No mida ma teile siin seletasin,tagaveolisega möödasõidust ja kiirendusest. Võta ikka siit mõni kõrvalistmele ja tee puust-punaseks. Ehk õigemini,pane oma tagaveolisega ette või järgi sõitma, ning kõik videole ka. Sama kehtib ka ükskõik mis lumes läbivuse kohta,tänagi üks viiene ei saanud olematul kallakul kohalt minema,enne kui põletas asfaldi välja. kuna tagurpidi sõita ei saanud,sest oli kinni pargitud. HALLOO. tuleb siis mõni tagaveolisega välja?

Päris huumor näha, kuidas mõned tagaveolised.. kohe vähegi reaalsema video peale tagajalgele läksid, mis vabandusi siis veel tulema hakkaks, kui lumme mõllama läheks ja video siia laeks. Sellist uisutamist nagu Mersu seal tegi, poleks ilmselt esiveolisega kuidagi juhtunud, nüüd siin SELGELT näha mida ma varasemalt püüdsin seletada. Pole need maanteed midagi nõnda suure kallakuga,et seda siin üldse mainida. Jah muidugi, peab ju veelkord ära mainima ,et kõikide veoskeemidega võimalik hästi sõita,aga lihtsalt mõne veoskeemiga tulevad piirid varem ette kui teistega.Ning kuna igapäevaselt ei sõida raskelt koormatud autoga,siis esiveolisel selge eelis kõiges.

http://www.youtube.com/watch?v=6Ew4JQ5159M vaata, see esiveoline ei saa minemagi, ainult ringitab :)

parem on see, millega hakkama saad ! Mulle sobivad mõlemad, aga tagavedu käitub tee peal hoopis teisiti just kaalujaotuse tõttu. Kui seda pole proovinud või ei oska eristada, siis pole lihtsalt antud seda tagumiku tunnet :) Enamus sõidavad autoga ja neil pole aimugi mis rattad veavad!

triceps - ei saa aru, mis juttu sa ajad, aga mine ja proovi esiveolisega jäärajal teha nii nagu ma seletasin ja vaata mis juhtub (nii nagu sellel juhtus!). Enne tuleb ise asju proovida, siis saab ka aru, mis auto teeb teatud olukorras.

Parm. miks sa alati arvad,või püüad jätta sellist muljet ,et nagu teised ei teaks, kuidas üks või teine vedu käitub.Usun, et seda teavad siin ikka enamus. Taolistel videodel pole ka ju mingit mõtet.Kui sinule sobib tagaveoline paremini siis OK. Aga teema siin ikkagi läbivusest lumes ja tõusudel jne. Mis sa sellest arvad.

triceps kirjutas:
"... videos on näha ,et auto ssõidab ja muudab järsku suunda kraavi poole,st kui oleks tegemist esiveolise kalduvusega alajuhitavusele,siis ei oleks ta nii järsku kraavi poole keeranud ja ka saba ei liputanud kuhugi poole.Ilmselt juht näppis nina või otsis istme alt midagi,siis märkas ,et on valel kursil ja rabas järsku vasakule ja jällegi ei tekkinud ülejuhitavust vaid hoopis kakkus külje ette.Ilmselt polnud ka tee seal eriti libe."

Ma ei tea, kuidas sinu nägemust sellest olukorrast tõlgendada, kuid minu jaoks jääb see kommentaar segaseks.
Minu hinnangul järsku suunamuutust kraavi poole ei toimu, vaid autol tekib külglibisemine, millele juht reageerib (tavapärase) viivitusega, kuid reageerib valesti - keerab rooli liiga palju ja ei kasuta auto juhtimiseks gaasipedaali.

Oma kogemusest võin lisada järgmist.
Esiveoline ajab sellisel kiilasjääl (tol päeval raporteeriti õnnetuse piirkonnas erakordselt libedad teeolud) ka üsna minimaalse suunamuutuse peale külje ette.
Kuigi esiveolised on tuntud selle poolest, et kalduvad alajuhitavusele, siis praktikas ajavad kõik esiveolised liigsuurel kurvikiirusel siiski enne külje ette. Seda siis eeldusel, et ei tehtud äkilisi liigutusi rooliga ja/või gaasipedaaliga.
Kui autol sattuvad olema all ebaühtlaselt kulunud rehvid või on tagasillal väliskurvis liialt kulunud/vigane amortisaator, siis toimub külglibisemisse minek küllaltki ootamatult ja ulatuslikult.

Ma olen seda meelt, et kui tehtaks katse, kus ühtlaselt kulunud rehvidega ja korras veermikuga esiveoline liigub ühtlase kiirusega suureneva raadiusega trajektooril ja läbitakse seda trajektoori igal korral suurema kiirusega, siis läheb igal juhul enne libisema tagaosa.
Nii, nagu ülejuhitavuse tekkimise eelduseks väikestel kiirustel, on liigne veojõud tagasillal, on alajuhitavuse tekkimise eelduseks liigne veojõud esisillal.

Antud Mitsubishi õnnetuse puhul näikse olevat tegemist just sellega, et sõideti enam-vähem ühtlase kiirusega ning arvestamata sõiduki tehnilise seisukorraga jätkates sõltumata kurvi raadiusest liikumist sama kiirusega läks auto külglibisemisse ...

kui auto läheb libeduse tõttu külglibisemisse,siis viib tsentrifugaaljõud teda vähemalt auto tagaosa,kurvist väljapoole mitte paremale st kurvi sisesuunda teepeenrale.Ja kogu aeg ju süüdistate esiveolisi alajuhitavuses,nüüd leiate siit videost jälle ülejuhitavuse.Otsustage lõpuks ära.Enne teepeenrale sattumist ju liiguvad tagarattad ilusti esimeste järel.Külglibisemine tekkis alles siis kui juht järsult rooli vasakule rabas.Vaadake veelkord videot.

Mulle tundub, et sulle on jäänud märkamata parempoolsele teepeenrale sattumise põhjus - külglibisemisest sai kõik alguse, mitte see ei olnud tagajärg!

Paar olulist nüanssi, mis silma hakkasid:

#kohe vähegi reaalsema video peale tagajalgele läksid, mis vabandusi siis veel
#tulema hakkaks, kui lumme mõllama läheks ja video siia laeks. Sellist uisutamist
#nagu Mersu seal tegi, poleks ilmselt esiveolisega kuidagi juhtunud

Loomulikult ei oleks SEDA juhtunud! Esiveolisel oleks libisenud nina sellise gaasi-põhjas-hoidmise peale vastasuuna teepeenrale, ehmatusest gaas lahti ja sellele oleks järgnenud spinn vastassuunas. St nii ajuvabad sõiduvõtted viivad kraavi nii esi- kui ka tagaveo puhul. Ma loodan, et Sa ei pea nende "tagajalameeste" all silmas mind, kuna ma olen sõitnud kogu aeg esiveoga ja sel talvel kulgen vaid neliveolistega. See, millega keegi ise sõidab, ei puutu praegu üldse teemasse, sellest ei sõltu erinevate veoskeemide käitumine samades oludes. Ma lihtsalt ei viitsi end enam korrata sarnaseid ja loogilist mõtlemist + sõidukogemust omavatele inimestele nii iseenesestmõistetavaid näiteid, mida kohtab igal sammul maapiirkondades, kus on suuremad kõrgustevahed (nt möödunud nädalavahetusel Soomes sai mitmeid esiveolisi jäätee mahasõidult parketimaasturiga ülesse sikutatud, kõik tagaveolised tulid ise ülesse, neliveolistest rääkimata, kõigis autodes 2-4 inimest, tegemist oli ca 10m kõrguse ja umbes 70m pikkuse tõusuga jääteelt teetammini Suvasvee´l Haapamäe juures, paar mõlematpidi lauget kurvi tõusu peal. Samas möödunud talv oli külmem ja sõitsid samast kohast ülesse kõik esiveolised, mina enda omaga samuti vaatamata suht siledatele kummidele). Sellepärast mulle meeldivadki elulised näited reaalstest (mitte fabritseeritud) olukordadest, mitte mingid ärategemisvideod, kus tegelik põhjus pidamise erinevuses võib tuleneda hoopis sellest, et ühel oli kummides veidi vähem rõhku ja kõiki neid nüansse videotest nagunii näha ei ole.

#Pole need maanteed midagi nõnda suure kallakuga,et seda siin üldse mainida

Tavaline jäine tee ning piisab 1.3L väiksema keskklassi autost, et möödasõiduks kolmandat käiku (st loogilised pöörded) kasutades enam täisgaasi kasutada ei tohi. Muidu just nimelt libisebki nina teelt ära. Ei ole mõtet tuua erandeid välja (st tee tegelikult polegi libe või pikkade käikudega kast, millega tuleks möödasõite sooritada hoopis teise käiguga vms).

#mõne veoskeemiga tulevad piirid varem ette kui teistega.

Kuna jutt käib turvalisusest, siis kui just lollusi ei tee, ei oma legaalsetel kiirustel mitte mingisugust tähtust see, kui vara need piirid ette tulevad. Tähtsust omab vaid see, kui hästi autojuht nende piiride lähenemist on võimeline tunnetama. Kui praegu on MB juhi üle hea irvitada, kuna gaasi alla unustavatele inimestele ei tohiks lubasidki anda, siis ddigi videos esiveolisega paugu teinud inimesest on tõeliselt kahju, kuna tema ei teinud midagi valesti. Ta lihtsalt ei teadnud, et ta sõidab teeolusid arvestades liiga suure kiirusega. "Turvalisus" ei tähenda seda, kui kiiresti oled võimeline kusagil sõitma, vaid et kui hästi oled võimeline tunnetama teeolusid ja õnnetust ära hoidma.

#Ning kuna igapäevaselt ei sõida raskelt koormatud autoga,siis esiveolisel selge eelis kõiges.

Kui võtaksid oma lausest välja sõna "raskelt", siis võiks peaaegu et sellega isegi nõus olla (ka siin on palju erandeid). Paraku kõik inimesed ei ole poissmehed, vaid ENAMUSEL inimkonnast on ka pered ning rohkem kui 2 last. Inimene kui liik ei saaks muidu olla püsiv. Ja lastega kuhugi minnes on autos lisaks lastele ka nende ja enda asjad ning juba ongi tegemist koormatud autoga. Üksinda võin vajadusel ka sumbata vööni lumes, kuid perega koos tahaks jõuda ikkagi hoovi peale.

#Ja kogu aeg ju süüdistate esiveolisi alajuhitavuses,nüüd leiate siit videost
#jälle ülejuhitavuse.Otsustage lõpuks ära.

