üldjoontes võib ka eelkommenteeriaga nõustuda , oluline erinevus on aga see, et kui tema alustab lausega :

"..äkki prooviks nii, et kõigepealt leiame raha paneelide jaoks ..."

siis mina alustasin näitamisega, kust seda raha saaks...

" ...Manitseja, palun ole nüüd hea ja selgita lihtsalt ja arusaadavalt, kuidas sa naftatootjaid maksustama hakkad? Ehk siis suurimad tootjad on Araabiamaad, Venemaa ja USA. Mismoodi see plaan välja nägema hakkaks?..."

Ma olen siin juba öelnud.

Kuna kliimaprobleem on globaalne julgeolekuoht siis peab sellega enesestmõistetavalt tegelema ÜRO Julgeolekunõukogu.
Seal istuvadki need 3 kõige suuremat asjaosalist ise- USA, Vene ja Hiina (süsi).
Nemad otsustavad ära ja teised teevad mida kästakse...
(Araabiamaadele selgitamiseks on vaja v.o üht ristlejat Hormuze väina)

Kui need 3 aga midagi ei otsusta, siis jääbki kõigi ülejäänute siblimine sinna 0.4 % kanti, nagu Roberto kirjutas...

Kui tähti närida, siis tootjad alates suurimast:
USA
Venemaa
Saudi Araabia
..

Kui keegi luges netist või on mujalt kuulnud, et Saudi Araabias on nafta tootmine imeodav ning kasumid meeletud, siis on võimalus hakata ise ka naftašeigiks: ARAMCO (Saudi Arabian Oil Co) aktsiaid on vabalt kaubeldavad, hiljuti oli IPO.

Mitte midagi ei otsustata maailmas ilma AÜE-ta (jah, eesti saab oma pensionireformi ilma nendeta vastu võetud, aga globaalselt tähendab see mitte muffffigi).
Terve see arutelu siin (teises riigil asuva) tootja maksustamisest on veic poolemeelne. ÜRO/UNESCO/WTO/"whatever OY" on täiesti mõttetud organisatsioon selle koha pealt :-) Maailmas liigutab kõiki asju raha ja ilma AÜE-ta ei liigu ükski sinikiiver oma valges "tankis" mitte meetritki :-).
Kui šeigid oma pumbad seisma panevad on maailm mõne nädalaga kummargil, sama juhtub kui keegi käe nende kaukasse ajab.
Arvake ära miks Iraaki ja Liibüasse mindi "demokraatiat" viima, või siis Venetsueelasse või mõni poolemeelne arvab, et kõik need sündmused olid "loomulik areng" :-) :-)

kui nüüd keegi küsib, et kustkohast seda raha võtta, siis ta ilmselt ei kujuta ettegi, palju maailmas tegelikult raha vedeleb. enda rahakoti järgi pole mõtet maailma üle otsustada. investoreid on lademes, kõik otsivad, kuhu oma papp toppida, toetatakse suvalisi startupe ja muid alustajaid, kelledes püütakse näha tulevasi kasumitoojaid. paljud asjad lähevad hapuks, aga see loomulik kadu. mille arvelt sõrajalad tuulikuid püstitavad- isikliku rahakoti pealt või? tln helsinki tunneli jaoks oleksid hiinlased kohe valmis tegutsema hakkama jne. mõtle välja päikesepargi idee, mis investorile lähimad 10a mingi tagasiteenimise tagab ja papp on sul homme käes.

Üritasin siia kirjutada öösel lõppenud el autode talvetingimustes kestvussõidu tulemused, aga kommi ei lasta läbi, kuna sisaldavat ebaharilikke andmeid. Jahh, lubatu ja reaalne erinevadki

https://forte.delfi.ee/news/maa/teadlased-avastasid-suure-ja
-ullatusliku-kasvuhoonegaaside-allika?id=88799057

"..investoreid on lademes, kõik otsivad, kuhu oma papp toppida,..."

Just, aga nad on nõus ainult sinna toppima, kust ka tagasi tuleb.
Nii tegid sakslased, et garanteerisid päikesepaneelide toodangu äraostmise fix hinnaga miski 10 aasta jooksul... Turg oli garanteeritud ja tänu investoritele on nende hind tänaseks 20 - 30 korda langenud.

Nüüd peaks siis keegi garanteerima kliimapäästmise....

Mitte garanteerima kliimapäästmist, vaid lihtsalt tahta riik rohelisemaks teha. Teeme päikesejaamad, saame puhtamat ja odavamat elektrit kui põlevast kivist, saame natukene elektrihinda alandada, rahvas on häppi ja maksab, sealt rahast läheb ka osa investorile tagasi jne. Kõike saab kui tahtmist on, meil aga on peaeesmärk pensionivärki segaseks ajada.

