitte kunagi esiveolised. Peaks sobima hästi teemasse, kuna just selline kergem maastik siin eriarvamusi tekitab. Või teab keegi erandeid? Ka Dakari rallit sõidetakse kas 4x4 või tagaveolistega, kusjuures üha populaarsemaks muutuvad need lukustatava difriga tagaveolised ja neid näeb juba mitmeid esikümnes. Huvitav, miks sinna esiveolistel asja ei ole?
Maailmas enamus maastureid on 4-veolised, väike osa tõsiseltvõetavaid seeriatootmise maastikuautosid (VW Baja, Kübelwagen, skorpionid jne) on ka tagaveolised. Ma ei tea ise ainsamatki tõsist esiveolist maasturit. Äkki keegi teab? See ei ole mõeldud ironiseerimisena, kui keegi teab, võiks tõesti vihje anda. Kui selline masin tõesti loodud on, peaks olema sealt nii mõndagi õppida, kuidas kõrvaldada esiveolisuse puudusi maastikul.
Kärsale, veel libedasõidu teemadel: Eestis "igamehe"-jäärajavõistlustel sellist tehnikat (B2 Audid, Saabid, Cliod jms.) eriti näinud ei ole, seetõttu nende võimekust kommenteerida ei oska. Tagaveoliste klass pannakse reeglina kinni E30 BMW-de poolt, esiveoliste hulgas sõidab võitja suure tõenäosusega vanema generatsiooni (I või II põlvkond) Golfiga. Üherattaveolised traditsioonilise ehitusega (mootor risti esisilla koha) vanemad väikeautod on ometi kiiremad kui LSD-ga E30 bemmid või Lada VFTS replicad. Uurisin netist Eestis korraldavate amatöör-jäärajasõitude tulemusi ja pilt on igal pool umbes ühesugune: kiireimate esiveoliste arvestuses kiireimad tagaveolised pildidle ei mahuks.
Piikrehvidega jäärajal sõitjate hulgas on enamasti nii esi- kui tagaveolisi pooleks ja aegu vaadates tundub, et suurt vahet pole: kord on kiirem küll üks, küll teine. Selles klassis võisteldakse reeglina ka enam mitte tänavalegaalsete autodega.
Sõitutehnika pooles on minumeelest jää peal edukas poollibisev kurvivõtmine isegi lihtsam tagaveolise kui esiveolisega: tagaveolisega pole kiireks kulgemiseks vaja osata vasaku jalaga pidurdada.
Kogenud juhina peaksid sa oma toodud küsimustele ju kohe vastuse oskama anda, miks raiuda oma edasi kui võiks silmaringi avardada ja ka teiste ratsionaalseid põhjendusi kuulda võtta.
Vastuseks sinu teemapüstitusele: Miks ei ole esiveolistel raskematele maastikusõitudele ja Dakarile asja on lihtne põhjendus: Esiveo puhul on liikuvaid komponente rohkem ja seega on veoskeemi võimsuspiir väiksem. Esiveolistega sõidetakse küll rallit ja ka kiirendusvõistlusi kuid ka seal on teada, et võimsuspiiri ületades ei hakka rattad mitte ainult pukseerima vaid lõpetavad oma elutee ka poollassid, mis lisaks vedamisele ka keeramisega peavad hakkama saama. Nagu ma oma varasemas postituses kirjutasin on igapäevasõitudeks (ka pere transportimiseks) ohutum valik esiveoline ja see on fakt. Ma olen küll enda tagaveolisi nautinud kuid pingevabamaks kulgemiseks on esiveoline kindlasti parem valik kui tagaveoline. Tagaveolisega saab väga edukalt meie oludes hakkama, aga igapäevases kasutuses peab sellega valvsam olema.
Kärss: "Teda ei huvita absoluutselt see, kas X% tõusust saab ülesse paar sekundit kiiremini või aeglasemalt, kuid tema jaoks elulise tähtsusega see, et kui tõus on suurem kui X%, et sealt üldse ülesse oleks võimalik sõita."
Naljakas, siin 1 priskem tagaveoline Lapimaa testis ei saa ainsana mäest üles:
Chrysler 300C 3,5 V6 4A
TM, November 2005
"Chrysleri mured on õigupoolest tagaveolistele tavalised – ..."
"Tagavedu ja suur kaal oli miinuseks kurvilisel mäkketõusul, mille kõige järsemast osast Chrysler libedaga üles ei pääsenud" http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/test/2005/11/?headerID=
134
Kaua sa jonnid, Kärss?
TO Oeh: ma ei oska kommenteerida 300c läbivust, ei ole kogemusi. Aga teksti läbi ikka lugesid? Talvisel teel said enim kiidusõnu just Audi ja Chrysler 300c, kuigi siinse teema põhjal oleks võinud eeldada kiidusõnu vaid esiveolistele! Nagu kirjutasin, testimine tühja autoga ei peegelda ju tegelikku olukorda, see üksinda sõitmine on rohkem linnameeste huumor, maal on auto väga praktiline tarbeese ja sõidetakse koormatud autoga. Ma muidugi ei tea, kas 300c tegelikkuses üldse praktiline on ega oska sellest eriti midagi arvata:)
aga kas sa ise lugesid? Rahulikuks tegi selle kulgemise ikka pigem hästi toimiv ESP, mille paljud ilmselt koos juhtmete ja plokkidega kohe salongi ukse taha jätaks, sest on ju nii KÕVAD juhid!
Kus sa Kärss üldse elad? Piimafarmide kõrval või kuskil, kus inimesed sõidavad maal kogu aeg koormatud masinatega? Kui nii, siis on see karjuv vähemus, sest enamik lähevad hommikul üksi autoga tööle ja tulevad üksi tagasi ja heal juhul kaks korda kuus on autos rohkem kui 1 inimene. Pole nagu midagi vedada ja ma saan aru, et veoseks ei saa nagu nimetada lapsevankrit pagassis.
Seda minagi mõtlen,et kas kärss on kolinud maale elama või?See aeg ,kus peredes oli üks auto millega hommikul suurele ringile mindi,on ammu möödas.Mu kodu lähedal on kool mille parklas varemal ajal olid ainult õpside autod,nüüd aga suur osa õpilaste omad.Minu maja jääb suurest teest vähemalt pool km kõrvale ja 30a jooksul mis ma seal elanud olen,on saanud lugematul arvul kordi seda teed sõita ja rasketes tingimustes on esiveoline kohe kindlasti parem.Juhul kui tagaveolisele viskad koorma peale,muutub ta palju paremaks aga see pole ka enam võrdlus.
ja samuti, need bagid ja f 1 ,ja mida kõike hr.kärss loetles,jah on küll tagaveolised,aga samas ka taga-keskmootoriga. tähendab raskus ikka vedaval sillal nagu esiveolisel.miks sapakas läks,lumes paremini kui zigul,samal põhjusel ju.samas tahaks ise ka kogeda,kohti kus tagaveoline ronib paremini,kui esiveoline.
Minu pärast tehke oma bagide ,dragsterite ja muude sportimiseks mõeldud masinatega mida tahes ,aga talvistes oludes on esiveoline parem.Ega tal suvelgi viga pole,ise ei harrasta asfaldil sõõrikute tegemist ja kummivilistamist.Kui keegi oma autot laenaks siis võib-olla.
