# kas 10 minutiga laeb laadimisjaamas 40 kW akule vajalikud 50 km juurde?
Eeldusel, et auto aku ei ole liiga jahe, siis 10 minutiga saaks sellisest laadijast umbes 6kWh energiat. Päris 50km maanteel ära ei sõida sellega. Linnavahel peaaegu. Pigem 30-40km kanti saab niipaljuga sõidetud.
50 km jaoks oleks umbes 15 minutit sellises laadijas vaja oodata.
50kW laadijaga oleks olukord törts parem ja saaks enamvähem 50km sõiduulatust 10 minutiga kätte.
58 kWh Cupra Born tuleks odavamalt kätte kui 62 kWh Leaf .... :P
Muretsema paneb aga Cupra tarneaeg.... VW kontsern ei anna siduvat lubadust, Leaf aga olla juba tootmises...
62kWh Leaf on tootmises 2019 aastast, ID3 ka ammu tootmises, Born on teise embleemiga ID3. Leaf on nii seest kui väljast suurem ning nii Borni baas- kui tipp-variandist parema kiirendusega. Born on samas kaasaegsema välimusega.
# 50kW laadijaga oleks olukord törts parem ja saaks enamvähem 50km sõiduulatust 10 minutiga kätte.
Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes 50 kW laadijast saaks ka 50 kW laadimisvõimsust kätte. Võimsamates laadijates pole olukord parem.
Olen seda probleemi adresseerinud ka Elepordile, aga mis neilgi vastu öelda on muud kui et aku liiga külm, aku liiga kuum, aku liiga tühi, aku liiga täis, kärss kärnas, laadija külmand jne.
Arnis & labjakas - kas teie saate sama palju võimsust kätte, kui posti peal kirjas?
# Arnis & labjakas - kas teie saate sama palju võimsust kätte, kui posti peal kirjas?
Pean häbiga tunnistama, et ma ei mäleta kuna ma viimati kiirlaadija peal vaatasin mis võimsusega see laeb.
Kunagi ammu elektrikat saades pakkus veel huvi ja siis nägin 50kW laadijast parimail hetkel 49kW ära aga jah, täis 50kW ei ole kohanud.
See 50kW on teoreetiline number. Tegelikult on jaam võimeline välja andma 125A ja kuni 500V. Aga aku vastu võtma vastavalt autole.
24kWh-ne Leaf SUUDAB hetkeks 50kW vastu võtta, aga see hetk on lühike. Nii kui 125A sisendi puhul pinge kasvab kuni maksimaalse lubatud väärtuseni, tuleb järsk langus 50kW-pealt. Enne seda aga on alla 50kW, sest 125A korda väiksem pinge on alla 50 000W.
Suuremate akude puhul (30kWh või 40kWh Leaf) saab üle 40kW väga väga kaua laadida, ehk siis maksimaalse 120/125A-ga.
Teatud Volti kiirlaadijad on piiratud võimsusega ka veel, äpis saab nüüd neid eristada.
Lisasin screenshotid, tõestamaks et tõesti 50kW on võimalik 24kWh Leafiga (ma arvan, et seda saab ainult 2013+, sest vanematel on aku kapriissem)
Küll aga nagu graafikul näeb, kukub kohe peale seda kiirus kolinal alla. Samas saab 30% akut täidetud 8 minutiga, mis on tõesti haruldane nähtus.
Kui temperatuur hea, siis on mõistlik 24kWh Leafi tankida 75%ni.
Pidin juhiload tegema maksa
Ostan auto maksa
Ehita garaaž maksa
Remont maksa
Ja varguse pärast muretse ka veel
Et punktist a punkti b saada kuram peab mul terve tööstuskompleks olema
TULEVIK
Võtan taskust nuti lähen netti näpin äppi ise olen seejuures happy et ei ole mingit lubade garaaži remondi jama. Auto tuleb teen sõidu ajavõidu õnnes kõigun. Peale selle on asi saasta müra ja juhivaba.
Sedasi on LG-l väga palju maineparandamist vaja teha, sest see juba kolmas kord kus nende akudega on sarnaseid probleeme olnud.
Vähemalt Renault on piisavalt proaktiivne, et tegutseb enne kui reaalseid juhtumeid esinema hakkab.
Võimalik ka, et ilmaasjata suunan süü LG pihta, kuna võimalik, et problemaatilise trükkplaadi vorpis keegi teine valmis ja Renault ise paigaldas selle akupakki....
Arvestades Renault ZOE väikest tootmismahtu, siis kuigi palju masinaid ei tohiks olla, mis korrigeerimist vajavad.
Ühelt poolt hea, et vähendatakse muldmetallide kogust aga kui see asendub kiiremini kuluva detailiga, mis tekitab mootori hooldus vajadust iga X töötunni tagant, siis tiba vähendab levinud väidet, et elektriautodega vähem hooldus muresid.
Ford on selle ammu juba ära tõestanud, 2000 aastate alguses, kus andis ühele off-grid tegelasele tasuta masina kätte, kes oma madalsurvevesinikuga siis autot toitis. Teeb ise päiksepatareist vesinikku, talletab seda küll väga suurtes mahutites, sest kõrgsurveaparatuur oli liiga kallis, kuid jooksutab kogu elamis just selle vesiniku pealt. Kas tahta elada nüüd miinivälja kõrval, on omaette küsimus aga jah, sisepõlemismootor saab ammu juba vesinikuga hakkama. Numbrid polnud muidugi nii muljetavaldavad, kui praegu lugesin sellest artiklist.
Kohe tuleb üks kodanik selgeks tegema, et pole jälle reaaleluline jne. Kui see pole reaaleluline, siis mu sõnad jäävad kehtima: linnasõiduks on elektrikas idekas.
Kui ma sellise nutsu paneks auto alla magama, üritaks vist isegi oma mänguasja valikut õigustada.
Jahimees surivoodil - palun ärge laske mu naisel mu püsse maha müüa selle hinnaga, mis ma talle ütlesin, et need maksid.
Mitte sama kehva vaid energeetiliselt väiksem, sealt ka 4x suurem kütusekulu. kui ICE ei arene edasi veel ehk ei paranda enda kasutegurit, näiteks suuremal temperatuuril töötades nagu GM on teinud osade oma mootoritega, siis tulebki sõita nagu vana cadillaciga, mis võttis 50 sajale.
# https://youtu.be/mmQJUW-VyRY
Maitea, vihmase ilmaga konstantse 90km/h kiirusega pea 400km saada elektrilises maasturis tundub täitsa linnaväliselt piisavaks ju. Kannatab ühest Eesti otsast teise saada küll. Kannatab peaaegu 5 tundi jutti roolis istuda.
Mudiugi on seal see peamine number haagiselamu vedamise oma, sest kõik, kes linnast välja sõidavad ühendavad selle esimese asjana autole taha, sest ilma ju linnast välja minna ei saa.
Sellega nähtavasti tekib jah probleeme, jõuab vaid 150km sõita enne kui vaja haagisesse elama minna kuna autol aku tühi.
Või noh, teha poole tunnine laadimis peatus.....
See on veel kerge haagis, väga kerge. Perega välja minna, siis on kas suuremat autot vaja, et kõik magama mahuks või telgiga harjutada. Minu tutvusringkonnas on selline haagis pigem tavaline nähtus nädalavahetuseti, ma olen üks erand aind, kes autos magab aga mul ülejäänd varustus sätitud ka nii, et saaks kasvõi jala hakkama. Telki pole juba 5 aastat kasutanud. 400km on kasulik siis, kui saad seda kasutada ka, mitte teoreetiline number paberil, mis kahaneb juba peale seda, kui täis kõhuga autosse istud. Sama häda tegelt kummitab ka mikromootoreid, linnas on hea aga kui pagassi ühe ruuteri istutad ehk 200 kilo ja kahekesi tehnikuga bahnil lased, saad päriskulu teada.
Siin teemas korduvalt kortermajade probleem õhku visatud ning enamasti on kurdetud, et ei saa lahendada, jääb peakaitset väheks jne.
Nüüd ka Enefit Volt pakub lahenduseks aga nö terviklahendust, kus paigaldatakse koormus jälgivad mõõdikud ja laadijad jne kokku luues süsteemi millega saab autod laetud ning puudub vajadus peakaitset suurendada. https://enefitvolt.com/elektriauto-laadija-kortermajale
Kuigi reklaamivad, et jagavad ühistuga kulud pooleks, siis lähemal uurimisel on aru saada, et enamus kuludest jääb esialgu ikkagi ühistu kanda. Selle osas võiks/peaks mingi mõistlikuma lahenduse leidma. Kasvõi lükata kõigi elektruiautode hinnale 1% otsa ning selle pealt rahastada vms. Mõistlikum oleks muidugi mingist fossiilsest maksust seda raha võtta aga teadagi siin mindaks pöördesse sellise idee osas.
Fossiili protsent kajastub otseselt sinu toidulauas, kui piisavalt otsa väänata, küll sa ka kiunuma hakkad.
Jutt on ilus:
"Elektriprojekti koostamise ja kooskõlastamise nõuet ei ole, kuna vajalik taristu laadijate ühendamiseks on Enefit Volti poolt juba paigaldatud ja korrektselt projekteeritud."
Kust kohast see projekteeritud on? Kas nad palkasid endale armee, kes projekteeris kõikide majadeni juba uue kaabelduse paika? Kas nad vaatasid kõik tänavad ja parkimiskohad üle, et eelduselt. et hetkel kortermaja peakilp peab valule vastu ja veavad kohe kaablid läbi...... asfalti alla tunnelit kaevates? Telia kanalisatsiooni kasutades? Linna kanalisatsiooni kasutades?
