Tehas andis omal ajal eelsüüteks ette 3,5 - 4,0 mm. Nüüd on aga pliivabad/muidu teised bensiinid, et äkki peaks vähem eelsüüdet olema. 634-le anti juba ka mingi 2,7 mm enne üss. Et kas kellegi on kogemusi?

ma panin 2,0 ja rebib nagu segane

Kõrgema oktaanarvuga bensiin võimaldab suuremat surveastet, see omakorda väiksemat eelsüütenurka. Kui surveaste muutmata, pole põhjust ka eelsüüte kallale minna.

to W 123.
Tänx. Ise arvasin ka sama. Kuna kõik on originaal, siis jätan nii nagu on (3,5 mm enne üss).

mul oli izil 7 mm enne üss ja liikus samamoodi

Tehas nägi Jawa 350/360 eelsüüteks 3,0-3,5mm, mitte 3,5-4,0mm. Üldiselt soovitatakse kõrgema oktaanarvuga bensiiniga süüdet just varasemaks panna (juhul kui surveaste muutmata).

Kõrgema oktaanarvuga bensiin võimaldab tõesti varasemat süüdet, kuna detonatsiooniohtu pole. Samas peab eelsüüde olema selline et maksimaalne rõhk oleks umbes 10 kraadi peale ÜSS. Liiga varase süüte puhul läheb energia mootori kuumutamiseks, mitte töötegemiseks. Tehase andmed on muidugi keskmised, iga konkreetse mootori/reguleeringu/kütuse puhul saab katsetades sobivaima eelsüütenurga välja selgitada.

3,0..3,5 mm enne ÜSS oli minu ratta (360.00) hoolderaamatus ka. Süüde pane paika ikka kellaga. Kontaktide kinnikeeramisel nihkub veidi paigast ära, täpseks tööks vaja piisavalt kannatust.(õigem on paigaldada kontaktivaba elektronsüüde (parim muutuva süütenurgaga), siis on asi unustatud). 634 on surveaste kõrgem, sellepärast eelsüütenurk väiksem. Väntvõlli eluiga sõltub väga palju süüte seadmise täpsusest, surveastmest ja sõidustiilist.

Leidsin selle 3,5-4,0 enne ÜSS vist Palu piiblist.... Süüdet olen alati kella (ehk siis indikaatori) + pirni järgi pannud, aga nii täpseks kui tahaks, teda ikka ei saa. Väntvõlli raamlaagritel on alati väike loks sees, nii et süütehetk võib kõikuda nii max 0,2 mm piires. Et kontaktidest lõplikult lahti saada ning ka vähe paremat valgustust, ostsin omale nüüd Tšehhist uue generaatori/elektronsüüte 12V/140W, pole aga veel paigaldanud. Pean selleks kas süüteluku ringi tegema (süüte väljalülitamisel peavad nüüd kontaktid kinni minema, mitte lahti nagu alalisvoolugeneraatoril) või paigaldama nn väljasuretamisnupu. Kolmandaks võimaluseks on mingi vaherelee kasutamine, aga siis ei saa tühja aku korral käima lüüa/joosta.

http://www.pilt.ee/argo1974

jawa 638 omab küll vahelduvpinge generaatorit (3 faasi)

Pane enda tsiklist ka pildid üles sis! Need praegused on ju netist võetud!

Äkki kod. jack või keegi teine adekvaatne inimene oskab öelda, mille poolest täpselt lisaks ribistusele erinevad Jawa 350/360 ja 634 silindrid ja -pead? 634-l on surveaste 9,2 ja 360-l on see 8,0; minuarust on aga põlemiskamber mõlema tüübi silindripeas ühesugune. Mille arvelt see erinevus siis tuleb? Kas 634-l on siis hülss madalam? 360-l teatavasti jääb ü.s.s.-s kolb silindri ülemisest servast ligi 2 mm madalamale. Kas 634-l läheb kolvi ülemine serv siis silindri ülemise servaga tasa?

mina paneksin süüte nii, et hästi edasi läheks.
mitte ei ajaks mingit millimeetrit taga.

Ma kasutasin jahutuse pärast 360-l ka 634 päid. Põlemiskambri maht oli praktiliselt sama.(surveaste jäi ca samaks) Silindri hülsid
634-l peavad ilmselt olema madalamad või kolvisõrme auk kolvil teisel kohal? (ma enam ei mäleta).
Ma neid detaile ise otseselt kõrvutanud ei ole.(kogu põlemiskambri maht=(põlemiskamber peas+silindri osa, kuhu ei ulatu kolb) 24,6cm3 ja 21cm3, kõrguste vahe peaks olema 1,36mm)
Silindri aknad (gaasijaotusfaasid) on küll erinevad.

