Tere kõigile ükratta omanikele ! Mida peaks silmas pidama kui hakata sellist isendit ostma? Või kas tasub üldse? Tänan !
Poolt argumendid:
1. Elektrikulu 0,2 € 100km.
2. Ülevaatust teha ei saa, kindlustus ei ole kohustuslik (kuigi soovituslik)
3. Sõiduulatus ühe laadimisega 100-150 km.
4. Suudan osta ilma laenu, liisingu, järelmaksuta
5. Võimalik kasutada nii metsarajal kui ka kergliiklusteel.
6. Väga minimaalsed hooldus -ja remondikulud!
7. Mahub autosse, bussi, rongi, käekõrval poodi ja jõusaalis trennikappi.
Võib tunduda veider, et kvaliteetsete ja läbimõeldud jalgrattateede rajamine linna, teeb lisaks ratturitele linnaruumi paremaks ka autojuhtidele. Holland on suurepärane näide sellest, kuidas alternatiivide pakkumine autoga sõitmisele muudab liikluse paremaks kõigi jaoks.
Youtube'i kanal Not Just Bikes on keskendunud Hollandi linnaruumist selgitavate videote tegemisele ja ühes neist toob ta välja kõik argumendid, miks Holland on tõepoolest kõige parem koht mitte ainult ratturitele, vaid ka autojuhtidele.
Mida autokesksem linn, seda rohkem ummikuid!
Video peamine mõte on selles, et kui autoga sõitmisele on piisavalt häid alternatiive, valivad elanikud neid üha rohkem, mistõttu üha vähem inimesi teevad oma igapäevaseid sõite autoga. Hollandis on peamiseks alternatiiviks jalgrattaga sõitmine, mis on tehtud elanikele võimalikult mugavaks: rattaga sõites saad enamasti minna sihtkohta mööda kõige otsemat teed, rattateed kulgevad sujuvalt, foorid lähevad ratta lähenedes roheliseks jpm.
Kui võrrelda Hollandi erinevaid linnasid, siis mida autokesksem on linn, seda rohkem on linnas ummikuid ja seda halvem on seal autoga liigelda. Nendes linnades, kus autodega liigub vähem inimesi, on sellevõrra ka autoteed paremas korras.
Keegi ei pea foori taga passima!
Üks oluline aspekt Hollandi linnade juures on see, et nad on üritanud teha liikumise võimalikult sujuvaks, olgu see autoga või rattaga. Näiteks on neil targad valgusfoorid, mille jaoks on sõidutee alla enne foori paigaldatud mitmed andurid. Seeläbi saab liiklust kontrollida ja muuta foore punaseks või roheliseks vastavalt vajadusele. Kui autosid ei ole, on foor punane, mis võimaldab jalakäijatel ja teistel kergliiklejatel rahus oma teed minna. Samas ei pea keegi mõttetult kaua foori taga ootama, kuna see läheb vastavalt liiklustihedusele kiiresti roheliseks.
Samuti on liiklus disainitud nii, et suurtele sõiduteedele jookseks sisse võimalikult vähe kõrvaltänavaid. Seeläbi on liiklus sujuvam, kuna suurele teele keeravaid autosid on vähem ja liiklusesse on tarvis paigaldada vähem valgusfoore. Kuna erineva kiirusega tänavad on ka disainitud erinevalt, siis ei pea autojuht enamasti piirkiirust üle kontrollima, kuna loomulikuna tunduv kiirus on üldiselt õige.
Viimaks toob video autor välja suure erinevuse autokesksete linnadega: Hollandis sõidavad autoga ainult need inimesed, kes tahavad, mitte nagu mujal, kus autoga liiguvad ka need, kellel pole muud alternatiivi. Seetõttu on ka Hollandi liikluskultuur rahulikum, kuna autojuhid ei ole nii närvilised.
