Ma saaksin aru, kui ostutoetus on rohelisema maailma pärast välja mõeldud, aga sundida inimest selle abil reostust siiski tekitama, on totter. Tegelikult on ju nii, et seisev auto üldjuhul ei reosta, ostetakse see ikagi isiklikest tarbimisharjumustest lähtuvalt ja kui riik tahab soosida elektrile üleminekut, st puhtamat keskkonda, siis tehku seda, mitte ärgu ajagu asju kuidagi äraspidifilosoofiaga.
Ei tea, kas tänane uudis kõrgetest kütusehindadest on kütuseärimeeste kokkulepe ajada inimesed elektri peale...
https://tarbija24.postimees.ee/6821324/mis-toimub-kutusehind
-tegi-nadalaga-jarsu-tousu

kui mulle antakse see 5000= 4000 otse kätte ja ostan miski 150 g/km emiteeriva asja asemele elektriauto, siis nelja aasta ja 80 000 km järel olen jätnud emiteerimata 12 tonni CO2. ja seda nelja aasta jooksul. 3 tonni aastas, iseasi kas vanema autoga nii palju sõidetakse?Kokku kestab see auto vast 10 aastat, äärmisel juhul 15. Ehk ziis maks. keskkonnaedu 45 tonni. Tonni hind maksumaksjale 88,89 euri. pigem rohkem. (kuigi entusiastid ennustavad, et l. auto kestab kauem, tähendaks see 300 000 läbisõitu)

Andke mulle see 5000 = 4000 otse kätte ja ma panen oma põllule 15 kWp päikesepaneele, millega toodan aastas 15 000 kWh elektrit ning säästan emiteerimisest 15 tonni CO2 aastas ja 25 aastase paneelide eluea jooksul 375 tonni ning täna reklaamitavate 50 aastase elueaga paneelide puhul 750 tonni. Tonni hind maksumaksjale vastavalt 10,6 või 5,3 euri.

Miks lubab valija teha rahvaesindajatel selliseid ebaefektiivseid otsuseid?

Kus on Roheliste partei?

(need olid kiiruga peast tehtud arvutused, kas kuskil on viga?)
1 kWh elektrit Eestis tähendab 1 kg CO2 vist ?

"Miks lubab valija teha rahvaesindajatel selliseid ebaefektiivseid otsuseid?"

Aga sellepärast, et oma põld on 1 inimesel 10000-st. Autoga sõidab 5000 inimest 10000-st.

Seda tühja maad, kuhu paneelipark ehitada, on eestis piisavalt. Kasvõi iga küla võiks omale ise elektri toota kui oleks raha paneelide paigaldamiseks. Seda raha aga niisama ei jaotata, sest siis jääks ju meie rämpselektritootja rahata ning riik ei saaks dividende ja börs ei saaks hindu keerutada.

Haha. Tainas. El.autotoetusi jagatakse sest el.autosid ei osteta piisavalt. Paneelidega on asi libedam. Mõnekümne elektriautoga ei saa üldse mingit mõõdetavat tulemust. Eesmärk on ratas pöörlema panna.

See 300 000km jutt pane samasse auku tagasi kust see tuli. Mul on rohkem kui pool sellest läbitud ja ala neljandik on alles väsinud.

seda raha oli vist mõeldud 1,2 miljonit? ehk siis 240 auto jagu.
Rikas Luksemburgi riik toetab elektriauto ostjat 2500 euroga vist. Kusjuures nemad on oma CO2 eesmärgi täitmisega hädas ja ostavad meilt kvooti. Meie aga laristame raha automeetmesse, ehkki elektrit ostame sisse....selle asemel, et väikese toetusmeetmega PV paigaldisi lademes ergutada. Iga uus paigaldis annaks vabaks 5,3 euri toetusraha eest uut kvooti, mida saaks siis jälle Luksemburgile 20 (?) euri eest maha müüa.....

"põld" oli näitlkult öeldud. 15 KWp vajab 30 jooksvat meetrit ehk 1000 ruuduse krundi lõunakülge heki asemele...
arnis.. kas sa kavatsed oma autoga üle 300 000 sõita? Äkki peaks mehhaanikaosa siis Mercedeselt tulema?

Kavatsen sõita üle 300 000. Mehaanika ei ole Mercedeselt.
Täna läbisin ülevaatust, logistas silda, ei leidnud mitte midagi.

Milleks osta mingit poolfabrikaati ja siis sõita ning omada seda ajani, mil' ta "ära tasub" ???

Milleks netti kõhulahtisust pritsida ja siis oodata mil keegi nuusutab? Huvitavad hobid.

Olen täpselt sama meelt tasuvuse jutuga!
Nii ostsin suht suure diisli õgardi aasta tagasi aga kuna auto on suur ,turvaline ,nelivedu siis ei hakka ka kunagi mõtlema mingi tasuvuse peale kuna vajadustele ja meeldimistele on soovid täidetud. Keskmine umbes 10 sajale. ei usu et umbes 1000km kanti kuus selline läbitav vahemaa minu elu kehvemaks teeks.
Arniselt küsiks kui tohib et kuda suure külmaga salongis ka on? Aitähh!

Salong on soe kui soovi on. 5kW küttekeha ja 2,5kWne (~7kW sooja) soojuspump on pardal. Loomulikult korraga nii palju ei tohi anda, ükskõik kui külm ka ei ole. Ma üle 5-e ei ole elaeski näinud üle 40 sekundi.
Meil siin Eestis ultra külma esineb harva. -25*C vahest, mitte midagi huvitavat ei juhtu, kui ainult see, et teised autod käima ei lähe või kraabivad aknaid iga päev :D
Salongisoojast muretsemine tundub mingi viiendal-kuuendal kohal olema elektriautode skeptitsismi nimekirjas. Leafi murekohaks on vast see, et tagaistujatele on jaotatud vähe torusid (näiteks pole tagumisi keskmisi ventreste, ainult jalgadele ja needki pisemad) ja seetõttu eesistujatel on liiga soe kui taga alles mõjuma hakkab. Tagumine istmesoojendus natuke parandab olukorda.

".. El.autotoetusi jagatakse sest el.autosid ei osteta piisavalt. Paneelidega on asi libedam. Mõnekümne elektriautoga ei saa üldse mingit mõõdetavat tulemust. Eesmärk on ratas pöörlema panna...."

Ma ei ole selle saabuva meetme saamislooga kursis. Kas kuskil on miski organ, mis trahviähvardusel nõuab selle miljoni autode alla panekut?
Kas neile nõudjatele ei saa ette pana konkreetseid numbreid, et teie siin nõuate miljoni kulutamist 240x45=10 800 tonni CO2 vältimiseks, meie siin aga tahaks sama rahaga säästa 24x750=180 000 tonni?

Ratast üritas Eesti pöörlema panna juba 500 Mitsu ja 18 000 euriga per auto... maailm küll korraks ahhetas, aga aasta pärast oli juba unustatud, kas seda tehti kuskil Baltimaades või Balkanil... no ei hakanud pöörlema... .
Ei hakka ka nüüd.. friigid ostaks neid niikuinii ostavad ju ka praegu...

0 kadus ära.. 240x750=108 000

ehhh.. kiirustamine..

240x750=180 000

Ei saa aru. Mismõttes ei hakanud pöörlema? Minuarust hakkas väga edukalt pöörlema. Tulime staadiumist "misasi on elektriauto" staadiumisse "ma ei saa kodus laadida ja see on kallis, vist".

ehk siis midagi pole muutunud- nullteadmistest sai nullost, sest enamikele on see kallis ja neil pole kuskil laadida. üksikud entusiastid ei hoia seda ratast käimas. seega ootame veel 5- 10 aastakest. ei ole vist ka meist rikkamatel soomlastel see äri ludinal käima läinud. hübriide muidugi rohkem.
http://www.aut.fi/en/statistics/long-term_statistics/number_
of_electric_vehicles

Lisan siia screenshoti, sest oma lubadusi pidavate inimeste sõnadel on alati rohkem kaalu kui neil, kes otsivad muudkui vabandusi, miks nende väljaöeldu kunagi realiseeruda ei taha. Ega see 300tkm tuleb kätte üsna kiiresti, selles pole kahtlustki. Mind huvitab pigem see, mis selle 300tkm jooksul siis reaalselt on toimunud. Eriti selle teises pooles, kus võiks särtsukate eelis fossiilikate ees eriti hästi välja tulla. Tõeline väljakutse oleks muidugi pigem 600tkm kandis, sest siis oleks võrdlusmoment olemas just Eestisse toodavate fossiilikate näol olemas - kas peavad pärast seda veel Eesti teedel vastu kümmekond aastat või algavad kah lõpuks elektroonikaprobleemid, millest pool auto24 foorumit täis on kirjutatud:) Akupaki vahetus sellise kilometraazhi juures oleks juba tõesti pigem kosmeetiline probleem, sest see raha on "kütuse" pealt nagunii kokku hoitud.

Teemasse kah üks artikkel:
https://tallbloke.wordpress.com/2017/06/19/study-tesla-car-b
attery-production-releases-as-much-co2-as-8-years-of-driving
-on-petrol/

Soome ja meie rahvaarvude suhe on 4.2.
meie statistikat moonutavad need 500 ostetud mitsut ilmselt?
ilma nendeta oleks autode suhe rahvaarvu ehk sama?
Friikide , kes rahaliselt mittetasuvaid uuendusi proovida tahavad, protsent mõlema rahva hulgas on ilmselt sama....

Mind vähemalt üllatas tõsiselt, kui palju on enim väärtust kaotavate sõidukite listi alguses neid, mis oma rattaid ainult fossiilkütuse abil ei liiguta.

https://tarbija24.postimees.ee/6821507/autod-mis-5-aastaga-k
aotavad-enim-vaartust

Samas mobile.de lehelt i3-sid, mis alla poole esialgsest hinnast maksaksid, ei leia. Fossilseid 5 a. vanuseid 3-seeria BMWsid on palju odavama hinnaga saadaval.

Tegemist on USA autoportaaliga. Ei puutu EUga kokku grammivõrdki. USA Leafidki on teistsugused.. Pealegi hinnalanguses ei arvestata toetusi. Ega seda, et Model3 maksab Leafi hinda USAs.
Ka siin Eestis oli <1000km sõitnud Leafid 40% odavamad kui "ostuhind" just momendil, mil 50% toetused lõppesid.

Arnis, kas see "elektriautoga 300kkm" katse sul saigi sellepärast ette võetud, et järelturg (õiglase hinnaga) puudub?
Auto24 statistika järgi langeb Leafi hind ju lausa kivina: uus 35800€ ja 5a vana max 9000€. Mina saan jäägiks ainult ~25% ("tavaauto eesti keskmine" oleks ~45%)
Tean, et tegu on "väga jämedalt lihtsustatud hinnanguga" :-)

Siis riivi veidi peenemaks see jäme hinnang, see on "jämedalt 50% mööda".
18 000€ auto (see oli hind mis selle eest maksti) peale 240 000km läbimist on 9 000€.
Rahaliselt 20 000€ kanti vedelkütust jääb ostmata.

"... Kasvõi iga küla võiks omale ise elektri toota kui oleks raha paneelide paigaldamiseks..."

Sarnaselt võiks öelda, et ." ... kasvõi igaüks võiks omale elektriauto osta, kui raha oleks piisavalt, seda raha aga ei ole...."

Elektriauto maksab minimaalselt 32 000 euri (paljud peavad seda solvavalt väikeseks ja tahavad Teslat) minu pakutud päikesepaneelide komplekt on 15 kWp , maksaks 15 000 euri ja nõuaks tavaeramu peakaitset 25 A . Enamusel auto laadimisvõimaluse puudumise üle virisejatel pole sedagi (kurdetakse et kuidas ma korterist laen ?) aga Leafiga sõita ei kõlba....

