olen isiklikult omanud jupiteri, millel oli kergemaks tehtud hooratas. Asi olii korralikult tehtud ja vägagi hea oli sellega sõita. TAvaline jupiter on selle kõrval hoopis uimasema minekuga. Paraneb nii teravus kui kiirendus. Samas tuleb muidugi lõivu maksta tühikäigule. Kuui asi korralikult tehtud(asi on balansis) siis on päris asjalik asi:)
See ju vana tuntud tõde mootori forseerimisest! Lugege kasvõi A. Palu staalini-hrustšjoviaegset motopiiblit. Seal joonisedki olemas. Muide, ainult "hooratta" pisemaks treimisest ei piisa. Selle arvel vabanev tühi ruum karteris tuleb täitta no ütleme "hobuseraua kujulise" detailiga. Pisut aknaid modida, resonaatoriga väljalase, toimekam karbuss ja õhufilter... ja on oselline püss, et jaksa ainult stardis kinni hoida. Aaga jah - maanteel on siis ju igavesti "äge" kupatada, kuid näiteks linnakiirustel kruiisimiseks selline närviline riistapuu enam ei kõlba... no vähemalt ebamugav on. Käigukasti või vähemalt kettülekannet tagarattale peaks ka muutma...
Jupiteril hooratas kahe karteri vahel, seal ruumi täitmisega muret pole. Aga mida see annab? Newtoni seaduse järgi kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Seega läheb mootor paremini pöördesse. Samas tühikäigupöörded tuleb kõrgel hoida. Kui ratas sportlikel eesmärkidel kasutamiseks, tee ära. Linnasõiduks see variant aga küll ei sobi.