Terve mõistusega inimene saab juba täna linnas elades oma elu korraldatud ilma autota. Siin pole vaja mingit sisuturundust teha. Meil on inimestel auto nagu kinnisidee, mitte kui vahend, millegi saavutamiseks. Ja kui auto on kinnisesse, siis alternatiive ju ei kaaluta.
autod võivad ju meeldida, aga autot ei pea omama ja igapäevaselt kasutama. mul on näiteks mitu 35+ aastat vana uunikumi, millega liigun aastas kokku kuni 1000km suviseid sõite, aga igapäevaselt ma autot ei kasuta viimased 15 aastat. mina kasutan jalgratast, aga pooldan kõiki kergliiklusvahendeid, mis saastavad vähemalt 20-100 korda vähem kui autod. rahaline kokkuhoid mind ei huvita, kuna raha teenida ma oskan, pigem jään kulutamisega hätta.
okei suvel pole probleemi kergliiklusvahendiga sõita, aga kuidas sa linnas liikled ülejäänud pool aastat? (oktoobrist märtsini) kui teedel on 10cm lumesoppa. Siis elektrilise tõuksi või jalgrattaga ikka ei liikle
Kui EE-s oleks aastaringselt suvi, siis muidugi pole probleem
Kergliikurid annavad hoopis teistsuguse vabaduse, kui autod. Mäletan hästi oma esimese auto ostu ja seda vabaduse tunnet, kui saad sõita, millal tahad ja kuhu tahad. Nüüd igatsen vabadust mitte maksta kütuse, liisingu/laenu, hoolduse, remondi jne. eest. Igatsen vabadust mitte venida ummikutes. Igatsen vabadust mitte maksta verise nafta eest. Selle jaoks ongi mõeldud kergliikurid, et saaksid tõeliselt vabana kulgeda!
Veits ära tüütab see soigumine juba. Kasvata rapsi, pressi õli ja sõida stahargi märgiga hitleri karistusega ringi aastast 90.
See sinu kergliikuri promo võtab kergelt sama mõõtu, kui läpaka akude edasiarendusega liikuvad hipistani kodanikud, kes kannaks kõik traktorid isegi maha, sest nad teavad sellest masinast ainult nii palju, et see kulutab diislit, mitte seda, et see neile toidu lauale aitab tekitada.
Lisaks on sinu kergliikuri pannud kokku enamuses inimesed, kes saavad ainult kaks korda kaks nädalat aastas koju, ülejäänd aja istuvad tehases ja söövad ning magavad seal, kus nad töötavad. Sinu vabadus on teiste vabaduse arvelt.
Mis eesmärgil te, kergliikluse fännid, üldse ringi sõidate? Ma mõtlesin oma tänase päeva peale ja ainult üks ots oli mille oleks saanud sellise üks- või kaksrattaga teha. (tööriistapoest taskutäie polte tuua). Kõik muud sõidud olid sellised et eluilmas poleks kogu kola ratta peale mahtunud.
Lihtsalt tühjade kätega jälle pole vajadust sõita sest suhtlemiseks on ammuilma telefon välja mõeldud.
Üks töökaaslane käib jalgrattaga tööl kuid seal on mitu aga: kiiremini ta ei jõua sest kogu linnaliikluses võidetud aeg läheb pärast ümberriietumise peale. Väljaspool linna jõuab autoga nagunii kiiremini.
Poest ta suurt midagi kaasa haarata ei suuda. Tuleb kulleri peale loota ehk lasta teisel auto spetsiaalselt üks reis teha. (ise autoga tööl käies poleks boldineegrit vajagi)
Jalgrattahooaeg lõpeb tal hiljemalt lume tulekuga sest teid ju keegi puhtaks ei lükka. Tallinnas veel vähem ja nagu eespool juba mainitud - Eesti ja Hollandi kliima pole ühesugused.
Ja nii edasi.
Kui eesmärk on käia teises linnaosas lattet joomas ja muud sellist siis võib-olla... no aga ilgelt kalliks lähevad need kohvitassid kui üksratta amortisatsioon sinna juurde liita.