Kui tuleb see 20 000 km aastaläbisõidu nõue, siis kardan, et nõukanostalgiaga inimesed tuletavad meelde odomeetri edasikerimise...

Nagu näete - küsin oma paneelidele ahnelt lausa 27 % kulude katmist, et ostuotsust langetada, autoomanikele aga pakutakse 12,5% , kuid säästetud CO2 tonne tuleks sama raha eest 9 -18 korda rohkem. Ja siin odo edasikerimispettust ei oleks karta - kõik mis üle oma vajaduste toodetakse, läheks niikuinii meie elektrivõrku ja tarbitaks ära naaberküla elanike poolt.

"... Seda raha aga niisama ei jaotata, sest siis jääks ju meie rämpselektritootja rahata ning riik ei saaks dividende ja börs ei saaks hindu keerutada....."

Rämpselektritootja pani suveks oma poe kinni... st jäi rahata niikuinii...

Värskenda mu mälu palun, kuipalju riik sellele sinu 18k€ juurde maksiski?
EDIT: Mäletab keegi, palju need Mitsud uuena maksid?
https://www.osta.ee/kategooria/automoto/autod/soiduautod/mit
subishi

Muudetud 11.11.19 13:53

keskmiselt 110 000 sõitnud autod. Väikeauto asendamist arvestades võiksime siis rehkendada, et kokku on hoitud 110 000 x 150 g = 16.5 tonni CO2 per auto.

" ....Euroopa Komisjoni eesmärk on, et võrreldes ühiku praeguse hinnaga 25 eurot tonni kohta tõuseks hind aastaks 2030 veelgi. Möödunud aasta lõpus avaldatud analüüsis viidatakse, et kui eeldada kasvuhoonegaaside 80 protsendi võrra vähendamise stsenaariumi rakendamist, kasvab ühiku hind 2050. aastaks 250 euroni tonni kohta. Süsinikuneutraalse majanduse stsenaariumi kohaselt oleks kvoodi hind 350 eurot....."

Kui mina annan riigi võrku oma paneelidega 15 000 kWh PV elektrit aastas, siis vabaneb riigil 15 tonni saastekvooti, mille saab teistele täna maha müüa 375 euri ja 2050 aastal juba 5780 euri eest....

Saastekvoodi müügi raha eraisik otse niikuinii ei näeks... aga selle miljoni jgamiseks kasvõi tuhandeks à 1000 € tagastamatuks investeeringusüstiks kallutaks järgmisel aastal minusuguseid kõhklejad veel 1000 tk ise investeerima ja ülejÄrgmisel aastal oleks juba 15 MWp tootjaid kes vabastaks 15 000 tonni, mida riik saaks müüa 375 000 euri eest... Alates teisest aastast oleks riigi investeeringul oleks 37,5% aastatootlus.....

Loll kes sellist raha üles ei korja.... asendavad selle 18 000 euriga

#Euroopa Komisjoni eesmärk on, et võrreldes ühiku praeguse hinnaga 25 eurot tonni kohta tõuseks hind aastaks 2030 veelgi

Paraku ajab manitseja sassi ETS ja non-ETS süsteemid. See CO2 tonni hind 25 eurot puudutab ETS-i. Autod aga selle alla ei kuulu, seega ei ole need võrreldavad ja ei saa kasutada arvestuste aluseks.

Aga mis puudutab päikesepaneelidega pargi rajamist - mis takistab sul kätte võtmast ja ära tegemast kui see nii hea mõte on? Või on sul juba paneelid püsti ja elekter muudkui pahiseb võrku?

Ega ma jah ei tee neil vahet.. Saan siis nii aru, et autod ETS alla ei käi?
Aga seda enam... milleks anda miljon autodele, kus see sisuliselt vähendab vähem ja seda ei saa isegi maha müüa kui sama miljon ETS-s annaks suuremat mahulist efekti ja saaks veel kvoodi pärast maha kan müüa ?

Kas on kuskil nõue- et suurendage elektriautode protsenti? Ehkki efektiivseid elektriautosid veel napib ja meil siin tossab üks põlevkivijaam, mille saaks palju lihtsamalt asendada?

Ja kuidas sai kvoodimüügirahadega siis üldse neid mitsusid ja tramme osta ?

Mis paneelidesse puutub, siis on mul vaja väikest tõuget, et ostuotsus teha - 15 000 eurise investeeringu puhul oleks selleks paras 2000 euri abi - sisuliselt oleks see inverteri hind, mida v-olla peab 10 aasta pärast vahetama. Elektriauto puhul ei pane ka 5000 mind veel liigutama...

Manitseja viimases lõigus on point täiesti olemas. Eeldusel, et me räägime rohelisest maailmavaatest, mitte rohepesust.

Ka siit teemast on käinud läbi Volvo diiselhübriid, mida nii mõnigi linnainimene saaks kasutada igapäevaselt sisuliselt elektriautona, nii et diiselmootor jääkski vaid pikkade otsade jaoks. Ei tea, kas selles videos esitatud info on tõene (et akusid ei saa ükshaaval vahetada), aga keeruline ja kallis jama igal juhul. Eriti selle margi maine ja mudeli hinna (ka kasutatuna!) valguses. Video on soome keeles.
https://www.youtube.com/watch?v=tMfP2nVx_M8

Arnise 300000 või 600000km testi jälgiks küll.
Päris huvitav oleks teada, mitmes akupakk peal on kui üks neist numbritest ette tuleb.
Norra el autode foorumeid jälgides, paistab olevat akude suurimaks probleemiks vanus, mitte läbisõit. nt esimesed Leafid, mille läbisõit linnainimestel vahemikus 40000 (!)- 80000km, saavad sõita ca 70-80km talvel ja 100-120km suvel. Mis iseenesest on ju masendav. Osadel juba uued akupakid peal, see kannatavat juba kiirlaadimist.

"Mis iseenesest on ju masendav." - mis siin masendav on? Nood sõitsin uutena umbes samapalju.
Kakoi kiirlaadimist. Mingi väga segane värk. Praktiliselt kõik elektriautod "kannatavad kiirlaadimist".

Ma arvan et 600 000 km ära ei tule, pigem 450 000 km. Sis on umbes 30% mahust kadunud ja aasta on 2030. Auto on arvatavasti rusudes selleks ajaks.

arnise usku akude kestvusse ei väära miski, peale varsti saabuva arve.
Kahju, muidu tark poiss ju...

https://www.youtube.com/watch?v=4sBbVeiQ0II

Kärss

Paistab, et sealne volvu esindus ei erine millegi poolest kohalikust, vähemalt rahamaiuse osas ja selles, et peale remonti võib auto veel rohkem katki olla, kui sinna viies. Kui kõik võimalikud jupid on vahetatud ja ikkagi näitab isolatsiooni viga, siis võibki viga isolatsioonis peituda : )
Pakun, et meist lõunapool asuvates riikides saaks sellest masinast veel asja ja tunduvalt soodsamalt. Seal leidub igasugu nupumehi.

Akude elu on imelihtne- DOD (tühjendamise määr) ja laadimistsüklite arv. Just need kaks tingimust määravad akude eluea. Mida suurem on DOD, seda väiksem laadimistsüklite arv.

Päris nii lihtne see akude elu siiski pole: Eluea määravad lisaks veel see, mis pingeni laetakse, kui suure vooluga laetakse, tühjendatakse, mis temperatuuridel laetakse, hoitakse, tühjendatakse, kui tihti tsükleid tehakse (vananeb ka seistes) - üheksa muutujaga valem, kusjuures soesed pole lineaarsed.

Jah, need on nüansid, mida iga akukasutaja võiks teada, aga kui suhtud akusse mõistlikult, kestab liitiumaku ilma parameetrite olulise halvenemiseta kümmekond aastat ja ilmselt laguneb selle aja jooksul enne auto ära kui peab hakkama akusid vahetama. Aga arvata võib, et kümne aasta jooksul areneb ka akude maailm piisavalt palju edasi.

Arnis:
Ma ei ole ekspert sinuga vaidlema. Ma aind kasutan aeg-ajalt X-i ja Leafi.
Kui lugeda aga netist kiirleedimise kohta ja nt just Leafide kohta, siis seal ilusti kirjas, et mitte koik Leafid pole varustatud 50kw laadimisvoimekusega. Ækki on see nii Eesti turul, ei vaidle sinuga sel teemal.

# Kui suhtud akusse mõistlikult, kestab liitiumaku ilma parameetrite olulise
# halvenemiseta kümmekond aastat ja ilmselt laguneb selle aja jooksul enne auto
# ära kui peab hakkama akusid vahetama.

See on üks ütlemata oluline lause! Ja loodetavasti kasvõi natukenegi ekslik:) Esiteks, aku eluiga võiks olla siiski pikem (näeme õnneks, et ongi). Aga see, et auto selle aja jooksul laguneb või moraalselt vananeb, on kõige suurem probleem ja just sealt otsast seda keskkonnasõbralikkust tulekski arendama hakata, mida tänane majandusmudel ei võimalda. Sest see eeldab majanduskasvu, see omakorda (progresseeruvat) tarbimise kasvu ja selle saavutamiseks toodete võimalikult lühikest eluiga. Samal ajal väheneva ja vananeva elanikkonnaga valges maailmas on seda üha raskem saavutada, sest ressurss, mida oleks vaja kasutada laste (uute tarbijate) kasvatamiseks, kulutatakse praegu ära edevaid ja lühikese elueaga kräppi tarbides.

Toon jälle ülevõlli näite: autol, mida kasutan 2/3 aastast, täitus tänavu 40a, sh minu oma alates 2002. aastast. Selle 40a jooksul on sõidetud üks mootor oma loomuliku surmani ja järgmise (tehaseuuena ostetud) mootoriga juhtub varsti sama, õnneks on üks tehaseuus mootor veel riiulis olemas:). Aga kogu muu kulu on selle auto juures üsnagi olematu (auto on suures osas endiselt originaal). Põhjus lihtne - sel ajal oligi eesmärk teha auto võimalikult vastupidav. Ja ma ei räägi praegu vanast naelakasti kujulisest Volvost, mis on veel oluliselt muretum ja vastupidavam auto:).

Sellega seoses tahaks ma mingisuguse kräpi ostutoetuste asemel näha hoopis meedet, mis lahendaks ära need kaks probleemi:

1. Miks ei tehta tänapäeval selliseid autosid, mis mitte lihtsalt ei pea nii hästi vastu, vaid mis on igas mõttes nii head, et inimestel puuduks soov vahetada seda uuema vastu? Näiteks toetus neile, kes uue auto ostmise asemel valivad olemasoleva auto käigushoidmise. Head autot pole raske teha, sest nii vastupidavuse, luksuse kui ka mugavuse tipp saavutati juba vägaväga ammu ja sellepärast kulutatakse praegu palju raha selleks, et tekitada inimestes soov mõne üksiku omaduse järele (nt sportlikkus, SUVide hullus jne), mitte soovima tervikuna head autot, mida oleks tegelikult samuti võimalik müüa koos iphone ühenduste, kurvitulede, peeruventilaatorite jm tänapäevaste veidrustega.

2. Miks lahendatakse keskkonnaprobleemi uuesti kulukal viisil jalgratta (särtsuauto) leiutamise kaudu, kui see, mida tegelikult oleks (keskkonnale!) vaja, on eelkõige elektriline jõuallikas koos sinna ümber kuuluvaga? Alles paarkümmend aastat tagasi tehti elektrilisi Golfe-Cliosid täiesti muretult fossiilika baasil nt MitsuMievitele sarnaste omadustega ja igati mõistliku hinnaga. Auto enda kontseptsioonis on selle ajaga muutunud suhteliselt vähe - endiselt on kasutusel sarnased kubatuurid kere mahukuses ning on teada, millisele sillale ja millisesse kohta kui palju raskust (nt akud) tohib kinnitada vüi mil viisil ja kui palju tohib kandevõimet ohutult suurendada (nt raske mootoriga sportversioonidel jäigemad vedrud jms). Palju "rohelisem", kui teha terve uus auto, oleks teha särtsuauto kit, et lähtudes mingi mudeli originaal mootori- ja pagasiruumis olevatest kinnitustest saad muuta oma auto elektriautoks.