Ilus jutt lahti tõlgituna: Tule meile, alustame projekti, taotleme X summas eurorahasid, sa võtad pangast laenu ja vb kolme aasta pärast, kui me pole pankrotti läinud, saad sa endale laadimiskoha.
Kui seda kriitikat nüüd kõrvale jätta, siis minu silmis on väga tore pisike projektika, millega eurotoetustega enda taskuid täita ja ca 5 või 7 aasta pärast saneerimisele sõita ning lasta Eesti Energial või Fortumil ennast ära päästa sellest, kes siis hakkavad oma hindasid kohendama. Vendor lock on ka muhe asi, sellega kindlustad, et pole kellegi teise juurde parema hinna juures enam joosta, kui sinu juurde :)
"Korteriühistu katab omalt poolt kõik laadimisvalmiduse väljaehitamisega seotud tööd, sh seadmete paigaldus ja ettevalmistavad tööd parkimiskohtadel (kaevetööd , kaablikõride ja kaabelduste paigaldus jne).
Lõppkasutaja ehk kortermajas elava elektriauto kasutaja kanda jääb isiklikule parkimiskohale laadija paigaldamise ning seadme rendi- või väljaostu kulu. Selleks tuleb sõlmida leping otse Enefit Voltiga. "
Tõlge: lisaks oma edevama mootoriga golfikäru soetusele paned veel tonni otsa. Tonni raha eest saab 500 liitrit 98't, ma sõidan sellega pea pool aastat aga ma olen halb näide tänu oma personaalsele eelistusele kütta kliimat jääkaru jaoks soojaks, tavainimene suudab sellega sõita suisa terve aasta, autoga, mis maksab tonn kuni 2k eur.
# tonniga ei saa tänapäeval midagi! tuttav võttis pakkumise .hind u.
# 3500-6500.- euri
Sitt pakkumine millega püütakse ullikest tema rahast eraldada. Või mingi erijuht, kus paigaldus niivõrd erinev, et nõuab 4-6 kordset hinda.
Tonni eest saab vägagi laadija koos paigaldusega.
# Fossiili protsent kajastub otseselt sinu toidulauas, kui piisavalt
# otsa väänata, küll sa ka kiunuma hakkad.
Mina võib-olla ei hakkagi aga on küllaga tarbijaid kes hakkavad. Aga küll siis logistika ettevõtted üle kolivad odavamatele vahenditele ;)
# eurotoetustega enda taskuid täita ja ca 5 või 7 aasta pärast
# saneerimisele sõita ning lasta Eesti Energial või Fortumil
Ei tea mis eurorahasid seal liikuma peaks. Riigid ise suunavad seemiselt neid rahasid valdkonniti ja praeguseks üsna selge ju juba, et meil mingit riiklikku elektriautode rahastamist küll ei ole.
Aga eks me näeme kas sul on siis 5-7 aasta pärast mune piisavalt, et tunnistada, et eksisid, kui Volt laadijast oma elektriautot laed ;)
# Vendor lock on ka muhe asi
See on paras porr jah. Kuigi selle lahenduega on üsna õhuke see lock-in sest peamiselt oleks see tingitud dünaamilisest koormusjaotusest mille seadmed naugnii Volt omale jätab seega pigem on lihtsalt haldaja vahetamise hetkel kas suurem väljaminek, et vajalikud seadmed hankida või leida pakkuja, kes oma seadmetega asemele tuleb.
# lisaks oma edevama mootoriga golfikäru soetusele paned veel tonni otsa.
Või kui tahad rohkemast rahast ilma jääda, siis rendid laadijat :P
Kui seadme eluiga on mitmeid aastaid, ilmselt sinna kümnetesse aastatesse, siis see hind on üsna tühine. Kuid ostu hetkel võib olla kriipiv küll.
Edevam ühistu võib-olla otsustab aga need laadijad ise välja osta ning küsida kasutajatelt vahelt paar senti kWh pealt. See selline pikema perspektiivi variant muidugi kuna investeeringu tagasi teenimine võtab aega eriti kui majas elektriautode osakaal väike.
# Tonni raha eest saab 500 liitrit
Küll hinnad langevad, saad ehk rohkemgi ;)
"Mina võib-olla ei hakkagi aga on küllaga tarbijaid kes hakkavad. Aga küll siis logistika ettevõtted üle kolivad odavamatele vahenditele ;)"
odavaim on endiselt diisel, arvuta ise välja, kui soetuskulud vs ülalpidamiskulud (peaaegu nullilähedane lolli arvutuse kohaselt) kui ei usu.
" Küll hinnad langevad, saad ehk rohkemgi ;) "
ma võin rohkem kütust saada, võtsin praeguse maksimaalse võrdluseks. Sitt päev siilike aga see on tulevik, mis kajastub ka su peost ostetud saia hinnas. Kui just tegu pole logistikat monopoliseeriva firmaga ;)
Muude asjade kommentaariks, et kümne aasta peale jagamisest pole stttagi kasu. Loeb see, mida pead parimal juhul kvartalis välja käima, kui mitte tihemini. Inimiestel pole raha sellise luksuse jaoks ja mudugi sujuvalt jätsid välja, et aastakese saab kahe tonni eurise masinaga sõita vähemalt aasta, olgu diisel, bensakas või mida iganes va särtsukas.
Särtsukas endiselt sellises vaatevinklist on paras linnakas, kus ta koht on, mitte kuskil mujal.
jaa muidugi,mida oligi arvata! siin on juba 60 lk mingit jura,kus lubatakse ullikestele maad ja taevad kokku! igusugused eurotoetused,korteriühistud,elmod,riik jne,jne kõik lubavad poolmuidu asjad ära teha.antud pakkumine tehti Tallinna kesklinna kohta,mitte kusagile maakonda suvalisse kohta kus elektrit pole kunagi olnud. tegelikult tuleks see propagandateema siit üldse ära kustutada!
1kEUR eest laadijat küll ei saa. Saab 1f või 3f EVSE, mille vahendusel saab autot pardalaadija abil laadida.
5kEUR eest saab Alibabast mingi veits kahtlase. EUst ostes kipub CCS/Chademo laadijate hind üle 10kEUR olema.
Xil, kui tähti tahta närida, siis need CCS asjad ei ole ka laadijad vaid releed, mis ühendavad auto vooluga. Natuke on rohkem riistvara sees, et vahelduvvool alalisvooluks teha aga kas see väärib nimetamist laadijaks rohkem kui see seade, mis otse voolu ühendab autosse? Praktikas aga viidatakse laadija nimega neil seadmetele mis autole voolu edastavad, olgu siis alalisvooluna või vahelduvvooluna.
63amg, See, et sulle ei kõlba auto muidu kui suitsujutt taga sõita ei tähenda, et teised ei võiks selle kohta lugeda. Kui ei meeldi ära käi lugemas, mine ela oma elu rahus ;)
# odavaim on endiselt diisel, arvuta ise välja
Olen arvutanud, juba 1€ juures oli elekter odavam sisaldades nii ostu, laadijat, amortisatsiooni kui elektrit. Ainus eeldus oli, et läbisõit ei ole linnavurle 10k aastas vaid auto kasutaja oma.
Nüüdseks diisel ka 1.5€ minetanud ja sedasi jätkudes varsti on odavam ka nende linnavurle läbisõitude jaoks. Kui ei usu, siis arvuta läbi ja näed ;)
# kümne aasta peale jagamisest pole stttagi kasu.
Miks ei ole? Kõik kes maja ostu laenuga finantseerivad jagavad ju pika aja peale mistõttu ilmneb, et üürimine on kallim kui ostmine näiteks.
Sama ka autode puhul sest saadakse aru, et ostmine on odavam kui rentimine või takso, sest ostu hind jaguneb kogu kasutusperioodi peale ära mitte ühe päeva/nädala/kuu/kvartali.
# Inimiestel pole raha sellise luksuse jaoks
Ilmselgelt on, muidu ei ostetaks Eestis uusi autosid üldse ;) Ka elektriautode müük kasvamas iga aasta, mis on vaid positiivne järelturu tekkimise vaates.
# mudugi sujuvalt jätsid välja, et aastakese saab kahe tonni eurise masinaga # sõita vähemalt aasta, olgu diisel, bensakas või mida iganes va särtsukas.
Pane ikka kitsendused peale mis erijuhtu sa silmas pead sest muidu tuleb sulle vastu iMiEV vms millega saab aasta sõidetud oluliselt vähema eest kui su mainitud 500L diisli hind ;)
Hästi otsida võib ka iMiEV leida 2k eest (https://www.osta.ee/mitsubishi-i-miev-2012-171446449.html). (Või noh, praktiaks ei suuda sa vist kätte saada ühtegi masinat järelturult 1-2k eest, mis on aastast 2012 või uuem, ehk võrreldavast vanuseperioodist kust elektriautosid võiks tuvastada).
Mis sa selle iMieviga teed? See kõlbab ainult kereks miskile tsiklimootorile ehk projektiautoks, mitte kasutatavaks tööriistaks aastaks. Mu 3k maksnud 2007 diisel Sonata sõidab mu käes juba 5't aastat. Panen paagi täis ja saan julgelt Vilniusesse ja tagasi ka sõita ühe jutiga, ilma tankimata. Kaugele sa.selle 2013 aasta mitsu golfikäruga jõuad?
10 aasta peale ega 30 aasta plaanis ei osteta midagi, ostetakse selle järgi, palju kuumaks palgast ära hammustab!
Kui diisel rekkas pole odavaim, miks siis Farmi piim endiselt diiseltraktoreid kasutab ja diiselrekkaga sesa sulle siia poodi toob? Miks mul on 2tonnise paagiga diiselgenekas putka kõrval, millel on terve toatäis 2V akusid?
Linnaautoks on elektrikas endiselt väga hea, muuks asjaks mänguasi, "novelty item" inglise keeles.