Rattaga sõitmine ei erine jala käimisest. Viimast me ometi teeme ju aastaringi. Kui meil on koer, siis käime temaga jalutamas ju igal aastaajal. Eestis on rattaga sõitmiseks üllatavalt väheste tugevate sademetega päevadega kliima. 2021 konkreetselt lugesin kokku
et 10 korda jäi vihma või paksu lume tõttu ratas koju Keskeuroopas oled sunnitud ratta palju tihedamini koju jätma. Talvel miinus kraadid on kõige parem ilm üldse rattaga liikumiseks. Tuul elektritõuksid on Tallinnas väljas aastaringi, nendega sõidetakse ka talvel. Nendega sõidavad noored, mitte lumehelbekestest keskealised.
Paluks sõna mitte võtta rattaga liikumise teemal nendel, kes ise on tubased inimesed, aastaringi mingit välisporti ei tee ja käivad parimal juhul teiste higiste kollidega jõusaalis. Või nimetavad SPAs käimist spordiks.
See rattaga tööl käija saab trenni ka tehtud tööle ja tagasi sõites. Millal sa trenni teed ja palju see aega võtab? Ja igapäevased poes käimised on rattaga igati võimalikud. Olemas on igasugu nutikad kotilahendused ja on ka cargorattad. Korra nädalas võid ju poest nädala toidu taksoga ka koju tuua. Ja kuskil ehituspoes käimiseks on olemas bolt drive autod ja bussid. Mina 4 liikmelisele perele saan toidu küll jala või rattaga poest toodud.
Ma teen sellise variandiga trenni et hoian kodus külmkapi täitsa tühjana. Autoga sõidan sirgelt koju, et lähe toidupoodidesse kolama. Kui nälg kallale tuleb siis lähen õhtul jala poodi. Kõige lähem väike pood on ca kilomeeter aga seal pole suurt midagi ning rämedalt kallis. Korralik kauplus on 3 km ja supermarket juba 4.
Ega suurt üle ühe päeva toidu ei jaksa käe otsas tassida ja kui ilm väga kehv on lähen tühja kõhuga magma.
No ma olen mootorrattaga aeg-ajalt seda rattateemat proovinud arendada aga uskuge või mitte - võrreldes autoga on see igapäevaselt ebamugav. Muidugi on ka korüfeesid kes mootorrattaga 40 000 aastas sõidavad ja iga ilmaga.
Päris jalgrattaga pole juba 3-4 aastat sõitnud. Seal on iste teistsugune ja munad hakkavad valutama.
:) hea huumor. Sõitsin korra rattaga tagumik jäi valusaks ja rohkem pole sõitnud. Sama magu käisin esimest korda trennis, lihased jäid valusaks ja rohkem pole teinud.
Täna hommikul 07:38 jutustas Märt Treier Vikerraadios kohe kehtima hakkavast kergliikurite kindlustusest. Mainis korduvalt ka kiiresti liikuvaid ja isegi "ülehelikiirusel liikuvaid" üksrattaid.
Muuhulgas ta imestas, et kas see on ikka ok, et väljaspool teid - maastikul liikudes - ei olegi kindlustust vaja kergliikuril? Nii võib ju mõne terviseportlase alla ajada?!
Siiani ma pidasin teda asjalikuks ja laia silmaringiga ajakirjanikuks. Nüüd ma enam nii kindel ei ole selles...
Aga kas ta eksis siis? Sõnavõtt ei lahe isegi filosoofia alla vaid on täitsa reaalsusega kooskõlas. Helikiirus on tore piltlikustamine küll, seda peaks iga loogiline inimene aru saama, mitte narrima ja irvitama. Tervisesportlase kohta aga tõsi taga. Samas võib tetvisesportlane ka ATV alla jääda kuigi müraklass on neil kahel natukene erinev jne.