Toetama peaks eelistatult just seda keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, mitte jälle uute autode tootmist ja vanade äraviskamist. Seda kõike päikese- ja vesinikuenergia kasutuselevõtu kõrval. Ja alles seejärel oleks põhjust toetada uute elektriautode müümist, sest see on sisuliselt ühe seltskonna hobi toetamine nende arvelt, kellelt korjatakse maksud keskkonna heaks, mitte selle elektriautohobi jaoks.

Tehakse ju
https://forte.delfi.ee/news/auto/puhaduseteotus-voi-asjade-l
oomulik-kaik-ford-teatas-taiselektrilise-mustangi-loomisest?
id=88076853
Või oleks pidanud selle tegema esimese põlve Mustangi kerele?
Või milleks üldse kasutada sõna progress- võime ju tagasi pöörduda tööliste-talupoegade ajastusse ja jätta kaasajast alles vaid Renault kaubiku või VAZ 2101?
Tegelikult on ju maakera või universumi mõttes meie tegemised siin täiesti tühised, ainult meile endile pakub põnevust see toimetamine. Ühed kisavad maakera reostusest, teised jätkavad samasuguse hoolega seda reostamist ja kolmandatel kuskil alfa kentauri süsteemis on sügavalt poogen, mis elu me siin elame või kui kaua veel.
Aga et meil siin ruulib raha, siis jätkame samas vaimus kuni võiduka lõpuni.
Ja selle tehaseuue mootori saab Kärss kirstu kaasa võtta koos ülejäänud autopargiga. Ilmselt sellel eesmärgil sa neid kogudki. Muideks, palju sa oled kulutanud ressurssi oma tehnika peale, selmet kulutada see raha laste kasvatamisele ja arengule? Kasvõi heategevuslikus korras.

õige... tulge kevadel metsa istutama... teeme talgud!

Akude elu on imelihtne- DOD (tühjendamise määr) ja laadimistsüklite arv. Just need kaks tingimust määravad akude eluea. - ei saa olla rohkem vale :D

Just selliste labidaväidetega, nagu see ja mida Marko pähe määrivad, rohkem ja rohkem segadust tekibki. Häbi on küsida ja pigem väidetakse vabaltvalitud okset.

Markot premeerib veel ekstra medaliga heade teoreetiliste ja praktiliste teadmiste poole pealt seoses elektriautodega.

Aga arnisel on siinkohal võimalik need väited kummutada ja esitada oma versioon akude eluea kohta. Loeks huviga tema isiklikku teooriat.

# Või milleks üldse kasutada sõna progress- võime ju tagasi pöörduda... jne.

Tagasi pöörduda siis mille juurde? Et üks amort kestab jälle 50 aastat ilma remonti vajamata? Et terves veermiks ei teki ühtegi loksu esimese poole miljoni km jooksul? Et ka väikese auto salong muutub jälle tagasi vaikseks ja saab istuda jälle pehme vedrudega istme peal? Et automaatne istmete soojendus ja päevatulede lülitus kuuluvad ka mudelirivi absoluutses alguses standardvarustusse? Et löökaugud muutuvad jälle reisijatele vaevumärgatavateks ega lõhu ei rehve ega veermikku?

Need on retoorilised küsimused, neile ei pea vastama:)) Aga ükski neist (ja veel paljudest küsimata jäänud küsimustest) ei välista progressi. St auto võib selle kõige juures olla endiselt täiselektriline, moodsalt turvaline ja omada androidi/iPhone ühendust.

Kui nüüd suurt pilti proovida vaadata, siis asi pole üldse selles, miks selliseid autosid ei toodeta. Küsimus on selles, miks riik toetab erakapitalil põhinevat kräpi tootmist kusagil kaugel võõral maal, aga mitte pikaajalisi töökindlaid ja loodussäästlikke lahendusi siin omas kodus? Manitseja põhjendas siin üsna hästi, miks oleks PRAEGUSES olukokorras keskkonnasäästlikum sõita pigem fossiilkütusega ja kulutada sama toetus rohelise energia tootmiseks muude eluvaldkondade tarvis.

# Muideks, palju sa oled kulutanud ressurssi oma tehnika peale, selmet
# kulutada see raha laste kasvatamisele ja arengule? Kasvõi heategevuslikus korras.

Soovimata nii ajuvaba offtopikut jätkata, küsin hoopis vastu, et kust see "selmet" sinna lausesse küll tekkis? Et kui ma ei käi tööl selleks, et mingit osa sellest kiirelt väärtust kaotava edeva kuid madalakvaliteedilise auto peale kulutada... et kõike seda ülejäävat aega ega raha ei kulutagi laste peale? Kust võtad Sa eelduse, et mu lapsed pole mõningates töödes ja tööriistade käsitsemise oskuses juba kohati minust paremadki? Või et kui olen ise ettevõtja, siis ei tegele heategevusega? Ei mõtle mitte jõulutunneli SMS saatmist, vaid neid klubisid, kuhu saab osta pille, teha tasuta korda nende rikkis tehnika, pakkuda oma bussiga tasuta transporti jpms... neid võimalusi aidata leiab igaüks, kui vaid soovib. Aga pole minu asi hakata arvustama neid, kes oma ressurssidega hoopis pankasid üleval peavad ja muidu edukad välja püüavad paista.

Kärss:

Suht keeruline nii elada, kui kõik ümberringi mõtlevad ja tegutsevad "valesti" ???

Läheb liiga OT, aga

1. kõik ei suuda sõita 10a ühe ja sama autoga, olenemata masina headusest
2. kõigile ei meeldi vedela juhitavusega "diivanid"
3. mõni võib-olla ongi edukas, mitte aind ei näi, seda kahjuks möödasõitva auto järgi pole aru saada.
4. noortel pole "panku üleval pidamata" kuidagi võimalik oma kodu saada
jnejne


Päris kaugel oleme el auto teemast.
Selles olen päri, et juba toodetud masina tarbimine on "rohelisem" kui uue auto, olgu või elektrika, tellimine. Ja niikaua kui käib võitlus tuuleparkide, päiksejaamade jne vastu, pole seda rohelist kuskilt tulemas.
Kuigi ma pole päris kindel, kui palju rohelisem on nt tuulepark vs meie ol olev küvisöejaam. Koos kogu ressursiga, mis kulub planeerimisest kuni lüliti sisse lülitamiseni. Tuuliku ehitus kulutab ka piisavalt ressursse. Siis liidame siia veel juurde el auto tootmiseks vajamineva ressursi, liidame juurde selle koleda tolmu (nt rehvidest, piduritest jne), mida auto tekitab sõites, rehvide ja õlide tootmise. Ja vaata kust tahad, midagi rohelist ei paista kuskilt. Transport olenemata sellest, mis tal paagis on. jääb looduskaitsjate õudusunenäoks niikuinii.

Sull12, miks kohe valesti? Kas ilusa maali või mõne muu kunstiteose ostmine on kohe "vale" eluviis? Kas kartauto on halvem kui õõtsuv buss, on sellistel võrdlustel üldse mõte? Pole minu asi, mille peale teised oma raha kulutavad, aga see muutub minu asjaks, kui selleks hakatakse kulutama minu (maksu)raha.

Ega Su 4 küsimust polegi väga offtopik, sest on otseselt seotud rohelise mõtteviisiga, nagu kogu see teemagi.

1. Vanasti suudeti (mitte ainult NSVL-s, vaid ka keset läppavat kapitalismi). Rääkisin siin foorumiski, et ostsin mullu ühe paariks aastaks pukkidele tõstetud Saksa "luksuskupee" esimeselt omanikult, kes sõitnud selle autoga regulaarselt alates 1982 aastast ja hoidnud autot siiani laitmatus konditsioonis. Miks tänane autoostja enam nii ei tee? Mis on nüüd rohkem teisiti, kas inimesed? Või hoopis autod? Või äkki suhtumine? Midagi muud? Aga mittevajaliku tarbimise piiramine on tänases maailmas rohelisem kui ükski tehniline veidrus ja seda tõenäoliselt veel üsna kaua aega.

2. Vedel juhitavus ja diivan ei sobi vastuargumendiks ühelegi mu esitatud väitele. Ainuüksi siselohvist lõigatud õhukesed kummilatakad vedru peal ja all võtavad ära arvestatava osa rehvimürast ja teekonaruste tunnetamisest läbi selgroo. Toimib absoluutselt igasuguse keerdvedrusid kasutava autoga. Sellega ei kaasne ei vedelust ega diivanit... mugavusel on siiski natuke rohkem parameetreid. Kusagilt jäänud meelde, et mäkperssonitele üleminek tegi veermiku tootmise umbes viiendiku võrra odavamaks, kuid nõuab mitmekordset vahetamist kogu ekspuatatsiooni jooksul (mis pole enam tootja probleem). See on endiselt levinud lahendus, kuigi täna on valikus juba muudki, nii paremat kui halvemat, mis pole ei vedel ega ka diivan.

3. Jah, kindlasti, kuid edukas inimene ei pea varjama oma vaesust kalliste asjade ostmise abil. Ta saab valida selle, mis talle meeldib. Üsna kehv lugu, kui parim, mida raha eest saab, meeldib ainult väga lühikest aega... miks ostab see edukas omale siis halbu asju? ;)

4. Ma kah ehmatasin ära, kui sain teada, kui palju kinnisvara Londonis maksab. Eestis pole probleem selles, et ei saaks, vaid selles, et inimene tahab kohe ja rohkemat, kui tal on võimalik omale lubada, tahab valmisprodukti, mitte ise sellele lisaväärtust anda jne. Tasuta lõunaid ei ole ega tule: küsimus on vaid selles, kes keda ära kasutab, inimene panka või pank inimest (luues illusiooni, et see kulutus on vajalik). Aga millegipärast ei osteta panga abil ainult eluasemeid, vaid ka telefone, autosid jne, kuigi majanduslikult on see mõistlik ainult lühikesel perioodil terve majandustsükli jooksul. Nii neid uusi autosid muudkui juurde vorbitakse, mis on ise juba suur ja valdavas enamuses täiesti mittevajalik keskkonnakoormus, sest kui oleks kvaliteetsemad, piisaks palju vähemast hulgast uutest autodest.

Mulle meeldis, et progressi mõiste siia sisse toodi. Haakub nii teema kui ka kõigi nende küsimustega. Mulle tundub, et inimestele on suudetud määrida pähe üsna petlik illusioon progressist.

arnise tekst:

Just selliste labidaväidetega, nagu see ja mida Marko pähe määrivad, rohkem ja rohkem segadust tekibki. Häbi on küsida ja pigem väidetakse vabaltvalitud okset.

Nüüd tõmbad mölamasina koomale.