See, kui kellelegi ei meeldi manitseja pakutud lahendus, ei tee mitte kuidagi vähemolulisemaks probleemi, millele ta tähelepanu juhtis. Särtsukad on osaliselt selle sama nähtuse tagajärg ja mida rohelisemaks me muutume, seda odavamalt ja rohkem tuleb musta kulla omanikel oma elustandardi säilitamiseks müüa fossiilkütuseid neile, kelle riikides reeglid lõdvemad ja kes sõidavad meie turgudelt kokku ostetud vanarauaga. Planeet sellisest aktsiiside ja toetuste abil peenhäälestamisest puhtamaks ei muutu ja pumbatakse ikka nii kaua, kuni viimane (äratasuv) tilk kätte on saadud. Lihtsalt lääne vaesed on seetõttu veel vaesemad ja neilt äravõetud raha on jätkusuutlikuma energialahenduse asemel korduvalt ümber sulatatud mõningates nn võtmeriikides valmistatavate särtsuautode tootmiseks. Ma saan aru, miks selle nimel nii palju lobitööd tehakse, aga ei mõista hästi, miks eestlased sellega kaasa lähevad ja seda sisuliselt sündimata laste hinnaga.

see on ettekujutus eesrindlik olemisest... noh... nagu tahetakse popp olla, esimesena i-phone jne. või laenurahaga rikas välja näha...

tõusiklikkuse vorm... selline mahedam... mahetõusiklikkus...

See, et meil pole mõtet hoolida, kuna vaesed riigid lagastavad edasi, on nende arvamus, kel pole tahtmist muu maailma tegemistega tutvuda. Käisin hiljuti Tais ja maanteel liigeldes jälgisin päris pikalt, kas vastu tuleb mõni diiselkütust kasutav veok. Mitte ühtegi ei näinud, kõigil olid balloonid kabiini taga. Ja see saavutati maksupoliitikaga - aktsiisi ja toetusega, mitte ei oodatud, kuni asjad juhtuvad iseenesest.

xil, see jutt ei käinud praegu mitte rikkad vs vaesed, vaid nö suurest pildist, mis on seotud otseselt algpõhjusega - sellest, kelle käes on kraanid ja mis tingimustel neid kraane keeratakse. Sisuliselt on kogu see maksude/aktsiisidega seonduv vaid peenhäälestus, sest äratasuv on see ka alla 10e/barrelist ja kartellikokkuleppe saavutamisel võib see hind olla vabalt ka kaugelt üle saja (ka üle kahesaja) ning neist kraanidest voolaks kohinal ka siis, kui mitte ükski auto enam fossiilkütuseid ei kasutaks. Sisuliselt on riigid ühe kartelli meelevallas ja kodanikud riigikartelli meelevallas - mõlemal juhul on keskkonnateema täiesti tagaplaanil ja lähtutakse hoopis kasumi maksimeerimisest ning majanduskasvust. Võtmeküsimus on ikkagi energiaallikad ise, mitte ainult neljarattalised lahendused energia muundamisel, sest suures pildis tuleb arvestada transpordisektorile lisaks ka polümeeritööstusega jpm.

...ma pole ikka leidnud gaasi Octavia CO2 emissiooni km kohta...
Siin oli üks sellise kasutaja - kas tema teab ?



Tuul puhub meie põlevkivitossu niikuinii enamasti itta,
peamine, mis inimest tegelikult huvitab, on eelkõige hind.

Ja tänasel päeval Nordpooli hinnakaarti vaadates pole meile vaja mitte tuumajaama (Olkiluoto elektri omahind olla 4.5 senti kWh, Hinkley Point kisub juba 10 penni/kWh kanti) vaid merekaableid Hiiumaalt ja Saaremaalt Rootsi

Meil hind hetkel 4 senti, Norras-Rootsis 2 senti .
Seda töopäeva keskpäeval jaanuaris....

Meie 8TWh (või 7, sest 1 läks jaamade omatarbeks ?) aastast tarbimist kogu Nordpooli (vist) 140 TWh juures ei suuda seda hinda eriti kõigutada?

Ja ei ole nii, et meie ainult saajad oleme - merekaablite külge saaks ühendada siis ka need 2 gigavatist meretuuleparki ja ülejäägi anname skandinaaviasse ning tuulevaikuses saame hüdro tagasi...

Aga me ise ei pea ennast surnuks maksma nende parkide eest - selleks on Von der Leyenil see 100 miljardit tagataskus... või oli lausa triljon ?
Tuulikute hinnad kah langevad.
Aga kaabliga oleks kiire - ma tahaks juba täna 2 sendiga saada.
Leedu-Rootsi kaabel maksis 540 miljonit € ja on pikem.

Kärss... kui naftahind jälle üle saja läheb, siis lihtsalt taastuvenergia kasvutempo kiirenebki ja lõpuks poeb ka neeger päikesepaneeli alla lebotama.
Kogu vahe on selles, et maksustades saaksime raha sisuliselt tootjate käest, neil hinda kruttida lastes peame ise kõhu kõrvalt kokku hoidma..