Esimene 634 süütepool oli küll väga imelik ja säde kehv.

PAL 6V pool(443-212-210-100) R1.=1,6oomi, R2.=6,337k-oomi, L1.=5,7mH, L2.=23,0 H, Ülek.t=76,6

PAL 12V pool(443-212-214-100) R1.=4,8oomi, R2.=6,513k-oomi, L1.=17mH, L2.=23,5 H, Ülek.t=46,6

(Katsetasin ja mõõtsin üldse 25 erinevat lääne(jaapan, saksa, inglise) (elektron)süütepooli, mida tollal romulatest meremehed tõid).

Tundub, et primaarmähisele keriti juurde (konstruktsiooniliselt pealmine mähis), sec jäi praktiliselt samaks (suurtel pööretel energia väiksem, sec pinge madalam, ka stendikatsed kinnitasid seda, nimetaks haltuuraks). Hilisemaid poole pole uurinud.
Oma Jawal panin 6V poolid (lõputransistorile jäi küllastusreziimis 1,1V pinge) ja generaatori pinge reguleerisin ca 9-10V, muud tarbijad said läbi dioodide madalama õige pinge. Võib kasutada neid koos lisatakistiga (1 oom) ka 12V süsteemi puhul. Boschi poolid ja isekeritud poolid on sarnased.(tööstuslikul poolil muudetud mähist ja südamikku). Isekeritutel Ülek.t=107, Bosch Ülek.t=80..100, olenevalt tüübist.

Pole mingi rullnox, et kiimleks selliste asjade järgi nagu "et rebiks". Minu JAWA on absoluutselt originaal, 18000 km sõitnud, veel esimesed kummid, mootor koos nagu tehasest tuli (pole isegi karbussi maha võtnud, silindripeadest rääkimata). Töötab nagu kellavärk, töökindlamat masinat pole olemas. Kevadel veeretan garaažist välja, löön vändast käima ja tõmban Tallinnast Riiga ja tagasi. Nüüd juba 4 aastat järgemööda .... Kui kellegi huvi võiks ju koos sõita .... Just selle nimel, et ei ole oma rondist tsikliga oma koduküla külge naelutatud (nagu enamus tegelasi sellest foorumist), ajangi millimeetreid taga ega peksa tsikleid haamriga kokku ....
Panen lähiajal tõestuseks pildid ka üles .... Please wait!

Sellise asjaga küll eriti ei uhkustaks, et läbisõit 18000 ja pole silindripäidki maha võtnud. Nimelt kolvirõngaid soovitatakse vahetada juba kuskil 8000-10000 km järel.
Aga huvi suvel koos sõita oleks küll....

to hmmmm...
See 8000-10000 km võis 60-ndatel ehk tõesti nii olla, aga arvan, et
kolvirõngaid tuleks vahetada siis kui kompressioon oluliselt halveneb. Meeldetuletuseks, et nüüd on Eestis pea 15 aastat lääne õlisid saada.... aga isegi Vene õlidega ei "söönud" JAWA mootor mõistliku ümberkäimise juures nii kiiresti rõngaid läbi. Kuna kompressioon on veel väga hea, pole mõtet hakata niisama asja eest teist taga lahti kiskuma. Tegelikult oli varem põhiprobleemiks just tahma väljasaamine põlemiskambrist, õnneks seda uute õlidega nii palju enam ei teki. Kulumise seisukohalt on tähtis, et sõidetaks rohkem pikemaid otsi, pidev külmast soojaks kulutabki kõige rohkem.
Muide, ühel Viljandi taadil kestis vana JAWA mootor 50000 km. Käisin aastaid paar tagasi ühe müügikuulutuse peale kohal, aga spidokat vaadates tulin kiiresti tulema.... kruvidel polnud ühtki kruvikeeraja jälge.... aga mootor oli ikka omadega läbi ka.
POINT ON LIHTSALT SELLES, ET HAAMRI KOHT ON SEPIKOJAS!

No kuule... ma pole väitnudki, et mootorit HAAMRIGA lahti võtma peaks... Kas oled muidu kompressiooni manomeetriga ka mõõtnud?