Teemasse ka- Mersu esimene pisiauto tehti just sel põhimõttel, nagu Kärss siin promob - tulevad akud, paneme paika ja el mootori sisse. Sealt ka totralt kõrge põrand. Paraku on akude areng ikka veel seal, kus ta on, seepärast ei saa esimesest A-mersust kunagi elektriautot

Ega hästi aru küll ei saa, mille vastu või poolt Kärss võitleb- kas selle poolt, et autod jääksidki selliseks nagu nad x aastakümmet tagasi olid või võitleb ta pankade vastu või üldise maakera rohelisena hoidmise poolt. Ja kuidas saab seostada sõna progress ajupesuga või illusinoonide pähemäärimisena? Kui sina võtad progressi kitsapiiriliselt ja seostad vaid autodega, siis tegelikkuses on sel sõnal hoopis laiem tähendus ja hõlvab kaugelt enamaid valdkondi kui mingi nelja rattaga plekk-kuudi tootmine. Aga ei saa eitada, et paljud progressiilmingud on ka autotööstust kõvasti edasi viinud ja andnud sulle selle, mida oma hoovi ladustada.
Ja miks sa kogu aeg üldistad? Pidevalt kumab tekstidest läbi suhtumine, et mina tean, mis on õige, aga kõik teised elavad valesti.
Näited: "kes sõitnud selle autoga regulaarselt alates 1982 aastast ja hoidnud autot siiani laitmatus konditsioonis. Miks tänane autoostja enam nii ei tee?"
Kustkohast sina tead, et ei tee?

"Eestis pole probleem selles, et ei saaks, vaid selles, et inimene tahab kohe ja rohkemat, kui tal on võimalik omale lubada, tahab valmisprodukti, mitte ise sellele lisaväärtust anda jne. "
Jälle kõik süüdi? Mina tean piisavalt inimesi, kes oma kinnisvarale suure lisaväärtuse lisanud omaenda käte abil.

Auto "areng" on seisnud paigal selle loomisest peale.
Igatsugu tilulilu ja abide paigaldamine abitutele ei ole tema olemust karvavõrdki muutnud: kest, rattad ja mootor(el. sp. H.)

jah.. sõidukitel oleks aeg lahkneda... pereauto, millega Eestile tiir peale teha, käru taga ja kabiiniga tsikkel, millega läbi ummikute tööle loovida...

Igasugune liikumisvahend on aegade algusest peale olnud staatuse sümbol. Alustame kasvõi hobustest, millega rikkad liikusid ja tööhobustest, mis põldu kündsid. Mõnedes kohtades tegid seda ka härjad. Siis edasi uhked tõllad vs talupojavanker, siis leiutati auto, see nelja ratta ja juhtimiskohaga asjandus, oli ta siis auru, petrooli või elektrimootoriga, aga esmalt oli ta siiski rikkama rahva mänguasi. Ja eks siis jaguneski asi mitmeks- tööautod, vaesema rahva lihtsad autod ja rikkamate uhkemad. Ning ei ole ka tänapäeval midagi muud- kel aga pappi on (või ei ole, aga punnitab seda välja), ostab uhke tiluliludega auto, vaesem kontingent käib mööda autoaedu ja otsib neid rikkurite äravisatud panne. Inimest ei muuda, sisutu kest vajab välist hiilgust ja seda pakub kõige paremini auto. Mida kallim, seda uhkem, sest ratsionaalsusega on autoostul väga vähestel inimestel mingit pistmist.

"...Siis riivi veidi peenemaks see jäme hinnang, see on "jämedalt 50% mööda".
18 000€ auto (see oli hind mis selle eest maksti) peale 240 000km läbimist on 9 000€.
Rahaliselt 20 000€ kanti vedelkütust jääb ostmata...."

mina maksin oma bensuauto eest aastal 2008 uuest peast 19 000 ja praegu peale 170 000 läbimist saaks ehk 4000. Samas kõrval on müügis samad mudelid 250 ja 300 000 läbisõiduga, nii et kestab küll mehhaaniliselt. Roosteoht on vast suurem.

Minul ei õnnestu juba pikemat aega saada tankimiskulu alla 10 sendi km kohta, nii et arnis võiks ka arvestada 24 000 € kütuseraha.
Ma pakkusin siin juba varem, et ehk ei tule kunagi (või siis 10-15 a joksul) nii soodsat elektriauto omandamise momenti, kui oli see 18 000 eurise toetuse hetk. Anti suur summa raha peale ja samal ajal teemaksu ikka veel ei võeta. Kui arnis oleks 12 000 pidanud teemaksuks lisaks maksma, oleks km hind teine.

"Vargamäel on paremad ajad ikka enne meid ära olnud" (A.H. Tamsaare),
või magasime meie, ullikesed (erinevalt arnisest) , need lihtsalt maha....?

Eestis tuleb püsiv elektriautode toetus 5000€ (peale seda kui see praegu kohe tekkiv 5000€ toetus otsa saab, järgmine/ülejärgmine aasta). Elektriautode hinnad on niivõrd kukkunud, et saab küll 20k€ eest elektrika juba mõne aasta pärast.

Teemaksu meil ei ole sõiduautodele. Kütuseaktsiis ei ole teedega seotud.

## Miks tänane autoostja enam nii ei tee?"

#Kustkohast sina tead, et ei tee?

Pole teinud juba 90ndate (et mitte öelda, töötanud välja juba 80ndate) saabumisest saadik ja tänaseid lahendusi nähes pole ka märke, et midagi muutunud oleks. Ma ausalt öeldes väga hea meelega raputaks omale tuhka pähe selle lause puhul, et näed, eksisingi. Aga kuna see selgub alles paarikümne aasta pärast, võiks vedada kihla ja hakata tegema panuseid. Mina ei julgeks teha panuseid, et tänaste autode (irw@progress) puhul:
/tsitaat/
"amort kestab jälle 50 aastat ilma remonti vajamata? Et terves veermikus ei teki ühtegi loksu esimese poole miljoni km jooksul? Et ka väikese auto salong muutub jälle tagasi vaikseks ja saab istuda jälle pehme vedrudega istme peal? Et automaatne istmete soojendus ja päevatulede lülitus kuuluvad ka mudelirivi absoluutses alguses standardvarustusse? Et löökaugud muutuvad jälle reisijatele vaevumärgatavateks ega lõhu ei rehve ega veermikku?"
/tsitaadi lõpp/
Keegi teine julgeks? :P

# Igasugune liikumisvahend on aegade algusest peale olnud staatuse sümbol

Tore, et lõpuks ka siin teemas keegi mu seisukohti jagab! Nii tulekski ausalt alati öelda. Mitte hakata imema pastakast välja põhjuseid, et on kuidagi roheline, ökonoomne, rahaliselt tasuv jne. Seda, kui palju inimesed end autode kaudu identifitseerivad, paistab hästi välja ka siit auto24 foorumist: kui kirjutan positiivse lause lamellide suunal, olen mõne jaoks kohe lamellimees, kui kirjutan naastrehvide kohta, olen kohe naastumees, kui kirjutan mersu kohta, olen kohe mersumees jne. Aga kuna ükski auto pole mu identiteediga seotud, siis mõni, kes eeldab, et kõigi jaoks on auto staatusesümboliks, hakkabki küsima imelikke küsimusi, et mille poolt või vastu ma võitlen? Miks ma peaksin üldse võitlema, kui ma polegi otseselt millegi poolt või vastu? Olen jah rohelise maailmavaate (mitte partei!) poolt ja aususe poolt enda väljendamisel (just see staatusesümboli õigustamiseks oma valikute õigustamine kohas, kus pole vajagi mingit õigustust ja piisaks sellest, et "mulle meeldib").

Punktirida, palun lõpeta mu sõnade tagurpidi pööramine. Kinnisvara näide oli minu vastus teisele postitusele, kus Sull väidab et ei saa, aga mina vastasin, et Eestis saab küll. Sina kirjutasid täpselt sama vastuse ("Mina tean piisavalt inimesi, kes oma kinnisvarale suure lisaväärtuse lisanud omaenda käte abil"). Proovi edaspidi mõttega lugeda Või siis mitte trollida, sest seda nagunii kaua teha ei lasta.

Arnise viimase postituse toetamiseks:
https://www.auto24.ee/new/model.php?id=3159&sr=2&m=1
&sm=1
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=2804633
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=796623
Need on täpselt need asjad, mida on vaja üksikul või kaksikul linnainimesel garaazhi ja kontori vahet kulgemiseks ja isegi mingi fun faktor on asjal juures. Kas just talvekõlbulikud, aga nende talvekõlbulikuks muutmine jätab hinna ikkagi alla 20K ja ei lähe kaua aega, kui keegi ka masstootmises midagi sellises hinnaklassis turule toob. Targalt valides võib ka see toetus olla mõistlik, aga see ei lahenda lihtsureliku jaoks, kes peab kasvatama ülesse 3+ lastega peres meile pensioni maksjaid, eriti ühtegi probleemi. Kõige ilusam lahendus, kuhu sellist toetust võiks suunata, oleks äkki elektrilised rendiautod ( https://www.citybee.ee/ee ). Nii kaoks paljudelt vajadus üldse enda autot omada ja kui lisaks "kahekohalistele" oleks neil ka mahtuniversaale, olekski toetus kasutatud hästi, linnaõhk puhtam ja ummikuid vähem.

amort kestab jälle 50 aastat ilma remonti vajamata? Et terves veermikus ei teki ühtegi loksu esimese poole miljoni km jooksu - kui muusiomieksponaadid välja jätta, siis kuulaks hea meelega milline igiliikur on saavutanud sellise tulemuse eesti teedel

Einoh muidugi tuleb tõdeda, et s.tta toodetakse, sest näiteks minu autol oli 100 000km enamvähem kogu veermikku hõlmav garantii, aga amortidele anti vaid 20 000- seega nemad teadsid, et kvaliteeti see toode ei esinda.
Aga ilmselt kapitalism seda eeldabki, sest mida teeksid loetamatud tehased, mis kõik viisil või teisel seotud autodega, varuosadega jms kui järsku hakataks tootma igikestvaid juppe? Mida teeksid arstid, kui kõik inimesed hakkaksid järsku tervislikult elama ja haigeid oleks ülivähe? Arstid oleksid üliõnnelikud ja hakkaksid maal mesilasi pidama?
Kapitalism eeldab pidevat tarbimist, tootmist, kapitali ebavõrdset jagunemist ja mida kõike veel, aga kui keegi suudab mõne muu mõistliku ühiskonnakorra välja mõelda, kus ka vaesed ennast inimestena tunnevad (saavad el. autodega sõita), siis palun- poolthääletajaid ilmselt leiduks.

Kärss
Väike selgitus äkki sellele, kuidas saab noor pere Eestis oma eluaseme, kui nad pole sündinud hõbelusikas suus või ei ela 10a vanematega sama katuse all.
Minu väide on endiselt, et kui sa tahad kuskile "tõmbekeskuse" juurde/lähistele, siis on suht keeruline ilma panga abita eluaset soetada.
Iseasi, kas telefoni ja telekat peab ostma panga abiga....

miks te üldse peate normaalsuseks miskeid reklaamide õhulosse...

keegi kunagi ütles, et ei Piiblis ega Kommunistliku Partei Manifestis pole kirjutatud, et inimese elu peab kerge olema...

Mõni ihkab taga nõuka-aega...
Korteri eelisjärjekorda saamiseks pidi olemasolevas korteris olema alla 6 ruutmeetri elamispinna inimese kohta... mäletan, et Õismäe 3 toalise pidi oli 41,8 ruutu, seega piisas 7 inimesest selles korteris, polnud vaja 8. Selles "eeslisjärjekorras" pidi ikka ootama 10 aastat või rohkemgi... sest eksisteeris veel "väljaspool järjekorda"...
Või kui hakkasid eramut ehitama , siis võis su tegelikult ilma uurimata kinni panna, sest legaalselt materjale ja masinaid saada ei olnud ... ehituse k aliteet aga ei kannatanud miskit kriitikat..

Selle kõrval on panga "orjamine " lausa lust
.
Sama ka autodega, - romulaid polnud, sest kõik kunagi toodetud autod sõitsid teedel.. Mitte, et nad maru hästi kestsid.... 200 000 sõitnud Corolla on täna töökindlam ja parem kui konveierilt tulnud Zhigull...
Staatusesûmboliks oli tollal Saabi või kasvõi Lujaa Laatua Lada kleeps tuuleklaasil.

