Just jäärada ongi kõige lähem praeguse teema reaalsetele oludele vähemalt meitekandis,kinnitambitud jäine lumi ja tihti pikirööpad selles..Ma näiteks ei suuda meenutada mingit mäge,mida oleksin üritanud ületada ja ei oleks seda suutnud auto pärast.Ja sõidan 90000 aastas.Seega ei ole see teema.Ikka lumised jäised teed ja kuidas neil kiiremini punktist A punkti b kulgeda.
Seega esivedu talves ikka mitmekülgsem ja seega parem.
Ja milline auto siis sinu kirjeldatud oludes hätta jääb?
Ma olen oma silmaga näinud kuidas (ka naastrehvidega) esiveolised autod ei ole ühestki Viimsi poolsaare tõusust üles saanud (Lubja tõus, Haabneeme tõus ja Aiandi tee) ning mina oma Nokian WR (kõva seguga lamell) rehvidega nendest mööda sõitsin. Tõestusmaterjali ei ole vaja tingimata internetist otsida.
Jääraja kiiruste võrdlemine ja nende projitseerimine auto suutlikusele rasketes oludes on pehmelt öeldes labane. Nagu eespool tähelepanu juhtisin, siis on autorallis üheks olulisimaks parameetriks auto mass (loe: rallit saab sõita vaid sellise autoga millega inimene igapäevaselt liigelda ei tahaks). Kas keegi tahab väita, et selline ongi praegustesse oludesse sobilik auto?
Üllatav teemaarendus muidugi, kui seni oli peamiseks probleemiks see, et tagaveoga ei saa paksus lumes liigelda, siis nüüd on ta juba ka siledal maal kehvem!?
Käesolevas teemas juba on vihjatud, et tegemist on naljaga. Eks tegelikult tuleb nõustuda, sest suur hulk eeldatavasti täiskasvanud inimesi ei suuda analüüsida mida ja miks nad teevad ning kisendavad püha tõde vaid selle pärast, et naabrimees teeb sama.
Eespool mainiti ka, et ei ole mõtet võrdlusesse tuua autosid mida enam ei toodeta. Miks ei ole? Kas peidame pea liiva alla ja mängime, et autotööstus on kuhugi arenenud või arenemas?
Senise vestluse võib kokku võtta ühe ütlusega:
Sinu kell võib õige olla, aga kui kõigil sinu ümber on kell vale, siis kokkuvõttes on ikkagi sinu kell vale.
Jääraja olude projitseerimine tavaoludesse ongi õige,sest jäistel teedel täiskiirustel ongi parim masin see mida kergem ohjata ja talvised teed on ikka kurvilised kah.Kui autoga saab jäärajal kiiresti sõita siis saab seda ka jäisel maanteel ja lõrtsivaale läbides möödasõitudel.
KIndlasti võib olla kuskil tõuse mida tagaveoline paremini ületab aga mina pole veel oma elus kordagi sinna sõitmata jätnud kuhu olen tahtnud.Õnneks meiekandi esiveolistele ületamatuid tõuse ei ole kah.
Kogu selle vaidluse mõte seineb selles, et tagaveoliste omanikel pole vaja omale vastu rinda taguda ja väita, et tagavedu on parem sellepärast, et ta on praegusel ajal enamsti kallimate autodega komplektis. Komplektis on ta sellepärast, et teatud kallimatel autodel on teatud traditsioonid, mida muuta ei taheta ja, et sel on võimalik vastavate kalliste lisade näol hinnale "juurdekeevitada" 10-neid tuhandeid ilma, et see tarbija eelistusi mõjutaks. Seda missugune on üks lihtne (ja odav) tagaveoline vs lihtne ja odav esiveoline tuleb ilusasti välja võrdlusest näiteks VAZ tagaveolised vs mõni vanem esiveoline.
Kui lihtsale esiveolisele panna komplekti näiteks LSD ette + veel hunnikus igasugusied hea toimivusega (loe võrdub kalleid) lisasid ja juhiabisid, siis pole vaja olla geenius, et saada aru võrdluste mõtetusest.
Võtke lahti suvalise sportralli (lumel-kruusal) lõpuprotokoll ja võrrelge tagaveoliste klassi ja esiveoliste klassi lõpuaegasid, kasvõi keskmiseid.
Sealt nagu tulebki välja see, et kui autod on võrdselt varustatud (vedavate rataste vaheline LSD)ja sõita tuleb kurvilisi teesid libedal ja väga kiiresti, siis mis on kiirem ja mis mitte.
Ja nagu ma ka eespool mainisin on ka pidavatel pindadel (ringradadel) ots lahti tehtud ja tagaveoliste valitsemine (vähemalt kergemakaaluliste hulgas) ammu murtud (WTCC sari).
Küsimus on pigem vedrustuse ehitamine/seadistamine oludele võimalikult täpselt vastavaks, mida esiveolistega lühema kogemuse tõttu veel mõni aeg tagasi teha ei osatud. Tänapäeval on näiteid "pädeva" esiveoga autodest isegi n.ö. tänavaautode hulgast (küll kallimad-võimsamad, aga täpselt sama on see ka tagaveolistega) mitmeid võtta, nagu näiteks Ford Fokus RS-300hj, VW Golf Gti, Seat Leon (Cupra) jm 200-265hj, Mazda 3 MPS - 265 hj jne.
Ehk küsimus on vahendite kulutamise ulatuses ja asja lõppmaksumuses, mitte esi-või tagaveos.
Ja kui keegi väidab, et igasuguste sportautode ja sarjade võrdlemine ei anna midagi, siis on ta ilmselgelt valel teel. Justnimelt sealt tulevad need kogemused, edasiarendused ja täiendused, mis aja mööduses ka üha rohkem tänavaautodele ülekanduvad.
Sai täna jäärajal käidud sõitmas ja ka jälgitud sõitu ja siit mõned tähelepanekud.
1) Kohalt startides saab esiveoline 7-8m edu.
2) Kiiremas 180* kurvis teeb tagaveoline vahe tagasi.
3) esiveoline saab edu tagasi 180*tagasipöördest välja kiirendades.
4) tagaveoline teeb vahe tagasi negatiivse kaldega kurvis.
5) esiveoline saab väikse edu rööpas sirgel.
6) tagaveoline teeb vahe tagasi slaalomil.
Stardijoonel on mõlemad enamvähem koos ja niimoodi sõitsid nad 8 ringi.
Autodest olid esindatud Golf, honda ja 206.
Tagaveolistest olid Bmw 316, 325 ja Ford Sierra.
Õnnetuseks ei ole kuskilt saada enam väiksemaid tagaveolisi autosid ja sellest on kahju.
Suurematest autodest oli veel sõitmas Audi A6 ja Bmw 750.
Neist kahest oli Bmw ilmselgelt kiirem.
Ilmselt oleks tegija Golf2 suurune tagaveoline kerge alumiinmootoriga alla 900 kg auto ja sellega võiks pakkuda sama suurele esiveolisele autole konkurentsi.Teab keegi sellist autot?
"Võtke lahti suvalise sportralli (lumel-kruusal) lõpuprotokoll ja võrrelge tagaveoliste klassi ja esiveoliste klassi lõpuaegasid, kasvõi keskmiseid."
Tagaveoliste ja esiveoliste klass ? :O Rallis erinevalt jäärajast pole küll esiveol eelist, suht võrdsed.Kas sellised nimed nagu Laipaik ja Soe ütlevad midagi ? Mõnda rallit oled kunagi näinud üldse ?
Sportrallis(ka ringrajal) EI OLE esi- ja tagavedu eraldi klassides. Eraldi on nad rahvaspordis. Raineri jutuga on ka nii ja naa(esimene punkt on kohe vale). Igamehe radadel ei saa sellist võrdlust teha, sõitjate tase on liiga erinev, autod käivad sõitjatest üle. Ma olen seda ka näinud, kuidas igamehe võistlusel vana Nissaniga uuele Subarule ära tehti. See aga ei tähenda, et jäärajal lahja mootoriga esivedu võimsast neliveost kiirem on, meeste sõiduoskused olid lihtsalt erinevad.