Ei saa sellest oma vanade pannide kiitmisest aru. Tulevik on kindlasti elektri päralt. Selle vastu ei saa! Suveks sobiks ehk hoopis selline elektritsikkel. Aku saab tuppa laadima tuua. https://youtu.be/of9LbOaKuV8
Viis tundi elektrilises maasturis stabiilselt 90 ga maanteel sõita? Miinu arvates on maanteesõiduks ka mugavamaid sõiduriistu, aga võtame ikka olud,millekga maastur, ka lahjakene, ikkagi hakkama peaks saama, st. veidikene porist või lumist küla või metsateed koos veidi ekstreemsemate teelt mahasõitudega. paar kolm inimest autos pluss viis kuuskümmend kilo kõiksugu kola.
Palju sellest muinasjutulisest viiest tunnist järele jääb? Pelegi kuna meilon siin ikkagi 9 kuud sitta suusailma siis tahaks nagu ikka soojas autos olla ,mitte märjana lõdiseda.
pakun välja , et reaalselt jääb järele 100 kuni sada viiskümmend kilomeetrit reaalset läbisõitu.
Kohe visatakse sind tõestatud lingiga, et terve rahvuspargi saab läbi sõita selle maasturiga.
Ja jäetakse sujuvalt mainimata, et terve rada oli tootja poolt ette valmistatud ehk planeeritud.
Lugesin ka artikleid, kus rääkis et Eestis müüdavast vedelkütustest tuleb 90% Putlerilt. Venemaa-Ukraina sõda ainult kiiredab rohepööret. Isegi tangin nüüd CNG tanklas ainult Eestis toodetud biometaani ja päikesepargi rajamiseks sisse antud liitumisavaldus tundub üha parem mõte. NB! Venelaste NordStream 2 oli mõeldud mitte ainult maagaasi, vaid ka vesiniku transportimiseks!
Ehk siis RU invasioon UA'sse on tegelt rohepesu kampaania, et tuumajaamad maha ja päiksepargid iga õue peale. See rohkem roheökomöko teema käsitlus, kui siin ELMO mõttekuse üle arutlemine.
# Palju sellest muinasjutulisest viiest tunnist järele jääb?
Kui jutuks on tee läbimine mitte metsa ja maastiku läbimine, siis üle 2x energiakulu ei suurene üldjuhul. Halvimal juhul ehk kolm korda ajutistel hetkedel. 450km maantee sõidust, maasturiga, mis niigi on suure energiakuluga tegevus, jääb selliste raskemate olude jaoks alles julgelt üle 150km, pigem üle 200km. Kui arvestada meie riigi mõõtmeid, siis on raske leida reaalseid A punktist B punkti marsruute, mis sellises pikkuses vaid raskeid teeolusid sisaldaks.
Jah, kui tahta minna otseselt põllule sonkima või metsa tegema, siis ei käi jutt enam samadest sõiduulatustest aga siis ei käi jutt ka enam teed mööda sõitmisest.
# tahaks nagu ikka soojas autos olla ,mitte märjana lõdiseda.
Selliste energiakulude juures see küte on nii väike komponent, et pole mingit mõtet välja lülitada. Juurde saaks sõiduulatust kilomeetri või paar, heal juhul.
iMiEV, eUp, Spring vms väike masin, mille normaal energiakulu sinna alla 15kWh/100km kanti jääb (Või Tesla, mis on lihtsalt ääretult ökonoomne), sellisel annab tunda see lisanduv 1-3kW küttele kuluvat energiatarvet. Maastur, mis maanteel sõites niigi võtab üle 30kWh/100km, rasketes oludes siis võib-olla sinna 60kWh/100km poole (peavad ikka päris rasked olud olema), ei pane tähelegi seda, kui 1-3kW energia tarbimine kasvab.
# Tulevik on vesiniku päralt. Elektrikad on vaid vahelüli.
Elektrikad võivad vahelüli olla aga vesinik on ullikese unistus. Sõiduautode puhul vesinik ei saavuta meie eluea jooksul mõttekust. Ainust boonus, mis vesinikul on, on see, et selle tankimine on sarnane bensiini tankimisele: käid kusagil spets kohas, et lont autole sisse pista. Kõige muu osas on tegu ääretult ebaeffektiivse lahendusega, mille omadused annavad vaid väga üksikutes ja spetsiifilistes kohtades eelise, praegu. Isegi pikamaa veoste puhul, tulenevalt kõiksugu juba eksisteerivatest regulatsioonidest on küsitav, kas vesinik tasuks end ära. Kui juht on sunnitud regulatsioonide järgi nagunii tegema üle poole tunnise pausi iga nelja vms tunni tagant, siis see on enam kui küll, et ka elektrilise lahendusega hakkama saada. Lennundus, täpsemalt kaugmaa lennundus on suht viimane koht kus võiks argumenteerida, et vesinikul on tulevikku. Lühemate lendude jaoks on juba elektri lennukid arenduses.
Selleks, et vesinik oleks konkurentsivõimeline olnud oleks pidanud paarkümmend aastat tagasi hakkama väga väga kõvasti seda prioritiseerima koos meeletute taastuvenergia toodangu võimsustega.
Näiteks kui meil oleks piisavalt päikese ja tuule elektritoodangut, et kõige raskemal talvisel hetkel ära katta oma otseme elektrivajadus, siis ilmselt oleks ülejäänud aasta jooksul piisavalt ülejääk elektrit, et aasta jagu vesiniku varusid kokku koguda.
Praeguses tempos jõuaksime sellisesse olukorda alles 2060 või hiljem. Selleks ajaks on kas akude tehnoloogia arenenud võrdseks vesinikuga või on leitud mingi parem lahendus juba.
Nagu öeldud, vesinik, eriti sõiduautodes, on ullikese unistus ja peab tegema räiget ajugümnastikat, et suuta seda energialiiki õigustada alternatiivide suhtes.
# Ja jäetakse sujuvalt mainimata, et terve rada oli tootja poolt
# ette valmistatud ehk planeeritud.
Ette valmistatud ja planeeritud on tiba erinevad asjad eks. Oma bensukaga siberisse minnes sa ka planeerid oma sõitu, et teele mõni tankla jääks või et oleks piisavalt kanistreid kaasas mitte sa ei valmsita teed ette, et oleks iga x kilomeetri tagant tankla olemas.
Jah, Rivian planeeris marsruudi nii, et iga mingi aja tagant oleks tsivilisatsiooni vms et saaks laadida. Arvestades, et õhust ja armastusest ei liigu ükski asi vaid vajavad mingit energiaallikat, siis ju täiesti elementaarne.
"Lugesin ka artikleid, kus rääkis et Eestis müüdavast vedelkütustest tuleb 90% Putlerilt. Venemaa-Ukraina sõda ainult kiiredab rohepööret. Isegi tangin nüüd CNG tanklas ainult Eestis toodetud biometaani ja päikesepargi rajamiseks sisse antud liitumisavaldus tundub üha parem mõte. NB! Venelaste NordStream 2 oli mõeldud mitte ainult maagaasi, vaid ka vesiniku transportimiseks!"
Eestis on vist 1 tankla, kust tõesti biometaani saab. Ülejäänud tanklates on segu ja biometaani tankimine on sümboolne, toimub paberil. Kui keegi tangib "biometaani", siis "tavalise maagaasi" tarbijad põletavad oma gaasipliitides biometaani selle võrra vähem. Põletatud biometaani summaarne kogus jääb samaks ja loodus ei võida sest midagi.
Nordstream sobib maagaasi, mitte vesiniku transportimiseks. Kuna maagaas on praegu põhiline vesiniku tootmise allikas (metaan koosneb vesinikust ja süsinikust), siis võib rahvast lollitada jutuga, et vesinik saadi Nordstreamist. Seda, et metaanist vesiniku tootmisel tekib CO (vingugaas), millest tehakse enne atmosfääri laskmist CO2, pole vaja tingimata mainida..
Siberisse minnes võtad mõned kanistrid kütust kaasa ja sellega pikendad enda läbivust 10 - 20 tundi. Mitu akut selleks peab kaasa võtma? Hea näide su enda poolt su enda sõnade põhja laskmiseks ja kinnituseks minu omadele, et tsivilisatsioonis liiklemiseks ehk linnas on väga hea lahendus elektrikas. Nädalas kaks korda samas kohas lõunat süüa pole probleem ka, kui just teised elektrikate vennad ees ei istu juba, siis on kergelt öeldes ebamugav.
Sorri, Deus, aga ära sõnusid. Mida mina noor pensionär, kes pool elu mööda metsasid kolanud nii töö kui ka hobieesmärgil tean kütusekuludest, teeoludest või millegist muustki. teoreetikust linnamees kes arvab, et metsateed on kenasti lumest puhastatud ja liivatatud on ikka kõige targem.
Tulin just metsast, rmk polegi igale poole lumesahka saatnud, hea kui keegi on juba jälje ette sõitnud, aga muidu paarkümmend sentimeetrit kevadist lund tekitab 100 +kw täiemõõdulisel maasturilgi tunde, et Niagaara kosk hakkab paagist mootorisse suunduma. Minna on aga vaja , sundkäik.
Eks ma pakun siis uuesti välja variandi masin masina vastu, mina valin marsruudi ja linnavurlel konfiskeerin telefoni, et ei saaks laibakat järgi tellida.Kui linnamehel isiklikku elektrilist imet pole vastu panna ,siis konstanteerin jäätis on hea küll ise muidugi söönd pole, aga lugesin netist .
Kui juba tulevikust, siis sama ulmeline kui kogu transport ja põllumajandus viia elektrile on igasse masinasse plutooniumireaktor. Satellidid paganad ju kasutavad seda, seega vaid veidi kohandada.