Ei ole kerge kuskil...ka lääneriikides noored hädaldavad, et ei saa ja pensionärid ei tule omadega välja...

(minu 170 000 sõitnud "riisivankril" pole ühtki amorti vahetatud..... ?? ma ei tea , mis garantii sel oli..., küll aga vahetati tooja garantii korras ära paak...tootja ise pakkus, sest olin (laiskusest !) käinud kogu aeg maergiesinduses....auto vanus sel hetkel oli 12 !!! aastat. )

lapsepõlves oli 5 aastat igavik.
praegu tekkis mu soojuspumbal vajadus miski jupp vahetada... vihastasin juba', et uus pump ju... aga siis selgus tõsiasi , et sai paigaldatud 9 aastat tagasi....

Meelde tulid amišid- nemad oskavad ja tahavad ilma tehnoloogiata elada. Ja saavad hakkama küll. Mõni muidugi arvab, et mis elu see ka on, aga las arvab- pärast kirstus olles pole absoluutselt oluline, mida eluajal tegi.

TO Sull12: kui Sa üritad tõestada, et noor pere ei saa ilma panga abita osta välja omale korterit Tallinnas, soovitavalt Raekoja platsist mitte kaugemal kui 200m, on Sul loomulikult õigus. Kas see oleks normaalne olukord (väärtuste ja selle saamiseks tehtava töö vahekord), kui see oleks võimalik? Läbi inimkonna ajaloo on linnas elamine olnud kallis, kallim kui mujal, sest see "kallis" sisaldab ka linnas leiduvate mugavustega kaasnevaid kulusid. Noor pere jaksab üürida korterit linnast väljas ja panna seal 5-10 aastaga kõrvale rahasumma, et osta omale sealsamas korter või väiksem remonti vajav maja, teha korda ja müüa maha hinnaga, et osta äärelinna remonti vajav elamine jne. Selleks ajaks, et kolida kesklinna, pole see enam kaugeltki mitte noor pere:). Aga jõukad inimesed jõuavad selle kõige kõrvalt veel ka pankuritele kasumeid teenida, ma ei kadesta neid väga... Punktirida võttis Sulle eelnevas postituses selle OT väga kenasti kokku ju, see ongi kapitalism, tarbimine on hädavajalik. Ja siis hakatakse ühel päeval siin teemas väitma, et elektriautoga saab hakkama palju odavamalt, tarbida vähem ja see kõik on väga roheline:)

Valerka võib teha oma teema, kui ise googeldada ei viitsi. Ma ei ürita siin tekitada mingit Volvode offtopikut. Sellised sõiduautode mudelid olid 70ndatel ja veel 80ndate alguseski tootmises paljudel (Saabil, Dafil, mitmetel sakslastel jne). Kohati tundub, et siin foorumis on nii noored inimesed, kes piiride avanedes 90ndate algul ei jalutanud veel raha taskus mööda erinevate Euroopa riikide autoplatse, kui sellise kvaliteediga autod olid veel täiesti iseenesestmõistetav nähtus.

# Meelde tulid amišid- nemad oskavad ja tahavad ilma tehnoloogiata elada. Ja
# saavad hakkama küll.

Millega see seotud on? Ma rääkisin sellest, et keskkonnasäästlik oleks mitte toetada maksumaksjate rahaga välismaiseid autotootjaid, vaid nõuda tootjatelt mingeid loogilisi kvaliteedistandardeid ja kasutajatelt nende kvaliteedistandardile vastavat tarbimist. 80ndatest edasi mingit progressi kvaliteedi osas oleks vast palju tahta, aga oleks väga suur asi, kui jõuaksime kunagi tagasi kasvõi tollal valitsenud standardite juurde. Uus särtsuautode meede eeldab vähemalt mõistlikku läbisõitu toetatud sõidukite osas, nii et päris lootusetu kah pole.

Mis väärt standardid siis 70- 80ndatel valitsesid?

"Uus särtsuautode meede eeldab vähemalt mõistlikku läbisõitu toetatud sõidukite osas, nii et päris lootusetu kah pole."
Kas el.auto puhastab keskkonda või reostab keskonda veits vähem, kui sp.auto? Kui tüüp hakkab ühistransa kasutamise asemel autoga sõitma, et läbisõit täis tuleks, mispoolest see mõistlik on?

Muudetud 18.11.19 12:55

Kas keegi eelmise nädala lõpus T1 keskuses särtsutehnika tutvustusel kah käis? Mina käisin. Tõukekad olid huvitavad:) Autode osas ei midagi uut, 5+ istekohtadega autodest on endiselt olemas vaid Model X ja eNV200 (mida seal väljas vist polnudki, oli vaid kaubikuversioon). Lastel tekkis ühel hetkel küsimus, et kas mõned täiskasvanud inimesed on idioodid, et käivad ühe auto juurest teise juurde ja klõpsivad neis autodes läbi enamvähem kõik nupud, siis järgmise juurde jne. St mõistan suurepäraselt, miks tootjad ega edasimüüjad sellistest tutvustavatest üritustest väga huvitatud pole, kuna päris ostja leiab nagunii ka ise tee nende juurde.

TO xil: läbisõidunõudega kaasneb vaid tõenäosus, et seda eelistavad kasutada pigem need, kes sõidavad rohkem ja kellel see tegelik läbisõit võib olla ka kordades rohkem kui nõutud. Minu arvates oleks üsna veider võtta omale nii väikese toetusega kaela kohustused, mida võibolla täitagi ei suuda. Seda, et mõni seda tõesti teeb ja hakkabki bussi asemel ainult tänu sellele toetusele autoga sõitma, ei saa nagunii välistada vist ükski regulatsioon.

Punktirida, sel ajal üritasid kõik teha "parimat" autot. Vaata ajalukku, need kes enda ümberprofileerimisega hiljaks jäid ega tahtud võimalikult odavalt kiirelt lagunevat s!tta tootma hakata, lõpetasid kõik majanduslikes raskustes ja lõpuks kellegi teise omanduses. Kapitalismis ei saagi s!ta tootmist ega ostmist keelata, kuid riikliku toetuse puhul oleks täiesti võimalik seada tingimused tootele, millele ostutoetust pakutakse. Praegu on näiteks tootjatele seatud ette auto hind, täiselektriline jne. Aga võinuks vabalt lisada sinna ka täisgarantii (viimase veermikupulgani) näiteks 10a/500tkm. Siis on lihtne, et tootja ise valib, kas toodab kvaliteetsemalt või remondib. Kui selle tulemusena on võimalik müüa ainult Renault Twizysid, siis nii ongi. Kui riigid suudaks selliste toetuste osas kokku leppida, oleks varsti selliseid autosid oluliselt rohkem, sest siis ei olegi enam soodsam toota "s!tta" vaid kvaliteetsemaid asju. Siiani polnud riigil eriti põhjust sekkuda, praegu särtsuautode teekonna alguses oleks vähemalt see võimalus. Ootan huviga vastuargumente, miks ei peaks toetama särtsu kõrval ühtlasi ka kvaliteeti, on ju mõlemad keskkonna aspektist olulised?

Ega ei kujuta hästi ette autot, millele peab andma viimse jupini 10a või 500 000km garantiid. Tähendab kujutan küll, aga sa kujutad ette, palju selline auto maksaks?
Võib ju teha sillad titaanist või misiganes muul moel suvalised hõõrduvad pinnad nii ära katta, et mingit kulumist ei oleks ja see oleks täitsa reaalne, aga kas tõesti tootja peab ka siis vastutama, kui autol mööda tlna auklikke tänavaid sõites siiski miskit ära kulub? Mööda sirget baani sadu kilomeetreid päevas lastes on kulumus kordi väiksem kui linnavahel ukerdades. Ei ole mõtet eriti utoopiliseks oma soovidega minna. Ja näiteks üks autotooja ameerika ajaloos on olnud, mis tegigi ülimalt vastupidavaid autosid, aga konks oli selles, et neid ostetigi lõpuks ülivähe, sest auto kestis ja kestis ning tootja pani lõpuks pillid kotti- raha ei laekunud enam piisavalt.
Ja ei ole ka sina nii vana, et 70ndate autodest teadjamehena rääkida võiks- oled samasugune tüüpiline sierra või datsuniajastu produkt, esmajoones küll žigulli ja mosseajastu oma. Ning roostetasid nad kõik mõnuga ja hakkas ka jaapanlase mootorist lõpuks õli kaduma nii mootorisiseselt kui igasugu tihendite kaudu.

BMW 5a 200 000km garantii on juba progress õiges suunas. Ma ütleks, et 10a 300 000 km oleks tip-top garantii, kuid loomulikult tuleks sealt välistada normaalse ekspluatatsiooni mured. Näiteks rooste, mis on tekkinud korrastamata täketest, väsinud veermik, väsinud mootoripadi või ära kulunud roolinahk. Samuti akumahu langus kuni 30% ulatuses algsest. Küll aga kliimaseadme ventilaatori harjad, esitulede reflektorid, vesi tagatuledes või katkine elektroonilise käsipiduri hammasratas - need ei ole lubatud vead.
500 000 km on palju, sest piisavalt suur osa autosid ei sõida üldse nii kaugele. 10 aastat? Jah, pool miljonit? Ei. Seega on see ressursi üledimensioneerimine (liiga vastupidav/kallis, tarbija ei vaja seda). Tänapäeva 100 000km on tõsiselt vähe ja ei kannata kriitikat. Umbes nagu ostaks pesumasina või külmkapi ja saad 2 aastase garantii. See ei ole okei niisamagi vaadates, rääkimata läbi roheliste prillide.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/alexela-juhatuse-liige
-marti-haal-kutusesojast-eestis-riigitoetusega-elektriauto-m
uuk-on-kuritegu?id=88097933

# näiteks üks autotooja ameerika ajaloos on olnud, mis tegigi ülimalt vastupidavaid
# autosid, aga konks oli selles, et neid ostetigi lõpuks ülivähe, sest auto kestis
# ja kestis ning tootja pani lõpuks pillid kotti- raha ei laekunud enam piisavalt.

Eksid, mitte üks vaid paljud ja mitte Ameerikas vaid ka Euroopas ja tõenäoliselt mujalgi:) Aga kõigi saatus on sama, mida just kirjeldasid - pole enam toodet või tootjat või omanikku. St ilma toetuseta läheks nüüd tõenäoliselt samuti.

# sa kujutad ette, palju selline auto maksaks?

Ei kujuta:) St ma kujutan ette, kui palju selle teostamine maksaks (sest sellised autod olid üsna hiljuti veel olemas ja neid näeb tänagi veel tänavaiL), aga ei kujuta ette seda, mis läheks see tootjale maksma tänapäeval, kui kiire lagumine on osa kasumlikust äriplaanist.

# Võib ju teha sillad titaanist või misiganes muul moel suvalised hõõrduvad
# pinnad nii ära katta, et mingit kulumist ei oleks ja see oleks täitsa reaalne,
# aga kas tõesti tootja peab ka siis vastutama, kui autol mööda tlna auklikke
# tänavaid sõites siiski miskit ära kulub?

Ei mingit titaani ega kosmosetehnikat. Ma olen korduvalt siin foorumis kirjutanud, et Volvo (ostes ca 360tkm, müües 665tkm just Tln tänavate arvelt, hetkel sõidab Soomes edasi originaalpuksimajandusega seal 700tkm kandis, peaks olema kaalu poolest võrreldav enamlevinud särtsukatega). Mõeldes sellele, et selle sama Volvo puks või sharniir maksab vaid 1,5x Golfi omaga võrreldes, siis kahtlen tõsiselt, kas igasuguste Ionikute ja Leafide puhul see hinnale midagi märkimisväärset lisaks või garantiina pakkudes tootjale arutult kalliks osutuks. Aga see kõik ei sobitu mitte kuidagi tarbimise kasvu vajava kapitalismiga...