Üks nüanss veel.Ei olnud oma haagist hulk aega kasutanud,oli lund täis ja vahepeal viskasin katuselt kah lund alla ja haagisesse,et see siis üksiti kunagi majast eemale viia.kaevasin tee käruni niipalju lahti,et autoga ligi saaks aga mu neliveoline ,küll 50:50 jõujaotusega,aga lahtiste difritega hakkas lihtsalt kaapima,küll loksutasin edasi tagasi,aga lund oli ikka üsna mitmesaja kilo jagu peal.Lõpuks lülitasin auto ainult esiveoliseks,keerasin rooli välja ja auto lõks käru suhtes risti ja nii sain kärut ka teistes suundades loksutada ja varsti oligi ta hangest käes.Esivedu ongi selleks talvel hea,et saab veojõudu eri suundadesse ajada.Tuleb kasuks.
Siin vaieldakse täiesti mõtetult oma mingite kinnisideede ja kiiksude nimel. Mõlemiga on talvel väga edukalt võimalik sõita, ainult mis see maksab. Esivedu tõenäoliselt igapäeva kasutuses parim ja ökonoomseim lahendus. Odav toota, suht lollikindel käsitseda. Ise sõidan tagaveolisega, mis on ka suht lollikindel käsitseda aga lihtsalt see maksab ja mitte vähe. Siin keegi rääkis Corollast ja Kia Sorentost ja millest veel, mis pidid igalt poolt läbi minema. Minu tagaveoline läheb ka igalt poolt läbi, kus tavaautoga sõita on võimalik, ainult et ta maksab viis Corollat, selles on see vahe. Kui jätta päris pisikesed BMW-d ja suured Volvod, Audid arvestusest välja, siis on peaegu nii, et seal kus esiveoliste hinnad lõpevad, seal tagaveoliste omad algavad.
eks siin ongi suuremaltjaolt tegu ususõjaga...olen samuti olnud tagaveousku, aga ometi hindasin selle esiveo kasuks, nüüd olen neliveo usku ja see on esiveost parem:), lihtsalt eitohi eelarvamustesse kinni jääda, vaid istuda rooli ja proovida ära...pärast liita kokku plussid/miinused, teha endajaoks selgeks prioriteedid...kas sulle meeldib 20km/h kiirusejuures teha kässariga külgees sõitu, või meeldib rahulikult kulgeda maanteel lubatud maximumkiirusel ja saad mööda autodest probleemideta ka siis kui keset teed on väike lumevall, kus tagaveolisi viskab seal tihti risti...kui kellelegi meeldib võimelda teepeal, siis andku minna...igaühele oma:)
Võibolla olen ma ainuke, aga mulle tundub, et "nugade peale" on mindud mitte selles küsimuses, kumb veoskeem talve paremini sobib, vaid kui hea/halb tagaveoline on. Ise eelistan samuti esivedu (jämedalt üldistades muidugi!), aga olen ka tagaveolisega sõitmise ära õppinud ja seetõttu riivab ka minu silma, kui RWD kohta "jampsi" aetakse või targu pool tõde räägitakse. Näiteks kodanik Uskmatu kirjas: "2 tagaveolist, bmw 123d coupe ja mb c200 cdi on kindlalt viimased olulistes katsetes...". Ütlemata jäi, et pidurduskatsetel (minu arust vägagi olulised katsed!) esinesid tagaveolised igati hästi, samas kui üks neljarõngaline (khmm) saavutas kehvad tulemused nii jääl kui lumel (müü-splitil mitte).
Esimene tagaveoline, millega ise talvistes oludes igapäevaselt sõitma hakkasin, oli 9-kohaline Hiace 2000. aastast, millel Nokiani lamellid all. LSD-differ aitas juhitavusele nii palju kaasa, et kui see tööle hakkas, vedas külgsuunas eriti hästi :) Alguses tundus igavene kipakas, aga siis harjusin ja praegu küll ülejuhitavus ei üllata ega kohuta. Rahvale jalgu samuti ei jää. Samamoodi on tagaveo "iseärasustega" kiirelt harjunud mitmed sõbrad/tuttavad. See on siis lohutuseks neile, kellel üksikud kogemused kõhu alt õõnsaks on võtnud :)
Ma nüüd ei mäleta, kas see oli selles teemas, aga kodanik audi a4 v6 kirjutas kuskil oma kogemustest Lexuse (uuem IS, kui ma ei eksi?) tagaveoga. Et kuidas veojõukontrollil kurvides gaasi andmisel kõvasti tööd on ja kuidas pikad libisemised tänu sellele ära jäävad. Olen mitmete tagaveoliste sõidukatega libedal katsetanud, kaasa arvatud IS220d (manuaal), ning seni on vähegi mõistliku sõidumaneeri puhul pidamise kaotanud ainult kehvade rehvidega masinad ja NSV Liidu suursaavutused. Ehk on küsimus ikkagi sõiduvõtetes?
Eespool räägiti vanematest Volvodest. Sellega seoses tuli meelde rootslasest tuttav, kellel on 940, 945 ja 850. Tema jutu järgi suudavad esimesed kaks tasasel maal suurema koormata liikuda kuni 25-30 cm lumes. Kui valget ollust rohkem, tuleb esiveoline välja ajada. Aga üldiselt meeldivad talle vanemate mudelite talveomadused rohkem ja 850 läheb garaaži tagasi nii pea kui võimalik :) Ilmselt tuleneb see osaliselt samadest põhjustest, miks kulus enam kui dekaad, enne kui mõni 960-s reisija liiklusõnnetuse läbi hukkus (äkki leiab keegi vastava lingi?). Teisalt aitab sellele muidugi kaasa tõsiasi, millele Kärss juba korduvalt viidanud on, ehk et talve sobivuse määravad lisaks veoskeemile väga paljud muud omadused (kliirens, pamperite struktuur, salongi kütteseade, teetunnetus jne jne).
Mis puutub tagaveoliste läbivusvõimesse, siis minu kogemuste põhjal nõuab RWD ronimis- ja sumpamisvõimest maksimumile lähedasegi tulemuse saavutamine suuremat meisterlikust kui esiveolise puhul. Ühest küljest tähendab see loomulikult, et massidele passib viimati nimetatu paremini, teisalt aga ka, et igaüks pole pädev kahte veoskeemi selles osas võrdlema. Ma ei usuks, kui hästi tagaveoline lumes sumbata võib, kui lumetormi ajal isa juhitud autos istunud poleks :) Ilma naljata ronis ta W202-ga edukalt ka sellistesse kohtadesse, kuhu teine vend linnamaasturiga minna ei julenud.
Pika jutu kokkuvõtteks - esiveolisel on talvel tagaveolise ees enamasti eelised, aga kui omast arust kogenud ja "üle keskmise" juht viimati nimetatut libedal valgete sõrmenukkide ja hirmunud pilguga roolib, siis see on naerukoht.
Tagaveoliste ainsaks eeliseks talvel jääb rallimeestel parklates külg ees oma sõidumeisterlikust demonstreerida.