Ala- ja ülejuhitavus on olukord, nähtus. Täpselt nagu temperatuuri tõusmine on nähtus ja me ei saa temperatuuri tõusmise hetkel nimetada hetkeseisu ei kuumaks ega külmaks. Nii esi- kui tagaveoline käituvad teatud olukordades kord üle- ja kord alajuhitavalt. Sõltuvalt autost, rehvidest, teeoludest, veojõu rakendamise hetkest ja määrast ja veel tuhandest pisiasjast. Kui tahta kiiresti rallit sõita, meeldib mulle näiteks esiveoline rohkem just selle pärast, et seda on kurvides lihtsam saada alajuhitavaks ja siis ala- ning ülejuhitavuse piiri peal mängides läbida kurve kiiremini ning lõppkokkuvõttes saada parem ringiaeg, kui ma oleksin võimeline sõitma välja mõne tagaveolisega. Liikluses aga mängida ei taha ning kiirus pole kah oluline - tahan lihtsalt jõuda kohale võimalikult mugavalt ja turvaliselt (ilma ootamatusteta). Ja kui ootamatu olukord tekib, siis selle võimalikult mugavalt/tõhusalt lahendada (vihje põdratestivideole fwd vs rwd vs awd). Ja mida kogenematum juht, seda enam soovitan autot, mille käitumine oleks võimalikult ettearvatav nii tava- kui ka ohuolukordades. Mitte ei soovita kogenematule autot, millega oleks võimalik kiiremini sõita ilma teeolusid tunnetamata:))

triceps,. no palun keera kuvar õigetpidi ette või lõpeta enese ning kuvari imetlemine peeglist. Või lepime lihtsalt kokku, et sa tegelt ei tea midagi libedal auto käitumisest ja seega ei proovi hulle teooriaid luua?
Kärss - kui sul möödumiseks on vaja 3 käiku, siis on midagi väga valesti. Elu aeg ka kõige viletsama masinaga möödasõidud tehtud (alates ZAZ) ja ise leian, et möödasõidu juures kõige olulisem on ajastus. Millal alustad kiirendamist, et saada piisav kiiruse vahe eesliikujaga! Enamuses soovivad alustada möödasõitu siis, kui õigest hetkest on kulunud juba paar sekundit, ning vastutulev on seega jõudnud 100 m (me ka liigume) lähemalt. Siis on küll vaja nii drastilisi meetmeid või pigem soovitaksin küll möödasõidu tegemata jätta. Möödumiseks ei ole vaja pöördeid, vaid on vaja, et kiirus oleks eesolevast suurem õigel hetkel. Seega korralik pikivahe aitab alati õigesti asju ajastada!

Parm.Arvan,et tean Sinust rohkem.Tundub,et näed seda mida näha tahad.

Kärsalt väga asjalik ja analüüsiv kommentaar, millele esiveolised oponendid suudavad paremal juhul vastata mõne lahmiva lausega. See jura jätkub siin juba varsti pea 3,5 aastat ja olen kindel, et saab otsa alles siis , kui teema kustutatakse. Vanad olijad kaovad eest ära ja uus generatsioon vaidlejaid kasvab peale ning "vastasseis" jätkub lõpmatuseni! Sama lõputu kammajaa käib ka naastu vs. lamelliteemas! Sellepärast ei näe vajadust oma aega raisata ja lihtsalt sõidan - peaasi, et aru peas ja närvid korras oleks!

see siin on juba ammu mõnus huumoriteema ja las ta olla :)

kärss ilmus jälle välja oma mäkketõusujutuga... siiani ei ole eesti territooriumil üles leitud seda müstilist "kärsamäge" kust esiveolised mäest üles ei saa

. tegi 1aasta tartus katseid minu mälu järgi tõesti järsul mäkketõusul ja ei mingeid probleeme

mida siin üldse tõestada? kõik on ju ammu nii selge kui üldse saab olla - tagaveolistest ei ole mitte üheski situatsioonis, kus tegemist jää või lumega, esiveolistele vastast... mitte üheski!

TM soomes on meie eest juba palju aastaid kõik ära katsetanud ja mõõtnud.

vaadake ise, millise põhjalikkusega nad oma teste teevad. siin ainult 1 näide, kuidas tagatakse võrdsed tingimused:
http://www.youtube.com/watch?v=iQelkGpqSV8

siit veel:
http://www.youtube.com/results?search_query=TM+Talviauto&
;oq=TM+Talviauto&aq=f&aqi=&aql=&gs_sm=12&
;gs_upl=0l0l0l882737l0l0l0l0l0l0l0l0ll0l0

on lihtsalt kurb, kuidas kimp naljamehi püüab naeruvääristada sommide tänuväärset tööd.

Uskmatu, sinu lugupidamine sommide pingutuste suhtes on arusaadvav, kuid ma ei näe väga mida see nö tõestama peaks!?
Samuti ei saa kuidagi ümber lükata sinu isiklikke veendumusi, sest ega ikka jõuga ei saa kedagi sundida asja avatuma pilguga vaatama.

Olen jätkuvalt äärmiselt rahul oma tagaveolistega ning ka tänaste libedate lörtsiste teede peal ei tundnud ma vajadust kurve lõigata ja kaasliiklejate kombel vastassuunavööndisse sõita. Samuti ei jäänud ükski möödasõit tegemata. Seda ilma ühegi elektroonilise abimeheta kõva seguga lamellrehvidega (Nokian WR G2) autoga.
Käesoleval talvel küll pole mahti olnud autoga metsa ronida ja päris niisama ei ole suurt mõtet ka minna, sest auto võimed on juba korduvalt tõestust leidnud. Kui minna, siis võiks huvi pärast proovida, kuidas sügisel ostetud suurema mootoriga (2,0 1500kg vs 3,0 1700kg) sarnane auto sarnastes oludes käitub, kuid praegu on raske sellisteks lõbustusteks aega leida.

Pika jutu lühike mõte on taaskord see, et kogemuste puudumise pinnalt kriitikat avaldades ja solksolgi kombel ennast internetis profesionaaliks treenides ei saagi kunagi mingit arengut toimuda.

#on lihtsalt kurb, kuidas kimp naljamehi püüab naeruvääristada sommide tänuväärset tööd.

Aga Sa võiksid alustada siis oma veel naeruväärsemat selgitustööd just nimelt neile sommidele, rootslastele ja norrakatele, kes oma esiveolised suveautod talveks seisma panevad ning talveks mingid vanad volvod-mersud välja kaevavad ning nendega sõidavad. Vaata, palju maksab mingi 30a vana tagaveoline Corolla või Starlet nende poole uuemate plastikust "mänguautode" kõrval, huvitav küll miks? Kuidas küll on võimalik, et terved riigid käituvad nii nagu siin mõnedele üksikutele foorumiklounidele ei meeldi, kui MITTE ÜHESKI olukorras eeliseid ei ole? Mine ela seal mõnda aega, saad teada, miks nad seda teevad. Mina elasin seal 7 aastat, mina juba tean, aga mind ei tohi igaks juhuks uskuda. Sinu teadmatus paistab vaid seda rohkem välja, mida rohkem sama plaati korrutad. Ega reaalne elu sellest Eesti foorumis vaidlemisest nagunii ei muutu ning esiveoliste tuntav ülekaal jääb endiselt vaid linnatänavaile neis põhjamaades. Täpselt samas olukorras õigustavad need end kõige rohkem ka meil.

Detsembrikuu Tehnikamaailmas tehti ka nn talvetesti. Ainukese tagaveolisena oli 5ne bemm. Tuli teiseks kamba esiveoliste seas. Siinse enamuse teooria kohaselt oleks ta pidanud olema viimane. Eriti hea minekuga paistis 5ne bemm silma mäkkeminekul, kui kontrollid maas.

Kas bemmil oli tavaline differ?

Niu niu niu ja üleüldse sõitis minu issi kiiremini kui sinu issi! Jätkakem palun.

eks see esiveoliste ülekaal on paratamatu, sest tagaveolised autod on uuena väga kallid ja üldiselt luksusautod. No mõned on ka kahe(diagonaalis :) või kolmeveolised, nagu linnamaasturid, aga see üldine esiveolisus võtab kahjuks võimust!

Triceps - ära nutma hakka, ega ma paha pärast, aga lihstalt tunnistame tõde/fakte :)

siiski need asr-id ja muud vidinad aitavad ikka autol tasukaalu hoida kuid kui mõistust endal pole siis ... kuigi tagaveol on minu arust need jubinad täitsa head,esiveol pole eriti oluline.

tasakaalu hoiad õrre peal, aga need vidinad lihtsalt võtavad kogu sõidumõnu ja kogemuse endale. Sobilik pereemale või täiesti kontrollimatule kihutajale, sest just sellise ebareaalsuse ja hea kindlustunde need seadmed loovadki!

Praegu just kõige ebasobivamad teeolud,tagaveolistele,just maateedel minu arvates. Kärss. täna sai just käidud lõuna-eestis suusatamas,ning sõidetud tõsiselt läbi-vajunud külavaheteid.Lastiks 5 inimest,kõigi varustus ning veel igasugu träna,seda pean mina "raskelt" koormatuks juba,ehk siis arvan ,et auto oli max.lastis, mis tehasest lubatud. Ja ei tekkinud kordagi kinni-jäämis ohtu. Kui igapäevaselt ehk nõnda vaja sõita,siis ehk tõesti tagaveoline võiks ka olla,aga samas poleks selle tagaveolisega enam suurt teha kui külavahel peaksid kuhugi kraavi vajuma,mängimisruum olematu kahjuks. NING OOTAKS ikka veel mõnd huvilist tagaveolisega, jäta meili-aadress siia.

Kärs lihtsalt ei oska esiveolisega sõita mitte, et ma tahaks väita, et ta tagaveogagi oskab, sellised jutumehed jäävad elu lõpuni jutu painukuteks.

Täpikesele,
ära looda ühtegi tagaveo meest reageerimast sinu kutsele, sellist asja siin juba paar aastat tagasi aktiivselt tehtud, kuid siis Kärss kustutas "ebasobivad" kommantaarid ära ja asjaosalised said banni (pikaks ajaks). Olen selle teema ajalooga hästi kursis..

oot küsin üle, et mida tipp/täpp pakub? Milleks aadress ja mida siis mõõdam? Ise olen küll huvitatud, kui teha mingi lahe katse või proovilepanek!