Siin ei ole midagi rääkida väga. Esivedu paneb pika puuga tagalükkelistele ära ja seda 9 sal juhul 10st. Tagaveolise või tagalükkamise kuidas seda tagaveolist/tagalükkelist õieti nimetada on. Sisuliselt tagumine sild mitte ei vea vaid lükkab sest enamus auto massist on eespool. Vedada on alati kergem ja seetõttu on esiveolised parema läbivuse ja ka juhtimisomadustega ning energiakulu seisukohalt ka seetõttu ökonoomsemad. Boonusena on see, et mootor asub vedava silla vahetus läheduses mis lisab sillale raskust ja seega veab autot paremini. See, et tagaveolükkelisel autol on ees suur mass ja taga väike annab sellise eelise, et kui tagant kõvasti lükata siis ei tõsta esimest otsa nii kergesti üles taevasse kui mootor ees. Tagaveolisel/lükkelisel võib olla teatud eelis ehk ainult suvistel teeoludel kui toimub näiteks kiirendusvõistlus. Aga ka siis ei jää tagaveoline mitte alati peale. Sõltub autodest, mootoritest käigukastidest rehvidest ja paljust muudest teguritest. Küsimus? kui paljud meist tegelevad kiirendusvõistlusega ja vajavad neid? 0.01% autoomanikest. Järelikult praktiline vajadus meeletute kiirendusautode vastu puudub. Igasugustel lumest läbi sõitmisel ja tõusudel jääb tagaveolükkeline alati alla. Samuti igasugused invaliidide autod ehk automaatkastiga jäävad ka alla. Automaatkastide töökindlusest ei hakka üldse pikemalt rääkima. Sest 90 % käigukastide jamadest on just automaatkastidel. Ökonoomsus, vastupidavus, dünaamika ja muud head tegurid räägivad aga jälle samuti manuaali kasuks. See, et tagaveolised on osta ja toota kallimad see on loogiline ja tuleneb sellest, et on vaja kardaane ja tagumist silda koos diferentsiaaliga mis lööb auto omahinna kosmosesse. Aga auto läbivus ega juhtimisomadusi see paremaks mingilgi moel ei tee, küll aga kergendab tunduvalt autoomanikku rahakotti. Nii auto soetamismaksumusel hooldamisel kui ka avaldub see negatiivset mõju suuremas kütusekulus. Vot nii on lood nende esiveoliste ja tagalükkelistega. Manuaalkastide ja automaatkastidega.
"Ökonoomsus, vastupidavus, dünaamika ja muud head tegurid räägivad aga jälle samuti manuaali kasuks. See, et tagaveolised on osta ja toota kallimad see on loogiline ja tuleneb sellest, et on vaja kardaane ja tagumist silda koos diferentsiaaliga mis lööb auto omahinna kosmosesse. Aga auto läbivus ega juhtimisomadusi see paremaks mingilgi moel ei tee, küll aga kergendab tunduvalt autoomanikku rahakotti. Nii auto soetamismaksumusel hooldamisel kui ka avaldub see negatiivset mõju suuremas kütusekulus. Vot nii on lood nende esiveoliste ja tagalükkelistega. Manuaalkastide ja automaatkastidega."
Kas see mitte su sissetuleku probleem pole, mida sa kirjeldad.
Ma üldiselt mäletan oma varajasest lapsepõlvest väga vähe aga see viimane pikem epistel tuletas meelde, kui bussi ja trolliga Kadriorust Mustamäele lasteaeda sõitsin, siis oli ikka hiiglama hea meel kui buss või troll kõrvalrea sõidukist kiirem oli. Eks ma muidugi väga tahtsin ka, et ta oleks, sest see oli justkui natukene minu võit ka :-)
Just nendel küngastel käisin sarnaste ilmadega turnimas mõned aastad tagasi 90a 740 Volvoga. Auto oli vabadiffriga ja ilma igasuguste elektrooniliste abilisteta (isegi ABS-i ei olnud) ning rehvideks enam-vähem uued Good Year UG500. Ainsaks soodustavaks teguriks oli pagasiruumis paiknenud gaasiseadme mahuti (nettokaal ca 40 kg).
Kohalik jäärada (ümber saare) võimaldas maksimaalselt 100km/h kiirust, sest rada oli aegalsemaid sõidukeid täis. Seetõttu otsustasin proovida hoopis maasturite radasid ning sõitsin läbi enamuse trajektoorist mille olin pool aastat varem suvel (liival) läbinud standardseades G-Mersuga.
Järgmine päev rääkisin kogetust ka sõbrale ning läksime uuesti. Mina ikka oma seitmesajasega ning sõber oma 81a Volvo 245ga. Sõbra autol olid all mingist valest maailma regioonist pärinevad lamellrehvid ning tema mäkketõusud sama edukad ei olnud. Ma ronisin ta auto tagaistmele ning mõningase hoovõtuga õnnestus siiski üles saada :-)
Eelmise aasta alguse poole oli lumetorm, kus taevast sadas sellist olust, et klaasipühkijatele tekkis klomp ja seda pidi iga natukese aja tagant puhastama. Vabalt sai teeäärde värskesse lumme sõita ja sealt jälle minema oma 3se BMW'ga. Polnud küsimustki. Samas kõrval esiveolised ei saanud paigalt kuidagi minema. Oli seal nii suuremaid kui väiksemaid. Hiljem osa juba parkis keset teed, et klaasipuhastajaid puhastada.
Olin ka algul skeptiline, et tagavedu ja lumes ja libedal. Väga hästi käitub.
Millised need vinged tagaveolised siis on?
TM talveautode testide tulemusena ei kvalifitseeru nendeks ntks:
1. Jaguar XF 3.0 Luxury
2. MB C200 CDI
3. BMW 123d Coupe
4. Chrysler 300C 3,5 V6 4A ( ei saanud isegi kõigest 20% mäest üles!)
Kõik need "talveautod" kaotavad näiteks võrrimootoriga Kiadele ja Aveodele haledalt...
miks peaks oma tagaveoga tulema midagi tõestama.mul isiklikult suht savi kumb saab kiiremini minema jne.tagavedu pakub sõiduröömu mida esivedu ei suuda kunagi.
Milles see sõidurõõm seisneb, mida esivedu ei paku? Seda jah, et tagaveolise roolis on tööd rohkem ja aeg lendab kiiremini :) Esiveolisega ei pea midagi tegema, auto liigub peaaegu nagu suvel no problemo, aga tõsi ta on igav :) Ei saa labidaga võimelda ega väiksemaski lumes kinni istuda jne.. jne kui palju lõbu jääb olemata. Nõus tagaveoga on lõbusam :)
See foorum meenutab mulle minu vaidlust samal teemal oma vennaga, kes on ka veendunud tagaveo mees ja nagu siingi foorumis ei taha ta tunnistada, et tema tagasild ei roni s..tagi talvel isegi peale seda, kui mõned aastad tagasi käisin teda oma paha-paha esiveolisega lumerohkel hoolitsemata külateel välja tõmbamas, seal kus ta istus kinni suutsin ma oma esiveolisega teel ringi keerata :)
Ja algne küsimus ju oligi,et kumb suudab kiiremini hangest välja ronida,kas lihtne esiveoline või.. Ja suur eelis ka veel see et kui sõidad end kinni,suudad tagurpidi ikka välja tulla.Tagaveolisega pole lootust eriti.
küll tagaveo mehed teavad ,mida ma sõiduröömu all silmas pidasin.mina ei ole veel see talv kinni olnud ja lund ikka on ju.ma ei saa sellest vingust siin aru tagaveo suunas.samas ega igaüks ei oska autoga sõita kah ,eriti veel tagaveolisega.
Siit tulebki välja juba erinevus tagaveo ja esiveoliste eelistajate vahel. Kes valivad autot tagaveo pärast, teavad mida tahavad - auto paremat juhitavust/tunnetatavust, tunda rõõmu auto juhtimisest, või omada üle 300 hp autot. Neile kiriteeriumitele pole esiveolisel midagi vastu panna.
Tagaveo mehed millegipärast toovad teemasse kõrvalisi ja lausa näpust imetud argumente ei tea millest? Kui pole midagi teemakohast öelda siis... See jutt ka juba ära töödand, et esiveolist valivad need, kes "ei oska" sõita :) Äkki hoopis te ei oska esiveolisega sõita?