See oskus on neil kindlasti raskelt õpitud tohutute treeningute käigus.
Kas ma ise oskan või olen suuteline tagaveoga külg ees kurve läbima?
Usun kindlasti, et olen... sai kunagi õpitud. 7-10 aastase poisikesena tegime endale rallikad... vineerist platel olid suured kuullaagrid ratasteks ja asfaldil mäest alla, külg ees slaalomikurvide läbimine oli tõesti fun. Palju siis lapsele ikka õnneks vaja:)
kogu seda jura siin pisteliselt lugedes on süvenenud veendumus,et ärplevad siin märgade kõrvatagustega poisikesed,kes elus siiani vaid mõnda erinevat autot proovinud. just nimelt proovinud,mitte sõitma õppinud.
endal roolimises sellised riistapuud nagu vene kroonu kaheksarattalised soomukid, vanad vene veokad,alates gaz 51-st kuni zil 157, zil 133, gaz 66,gaz 63 jne välja. lisaks veel aparaadid nimedega zaz 965, vaz 2101,iž 2175 ja siia hulka mitmed vanad tagaveolised lääne masinad nagu näiteks ford taunus või lülitatava nelikevoga honda civic shuttle (on veel keegi,kes seda mäletab või isegi sõitnud on?) viimased kümme ja enam aastat istumise all kõik esiveolised olnud (peale vana mb 200D)
ühesõnaga vahet pole- kui sõita ei oska,siis võid igasuguse aparaadiga kinni jääda või põllule lennata. kogu asi taandub ikkagi sellele,et kes on roolis.
mida põrgut te siin vaidlete ja kuhu oma mõttetu mulaga jõuda tahate?
jah,seda olen ka mõelnud,et Kärss, piisavalt elukogenud inimene, viitsib siin miskit tõestamatut tõestada ja poisikestega võidu joosta. tark juht lihtsalt ei satu sellistesse olukordadesse,kus hiljem peab nägusid tegema ja miskit kellelegi tõestama hakkama. kui ikka jäätunud või lumine mägi on ees,siis sõltub 90% juhist endast,kas ta suudab selle ületada/läbida või ei. istusin minagi kunagi btr-iga kerge jäätunud tõusu peal kinni ja kõik kaheksa ratast kraapisid tühja,sest kalasaba muster ei ole teps mitte jääle mõeldud. aga siin ma olen, sest sinna ma ei jäänud ning sestap võiksid kõik siinsed heleda häälega kirejad enne mõelda,kui klaviatuuri näppima hakkavad.
eriti üle viskavad need kässarijoobarid- endal veel lutt ripub kaelas,aga eriti mehed igal pool kässarit tirima.
,, kirjutas: viimased kümme ja enam aastat istumise all kõik esiveolised olnud (peale vana mb 200D)
Ja seda ötles inimene, kes on sõitnud igasuguste veoskeemidega sõiduvahenditega laevadeni ja lennukiteni välja, olgu, olgu väike iroonia.
Aga ma ka ei näe vaidlemiseks mõtet, kuid juhin tähelepanu sellele, et kui "vahet pole" siis oled eelistanud ikkagi esiveolisi :)
vaat,V6, lihtsalt tänapäeval toodetakse enamuses autodest esiveolistena ja kuna ma mingi eriline maasturi või bemmifriik ei ole,siis ongi viimase aja autod kõik esiveolised olnud. see aga ei tähenda seda,et ma miskit veoskeemi eelistaksin või maha teeksin- roolin seda,mis istumise all on ja teen seda igasuguste ilmaoludega ja ilma igasuguste probleemideta.
Miks kõik tatti pritsivad ja asjast ei räägi? Ise toote ju esiveo kaitseks välja sama argumendi mida minagi, et rohkem raskust ratastel tagab parema läbitavuse. Tagaveolisel saab see raskus vaid kasvada koos koormaga, esiveolisel on seal niigi vähe raskust (mootor+kast) ja mida rohkem inimesi autos (või kütust paagis), seda halvemaks asi läheb. Imelik, et mingid linnalapsed tulevad õpetama, kuidas maal oleks õige elada, omades ise maalt vaid pühapäevasõidukogemusi, mitte igapäevaselt seal pole harjunud liiklema...
Kässarist ja saba libutamisest lugedes tekib mõte, et 90% juhte ei ole võimelisedki vist tagaveo eeliseid ära kasutama, kuna lihtsalt pole kogemusi. Täpselt nagu ka USAs 90% autojuhtidest ei ole võimelised sõitma manuaalkastiga, sest lihtsalt ei ole kogemust (õpitud abituse sündroom). Kas manuaalkast muutub sellest vähemvõimekamaks või automaatkast võimekamaks? Tõsi, enamikele linnainimestest sobibki paremini automaatkast ja esivedu.
No ma sikutan küll koju maja ette jõudes alati kässarit ja keeran otsa linna poole tagasi. Miks mitte libedat ära kasutada ja manööverdamist vähendada. Siis veer korra kets ringi ja külglibisemisega auto oma pessa. Saavad kässarijupid ka natukene tööd, muidu roostetavad niisama.
PS. Sõimajatele ütlen kohe, et elan maal üksi ja keegi minu tegevust ei näe, seega ei tee seda eputamise eesmärgil. Samuti ei ole ohtu seadnud ühtegi last ega kodulooma...ega inimest, ega naist.
Maanteel möödumisel vallidest läbi sõitimiseks on taktika selline, et vallidest läbi liikudes lasen veo piisavalt maha, et midagi ei juhtuks. Vahet ei ole ju siis, mis ots veab. Ja üldse möödaminekut alustades ei harrasta pe..ses ja poole autoga vastassuunas istumis, nagu paljud. Hoian pikivahet, näen möödumisvõimalust, kiirendan juba möödasõidetava auto taga hoo üles, gaas nats maha, läbi valli vastassuunda, kuna hoog jubaparas, siis kiirelt mööda ja paras vahe sisse, jälle gaasike natuke lahti, läbi valli pärisuunda tagasi....
Ei ole ka veel kusagil kellelegi jalgu jäänud oma tagaveo ja lamellidega. Pigem tuleb endal uimerdajatest pidevalt möödasõite teha.
Puuduseks pean siiski seda, et vahel võib väike kühm esiratta eest seisva auto täitsa kinni võtta. Esiveolisega seda eriti ei juhtu vist.
siis ju ongi kärss.. asi selge..kuna esiveolisel juba originaalis rohkem raskust,ees ehk vedaval sillal.järelikult talvel parem.ja polegi rohkem vaja jahuda,et kui paak täis jne,jne,
omanud 4 autot 3 esiveolist 1 tagavedu sõitnud olen pea 4 a esiveolisega nüüd aasta täis tagaveolisega tehke või tina aga talvel meeldib rohkem tagavedu .
Mulle tundub,et kui keegi autosse istub,siis ei võta ainult tagarattad seda koormat kanda.Raskus peaks ikka igale rattale jagunema.Kui muidugi tagateljest tahapoole kedagi istuma ei pane.Aga pagassis sõidutatakse tavaliselt märulifilmis:-)
Soome testijad Lapimaal on leidnud, et koorem (2 suurt meest tagaistmel, 4 meest autos kokku):
"Kokkuvõttes muutis koorem ühe auto (esiveolise) juhitavust paremaks ja nelja oma (esiveoliste) oma halvamaks. Tähtsam on aga see, et tervelt kaheteistkümne auto puhul võis öelda, et koorem nende talvekäitumist ei mõjutanud." (ka testi ainsa tagaveolise!)