TO V6/Be: ei kustutatud mitte ebasobivaid vaid üsnagi seosetut läbu (omavahelist ärapanemist, mitte teema üle vaidlemist) ning (sh minu enda) vastuseid sellele läbule. Sa ise rikud praegu reegleid, esinedes siin teemas viimasel ajal kolme erineva kasutajanimega, et jätta mulje, nagu Sinu arvamuse esindajaid oleks rohkem. Hale, väga hale, kui argumentide puudumisel sellised vahendid käiku lastakse. Ja millegipärast on just esiveo pooldajad teinud seda selles teemas pidevalt.

Ei kuulu paraku nende "tageveomeeste" hulka, kes kuhugi testima saaks tulla, sest olen aastaid sõitnud talvel siiski esiveoga ja viimasel ajal neliveoga. Neil samadel teedel, millest siin juttu olen teinud, olen viimased päevad korduvalt kahe erineva neliveolisega kinni istunud ja suure hädaga üldse kodunt välja saanud. Esiveomehed suudavad loomulikult kõike nagu chucknorristele kohane, selle teema põhjal pole mõtet kaheldagi neis sõnades.

Re: talvel esi ja tagavedu...
#to nelivedu: kassa midagi segamini pole ajanud? Ma olen kaubikufirmaga tegutsenud 90-ndate lõpust juba. Kogemused- tühi esiveoline kaubik läheb lumest puhastamata mäe jalamil liikuma ja rühib üles. Tühi tagaveoline läheb ka liikuma, kui stardikoht on tasane, edasi kaevub sisse ja kisub viltu. Kui on peal ASR, siis külma ilmaga kareda lumega veab ka üles. Tagaveolisega lumepudrus sõites kisub kurvides otse ja vahel isegi niisama veab nina kraavi poole, seda saab gaasi lisamisega tekkiva ülejuhitavusega veel päästa. Esiveoline liigub sinna, kuhu rooliga suunad ega ole aeglasemal kiirusel(kuni 60kmh) nii alajuhitav.
Lumes ristmikul ümber pöörates keerab esiveoline otsa ringi suurema vaevata- kui õnnestubki nina kuhugi sügavasse lumme uputada, siis tagurpidi tuleb ta välja igastahes. Tagaveolisega samas kohas ringi keerates sõidab masin rattad väljapööratuna otse hange sisse. Tagurdades peavad tagaveolise esirattad kindlasti tuldud teed tagasi sõitma, muidu jääd lõlikult kinni. Praegu kasutan ASR-iga varustatud tagaveolist ja saab hakkama küll(märksõna- hoia väike koorem peal), kuid esiveolisega võrreldes igale poole ronida ei maksa. #

Pooleveolise auto läbivus sõltub kaalujaotusest vedava ja veetava telgede vahel. Tühjal esiveolisel näiteks 65% veoteljel ja 35 % kaasalohiseval teljel, halval tagaveolisel tühjalt 45% veoteljel ja 55% mittevedaval teljel. Esiveoline selles näites 1,44 korda parema läbivusega lauskmaal. Olukord muutub kaldpinnal, sama teljevahe korral seda kiiremini, mida kõrgem on auto raskuskese. Kõrge kerega kaubikutel on raskuskese päris kõrgel. Tehase andmed kahjuks puuduvad. Võtaks lambist, et raskuskese on alla poole auto rööpest, siis ei lähe auto kummuli kurvis haardeteguri 1,0 juures, vaid hakkab ennem libisema. Võtaks raskuskeskme kõrguseks 0,8m ja telgede vaheks 4,3 m, siis näites toodud autode puhul saabub võrdsus 28 kraadise kaldenurga puhul (Mitte segi ajada suhtelise tõusuga protsentides). Tavateedel selliseid tõuse pole, 10 kraadi on juba kõva tõus, ca 17%. Tühjalt sõitmiseks tuleks siis tavatingimustes läbivuse seisukohalt eelistada esivedu. Olukord muutub, kui tuleb koormat vedada ning mööda ajutist järsku kaljunurgale rajatud teed objektile jõuda. Tagaveolisel on lisana veel diferentsiaali blokeering. Mina muidugi eelistan rasketes tingimustes nelivedu, aga see pole teemasse.

Parm. aadress selleks .et omavahel ühendust saaks ning telf. numbreid vahet. Testimine väga lihtne, kes jõuab lumisel põllul kaugemale,kes suudab autoga lumes ümber-pöörata,sama teema mäkketõusuga,kurviga mäkketõus,tagurpidi mõned sõidud lumes,kohalt kiirendus, jne. Võimalusi ju hulgim. Samas, et mitte tühja rappsida ning reaalsem test oleks,võiks ju 2,3 tsemendi-kotti peale visata,kuna neil kindel mass mida kõik teavad.

2,3? Kesse kaaluma ja tolmutama viitsib hakata? Leppige kokku kas 2 või siis 3. Lõpptulemus sama.

to: qp

Pane "smile" lause lõppu, muidu arvataksegi, et oled nii naiivne!

selline küsimus:kumb sõidab jäärajal kiirema ringi aja,kas esi või tagaveoline.

Mida seal kaaluda? Asja mõte ju ongi kasutada taolist ühest eset,mille kaal kõigile üheselt teada,et hiljem ei saaks keegi väita kas mingi x kott oli midagi täis või tegelikult tühi. Minul polegi probleemi,lihtsalt ,et tagaveolise olukorda veits võrdsemaks teha. Kuigi nagu eelmine aasta sai mäkketõusul proovitud,siis polnud mingisugust vahet,kas 100kg mees istus auto tagaosas või mitte,see ei muutnud tagaveolisel midagi paremaks ega esiveolisel halvemaks. Mingi 200kg tagasillast tagapool ehk hakkab juba muutma,aga vaevalt igapäevaselt keegi nõnda sõiduautoga liikleb.

väike mufil Fiorinol on pakkumises elektrooniline diffrilukk! Kas siis suurematel tõesti pole? Ise ei tea kaubikutest midagi. Aga talvel tundub nagu esivedu mõitlikum, kui vaja tööd teha. Ise eelistan oma autol tagavedu, aga kaubikuga sõites küll pigem sõidak esiveoga. Arvan, et seal pole sellist tunnetust, massi juba nii palju.
Test - mingi testipäeva võiks küll teha, et lihtsalt möllata lumes erinevate vedudega ja vaadata, kui palju mingi vedu teisest üle on. Aga kas täpp teab ka mõnda kohta, kus saaks sellist lõbu korraldada?

parm. jäta mingi kontakt,sest siin ei lubata pikalt jahuda,korraldamisest. Mina ise lõunas. Koha leiab ikka.

Mul on lõunas mägirada. laup või pühap saaks kasutada. Seal on nii, et kui üles ebaõnnestub, ootame kevadet:-)

ma kahjuks põhjas!

Natuke fantaseerides nii umbes 10 aasta pärast võib arutada kas 20 või 21 sajandil ehitatud autoga talvel sõita? Ehk kas leidub juhte kes saab hakkama ilma abistavate "abimeesteta"?

Muudetud 27.02.12 22:55

See ei tõesta küll mitte midagi, aga lihtsalt huvitav juhus, mis juhtus täna, kui sattusin ühe teise inimese tagaveolise auto rooli. Hakkasin autot kitsal teel ringi keerama ja mitte kannapööret tehes vaid omast arust igati viisakalt, et ninaga valli lähedale, seejärel tagurpidi käik ja siis juba ongi ots ringi. Paraku oli tee lükatud lahti oluliselt kaugemale kui teetamm ja veel enne vallini jõudmist käis kolks ning esirattad olid õhus ning auto seisis karpide peal. Kuna lumelabidat seal autos polnud, katsusin klaasipühkimise harja varrega seal tee ääres lume paksust ja otsustasin sõita kogu auto teelt välja sinna madalasse, nii et tagarattad jäävad napilt teetammi servale. Seejärel paar korda edasi tagasi, et tekiks esirataste alla kõvem pind ja siis hooga teele tagasi. Mõnikord hämmastab ennastki, kui ulme olukordadest selliste autodega ilma välise abita välja võib tulla, kuna mu enda peamised talvesõidukogemused pärinevad siiski esiveolistelt.

Kel huvi vaadata tagaveoliste liikumist jääl-lumes võrrelduna mõningate esiveolistega, soovitan vaadata Uunikumide talverallide videosid youtubes, nüüd on olemas (ja tuleb pidevalt juurde) ka 2012 sündmuse omasid. Mind ausalt öeldes hämmastab kinnijäämiste ja teelt väljasõitjate suur hulk, aga samas ei maksa unustada, et seal on palju äsja load saanud inimesi ning katsetatakse oma võimete ja füüsikaseaduste piire, mitte ei üritata liigelda korralikult;)

Täna jälle hunnik tagaveolisi kraavis(Mersud).

Tricepsilt päris huvitav tähelepanek - kuna sõidan pidevalt neliveolisega ja korralik köis kohe istme taga vedelemas hädaliste sikutamiseks, siis ka mulle on hakanud silma see, et kui kraavis on esi- ja tagaveoliste omavaheline suhe enamvähem samas suurusjärgus, kui palju neid ka liikluses sõitmas on, siis kraavi satub tagaveolistest ülekaalukalt tõesti just 5-20a vanuseid C ja E mersusid. Olgugi liikluses tagaveolisi bemareid ja kaubikuid vähemalt sama palju, vbl isegi rohkem. Huvitav küll, miks just mersud? Mõningate eranditega (mida ei kohta just palju ka liikluses) pole mu enda suht tagasihoidliku mersu kogemuse põhjal nad ka nii hullud ja pole ka elektrooniliste abidega nende puhul just koonerdatud. Või ostab omale mersu pigem selline inimene, kes on rooli taga oma oskuste poolest paras ignorant? :D

W124 oli küll tõeline lehmake, jäta parem talveks lauta. Olles aastaid Voilvosid taltsutanud oli mersu proovimine küll paras võimlemise kogemus. Tuttav tahtis jäärajal siis minu Volvot 940 proovida ja küsis, et mis sa teed selleks, et külge ette saada. Mersuga samas joonistas igas kurvis sõõrikuid. Naastud olid mõlemal autol all seal juures.

Samas vanem mudel W123 on küll talvistes olude väga stabiilne ja ka läbivusel pole viga. Kahjuks on aeg oma töö teinud ja neid on liikluses väga vähe näha.

Siin ei ole midagi vaielda. Fakt on see, et esiveoline on talvel tagaveolisest kindlam. Eriti inimesele kes on algaja juht.