Satelliidid paganad ei kasuta plutooniumreaktoreid. Plutooniumi kasutavad avakosmose sõidukid, mis liiguvad päikesest nii kaugele,et päikesenergiat pole enam piisavalt. Põhiprobla on, et Maal leidub vähe plutooniumit, kipub isegi kosmoselaevade jaoks väheks jääma.
Deus, demonstreerid oma suurepärast, kaheväärilist funktsionaalse lugemise oskust. Tubli. Tasub vist õnnelik olla, et see kooli lõpetamist ei seganud sul ;)
# Eks ma pakun siis uuesti välja variandi masin masina vastu
Kas teeme siis ikka ausalt, et paneme mõlemasse masinasse sama kWh energiat sisse? Või leiad, et see oleks sisepõletaja suhtes kuidagi liiga ebaaus?
Tundub, et kui see blogi kasutab sisu kirjutamiseks väliseid inimesi, siis võib isegi enamvähem paika pidavat sisu leida. Põhimõtteliselt oleks nad ilmselt võinud selle õppejõu teksti üks-ühele tsiteeringuna panna ja oleks sama loetav ja sama või parema kvaliteediga olla. Polnud seda parafraseerimist sinna vajagi enam.
Me ei võistle ökonoomsuses vaid selles, kes kõige kiiremini edasi-tagasi jõuab. Sa saaksid isegi Teslaga olles pähe 50kW karburaatoriga 80te Honda käest.
Kahevääriline lugemisoskus? Siber ei meeldinud või akude hulk järelkärus?
Su masin masina vastu on nagu punasõstar banaani vastu, ühed marjad mõlemad.
ehh palju neid kradi mudamülkas ronijaid on nende autodega, protsendi murdosa kasutajatest, kellele selline pläga sees vahemaa läbivuse võistlus kusagil siberi metsade vahel kus midagi ega kedagi pole mingit olulist rolli mängiks. Hobune teeks teile kõigile seal silmad ette, läheb kõige paksemast ja julmemast mülkast läbi ning närib vahepeal muru ja paneb kasvõi venemaa ühest otsast teise välja. Kel huvi on see ronigu seal ja kasutagu või hobust, oma asi, enamikele siiski sellist ekstreemset jama elus vaja ei lähe ja see nüüd mingiks põhiargumendiks tuua masina üldisel mõttekusel mingite fanaatiliste idiootide enda maailmavaate tulihingeline vahkvihas kaitsmine muud midagi.
Ei olegi aga maal elajad on olemas ja teema on mõttekus. Erinevad inimesed erineva tarbimisega toovad välja näited, miks talle sobib ja miks mitte. Isegi teema eliitpealesuruja labjakas suutis tunnistada, et on olusid, kuhu ei sobi ehk siis hakkas iseendale vastu rääkima, mis on tore tegelt, avastas halltoonid ja laiema silmaringi.
Igale mänguasjale oma koht, selle sama TR2 elukaga linnas jällegi ei sõida, mida viimane kommentraar siin üritas näiteks tuua.
Eks meil ole tõesti erinevad vajadused, võimalused ja tarbimisharjumused. Selle raha eest, millega hiinas elektrilisi ostukärusid müüakse ostaksin ehk isegi, aga maksta xx tonni mulle mittevajaliku multimeediakeskuse ,juhiabide ja muu luksuse eest ei sobi kohe mitte.
Seal paganama metsas asub teatud bioloogiline vara ja riik soovib iga kuu, ka talvel, andmeid muutuste kohta. Seega kas olla aus või...Palju neid minusuguseid on, andmeid on erinevaid, aga üle kuue tuhande, muidugi osa neilt oma vara nii ekstreemsetes kohtades ei hoia, aga linnamehe krundi peal neid suuremas koguses ka hoida ei saa, naabrid saavad pahaseks ja toodangut pole ollagi.
Kaeramootorit niisuguse jäise lumega jalgu lõhkuma viia pole ka mõttekas, pealegi läheks issanda päev enne looja kui ringiga tagasi saaks.
Veelüks aspekt , tarvis on ka piisavaltmahtu kaasavõetava kraami tarbeks.
Niisiis asi pole mitte ainult jonni ajamises vaid kindlasti ettenägematutes ja tihti rasketes teeoludes õigel ajal õiges kohas olemises mõistlike kulutustaga, mida präegused elektriautod oma hinna tõttu kindlasti ei paku.
# labjakas suutis tunnistada, et on olusid, kuhu ei sobi
Deus, demonstreerid jälle valikulist mälu või suutmatust sisu omandada mida loed. Ma olen algusest peale rõhutanud asjaolu, et elektriauto ei sobi igasse imepisikesse nišhi. Küll aga valdavale enamusele sõitjatest.
Sinu peamine moonutus on võrdsutada kõik, mis on linnapiiri taga mudamülkaga. Reaalsuses on see osa linnapiiridest väljas, mis on mudamülgas, kuhu elektriauto ei sobi, vaid väike murdosa Eesti territooriumist. Ka lähipiirkondade puhul, kuhu siit sõidukiga võiks liigelda.
Ära nüüd ürita enda komistust sirgeks rääkida.
Mina välja tuua enda postitustest, kuidas ma olen korranud sama asja: sobib linnasõiduks, mujale temaga asja pole seevastu sinu postitustest saab natukenegi ekstreemsemat olustikku mainides opositsiooni poolt, tuua välja suure kiidulaulu kilometraažidest ja läbivusest ja vähesest energiakulust jne jne.
Vahepeal, kes ei viitsi lugeda kogu teemat läbi:
---labjaka vastus 09:27 14.03.2022---
# Ja jäetakse sujuvalt mainimata, et terve rada oli tootja poolt
# ette valmistatud ehk planeeritud.
Ette valmistatud ja planeeritud on tiba erinevad asjad eks. Oma bensukaga siberisse minnes sa ka planeerid oma sõitu, et teele mõni tankla jääks või et oleks piisavalt kanistreid kaasas mitte sa ei valmsita teed ette, et oleks iga x kilomeetri tagant tankla olemas.
Jah, Rivian planeeris marsruudi nii, et iga mingi aja tagant oleks tsivilisatsiooni vms et saaks laadida. Arvestades, et õhust ja armastusest ei liigu ükski asi vaid vajavad mingit energiaallikat, siis ju täiesti elementaarne. "
---minu vastus 11:27 14.03.2022---
Siberisse minnes võtad mõned kanistrid kütust kaasa ja sellega pikendad enda läbivust 10 - 20 tundi. Mitu akut selleks peab kaasa võtma?
------
Edasi süüdistatakse mind lugemisoskamatuses selle asemel, et öelda, mitu akut peab siis ikkagi kaasa võtma? Pakun et vastuseks on laveerimine võrreldamatu, pole oluline, sest mudaauk, mis iganes muud populaarsed hipilikud vabandused pole, vahel.
Lisaks see linnapiirist välja osa, sa siin üritad maalida pilti nagu ... mul pole selle kirjeldamiseks sõnu isegi mitte. Teised koos minuga üritavad meelde tuletada, et meil on pärismaakohad ka olemas, mina olen lihtsalt kõige valjuhäälsem oponent, teised lihtsalt ei viitsi sinusugusega jaurata ja pigem lasevad sul külvata oma valesid ja mõjutusi.
vaba mees (registreerimata)
kärss (registreeritud)
amg63 (registreerimata)
nimekiri jätkub, ei viitsi teemat läbi kaevata...
Hetkel isegi välja toodud osas oled statistiliselt oled vähemuse neljandik, kes elab miskis fantaasiamaailmas ja ülejäänud realistid või siis suisa põhimõttelised vastased. Kummutad enamjaolt omaarust müüte aga läbi kumab enda jaoks välja mõeldud vabandused, miks sai kõvasti raha pangale antud, et hipster olla.
Elektriauto tuleb sõltumata sellest, kas keskealised kibestunud mehed teevad seda foorumis maha või mitte. Suuremad tootjad on teada andnud, et enamuses on uued mudelid elektri peal.
Siberisse praegu elektriauto ei sobi tõesti, võib-olla tulevad kunagi 300kwh akud, siis võib-olla juba läheb. Samuti paistab, et Venemaa toodab Nivat veel 30 aastat.
Mis asi see pärismaakoht on? :D Tellige koorem kruusa nelikveo putitamise asemel.
Pärismaakohad, kuhu jõuab valla traktor alles õhtal kohale, normaalse talve puhul pole selle 4x4 asjandusega ka midagi peale hakata hommikul, kui sahka ees pole ja/või linte all, usu mind, olen proovinud!!! Õnneks sai vanamehe T16'le hääled sisse ja vallale heategu tehtud taaskord, nagu on seda tehtud viimased 38 aastat...
Kiunuda pole mõtet, ei pea autoga kooli minema seal sest 2,5km jalutada ei ole katastroof isegi kui esimesed 700m tuli vööni lumes läbida. Tänapäeval nimetatakse seda ebainimlikuks, mina nimetan seda karakteri kasvatamiseks. 3 gen Lasnamäelased ei saa kunagi sellest aru aga vastu tahavad ikka vaielda nagu kogu ülejäänd Eesti oleks oleks sama ära hellitatud linn, kus mikromaailmas nad kasvasid ja elasid. Elektrikad tulevad nii või naa - ei usu, sõjatööstus ei lase sel juhtuda lihtsalt. Pole vaja tuua näidet eHummerist siia kohe, on vahe, kas on vaja 15km ots teha, et jaole moona ja süüa viia või raketti turjal tassida. Tõeline murrang tuleb sealt, mitte Elon Muskilt oma Lotusega - mis oli krdi äge idee, mäletan, kuidas silmad lõid särama ja hinges tekkis ärevus, kui seda imelooma sündi esimest korda lugesin.