Mu jutu mõte on rohkem selles, et kui see teekski auto omahinna mõne tuhande euro võrra kallimaks ja selle ostutoetus oleks 4-5K, oleks tegemist üsna ausa win-win olukorraga: tootja saab toetust õige asja eest, ostja saab nn tavahinnaga kätte oluliselt vastupidavama auto ja linnainimeste elukeskkond rõõmustab, sest sõitmise ja tootmisega seotud saastus jääb maainimeste ning võõraste riikide kanda:) See, et toetatakse ainult särtsu, on vaid väike osa probleemidest, mis lahendust vajaks ja mida saaks ka lahendada ja mida nii väike toetussumma auto juures tõenäoliselt ka ei lahenda...

Kogu see toetusteteema on tegelikul bullik.... Sama nagu tasuta ühistransport- ka minusugune autojuht maksab selle kinni. Müstiline riik leiab kuskilt müstilised toetusmiljonid...
Kas sellised toetused ka kuidagi ühiskonda võrdsustavad? Loomulikult ei. Kellel on pappi, saab ka selle toetuse ja ikka elab hästi või roheliselt või kuidas keegi soovib seda näha, kellel pappi ei ole, laseb diiselpassatiga edasi ja vannub kütusehindade tõusu üle. Enamvähem sama teema nagu pangalaenudega- laenu antakse vaid nendele, kel raha on. Auto (uus) on ja jääb ikka veel luksuskaubaks ja kogu see kära, mis praegu tehakse elektrikate ümber ja kuidas nad maakera väidetavalt puhtaks muudavad, on täielik jama. Tegelikkuses taandub kogu asi ikka kapitalistlikule tootmisele ja kasumile. Meie siin teeme ära programmi raames korjame nädalavahetusel suitsukonisid, kuskil aafrika rannikul laiutab plastiookean. Elu on ilus.

Loomulikult on "tasuta" ühistransa eesmärk, et auto kasutajad maksavad selle kinni - kes rohkem saastab, see rohkem maksab.
Teine asi on primitiivne suhtumine - mida ei näe, seda pole. Keskmine aafriklane saastab planeeti umbes 10x vähem, kui keskmine EU kodanik ja eestlane saastas (praegu vist põlevkivi põletamine on minimaalne?) veel 2x rohkem, kui keskmine EU kodanik, aga kuna EU reostus ei hakka silma, siis on mõnus aafriklasi süüdistada.

Muudetud 18.11.19 16:32

Mitukümmend LK kommentaare ja ikka ei ole mõnel inimesel selge kuidas maailm toimib :-)
Nn elmot peab riiklikult toetama, sest iseseisvalt sel projektil (EDT: praegu) ei ole elujõudu (nagu lehm, kes jaksab ööpäevas süüa vaid 300kg heina, aga peaks elus püsimiseks sööma 350kg).
Kui ühtegi uut elektrisõidukit peale ei tule, siis sõidukite vähenedes/ ära vajudes amortiseerub ka loodud taristu. See tõmbaks kriipsu peale ka tuleviku paremate elektiautodele (millega lisaks äpist külmaks/soojaks tõmbamisele ka mõistliku hinna ja ajakuluga sõita saaks).

Muudetud 18.11.19 16:45

Parim näide, sellest "lehma nuumamisest" on Norra ju.
Pumpame meeletult õli ookeanist, siis saame selle õlifondi raha eest toetada el autode ostu ja omamist. Käib suur kisa ja kära õlitööstuse koomale tõmbamisest, aga siis pole ka elektrikaid enam võimalik toetada. Summad on aastas ikka miljardid NOK.
Ja kisa on taevani ka el autode omanikel, kui juba tahetakse kehtestada "maanteemaks", mis oleks nt 20% tavaauto omast. Seega võime endale kõik vastu rinda taguda, et oleme hull keskkonnasäästjad, kui aga võtta toetused tagant ära, sulab see "rohelus " ka miskipärast.

Keegi ei süüdista aafriklasi, sest enamvähem haritud inimene teab, et see saast on pärit "tsiviliseeritud" ehk valge inimese maailmast.
Mis elektrinduse puhtusesse puutub, siis asendades plärtsumootori elektri omaga, säilib tegelikult kogu senine autotootmise protsess koos kaasneva reostusega, lihtsalt vahe selles, et senise malm või alumiiniumist mootoriploki valu asemel mähitakse tonnide kaupa vaske ja töödeldakse tonnide kaupa muid metalle a la liitium jms. Selles mõttes on mõned siin kõlanud mõtted õiged, et toetage pigem rohelise elektri tootmist. Teeme endile kõigepealt koju puhta(ma) elektri, siis saame tasapisi ka selle puhta(ma)le tarbijale sisse sööta. Aga kuna meil käivad asjad ikka äraspidiselt, siis jäämegi tagantjärgitarkadeks.

Kärss, selle elektriakte näitusega seoses.
Käisin ise ka ja olin tegelikult natukene pettunud. Peamiselt sellepärast, et paljusid autosid sai ainult väljast vaadata ja sisse ei lubatud.
Miks see pettumust valmistas? Sellepärast, et paar kuud varem, kui tahtsin kohalikes automarkide esindustes sisse istuda ja tunda elektri masinaid, siis neil ei olnud neid. Leaf oli. Huyndai Ioniq hübriid oli. Elektrilist ei olnud. eGolf oli õues laadija otsas ja sai kaugelt vaadata või võis proovisõidu vist kokku leppida. Tesla jaoks peab Soome minema, sest seal lähim nende "pood" kus saab sees istuda ja katsuda jne. Kona EV samuti ei olnud kusagilt leitav. Kia üldse ei leia, et meile elektrikaid tuua oleks mõtet jne.

Ühesõnaga saan neist aru, kes pidid kasutama seda näitust selleks, et proovida sees istumist ja nuppude jne kasutajaliidese kogemust kuna esinduses puudub see võimalus (või puudus natuke aega tagasi)


Üldisemalt viimase lehekülje/paari kohapealt on mul arusaamatu miks jauratakse selle üle, et on kohustuslik läbisõidu nõue uuel toetusel? Toetus sai alguse ettevõtetest kel ongi suur läbisõit. Olgem rõõmsad, et see toetus üldse eraisikutele laiendati. Sealt edasi vaadates on elektriauto mõtekas nagunii neile kes sõidavad aastas pigem üle 15k km sest siis on kütusele kulutamisega võrreldes sääst suurim ja seega auto ostuhinna suurus õigustatum.
Ja mis puutub elektrikate hindadesse, siis tuleb juurde neid, mille hind algab alla 30k € (I.D 3, e208, Corsa-e ilmselt ka). Soome näide Seat Mii-st on juba olemas ning Škoda Citigo iV peaks samuti alla 20k olema. Neil peaks sõiduulatust küll olema, et päevane kuni 120km sõidud ka talvel ära teha ja tuleb kenasti see 80k km 4 aasta peale kokku kui tahta. Kui autot vaja vaid tööle laste kooli viimiseks linna lähedalt eramajast, siis koos riigi toetusega ~16k tutikas elektrikas saada tundub päris soodne variant. Kindlasti mitte kõigile sobiv variant aga turgu võiks nagu olla. Olenevalt millega enne/tavaliselt sõidetakse võib sellise linnas käimis käru ülalpidamis kulu (liising+kindlustused+elekter) ära mahtuda sisepõlemismootoriga masina küttekulu sisse, mida siis enam igapäevastl ei tarbitaks. Eeldusel, et auto muidu mugav jne oleks.

~26k € eest suurem ja mugavam I.D 3 või e208 ei kõla ka enam nii halvasti. Neile kes sõidavad aastas üle 15k km. Need kes korra kuus linnas paar sõitu teevad peaksid Bolt-i kasutama või CityBee vms autorenti sest neil on auto omamine liiga kulukas anyway, olgu see misiganes jõuallikaga.

Unistada ju võid. Esimest demo ID3-e lubati millalgi järgmise aasta teise poole sees siia jõudvat. Seks ajaks on taksifirmad ammugi toetused omavahel ära jaganud. See toimub arvatavasti paari päeva, kui mitte tunniga. Ja arnise poolt lubatud edaspidine toetus pole veel ametlikku kinnitust leidnud. Revolutsioon jääb seekord ära.
Pühapäeval jah ei lastud enam kõikidesse masinatesse sisse istuda. Päev varem sai ja varem kohale jõudes võis mõnega neist isegi lõbusõitu teha. Ses mõttes kasulik üritus, et hetkel saadaolev valik korraga üle vaadata. Paar firmat oli ka puudu. Soome teslafännidest oli tegelt veits kahju, et nad oma autosid sedavõrd pohhuilt kabistada lubasid, aga ju see siis oli nende endi teadlik valik.

Ma pidasin silmas seda, et seal need Tesla tagumised tiibuksed ventileerisid vist rohkem õhku kui terve ostukeskuse ventilatsioonisüsteem. Ja kui keegi sisse tahtis piiluda, vaadati kohe pahaselt, et milleks on neil vaja segada täiskasvanud inimeste nuppudega mängimist. Seda küll, et hetkeolukorda on artiklites ja paljudes autofoorumites kirjeldatud palju lootustandvamana kui hetketegelikkus.

Usun, et terve see meede oleks efektiivsem, kui auto hinnapiiriks oleks 20K - siis läheks see ikka elektriga liikumise toetuseks. Praegu läheb pigem hipsterdisaini, näpujäljelugejaga ekraanide, peeruventilaatorite ja muu eneseupitamise toetuseks autode puhul, mis juhtumisi sõidavad elektriga. Võibolla see oleks ka lahendus tulevikus, et toetatakse jõuallikat (ja/või akut), aga mitte auto kerelahendust, lisavarustust jms, mis ei erine just palju muudest autodest. Eesmärk on ju ikkagi see, et toetus läheks võimalikult hästi sihtotstarbelisse kasutusse ja seda jaguks võimalikult paljudele.

Laupäeva õhtul viie paiku igal juhul enam pooltesse sisse ei saanud ja Tesladest oli vaid S veel lahti, teised kinni ja võid aknast sisse vaadata vaid.

Nagu aru olen saanud, siis see praegune toetus pidi olema mitme aasta teema mitte ühekorde ja ainult järgmiseks aastaks.

Praegune toetus on ühekordne ja saab kiiresti otsa. Uus STABIILNE toetus on oodatud 2021. aastal. Väga kauaks. Piisavalt kauaks et KÕIK saaksid endale kes tahavad. Aga jah, ka 5000€, võib-olla see ajab segadusse.

"~26k € eest suurem ja mugavam I.D 3 või e208 ei kõla ka enam nii halvasti. Neile kes sõidavad aastas üle 15k km. Need kes korra kuus linnas paar sõitu teevad peaksid Bolt-i kasutama või CityBee vms autorenti sest neil on auto omamine liiga kulukas anyway, olgu see misiganes jõuallikaga."