Ei eksinud siis või? Ma ei irvita. Ma olen pahane olen, et nii rumalat ja ebaloogilist juttu kuulen Riigimeediast! Keskmiselt treenitud inimene sõidab oma veloga kiiremini kui mina üksrattaga. Kesklinna kõnniteedel võibolla mitte aga kergliiklusteedel küll. Mina liigun jalakäijate jm liiklejate läheduses nende tempoga. Velomehed enamasti ei raatsi väga pidurdada. Hea kui kella või tirri lasevad. Kõige hullemad on BoltiWolti kullerid raskete elektrivelodega. Tean mitut juhust kus kuller kellelegi otsa sõitis, midagi pomises (suvalises keeles) ja lahkus oma teed. Üksratta otsa suvaline tont ei satugi ja sellega ei sõida keegi "silmad äpis", sellega ollakse terav ja tähelepanelik. Ka pidama saab sellega kiiremini kui keskmine velo. Ajakirjanik võiks natuke loogiliselt mõelda - kui palju on liikluses üksrattaid ja kui palju erinevaid kaherattalisi - ja teha sealt järeldused.
Ah üksrattad on siis meil siis eranditult vastutustundlike ekvilibristide talla all. Ning just pahad särtstõuksurid keeravad liikluse per$$e.
Teate, mul jalakäijana või autojuhina on ükstakama, kas mulle lendab otsa ühe või kaherattalise särtsliikuriga idioot - ühteviisi rikutud saab päev mõlemal rataste arvust hoolimata. Kui mind just päris oimetuks ei sõideta...
Treieri jutul pole häda midagi. On jah vähe lillelõhnaliselt humanitaarne maailmavaatelt, aga mida elupõlisest linlasest ikka tahta. Samas on tal eeskujulikult läbimõeldud keelekasutus ja seda on nauding kuulata. Et "ülehelikiiruslikult" särtsliikuvad tegelinskid selle peale närvi lähevad näitab vaid üht: suprelatiiv tabas:)
@v6sa
Mulle tundub, et sa ei mõista loetut lõpuni. Kui ma oleks kihutaja, siis miks peaks Treieri jutt mind häirima? Vastupidi, siis ma oleks meelitatud - keegi vähemalt märkas mind, kõva tegijat, jess.
# Siiani ma pidasin teda asjalikuks ja laia silmaringiga ajakirjanikuks. Nüüd ma enam nii kindel ei ole selles... #
Ainus lause, mis viidatud saatejuht (Treier siis) õhku viskas oli: ''...maastikul sõitmine üksrattaga...., nii võib ju tervisesportlase alla ajada''. Kõik. Kogu teemat puudutav lause. Milleks kogu see palagan? Igale normaalsele kuulajale on aru saada, et tegu on kujundlikult kogu teemat puudutavatele probleemidele lähenemisega.
@suur terts link on õige, tänan. Kogu su muu jutt minu meelest ei haaku teemaga. Alustame sellest, et kuulata tasub alates 04:30.
Ma liiklen jalgsi, sõidan lisaks üksrattale erinevate 2-rattalistega ja kõige rohkem autodega. Üksrattaid märkan linnapildis väga harva ja ohtlikku käitumist nende poolt pole kordagi näinud. Samas tõukse tagarattal jm lollitamist korduvalt näinud. Tundub, et kodanikul ajakirjanikul on mingi isiklik kana kitkuda, ta ei ole objektiivne selle teemaga.
Kõigepealt üleüldse - sa haugud valesse suunda. Kui midagi ei meeldi siis uriseda tuleb seadusandja- ja kindlustusseltside-/nende esindaja poole ning õigel ajal tuli seda teha. Miks nt ''üksratta esindusorganisatsioon'' ei esitanud seadusesse parandusi/täiendusi? Sõnumitoojat tümitada oskab igaüks.
@suur terts Sa oled enamuse sisu maha maganud. Ava nüüd ilusasti suu. Pudru tuleb.
03:50 - räägib mingist 1RATTALISEST mis "ei oleks tohtinud sõita" (Kui ta viitab tüübikinnituse puudumisele (?) siis kas EE-s on üldse mõni kergliikur, millel see olemas on?)