Samuti ka 300hj, mida sa sellega teed talvel, kui 1,4 esiveoline väike punn liigub paremini. Muideks need kes kaagutavad 300hj-st, kas teie tagaveolisel on 300hj? Ei olegi? Jällegi teemast kõrvale kalle :)
See talv polegi mingit probleemi sõita, tänavad on enamvähem puhtad (vähemalt pealinnas), aga kui maas on lume "pudru" siis ärge koperdage oma ilgelt lahedate tagaveolistega mul ees palun, see mu isiklik tähelepanek põhineb tegelikusele. Sry, ma ei saa sellest külglibisemisest kesisest kohaltvõtust ja taguotsa vingerdamise rõõmust aru, vanus pole vist enam see ja olen liialt praktik ja mugav inimene vist selleks.
see kohalt võtu jutt on küll jura.mingi päev siin sõitsin esiveolisega millel oli mingi 180 kw ringis.iga käiguga käis ratas all ringi.eks ma muidugi andsin ikka gaasi ka.aga enda autoga mis on samast klassist aga 10kw vähem seda küll ei juhtunud ja rehv on laiem kah.mis ei anna eelist.ma ei saa aru kust küll tulevad need tagaveo mehed kes jäävad kõigile jalgu.ise pole veel jalgu jäänud.sa v6 sattud kokku lihtsalt nende hädiste variantidega,kus oskamatu juht ja sitt rehv.
No jälle teemast kõrvale, minul on jäänud juba mulje, et tagaveo mehed ostavadki endale kehvad rehvid ja ei oska sõita, veoskeemis ju viga olla ei saa... :)
Äkki keegi ikkagi seletaks lahti, misasi on tagaveo mees ja esiveo mees? Ma tean inimesi kel on Toyota Avensis 2,0, BMW 730d, Vaz 2015, Mitsubishi Pajero 3,2d, MB E 350CDi, Honda Accord 2,4, Nissan Micra 1,2, Audi A6 2,6 jne, jne.
Ma tahaks kah teada mismoodi esiveoline on parem kui tagaveoline või vastupidi. Mu meelest MB E350 CDI on sõltumata aastaajast parem kui Avensis, mis on omakorda sõltumata aastaajast parem kui VAZ.
Lõpphinde järgi pole nagu haledat midagi!
Teil see kuus lehekülge tagasi läbi saanud teema juba tüütuks ei muutu?
Mu meelest asi nii, et kes on sõidumees, sel pole vahet mis autoga talvel või suvel sõidab, aga ülejäänud nännipunnid sõidavad esiveolistega.
teema pealkiri teema pealkirjaks, siin käib ammu mingi segane soigumine kus üks ütleb, et talvel on esiveoline parem kui tagaveoline ja teine vastab, et tagaveoline on parem kui esiveoline.
Mina ütlen, et ka talvel on hea auto ikka hea auto ja kehv auto on kehv auto. Ka hangest välja saab või hange kinni jääb konkreetse autoga, mitte esi või tagaveoga. Iseasi on see, et mida kuradit sinna hange üldse otsida?
Võib-olla Kärss saabki mingi ime läbi lumes sõidetud... ehk on tal alla pandud mingid jäledad Mastertüüpi traktorimustriga protirehvid? Võib isegi ju olla (???) võimalik, et siuksed rehvid on kiirusel 5-10km/h 10cm lumes "kõige paremad" Aga tagaveo paremusega ei ole siin kindlalt mingit pistmist.
Olen siin vahelduva eduga seda vaidlust jälginud ja minul tekkis uus küsimus.
Mida te kurat ronite oma autodega sinna, kust te välja ei saa ? Autod on ikkagi tehtud teel sõitmiseks ja teel on võimalik kõigega sõita.
Kõik ei ela linnas ning maapiirkonnas lükatakse erateid(need , mis suuremalt teelt koduõue viivad) lahti mitte iga väikese lumesaju peale, vaid kui suurem tuisk ja sadu on olnud, et autoga lihtsalt pole võimalik enam läbi pääseda. Kõige tähtsam sellistes tingimustes on korralik rehv, aga kui juba lund on niipalju, et põhja peale kinni jääb, siis pole tõesti midagi enam teha.
See missugune vedu autole paremini sobib oleneb suuresti ka telgedevahelisest kaalujaotusest.
Sellepärast ka minu arvamus selline, et tagavedu sobib paremini kesk- (ka esi keskasetusega) või tagamootoriga autodele.
Tavapärase esiasetusega mootor 4-7 kohalisel tavasedaanil (universaalil, luukpäral) sobibki paremini kokku esiveoga.
ei nuhh kui tahad ikke turvaliselt ja muretult sõitta siis esi või nelik aga kui on abimehi külgli. ja veojõ. jne siis hakkab taguvedu konkureerima ... endal igapäevases sõidus esi.... ja hobiautona e30 325/141kw
Olen omanud kolme tagasillaveolist, esisillaveolistega kokkupuudet siis ainult nii palju kui sõprad-tuttavate autodega. Oma kogemustest võin öelda et kui sõita oskad siis pole vahet. Kui ostad vanema ja veojõukontrollita auto ning sõidukogemus puudub siis pigem soovitaks esisillaveolist.
Asja iva on minu arvates selles et esisillaveolisel on vedav sild ja mootoriosa raskuskese samas kohas, võiks paremini rehve maad ligi hoida. Tagasillaveolistel millel puudub veojõukontroll võib auto tagaosa vähekogenud juhul kergelt edasi-tagasi "sõitma" hakata.
Kui ostad mõne "sulgkaalu" kuuluva masina siis on vahe pea olematu kumb sild veab.
Minu arvamus siis, pole oma autojuhikarjääri jooksul ühtegi plekimõlkimist ega värvikraapimist läbi tinud.
Noh, äsja toimus Võru talveralli, kuidas siis esiveolised- vs tagaveolised tulemused olid.
Kes pole vaadanud ja ei oska ka kusagilt vaadata nendele ütlen, et esiveoliste esimese (Honda Civic Type-R) ja tagaveoliste esimese (BMW M3) vahe oli mitu minutit loomulikult esiveoliste kasuks.
Lõuna.eestis täna asjalik lumesadu,ja päris kahju neist tagaveolistest,üks ei saanud esimesel katsel isegi lamavast politseinikust ūle. Taoline ilm ongi ehe näide parimast läbivusest.
6X6 pole sõita saanud, aga 6X4 on küll koormata lumes paras äbarik. Kui ikka ratta alt libe, siis heasti minna ei taha, aga koormaga jällegi läheb niikaugele, et pärast ei jõua jala tagasi tulla.
...6x6 ei ole sellel talvel veel kinni istunud.mida nüüd arvate?
mis siin arvata, mul küll ainult 4x4 aga varasematel aastatel küll ja küll neid 6x6 välja kakkunud. ise olen ka mõned korrad sees istunud aga siis on lumi ikka üle naba ulatanud. ja kui niimoodi lund edasi puistab siis tuleb jälle niisugune talv.
TO VVV1: Honda CTR on selline meeldiv erand, mis "rikub reegleid" ka mujal, nt kiirendusvõistlustel. Erandid just reegleid kinnitavadki. Aga maal elava inimese jaoks ei oma mingit tähtsust ringiajad, kuna tähtsust omab vaid see, kas lõpuks (vahet pole kas esimese või viienda korraga) üldse sellest p*sast läbi oled võimeline minema või jäädki oma "parema pidamisega" seal lolli mängima. Vihjena soovitan pöörata tähelepanu, kuivõrd palju suurem on tagaveoliste autode osakaal Eesti mägisemate asulate linnapildes. Täpselt sama olukord mis Lapimaal.
Nädalavahetusel sai kah tagaveolise pärast lõpuks labidas välja võetud, pool minutit tööd ja auto liikus. Põhjuseks naise sõiduviga põlvini lumes liikudes külgkallakuga mäkketõusul. Pärast sai käidud veel spetsiaalselt harjutamas, et seda viga rohkem ei tehtaks:). Igaks juhuks mainin ära, et jutt käib teest, kus jõuludest saadik on sõitnud ainult neliveolised ja tagaveolised ja ükski esiveoline pole sinnani veel jõudnud. Nende eeliseks jäi see, et kuigi edasi ei pääsenud, pääsesid vähemalt tagasi:)
Täna õhtul oli lõbus vaadata tselluloosi mäge. Seal ukerdasid paar slikkidega tagaveolist (rekka tekitas ummiku), esiveolised üle esimese käigu liikuda ei suutnud ja päris mitu tagaveolist (sh maasturid, kes ei vaevunud selle pärast isegi mitte esisilda sisse lülitama) tegid sellest ummikust tuimalt möödasõite vastassuuna kaudu. Ka omal on peale esiveolise talveks seismajätmist sarnane tahtmine "driftida" pidamisprobleemidega esiveoliste vahel, reeglina suudan end tagasi hoida, aga mõnikord kui kiire, ei suuda tõesti närv sellele pealesunnitud uimerdamisele vastu pidada...