Enda olukorra üldistamine - arvamus, et kõik on samasugused, see on tavaline. Kõigi jaoks pole el.auto ostmise põhiargument majanduslik tulu. Kõik pole vaesed, kelle jaoks auto omamine on kulukas. Tagatipuks kõik ei mängi "võitja on see, kel surres raha kõige rohkem" mängu.
Aga Eesti idee - toetada neid, kes rohkem saastavad - on maailmas vist ainulaadne.
Muidu osad maad (Hiina, Holland) on jõudnud sinnani, et tasapisi vähendatakse el.autode toetamist.

https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/co2-trahvid-ke
rgitavad-uute-autode-hinda-kuni-mitu-tuhat-eurot-mitmed-mude
lid-kaovad-uldse-turult?id=88098585

Passati mõõtu arvatavasti välja ei anna, aga kaugelt vaadates tundub sümpaatne.

https://www.youtube.com/watch?v=WJ9uc4R90nY

vw space vizzion

"
Enda olukorra üldistamine - arvamus, et kõik on samasugused, see on tavaline. Kõigi jaoks pole el.auto ostmise põhiargument majanduslik tulu. Kõik pole vaesed, kelle jaoks auto omamine on kulukas. Tagatipuks kõik ei mängi "võitja on see, kel surres raha kõige rohkem" mängu.
Aga Eesti idee - toetada neid, kes rohkem saastavad - on maailmas vist ainulaadne.
Muidu osad maad (Hiina, Holland) on jõudnud sinnani, et tasapisi vähendatakse el.autode toetamist.
"

Sõnastan siin siis lahti miks sai kulu mainitud: selle pärast, et kõik koguaeg ilguvad ainult selle üle, et elektri autod on nii kuradi kalldi, kii kallid et kohe üldse ei saa osta. Järelikult kulu on teemaks ikkagi.

Mis puutub saastamise soodustamisse, siis palun ehk seletad seda lahti natukene?
Toetus on ettenähtud neile, kes sõidavad aastas palju. Kuna suure läbisõiduga fossiilsete kütuste põletamine saastab rohkem, kui elektriga sõitmine, siis kuidas on see toetus saastamist toetav? Kui toetust läeb taotlema mõni linnas elav inimene kelle läbisõit on aastas alla 10k, siis võiks jah argumenteerida, et neid justkui motiveeritakse rohkem sõitma aga nemad ei ole ju selle toetuse sihtgrupp. Oleks umbes sama nagu mehed käiksid OB tootja kallal vingumas, et need tampoonid kohe üldse ei sobi meestele, sunnite meid neid valedesse aukudesse toppima vms. Absurd ju.

Jah, otseloomulikult vaadatakse asju oma mätta otsast. Minu vaatepunkt auto osas on tõesti, et see on enamjaolt tarbeese mis on vajalik liiklemiseks. Ei näe põhjust, miks sellele üleliigselt kulutama peaks, kui sama raha on võimalik suunata millessegi, mis rohkem väärtust minu ellu toob. See oli ka põhjus, miks sai endale elektriauto hangitud. Küttekulu langes ~5x. See tähendab, et mul on iga kuu rohkem raha enda soovidele kulutada.


Btw, see ID Space Vizzion tundub väga sedasorti masin mida tahaks. Võiks ainult enne 2022 turule jõuda. Samas ilmselt hind hakkab olema üsna premium klassi masina kanti, ennustan miskit sinna 50k€ vähemalt. Võiks loota muidugi, et kui VW tuleb sellisega turule, siis ei ole kaugel ka VW alambrändida masinad, mis võiks hinna alla tuua väheke.

asi pole selles,et on kallid ja ei saa osta,vaid asi on selles,et pole mõtet osta.ühe elektrika eest saab kaks normaalset autot.minu mugavus maksab ka midagi! ei viitsi lihtsalt planeerida kuhu sõidan ja ei taha mingite ligaste ja kõvaks tõmbunud kaablitega regulaarselt mängida.

63amg, tundub, et oled kõvasti FUD-st mõjutatud. Ei ole seni ühtegi avalikku laadimiskohta kohanud, mis oleks kuidagi ligane või raskesti kasutatuv.
Pealegi 99% ajast kodus laadimine seega selle korrashoiu eest hoolitseb omanik ise. Boonusena ei haise kunagi käed diisli/bensiini järgi.

Ja mis hinda puutub, siis 2x hinnavahe on ilmselgelt ülepaisutatud sest sellise võrdluse jaoks on vaja jälle võrrelda võrreldamatuid. Kui võrrelda sama võimsusega sama suurusklassiga masinaid millel ka muu varustus oleks võrreldav (kuna see ka mõjutab auto ostuhinda), siis hinnavahe on oluliselt väiksem ja suuremate läbisõitudega kaob see ära tänu kütusekulu vahele. Näide kohe võtta, Peugeot e208 tuleb turule kus odavaim elektri versioon on 29k€, sellel on 100kw. Lähim fossiiliga võrreldav on seega võimsaima mootoriga fosiilikas millel 96kw jõuallikas. Varustustasemelt peab vaatama teist astet, sest fosiilika puhul nii võimsa mootoriga ei anta baasvarustuses varianti. Seega võrdleme hindu (ümardatult) 19k€ ja 31k€. Liisingu tingimustega (3.1k€ sisse (oleks 10% aga võtame siis 10% elektrika hinnast, et ei saaks vinguda, et elektrikaga rohkem vaja ette maksta), 30% jääk, 60 kuud, 2% intress) tulevad kulud: bensiinika liising ~188€, elektrikal ~342€ (kui kasutada seda 4000€ ostutoetust, kui see peaks tulema uuesti, siis oleks kuumakse ~271€). Vahe tundub üüratu. Lisame küttekulu kolme variandi puhul: 10k, 20k ja 30k km läbisõit aastas. (Kasutan näitajaid mida Peugeot reklaamib, 4.4l/100km keskmine, ennustatav 16kWh/100km (arvestame ka 80% effektiivsust seinast ehk arvutused teeme 20kWh/100km), 1.4€/l bensiini hind, 0,1€/kWh elektri hind)
10k:
- ~51€ kuus bensiini eest ja kokku 239€
- ~17€ kuus elektri eest ja kokku 359€ (288€ toetusega)
20k:
- ~102€ kuus bensiini eest ja kokku 290€
- ~34€ kuus elektri eest ja kokku 376€ (305€ toetusega)
30k:
- ~153€ kuus bensiini eest ja kokku 341€
- ~ 51€ kuus elektri eest ja kokku 393€ (322€ toetusega)

Nagu näha, siis tasa ei tule antud näidetes aga 2x kallim ka ei ole see elektri auto ülalpidamine.
Kui vaadata toetusega varianti, siis tuleb tasa või muutub odavamaks elektrikas suurematel läbisõitudel. Ehk neil juhtudel mille tarbeks ostutoetus loodud on.
See lihtne arvutus muidugi vaatab ainult küttekulu, igasugu hoolduskulud jne on välja jäetud kuid eelduslikult peaksid need ka olema elektrika kasuks seega 5 aastase omamisperioodi kohta peaks elektrika ja bensiinika kogukulu vahe veel vähenema või elektrika kasuks vajuma.

30k km läbisõit aastas ei ole palju neile, kes elavad suurlinna lähistel asuvates asulates või peavad päevas tööasjus rohkem ringi sõitma. Ei ole isegi palju vaja. Tööpäeviti keskmiselt 100km päevas piisaks, vahel nädalavahetustel mõni sõit otsa. Seega maksimaalselt 50km raadius töökohast. 100km akuulatusega elektrikad on meil turul juba ammu. Näitena võetud e208 peaks olema ligemale 300km sõiduulatusega, seega ei tohiks olla hirmu, et päevasõite ei saa tehtud ilma ohtra etteplaneerimiseta või igalpool juhet kallistesse Elmo laadijatesse pistmata.
Pikamaasõitmiseks jällegi, üle 200km jutti sõita ei ole mõnus ka tava autos ja tahaks vahepeal venitus/sirutus pausi teha. Lähed sööma või vetsu ja seni auto laeb ning saad jälle hea pika otsa edasi sõita.

Ma ei püüa väita, et sa peaksid endale ostma elektrika. Ma püüan näidata, et need väited nagu laadimisvõrk oleks saast või kõlbab ainult linnavahel venimiseks või sama raha eest saab 2 fosiilikat, need väited ei pea väga vett. Selle asemel, et neid julgelt igalpool lajatada äkki võtaks mõne hetke ja mõtleks, kas need väited on kuidagi tõepärased või ainult kuulujutud.

Truff (registreerimata) milline oleks alternatiiv Superb, A6, Passa universaal, kõik ei taha kulgeda pisikeste punnidega

ma pole kellegi poolt mõjutatud.saksamaal tanklas olid korraga 6 teslat laadimas.usu,või mitte,aga kõigis istusid kurbade nägudega habemega vanamehed.väga koomiline vaatepilt.minul kulus tankimiseks ja maksmiseks 5 min.

Päris vägev tankla siis, kus on kohti 6-e Tesla laadimiseks. Muidugi kui nad seal tavalise 220V paela otsa osas kudesid, siis nad olid sealt tõesti juba nii kaua, et habe jõudis ette kasvada :-)

seal oli rohkem kui 6 kohta

selgeltnägija valerka (registreerimata), kui ette poole loed, siis isegi olen kurtnud selle üle, et võiks miski korralik suurem masin ka olla pakkumisel. Tuleb välja, et paari aasta pärast ehk on neid ka. VW just esitles oma ID Space Vizzionit mis tundus midagi sinna Passati kanti olema. https://www.motor1.com/news/383226/volkswagen-id-space-vizzi
on-debut/

Truff, Sa lähed Peugeottide võrdlemisega libedale ja paraku ka eksitavale teele. Need kilovatid ei ole sel moel võrreldavad, nagu ka varustustasemed, sest IT-foorumi ja perekooli inimesed (oi kuidas mulle meeldis see lause!) ostavad võibolla tõesti mingeid "tasemeid". Autoteadlikud inimesed autofoorumist ostavad üsna konkreetseid omadusi ja teavad, miks nad seda teevad. Isegi siis, kui seda teistele (ja endale) tunnistada ei taha. Lõpuks ongi usk ja argumendid segamini ning igaühel on oma mätta otsast vaadatuna õigus. Selle asemel, mida kõike ma teeksin (koliksin Eestist ära kui EKRE võimule tuleb ja USAst ära, kui Trump võimule tuleb jne), tasuks rääkida reaalse elu reaalsetest valikutest. Nüüd kordan end jälle, et sel aastal sai ostetud 2 uut autot, millest üks sõidab gaasiga ja teine diisliga. Sest nii oli kõige ratsionaalsem (st odavam pikas perspektiivis, mis rahuldab ka reaalsed vajadused). Oleks võinud olla vabalt ka elektri-, vesiniku- või tavalised bensiiniautod, aga kuna "oleksite" asemel tuleb teha reaalsed valikud turul pakutavate vahel, siis nii lihtsalt oli.

Praegu teeb üks lähisugulane sarnast autovalikut, tahab samuti uut, tingimusteks 5-10a perspektiivis võimalikult odav universaal/mahtuniversaal ja automaatkast. Reaalsus on see, et särtsupoolelt pole midagi võtta ja gaasiautosid (mida oli möödunud talvel veel paljudel tootjatel valikus) leiab vaid VAGi ridadest, millest (nüanssidesse laskumata) ükski neile ei sobi. See on praktiline probleem, mida ei saa lahendada sellega, et teeme elektriautod toetuste abil 2x (või ka 5x) odavamaks. Selles valguses ei saa panna ka pahaks, et toetatakse ühte konkreetset turunishi, kellele särtsuautod vast tõepoolest kõige paremini sobivad ja kus toetus end ka keskkonna mõttes kõige rohkem õigustab.

Nii palju infot, kui praegu on Space Vizzioni kohta jagatud, jätab mulje, et üritatakse "Leafi teha", pakkuda jälle midagi "ägedat". Midagi enamat sealt eriti ei paista. Ka mind huvitavaks proovisõit sellega, aga mul pole ühtegi sellist autot, mida tahaks selle vastu vahetada.