No kui sul mingi fetist kusagil sellises karup3rses elada ja seal ukerdada, siis nagunii ükski neljarattaline sul kindlust ei taga, kui lumi poole kereni ülepäeviti sul seal. Mine siis kohe lumesaani peale üle ja rahu majas.
E: Olemas ka täitsa elektrilisi, millega üle oma lumehangede pääsed ja eesti piires jõuad lähima kiirlaadijani kindlasti ka üle hangede :D https://www.youtube.com/watch?v=CP_zUUbStyQ
Tõmba kässarit enne lahmimist ja õpi lugemine selgeks esiteks ja teiseks samamoodi sulle näkku pannes, kui sul on fetiš sellises karuperses elada, kus troll ja tramm kogu aeg sõidab, siis sõida selle sarvilisega ja rahu majas, pole sulle isegi ELMO't vaja.
No nii, nagu oodata oligi, siis argumentide lõppemisel pakutakse multifilme ja kohatika lausroppust. Tuletan siiski meelde, et sealt karupersest tuleb linnameestele puit, teravili ,liha, kõikvõimalikud juurikad, mesi jne. Niisiis loobuge kõigist neist kodumaistest toodetest ja istuge oma päikesepaneelide otsas, mida te kortermajadele eriti ei mahugi.
Marjade ja seente järele me teid ka ei soovi ja oma kutsuge käige jalga tõstmas ja junnikesi jätmas isikliku voodi kõrval, mitte teiste inimeste metsas.
vabandan väljendusviisi pärast, aga mina ei alustanud ega nimetanud tuhandete elukohta karuperseks.
Deus, nagu juba ütlesin siis sinu lugemisoskus vajab treenimist, sest minu kirjutatud sõna "siber" ei olnud sisulise rõhuasetusega vaid selleks olid sõnad "planeeritud" ja "ette valmistatud". Kujutan ette, et sa tegelikult saad väga hästi aru mis kirjutatakse aga kuna selle tunnistamine ka ühtlasi tooks välja kuidas sa püüad manipuleerida teistega, siis sul ilmselt lihtsalt pole piisavalt rippuvat kaasavara, et enda käitumist tunnistada.
Tore, et seisad nende üksikute promillide eest, kes elavad tsivilisatsioonist väljas ning kellel puudub liiklemisvõimalus, kui oma traktoriga teed lahti ei lükka. (Muide elektrilised traktorid on ka olemas, kui tahta väga nokkida). Siiski jätab see pigem mõttetu norimise mulje kuna kui tee ei ole läbitav sõiduki poolt, siis pole vahet kas on elektriline või mitte. Ning kui tee on läbitav, siis on tegu täpselt sama sõiduulatuse argumendiga, millega siin need "pean saama perse toolis 12 tundi jutti sittuda muidu suren" hallmetallikdiisel mehed kõvatavad kuigi enamus neist pole eluseeski üle nelja tunni jutti autoroolis istunud ning saaksid vabalt elektrilisega samamoodi sõidetud.
# mina ei alustanud ega nimetanud tuhandete elukohta karuperseks.
...
# Tuletan siiski meelde, et sealt karupersest tuleb linnameestele puit,
# teravili ,liha, kõikvõimalikud juurikad, mesi jne.
Tuletaks siiski meelde, et kui neist kohtadest pääevad linna tulema kõik need asjad, siis järelikult pääevad seal ka liiklema normaalsed sõiduvahendid misjuhul ei oma vahet kas energiaallikas on bensiin, diisel või elekter.
Kui aga püüda väita, et ei pääse ligi tavalise autoga, siis see pole enam see osa maapiirkonnast, kust toodang tuleb vaid on midagi muud. Kui karuperse on liiga graafiline nimetus, siis võib ka lihtsalt võsaks nimetada.
Sinna vast aga parem juba roomikutega liikuriga minna kui tee-sõidukiga.
Ma ei tea, mitu korda ja mitmes teemas ma pean kirjutama, et jõuaks kohale, mul on samasuguseid otsi olnud ja ma pole isegi mingi transporditööline mitte või logistikafirma või üldse kuidagi sellega seotud.
Tegu ei ole promillides, see, et kolmandik eestit on Tallinna kolinud ja natukene ka Tartu, ei tähenda, et aind tuhanded elaks kuskil Peipsi ääres, Valgamaal, Võrumaal, Ida-Virumaal jne jne, 2/3 ikkagi elab mujal ja on vaesed ja ei jaksa üle 5k max masina eest maksta. Jõuab kohale?
Siberit vabanda nii palju välja kui tahad enda jaoks, panid pange, anname peksa ja läheme rahulikult eluga edasi. Siber väljendab selgelt seda, mis auto omamine tähendab, see tähendab ootamatusi, üllatusi, seiklusi, kui punktist A punkti B sõita vahepeal mõned kilomeetrid või noh, okei, Rakverre ja tagasi, siis endiselt, vabalt saab linnaliiklusesse mõeldud masinaga hakkama. Eesti muide on pindalalt sama suur, kui Moskva koos eeslinnadega, ses suhtes võib öelda, et terve Eesti ongi paras linn ja veel kehvasti ehitatud linn, kus pole paljudes kohtades voolugi olla. Mitu akut on vaja ikkagi kaasa võtta, et saaks 10h pikendada enda läbivust? Mitte et see enam oluline oleks, vist saadi aru, et ei ole mõtet plõksida särtsukaga laplaste, siberlaste, mongolite, ukrainlaste, kolumbialaste .... nimekiri jätkub, õue peal, jääd hätta.
Tavalise maasturiga saab rahulikult põllu peale või metsa atribuutikale tonni jagu diislit juurde viia ja ümber valada, elektrilise traktori paned keset põldu laadima.... mille pealt?
Vahepalad on olemas, hallalad, ei ole päris nii, et nii kui kruusa pealt maha keerad, on kohe roomikuid vaja, talv on eraldi nähtus.
Tegelt, mida ma ikka heietan siin, nagu ma enne ütlesin, kui pole elanud/kasvanud sellises keskkonnas või ollakse ära unustatud, mis on keset Võrumaa künkaid elada, siis polegi midagi rääkida, tuleb sinna saata elama. Kipsimaja mehed ja linnapoisid ei saagi seda kunagi aru saama.
"Tavalise maasturiga saab rahulikult põllu peale või metsa atribuutikale tonni jagu diislit juurde viia ja ümber valada, elektrilise traktori paned keset põldu laadima.... mille pealt?"
Generaatori pealt.
Või sul on rohelise lillelapse sündroom? Või on vaja elektritraktorit igapäevaselt keset põldu laadida?
Kes on süüdi selles, et sõidukijuht ei suuda arvestada, millal tal kütus otsa saab?
Selleks on leiutatud kütusenäidikud, kus on punane joon ja hoiatustuluke nendele, kes seierist aru ei saa.
Kas keegi on aru saanud, mis toimub nende elektriautode müügiga - Leaf, mis sõitnud 300000 km, aku kutu ja hind 7000 eur?? Ja lisaks on neist enamus ostetud Kredexi abiga ning nüüd küsivad poest piima toomise auto eest 7000? Mis asi see toimub päris. "Mul autol pooled silindrid ei tööta ja paagi asemel on Coca pudel, aga sooviks ikka täis turuhinda küsida" :) See on ikka kenake suhtumine. Oleks ikka pidanud meie varaste jaoks kirjutama Kredexi tingimustesse sisse, et järelturul tuleb müüa asju mõistliku hinnaga, ühesõnaga suuure alega tegelikul. Sellise jama hind peaks olema 2000-3000 eur, sest see suure tõenäosusega kõlbab ainult maja seinale akumulatsiooniks paigaldada!
Arnis, sa ei aja harvesteri metsast välja sellise asja jaoks ega too ka kombaini põlla pealt ära, nagu tanki ei tooda rindelt ära kütuse tankimiseks. Diiselgenekaga kombaini laadimine keset põldu oleks sama nagu võiks selle diiselgeneka juba kombaini peale tõsta ja selle pealt tervet kombaini liigutada... oot, selline leiutis on juba tehtud tegelt, nimeks vist on sisepõlemismootor diiselkütusega ja need on juba kombaini peal olemas!
parm väljendab täpselt seda järelturu fenomeni, mida mina, kärss ja ka teised on siin korduvalt öelnud, seal saab vabandada natukene sellega, et e-mootor ei kulu päris nii nagu ICE mootor aga praktika näitab, et laagrid kuluvad samas tempos, olgu nad elektrivõlli või diislivõlli ringi ajamas ehk siis ei saa ka öelda, et kasutatud e-mootor oleks sama hea kasuteguriga ja/või vastupidavusega nagu tutikas. Aastatega on uute särtsukate hind langenud ehk ostujõulisemad inimesed, neid on suisa 160 000 inimest eile õhtuse seisuga (autod vanuses 0-5 aastat eesti teedel), saavad enda ICE välja vahetada elektrika vastu, eriti kui elavad linnas ja ei pea teises eesti otsas käima vanaemal uut kasvuhoonet ehitamas.
parm, see ongi see EV-de aeglasem turuväärtuse langemine, kuna peavad paremini vastu, kui ICE-d. Jube kibestunud vaeste vanameeste kiunumine käib siin, kõigil vanaemad 500 km kaugusel maal ja vaja iga päev edasi-tagasi taksot sõita ja siis paar tonni järelkärule ka veel panna. Need, kel ise igapäevast kogemust asjast pole, on ikka kõige kõvemad vennad, eksole. Ise elan maal ja üle 3 aasta ja ligi 90 000km EV-ga, 95% kodus laadimised ja ülirahul valikuga. Varsti paneelid ka katusele ja akupank juurde ja elektri, bensu, vms hinnatõus jätab üsna külmaks. Ei kunagi enam museaalist ICE-ga sõitu. Jõudu vaidlusteks ja oma kodus nafta pumpamiseks!