Matsu panevad ka 4 veolised:

http://www.youtube.com/watch?v=LjTH1eVEKbM&feature=relat
ed

Sõidad, esi, taga või 4 veolisega. Ei tasu tõmmelda liikluses nagu närvihaige. Sõida oma teed mõistliku kiirusega ja jõuad sihtpunkti ennast ning teisi vigastamata. Olgu milline vedu tahes.

Videos ju näha, et tagaveoline pill, või vähemasti ainult tagavedu sisse lülitatud.

ahsoo, kohe nii proffid siin. Mismoodi see siis näha oli? Kas esiveolisega poleks sama juhtunud, kui rooliga nii teha? Või tagaveolisega, või neliveolisega?
Kogemusest Kärsa jutule lisaks - täna sai oma BMW (5) sõidetud metsavahele, kus mõni rada sees ja külmaga saab kenasti läbi. Nagu kartsin, siis lumi oli sulama hakanud ja esimeses lohus olin ninapidi lumes, mootor vastu lund ning kinni (kui hoogu pole, siis tagavedu väga ei lähe :) Läksin välja, tõmbasin esiratta alt lume kätega ära, sama tagaratta alt ja korra edasi ning tagasi ja sain tagurpidi sama teed pidi välja (kergelt ülesmäge). Arvan, et esiveolisega oleks kaugemalt jõudnud, aga see, et nii lihtsalt välja sain (olin valmistunud pikemaks istumiseks), oli küll lahe. Viimase 5 aasta jooksul erinevaid tagavedusid(Sierra,3 BMW, Smart ja 5 BMW) omanud talvel ja päris kinni polegi kordagi nagu jäänud. Aga eile, kui mersud olid kraavis (ei näinud küll ühtegi), siis bemmiga sai ikka terve päeva nauditud. Selliset talvepäeva, kus terve linn on lume all (kõik tänacvad libedad) on heal juhul 2 korda aastas. Vaatasin et esiveolised küll ei nautinud ja enamus 4 veolistest pidin ka mööda minema. Ju siis nelivedu teeb oma tööd hästi kuiva asfaldiga :)

Sa parm oled küll ikka vähe mööda vend. Raudselt pole tegelikult endal autotki :D

sõitsin sinust ka mööda, et tusatsed ? :) Aga peale küsimust kadusid eksperdid ära, kellel endal on auto ja kes jube hästi aru saavad, mida mõni vedu libedaga/lobjakaga/jääga/ teeb?

Parm... selle jaoks on ESP ja õnneks vist ka kohustuslik mingist aastast alates uutel autodel!

Nõrgad :)
80 ndate keskel, kui sain tsikli iseseisvalt käima, sai sõidetud 3 aastat, aastaläbi, polnud naelu, ega piike. :) Jawale ei olnud ka rehve saada, mingi ärakulunud pastal oli all ja sai kõik sõidud sõidetud. Siin käib 3 aastat juba jama, et kumb ots veab :D:D:D Õppige oma autot tundma. Vahet pole, kumb otsa veab, kui ei oska on hang nagunii teepeal ees :D

Väga õige jutt. Oma ESP võid naisele osta, OLE MEES :) Varsti oleme kõik ära kängunud ja peast soojaks läinud kõigi nende ESP ja muude abide tõttu. Olemegi varsti abitud!

Ometi on ka meeste hääli kuulda!
Muidu eided vaid vaidlevad!

parm, kas selles olukorras poleks ESP elu päästnud? Mida sa mölised?

ma ei tea, kuidas teietele, aga mulle sobib esivedu küll. nööri pole veel vaja läind, labidaga hakkama saand. aga üks eelis on esiveol kohe kindlasti. nimelt, libedalt kõrvalteelt väljasõidul haakuvad vedavad rattad enne pidava pinnaga, kui tagaveolisel ja see on teinekord eluliselt vajalik eelis.

Rein000
Respekt. Olen ka nagi iga asjaga sõitnud ja pole ükski sõit sõitmata jäänud. Siin aga jahutakse juba kahekümnendat lehekülge. Sealtmaalt siis meie inimeste sõiduoskus.
R.K. tähelepanek täiesti õige.

audi - selles olukorras poleks mul elu sees auto libisema läinudki. Ja veel 2 korda ka, algul oma suunas pihta ja siis teise suunda minema. Sõidad oma ESP ja aitab korra, aitab 2, aga üks kord on pisike ploki viga ja lõpetad veel hullemini kui see Navara, sest SA EI OSKA midagi enam teha. Mandumine ja igasuguste abide pealekasv ainult suurendab ignorantsust. Krt küll, inimesed ei oska teel olles tuledeta autole tulesidki vilgutada! Ehk varsti oskab ESP+ seda teha?! Kui tahad olla oskamatu ja silmaklappidega, sõida rongi/bussiga!

Aga seal videos tuleb hästi välja, mis juhtub tagaveolisega (antud juhul siis neliveolisega, millel esivedu välja lülitatud), millel on automaatkast (puudub võimalus mootoriga pidurdamiseks) ja juht suure ähmiga piduri asemel gaasi vajutab. Sarnaseid ajuvabasid avariisid leiab youtubest hulgim, kus juht pedaalid segi ajab. Olgem ausad, sellisel praktiliselt sirgel teel piisavalt võimsa automaatkastiga autoga gaas põhja vajutades on tagavedu kindlasti ohtlikum esiveost. ESPist oleks kah kindlasti kasu olnud. Aga pedaale ei aja segi mitte algaja või kogenematu juht, vaid ikka päris loll inimene, kes ei peaks lubasid üldse omama.

Sain nüüd lõpuks kätte ka selle talve tagaveolise kogemuse - sõitsin paari viimase päevaga ca 1000km Eesti teedel, kusjuures eranditult väiksematel (libedatel) teedel, kuna suurtele polnud lihtsalt asja. Saatuse tahtel osutus aga autoks, mille roolis olin, vana Toyota Hiace:)) Auto koorem oli paarkümmend kg otse esiistmete seljatoe taga ja autos olin üksi. Ehk siis midagi hullemat on juhitavuse poolest vast raske ette kujutada, kus lisaks mootorile ka juht esisillast eespool istub. Lugedes seda teemat, jääb mulje, et sain hakkama millegi ilmvõimatuga, kuigi enda arvates ma lausa puhkasin seal roolitaga ja ainsateks teguriteks, mis uinumast hoidsid, olid jalus koperdavad väikeautod ja 57kW diisli möirgamine:))

ususõda jätkub:))))

....ja targem ei anna järele:)))

to: parm

Kus kohas ma ütlesin, et sinul oleks ESPd vaja? Jutt käis ju sellest videost ja julgen välja visata sellise numbri nagu 95%, see oleks siis inimeste hulk, keda ESP päästaks, kes ei ole väga heade sõiduoskustega. Ma olen kindel parm, et ka sina eksid tihemini, kui elektroonika, täiesti kindel olen ja lisaks sellele ei ole sina võimeline pidurdama nii nagu ESP. Millest muidu järeldate, et videos ei ole 4WD? Kas olete sõitnud ja teate, et see ei ole tugevalt ülejuhitavusele kalduv 4WD. Minu coupe on küll tore saba liputaja, tagaots lihtsalt nii kerge vist:)

Nelivedusena oleks see diagonaal libisemine liikumis suunas olnud väiksema nurgaga ja pikem, kui arvestada maanteekiirust. Kui jõuga külge ette ajades neliveolisel kurvides, siis ta sellist lipalopaolekut ei tekita. Ma ei mäleta hetkel Navara veoskeemi, kuid on võimalik, et 4x4 on sisselülitatuna vahekastist mitteläbilibisev ehk lukustatud keskdiferentsiaaliga ja seda tohib kasutada ainult läbilibiseva pinnase korral. Mitsu kastikatel oli osadel küll kiire 4wd võimalus mittelukustatud keskdiffriga, siis kiire 4wd lukustaud keskdiffriga ja siis aeglane lukustaudkeskdiferentsiaaliga.
Noorena oli paar aastat Mosse pirukas, kastiga. Polnud teed ja kohta, kus poleks kaäinud. Sisse jäädes puhastasid rataste tagused ära ja lükkasid, tõmbasid, sikutasid ja sai ikka kuidagi liikvele, vahest oli vaja tagastangest sikutades ,käik sees tagurpidi kaapival autol ots ka ringi keerata, kui väga libe oli, lohises ilusasti järgi. Pidi ainult vaatama, et juhul kui haagib, et siis isea autoalla ei jääks.
Ihahaaga oli sõidumeetreid vähe, kuid see oli oluliselt hullem, kui transit. Aga vana vene ERAZ oli ikka üleprahi spinnitaja, oli ju küll vana RAF i kloon, kui ei tea, miks see juhi kiusamiseks valmis oli ehitatud. Väga lahe oli vana kandilise kerega VW LT 28. Sellel oli esimene käik väga aeglane ja sai alati niimoodi liikuma, et tagaratast ringi ei lasknud, teosammul, aga kindlalt rühkis edasi. Nagu Pobeda, või GAZ 51. Tänapäeval ongi gaasid elektriga ja käigukastid automaatsed. Puutud pedaali ja ei lähe ei lähe ja kui haagib, siis "hüppab". Elektrilise pedaaliga autol sa mitte ei tunneta gaasi, vaid pedaali tagasitõmbe vedru jäikust. Sellised mitte mingit tunnetust ja teega tagasi sidet andvad autot on juba ise ohtlikumad, kui vanad karbid, millega momentaalselt tundsid ära tee olude muutumise. Tänapäevases autos, lisaks välis temperatuurile jälgin teel lumetuisu ja vee käitumist. Kui ikka teisel sabas sõites enam järsku ei pea kojamehi kasutama ja hoopis udupeen lumeke jookseb mööda teed, on sulaselge, et jää on tekkinud. Vana aja auto oleks kohe rooli "kergeks" lasknud, mida enam tönapöeva autod ei tee. Polegi 90-100 km tunnis rohkemat tarvis, kui juht kohendab ennast roolitaga, sellest tekib pisike vasakule paremale rooli liigutus sisse ja panebki auto kuskile poole minema, isegi enne ESP sekkumist jõuab saatuslik nõks ära käia ja haarduvuse puudumine ja inerts lennutavad massina juba omasoodu minema. Seal siis veel ehmatus, sellele järgnev rapsamine üldisletl ka vale käitumine pedaalimisel ja läinud ongi.
Pole mõtet vaielda, ühel ja teisel on omad eelised ja puudused, väga erinevad on nii nina, kui päraveoliste masinate hulgas olevaid isendeid. Kui tulid esimesed 08 sad, siis vanakooli rallimehed ei saanud nendeag kuigi hakkama. Iga asi on õpitav, aga selleks peab omama esmalt tahet õppida ja elementaarsed asjad selgeks teha. Alustades oma autos olevatest nuppudest ja kliimaseade paneelist ;) Kui sisemust juba valdad, tuleks hakata mõtlema juba selle auto ohjamise õppimisele.