Peale selle pole silindripeade ja silindrite mahavõtt veel mingi eriline mootori lammutamine (kui veel täpselt järgida raamatu juhendeid). Ja kust sa tead, et too Viljandi taat silindreid ei old maha võtnud? Seal ju kruvisid ei ole. Vat karteripoolte lahutamine on juba suurem kunst, mida kahjuks paljud tõesti haamriga teevad...
Btw, mis sest Viljandi taadi rattast muidu saanud on? Oli see välimuselt korralik?

Mis Viljandi mehe rattast saanud on - ei tea, sündmus ise oli 2002 suvel. Rääkis, et oli sellega aint Tartu vahet sõitnud, käis seal vist öövahiks. Plekid ja värvkate üle keskmine, aga muidu kohe näha, et vatti saanud - iste läbi, jalaraudade kummid ja käepidemed kulunud jne. Mootori kohta väitis, et pole kallal käinud ...., aint süüdet pannud, kontakte puhastanud, ....
Aga kontakt kadunud, ei tea, mis tast saanud. Mäletan aint niipalju, et kuskil Paala järve ääres elas .... Tollal sai siis üks teine ostetud, 9000 oli spidokal....
Muretsesin omale kompressiooni mõõtmise manoka ka, aga pole veel proovinud - see niisama peale ei mahu, vaja paak maha võtta. Puudub aint kogemus, mis see aparaat JAWA-l näitama peaks....
Aga korraliku vana JAWAt leida läheb aina raskemaks, enamus nolkide kahjuks p..sse keeratud.
Mõnel venna jutu järgi pidavat need vanad pillid ju 160-170 km/h edasi minema ;) .... lausa hale kuulata.

Mootorit saab hinnata ka kiiruse järgi. J-350 (360/00) kiirus oli passis 115..120km/h. Heas korras originaalid jooksid spidomeetri järgi kummardunud asendis kuni 130km/h. Spidomeeter näitas ca 4% (5km/h) tegelikust 120 peal rohkem. On olemas ka pika painduva "toruga" manomeetrid, siis ei pea paaki maha võtma. Oluline on silindrite kompressioonide võrdsus.(sõltub manomeetrist, mõõteajast - suured erinevused).
Heade õlidega (ka MS-20) tekib rõngaste vahetamise vajadus 25..30 tuh.km järel. Mootori karter tuleb lahti võtta (kokku panna) kuumalt.(kasutades elektripliiti ja tõmmitsaid). Temperatur selline, et sülg hakkab proovides särisema. Pikad otsad kulutavad mootoreid tõesti vähem. Sõitsin omal ajal ka Riiga ja Peterburgi päris tihti. Korra tegime ka pikema Venemaa reisi.

Karterit kokku pannes tuleb seda jah kuumutada, lahti võttes aga mitte. Vähemalt raamatus on nii kirjas. 360 karterit on minuarust kuumutamata lausa võimatu kokku panna.
Kiiruse kohta niipalju, et spido järgi läks 360 kriipsult 140 või noole paksuse jagu isegi rohkem, kui mees oli kõhuli tsiklil (mitte istudes, vaid sõna otseses mõttes lamades). Prooviti seda vanal lennuväljal.

Tolle mehe sõnul oli sellisel kiirusel sõitmisel tunne, et tsikkel tõuseb kohe lendu ja mootori heli oli ainult ühtlane undamine kõrvus. Läbisõit võis tollel rattal olla 3000-4000 ringi tol hetkel, igatahes mitte ammu oli sissesõit (2500 km) lõppenud.

Mis sellest Viljandist ostetud Jawast saanud on? Mina olen see, kellelt sa selle ostsid.

Ega sa ei mäleta Viljandi taadi aadressi, oleks sellest huvitatud.

Karterit saab lahti võtta tõmmitsatega ka külmalt. Kuumutades tuleb lihtsamalt.

Jawade koondtabel:
www.autosoft.ru/directory/info/java/350/model.html

to Jaak:

Sinult ostetud tsikkel pole veel kokku pandud, aga väntvõll/mootor on korras. Kroomosad on juba uuesti üle kroomitud, aint sumpad/leekad ostsin täitsa uued. Varsti läheb värvimisse, ootasin seda triipude tegemise riistapuud, aga nüüd sain USAst kätte. Mul kiiret pole, senikaua sõidan ühe teisega.