Ma siin natuke oponeerin isand Deusile, et teatud rakendustes, kus töötsükkel sisaldab hulga niisama seismist või pidevaid seismisi-kiirendusi, on akuga hübriidlahendused juba kasutusel. Kõige tuntumad vast ekskavaatorite pöörde- ja noolefunktsioonide hübridiseerimine, mis võimaldab kasutada alamõõdulisemat mootorit, mida võimsustipu vajadusel avitab varasemal pidurdamisel purkipistetud elekter. Sisetööde masinad on järjest elektri peal.
Põllumajanduses sääraseid töid eriti pole.
Elektriauto sobimatus on aga selgelt valikute küsimus. Kes tahab, leiab ettekäände ja kel vaja, leiab võimaluse:)
Ega kasutet autode hinnadki ole muud, kui võimalus lollidelt teenida...
Kui varem olin päikesepaneelide suhtes skeptiline, siis nüüd elektriautode levimisega muutub eramaja omanikule päikesepaneel atraktiivseks. Autot saab laadida väga odavalt ja paneel tasub mõne aastaga ära.
Eriti just maapiirkondes, kus on ruumi paneele paigaldada.
Rasketehnika käitamine akude pealt on esialgu veel ulme, aga on ju võimalik akud odavnevad ja lähevad kergemaks. Kui traktor saaks 1MWh aku, siis saaks terve päeva töötada. Varem või hiljem keegi teeb sellise prototüübi valmis. Selle laadimiseks oleks vaja omakorda mingit aku või superkondensaatori lahendust.
See pole mingi oponeerimine, see on reaalsusele näkku vaatamine. Raskeid pöördasju liigutatakse loomulikult sellise hübriidina või siis aind hüdro või aind elektri pealt. Parim näide on laevad, millel kruvi käib elektrimootori pealt, mida omakorda toidetakse aku pealt mida laetakse diisli pealt. Igal asjal oma koht. Täpselt nagu elektrikal koht linnaliikluses, kõige kasulikum ja ökom asi ükskõik, mille kõrval. Jättes välja hetkel soetushinna, sest noh, ilmselt on ainult 160k inimestel pappi aind eestis, et võtta endale uus auto. Ülejäänud tarbivad kasutatut, mis on täiesti välistatud eMootoriga isenditel nagu praegu ka näha järelturul. Hübriidid veel lähevad, seal saad otsustada, kas aku välja vahetada või mitte, aind akudega isendid vajavad uut akupakki nii või teisiti, hind sõltub sellest, palju vaja sõita, saad 5k hakkama aga ma oma ajus arvestan alati halvimaga ehk 7,5k.
rasketehnikaga pole mõtet näiteid tuua.rongid ju sõidavad kõik elektrimootori jõul,kuigi diisel töötab
ma pole otseselt millegi vastu,kuid mulle ei meeldi selline nn. särgi rebimine.tehakse mingi elektrilinekäkk kokku ja siis pasundatakse ,et see on ainuõige lahendus ja nagunii tulevikus kõik sõidavad ainult elektri jõul.mis sellel rohepöördel pointi on,kui meist u. 1500 km kaugusel käib ohjeldamatu looduse hävitamine.mitte keegi ei suuda seda jama lõpetada,veelvähem trahvida
katsun siis linnameestele veidi selgitada tihti pole probleem mitte kogu teekonnas vaid selle alguses või lõpus, kuidas kellelgi. Seega nagu selles kiire netiühenduse maapiirkondadesse viimises, puudu jääb paar viimast miili ja raha on otsas.
kenal aastaajal pole võimatu osa nendest piirkondadest ka tavalise sõiduautoga läbida, aga ülejäänud ajal on sissejäämisel ükskõik palju maad kergestiläbitava teeni on, päästeaktsioon on kuradima kallis ja võib võtta tunde enne küi keegi saab appi tulla. Kui siis akus niigi laetust napib...ja ega appitulejad ju ka elektrone kilekotiga lisaks tuua saa.
Peale elektritraktorite võib seal liikuvate piltide portaalis leida ka aurutraktoreid präegusel kalli kütuse ajal ehk võtame need ka kasutusele.
võsa võib mõne linnamehe küprokionni kõrval kasvada, enamik rahvast nimetab asju ikka metsaks või noorendikuks.
No selle mõne kilomeetri kannataks ka elektriliikuriga lumesopas 100+kWh 100km kuluga läbi suruda ja ei oleks kohe kilomeeti läbides aku tühi seal ju. Ise ronin ehitusobjektil ka hetkel oma vana ja räbala leafipunniga mudaväljalt läbi iga päev ja on reaalne oht seal põhja peale kinni jääda, ent ronin sealt samast mölkast läbi ja ei viitsi jala kõmpida nagu ka nii mõnigi jeebiga fossiilipõletajaga tegelane seal ning ei ole seal hoobilt aku tühi nagu siin mõned väidavad. Teoreetiliselt võiks ehk isegi elektriliikuril mudas läbides kasutegur/energiakulu fossiilikaga võrreldes parem olla, kuna pole seda siduriga libistamist ja pööretega jagelemist ning asi toimetab optimaalsemalt seal. Umbes nagu linnas on elektrikal energiakulu märkimisväärne eelis fossiilika ees, kuna elektrikal tekitab enamuse kulust just tuuletakistus, kusagil mudas on tegu ainult veeretakistuse pluss ülekandekadude/pöörete optimeerimisega, millest viimane on fossiilikaga võrreldes märkimisväärselt parem ja võib seal plägas kokkuvõttes eeliseks hoopis olla. Ma ei tea kas keegi on sellist katset teinud, et kusagil maastikul pläga sees fossiilika küttekulu vs elektrikulu ja siis panna antud tulemus võrdlusesse tavasõidul linnas mõlemi masina küttekuluga vs maanteel võrdlusesse ja siis saaks täpse tulemuse teada, ent on suur tõenäosus, et elektriliikuri kasutegur tuleb siin tema kasuks mängu hoopis, kuna tuuletakistus on antud hetkel valemist väljas. Ainuke omapära, mis siin võib elektriliikurile seal mudas kasuteguri osas negatiivseks saada on elektrimootori kasutegur niivõrd madalatel kiirustel, võimali, et tavaline elektrisõiduki mootor pole optimeeritud nii madalatel pööretel ja raskel väändemomendil toimetama ja seetõttu tavalise elektriauto kasutegur tegelikult suhteliselt halb sellise kombo korral ja seetõttu energiakulu päris suur. Võimalik, et sellistesse tingimustesse mõeldud elektriliikuril võiks/peaks olema niiöelda esimene käik, mis pööretevahemiku sobivamasse skaalasse viiks elektrimootoril, et mootor/inverter kasutegur parem oleks aeglasel kiirusel ja suurel koormusel. Sama point umbes nagu elektrijalgratta sellel rummusisesel mootorilgi on, et optimaalsel kiirusel maanteel uhades on kasutegur päris hea, aga kui kusagil lumesopas madalal kiirusel ukerdada, siis rummumootor pole hea variant, jõuab nagu seal ronida ja kaapida küll, aga kasutegur suht kehvavõitu ja maastikul ronimiseks sobib keskmootoriga elektriratas paremini, kuna saab käikudega pöörded kõrgemaks mootoril viia ja siis kasutegur kohe parem ning aku peab palju paremini.
Nu fossiilika koha pealt ma võin öelda, et kütusekulu on 10 tundi, peale seda tuleb uus paagitäis soetada. Kas sa liigud selle 10 tunniga Vilniusesse või kolm km metsas ületamatute takistuste tõttu, vahet pole. Maastikusõidu puhul elektrikaga tuleb samamoodi seda traktoriloogikat rakendada minu arust aga võin eksida ka siinkohal.
Maastikul on mootoril vaja jõu varieeruvust, liivas sõites on suur suur takistus ja mootor kogu aeg täiskoormusel. Mäest ülesse sama teema, mäest alla ei ole vabalangemine vaid ka takistus ehk ei saa lihtsalt gaasi lahti lastes alla vaid peab ikkagi hoogu juurde lükkama. Muda puhul käivad lihtsalt rattad koha peal ringi. Maanteel on vaja paari kW et hoida kiirust, kui kivi ratta ette panna, peab mootor tööd tegema, et sellest üle ronima hakata.
Elektrikal tunduks olevat eelis nagu selles, et jõud 1 rpm'st olemas aga see tegelt on suisa negatiivne. Seepärast ongi bensiinautomaat masin parem kui diiselautomaat või manual aga jällegi, see oleneb pinnast, mida läbida. Varieeruvusi on kohutavalt palju ja ega seda enne selgeks ei saa ka, kui Rivian kätte võtta ja sellega Männikule ronida. Raskus on kohe kindlasti äärmiselt negatiivne lisand siinkohal nagu näha ka sealt Matts offroad recovery videost, Tesla tänu oma raskusele lihtsalt vajub sisse. Mida raskem auto, seda rohkem läheb kW vaja, et läbi liiva liigutada. Rock Crawling situatsioonis ma usun, et elektrikal on ülitugev eelis jällegi. Nädalavahetuseks kalale ronimisel kuhugi jõe äärde minek... Riskantne. Kui bensukal saab kütus otsa ootamatute takistuste pärast, helistad sõbra kanistritega järgi, elektrikaga peaks kraana tellima. Minu silmis peab käitumist natukene muutma siinkohal, paegud elektrika tee äärde, 90L kott selga, ridvavutlar üle õla, küttepuud sülle ning tervislikult ja sportlikult jõe suunas sammuma, peab loobuma sellisest mugavusest nagu mul praegu on, et 200x140 voodi koos kõikide mugavustega otse jõe ääres ja lahtisest luugist vahid, kuidas lõke põleb ehk siis tuleb rohkem matkaraja loogikat kasutada, auto parklasse ja nädalavahetuse 30km jalutuskäik alaku.