Vaadake aga kui proffesionaalselt kaubikujuht olukorrast välja tuli.Talle löödi küll tagumine ots külglibisemisse,aga rahustas ikkagi masina maha.See kaubik vist tagaveoline,mingi Gazel vist.Või oli transit.

Veidi valesti läks linkidega aga ei taha ette kujutadagi mis oleks võinud juhtuda kui veokijuht oleks põnnama löönud ja pidureid tallama hakanud.


http://www.youtube.com/watch?v=XNhT6nWlKSc&feature=relat
ed

http://www.youtube.com/watch?v=mqDvXV7Lh64

kui seda Navara videot mitu korda vaadata, siis jääb täitsa mulje, et ta tahtiski külge ette ajada :) Läks käest ära! Juht teeb rooliga 2 liigutust valli peal(kuigi seda pole ju ollagi). Eks ta vist läks Scandinavian Flicki peale välja, aga möödumine ei tulnud päris plaanipäraselt välja! :)

Ok. sai isegi 80 ndate lõpus jawa ning soolo dnepr-mt9 -ga talv läbi koolis käidud, ja krossi sõidetud.Zigulli,GAS 53-ga,aga jäärada väsimuseni lihvida,sest iga sovhoos alati ajas paar rada kuhugi, bensiinile ju ka mõtlema ei pidanud. Samas millal need talverehvid veel liikuma hakkasid jne. Muidugi talved olid rohkem talve moodi,ning külmaga haakus ziguli originaal uus rehv, ju super hästi,väga tiheda lamelli tõttu muidugi.Tagaveolistega sai kõik tali ekstreemsused ära proovitud,polnud nagu kunagi probleemi,lihtsalt pidid rohkem kaalutlema kuhu sõita ja kuidas sõita. Aga esivedu praegu lihtsalt mugavam.

to: gp.aga kas see nädalavahetus mis tulekul,saaks seal mägiteel turnida? Ja miks kevadet peaks ootama? et nagu omaljõul pole lootust, kui "metsa" läheb. Kus veits täpsemalt asud? Mul vintsiga traktor garaazis,et nagu poleks probleemi.

Lumega on nüüd nadi ja kõva jää ka all.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/meremael-jai-v
iis-autot-oosel-maekallakule-kinni.d?id=64020671

Kas käisite juba testimas?

Veel üks huvitav video vahelduseks:
http://www.youtube.com/watch?v=Zu5XUbig5G0&feature=playe
r_embedded

Mõnusalt vedas vennal. auto jäi ka päris terveks. Kuigi pole just teema kohane video. Aga pühapäeval keegi tagaveoline viitsib end välja ajada?

Autol tuleb amorte ka vahetada!

Päris pull video.Vend hakkas oma ritta tagasi liiga järsult pidurdades ja samal ajal ka järsult keerates tulema ,sabaosa läks kergeks ja viskaski külje ette.
Ilmselt läks kolonnist mööda pressides kiirus veits suureks ja üritas kiiresti oma ritta saada.

http://www.youtube.com/watch?v=HxNvQ8nDOu4&feature=relat
ed
Midagi ka tagaveolistest analoogses olukorras.

Pole küll talve video, aga ikkagi tore vaadata:)
Ja kes nüüd öelda tahab, et sapakal ju mootor taga, siis paljudel tagaveolistel kaalub ainüksi bensiinipaak juba rohkem kui sapaka mootor. Tegelikult põhjus, miks seda videot siin välja pakun, on ebatasased mäkketõusud, mis panevad paratamatult igasuguse auto nina vähem või rohkem hüppama. Esiveolisel kaotavad vedavad rattad siis lihtsalt teepinnaga kontakti ning auto jääb seisma, tagaveolise kiirus sellest aga ei muutu, kui vahepeal üks esiratas õhus on. Vahet pole, kas see toimub lumes, jääl, liivas, kruusal või poris, see paistab hästi välja ka siit videost.
http://ekabu.ru/video/53932-video.html

Kas keegi on kusagil testimas käinud või jäi ka sel aastal kõik kõvatamise tasemele? Koht, kuhu ise kutsusin, on vähemalt sõidetud läbi väga suure hulga autode poolt, youtube on täis videosid samadest kohtadest, kuhu igaüks ka ise võis ja võib veel praegugi proovima minna - kas keegi viitsis käia ja neid videosid ka siin jagada julgeb?

Mõni aeg tagasi oli (vist Kuku) raadios saade koos rallisõitjatega. Muuhulgas tuli lühidalt jutuks ka esiveo-tagaveo-neliveo teema ning uuriti rallisõitjate kogemusi ühelt veoskeemilt teisele üle minnes. Üks meestest käis välja päris huvitava mõtte, et nimelt tulevad tagaveo eelised välja eelkõige kiiretel radadel, aga kuna enamus sõidab juba praegu esiveolistega, siis põnevuse tekitamise huvides tehaksegi juba ammu pigem aeglaseid radasid, kus tagaveol on raske konkurentsi pakkuda ja nii jääb neid tagaveolisi veel vähemaks ning paljud ei õpigi kiireid radasid korralikult sõitma. Keegi teine seal stuudios oli kah selle jutuga kohe nõus. Kõlas nagu vandenõu:D

Selle teema kontekstis (läbivus lumehanges) ei tõesta küll midagi, aga lihtsalt huvitav fakt proffidelt, mida ise hästi kommenteeridagi ei oska, kuna võistluskogemused on peaaegu kõik vaid esiveolistega ega ole selle pilguga osanudki neid ise võrreldagi. See raadiojutt kehtivat nende sõnul ka kruusateedel korraldatavatel kiiruskatsetel. Võibolla kogenumad rallihuvilised võtavad vaevaks kommenteerida... hiljemalt siis, kui lumi jälle maas ning teema taas aktuaalne:)

lugesin seda huvitavat teemat(tõsiselt) ja sain ise ka kogemuse,nimelt mul esiveoline ja libedaga sunnik kohalt startides hakkab hüppama...tagaveol mida sain ka korra proovida käis kets lihtsalt ringi.. ja lumi tulemas.

Mis mõttes hüppama? Miskit pole siis korras, amordika puksid, või amordid ise. Mossel ka tagasilt prõmmis kohalt startides. Peale KONI amortide paigaldust läheb kohe liikvele.

Et siis see talv ja ka mitmed järgmised tõenäoliselt mööduvad nelikveolise ja tagaveolise roolis, õnneks on tagaveolisel sõitmist hõlbustav elektroonika peal, muidu 180kW ja aut kast ei ole lihtne kombinatsioon, Nokiani naast ka alla muidugi. Eks näis.

ameerika buss peaks end igast hangest välja vedama sest suur ja raske mootor ees. pole nelivedu vajagi.tagavedu loomulikult istub seal ja jääbki istuma.

milline ameerika buss see esiveoline on?

No tavaline dodge näiteks juba.mida raskem esiots seda parem.

no buss on ikka van, mitte caravan

suvistes oludes puhta asfalti peal väga võimas tagaveoline auto on loomulikult otsekiirendusel, esiveost üle.
Kuid see on ka üks väheseid tagaveo eeliseid ja see ei avaldu talvel, talvel on tagaveoga peamiselt vaid häda.

Pealegi, need võimsad tagaveod lähevad ka asfalti peal kiirendades palju kergemini käest, kui võimsad esiveolised, lihtsalt esiveoline ei suuda nii hästi kiirendada, kui tagaveoline, kuid võimas tagaveoline, mis võimaldab paremat kiirendust, vajab ka vastavat juhti selleks, ehk siis ikkagi on jällegi oskusi vaja.
Point siis selles, et esiots ju tõuseb kiirendades.

Kuid talvel nii võimsate kiirendustega tegemist ei ole.

Kuid mind ikka hämmastab, kuidas siin teemas võidakse vastu vaielda, mitte ei võida tunnistada, tagaveo suuri puudusi talvel, mis on täiesti ilmselged.

Oleks mul finantsi kõvasti üle, teeksin ma tagaveo ja esiveo testi libedaga kuskil kurvis ära ja tõestaks, et tagavedu läheb seal enne käest, kui esivedu.
Samuti teeks ära järsu manöövri testi libedal, kus ilmselgelt tõestaks, et tagavedi läheb seal enne käest, kui esivedu.
Ühtlasti testiks siis ära ka liiga suure gaasi vajutamise sirgel ja näitaks, kuidas tagavedu lendab käest, esiveoga ei juhtu suurt midagi ja juhitavus taastub siduri vajutamisega mõnel juhul ka gaasi tagasi laskmisega.
Kuid tagavedu enam pelgalt gaasi tagasi laskmisest oma juhitavust ei taasta ja tuleb väga kiirelt ja väga õigesti ka rooliga võimelda, et ta jälle otseks saada.

Kuid samas oleks see test ilmselt mõttetu, kuna hr Kärss ja muud säärased vaidleks ilmselt vastu ka nende testide näol.

Eriti, kui meenutada seda, kuidas vaieldi vastu isegi Tiff Needellile, kui tõin välja ta video, kus ta ütles, et esiveo juhitavuse taastamine on lihtsam, kui tagaveol.
Ühtlasi oli ka tema videos näha, kuidas esivedu läheb palju rahulikumalt käest, kui tagavedu.
Eks seda ole ka ise tuntud.
Jäeti ka arvestamata asjaolu, et Tiff Needell sõidab kordades paremini, kui meie kõik siin kokku.

Muideks võttis ka BMW lõpuks nõuks taas esiveoline auto luua, mis on temast väga tark mõte.
Ei oska öelda, kas ta põhjamaadega arvestas, aga igaljuhul põhjamaadesse see sobib hästi.