Uskmatule: ei ole mingid "imerehvid", on ca poole jagu kulunud kvaliteetrehvid, järgmiseks talveks plaanis vähemalt 2tk uued osta. Esiveolistel olen jah korralikult iga talv 2tk uued ostnud, ka praegu Saabil 9mm mustrit järel, see ei kompenseeri teatud olukordadesse sobimatut veoskeemi, isegi mitte üksinda sõites. Aga kevad pole enam mägede taga, varsti on võimalik hoovist ka esiveolised hobiautod kätte saada ja enne järgmist talve jälle tagaveolise rooli eriti ei kipu
Ei tea kust küll Sina neid oma kogemusi korjad, praeguse aja linnapildis pole küll esiveolised üldiselt need, kes kusagil ummikuid tekitavad. Pigem (loomulikult on üksikuid erandeid) on need ikka tagaveolised kaasarvatud tühjad veoautod. Tagaveolised liiguvad loomulikult, kui nad on koormatud ehk tagaots raske. Statistika ütleb aga, et enamus autosid sõidab ringi ainult juhiga või heal juhul juhiga ja ühe reisijaga.
Ja "ringiajad" näitavad nagu väga hästi kätte kelle sõit on libedal stabiilsem ja järelikult ka "pidamine" parem. Pole võimalik kiiresti sõita, kui pidamnist pole. Ega need "ringiajad" kusagilt "lambist" (näiteks lihtsalt minu rõõmuks) teki. Arvestades veel ka seda, et "ringiajad" tulevad sellevaatamata väga erinevad, kuigi ühe "baasmasin" maksab nii 300 000 kr kanti ja teise baasmasina hinnad algavad kusagilt 1 miljoni kandist.
Samuti on E.Laipaiga näol tegemist ilmselt ühe parima tagaveolise piloodiga Eestis, kelle pädevuses kahelda pole küll sügavamat mõtet.
> Statistika ütleb aga, et enamus autosid sõidab ringi ainult juhiga või heal
> juhul juhiga ja ühe reisijaga.
Just nende statistika tekitajate jaoks ongi parim lahendus sõita esiveolisega. Lihtsalt kõik inimesed ei ela linnas ja ei näe erilist pointi sõita mitme autoga üksinda, kui saab selle asemel nautida head seltskonda ühes autos, samal ajal ka kulusid kokku hoides.
> Ei tea kust küll Sina neid oma kogemusi korjad, praeguse aja linnapildis pole...jne
Eile kl 20 paiku, tselluloosi mäel. Ja leidus nii esi- kui tagaveolisi erandeid, mis reeglit kinnitasid. Osaliselt sellest teemast ajendatuna pakkusin isale asendusautoks hetkel seisvat Saabi, kuniks ta oma w124 teenindusest kätte saab, ta oli nõus selle asemel minema autorenti, kuna ka tal on vaja kindlalt liikuda maal (teine maakoht kui minul), mitte jääda lootma, et tingimused just esiveolise jaoks ideaalseteks osutuvad. Millegipärast on omavahel rääkides kõikidel endistel rallisõitjatel asjast üsna ühene arvamus, kuigi ajakirjanduses esitavad teinekord just vastupidiseid seisukohti (põhjus vist eelpoolnimetatud statistikas, maainimesi pole ka tarvis ajakirjanduse vahendusel õpetada)
Hr.Kärss, tee siis ometi sest, oma kuulsast tõusust video,kust ükski esiveoline pole üles saanud.Sõida siis mõlema autoga sealt. Tõesti oleks siin juba kõigil huvi.Isiklikul sõitsin küll eile esiveolisega haanja teedel kust polnud veel lund aetud, ja polnud probleemi, samas on seal ka pikki tõuse külgkaldega jne. Sai isegi poole stangeni hangest läbi mindud.
Poole stangeni tänapäeva autodel tähendab ju max 30 cm.
Kui Purde tänava tõus Narva mnt-le veel lahti oli, siis igal talvel olid seal esiveolised hädas (mina kaasa arvatud), pidamine kadus vähegi lumisema ilmaga kohati ligi 40% tõusul ära. Tagaveolistega polnud seal kunagi mingit närvikõdi.
30cm on stange alumise ääreni,40cm on umbes poole stangeni. Ja ei ole väga tänapäevane auto. 2001a mondeo. ja olen sets. proovinud tõusudel kohapealt minemist, pole kahjuks veel taolist kohta leidnud et minema ei saaks.päris huvitav kohe.
Kärss, Lapimaal sõidavad inimesed vanade tagaveoliste rontidega sellepärast et neil ei ole raha korraliku talveauto - esiveolise ostmiseks.
Olen seal hulkunud küll ja ringi vaadanud lahtiste silmadega ... autopark on ürgaegne, eestis pole siukseid ronte mitte kunagi olnudki... nii vana, et siis olid vist hondad ja mazdad ka veel tagaveolised.
----------
Chrysler 300C 3,5 V6 4A ( ei saanud ainsana isegi kõigest 20% mäest üles!) http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/test/2005/11/?headerID=
134
Selle sa jõudsid sohitegemiseks kuulutada!
---------------------------
esiveoline Chevrolet Aveo SE 1.2, 84hj
vs
tagaveoline Jaguar XF 3.0 Luxury, 238hj (sorry, 300hj pole võtta) http://picasaweb.google.com/kinnisvarapildid/TalveautodTm112
009#
Mis siis Jaguaril viga on?
to Uskmatu
Huvitav, mida sa nende linkidega taha öelda? Kas midagi talveauto valiku kohta? Kui nii, siis minu valik oleks kas Chrysler (kuigi see 300 näeb kole välja) või Jaguar.
Loomulikult kui kogu tee on 20% tõus, läheb jamaks:) Tegelikus elus aga õnneks nii pole.
Herilasele: mine arsti juurde või tarbi vähem alkoholi, aga ära kasuta argumentidena mingeid oma haigeid väljamõeldisi tikk-kontsatdest jms-st. Ja pole mingit kavatsust võtta golfiomanikelt seda rõõmsat teadmist, et just neil on maaima parim auto (ning et nende esisild rohkem koormatud kui äärmiselt ees asetseva raskema pikimootoriga Saabidel). Ma ei vaja mitte mingit tõestust, lihtsalt on vaja pääseda alati koju ja mitte ükski foorumis läbustamine ei veena mind tahtlikult sellist autot talvel kasutama, millega koduni ei pääse (või pääseb vaid suure labidatöö järel). Ma olen seda tõestanud omale ainuüksi auto roolis kauem kui siin mõnel kommenteerijal vanust ja näen seda pidevalt ka külaliste puhul, kelle autod ei peagi sobima maatingimustesse.
Uskamatule: ei oska Jaguari kommenteerida, pole seda XF mudelit veel oma silmagagi näinud. Seal tõestati ju seda, et Jaguar pole tõesti ralliauto (mõõdeti peamiselt kiirendusaegasid). Kardan, et neil on õigus, Jaguari pole tõesti vist rallisõitmiseks loodud. Mida on sel ühist läbivusega? Vahest seda, et ülimadal luksauto vaevalt asfaldilt mahakeeramiseks üldse on mõeldud. Vaatamata sellele kurvilist mäkketõusu ju hoopis kiideti Jaguari puhul (hindega "hea")? Lapimaa osas on mul tunne, et Sa teed järeldusi tüüpilise turistina, näed seda pinnapealset mis silma hakkab (a'la soomlased on paksud ja joodikud). Kohapeal elades, kui pead vastavalt auto veoskeemile hakkama valima teid/tänavaid, kust kaudu sõita, näeksid ka päriselu tõepärasemal kujul. Nende "rondid" maksavad ka Soome turul umbes sama hinda mis 90ndate lõpu kaasaegsemad autod - selleks on ikka väga praktilised põhjused (mitte raha), miks nad sama hinnaklassi vanema põlvkonna autosid kasutavad. Kui Sul on usku esiveosse, võiksid ju minna kohapeale õpetama, kuidas eestlase arvates seal elama peaks, et ostku asemele hoopis samas hinnaklassis esiveolised :))))
Uskumatu, kui sa sealt muudki lugesid, siis said teada, et juhitavuskatsetes oli Chrysler üks parimaid. Räägi ikka kogu lugu ära, mitte ära võta valikuliselt.