Mõõtsin kompressiooni ära. Manomeeter näitab vändast lüües mõlemal silindril 0,85 MPa. Hea või halb???

Kus kroomida lasid? Kust sumpad ostsid? Kloostrimetsast? Mis värviga värvida lased?
Triipe on IMHO mõtekam tõmmata peene pintsliga, sest tehases tehti ka nii. Mingit riistapud neil selle jaoks ei olnud.

Kompressioon 0,85 MPa on hea küll.(väljalaskeakna ülaserv 47mm- arvestades mahukaotegurit). Kui aega saan, mõõdan ühel mootoril ka ära.

Kevadel lasin ühe 1966 JAWA paagi kloostrimetsa motopoe kaudu Narva Igoril kroomida. Sain põhimõttelist 1500,- EEK eest ****a, embleem oli lihvimisega ära rikutud ja üks umbes 1,5x1,5 mm ning 0.8 mm sügavune täke oli ka sees (eeltöö viga). Peale seda on pind vastu valgust vaadates apelsinikoore moodi.... Olen muid selle mehe kroomitud asju ka näinud, osalt on vähe kroomi (s.t kroom ei jõua detaili nurkadesse ja sügavamatesse kohtadesse), osalt vilets eeltöö.
Nüüd lasen aint Märt Karul teha, kvaliteet on hoopis midagi muud....
Martin Vana-Narva Mnt.-lt pidi ka hea olema, aga vist kallim. Igatahes plaan ära proovida.
Sumpad koos leekadega tõin Tšehhist, maksavad seal kokku 3300 + 1700 = 5000 CZK, ehk siis kuskil 2500.- EEK.

Värviks pakkus Unicman välja Volvo 117. Probleem on aint selles, et varemate aastate 360-ed olid punasemad, hilisemad kuidagi tumedamad ja tuhmimad. Ise Volvo 117 ei võta, lasen näidise järgi proovi kokku segada. Muide, kasutan 100% Spiess Hecker'i toodangut....
Triipe võib küll pintsliga (mõned pidavat kuldse markeriga tegema)teha, aga ise kasutan sellist seadeldist nagu 'Pinstriping tool'. Pilt.ee server on juba terve päev kutu, muidu paneks pildid üles.... Riistapuu teeb muidugi perfektset triipu, hetkel olemas otsakud 1,3 + 2,3 + 3,2 mm. JAWAle peaks aga 2,3 mm laiune sobima küll. Tglt on need triibud mitte päris kuldsed, vaid kuidagi roheka alatooniga....
Kloostrimetsast veel niipalju, et lasin neil ühed vana JAWA silindrid üle puurida. Igatahes oli üks silinder halvasti paigaldatud, nii et silindrihülsi allosas jooksis puur tsentrist välja ja jättis ühe külje töötlemata. Peale selle ütlesin poes, et kui 1. remonti ei saa (liiga kulunud), siis puurida 2. remonti. Puuriti julmalt 1. remonti, aga ühel silindril oli kolvirõngaste kulumuse rant liiga sügav - ühesõnaga 600.- EEK ja p...s. Pealegi ei saa neid monteerida, sest hoonimata.... Ühesõnaga, neil ei lase ma enam midagi teha....

Seda kunagi automotost lugesin jah, et Unicman soovitas Volvo 117 tooni. Kas Sul endal on kogemusi selle tooniga? Mind huvitab, kas sellega originaalvärvi peal parandusi kannatab teha? Või jääb mõne nurga alt vaadates toonivahe?
Selle "Pinstriping tool'i" viga minuarust seisnebki selles, et ta teeb liiga perfektset triipu (neti piltide põhjal). Kui Jawa detaile lähedalt uurida (eriti küljekarpide kolme keskmist triipu), siis on näha, et pintsliga tõmmatud. Sa roheka alatooni all mõtled originaaltriipe? Mis värviga kavatsed neid värvida?
Kustkohast Tšehhist sumpad tõid? Otse tehasest? Kas tänapäeval toodetud Jawa sumpad on muidu identsed vanadega? Ise olen näinud Türgis toodetavate replikate pilte, leegika ja sumpa ühenduskoht on neil küll porno... Kas Sul muidu enam-vähem korralikke üleliigseid vanu sumpasi ei ole?
Üldse, huviga vaatas pilte Su masinapargist...