TM, 11.2009
Ma tegelikult pean tunnistama, et mulle ikka ka meeldib esivedu talvel rohkem. Kui ma ikka oma tagaveolisega lahtilükkamata (metsa)teel kinni peaksin jääma, siis tuleb abi üsna kaugelt otsida. Sealt, kus esiveolised kinni jäävad, ikka mõni suutlikum auto mööda sõidab.
Esiveo juures on veel see hea asi, et kui ikka väga libe on, siis jääb auto juba poole mäe peal seisma ja hakkab tagasi libisema. Ma ei taha mõeldagi kui kohutav võib olla päris mäe otsast hakata tagasi libisema. Natuke kõhe on muidugi nende curlingu pallikeste vahelt oma kõva seguga lamellrehvidega tagaveolisega üles manööverdada aga vähemalt süda on rahul, et nad kaugemale ei jõudnud ja endale tõsisemat viga ei teinud.
TO koormavedaja ehk uskmatu: autoga päriselt ikka sõitnud oled? See jutt võib pidada paika maanteesõidu puhul, aga ma räägin läbivusest. Või eksisid teemaga, et REEGLITE VASTASELT teise nimega lagedale tuled ja hoopis millestki muust rääkima hakkasid?
heh, ei lähe selle tagaveolise pidamine midagi paremaks isegi kui tagaistmel kolm suurt meest - rohkem loeb see mis pagassis on.
Võin tuua näite päris elust: Oli üks väga porine ehitusplats kevadel, hakkas siis üks vend oma scorpaga maja ette sõitma, et 3 töökaaslast peale võtta, aga tee mis tahad auto ei liikunud, pildus ainult pori jubedalt (kusjuures juht polnud mingi äpu) noh lõpuks siis istusid need töökaaslased ka autosse, 3 suurt meest tagaistmel.....arvate, et sellest midagi muutus? ei mitte midagi, kraapis ikka pori edasi.... lõpuks lükati välja.....Samas aga esiveoline volkswagen sõitis ilma probleemideta, kraapis küll natuke aga kinni ei jäänud.
> asi selge..kuna esiveolisel juba originaalis rohkem raskust,ees ehk
> vedaval sillal.järelikult talvel parem.
Jah, parem on nii kaua kui salongis seisab, aga kui sõita on vaja, on see "originaalis" muutunud hetkega ju tagaveolise kasuks. Hetkel leidsin taskust vaid mõned tehnopassid, aga paar näidet saab siit ikka teha. Jutt käib siis sarnaste välismõõtmetega masinatest (sellepärast jätan Corolla ja tillukese Saabi paberid rahule, kuna nende jaoks oleks see võrdlus juba liiga ebavõrdne). Palun ärge kritiseerige valikut, rohkem tehnilisi passe hetkel läheduses pole.
Ehk siis auto kaalujaotusest:
Tagavedu:
Volvo 940 ees 895kg, taga 1065kg
Nissan Urvan ees 1350kg, taga 1680kg
Esivedu:
Saab 900 ees 900kg, taga 910kg
Seat Toledo (diisel) ees 845kg, taga 790kg
Ehk siis vedaval sillal: 900 ja 845 esiveol vs 1065 ja 1680 tagaveol.
Tõestab samas ka seda, et tagaveolised autod ongi sageli suuremad ja raskemad autod. Ideaalne esivedu on samas võimalikult väikene ja kerge nn ratastega seljakott, mis on ka reaalses elus tagaveole vääriline vastane. Maal pole selle seljakotiga midagi peale hakata, linnas üksi sõitmiseks samas ideaalselt praktiline lahendus ja õigustab end tagaveoliste ees.
Numbrid numbriteks, reaalselt panen mõnikord Nissanisse sisse ka 2t ringis ja Volvosse ligi tonni (sellest autoklubifoorumites ka pilte, kui vastu maad vajutatuna need masinad koormatega on olnud), aga tagavedustel on tagasilla raskused siin üle tonni, esivedustel alla tonni, kusjuures esiveo puhul seda numbrit suurendada pole võimalik, tagavedustel saab suurendada veel ca tonni võrra, enne kui midagi järele annab. Kusjuures tagasild+paagitäis kütust annab tagaratastele umbes sama koormatuse kui esiveolisel mootor+kast esisillale. Need numbrid on isegi tühja autoga suht sarnased (tühja autoga siiski ivake esiveo kasuks, mitte alati aga enamjaolt), natukenegi koormates on see juba kõvasti tagaveo kasuks ja sama koorem teeb esiveole läbivuses vaid kahju. Isegi kui esiveoline tühjana oleks suuteline läbima selle tee, mis tagaveolisel (eriti veel koormaga) ladusalt sujub, siis kas ma peaksin panema naise poekottidega (või näiteks tsemendikottidega?) auto järel jooksma või? :)
Järgmine inimene, kes toob maal lumes läbivuse vastuargumendiks linnas üksi sõitmise, on lammas:) Palun sõitke seal linnas üksinda oma uhkes autos, aga ärge tulge õpetama neid, kes autot sihtotstarbeliselt kasutavad.
> ei lähe selle tagaveolise pidamine midagi paremaks isegi kui tagaistmel
> kolm suurt meest - rohkem loeb see mis pagassis on.
Väga õige, puhas füüsika ju. Sellepärast ma enne tõingi näite, et pagassis (st universaalis tagaosas) istuv 40kg koer koormab tagasilda peaaegu sama palju kui esiveolisel terve mootor, mis asub reeglina täpselt silla peal või mõnikord ka sillast ivake tagapool. St selle "koera tekitatud eelise" kompenseerimiseks oleks vaja esiveolisele saada ette "poolteist"mootorit, paraku võtab iga autosse istuja seda niigi väiksemat eelist veel vähemaks.
> Oli üks väga porine ehitusplats kevadel, hakkas siis üks vend oma scorpaga
> maja ette sõitma, et 3 töökaaslast peale võtta, aga tee mis tahad auto ei
> liikunud, pildus ainult pori jubedalt (kusjuures juht polnud mingi äpu)
See on 100% kontekstiväline näide, mis ei puutu üldse siia teemasse. Tõestuseks üks video, maastur kaalub palju rohkem kui Scorpa ja kõik 4 ratast uhavad ringi käia, kallet ju õieti polegi... http://www.youtube.com/watch?v=3ShJZnH3flQ
Mida teeks selles olukorras esiveoline? Kraabiks end sisse! St kui libeda korra alt leiduks kare pind, ongi esiveolisel eelis. Kui seal all on kah muda, siis istuks auto varsti kõhupeal. Soomes mägises piirkonnas elades sai seda vahest ka ära kasutatud, aga esiveolisega niimoodi kraapides (st jäine mägi, all asfalt) liigud umbes pool meetrit minutis ja võid võtta paari või max paarikümne meetri pikkusi tõuse. Tagaveoga lähed aga ühe jutiga üles välja, isegi kehvema rehviga. Ma näen selles ka ühte tagaveo eelist, et kui esiveolisele olen ostnud alati iga talv ette uued rehvid (et mingitki pidamist saada, kvaliteetrehvid mitte Prismast ostetu), siis tagaveolisega saab sõita kogu talve suht muretult ka oluliselt kehvema rehviga.