Eestis saabki enamasti igal pool iga autoga hakkama kui maanteedel ja põhitänavatel püsida. 40% tõusul ei ole ka tühjal esiveolisel esiratastel pidamist, tagaveol läheb see veojõuga ainult paremaks.
Kõige hullem ongi lund täid hoovi parkimine. Esiveolisega keerad sisse küll aga hoovi peal jääd ikka kinni, tagaveolisega on põhiküsimus hoovi saamine.
Kärss, kus see "Kärsamägi" või "Kärsamaa" asub, kus esiveolistega hätta jääb ja tagaveolisega ei jää? Haanja ümbrust või Otepääd ära hakka pakkumagi - testitud igal pool risti-rästi... 0 problemo!
Mis vastust Sa siis ootad? Alpides? Ei, mu kodu asub Harjumaal ja paljud siinse foorumi liikmed on külas käinud ning teavad, et mingit "mäge" seal polegi, lihtsalt üks tagasihoidlik tõus, kuhu traktoril asja pole ja mis sellepärast kogu talve lumepudrune, nagu ka sellele eelnev teelõik, mis välistab hoo võtmise
Esiveoga saad hoovi aga jääd ikka seal kinni..?? miks peaksin seal siis kinni jääma? 40% mägi,see ikka juba asjalik tõus,ja kui lumepudrune ka veel siis, tagaveolisel samuti takistus esiratastel ju?
Krdi esivedu on jama ju libedaga kurvi lähed, gaasi annad see raibe läheb otse mitte ei allu roolile.tagaveoga meelitad ennast sisse sinna.Neliveoga annad aint hagu juurde ja nii lihtne see ongi!!!
tundub, et esiveolistega sõitev rahvas on intelligentsem, suuremasosas jagavad nad ka taganttõukavaid ja nelikveolisi...taganttõukavate juhid on nagu tummahambad...nad kas eijaga üldse esiveolistest midagi, või on neil absoluutselt valed arusaamad, kuidas esiveolistega sõita:)
Päris koom on seda teemat lugeda. Ei pea ennast küll üldse sõiduspetsialistiks, aga tegime katse tuttavatega. Vanad autod 91-98.a. Esiveoline Audi, tagaveoline Bmw ja nelikveoline Audi. Kõikidel mass enamvähem 1500 ligidal. Rehvid lamellid ning mustrit rohkem kui 8mm kõikidel autodel kõikidel rehvidel.
Ise esiveolisega läksin esimesena suurele platsile peale. Siis tuli tagaveoline ning lõpuks neliveoline. Sõitsime igaüks oma autoga tükk aega ning siis hakkasime masinaid vahetama. Kuigi tagaveolise mehel ei olnud palju kogemust oma autoga (veidi üle 2a.), siis tema ei saanud väga oma tagaveolisega platsil hakkama (lasi liialt palju nö käest ära ehk liialt palju gaasi). Kui tuli minu esiveolise rooli, sõitis vaid otse. Sõidetud sai, aga mitte kiiresti ning kui oleks olnud kuskil teel, siis oleks ta põldu juba kündnud. Siis läks nelikveolise rooli-tuli kõige paremini välja, kuid tahtis ikkagi otse jälle minna. Rohkem vast Audi värk see alajuhitavus.
Tagaveolise oma ütles, et ma sõidan praktiliselt samat moodi esiveolisega kõrvalt vaadates nagu nelikveoline auto (mitte küll nii kiiresti). Mina hüppasin pärast esiveolist tagaveolise rooli. Pole just palju tagaveoga kogemust, aga ei olnud mingeid probleeme. Kõik läks täpselt, kiirelt ja ilma ületõmbamisteta(nö saba ees). Polnud ka 8 probleemiks ühelgi katsel. Nelikveo roolis polnud midagi öelda-vaid super. Esiveolise mehe jaoks nö unistustevedu.
Neliveolise vend sõitis minu esiveolisega kõige paremini, kuid kaugele maha ei jäänud ta ka buumeriga.
Jah, võib olla nii, et ma esiveolisega kõige rohkem sina peal, et oskan sellega igasuguseid trikke teha kinnisel platsil, aga tagaveoline ja nelikveoline on täpselt samal pulgal kui esiveoline-vähemalt minu jaoks. Kui palju raha ja kõik autod seisaksid maja ees, siis suvel sõidaksin buumeriga(või mesaga), suvel kehvade oludega (nt ka metsas) nelikveolisega. Talvel lõbu pärast vaid tagaveolisega, keskmise lume (~10cm) korral esiveolisega ning rasketes oludes ning praeguse paksu lumega vaid nelikveolisega.
Sai ka teemat teiste tuttavatega arutatud ning kes erinevate vedudega sõitnud võisid öelda praktiliselt ühest suust. Nelikvedu unistus, esivedu üleüldiselt taveoludes parim, tagavedu suvistes tingimustes parim. Neliveo inimesed võivad sõita ka teiste vedudega praktiliselt probleemideta, esivoline sõidab hästi tagaveolisega ning kõige paremini nelikveoga (viimasega kipub liigagi julgeks ära minema) nign tagaveoline ei saa üldse aru esiveolisest autost. Nelikveoga võimeline sõitma küll.
Oskaks auto numbritest ja nägudest udukogu teha, siis võiks asja video peale võtta.
g pandud video on just see mida silmas pean. Esiveo omanikud võiks järgi teha;) Mõni erandina võibolla teeb ka, tagaveo omanikele pole samas nagu midagi uut selles videos...
Õhtul helistasin ühele endisele (väga kuulsale) rallisõitjale, kes juhtumisi peretuttav ja sadu kordi kah meile õue peale sõitnud. Tema seletus oli väga lihtne: kui lume all pole just jäätunud krobeline maapind, on kriitiliseks pidamist võimaldava pinna olemasolu. Esiveolise esirattad kraabivad end sisse (raske mootor pigem halb), tagaveolisel vajutavad esirattad lumeputru kinni ja nii luuakse pidamist võimaldav pind vedavate rataste jaoks. Samal põhjusel olevat sellises pudrus nelivedu umbes sama hea kui tagavedugi - veavad küll kõik rattad, kuid esirattad ei tekita seda pidamiseks vajalikku lumepatja ja tagarattad otsivad pidevalt pidamist ja käivad selle pärast kergelt ringi (nagu esiveolise puhul). Kui nüüd järgi mõtlesin, siis tõesti mõlema neliveolisega sõidan samast kohast nii, et pidevalt käivad kõik rattad ringi, tagaveolisega saab aga hakkama suht pidamise piiril. Ja kui esirataste jälgedest välja libised, on ka pidamine hetkega kehvem ja vaja piitsa anda, et kasvõi rehvi servaga sellelt esiratta kinnivajutatud lumepadjalt lisapidamist saada. Kui tagaveoline on kerge/koormamata, on eelis selles, et ei vajuta seda "patja" katki. Kui koormata, muutub olukord sarnaseks nagu esiveo puhul, kuid ikkagi on olemas see lumepadi, mida esiveolise puhul tekkida ei saagi (tekib auto taha tagaratastest). Sama toimuvat suvel ka kuiva liiva peal, kus esiveoline end hetkega lootusetult sisse kraabib, kuid tagaveol liigub vedav ratas esiratta poolt tihkemaks vajutatud jäljes ja tänu sellele on ka pidamine normaalne. See oli profi seletus, mitte enda väljamõeldis, aga tundub esmapilgul ka minu jaoks praegu loogiline. Asjalik kriitika selle kohta oodatud!
Omal peres palju autosid. Nii esi-, kui ka tagaveolisi. 2004 aasta BMW 735'ga sõita ei taha väga praegusel ajal...on küll lõbus aga kui on vaja näitkes tagurdada mõnest lumisest künkast üles siis sinna auto jääbki. Sama asi on ford econolinega. Esiveolise peugeot 407 sw'ga ei ole see talv veel probleeme tekkinud, samuti ka škoda octavia touriga. Kokkuvõtlikult ütleks, et tagavedu on siiski parem suveks, ükskõik kui palju kellelgi ka poleks tuttavaid, kuulsaid rallisõitjad, kes vastupidist väidavad.