Üldiselt paistab nii, et esimeste tootmisaastate 360-ed olid heledamad, hiljem muutus tehase originaal natuke tumedamaks. Eriti tuhmiks läks asi 1973/74. Mul endal on kaks 1974 a. pilli (raami numbrite vahe on 258 numbrit), need rohkem pruunika alatooniga.

Ise pole Volvo 117 otse tsikli peal proovinud. Lasin aga proovi kokku segada ja tegin värviproovi ka ära. Üldiselt on vähe tumedam kui 1966 a. originaal, aga heledam kui 1974 a. JAWA värv, aga lähemal 1966 originaali toonile. Nii et värviparandustega on jama, eriti tumedama originaalvärvi puhul. Ning Volvo 117 läige on ka hoopis tugevam...

Sumpad tõin otse tootjafirmalt. Nemad postiga ei saada, peab kohapeal ära käima. Firma nime ei tahaks siin foorumis avaldada.
Aga muidu on valik rikkalik, vist igale eales toodetud JAWA mudelile. 360-le on saada ainult ilma MUTRITA summmuteid (mõtlen mutrit leegitoru-summuti ühenduskohal).
Türklastest niipalju, et seal on mitu firmat, mis summuteid toodavad, saadaval on nii mutriga kui mutrita summutid. Türgi sumpadel on veidi teine kuju - üleminek kooniliselt silindrilisele osale ei ole nii sujuv kui originaalil, leegika ja sumpa ühenduskohta on ka vähe muudetud. Mul on ühed Türgi sumpad kodus kapis, aga ühe teise firma omad kui Kloostrimetsa motopoes. Kvaliteet on küll parem kui Kloostrimetsas, aga minu jaoks mittepiisav. Muide, Türgis maksid sumpad kuskil 380.- EEK. Aga see pole reaalne omahind, Türgi riik nõuab eksporttolli ja Eesti riik importtolli, SkyNeti lennutranspordist rääkimata.
Muide, Tšehhis on saada ka sumpasid, mille korpus on Türgis pressitud, aga kroomimistööd on tehtud Tšehhis. Kroomi kvaliteet on sama kui Tšehhi sumpadel, maksavad 70.- EUR paar.
Endal on sumpasid küll, aga 100% mõlkidega. Veel ära ei tahaks anda, plaan ehk kunagi korda teha/üle kroomida. Hetkel harjutan kroomimise eeltööd....

Kuna ma nagunii päris tehase originaalvälimust ei soovi, siis pintslit triipude tegemiseks vist ei kasuta. Värvi ja kroomi kvaliteet on nüüd hoopis teine, ka muud osad tulevad uued/teised, nt. roostevabad kodarad, elektronsüüde, esiporikale lisakinnitus, kiige õlitus mootorist eraldatud, tule alumiselt korpuselt on keevituse jäljed maha lihvitud, mõned väiksed alumiiniumdetailid poleeritud, mõned mutrid kroomitud, käigukasti otsa 19-ne ketihammaks, jne. Aga muidu jääb kuju 100% originaaliks. Ehk tegemist on siis väikese ülerestaureerimisega.

Siin minu hetkeline sõiduriist (ehk siis üks paljudest). JAWA 350-360, 1972, läbisõit 16650 km. Tsikkel on olnud minu käes viimased 18 aastat, ise olen sõitnud kuskil 14000 km.
Uus numbrimärk ja uued dokumendid.

32 aasta jooksul tsiklil vahetatud järgmised asjad/osad:
2x lähi-kaugtule pirni
1x parktule pirn
2x piduritule pirni
1x küünlajuhtmed koos piipudega
1x bensiinivoolik
2x õhufiltrit
6x õli käigukastis
1x õli amortides
3x puhastatud paaki settest
3x puhastatud/määritud/pingutatud ketti
2x uuendatud määret rattalaagrites
5x akut
1x puhastatud/reguleeritud relee-regulaatorit
2x puhastatud kontakte ja pandud süüdet õigeks
2x puhastatud karburaatorit
2x õlitatud/reguleeritud kõiki trosse ja sidurit
1x õlitatud lukke
1x kord eemaldatud vee sissepritsimisega tahm silindritest
1x puhastatud leekad/sumpad tahmast
1x vahetatud tagatule klaasi
1x võetud paak maha kompressiooni mõõtmiseks
spido tross võetud mootori ees klambrist välja
eemaldatud numbri alusplaat (valge, musta randiga)
käigukasti otsa paigaldatud 19-ne ketihammakas
minu ****st esivanem puuris kunagi augud porikatesse - krt!!!