Siin on üks oluline AGA - nimelt vabadifriga tagaveolise läbivus muutub hetkega olematuks, kui ühes rehvis on 2.3at ja teises 1.6at (ehk siis üks rehv peab ja teine mitte, sama efekt kui üks on naastrehv ja teine tagavararattaks olnud suverehv). See on võibolla ka üheks eelarvamuse tekitajaks tagaveoliste osas, kuna paljud kindlasti ei viitsi talve jooksul oma rehvirõhkusid kontrollida ja nii nad abitult oma ühte ratast ringi lasevad.
Peale eelmise postituse saatmist läksin koeraga välja jooksma (kesklinn). Niiviisi üksi joostes lähevad mõtted ikka imelikesse kohtadesse, antud juhul rehvirõhu peale. Huvi pärast pöörasin tähelepanu auto ratastele nii tänava servades kui valgustatud parklates. Neid, millel mõni rehv tühjem, oli ikka kuigipalju, esiveolistel rohkem kui tagaveolistel (esiveolisi ongi rohkem). Loogiliselt võttes vist ongi nii, et kui tagaveolisel on üks tagarehv natukene tühjem (nii natuke, et välja eriti ei paistagi veel), kirjutab omanik need kehvemad sõiduomadused (eriti pidamine!) kohe veoskeemi arvele. Samas kui esiveolisel on üks rehv tühjem, siis ringikäivat ratast on alati võimalik keerata kuhugi suunas, kust on tõenäoliselt võimalik see pidamine leida, sellepärast kiidavad seda omadust nii hooldatud autode omanikud kui ka ühe pooltühja kummiga sõitjad, kes veast ei saagi aru (saavad alles järgmisel sügisel, kui rehv oluliselt tühjemaks läinud). Selline hooldamata rehvidega sõitmise võimalus on tõesti esiveo eelis.
Paar nädalat tagasi juhtus mul ka Volvoga mingi jama, igal juhul üks rehv ei pidanud enam õhku (naela polnud, ei teagi põhjust). Aru sain just nimelt juhitavuse/pidamise muutusest, veel palju enne, kui rehv silmaga nähtavalt tühjenema hakkas. Arvata võib, et kui ei sõidaks ise nii piiripealsetes olukordades, ei oskaks ka rehvirõhkudele nii palju tähelepanu pöörata ja pisikesi erinevusi märgata. Linnas näeb ka päris tühja rehviga sõitjaid praegu üsna palju. Päris huvitav oleks teada, kui sageli siinsed tagaveo osas sõna võtnud inimesed rehvirõhkusid on harjunud kontrollima? Tõsi, see tundlikkus rehvirõhu suhtes on tagaveo puudus.
Kärss sa panid kirja auto täismassi puhul kaalujaotuse? Pane ikka tühjalt ka (või ongi su volvo tühimass ca 2t?), sest koormatuna läheb põhikaal juurde ikka tagasillale! Järgmine asi, et kas tead kui palju kaalub paagitäis bensiini? Vähem kui üks hõbluke naisterahvas. Kolmandaks, just meie peamegi vist sulle ütlema tulema, et kuidas reaalselt üksi sõidetakse autoga, mitte pidevalt koormatud, see, et sul ta siis ilmselt kogu aeg koormatud on ei ole meie probleem ja ei muuda seda automaatselt tavaks, see on erand ja ära halvusta meid, kui me nn raiskame resursse ja ei kasuta sinu arust autot sihtotstarbeliselt, sa vist korjad siis kõik inimesed teeäärest ka peale. Enamik sõidab siiski üksi või kaksi, mis ei koorma ainult tagasilda, vaid ikka esisilda ka, sest ees istuvad inimesed ei istu ju tagasilla kohal!! Võta arvesse ka seda, et kaalujaotuse puhul annab juht ikka rohkem koormust pigem esisillale juurde, mitte tagasillale. Ära saa selles mõttes valesti aru, ma ei ürita väita, et see sinu saab volvole sinul seal konkreetsetes oludes alla ei peaks jääma, aga ära saa ka sina valesti aru, et see igal pool kõikide masinatega nii on! Iseensest ei ole sul ka millegi peale eriti erutuda, sest täitsid oma eesmärgi, valasid õli tulle:)
Elan ka juba üle kahe aasta maal (et sa ei väidaks, et linnas elan) ja maja juures väike tõus (nagu varem juba kirjutasin), siiani on seal sees istunud ainult tagaveoline, kõik esi ja nelikveolised on läbi saanud, mistahes ilmaga! Mida veel?
to: Kärss
ja tagaveolise rehvirõhu osas niipalju, et pidin just rõhku kontrollima, sest rehvirõhu kontrollsüsteem pani segast, seega , minu iskilikud kogemused (küllalt vähesed 1000km nädalaga, aga siiski küllalt hullude ilmadega) ikka korrektsete rõhkudega ja väga korralike HKPL 4 rehvidega, ikka suht abitu, mitte midagi võimatut, saaks kuidagi hakkama ja ostaks endalegi, aga ei saa väita, et parem kui esivedu!
Tõsiselt "paigast ära" kaalujaotusega esiveolisega (enda A6 raskusest langes koos roolis olnud ülevaatajaga esiteljele ~1050 kg ja taha ~500 kg) pole talvel ka veel lumes sõitmisega erilisi probleeme olnud ja ma ei ela linnas vaid maal Lõuna-Eestis.
Veoskeemist tõenäoliselt olulisemadki on kõiksugu muud faktorid: rehvide olukord ja mõõt, auto põhja kõrgus, stangede ja põhjakatete kvaliteet (tugevus) jne. Need "kõrvalised faktorid" võivad saada auto talveomaduste suhtest määravamakski kui veoskeem. Muide, üherattaveolistel (eriti esiveo puhul) annab palju juurde ka läbilibisevat ratast pidurdav veojõukontroll (liba-diffrilukk)
Kui tõsiselt koormatud tagaosaga tagaveolisel vedrustus lõpuni läbi vajub ja "nina-püsti-*****-maas" autoga paksu lume sisse minna, võib lisaraskus lõpuks hoopis kinnijäämist põhjustada: auto jääb lihtsal järjest enda all lund kokku pressides lõpuks "taguotsa" põhja peale kandma.
