Arvamusi Gilera kohta, plussid ja miinused, soovit
Kärss
03:13 08.06.2003
Küsisin kunagi väga odava ratta kohta, mida oleksin kasutanud ebaseaduslikult suviti peamiselt maateedel. Nüüd tuli üleöö pakkumine "sääreväristaja" kohta. Tegemist siis 2001 aasta Gilera 50ccm, 6-käiguline vesijahutusega, nägus gondel. Kes ei tea, siis sel pillil on all suured tsikli rattad ning vastab välimuselt igati korralikule krossirattale: treenimata silm peab seda kindlasti mootorrattaks mitte võrriks:). Linnas mootorratastega võidu ei kiirenda, kuid autodele jalgu ei jää (kiirendab tunduvalt paremini tavaliste scooteritega võrreldes). Maanteel jooksis probleemideta 100km/h välja ning väiksemal kiirusel tõstab kergelt esiratta maast lahti. Forsseerides saaks parandada nii dünaamikat kui lõppkiirust, mida plaanis ei ole. Väikesekubatuurilisele mootorile tüüpiline jõumoment: hobused kättesaadavad kõrgematel pööretel ja sõitmine meenutab üsna palju sõiduauto turbo efekti:)
Plussid minu silmis:
- juhitavus (esikahvli nurk, kaalujaotus jm) vastav krossirattale, lihtne teha igasuguseid vigureid, hüpata jms
- kerge (ühe käega naljaasi maast lahti tõsta, st ka lihtsam seistes tasakaalu hoida)
- ökonoomne nii kütuse- kui hoolduskulude poolest
- liikluskindlustus on vaid murdosa mootorratta liikluskindlustusest
- registris mopeedina ega vaja A-kat lubasid (mida mul paraku polegi:)
Miinused:
- kahekohaline, kuid registris "pooleteistkohalisena" (täiskasvanu ja laps). Kahekesi sõites ka dünaamika palju kehvem
- piisavad kiirused ja kiirendused minu jaoks, kuid maanteesõit tähendab siiski gaas põhjas sõitmist ning pikast raskeveokist mootorratta kombel väledad möödumised tuleb unustada
- viimistlus võrreldav pigem mopeedide kui mootorratastega
Milleks mulle seda vaja - niisama lõbusõiduks! Maanteel ma nagunii üle 100km/h ühegi rattaga ei sõida ning linnas on üksinda sõites dünaamika piisav. Adrenaliinivajaduste rahuldamiseks mul mitmeid muid ohtlikke harrastusi ning sõgedat kihutamist tsikliga nagunii ei plaani. St kokku võttes ütleks, et igati mu vajadustele vastav, kuid midagi üleliigset seal ka pole:)
Küsimused:
- kas Eestis on olemas Gilera maaletooja või toob keegi neid kasutatuna? Kes ja kus?
- kellelgi kogemusi selle pidamise ja hooldamisega Eestis? St enne Eestisse toomist oleks mul hooldus tasuta garanteeritud, aga mis Eestis saaks?
- mis oleks selle ratta (vl 2001 aastal) hinnatase Eestis: see on tagamõttega küsimus, sest mõne aasta pärast tahaks kolida tagasi Eestisse ja siis teen ka ametlikud A-kat load ning müüksin selle Gilera. Või kui Eestis odavam, siis kas tasuks osta Eestist ja tuua siia... St palun pakkuge ligikaudne reaalne hind
- on veel sarnaste omadustega analooge Eestis saadaval, uute või kasutatutena, milliseid?
- mida soovitaksite, kui valiksin selle Gilera ja tavalise scooteri vahel, sama hinnataseme juures
- viimane küsimus naljaga pooleks: mida arvavad õigete tsiklite omanikud sellisest nägusast ja suht tegusast krossimopeedist ning sellega ratsutajast?
Tänud ette kõigile, kes asjalikult vastata viitsivad!
EDIT: ostsin selle asemel hoopis võistlusseades Yamaha DT 125
Tsiklimehena ma arvan, et sa sellest suht kiiresti tüdined, pean silmas just kiirendust. Alguses on alati tõmme hea jne, eriti kui veel varem sõitnud pole. Kui võtta, siis vähemalt õige võrr - 125ccm. Minu soovitus
Nõustun @ arvamusega, et sa sellest õige pea tüdined ja midagi muud tahtma hakkad aga siiski üritan su küsimustele vastata.
1) Minu teada toob Gilera võrre maale A/S Bikeworld Peterburi mnt 46 www.bikeworld.ee
2) Mäletamise järgi maksab ta umbes 40 000 kr lähedale, aga täna Bikeworldis käies nägin 63 000 krooniga aga see oli vist 125-se mootoriga.
3) Kui powerit silmas pidada, siis soovitaks sul vaadata mingi 125-ne scooter aga omapärase välimuse pärast võtaks Gilera.
P.S Vaata linnapeal sõidab vahest ringi 5-7 liikmeline punt, seal on paar Gilerat ja Derbit. Noormehed seal on kuskil 14 aastased ja asjaliku jutuga. Neilt võid rohkem teada saada.
Huvitab mida sa sellest rattast üldse ootad? Kord ütled et adrenaliini väljalaskmisvajadust nimetatud riistaga pole, samas on kõva pluss võime teha trikke ja hüpata? Soovitan sellise eksemplariga mitte arvestada. Kui pulli tahad teha hangi mingi stiilne 60...70 aastate Peugeot-taburet, mida piiri tagant kus sa tundud rohkem viibivat on lihtsam leida kui siit. Piisava võimsusvaruta ratas (kui sa soovid sellega tõesti liigelda kui tsikliga) eriti meie liiklusoludes ja tsiklikultuuri juures on suisa eluohtlik. Kui siiski otsustad omale kindlaks jääda, uuri eriti hoolduskulusid: kui tihti tuleb kolbi/rõngaid vahetada, peale mitmendat kolbi juba silinder jne. Itaallaste varuosade kättesaadavus ja tarne Eestisse kui uskuda tuttavaid peaks olema paras nutunumber. Asja näiline odavus võib hiljem kurjasti kätte maksta nagu vast isegi tead!
Thanks heade nõuannete eest! Olen Gileraga need lollused järgi proovinud, kuid lolluste tegemiseks kasutan muidu mitut teistsugust registreerimata ratast. Gilera mootori kohta öeldi, et umbes 30tkm muretu ja edasi on õnnemäng, millal midagi vahetada tuleb (see ka paratamatu, kui nii väikesest kubatuurist päris talutav dünaamika välja pigistatud). Varuosade pärast ei muretse, kuna hinnad odavad ja minu jaoks Soome kaudu lihtsalt kättesaadavad. Scooter oleks samuti lahe, kuid need peaaegu kõik ju variaatoriga ja jäävad ka juhitavuselt (püstine kahvel) mootorrattast väga kaugele: erandiks DNA Gilera, mis tõesti tsikli ja scootri vahepealne asi, kuid variaatori tõttu siiski rohkem mänguasi
Äkki keegi kirjutaks lähemalt scootriga sõidu kogemustest Tallinna liikluses (vihje GTI kommentaarile). Kas suhtumine neisse sama mis jalgratturitesse? Scootriga samas kõnniteedele sõitma ei lähe, erinevalt jalgrattast...