Rikked/probleemid:
-Vargusest tingituna tuli paigaldada uued piibud ja küünlajuhtmed
-Relee kontaktide mustumisest tekkinud ülepinge rikkus 1. lähi-kaugtule ja 1. piduritule pirni.
-Katkesti kontaktide mustumisest tingitud ebaühtlane mootori töötamine.
-Katkine tagatuli - lõin kogemata maha tulles kannaga puruks.

Muud jupid/osad on samad kui ratas tehasest tuli.
-Pole kunagi tee peale jätnud.
-Pole kunagi näinud kiirust üle 100km/h, ise sõidan kuskil 80km/h.
-On käinud 6 korda Riias.
-On käinud 4 korda Haapsalu-Tallinn-Narva-Tartu-Viljandi-Paide-Haapsa
lu.
-On käinud 2 korda Soomes (Turku).
-Sel kevadel läheb Gotlandile.

http://www.tud.ttu.ee/~t041894/IMG_1240
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/IMG_1241
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/IMG_1242
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/IMG_1243

Ei saa aru vendadest, kes väidavad, et JAWA-ga oled ainult õline....
Töökindlamat masinat on raske leida....

Kusjuures tsiklil on esimesed küünlad ehk siis needsamad millega ta tehasest tuli.... (koonilise otsaga PAL 14-7)

Kas pildilolevad sumpad on originaalid?
Kas Jawa tehas ise ei tooda muidu Tshehhis enam sumpasi?


Mis olukorras Su ülejäänud Jawad on?

Nende sumpadega see tsikkel tehasest tuli.
JAWA tehas ise ei tooda vanadele JAWA-dele põhimõtteliselt mitte midagi. Ka varem ei toodetud juppe ise, vaid telliti enamuses allhangete korras. Praegu saab tehase kaudu vaid osi, mis on 559-l ja/või 360-l 640-ga identsed. Need allhankijad, millel õnnestus sotsialismi kokkuvarisemine üle elada, toodavadki enamuse Tšehhis saadavatest vanade JAWA-de juppidest. Palju vidinaid (plekid, käigukastid, ketihammasrattad, esi- ja tagaamordid, porikad, tuled, jne) tuleb ka Türgist, kus toodeti JAWA-sid litsentsi alusel.

Peale selle on mul veel 10 350-360i. Neist 3 on veelgi paremad, 4 on enam-vähem samas seisus, 3 vähe rondimad. Muidu 3 on hetkel restureerimisel. Kuna nad seisavad mul suht üksteise otsas, siis üksikpilti teha ei saa. Aga mõne, kus kõik korraga peal on võin küll üles panna....

Jawa tehasepoes vanade mudelite jaoks küll midagi võtta pole. Seal seisavad uued tsiklid müügis ja osade valik on isegi neile uutele küllaltki kesine. Huvitavamatest asjadest oli vaid 640 kontaktivaba süütemäng saadaval, mida annab 638-le paigaldada. Peab vaid vaatama, et komponendid omavahel sobiksid, kuna neid tehti mitu modifikatsiooni.

Tehasega on tõesti jamad lood. Suhtlesin nendega paar aastat tagasi, kuna oli mõte hakata Eestisse tooma uusi JAWAsid ja 634, 638 ning vanade JAWAde juppe. Uute 350-639 ja 350-640 ex-factory hinnad olid kuskil 30-34t EEK, mis oleks teinud müügihinnaks Eestis ~50t. Ehkki tehasel oli N-Liiduga leping varustada juppidega iga JAWA mudelit 25 aastat peale selle tootmise lõpetamist, puhusid seal pärast 1994 toimunud erastamist hoopis uued tuuled. Vanemate juppide koha pealt saadeti mind siis kohe pikalt, tehas ise oli huvitatud aint uute Jaffide ja nende varuosade müügist, kusjuures esitasid aint igasugu tobedaid nõudmisi. Sain siis uuemate mudelite tagavaraosade elektroonilised kataloogid (CDROM) ning hinnakirjad ka. Juppide ex-factory hinnad olid aga suht mõistlikud, näiteks 640 (sama mis 638-l) väntvõll maksis kuskil 1600.- EEK kanti.
Aga tollal sai ümber mõeldud ning hetkel tegelen hoopis muude äridega. Pealegi oli Eestis 2004 aprilli seisuga registris vaid 242 vana (enne 1974) 350-st JAWAt....