To a4 v6: maal tõesti ei sõideta tühja autoga, ja tõesti, kui on autos vaba ruumi ja inimene jalutab (mitte ei hääleta) tee ääres, peab IGA autojuht alati kinni. See on maainimeste viisakus või solidaarsus, mis lõpeb suurele maanteele jõudes ja millest linnainimesed ega maal elavad linnainimesed (nn küprokikülad ja daatshaderajoonid) vist kunagi aru ei saa. Arvestades Volvo täismassi on loomulikult auto koormatud alati pigem ligilähedaselt täismassiga, sageli ka ülekoormatud, aga sellist kaalujaotust, kus tagasillal piisavalt pidamist pole, ei ole õnnestunud saavutada ka tühja autoga. Ma nimetaks 200-st volvot läbivuselt veel üksjagu paremaks kui 900-st. Vist peab hakkama neist olukordadest videosid tegema, muidu tõesti arvatakse, et esiveoline on läbivuses lagi:)
Mul on tunne, et siin tuleks ära keelata nendel sõnavõtmine, kes pole paari talve AINULT tagaveoga sõitnud, sest nn pühapäeviti sõitmine võib jätta üsna ekskliku mulje auto tegelikest võimetest, kuna see ei tekita piisavat kogemust. Nagu varem ütlesin, ise olen sõitnud elus kõige rohkem ikka esiveoga, isa näiteks on sõitnud esiveoga vist 200tkm-ki täis, onu (endine rallisõitja) pole sõitnud niigi palju, ometi on see piisav kogemus, et me kõik hindame libedal/maal tagavedu kõrgemalt kui esivedu (tegelikult onu tunnistab vaid nelivedu, kuid mugavuse tõttu pole ta minu arvates sellega ligi 15a jooksul sõitma õppinudki, lihtslt ei teki vajadust, kuna see läheb niigi igalt poolt läbi). Mul omal täitub tänavu 20 aastat igapäevast sõidustaazhi (enne seda olin vaid nn pühapäevasõitja nagu enamus koolipoisse) ja aastane läbisõit on ca 6x rohkem kui igapäevaselt teisest maakohast linnas tööl käival isal, aga julgeks öelda, et ma õppisin Soomes elades libedaga autot kasutama juba aastaga rohkem kui Eestis kõigi aastate peale kokku (Eestis talved lühikesed ja ainult sile maa). See on ka üks põhjuseid, miks ma esiveolisi enam tõsiselt võtta ei suuda, sest kaugemal põhjas piirab esivedu päris oluliselt liikumisvabadust (st pead sõitma ringi, ei saa otse mäest üles minna), nagu ka meil maapiirkondades. Meie soolalagane linn ummikutes üksindust nautivate autojuhtidega on teine teema ja sel teemal ma ei vaidlegi.
Siin juba varemgi öeldud, et esivedu annab andeks palju rohkem sõiduvigu (veoskeemi eelis!). Ja kui oled sõitnud elus sama palju esi- ja tagaveoga ja teed sama palju vigu, järelikult esivedu on sinu jaoks turvalisem. Jah, see on tagaveo puudus ja ma ei tule kunagi väitma siin, nagu ma poleks kunagi elus sõiduvigu teinud. Lihtsalt piinlik oleks hakata oma kobakäpluses süüdistama veoskeemi, rehve, tee libedust või midagi muud sama ajuvaba. Mul meenub viimase 15a jooksul vaid üks selline sõiduviga, kus tagaveolisega hätta jäin (sõitsin seal kuhu neliveota asja ei ole ja järgnes veerand tundi liivas kaevamist). Esiveoga on neid kogemusi siiski sadades, eelmisest nädalastki mitu tükki (ei ole võimalik sõita sinna, kuhu olen harjunud tagaveolisega sõitma, "viga" oli selles et üldse proovima hakkasin). Nii et kõik, kes on tagaveoga nii kogenematud, et esivedu paremaks peavad, palun ärge tõesti omale tagaveolist ostke:P
Minu poolt kirjeldatud juhtumil oli roolis meesterahvas (kui kogenud juht ta oli ei tea), aga MB oli väike ja kerge kahekohaline kupee (tema täpsesse mudelisse eriti ei süüvinud, kuna eriline fänn ei ole), mille all kasvõi 245 lai talverehv on selge lollus.
Aga seoses MB-dega veel, siis eelmine talv oli juhus, kus kinnitambitud lumega (täiesti libe ja mügaras) linnatänaval tekitas jälle ühel MB-l kohaltvõttuga tõsiseid probleeme, nii, et tekkis ummik. Antud juhul polnud tegu ka mingi kergema kupeega vaid täiesti "normaalse" sedaaniga ja ka rehv tundus olevat normaalne all.
Aeg ajalt jäävad linnapildis ülilibedates oludes ikka ette mõned "ülikopertavad" tagaveolised.
Sellevastu pole mul midagi, et VÄGA HEA pidamise korral on tagaveolisel ja eriti ka suurema võimsusega mootori puhul teatud füüsikareeglitest tulenevad eelised olemas, aga mitte libedal.
Väga hea näide sellekohta, et neid eeliseid poleks aga võimalik ellimineerida kasvõi ringrajal (kiirendusspordist ei räägi, kuigi on samuti olemas erandina väga võimsaid esiveolisi autosid, millega võisteldakse ainult drag race´del. Isegi Eestis on/oli olemas ~800 hj mootoriga "Honda Civic") on WTCC ringrajasari, kus viimastel aastatel on domineerinud (ja ka võitnud) esiveolised Seat Leonid BMW-de ees.
Ehk selles nagu asja olemus peitubki, et tavalistes keskmistes talveoludes on tagaveolisel vaja terve rida igasugusied kallemaid ja vähemkallemaid lisasid ja eriti läbimõeldud rehvi-velje valikut, et pakkuda kasvõi odava esiveolisega võrreldavat turvalisust ja läbivust.
peab ikka sul siis pikk taip olema, kui sadade tuhandete kilomeetritega pole õppinud esiveolisega sõitma ja tema piire tunnetama, et nüüd ikka veel nädalas mitmeid kordi kinni istud (kuigi oled siin ikka väitnud, et sõidad tagaveolisega) ja et esiveolisega peab olema täis loll, et end kinni sõita?? Aga üldiselt rahune maha ja ära arva, et sina tuled siin piirama sõidustaazi järgi, kes mida kirjutada võib! Kui tahad ainult oma reeglite järgi kirjutada, siis kirjuta päevikusse või kodus Wordi! Sa millegi pärast arvad, et sinu kogemused on alati teiste omadest üle, miks?
mis kallimaid lisasi peab olema tagaveol mida esiveolisel vaja pole.tahaks ka teada.siin nii mõnigi mees võiks endale tunnistada,et tagavedu käib lihtsalt üle jõu.minu arust abs ja korralikust rehvist küll.
Kärss mitte ei vaidle enam (pole enam millegi üle vaielda, FAKT) vaid ajab lihtsalt kiusu.
Härra arvates on isegi SOOME TM kogenud testimeeskond eksiteel!!!
> sina tuled siin piirama sõidustaazi järgi, kes mida kirjutada võib
Ei, lihtsalt oleks hea teada, kes mille alusel midagi väidab. Ma ei võta juhtimisvõtete osas sõna ka merendusfoorumis, kuna olen nn pühapäevasõitja ega omanda tõenäoliselt mitmekümne aastaga selliseid kogemusi, mida teine mees aastaga ära õpib. Muide, ma sõidan kogu aasta esi- ja nelivedustega ka praegu. Lihtsalt talviti tuleb esivedu seisma jätta, sest võimalik liikuda vaid neli- või tagavedustega. Naine sõidab selle Volvoga aastaringselt, õde samasugusega.