Kärsal küll pikk seletus, kuid hoovi peal lume sees olen sama mitme omatud Audiga kogenud. Poole rattani lumes liigub Audi ainult niikaua kuni vedavad rattad tagarataste jälgedes püsivad (alati tagurdan hoovi), kui jäljest kõrvale vajub või esirattad sisse kaevab, on 50/50 et vaid jõnksutamisega ja siduri piinamisega välja ei pääse (ilmselt lumepadi nii tihe, et uuesti peale sõita libedam ja mootori raskusest esirattad ka sügavamal).
Tagaveolistega (Ford, BMW, Volvo) tagurdan veel kolmveerandi ulatuses rattani lumes enamasti esimese korraga sinna kuhu tahan, kui pidamine ka ära kaob, lasen pool meetrit edasi ja jätkan. Tagaveolisega pole ka tarvis eriti jälgida, et vanasid jälgi pidi tagurdad, sest kui kinni jääd, saad edasi alati.
Niipalju veel täiendan, et hoovis pole ma sel aastal veel kordagi lund oma auto pärast koristanud, üks kord tegin laenatud labidaga ühe lisa parkimiskoha külaliste esiveolisele ja muuhulgas peksin jalaga veidi põhja alla jääva lumehunniku madalamaks (hakkas ära külmuma, muidu teeb veel põhjaalusele liiga). Samuti ühel korral pidin sapöörikaga auto nina ees kapoti servani ulatuvat külmunud lumevalli madalamaks tegema.
ja see on nüüd tagantlükatavate argument, kus autole ei mõju kurvis kiirusest tekkivad raskusjõud, kus maanteel kulgemisel kiirusega ca 100 km/h, nelikveolisel ja esiveolisel auto ei liputa saba nagu koera händ, kas see ongi see fun moment kogu asja juures???...camoon...kui te peate päevas ca 200- 300 versta maha sõitma, siis lõpuks tüdinete sellest ära....pidev arvestamine sellega, kas tee keskele on kogunenud jäävall, mis viskab auto teepeale risti....millegipärast suvel ei häiri 70 km/h liikuvad mossed, siksid....miks nad talvel häirivad???ise küsin, ise vastan....ei juleta mööda sõita ja siis hakatakse süüdistama seda penskarit, kes neil ees töllerdab...möödasõiduks tuleb lihtsalt õige koht ja aeg valida, mitte hakata närveerima taga ja mööda punnima pimedas kurvis...kui ise sõita ei oska, siis pole mõtet hakata süüdistama teisi....parem jäta pikivahe vahele kui lähed ebakindlalt või närvis mööda sõitma, mis tihti juhtub maandumisena kraavis
Kas sellest Kärsa viimasest postitusest peaks nüüd järeldama, et tagaveolisel on lumes väike eelis juhul, kui sõit algab suhteliselt hea pidamisega pinnalt, auto pole väga koormatud ja sõit kulgeb enam-vähem otsejoones, muudel juhtudel on aga parem esiveoline?
Omades ise esiveolist raske mootoriga autot pole küll kuhugi kinni veel jäänud,rasketes tingimustes ainult D2 peale lülitanud,ja siis ühtlased pöörded(ca 2000) ja ronib välja küll.Ja rasket esiotsa alati plussiks pidanud,kergemaga ei lõika rehvid läbi lume ja ei haaku kõva pinnasega,muidugi pole ka üle 195 laiusega talvel kasutanud,laiemad näevad küll uhked välja,aga nendega vaid suusatad lume peal ja ei saavutagi haakumist.Autoks legend kupee Ka8,esitelje koormus koos minuga ca tonn.
g- sul on palavik või? Tollel vanal Mersul on ketid rataste küljes! Kes veel väidab, et esiveoline on ülejuhitav? Toosamune Mersu aind otse panigi. Väljapööratud ratastega muidugi...:-) hahhaa.
Tei jõua niimoodi mitte kuhugi. Kärss tõi näite parklast väljasõidu libeda tõusuga. Täitsa nõus. Auto raffast täis ja asi selge.
Kui nüüd rääkida alajuhitavusest, siis just tagaveolise universaalkerega masinaga oli mul kõige ekstreemsem alajuhitavus, kus napilt matsust pääsesin. Kiirust seal parklas nagu polnudki. Vot see ongi see probleem hästi tasakaalustatud tagaveoliste puhul- esiosale langes samapalju raskust, kui tahagi. Ja nina pidamine kadus.
Vastupidi mõnele eelmisele kommijale väidan raudselt, et just esiveoliste Audide juhitavus on hästi paigas nii kuival, kui libedal. Mu maja ees ei suutnud Focus isegi nii väikeses lumes liigahtadagi. Pidin ta välja tõukama. Proovisin sealsamas Audiga- liikus nendesamade jälgede sees, jälgede kõrval, veelgi rohkem kõrval nii edasi- kui tagasi. Mingit probleemi!
Uskumatu, maini ka see ära, et BMW puhul: Hinde määrasid ära konkurentidest erinevad RunOnFlat rehvid, millel puuduvad põhjamaise talve jaoks vajalikud omadused.
Minu kogemuse järgi küll. Audi 90 ja B4-ga hoovi lume sisse parkides tulid reisijad juba tänava peal autost välja sest vastasel juhul oleks nad poolde säärde lumes sumpama pidanud mitte ainult seepärast et hoov lumine vaid seepärast, et üle kahe meetri koormatud esiveoline ei liigu.
Tagaveolisel sunnin ma reisijad just lumes sumpama sest siis on pidamine palju parem kui näiteks tühja esiveolisega aga isegi tühja tagaveolisega saab edukamalt tagurdatud, sest kui tagurpidi sa ei liigu, siis edasi saad sa alati, st sa ei olegi tegelikult kinni. Seega mitte alati paremini, aga vähemalt liigub kõrvalise abita.
Seda enam, et pikimootoriga Audid on tänu sümmeetrilisele ülekandele ja eespool asuvale mootorile isegi hea pidamisega (nagu näha, siis Focusest kindlasti edukam).
Uskumatu jabur näide selle vana mersuga,kett peal,ja lund vaid mingi hang seal, ülejäänud maa pole lumel sügavust ollagi. Ja kärss kiidab veel lapsikult tagant? tehke järgi.
to: g , ja to:MD Miks mul kette vaja? tule siis oma tagaveolisega ja prooviks ära kes liigub sügavas lumes ja kes mitte? ja võrdselt koormatud autoga. ja vaevalt tänapaeval keegi sõidab pidevalt et 5 inimest autos.
See Mersu video on ju suurepärane näide sellest,kui viletsa läbivusega üks tagaveoline tegelikult on.Lund pole seal ju ollagi,kui mäest alla see veel kuidagi liigub,ja sedagi otse,vaatamata sellele,et rattad kogu aja vasemale välja keeratud,siis tasase peale jõudes jääb auto kinni kohe kui esirattad vähe paksemasse lumme sõidavad.Nüüd kraabib sealt kuidagi välja praktiliselt palja maa peale ja seal on hästi näha kuidas tagarattad ei jaksa tõugata rasket esiosa õigesse suunda ja tagaosa liigub ära alla paremale.Ja viimane moment,et auto hoog kaob kohe,kui esirattad jõuavad teepervele.Kui kogu see video tegemise plats oleks ühtlase lume all olnud,siis sinna see auto oleks ka jäänud.
Selliseid eksperimenete nagu kõnes olevas videos ma teinud ei ole, ega vabatahtlikult ei prooviks ka.
Ei näe põhjust end punktile tõestama hakata. Omad vitsad (kinnijäämised) õpetasid, et esiveoga ei tea sa kunagi, kuhu kinni jääd, tagaveoga saab seda ennetada mis võimaldabki stressivaba sõitu.
Ärge läbitava lume sügavusega kah üle pakkuge.Tava auto kliirens kuskil 14-17 senti ja te liigute põlvini lumes,mis on juba 40cm tuuris.Mõnest kohevast hangest lähete nii hooga läbi aga lagedal põllul ,pikema ala läbimisel.istute põhja peal nagu naksti.Selline sügavus jätab tihti ka 4 veolised põhjapeale istuma kui korraks seisma jääd ja uuesti kohalt liikuma hakkad auto vajub nõksu rattad vajuvad allapoole ja kaapimine algab.