Seda öeldes on raske peas enda jaoks välja vabandada rämedalt kallist soetust selle nimel, et endisest mugavusest loobuda.
kas üldse ongi lubatud kusagile läbi metsa jõe äärde suvaliselt ronida mingite autodega, täielik looduse ja pinnase hävitamine ju, selline jama tulekski ära keelata(kui juba pole), kus suvalised vennad mingite autode/atvde ja juma teab millega suvaliselt läbi metsa ragistavad ja maastikku pahupidi keeravad ning rööpad maha jätavad ning kusagil vee ääres oma õlist tilkuva raipega seal loodust "rikastavad" . Kusagil maakohas legaalse kasutusega mõned kilomeetrid raskemalt rajalt põhitrassile siiski pole elektrilistele masinatele nüüd küll takistuseks et ei saaks kasutada võrrelduna fossiilikaga.
Igale poole loomulikult ei tohi. Mõne koha jaoks on mul RMK'st luba näiteks. Männiku on eraterritoorium + kaitseväe territoorium näiteks, seal ka niisama töllerdada ei tohiks. Gaasitrass läbib eramaid, talunikud vihased, kui murumägi üles songitakse jne. Mis on lubatud aga lihtrahvale, on RMK platsid, sinna saab tavamasinaga ka sõita otse lõkkesse. Eramaade omanike käest saab küsida, kas tohib sinna jõe äärde läbi tema maa sõita ja seal parkida jne.
ATV'd on suht nuhtlus küll metsa vahel, palju hoolimatuid tegelasi on, sõidetakse randade liivaluidetel ja lõhutakse niigi õrna keskkonda. Sellise eetika kultuuri lahkamine käib 4x4 foorumis, vabandust off-topic pärast.
kevad on õues, niisiis rändama ja kena kevadist ilma nautima. Kahjuks osa seltskonnast peab alustama laadimispunktis sabatamisest.
Kohtume ja muljetame sügisel.
Seal vist praeguseks pole enam kütust ka saada, siis pikemas perspektiivis jäävad korraliku apokalüpsise ajal kõik fossiilikad ka seisma ja ise ei villi sa sinna naljalt mingit bensiini sisse, millega liikuda kannataks. Samas minna ja majade katustelt terveks jäänud paneelid kokku korjata ning vähegi elektri poole pealt pädev kompunnib endale toimiva lahenduse välja, et saaks mingigi liikumisvõimaluse sellesama teslaga seal kohapeal näiteks, benaga oleks lõplikult kaputt, kui rafineerimistehased ka üle ilma sodiks pommitatud, siis oleks ainult hobune alternatiiv.
Puugaas ja piiritus saavad edukalt seda asja asendada norm mootoril, kui nüüd maailmalõpust rääkida. Isiklikut ma kasutaks päiksekatest kokku korjatud energiat pigem vee puhastamiseks, tekitades osooni, kui liikumiseks.
Nojaa kõik oleneb kui tihedalt suudetakse elekter akusse suruda. Bensiinitasemeni on veel aega järgmisena oleks lõhkeained alates püssirohust. Siis edasi tuleks uraan ja seejärel päike. Sealtmaalt juba neutrontäht ja viimasena must auk mis siis looduslikult oleks kõige tihedama ´energiaga. Aga tehnoloogiliselt pidi olema veelgi tihedamalt võimalik salvestada nii on ufod öelnud.
Kuku raadios oli mingi majandussaade ja seal räägiti, et eelmisel aastal müüdi uutest autodest 4.7% elektrikaid.
VW eesmärk on aastaks 2030 oma toodangust 60% elektrikaid teha. Ülemineku juures on päris suur rõhk laadimisjaamadel, seejuures kohvikutel, et inimestel oleks mõnus aega veeta laadimise ajal.
Osad meist võivad nuriseda, et aurumasinaid enam pole, aga parata pole midagi, elektrisõidukid võtavad üle.
Ennustatakse, et aastal 2040 toodetakse siiski 20% sisepõlemismootoriga masinaid. See on hea uudis neile, kelle suvila on eriti raskesti ligipääsetav.
Sai siis veokaka tehtud tripp päälinna, lasen siis mööda 2 realist päälinna poole ja vaatan auto varju teepeal ja imestan, kurat kas tõest järelkäru järgi? Sõdame nii oma paarkümmend kiltsa ja ei kummaldki poolt peeglitest varju põhjustajat, müstika, minnes maha 2 realiselt jüri ringile nägin siis ka rotti, oli nissani väike kaubik e märgisega, ju lasi tuules et elektrit kokku hoida.
Lisaksin siin ka kässariennu ja teiste ideedele "hoogu" juurde. Siit käis läbi leafxpack kanali video kus näidati kuidas leafi akuväljundisse lisaakult energiat juurde anda. Siin videos ta tunnistab ausalt kuidas ta oma auto ära rikkus selle katsega https://youtu.be/6Zivzvh9Bx0?t=331
Seoses selle autole kinnitatava 200W päikesepaneeli ideega mida on ka juba eestis tehtud, küll 12v aku laadimiseks. Mul tuli nende ideedega seoses mõte, et kui panna pakiruumi lisapakk (mis ei ole hea mõte, liiga ohtlik) ja laadida ainult seda päikesepaneelidelt või nende muundurilt siis peaks ju saama küll auto liikumiseks natuke energiat juurde. Probleem on põhiliselt selles, et auto tarbib ka laadimisel päris mitusada watti võimsust (kontaktorid, juhtplokid jne.) Aga kui laadida omaehitatud lisaakut millel on vajalikud kaitseahelad ja bms ning mis tarbivad vähem kui auto süsteemid siis võib asjal jumet olla. Kui auto käima pannakse lülitatakse kontaktoritega peaaku sisse ning lisatakse sellele oma kontaktoritega lisaaku niiviisi peakski saama päikeseenergiat kasutada edasiliikumiseks. Kui kellelgi on huvi siis teeme ära 6000€-ga saaks väikse katsekomplekti kokku panna küll.
Tõlge jeekimi hüüatusele madalas skaalas: lisapakk läheb kuni 25000 euri maksma, kui koos peaakuga välja vahetad. Lisapakk ja pärisaku lähevad põhja all paralleeli kokku 400V peal, lisapaki juures on mõnus relee, mis kogu seda jama regullib ja installi käigus ei tohi unustada, et pärispaki ja lisapaki erinevus ei tohi ületada delta 5v. Uued vedrud peab ka panema, et lisakoormus tagaotsa vasta maad ei suru. Ideeliselt kui nüüd selle lisapaki relee juurde oma päiksepaneeli paned, siis pääsed auto elektroonika kontrollist ja laed lisapaki täis. Elu hernes.
EI!!! EI OLE HERNES! Sest auto elektroonika mingi hetk tuvastab, et lisapakk on olemas ehk erinevus suurem kui 5V ja istub koha peal ja nõuab, et sa teda viiksid teenindusse.
Tõlke tõlge: 17+ tonni kütust saab selle raha eest. Isegi 25 sajale võtma masinaga saab nii kaua ringi kärutada kuniks uus ja parem elektrikas turul on :)
PS! Enamus 150k läbi sõitnud Leafe on seal maal, et suudavad sõita ca 50km lagi oma praeguse akupakiga.
E: Vaatasin selles videos ka ära mis tal seal oli, selle relee kaudu mis seal akupakis sees ikkagi on, selle kaudu jooksis litt tagasi ja küpsetas seal maha ühtteist releeahelas, akuelemendid ei saanud kuidagi mõjutatud.
Ja vanale leafile 40kWh peaaegu uueväärne aku ei maksnudki nii meeletuid summasid, kusagilt juhtusin nägema, 6keuri oli vist hinnaks kui õigesti mäletan.
7k on see summa taksojuhtise sõnutsi, mitte 6, praeguse hetkega ei tea, see oli aasta tagasi. https://www.muxsan.com/English/products.html
Normaalne hinnakalkulaator, kus saad kõik vajalikud jupid kaasa tegemiseks.
ei saa mitte vaiki olla. On siis teadusliku kommunismi eksam ikka tehtud, enne kui selle inseneri inseneri tiitli endale omistasid. Analooge mitteomavaid tehnoloogiaid tundub igal juhul juba tulema, siiski soovitan enne kaskede all koht valmis vaadata ja puhas pesu selga panna, enne kui 400 voldise alalisvooluga mängima hakkad, lolli inimese võib tappa. Mina muidugi insener ei ole, aga nooruses oli luba keskpinge alajaamades elektriseadmetega toimetada. Seega soovitan seda teoreetilist poolt ikka päris asjatundjate käest õppeasutuses tudeerida
Põllu pealt paneelide rottimine on samuti vilets idee ,hea kui läheb nii, nagu seal lõuna pool st. teibitakse posti külge määramata ajaks . Üldjuhul siiski võib saada teatud tinakoguse ribide vahele kingituseks
Minu poolt veel kaks senti. Ise saad akupakiga sudida ainult siis kui akupaki lahti lammutad ja kõikidest kaitsemehhanismidest mööda lähed. Mis tähendab ka seda, et tehase poolt sadu tunde läbi mõeldud võimalike ohuolukordade stsenaariumite vastu kaitse puudub. Kasvõi nt. kui akupaki alt võtad ja tagasipanekul tihendamine ei õnnestu ning vesi sisse läheb, siis lekkevoolu vastu kaitse puudub.