Ja lisaks oli märtsis arvel veel 66 Jawa 250... Ma ei leia, et seda tegelikult väga vähe oleks, teatud hulk nende omanikke oleks kindlasti uutest juppidest huvitatud...
A millal Türgi muidu Jawasi tootis??? Ma tean, et Indias tehti kunagi litsentsi alusel "Yezdi'si", aga Türgis...

Kas Riias on muidu vanade Jawade juppe saada?

Kas arx midagi väidetavalt Poolas tehtud Jawa varuosade kohta oskab öelda? Vene jawafoorumis on nendest pidevalt juttu, samas mujalt mingit muud infot küll saada ei ole...

Türklased alustasid JAWA-de tootmist millagi 60-ndate keskpaigas ja teevad siiamaani (Kuskil internetis olid täpsed aastaarvud ka aga enam ei mäleta täpselt kus). Vanadest JAWAdest toodeti ainult 250-seid, kusjuures alguses tehti 353 ja hiljem 559 koopiaid. Hiljem hakati aga oma rada ajama ja kuju ei olnud enam originaalidega sama. Vahepeal toodeti mudelit 'JAWA LASER', praegu tehakse midagi uuemat JW-LASER nime all. Samas tehakse veel 638 koopiaid (suht lähedased).

Mõned pildid ettekujutuse saamiseks:
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA LASER 250 CC
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JW-LASER 250 CC
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JW-LASER 250 CC POLICE
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA 350 TURKEY

Muide, YEZDIsid tehakse Indias praegu ka veel, neid müüakse isegi Türgis.

Poola varuosade kohta niipalju:
Poolakad toodavad peamiselt mootori osi. Kvaliteet on Tšehhi omadest viletsam, rohkem nii türklaste tasemel. Ise ei kasuta ega soovita ka teistele. Hinna vahe Tšehhi toodetega kuskil 20-30%. Eestis minu teada keegi ei müü, aga Ukrainas ja Poolas on tsiklipoodidest küll saada.

Riia kohta ei tea midagi öelda. Ise toon oma jupid Tšehhist - ei hakka Kloostrimetsa ega muude vendadele juurdehindlust maksma.

Siin veel kaks huvitavat linki. Pildil on JAWA mootor koos 12V/150W alalisvoolugeneraatori/elektristarteriga.
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/DSCN0195
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/DSCN0199

Need Türgi Jawade lingid on vigased... Kas nendest 353 ja 559 koopiatest ei ole kuskil pilte?

Sorry, paistab, et pildi nimes ei tohi tühikuid kasutada (foorumisse sisestades lõpeb link esimesel tühikul, kuigi lingiks on terve rida). Nüüd siis uuesti:

http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_LASER_250_CC
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JW_LASER_250_CC
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JW_LASER_250_CC_POLICE
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_350_TURKEY

353sid tehti väga vähe, neidki vist Tšehhist tulnud juppide baasil. 559te jaoks pandi juba korralik tehas püsti, enamus juppe olid siis ka juba türklaste enda tehtud. Pildi peal mingit erinevust Türgi ja Tšehhi 559 vahel küll ei tee, tegelikkuses on need erinevused minimaalsed (nt karpa kate natuke teine, sportgaas, jms)

Panen siia veel mõned lingid, aga tegemist ei ole enam päris originaalseisus tsiklitega....

http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_559_TURKEY1
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_559_TURKEY2
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_559_TURKEY3
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_559_TURKEY4
http://www.tud.ttu.ee/~t041894/JAWA_CALIFORNIAN_TURKEY

Viimase lingi puhul on tegemist ühe tsiklipoe omaloominguga (559 raam/plekid, YEZDI mootor/paak/esiporikas/küljeplekid, Californiani embleemid....)

Tglt on nii, et algteema on juba ammu käest ära läinud.... Samas on nii, et sooviks teadjamatega vähe privaatsemat jutuajaamist.... Mul siin kah mõned üsna huvitavad plaanid.... Või siis soojemate ilmadega vähe ringisõitmist.... Et "jack" ja "a", kui on huvi, võiksite mulle kribada emailile:

[email protected]

Tere jawa fännid! Head uut aastat kõigepealt!
Väga huvitav vestlus Teil siin!
Olen jawasid putitanud 16 aastat.
Hetkel on mul ka 65 aasta jawa 350-ne taastamine käsil. See oli mu esimene pill millega sõitma hakkasin!

Jõudu kõigile !