> talveoludes on tagaveolisel vaja terve rida igasugusied kallemaid ja
> vähemkallemaid lisasid ja eriti läbimõeldud rehvi-velje valikut
Rehvivaliku osas nõus. Aga mis lisasid? Ma räägin ju kogu aeg ilma lisadeta vanadest tagaveolistest. Esiveolistega, millega liiklen, on igasuguseid elektroonilisi lisasid, aga need korrigeerivad pigem juhtimisvigu, füüsikaseaduste vastu need ei saa kuidagi. Seda, et mingi imbetsill ei hoia oma autot korras (tõsi, sportlike tagaveoliste rooli satub rohkem lambaid ja autod kehvemas korras kui tavaliste esiveoliste puhul), on samasugune üldistus nagu "iga bemarimees on rullnokk", mis sageli peabki paika, sama sageli mitte. Tulge vaadake natuke põhjamaades ringi, millised autod seal karmi talvega ja mägedes ummikuid tekitavad (vihje: esiveolised), nende tingimuste põhjal saab üldistada rohkemat kui mõne üksiku lamba puhul Tallinnas
ja enamus tagaveolisi ka suht madalad.ning kui veel koorem ka peal,ongi põhjapeal kinni.või läheb samuti otse sest nina õhus.paneks kohe esi ja tagaveolise põllule kõrvuti,vaadaks kumb üldse liiguda suudab.ja samuti lõuna-eesti kogemused 30a.
...aga eks kõiksetargemad ja suuremad sõiduspetsialistid on siin 15- 20 tuhhi maksvate, läbisõidetud ja tossavate bemmide omanikud, kel on tõsine kompleks kõigi teiste autode suhtes:)
Ma arvan samuti, et enamus sellest tagaveoliste "überalles" mulinast on pärit 3 seeria bemaristidelt (va kärss,kes upitab vanasid volvosid). Vaatamata üüratule kw kogusele liigub nt 325 suht samaväärselt mõne kergema esiveolise punniga, millel kw poole vähem. Seepärast ma ei näegi nagu erilist pointi omale bmw soetada, pigem eelistan golfi 1.9tdi, mis madalatel pööretel tunduvalt rammusama mulje jätab.
Tegelikult on asi ka selles mõttes suhteline, et ei ole siiamaani näinud läbivuses probleemi. Kuna ei ole kinni jäänud siis pole ju tegelikult vahet kas veab esiots või tagaots. Seega vahet isiklikult minujaoks pole :) Kui korraga on palju lund maha tulnud siis võib jääda tõesti mulje, et tagaveolised on rohkem hädas aga kui autosse sisse vaadata siis vaatab sealt suure tõenäosusega vastu aut kast. Aut kaste on aga ilmselt rohkem tagaveolistes, odavamad esiveolised enamasti siiski ju manuaalid. Üldiselt olen täheldanud seda, et eanmud inimesi eelistavad talveoludes esiveolist (minu andmebaasi põhjal fakt) sest nad tunnevad ennast veidi kindlamini esiveolise alajuhitavuse puhul kui tagaveolise saba äramineku puhul. Kui väga aus olla siis ma polegi vist oma tutvusrinkonnas kuulnud, et keegi tagaveoliste talveomadusi kiidaks küll aga vastupidist, ja see on fakt! Ülaltoodu ei ole siis absoluutselt mitte minu arvamus vaid, tuttavate kogemuste kokkuvõte, mis peaks ju peegeldama Harju keskmise autojuhi seisukohta. PS statistika pidavat olema maailma suurim vale :)
nendele, kes arvavad, et esiveoga üldse sõita eisaa... http://www.youtube.com/watch?v=gtiDPCS9sQo ...:), ma eiviitsi eriti selles sõna võtta, sest olen esiveost välja kasvanud ja nüüd nelikveo usku:)
Heade talvesõiduomaduste poolest vaevalt et keegi "rullnokk"-bemmi kiidab. E30 325i on küll libedaga igati fun ja lahe hobiauto, kuid igapäevases liikluses tüütab ja väsitab auto tagaosa pidev loperdamine peagi (rääkimata ahtast siseruumist, mürast, kütusekulust jne). Algaja ja/või naisjuhi kätte talvel sellist masinat küll ei annaks.
kui bmw saba liputab,siis uskuge see on taotuslik.see ei ole mingi juhitavuse probleem.minu puhul on küll nii.ma võin nii ka sõita ,et jääb mulje,et bmw on esiveoga.
kaugel sellest.tagaveoga saab ikka päris kiiresti sõita,parajalt piiri peal,et kohe kohe hakkab libisema.sa herilane äkki proovi vahest mõnda hea rehviga bemmi.saad kah targemaks.
kpl...herilasel see juba juppaega tagasi proovitud:) isendiks oli 528 R6 142 kW:), kuna aga eluaeg 10 aastavanuse autoga sõita ei tahtnud ja rullnoksid on Eestis brändi ära solkinud, siis tuli hakata korrektiive tegema...proovisin Audi a4- ja st esiveolist, aga selleeest poole noorem, mainimata jäi, et enne oli olemas üks vw golf II, millega saab jäärjal hullata, ja alles ta siiamaani, ning niimõnelegi bemmimehele põske antud:), siis hakkas nelikvedu huvitama...sai soetatud subaru legacy, tänaseks on see välja vahetatud, aga subarule truuks jäänud, nüüd ainult outback, mis veits kõrgem ja kõlbab juba maanteepealt kõrvale keerata:)
> Aut kaste on aga ilmselt rohkem tagaveolistes, odavamad esiveolised
> enamasti siiski ju manuaalid.
Nõus. Manuaalkast annab rasketes oludes alati eelise, kui juht vähegi sõita oskab. Või kui ei oska, võib muidugi ka aut.kast toimekam olla:)
> Üldiselt olen täheldanud seda, et eanmud inimesi eelistavad talveoludes
> esiveolist (minu andmebaasi põhjal fakt) sest nad tunnevad ennast veidi
> kindlamini esiveolise alajuhitavuse puhul kui tagaveolise saba äramineku puhul
Nõus, sama statistikat võib teha ka minu laiemas tutvusringkonnas. Lähem tutvusringkond, kes ka maal käib, tuleb talvel tavaliselt mõne tagaveolise tagaistmel:)
> Kui väga aus olla siis ma polegi vist oma tutvusrinkonnas kuulnud, et keegi
> tagaveoliste talveomadusi kiidaks küll aga vastupidist, ja see on fakt!
Jällegi nõus. Väga suur osa inimesi ei satu kunagi ekstreemsematesse tingimustesse ja enamikes olukordades jätab esivedu NÄILISELT tõesti ohutuma mulje. Ja kui üksinda linnas sõita väikese autoga, hääletaks ka ise esiveo poolt. Üleeelmise talve ja eelmise talve alguse sõitsingi näiteks 97a Vauxhall Corsaga (1.4L ja automaatkast), linnas ideaalne nobe putukas. Aga kui oli see suur tuisk, ei olnud võimalik maaalusest garaazhist välja sõitagi (tõus, lumi) ja pidi ikka Volvo lumehangest välja ajama. Terve linn oli siis täis ummikutekitajaid, endal probleeme polnud...