Vaatamata sellele, et sa mind ei usu ja igasuguste nimedega nimetasid, siis uuri ikka rohkem asja. Märkus potentsiaalide vahe kohta on osaliselt õige, aga ka väiksema pingega sädelemine tekitab ioniseeritud õhu, mis lihtsustab kaarleegi üle hüppamist juba suuremate potentsiaalide vahele. Ja kui juttu on MägiAivari teibist, siis on see ülehüppamine üsna reaalne. Ja siis on juba terve aku energia taga. Samuti arvesta magnetvälja kokkukukkumisel tekkiva energiaga..
Kui räägid DIY lahendusest ja komponentide tasemel disainist, siis ei maksa asja üle müstifitseerida. Texas Instrumentsil on tööriistad selleks olemas, mis selle väga lihtsaks teevad (aga ma ei ütle, et seal palju agasid ei oleks). Siiski oleks huvitav teada, et mis mikroskeeme kasutada plaanid - pooljuhte lihtsurelikud tänapäeval osta sisuliselt ei saa.
Hobi-insenerid ei pruugi alati aduda seda, et insenerid kulutavad 1/10 ajast, et seadmed tööle panna ja 9/10 ajast, et corner-case'd läbi mõelda ja kindlustada töökindlus. Teine osa on samas isegi olulisem kui funktsionaalne lahendus.
Skeem kõlab legit. Kui enne releesid on (Youtube näitel) reaalne variant ühendus teha, siis miks mitte läheneda üldse kapoti alt? Seal on vast rohkem võimalusi ja ka lihtsam kõrgepingekaablitele läheneda: https://imgur.com/HTFAvxY
Fakt on see, et moodulite vahel jookseb kaabel pistikust pistikuni kaitstuna. Kui tahta nö paljale juhtmele/klemmile ligi saada ja akupakk ei ole variant, siis tuleb DC/DC junction box või inverter lahti nööpida.
Samas jääb siiski alles mu skepsis, et EV-CAN busi peal moodulite vahel jagatav info ei tundu mingi hetk autole enam loogiline. Kui ise teeks sellist asja, siis prooviks kiirlaadimise pesa juurest asja lahti häkkida.
kakkuski siit palju kraami maha, viimase postiga kaotas ka mu sisuka küsimuse minema,, aga heaküll kuradile kah...
ent(erfs) selle sinu("ei tunde autole enam loogiline")kahtluse koha pealt mul üks kogemus autoga endaga, millest julgen järeldada, et see BMS seal labaselt pinge järgi enda korda hoiab ja mingit mahu järgi arvet ja selle alusel otsuseid ei tee on see(lisaks muidugi sellele tuubi range extenderi vendade tegemistele, kus sinna akupakist väljuvale liinile lihtsalt lisapakke vahele topiti), et mul on suhteliselt vana ja läbi ruunatud aku sel leafil, kui akuprotsent on oletame 60% ja ma nüüd täiega paaru annan ja kusagil üles mäkke ja pikalt suurel võimsusel kiirendada saan, siis kukub akunäit kolinal kiirelt kuni 10 prossa allapoole eriti jaheda akuga, vana aku ja ilmselgelt sel paarutamise hetkel pingelang päris korralik akul ning näitabki justkui 10 prossa suht kiiret kadumist. Nüüd kui samal ajal jätkan rahulikult olematu koormusega kruiisimist või regenni kasutan, siis tulevad peagi protsendipulgad osaliselt tagasi, aku pinge taastub ja asi näitab taas normaalset seisu. See käitumine samasugune nagu iga suvalise pinge järgi toimetava akutaset näitava indikaatori korral. Kui ta reaalselt mahu järgi seal arvet peaks, siis ei tohiks sellised hetkelised kiirendustel toimuvad pingelangused seesugust protsentide jms aiateibaid sinna tekitada, vaid ta peaks arvutama, et kiirendusel kulus nii palju energiat, laadimisel sai akusse naa palju ja järelikult peaks aku protsent olema stabiilselt välja arvestatud ning püsima stabiilsem, ent seda ta ei tee, täielikult sobitub labaselt pinge järgi monitoorimisena see laetuse taseme näit seal. Teine variant veel see, kus mõned vennad on pikalt mäest alla laskudes või teise autoga tirides regen-i kasutades akusid niiöelda täis laadinud sedasama kanalit pidi, taas üsna kahtlane tegevus ja ei ole normaalkasutusel selline asi nagu loogiline ja võimalik, ent masinad ei tee sellest anomaaliast väljagi ja täristavad aga regenni kaudu akusse üha laksu peale.
Kui aku on väsimas, siis ebamõistlik on akuprotsendil näidata energia jääki, kui see pole kättesaadav. Teisisõnu, näidik, mis näitab näiteks 44% jääki, aga auto ei sõida, on veel kehvem näidik, kui selline, mis kukub 1% sekundis.
Pigem peaks BMS-i paremaks timmima - kui aku on peene (näiteks 60%), aku on külm ja suur koormus põhjustab selliseid protsendi kukkumisi, tuleks väljundvõimsust konkreetselt piirata. Näiteks lubaks 100A väljundit.
Ehk, oleks vaja limiteerida, vastavalt akule, väljundvõimsust. ENNE kui sellised pingekõikumised põhjustavad selliseid %nihkeid.
Selle peale kukuvad inimesed kisama. Apple tegi seda trikki juba iPhonede peal, et hakaks prose takti piirama vanematel kui paar aastat telefonidel ja kohe oli suur kisa, et mis mõttes tootja otsustab, mis mul taskus on ja mis mõttes jõuga piirab maha, näe, sunnivad uut ostma kohe. Ühesõnaga idee on hea aga kahjuks praktika näitab, et seda ei saa rakendada. Kui, siis panna menüüsse valikusse selline võimalus, Eco režiimi alla näiteks või nii.
kuidas vanemal leafil seda tagatuld muidu lahti saab kui pirni vahetada tahaks? Need kolm polti kruvisin lahti, tuli nagu logiseb seal nüüd, aga päris lahti ikka ei saanud seda, youtube-s video, kus mingi tõmmatav naga justkui hoiab veel kinni seal tule all kuskil, aga ma proovisin igatpidi kangutada, altpoolt saab sõrmed taha, aga kangutades kardan et tuli läheb pooleks või midagi murdub ära. Mingi nipp seal ikkagi või kuidas see asi välja nägema peaks? Head videot ka ei leidnud selle kohta, kus ära oleks näidatud ohutu tule kätte saamine.
Nii lihtne see ongi, keerad kolm kruvi lahti ja tõmbad otse suunas välja terve selle pika paneeli, mitte ei painuta kuhugi nurga alla, painutades võivad pistikud juhtmeaukudesse takerduda ja kinni kiiluda kogu konstruktsiooni. Plastikust polstrieemalduse heeblid on sõbrad antud olukorras.
misassja see esimene vastaja seal ohib veel, käru siis käru, 300k läbi uhanud masinad on kõik juba otsapidi "kärud", kui sa üritad siin lihtsalt elektri pärast hinge sittuda , siis situ iseendale hamba peale kui tahad. ostsin jah teiseks masinaks töölkäimiseks elektrilise punni, tööobjed linna piires ja üle 30 kilomeetri nagunii ei sõida ning meeldib selle masinaga kaasaskäivad mugavused(automaat, äpist sooja lükkamine, kui näen et aknad härmas hommikul, üldine sõidumugavus). Laadimisvõimalus ka mugavalt kohe olemas öise odava elektri ajal ning selliste mõnekilomeetriste juppidena sõit peatus sõit ideaalne linnas töölkäimise punn, tööriistad lendavad tuimalt pagassi ja hüppan oma tolmuste riietega sinna sisse ja teine pühapäevamasin jääb puhtaks ja viisakaks. Lisaks veel vaadates neid küttehindasid, siis kui aku 4-5 aastat mind neid paari kolmekümne km-seid otsasid päevas teenindada suudab, siis olen fossiilmasinaga võrreldes omadega tasa, kui mingi pea paarituhande euri ligi aastas kütte pealt säästan selle elektriga uhades, mil 2-3 eur 100km kulu öösel laadides. Lisaks ei taha nende tiblade ja rätipeade rahakotte täita selle õli ostmise toetamise näol. Need autoga kaasas olnud paberid kusagil võibolla ehk isegi on alles veel, aga nende otsimise peale kuluks rohkem aega kui asi väärt.
Aga ühesõnaga niisama käega välja sikutada ei peagi siis suutma nagu aru sain, st tulekski sealt tule ja kere vahelt mingi heebliga kangutades kergelt kaasa aidata sealt tule keskosast nagu aru saan. Tegelikult ükski pirn seal läbi ei ole veel, aga juhtumisi oli trell pagassis ja 10 padrun ka otsas ning huvi pärast pagassist möödaminnes mõtlesin et vaatan korra mis seal all on ja täristasin lahti need poldid aga ei saanudki nii kergesti kätte seda sealt kui eeldasin, et poldid lahti ja tõsta ainult tuli eest. Kui meelde jääb, siis proovin mingi plastikust asjanduse leida, millega saaks kaasa aidata, metallist kruvikeerajaga ratsib ilmselt kere või tule ära.
Sa "käzs" näikse olevat päris niru närvisüsteemiga - kukkusid kohe räuskama! Joo suhkruvett näiteks! Aga ära põe, lihtsalt minu jaoks on kõik autod kärud, olgu ta uus müügisalongis sõitnud, 300 kilo sõitnud või elektrikas, kaasa arvatud minu oma auto. Aga see, selleks! No ja ma ei tea, mul pole vaja mingeid pabereid vaja otsima hakata, mul on manuaal kogu aeg autos, sest kunagi ei tea, kui sõidus olles midagi juhtuma peaks.