04:30 - ta on kuulnud, et "mõnel pool euroopa suurlinnades selliste sõidukitega, nagu needsamad 1RATTAD, mis sõidavad kiiresti, ei tohigi sõita ja punkt" (guugledasin, Praha vanalinnas ja Berliinis vist ei tohi. Berliinis on kõige rangem politsei Saksamaal)
09:50 - LKF-i mees teoretiseerib, üldistab, et "kui mingi vahend on teistele väga ohtlik, siis seda ei pea (liiklusesse) lubama." Treier viib seepeale jutu 1RATTALE.
- lisaks veel see jutt ülehelikiirusega sõitmisest. Praegu ma ei leia seda üldse aga olen täiesti kindel, et ta nii ütles.
Asi pole kindlasti sõnumis. Teemast on vaja rääkida. LKF-i meest oli rõõm kuulata. Liikluses osalejad peavad vastutama oma tegude eest. Praegu kergliiklejad ei vastuta piisavalt. Mind häirib see, et ajakirjanik toob korduvalt üksratta esile nagu eriti ohtliku ja illegaalse sõiduvahendi. Samas mitte ühtki fakti.
Vahet eriti pole, mitme rattaline vahend parasjagu juhtub olema. Igasugune vahend muutub ohtlikuks, kui see anda ajudeta idioodile kasutada. Rõõm kuulda, kui sinusugused 1RATTAGA viisakalt toimetavad. Paraku see on siiski suht käsitlematu riistapuu ja võib vabalt ka n-ö mainitud ''ülehelikiirust'' arendada. Hea, kui kaasuvad kahjud vaid selle kasutajale endale piirduvad: https://www.youtube.com/watch?v=TE_cHmQ6IJQ
Oi, see ju minu alustatud vana teema! Olgu märgitud, et kasutan üksratast endiselt peaaegu igapäevaselt, viimati täna ja olen endiselt veendunud, et see on suurepärane liikumisvahend linnas. Minu tegemisi saab jälgida siin: https://www.facebook.com/profile.php?id=100090263995368
Viidatud wipeouts kogumik. Minnes teadlikult hullu panema ja piire katsetama juhtub loomulikult asju. 10+ meetrised hüpped ja suured kiirused on absoluutselt IGA kergliikuriga risk.
Vaatasin pool videot ära, enamik on offroad v sõidutee. Tänaval, jalakäijate läheduses oli 2 kukkumist, 2:25 kämpingus ja 2:44 sillal. Ma jään sellises olukorras seisma, panen jala maha ja olen valmis tite kinni püüdma, kui mulle otsa põrutab :).
<0:25 offroad https://peklak.cz/bike-park/
3 jäid püsti, neljas kukkus ja siis veel üks
0:26 sõidutee, ei märganud kaevukaant
0:35 offroad, vähe kogemust. Sõitis auku, hüppas maha, jooksis kuuse pikali
0:45 maantee linnast väljas, ei valitse ratast
0:52 offroad, vähe kogemust, vale tehnika ja varustus, vaba-aja tossud pehmel liival ... hasartne algaja?
1:08 Sõidutee, kogemust nagu on. Tähelepanu hajus, ei jälginud teekatet
1:12 offroad ekstreemne hullu panek, pole teema
1:33 pargis, kambaga sõit, kõik sõidavad millegagi, jalakäijaid pole,
1:42 offroad, nii need kogemused ja oskused tulevad
1:45 offroad chooch, see tüüp ainult kihutabki. Ja filmib end.
2:07 võidusõit ringrajal, pole teema
2:12 kruusatee ja silmad telefonis - puhas lollus
2:25 TÄNAV, kämping? Vähe kogemust, kiirus ja pulksirged jalad. Üle võimete.
2:35 offroad - see mees ei kuku...
2:38 ... aga sõber küll. Konarused vs oskused
2:44 TÄNAV, täiskasvanu võiks nagu taibata, et laps ei oska vaadata, teda märgata...
3:00 sõidutee, kogemust vähe
3:15 ekstreemne offroad
3:25 kambaga suur kiirus autotunnelis, keegi ignoreeris hoiatusi ja "vajutas läbi". Darwini auhinna vääriline käitumine.
3:50 offroad, kiirus/teekate/kogemus ei klapi omavahel
4:00 RedBull Austrias, pole teema