Mõõtke lume sügavus ära ,millist olete suuteline läbima.
Eile käisin 4 veolisega huvi pärast tuisuvaaludes müttamas. Sõitsin mööda põllule eelmise suure saju ajal traktori sahaga lükatud renni mis oli eilse tuisuga lund täis tuisanud.Ringi keerama ei mahtunud ja teadsin,et saan ainult edasi paari kildise ringiga.Algul oli lumi selline 25 cm,põhi käis vastu ja nina lükkas kergelt(kliirens ca 18-20 cm),aga siis tegi renn risti tuulega pöörde ja oli silmini so täpselt üle põlve ,vähemalt 60 cm andsin teisega talda ja auto läks ilusti edasi aga sain aru,et varsti hoog raugeb ja enam ei näinud vana valli ääri.Sellesse kinni takerdusingi ja kuna auto oli põhjaga lumel,siis tagurpidi enam ka ei liikunud,sest rattad vajusid välja rippesse.Edasi ei olnud enam mõtet trügida,sest paar kilti 60 cm lumes ei ole läbitav.Niisiis kaevusin ja sain auto tagurpidi liikuma,aga kogu tuldud teed siiski ei viitsinud tagurdada,sest kael oleks mitme kildi jooksul kõveraks jäänud.Pidin ringi pöörama,aga saha laius on väiksem k,ui auto pikkus.Seega kaevasin meetrise tasku renni serva ja lülitasin auto ainult esiveoliseks,pöörasin rattad välja ja kässar peale ja sain auto praktiliselt kohapeal ringi.Neliveoasendis ei oleks nii vähese kaevamisega pääsenud.
Esivedu ikka ruulib isegi neliveolisel mõnikord.
MD:vähe segane jutt. Vastupidiselt,tagaveoga ei tea kunagi kuhu kinni jääd. Esiveolisega tuled tagurpidi tagasi voi mõllad esiotsaga end ringi või mida iganes, aga mida sa tagaveolisega teed? Mitte midagi,tagurpidi suss ringi, ja edasi ka enam ei liigu?? Ei saa aru mis kogemused pidid esiveolisega olema et sedasi arvad. KÄRSS ei mäleta tõesti vist ise ka mida siin kõike väitnud on:nii oma naise sõidu kohta jne, aga saab ju uuesti üle lugeda siit. Kuidagi vaikseks jäi kui sooviti video tõestust või midagi reaalset.
Kärss, seleta lahti miks mul nii oli:
Esiveoline, olin pehmes mudas ning lasin edasi tagasi ca 5 minutit järjest kuid väja ei tulnud-ehk siis tagaveo skeem, ning nii kui rattad vasakule paremale keerasin olin ca 10 sekundiga väljas, esiveo eelis on see et saad nina juhtida, tagaveoga kinni oled siis sinna ka jääd, täiesti pointless vaidlus.
Siiamaani viimased 4a tagaveoga sõitnud kuid sai villand ning nüüd esi/nelivedu, pole kordagi kinni istunud inimlikult sõites(tagaveoga sai seda iga nädal kogeda)
kihutaja....ega see nüüd niilopelt ka ei lähe...instinktide väljakujunemiseks on oma aeg ja ikka kipud hiljaks jääma või valesti treageerima kui esiveoline/nelikveoline otse kipub minema:)...aga hea tahtmisejuures on võimalik autosõit selgeks õppida:), aga eks varem või hiljem tüütab see *****ga vänderdamine ära ja eitundugi enam nii fun drive olema, pealegi saab ka esiveolisega asfaldile sõõrikuid joonistada:)
Punktikesele: lolliks oled läinud? Vait sellepärast, et mõttetu on tõestada midagi juhul, kui teine isegi kirjutatut läbi ei loe ja pärast minu kirjutatule mingi muinasjutu juurde mõtleb. Ma tõesti ei jookse mööda hoovi autode pärast videokaameraga ringi sellepärast, et lasteaiale midagi sellist tõestama hakata, mida minust endast mustmiljon kordi kogenumad rallisõitjadki iseenesestmõistetavaks peavad. St ma pole kunagi seda filminud, aga kui võimalus tekib (st leidub keegi, kes hoiatusi ei kuula ja tahab oma esiveoga midagi tõestama hakata) ja juhtub kaamera taskus olema, siis pean seda teemat meeles.
TO hondacr: mida ma seletama peaksin? Iga olukord on erinev. Ma suudaks kah terve rea enda väidetele vastupidiseid olukordi lavastada ja isegi videod teha, tegelikkust see ometi ei muuda. Ja on erandeid, mis jäävadki neid reegleid kinnitama.
TO V6: kaotanud oleksin ma siis, kui hoovist esiveolisega välja üritaksin trügida mingite foorumi koomikute pärast. Pean esiveolist üksinda sõites linnaautona paremaks ja sellepärast olen vahest ka üritanud... ja lõpuks loobunud ja ikka tagaveolisega läinud.
> väidan raudselt, et just esiveoliste Audide juhitavus on hästi paigas nii kuival,
> kui libedal. Mu maja ees ei suutnud Focus isegi nii väikeses lumes liigahtadagi
Ma annaks siis uue kondi hambusse. Siin kõik üritavad väita, et koormatud tagaveoline, omades vedaval sillal oluliselt suuremat raskust kui mistahes esiveoline, omab lihtsalt veoskeemi pärast kehvemat haardumist. Ma jään endiselt ootama head seletust sellele, aga esiveolistest Audi/Focuse näide on üsna sarnane. Esiveolised võiks jagada samuti kaheks, ühed on pikimootoriga ja väga eesasetsusega (eespool esisilda) esiveolised (vanemad Audid, B2 Passat, Saabid ja veel mõned vähesed) ja enamikel on põikimootor pigem silla kohal, mis annab sillale oluliselt kehvema koormatuse (ka salongis olevate inimeste raskus koormab nende puhul esisilda vähem, varem toodud näide laevade püstuvuse jõuvektoritest ja pagasnikus magavast koerast). Usun, et enamike esiveoliste koha pealt sõnavõtjate autod kuuluvad just sinna viimaste hulka, mille läbivus on omakorda veel hullem kui Audidel-Saabidel ja peamine eelis seisnebki vaid kerges kaalus. Kuna tegemist ongi väiksemate/keskklassi autodega, siis on ka väikeautodel esiots mõistagi vähem koormatud kui suure tagaveolise auto tagaots. Kui esiveoliselt võtta see silla koormatuse eelis (vajub paremini läbi eeldusel, et seal all on hea pidamisega pind), siis milles niisuguste autode eelis seisneb? Ainult vedavate rataste pööramise võimaluses? Sellel on loomulikult eeliseid lumekirmega linnaparklas, aga mis tähtsust see omab läbi lume omale otse teed läbi "rammides", kui misiganes viisil on ikkagi vaja jõuda sihtpunktini (koju)?
PS: ma pole absoluutselt esiveoliste vihkaja, viimase aasta jooksul olen osalenud vaid paaril klubisisesel võistlusel ja seda ainult esiveolisega. Talvisel teel kinnisõidetud lumel oskan kah piisavalt hästi esiveolise eeliseid ära kasutada (tagaveolise eeliste kõrval), aga see on autosport, mis ei anna minu jaoks mingeid praktilisi eeliseid läbi lume trügimises. Rallikas ise seisab praegu hoovis lumevangis, järgmised võistlused on märtsi algul ja kui just lumi vahepeal ära ei sula, tuleb see (võistlemiseks sobivate rehvidega!) esiveoline lihtsalt neliveolise sabas hoovist välja sikutada seda sama teed mööda, mida ma Volvoga igapäevaselt sõidan... või siis teha sõpradega koos korralik spordipäev ja tee tühjaks visata:) Keegi küsis traktori kohta: ei mahu, puude allee, aiad, kurvid, ei mahu läbi ja pole ka lund kusagile lükata, tuleks vedada (või labidaga üle aia ja heki visata), päris suur lumepuhur on isegi olemas, aga see sobib vaid äsjasadanud kohevale lumele, mitte tuisanud või autode poolt pudruks sõidetud lumele. Kunagi lahendan ka selle probleemi, niikaua seab aga auto veoskeem omad piirangud.