Toon ka taaskord välja asjaolu, et musta jää tekkega ja üldse esimeste libedate tulekutega on millegipärast tagaveolised autod esimestena kraavis.
Arvestades sealjuures asjaolusid,et tagaveolisi autosid on kõvasti vähem, kui esiveolisi.
Näiteks auto24-s on müügis 2801 tagaveolist sõiduautot ja 10083 esiveolist.
Ehk siis kõigest 27,77% sõiduautodest on tagaveolised auto24 järgi.
Ehk siis, sellest väiksest % hoolimata leiavad millegipärast väga paljud tagaveolised ennast libedaga kraavist.
Ja kui võtta kokku autod, mis on libedaga kraavi läinud, siis tagaveoliste % on seal kindlasti kõrgem, kui 27,77% võrreldes esiveolistega.
Mis tõestab ehedalt, tagaveoliste puudujääke libedaga võrreldes esiveolistega.

Ühtlasi võtame veel arvesse asjaolu, et kõige kõige suuremate aasta läbisõitudega on just esiveolised autod, samuti eelistatakse tihti ökonoomsemaid autosid, kui on vaja palju sõita, mis on samuti esiveolised.
Ehk siis, kui arvestada seda, et esiveolisi autosid on liikluses rohkem ja nende aasta läbisõit on suurem, siis tõuseb kraavi lennanud tagaveoliste % veelgi, nii nende arvutukse kui väiksema läbisõidu näol aastas.

Uusi tagaveolisi autosid kaugele tööl käimiseks ja üldse palju sõitmiseks ostetakse väga vähe.

Muudetud 24.10.12 20:30

ses suhtes et 08 on vaieldamatult parem talvel sõitmiseks kui 07, meie siin elame aga aastas 2012 ja autod on sissepritsemootori ning veojõukontrollidega varustet.

solksolk jällegi pakub faktidena üldistusi oma väiksest maailmast, "kraavilennanud masinate protsent" ja muu külateadusest tulenev informatsioon.

Minu arust on kogu pika arutelu käigus välja jäetud paar üliolulist aspekti:

1) Veojõuga esile kutsutud auto reaktsioonid ja šassiiseadistusest tingitud käitumiskarakteristika on kaks eri asja. Üritan seda võimalikult lihtsalt seletada:
Kui veorattad kaotavad teepinnaga kontakti ja hakkavad läbi libisema, tingib see esirattaveolistel autodel ala- ja tagarattaveolistel autodel ülejuhitavuse. Need on veojõuga esile kutsutud reaktsioonid, täpselt nagu näiteks see, kui külglibisemises esiveoline gaasiga "otseks tõmmatakse" või kui tagaveoline käikpidurdusega kurvi sisse pöörama pannakse.
Šassiiseadistusest tingitud käitumiskarakteristika on tunduvalt komplekssem ja keerulisemini selgitatav nähe. Selle mõistmiseks võib ette kujutada, kuidas auto siseneb kurvi sellise libisemisega, mis ei ole tingitud veorataste puksimisest, vaid masina inertsist. Olenevalt sellest, kumb ots ja kui palju libiseb, võib teha järeldusi selle kohta, kas auto šassiiseadistus on ala- või ülejuhitav või hoopis neutraalne.
Rusikareegel on, et tänapäeval seadistatakse autode šassiid "hariliku pesupulbri" sõiduoskust silmas pidades turvalisuse mõttes alajuhitavateks. Sportlikuma suunitlusega autode puhul - ja ma ei mõtle siinkohal nn fa-fa sõiduriistu, vaid päriselt sportlikke neljarattalisi - on pilt teine. Tagaveoliste puhul on võimalik šassii tendents alajuhitavusele teatud maani säilitada, sest seda kompenseerib võimalus gaasi lisamisega ülejuhitavust tekitada, esiveoliste puhul peab šassii aga rohkem "puusadel käia" lubama, et juhil oleks paremad võimalused alajuhitavuse vastu tegutseda.

2) Juhitavus ja stabiilsus ei ole üks ja sama asi. Taaskord lihte näide: Suzuki Swift võib jäärajal võrdsetes tingimustes näiteks Passatile vabalt tuule alla teha, sest on palju kergem ja kompaktsem, aga vähemasti sama tõenäoliselt on talvist maanteed viimasega oluliselt mugavam läbida, sest on palju raskem ja suurem. Rajal tuleb kiire ülekandega rool, kiire üleminek ala- ja ülejuhitavuse vahel jms kasuks, tee peal lisab aga pigem närvilisust.

Põhjus, miks see kõik on minu arust oluline, seisneb selles, et kogu vaidlus paremuse üle tundub taanduvat ühele lihtsale küsimusele: viskab külje ette või mitte? Ühe osa vaidlejate arusaam näib olevat, et mida vähem auto piirolukordades sabaosaga libiseda tahab, seda parema juhitavusega, turvalisem jne masin on.
Ma ei hakka kellegi tõde enda omast kehvemaks tembeldama, küll aga juhin tähelepanu asjaolule, et sisuliselt seatakse end sellise postulaadiga kõige algajalikema juhtidega ühele pulgale. Nende jaoks on tõepoolest kõige parem ja lollikindlam, kui auto libisema minnes seda võimalikult palju esiosaga teeb. Olgu või üleüldine pidamisvõime selle võrra kehvem. Kuid kas end autosõbraks pidav kontingent peaks ikka ses osas samasugune kehvik olema?

Uru,
tüüp, kes naudib oma vana "kolmesajast"

Kõik võmsad tagaveolised omavad viimased 15-20a juba veojõukontrolli ja viimased 10-15a stabiilsuskontrolli, igasugu arutelud teelt lendamisest gaasi vajutamisel on seega mõtetud, sest nii vanu tagaveolisi on väga vähe järgi ja kedagi ei huvita nende omadused enam. Teema postitati algselt hanges möllamise kohta. Mul on kogemusi, et minu Lexus GS300 on hanges saamatum, kui sama aja audi a4, võibolla tuleb erinevus massist, ei tea. Samas kuival/märjal asfaldil kiirendades ja ringi pöörates ja mõned olukorrad veel, tuleb ilmsiks tagaveo eelis. Näiteks kuival asfaldil 180kw aut kastiga esivelisega saaks korralikult rehvi põletada, tagaveolisega aga lähed suht koht kärata lihtsalt minema, libefdaga muidugi kiirendus võime palju väiksem, ei toimu märkimisväärset tagaotsa maha surumist ja pole erilist vahet, kas esi- või tagavedu.

" ...Ühe osa vaidlejate arusaam näib olevat, et mida vähem auto piirolukordades sabaosaga libiseda tahab, seda parema juhitavusega, turvalisem jne masin on...."

ja kui kurvis on puu mille otsa sa oma autoga libised, siis kumb on turvalisem: 1. sõita külg ees vastu puud või 2. sõita auto nina ees puusse?

neile kes ise mõelda ei oska ütlen ka vastuse: variant nr 2 on turvalisem

#Oleks mul finantsi kõvasti üle, teeksin ma tagaveo ja esiveo testi libedaga kuskil
#kurvis ära ja tõestaks, et tagavedu läheb seal enne käest, kui esivedu.

Kui palju kulub kütust esi ja tagaveolisega ühe kurvi läbimiseks? Jäta hommikul Statoilist üks kohv ostmata ja saad teha selle raha eest kohe 4-5 testi.

Teine moment - mis vahet sel on, kumb läheb enne või pärast. Turvalisuse seisukohast on oluline, et:
- see juhtuks võimalikult väikesel kiirusel
- nende kiiruste vahe, mis "hoiatab" juhti ja mil õige käitumine võimaldab mitte kraavi sõita, oleks võimalikult suur
- juhi esmane reaktsioon (tõstab jala gaasilt) ei muudaks juhitavuse taastamist keerulisemaks.

Kumma veoskeemi käitumine on paremini ettearvatav?

Seda, et Sa ei tunneta absoluutselt autosid, ei ole mõtet tõestama hakata, Sa oled seda kinnitanud siin teemas juba mustmiljon korda (lambist saba liputamised, juhitavuse kaotamised jms, mida kellelgi teisel ei juhtu mitte ühegi veoskeemiga, sageli mitte kordagi elu jooksul).

# Ühtlasti testiks siis ära ka liiga suure gaasi vajutamise sirgel ja näitaks,
# kuidas tagavedu lendab käest, esiveoga ei juhtu suurt midagi ja
# juhitavus taastub siduri vajutamisega mõnel juhul ka gaasi tagasi laskmisega.

Ise teed liikluses nii või mida Sa sellega tõestada üritad? See on umbes sama, nagu tõestada, et kui vajutada kohalt minnes gaas põhja, siis käib ratas ringi või kui sõita vastu puud, siis läheb auto mõlki. MITTE KEEGI ei tegele ju selliste lollustega või kui tegeleb, siis teab nagunii tulemust ette (või süüdimatu inimese puhul oleks selle invaliidi sotsiaalhooldaja ülesanne teha ettepanek vastavale ametkonnale juhtimisõiguse äravõtmiseks).

PS: mul on selleks talveks ostetud üksi ringikärutamiseks väga kerge esiveoline "sportauto". Perega liikumiseks on mõistagi suur pereauto ning esivedu täielikult välistatud veoskeem, sest ma ei taha ise sõita ega lase ka naist sellise auto rooli, millel talvel on vedavad rattad sisuliselt koormamata (esisillast tagapool asuv mootor, mis kaalub kõigest ühe inimese jagu, ei koorma sisuliselt midagi).

oeh, ligi 2000 postitust ja ikka pole selgeks saadud milline on parem. lohutan end sellega, et siin ei saagi kunagi saama sellele vastust.

Irw, tõin vist väga kehva näite, kuna linn on täna täis idioote, kes seisavad ristmikul, kummid uluvad all ja pöörded on põhjas. hakkas silma ka suur hulk neid, kes vajutavad sõidu peal oma suvekummidega pöörded põhja - mõni liputab vaid saba, aga päris paljud panid äärekivisse ja sinna nad jäidki. täna on suvekummidega päris lõbus :)

to: k2rsss

Huvitav, ei näinud ühtegi sellist. Kus kurat sa sõidad?

Ma ei osta statoilist kohvi, aga testi tegemiseks oleks mul ikkagi finantsi vaja.
Sest, tuleks osta kaks ühe veljemõõduga autot, seejärel tuleks osta rehvid, seejärel tuleks teostada test.
Test ise oleks kõige odavam, aga autod ja rehvid maksavad.
Testiks sobiks hästi näiteks Ford Escort midagi ja Ford Sierra, sest neil on mõlemal täpselt samad veljed ja lihtne oleks neid siis ringi tõsta.
Escorti asemel saaks kasutada vist ka esimese põlvkonna Mondeot.