> Ülaltoodu ei ole siis absoluutselt mitte minu arvamus ... peaks ju
> peegeldama Harju keskmise autojuhi seisukohta.
Jällegi nõus, aga mitte täielikult. See on Tallinna keskmise juhi seisukoht. Harju keskmine võib olla juba natukene teisele poole kaldu. Just sinna poole, mis Tallinna inimesi ei puuduta;)
> Härra arvates on isegi SOOME TM kogenud testimeeskond eksiteel
Mõtle enne kui kirjutad - kus elab enamus soomlasi (loe: potentsiaalsed ajakirja tellijad) või kui palju puutub lõunasoomes elav inimene kokku ekstreemoludega? Miks võidavad neist teste stabiilselt samad margid (sageli ka reklaamid samas numbris) isegi siis, kui selleks on mudel, mille puhul "ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi", kes seda seisukohta jagaks. Jah, ka mina oskan teha testi tingimused just selliseks, et saavutada see tulemus, mille eest kõige paremini makstakse (hea näide on autode pingeritta panek vigade järgi, kus kulunud kojamehed võrdsustatakse mootoririketega). Usu meediat ja oled alati "õigel teel"!
Kas Sa ise ostaksid omale TM-s kiidetud auto juhul, kui mõni teine Sinu oludesse paremini sobiks? Kas maal elav soomlane (või norrakas Põhja-Jäämere ääres) ostaks omale ebasobiva auto sel põhjusel, et sellega on hea Hki-s või Tamperel sõita?
Õige kaalujaotusega esiveoline jääb juba väikestel tõusunurkadel lumme kinni. Ise ka ei usu kui proovinud pole. Jääradu ei maksa näiteks tuua kuna siiani pole veel näinud võistlusrada kus korralik tõus on? Ja start on tõusul :)
Ntks mis saaks kui Kristiine keskuse korruste vahelised tõusud oleks väljas lume käes.
Hea meelega loeks ka, et mida täpsemalt viimase videoga öelda taheti?
Et mingi erutunud conservative ***** ei suutnud ennast kontrollia nähes esimest lund üle viie aasta. Oled sa ikka kursis, et selle saare riikide elanikud valavad jäätunund esiklaasile kuuma vett, sest nad ei oska teisiti klaasi puhastada?
esiteks ei ole mõtet väga keskenduda masinatele, mida tänavatel praktiliselt enam ei leidu. Teiseks oli selle video kvaliteet jms allpool mingit arvestust, seega julgeks väita, et kasutati lumekette tagasillal.
Mis mõttetud videod need tõestama peaks? Et Lõuna-Euroopa nö "talverehvid" on abitud lumes ja on mõelud ainult natuke külmemate temperatuuride (st. mitte miinuskraadide juures)?juures kasutamiseks
Väga hästi on öeldud ühe selle video kommentaaris:
"Well, RWD or FWD (or even AWD/4WD) sucks if your tires are not designed for it. Many BMWs along with several European competitors equip their vehicles with summer tires or high-performance all-seasons - none of which do well in Winter conditions. Don't blame BMW or RWD, it's the tires. Install premium Winter/Snow tires for these conditions and the difference will be dramatic."
Aga kui tahad, võin panna sulle terve hunniku selliste rehvidega kinniistuvaist esiveolistest autodest.
Vahet pole mis esiveolisega kõrvuti panna,jäine mägi ja lumine mägi näiteks.Ja et test võrdne oleks siis parim kui kasutaks samasid rehve mõlema auto all.näiteks sierra ja escort ?? neile sobivad samad veljed.ja tühimass ka sama.
To herilane
Kui selles BMWga videos sõidaksin oma naelrehvidega Xsaraga selle BMW kõrvale ja jääks seisma-ma poleks kindel et edasi saan. Mingite 195-205 suverehvidega ma isegi ei mõtleks sellele tõusule.
Just nägin kuidas bemmimees tahtis autot ringi keerata,sõitis esimeste ratastega kõrvalteele sisse,seal aga lumi,tagarattad jäid kinnitambitud lumele põhiteele,horisontaalne pind.Sinna ta jäigi.
Palun tutvu esiveoliste ja tagaveoliste tänavarehvidega autode aegadega :D
Ei hakka mainimagi, et kõik piikidega 2 veolised autod on ka esiveolised miskipärast.Saad äkki targemaks, kõva autospets meil küll siin.
Esiveoliste parim aeg 6:14,2 ja tagaveolistel 6:39.
Vahe on aga mitte nii suur kui siin reklaamitakse.
Ei maksa unustada, et esiveolised läksid peale esimesena ja rada läheb sõites järjest libedamaks.Selle kinnituseks võib igaüks veenduda, et keegi teises voorus aega ei parandanud ja teise vooru ajad halvenesid umbes 10-12 sekundi jagu.
KUI lasta esivedu ja tagavedu peale vaheldumisi, siis tulevad ajad läbisegi väga väikeste vahedega.
Suure tahtmise korral võib tõestada ükskõik mida.
Kellel tagasillaga kipub jääni jääma, siis ehk peaks teeninduses käima? Mina igatahes oma uuema MB 2008a sõiduriistaga käisin peale ebaõnnestunud tagurdamist Silberis ning üllatus-üllatus, elektroonika oli vigane. Miskipärast tagurpidi käigu sisselülitamisel hakati esirataste liikumist blokeerima, lahendus - aju ülekirjutamine ning mingisugune juhtplokk vahetati välja. Nüüd on sõitmine tagasillaveolisega asjalikum ning püsib teel paremini, kuid siiski esisillaveolisele vastu ei saa, kuid esisillaveoliselt ei ole jällegi mugavust oodata, kui just Lincolni ei soeta :-)
30 sek ei ole piisavalt suur vahe või ? :D Vaata sama pikkade katsete ajalisi vahesid kuskil rallil.See on rohkem kui üks kalender.Ja noh see raja libedamaks muutumise jutt on ka kaheldab arvestades, et piigid nii 2wd kui 4wd olid sealt juba üle käinud.
IMO iga inimene kes kasvõi jääraja sõitu vaatamas on käinud teab, et tagavedu eales esiveo vastu ei saa.Miks nad jäärajal erinevates klassides on sinu arvates ? Suvel on ju nii esi kui tagavedu samas klassis.
Jätame nüüd selle jääraja agoonia kõrvale. Sellel pole reaalse situatsiooniga kuigi palju pistmist. Autorallis üks olulisemaid näitajaid auto mass.
Vaadake kui palju on nende jäärajal domineerivate autode tühimassid ja siis vaadake millised on samas kaalukategoorias tagaveolised. Peale Lada´de ja 300-seeria BMW pole nagu midagi valida. Paraku need ei ole kaugeltki autod mida tagaveost rääkides esile tõsta.
Tegemist järjekordsete statistiliste andmetega millega pole reaalses olukorras (paksus lumes või rasketes teeoludes) midagi peale hakata. Ehk siis auto kiirus jäärajal ei oma otsest seost sellega kas temaga saab mäest üles või kas temaga on võimalik täistuisanud metsateelt koju pääseda.