Enamikke maailmas toodetud maastureid tehti just läbivuse pärast neliveolisena või tagaveolisena, aga mitte kunagi esiveolisena (see on linnamaasturite pärusmaa, madala kliirensiga kõrged autod, mis kunagi teelt maha ei keera nagu CRV, HRV jms). Seevastu kõik Cherokeed, Vitarad jne Suburbanini välja on vaesemeheversioonis alati tagaveolised (luku või LSD-ga), kuigi esiveolist toota olnuks PALJU odavam. Kes ajalugu mäletab, siis Kübelwagen oli esimesi maastureid, kus maastikuläbivuse huvides neliveost loobuti ja see auto loodi just karmis kliimas olevate riikide vallutamiseks. Ahjah, Saksamaa ju kaotas, järelikult tagavedu ei õigustanud ennast:))
Ega Kärss ju ei üritagi väita, et tagaveoline on talvel igas olukorras parem.
Ta räägib läbi lume sumamisest, mis on tõepoolest kaunis eksootiline teema. Enamik neist, kellel vaja pidevalt läbi lume sumada, on niikuinii varem või hiljem sunnitud neliveolise kasuks otsustama. Ma ütleks, et Kärsal on paljuski õigus, aga vaidlus käib väga spetsiifilises valdkonnas, mis ei ole kindlasti sobiv abiline näiteks olukorras, kus keegi otsib vastust, kas osta FWD või RWD.
Segadust võib ilmselt tekitada ka see, et Kärss ilmselt eeldab "lumevõimeliselt" tagaveoliselt suht suur kliirensit (mida ta oma jutus selgelt kuskil ei rõhuta). Tema jutt pigem käib hüpoteetilise olukorra kohta, kus suure kliirensiga esi- ja tagaveoline (ning viimane omakorda küllap veel hea kaalujaotusega) võistlevad lumisel külavaheteel.
JA MIS lumes sumamises tagaveoline parem? Sõidab oma nina hange kinni ja ongi koik,ei edasi ega tagasi,ei ühelepoole ega teisele poole saa mängida. Esiveolisel alati taganemistee olemas. Ja suunda saab muuta ka rattaid eriti keeramata, mis tagaveolisel võimatu. Ja lumespudrus ei tee see esiratas ka mingit tugevat pinda ette nagu siin väidetakse. Ja pole vaja jälle hakkata seda liival sõitmise juttu ajama. Seda ikka ei saa täielikult üksühele võtta.
Polegi siin ju mingit mõtet igaühel oma "erinevatest individuaalsustest" tulenevaid unenägusid, soove, tundeid jms tõlgendada.
Piisab täiesti sellest, kui võtta aluseks see, millega annab libedal kiiremini sõita ühesuguste tehniliste tingimuste, ühesuguse raja, ilmaolude, piisavalt ühtlase auto juhtimise oskuse jms korral. Nii nagu see sportrallidel või professionaalselt läbiviidud võrdlustestides on.
Oleks nagu selge lollus väita, et need kõik on BS argumendid ja igasugune foorumi taoline subjektiivne jura on rohkem tõele lähedal, kui eelpoolnimetatu.
Ka võib aru saada nendest, kelle kallis tagaveoline osutub mingites tingimustes kehvemaks, kui "naabri" odav esiveoline, eriti, kui selle tagaveolise muretsenult naabri ees nii üleolev tunne oli.
Pole juba ainuüksi loodusseaduste seisukohalt võimalik, et üks ja sama lahendus oleks ühtemoodi hea kõikvõimalikes väga erinevate tingimuste vahemikes. Nii nagu igal asjal on oma plussid, nii tal on ka oma miinused. Pole erilist vahet kui palju jätkub kellegil tarkust või rumalust seda tunnistada või mitte. Erinevate lahenduste edukas kasutamine aga eeldab seda, et tuntakse piisavalt hästi nii nõrku, kui tugevaid külgi.
Keegi võiks minule esitatud küsimused adresseerida kohe GM või Moparile jt tootjatele, kes teevad kõik oma maastikule mõeldud poolikuveolised autod eestlaste arvates valesti (tagaveolistena).
TO V6: Lumes müttamiseks pole mõeldud ei lexused ega ka esiveolised madalad linnaautod (sel põhjusel jäi mul ostmata kunagi Peugeot 107, kuna esispoiler on madalamal kui mul muruniidukil tera kõrgus:). Väga erinevate kliirensitega autode võrdlemine on mõttetu, kuna jutt käib praegu ikkagi veoskeemist. Ma ei tea, kui uute autodega Sa ise harjunud oled, aga 11a tagasi tootmisest maha võetud autot ma ise uunikumiks veel ei nimetaks (ega nimeta ka seadus).
> Kunagi sõitsin minagi ainult tagaveolistega, kuid hiljem vaatasin asja üle
> ja tegin oma valiku, mulle isiklikult sa ei pea midagi tõestama.
Vene ajal, kui polnud valikut, sõitsin ka mina ainult tagaveolistega. Kohe Eesti aja algusest saadik olen sõitnud aga enamuse ajast just esiveolistega ja hiljem aina rohkem ka neliveolistega. St ma kasutan ka praegu vastavalt vajadusele/võimalustele kõiki veoskeeme. Ei pea tagavedu sugugi ülimuslikuks, lihtsalt enne kui lund vähemaks ei jää, ei saa ma esivedu kasutada, pärast kogu suve sõidan jälle esiveolistega. Elan maal, ööbimisvõimalusega kontor/korter (ja maa-alune garaazh) on linnas, kumb ma nüüd olen, maa- või linnamees? :)
Kust selline väide on tulnud, et kui tagaveolisega end kinni sõidad, siis enam tagurdada ei õnnestu? Kinni jäädes lihtsalt lumi pidurdab nina, esiratta taha ju mingit lumevalli ei teki (tekib vastupidiselt hea kõva kinnivajutatud lumeriba ratta taha, mida mööda ratas hästi veereb). Kui just juht ise peast soe ei ole ja gaas põhjas tagaratastel enda alla auku ei lase tekitada, siis tuleb auto tagasi ikka väga kergelt, kuna ka tagarataste all on juba kinnisõidetud lumi.
Ma vist hakkan juba aru saama, miks linnamehed natuke mööda räägivad - linnas jääb auto kinni reeglina kohas, kus värskelt sadanud lume all on soolasegune ja pooljäätunud tihke/kõva lumepudru ja sinna on tõesti võimalik end kõhu peale kinni istutada. Maal tähendab 60cm lund seda, et maadligi on x sentimeetrit varasemalt kinnisõidetud jääd, edasi ca 5cm vana lumepudru, seejärel 10-15cm kokkuvajunud ja tihkemat lund (mis autot veel ei kanna) ja kõik mis selles kõrgemal, on suhteliselt pehme ja lendab sõidu ajal üle kapoti ja katuse. Kõige halvem, mis saab juhtuda, kui jääd kõhupeale kinni, aga seegi on tihke LUMI mitte jääsegune soolane lumepudru, st tuled autost välja, astud korra konksu peale või raputad katusereelingutest ja juba ongi kõhuall ruumi ja auto liigub. Küll aga peab nina suutma lumest end läbi pressida. Umbes sarnane olukord nagu sahaga teed lahti ajades, ka näiteks raske järelhaagis pidurdab autot sarnasel viisil - sellepärast ostetakse ka haagissuvilate vedamiseks pigem suuri tagaveolisi, mitte esiveolisi (usun et kõik on näinud youtubes seda, kuidas üks pisike prantslane haagissuvilaga tagurpidi mäest alla tagasi tuleb). Samuti tean tutvusringkonnas hea hulga sahaga neliveolisi (väiksema tuisuga ei lükka nad teid lahti ajades nelivedu sissegi, kütuse säästmiseks, pole ju vajadust), peaaegu kümmekond tagaveolist ja ainult ühte esiveolist (Saab 99). Talvise maaelu nägemine ei tähenda mitte Haanjas teede peal sõitmist vaid igapäevaselt mingi osa puhastamata tee läbimist (kõigepealt pead koju traktorini jõudma, et teed lahti hakata lükkama), kusjuures tuisuga saab linnas jätta poodi minemata, tuisuga maal koju minemata ei saa jätta...
TO VVV1: Sa tood koguaeg sisse seda autosporti kui mingit argumenti. Palun ütle kasvõi üks ainuski ralli, mida sõidetakse läbi 0.5-1 meetriste lumehangede? Mitte et rajale tuuakse enne iga auto tulekut üks hang, vaid et kogu rada koosnebki peamiselt hangedest?