Või siis kallim variant osta BMW 5 seeria E34 ja Audi 100/A6, see vanem siis.
Muidugi ma pean mainima, et tagavedu, millega oli talvel täitsa hea liigelda oli 2,3 diisel sierra 49kw, see oli hea lahja uimane mootor, mille tagaotsa libisemised olid leebemad ja kergemini kontrollitavad.
Eks all oli korralik naelrehv kah, mis muutis palju.
Kuid BMW paraku nii rahulik ei ole.



Paraku läheks see test maksma ka hiljem autod ja rehvid maha müües mingi 200-300 eurot kindlasti vähemalt.
Kuid sellist raha mul sellise asja peale kulutada pole.



see gaasivajutamise teem aoli sellepärast välja toodud, kuna väga libeda teega tekib liigne gaasivajutamine väga kergelt.
Kuid natukenegi liigne gaasi vajutamine kutsub esile veoratate libisemise, kasvõi kerge, aga kergest libisemisest piisab, et tagaveol ka sirge peal külg ette visata, sealjuures esivedu ei tee suurt midagi, jõuad seda märgata ja gaasi tagasi lasta.


Minu teada liikleb meil veel üsna palju tagaveolisi autosid, millel pole veojõukontrollid, sierrad, scorpad, bmw-d, mercedes jne.
libeda jaoks ei pea üldsegi võimas tagavedu olema piisab bmw 518-st et see väga kergelt käest läheks.

Mulle tundub, et siin teemas on lihtsalt paar tagaveofänni, kes vist ei oska esiveoga sõita, et tagavedu kiidavad.
Ise ma ka kunagi sõimasin esivedu, kuni sõitsin sellega ühe talve, enam tagavedu talveks ei taha.

Ja huvitav on see, et olen rääkinud paljude kogenud juhtidega, kes saavad tagaveoga kenasti talvel hakkama, aga nad kinnitavad, et esivedu on kõvasti parem tagaveost talvel libedaga.
Ja tegelikult on see hea tähelepanek, et kas sa sõidad libedaga puusse esiotsaga või küljega, ilmselgelt on esiotsaga see turvalisem, kui küljega.
Seda loomulikult tingimusel,et kiirused, millega sa puusse jõuad on sarnased.

veel lisaks, et veojõukontroll ei aita siiski füüsika vastu ja füüsikaliselt on vedav sild ikkagi natuke libedam ja piir, millal auto tagaots libisema hakkab või siis esiots on esiveol ikkagi kaugemal, kui tagaveol.
Enamike juhtide jaoks on oluline see, et auto hakkaks võimalikult hilja saba liputama.

Muudetud 26.10.12 16:59

Mul on olnud 19 aasta jooksul 30+ autot. Neist tagaveolised 8.

Mina tagaveolist omale ei osta enam kunagi just meie talve pärast. Samuti ei taha ma enam "maastureid" linnavahel liiklemiseks.

Talvel on küll nelikveolisega hea kuid kõik sõidud saan teha ära ka madalama autoga ja mis kuradi pärast ma pean maksma sellise küttekulu eest! Suur (kindlasti keskklass), esiveoline ja ökonoomne auto on minu lemmik sõiduriist aja jooksul välja kujunenud. Kui ikka sõidad luksuslikult ja turvaliselt ning väikse rahaga Tallinna ja Tartu vahet ning ülejäänud raha võin kõrvale panna mõne soojamaa reisi jaoks või koju uue suure teleka ostuks siis valikuvariandid jäävad ikka sinna mis pakub kindlat, mugavamat ja ökonoomsemat kulgemist.

Sõjaajal või kuskil peldikus elades kindlasti nelikveoline maastur. Aga kui mul on aastas 1 või 2 päeva kus pean lumes sõiduautoga möllama siis see ei tasu ära, et plekin kütusekulu eest üle 2x rohkem mis teeb aastas üle 1200 euro + kallimad hooldused.

Tagaveolist ma tõenäoliselt enam kunagi talveperioodiks ei osta. Kui siis ainult soodsalt ja edasimüügiks. Naisel näiteks ma ei lase ükski talv tagaveolisega sõita sest ta jääb kinni kui läheb majade vahel paksu lume sisse kus all on jää. Ja kinni olen ka ma lumelopas ise ka jäänud ainult tagaveolistega. Üsna mõttetutes kohtades kus esiveolisega oleks kindlasti välja keerutanud. Samuti on mul 19 aasta jooksul elus üks teelt väljasõit. Ja jällegi tagaveolisega. Kas oli ühes tagarehvis rõhk väiksem või muster kehvem aga tagumiku ta mul 90km/h risti keerutas. Tee oli nii libe, et kui rooli tagasi keerutasin viskas jälle risti teisele poole ja nii ma lasin kuni auto vastu tuli ja pidurit vajutasin mille tulemusel kohe minu auto teelt kadus. Võimalik, et oleks tookord teele jäänud kuid ma ei riskinud vastutuleva autoga. Oleks ta pidurdanud aga sõitis edasi nagu mingi robot ja vaatasin, et kokkupõrke vältimiseks pean auto seisma saama koheselt.

Tagaveoline on esiveolisest tunduvalt kehvem kuna esiveolisel on raskus vedaval sillal ja naelad saavad tungida paremini jäässe. Siis tagaveolisel on tagumik kergem ning selleks, et normaalselt saaks mõnel pool liigelda peaks liivakotte loopima taha!

#Huvitav, ei näinud ühtegi sellist. Kus kurat sa sõidad?

Tallinnas. Täiesti tüüpiline pilt täna, fooris süttib roheline, tüüp vajutab gaasi põhja, esirattad kraabivad ja suudab liikuda terve fooritsükli jooksul edasi umbes meetri. Järgmise tsükli ajal teise meetri. Kolmanda ajal jõuab ristmikule välja ja sõidab selle umbe, aga siis saab jalust ära. Järgmised mitu tsüklit ühtegi idiooti ette ei satu, kuid varsti algab see kõik jälle uuesti. Sellise vigastusega inimese peale ei oska isegi mitte vihastada, kuid tekib küsimus, kuidas sellised küll load omale on saanud. Suvel vist:)

#Testiks sobiks hästi näiteks Ford Escort midagi ja Ford Sierra

Ma soovitaks testimiseks pigem VW Sciroccot ja VW Põrnikat, kuna need on praeguseks liikluses veel haruldasemad ja siis on veel raskem tulla teistel pärast Su tulemusi ümber lükkama.


#Enamike juhtide jaoks on oluline see, et auto hakkaks võimalikult hilja saba liputama

Mõtle natuke, mida Sa praegu kirjutasid. See, kui auto hakkab liputama saba suht HILJA, tähendabki seda, et juht ei tunneta libedust ja sõidab kiiremini, kui füüsikaseadused lubaks. Mida väiksema kiiruse peal auto libedusest märku annab, seda turvalisem, sest sõita saab nende mõlemaga seal ikka ühe kiirusega, lihtsalt ühega tead ja oskad arvetada libedusega, teisega sõidad õndsas teadmatuses kiiremini kui tohiks. Ja kui tekib midagi ootamatut, siis kiiremini sõitja muutubki sisuliselt reisijaks rooli taga.

#Kuid natukenegi liigne gaasi vajutamine kutsub esile veoratate libisemise, kasvõi
#kerge, aga kergest libisemisest piisab, et tagaveol ka sirge peal külg ette visata,
#sealjuures esivedu ei tee suurt midagi, jõuad seda märgata ja gaasi tagasi lasta.

Mis point on sellisel demagoogitsemisel? Sa muudad ju tingimusi, et tagaveolisel hoitaks nagu tuimalt gaasi kogu aeg põhjas ja esiveolisel hakkab korraks libisema, seejärel märkad ja lased gaasi tagasi ja sellepärast ei juhtugi midagi!!! Teeme nii, et järgmine kord katsu märgata libedust ka tagaveolisega ja lase gaasi natuke maha ja Sul ei teki elus enam kordagi olukorda, et külge ette veaks. Nagu ei teki enamikel inimestel.

Kui räägid tagaveost, siis katsu omandada kogemusi ka millegi muuga kui Sierra ja e34 sugused reliktid. Ja kuna e34 liikluses on vähemalt enamus äravajunud vedrustusega ja lääpas ratastega, siis kahtlen tõsiselt, kas Sinu autol vedrustuse geomeetria üldse paigas oli. Sealt tasub vast hakata otsima ka põhjuseid, miks see teistest kehvemini libedal käitus.

#Naisel näiteks ma ei lase ükski talv tagaveolisega sõita sest ta jääb kinni

Kas ta kuulub kah nende hulka, kes vajutavad sellises olukorras gaasi põhja ja üritavad sel viisil rataste alt jääd ära sulatada? Millegipärast näeb neid kinnijääjaid ainult sellise käitumisega, kuid normaalselt autot kasutavatel inimestel probleeme ei teki.

Teine nüanss, et õpeta ometi naine ükskord sõitma kõigi kolme veoskeemiga, lase tal proovida jäärajal 100+ kiirusega juhitavust kaotada ja tagasi tuua ja lase tal endal seejärel auto valida, mitte ära suru oma tahtmist peale. Minu naise, õe ja ema valik on just tagavedu, olgugi et ise sõidan esiveoga. Ja pole nad väga paljude aastate jooksul kõrvalist abi vajanud, isegi mitte labidat (või liivakotte) autosse. Usu mind, ma oskaks tuua kah näiteks mõne mehe või naise, kes ei anna endale eriti aru, mida ta rooli taga teeb ja on hädas igasuguse veoskeemiga.

#Tagaveoline on esiveolisest tunduvalt kehvem kuna esiveolisel on raskus vedaval sillal
#ja naelad saavad tungida paremini jäässe. Siis tagaveolisel on tagumik kergem ning
#selleks, et normaalselt saaks mõnel pool liigelda peaks liivakotte loopima taha!

Mis point on pidevalt toita seda müüti, et tagaveolise vedavatel ratastel on vähem raskust kui esiveolise omadel? Mootor kaalub ca sama palju kui kütusepaak, kuid iga auto mootor on esisillast pigem tagapool, samal ajal peaaegu kõigi autode kütusepaagid on tagasillast tagapool. Ja räägime ikka normaalsete mootoritega ja normaalsete kütusepaakidega autodest (mu meeriklasel on nt üle 200L paak, mida ei kavatsegi siin millegi tõestamiseks kasutada). Ja kui tühja auto puhul on need kaalud juba suht võrdsed, siis kui mõned inimesed juba autosse istuvad, on see lausa mitme mootori raskuse jagu ju tagaveo kasuks. Kuhu Sa esiveolisel neid liivakotte siis panna plaanid, et vedavatele ratastele raskust saada - kapoti alla või? Jääb mulje, et kiputakse võrdlema üsna erinevaid autosid, esiveolistena kergeid ostukärusid ja tagaveolistena suuri pereautosid, millel millegipärast pere kunagi kaasas ei ole. Äkki suudaks seda võrdlust veel absurdsemaks muuta, et tulemused veel rohkem moonutatuna paistaks? On ju selge, et kergem auto talvel tegija olenemata veoskeemist.