# Boonusena ei haise kunagi käed diisli/bensiini järgi.

See pole argument vaid emotsioon. Kui ma tangin gaasi, kas mu käed haisevad siis gaasi järele? Ja vesinikuauto omanikul vesiniku järele? :)

# ei taha mingite ligaste ja kõvaks tõmbunud kaablitega regulaarselt mängida.

Ma usun, et Su palveid on kuulda võetud. On vaid aja küsimus, kui see probleem laheneb kas juhtmevaba või kodus automaatselt toimiva pistikühenduse kaudu. Ma ei tea, kuidas Sa autot kasutad, aga kui mingi osa Su sõitudest on päevas alla 200km, kas oleksid nõus võtma omale juurde elektriauto teiseks autoks just nende kuni 200km sõitude jaoks? Ka siis pole ju vaja midagi planeerida, jännata kaablitega jne.

Keskkonnast rääkides aga:
https://auto.geenius.ee/rubriik/gaasiautod/raport-koige-vaik
sem-jalajalg-on-surugaasiga-autodel/

jah, ma võtaksin omale mängimiseks elektrika neljandaks autoks. ilmselgelt ei maksa ma piiratud kasutamise mugavuse eest ülehinnatud hinda,nagu siin foorumis armastatakse öelda.selliste nn. mugavuste eest oleks nõus maksma max 10-15 tuhat

63amg, tankimisele ja maksmisele kulus 5 minutit, aga mitu minutit kulus sul et arve välja teenida? Miks sa seda ei arvesta valemis, kaua tankimine aega võttis?
Ma mõistan küll kui onu kingib veidi klotsi, aga vaevalt see nii on. Mitu minutit kulub siis selle 5-minutilise paagi teenimiseks?
Minul kulub paagi peale 10 minutit tööd umbes. Sul?

# Mitu minutit kulub siis selle 5-minutilise paagi teenimiseks?
# Minul kulub paagi peale 10 minutit tööd umbes. Sul?

Iseenesest väga hea argument! Oleks veelgi parem, kui autod maksaksid täpselt ühepalju ja kogu vahe seisnekski "kütusele" kuluvas rahas. Tegelikult oleks õigem ja ka õiglasem vaadata seda ikkagi kui rahakotti, mille peale on kirjutatud "transpordikulud". Sel juhul on auto ostuhind, väärtuse langus, kütusekulu, hooldus, sobimatust omadusest tingitud kulud (rendiauto, lisaööbimine jne) ja kõik muu sama rahakoti erinevad sahtlid. Rahakotid on meil erineva suurusega ja samuti ka künnis sealt rahakotist millegi võtmiseks või sinna panemiseks. See viimane lause käib nüüd rahakoti kui terviku kohta, mitte rahakoti erinevate sahtlite kohta.

TO 63amg: kui kasvõi neljandaks, siis pole Sa sugugi lootusetu juhtum:) Kas Sa ei sõida mitte ükski päev alla 200km, et Sinu puhul tähendaks ka see läbisõit piiratud kasutamist? Millegi muu osas piiratud? Kui minu pere teine auto läbiks päevas tingimusteta vähemalt 200km, siis ma ei tunne, et see mind piiraks väga, sest saan alati võtta selle asemel siis pere esimese või ka kolmanda auto. Kolmanda all pean silmas nt maasturit või bussi, mis on kõike muud kui ratsionaalne igapäevatoimetuste käigus niisama igavate kilomeetrite neelamiseks, millega ma seda vabatahtlikult hästi teha ei tahaks, aga saab sellega siiski hakkama.

EDIT: esimest korda näen Tesla toodangus potentsiaali millekski suuremaks ja ühtlasi ka ennast nende potentsiaalse kliendina kunagi
https://www.youtube.com/watch?v=y-CWAZ9T30w

Muudetud 23.11.19 01:39

See el auto laadimine ei prüügi üldse nii odavaks jääda.
Norras (kauge näide, aga pesitsen siin) on laadijad nagu bensiinijaamadki paljude erinevate ettevõtete omad.
Ekstreemsemad näited on nt 20min laadimist, auto sai juurde aind 20!!! km selle ajaga, miski laadimistõrge ja arve 88nok, ehk 9 eur. Mitu km saab sõita 9 eur eest nt diisliga.
Või teine kord, 24min ja juurde 50km ja arve 96nok, ehk 10 eur, kaugele sõidab 10eur eest fosiiliga? Ööseks juhtme otsa jätmine maksab 660nok, ja selle ajaga saad ca 250km, eee 68eur ja 250km....

Laadimisel arvestatakse hinda seistud aeg, kulutatud kw, kui palju kuus laed, mis autoklubi või organisatsiooni liige oled jne. Vabanduseks on laadimispunkti omanikul see, et inimesed jätavad auto liiga kauaks laadijasse, kõrgema hinnaga laetakse aind nii palju, kui hetkel just vaja on.

Eestis võib sama juhtuda, kui nt 10a pärast on ringi sõitmas arvestatav kogus elautosid, eks hakkab ka laadijaid nagu tanklaidki omal ajal juurde tulema.

Maaks: Norra suurim Tesla "laadimisjaam" on tervelt 44 laadijaga, kust saab kuni 145kw ühest laadijast.

Sull

Sinu toodud laadimisnäited on pigem erandlikud. Reaalsus on siiski näiteks Tesla eluaegse tasuta laadimisega mudelid. Varastamine pole küll ilus, aga neid tehakse ka tagantjärele tasuta laaditavateks. Valgevenes ja Poolas on osades laadijates hetkel laadimine tasuta, täiesti ametlikult. Kindlasti leiab veel sarnaseid näiteid, kui otsida. Ühe hüve maksab kinni papa Lukašenko oma inimeste heaolu arvelt ja teise EU maksumaksja.

Norra elatustase tundus kunagi veidi kõrgem meie omast, niiet see 9€ ei tapa seal arvatavasti kedagi. Minu arusaamise järgi maksab sedapalju üks laadimissessioon - mida suurema akuga auto on, seda suurem on võit. Näide, kus 20 minutiga said juurde 20 km sõiduulatust, on väga halb näide. Sellist autot osta pole tänasel päeval kindlasti enam mõtet. Või sellises laadijas laadida. Pigem lõhnab tehnilise või tarkvaralise rikke järele.
Eestis kallineb üldkasutatavas kohas laadimine kindlasti, kuna suurim võrk vist lõpuks erastati ja läheb ümbertegemisele. Lisandub ka väiksemaid, raha tuleb ju kuidagi tagasi teenida. Elektrihind tõuseb tulevikus kindlaste, isegi lähemas. Sellepärast olekski elektriauto omanikul kasulik omada väiksemat päikesejaama kõrvale - saad selle kulud kiiremini tasa ja ühel päeval maksab kütus tõepoolest väga vähe, kui pole mitte tasuta.

Kärss

CT osas oleme õnneks eri meelel, kuigi tulevikus näen end nende tänase parima toodangu kasutajana kindlasti: )

"....Pikamaasõitmiseks jällegi, üle 200km jutti sõita ei ole mõnus ka tava autos ja tahaks vahepeal venitus/sirutus pausi teha. Lähed sööma või vetsu ja seni auto laeb ning saad jälle hea pika otsa edasi sõita...."

see on lause, mis on sisuliselt õige ja mida on tihti kasutatud, aga selle kasutjad ei mõtle, kuidas pilt näeks välja, kui meil ikkagi oleks AINULT need piiratud sõiduulatusega elektriautod.
Kuigi on kasulik jalga sirutada siis siiski enamus seda ei tee. Kujutge lihtsalt ette, etTallinn-Tartu vahel nüüd aga absoluutselt KÕIK sõiduautod keeravad Mäosse jalga sirutama.. või õigemini Mäekülla,sest see on täpsemalt pole tee peal.. Põltsamaal ja Kosel aga jalga ei sirutataks, sest siis tuleks teha kaks jalasirutust.? Mitu hektarit peaks olema Mäeküla parkla?

On inimlik olla kinni oma vanades käitumismustrites.
Nii nagu Ford olla öelnud, et "kui ma oleks oma tulevastelt klientidelt küsinud, et mida nemad soovivad' siis oleks vastus ilmselt olnud - " kiiremaid hobuseid! " ".

Tasuta laadimine?
Miks mitte siis juba 'tasuta elekter kõigile!"
Järjekordne kommunismiteema.

Tuletan meelde rehkendust et kõik Eesti sõiduautod kulutaks 1 TWh, ehk lisaks selle meie aastasele 8 TWh elektritarbimisele. Miks see suhe mujal riikides peaks teistsugune olema..?

Ja lisaks siis see 200-300 miljonit aktsiisimaksu aastas mida need sõiduautosõitjad täna riigielarvesse maksavad..

Belgias vist lajatati paneeliomanikele juba aastamaks, mis minuarust ületas sellise paneeli aastatodangu maksumise Eesti hindades.Teisalt EL keelas jälle hiljuti sellise maksustamise vist ära....

manitseja, mitu km on Tallinnast tartusse? Alla või üle 200km? (tõsi, 200km on võetud suvalise näitena praegu aga see on number mida üldiselt kõik uued elektrikad suudavad läbida minuteada ning on vahemaa mille läbimiseks ka maanteel läheb üle 2 tunni ehk kindlasti aeg peale mida tasuks teha istumisest paus). Ehk siis ei ole mingeid krdi massiivseid parklaid vaja Mäekülla vms. Saan aru soovist/vajadusest mingitel suurematel maanteedel, teekonnal Tallinn-Riia/Tallinn-Peterburg et iga 50-100 km tagant oleks mõni "tankla" vms, umbes nagu praegu on. Juht valib ise kuna ta tahab peatuda või kuna vaja peatuda. Kõik nagunii ei alusta sõitu sama laetuse tasemega.

Sull, see näide kõlab halvasti tõesti. Omamoodi majanduslikult arusaadav, et ei taheta, et laadimisjaamu üleliigselt kinni hoitaks. Oma bensukaga saad ju ka vihaseks, kui keegi jätaks oma auto tankuri juurde tundideks seisma ja teised laadida ei saaks. Tankuri omanik ka kuna kliendid jäävad teenindamata ja raha teenimata.
Mi puutub aeglasesse laadimisse, siis see pigem ikka laadija viga või auto viga vms. 20km tunniga kõlab nagu oleks tavalise 240v pistiku otsas ja laeks hädise 3kw jagu tunnis. Mis on reaalne osade esimese põlvkonna Leafide puhul millel pole üldse kiirlaadimis pesa.

Üldiselt olen siiski seda meelt, et kiirlaadijad ei peaks olema elektriautode põhi laadimis jaamad vaid erandkorras tarbimiseks. Pigem peaks tekkima võimekus ka kortermajade juures laadida autot öösel tava laadijaga mõistlikuma hinnaga. See on selle mõttemalli muutus: bensiini ei saa kortermaja juures aga elektrit saab, seega milleks käia eraldi tankimis jaamas, kui saaks ka kodu juures. Vabaneks kinnisvara linnapildis millegi parema jaoks kui tankla. Väheneks vajadus võtta päevast see eraldi hetk, et kuhugi tanklasse sõita jne. Laadimine oleks osa auto kodu juures parkimisest. Sinna on ilmselgelt palju palju aega veel jäänud, kuni selline asi norm on aga sinna suunas peaks sihtima, mitte keskenduma kiirlaadimis jaamadele iga nurga peal nagu tanklad on.

Kärss, trollid või niisama loed mööda? Peugeoti näide oli toodud selleks, et juhtida tähelepanu hinna argumendile, püüdes näidata, et hinnavahe ei ole kordades nagu elektrikate skeptikud armastavad välja tuua (täpsemalt nagu 63amg püüdis väita).

Truff,
mäletamist mööda osad akud tahavad aegajalt kiiret laadimist saada, muidu hakkab seal sulfaat kiiresti kasvama vms.