EDIT: et jutt nii tõsine poleks, siis lisan siia ka ühe tänase video vanast mersust suvekummidega :)
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=G
ZCQQLEjKLA

Muudetud 26.10.12 20:04

Ei mina hakka pika jutuga aega raiskama, pikk jutt-sitt jutt. Autosid palju ei ole olnud, sest kasutan neid maksimaalselt. Kaks tagaveolist ja kaks esiveolist. Olnud need üle ühe. Võin käe südamele panna ja öelda, et ei oska üht vedu teisele eelistada. Tegelikult ka. Missest, et üks(esimene esiveoline) esiveoline õnnestus kunagi ka just selliste tänaste ilmastikuoludega üle katuse keerata:)
Uut autot ostes ei koti absoluutselt, et kas veavad esimesed või tagumised rattad.

Ei ütleks, et esiveoga ei saa tunnetada libedust, saab väga edukalt tunnetada.
Kui räägid ,et esiveoga ei saa libedust tunnetada, siis oled kesine juht.
Aga mina räägingi just olukorrast, kumba piir on kaugemal ja kumb kannatab rohkem sõiduvigu.
Esivedu andestab libedaga sõiduvigu tunduvalt rohkem, kui tagavedu.

Sina kärss räägid, et esiveoga ei saa libedust tunnetada?
Mina toon näite, kuidas tagaveoga ei tunne midagi ja järsku veab tagaots end vaikselt ette?
Kas ei tundu mite sarnased olukorrad?

Pluss esiveo eelus on see, et gaasi andes hakkab ta ennast otseks vedama, tagavedu aga just siis külje ette viskabki ja seda rohkem ta viskab.

Ei ole just meeldiv, kui tagaveoga pead pidevalt grammipealt gaasi doseerima, siis pead pidevalt rooliga korrigeerima, et tagaotsa vibamised külge ette ei viskaks.
Esiveol võid tunduvalt vabamalt roolis olla ja ta ei lähe sul kuskile ja reageerimisaega on ka rohkem.
Kui tagavedu külje ette viskab pead reageerima väga kiiresti, esiveol on aga aega tunduvalt rohkem, kui otse läheb.
Mitte küll palju aega, aga rohkem.

Huvitav milliseid kättesaadavaid levinud tagaveolisi peaks veel leiduma, kui sierra,scorpa bmw ja merceces.
ja kui isegi bmw ei kõlba, mis siis veel peaks kõlbama?
Järelikult on sel tagaveol ikka midagi viga ja ilmselgelt ongi.
sa Kärss ja mõned teised siin ajate lihtsalt mingit jonni tagaveo teemal ,te lihtsalt ei suuda tunnistada, et tagavedu on libedaga saast.

Muudetud 26.10.12 21:22

Pole kunagi öelnud, et ei saa tunnetada. Huvitav, miks ma olen jääraja autodena siis alati just esiveolisi kasutanud ja ka talveks omale üksi sõitmiseks just väga kerge esiveo ostsin? Ma räägin seda, et enamus (nn keskmine juht) ei tunneta. See paistab väga hästi välja sellest, milliste kiirustega nad maanteel sõidavad, teadmatuses kui libe tegelikult on (vihjeks olematu pikivahe, mis ei sõltu üldse veoskeemist). Tagaveoga tunneb ka kõige suurem autovõhik seda juba ammu enne nii suurte kiiruseni jõudmist ja siis saad otsustada vastavalt oma sõiduoskustele, kui kiiresti sõita tahad.

Seda tagaveolise pideva korrigeerimise juttu mine räägi kodus kassile. See just eelis ongi, et saad rooli taga nö puhata ja lõdva randmega sõita, kuna tunnetad paremini ja tänu sellele jääb reageerimiseks rohkem aega. Kui teel ei püsi ja nõuab aktiivset tegelemist, tee ometi auto korda või vii pressi alla.

Muudetud 26.10.12 21:28

vaata, need, kes esivedudega sõidavad kiiresti libedaga, need oleks tagaveoga ammu kraavis.
Kui tagaveoga tunnetad libedust, siis on juba hilja, siis juba auto tantsib käes ja käib teelt välja.
Kiiresti sõidavad nad sellepärast, kuna saab kiiresti sõita.
Mina piirdun muidugi 90-ga ja vajadusel ka vähemaga.

Tegelikult sõidavad libedaga liiga kiiresti nii esiveo mehed, kui tagaveo mehed, lihtsalt tagaveo mehed käivad tihemini kraavi seepeale, kui esiveo mehed.

See on väga loll jutt, et tagaveoga sad lõdva randmega sõita, ega ikka ei saa küll, pidevalt pead kramplikult roolist kinni hoidma ja olema valmis, millal nüüd hakkab ära viskama, et jälle otseks tõmmata.
Lõdvast randmest on asi ikka väga kaugel.
Esiveol ssaba jah lõdvemalt sõita, aga ka mitte päris lõdva randmega.

Muudetud 26.10.12 21:30

Kui see esivedu nii kehv on, siis ma küsin, miks oli mul totaalse rondi esiveolisega, millel vedaval sillal olid all totaalsed pastlad rehvid.
Miks oli mul sellega sõita tunduvalt parem, lihtsam ja kindlam, kui sellest tunduvalt paremas korras tagaveolisega?

Jäärada näitab ka hästi välja, et esivedu on libedaga parem ja pole mõtet siin mingeid tsemendikoti näiteid pagassis tuua, sest see ei tee tagaveost veel esivedu.

Sina räägid oma pidevatest kraavisõitmistest, aga kellel veel pidevalt tantsib ja välja käib? Miks minul ei ole kunagi käinud, ei ole isal, ei onul (nemad on erinevalt minust paadunud tagaveo fännid), ei kordagi naisel, emal, õel jne. Ja on kõik suht hoogsa tempoga sõitjad, mitte need, kellest maanteel mööda sõidetakse. Sa kordad pidevalt oma teelt väljakäimise mantrat, millega ainult Sinul kokkupuuted on. Kui luuletada armastad, katsu midagi objektiivset välja mõelda, mida keegi teine kah siin ilmas kohanud on.

EDIT: vastuseks Su küsimusele, et Sa ei tunneta absoluutselt autosid, mida Sa vist juba kümme korda siin teemas ise kinnitanud oled. Sinu "paremas korras" tagaveolisel ei olnud ju isegi tagasilla kokkujooksu ja sillakallete kontroll tehtud ja rohkem polegi vaja, et auto teel EI püsiks. Pane esiveol rattad kõõrdi või kaldu ja juhtub täpselt sama asi, olenemata sellest, et kogu muu auto võib olla alles esinduse väravast välja sõitnud. Ma polnud 20a tagasi veel talvekummidest kuulnudki ja sõitsin täiesti siledate suvekummidega aastaid Tallinn-Tartu vahet iganädalaselt, lisaks igapäevaselt 100-200km tööasjade pärast kohapeal, nii esi- kui tagaveolisega ja ma teadsin juba siis täpselt seda sama, mida ma siin teemas algusest peale rääkinud olen. Miks mul zhigullid, Zhuk, Pobeda jms reliktid kunagi saba ei liputanud ja võimaldasid igapäevaselt kiirust ületades neid talviseid teid Lõuna-Eestis sõita? Kõik, kes on minu vanused ja vanemad, sõitsid siis samasuguste autodega ja samades tingimustes, samuti suht siledate suvekummidega kogu talve, kuna midagi muud lihtsalt polnud. Ja Sina ei saa siin naelkummidega ja kaasaegsete autodega (mida tollal polnud veel tootmissegi tulnud) hakkama... mis point Sul selliseid väljamõeldisi siin foorumis on kirjutada?

Muudetud 26.10.12 21:45

ma ei ole palju teelt väljas käinud, kuna olen õppinud.
aga ma ei sõida talvel hoogsalt, kui hoogsalt sõidaksin oleksin ammu kraavis, eriti veel tagaveoga.
Aga isegi ilma hoogsa sõitmiseta, vajab tagavedu ikka aeg-ajalt korrigeerimist.

Ja eks neid vanamehi ole ennegi oma tagaveolistega kraavides nähtud ja rekkade all surnud.
Vanad mehed on sellepärast tagaveo fännid, kunad nad ei oska esiveoga sõita.
See on eelkõige just vene ajast pärit inimestel, kes on harjunud sõitma sigullidega.
Sellepärast pandi algul ka 08 ja 09-tega palju matse, kui need tulid.
Aga kes õppis esiveo selgeks, sõitis kõigist kiiremini ja kindlamalt 08 ja 09-ga.

Pealegi ei ole harvad juhused, kus tee on soolatud ja seda usaldatakse ja sõidetakse ilusti 90-ga, aga joonelt lõppeb soolamine ära on must jää maas ja tagavedu lendab seal teelt välja ülekatuse.
Esiveoga aga sellises ootamatus olukorras pääseksid palju suurema tõenäosusega.
Muidugi jah, kui rehv kehva ja ikka piisav kurv ja ei mõista õigesti juhtida, lendad sellises olukorras ka esiveoga teelt välja.

Mul endalgi juhuls oma rondi esiveoga, mida mul enam ammu pole, mis mul teel tantsima läks ja mille ära päästsin olukorras, kus tagaveoga oleksin kindlalt teelt välja käinud.
Samal ajal sõitis üks tagaveoga sirge pealt välja ülekatuse.
Ja sa ei vastanud küsimuseole kärss, kui sierra,scorpa, bmw ja mercedes välja jätta, mis tagaveo sa siis veel võtad, mis on levinud ja kannatab sõtia? opel omega? vaevalt.
rohkem ei ole levinud tagavedusid ja veel enam uuemaid.

Muudetud 26.10.12 21:39

ja huvitav, mis sel bmw-l peaks tagaveo osas viga olema?
Tal lsd differ, hea kaalujaotus, hea suur raske masin, ainuke viga on vastikult ergas mootor, mis talvel sõitmise väga raskeks teeb, kuna reageerib igale väiksemalegi gaasivajutusele saba liputamisega.