Saudid on muide hakanud suuremaid päikeseparke ka ise endale tegema ...
Aga igasugu rahvusvahelisi üritusi võiks suure jalajäljega riikides boikoteerida...
Nagu olümpiamänge sinna mitte anda...

Muide...ehkki ise olin enne juba elektriauto peale mõtlemas -(osaliselt et kah ärbelda - MINA VÕIN !) , siis pärast siin arutamist ei tee seda mitte enne, kui see rahaliselt kasulikuks muutub.... Kahe aasta pärast on uut autot vaja... kas mõnda gaasimaasturit ei ole olemas ? Või tulemas ?
Kui sinna kah läbisõidumaksud peale lajatatakse saab lihtsalt bensiini peale tagasi minna ?

Kartellihindadele paneb praegu piiri USA. USAst on juba saanud maailma suurim naftatootja ning ta kildanafta varudest jätkuks kogu maailmale. Praegune 50-60 USD/bbl on piir, kus rammusamates kohtades tasub naftat teha, veits lahjemates veel mitte. Aga kildanafta tootmise tehnoloogia areneb ning see piir nihkub pisitasa allapoole.
Kõrbelõhn on jõudnud isegi Saudi-Araabiani. Ega ta heast tahtest teisi aidata osa oma naftatootmisest börsil maha ei müünud, vaid ta oli raha vaja, et taastuvenergiaga tõsiselt tegelema hakata.

Muudetud 31.01.20 12:15

#manitseja
#...ma pole ikka leidnud gaasi Octavia CO2 emissiooni km kohta...
#Siin oli üks sellise kasutaja - kas tema teab ?
Octavial Emissioon – 115 g CO2 / 1 km
https://cng.skoda.ee/#
Vaata:
ŠKODA OCTAVIA COMBI HÜBRIID G-TEC CNG alt
Tehnilised andmed ja tee noolest kolm klõpsu paremale.

Muudetud 31.01.20 13:13

Gaas pole siin küll otseselt teemaks, aga alternatiivina tavapärastele fossiilkütustele (ja ka särtsule) ei saa ka päris mööda vaadata neist autodest. Sellised uudised siis. Kuna nende lennukaugus on samuti vägagi piiratud (küll teisel moel kui särtsukatega), tekib mul küsimus, et millal hakatakse ELi riikides niigi vähese(ma)id tankimiskohti kokku tõmbama?
https://www.accelerista.com/arvamus/mis-saab-cng-st/
Igal juhul on see alati halb olukord, kui mune vähemate korvide vahel hakatakse jagama ja sellega kogu sektor haavatavamaks muutub. Sellise olukorra vältimiseks on toetused samuti õigustatud, kuigi nii odavate kilomeetrite puhul võib väiksemat aktsiisi ennastki juba toetuseks nimetada. Sama võiks tegelikult öelda ka särtsuautode kohta, kui nende hinnad veel tibake kukuvad.

https://www.shell.com/energy-and-innovation/the-energy-futur
e/scenarios/shell-scenario-sky/could-society-reach-the-goals
-of-the-paris-agreement/electric-cars-environment.html

Praegu näikse maailmas sõiduautodele kuluvat 16 000 TWh fossiilenergiat, aga aastal 2070 ainult 10 000 TWh elektrienergiat + 5500 vesinikku ja fossiili .
Ehk umbes samapalju Wh.
Järelikult peaks autode arv neljakordistuma? s.o kasuteguri erinevuse korda ?

artikkel vesiniku hinna teema.
https://cleantechnica.com/2020/02/01/64-million-makes-it-off
icial-renewable-hydrogen-in-natural-gas-out-eventually/amp/
kas keegi teab midagi lähemalt, kuidas seda sõidukilomeetriteks teisendada...?

See märg unistus 2USD/kg on 0,061USD/kWh, ehk siis kõvasti kallim, kui elektri hind NordPool börsil. Kütuseelemendi kasutegur on umbes 60% - vesiniku energiat kulub km läbimiseks mingi 1,5x rohkem, kui elektrienergiat. Kui veel mainida, et see 60% kasuteguriga kütuseelement sisaldab plaatina - mis plaatina hinnaga toimuks, kui kütuseelemente hakataks massiliselt tootma..

Ohh kui kurb on see vesinikuauto.
Näiteks Toyota Mirai sõidab 400km tankimisvälpade vahel (arvestame, et natuke peab jääma reservi).
Pumpamise protsess võtab minimaalselt 4min30sek. Kaardimakse otse püstoli juures minut. Tanklasse sõitmine ja sealt ära sõitmine ja parkimine veel minut. Ümmarguselt 7 minutit kogu tankimisprotseduuri peale. See on väga kiire võrreldes "aeglaste elektriautode kiirlaadimistega".

Ma sõidan 30 000km.
Seega vaja vesinikuautot tankida MINIMAALSELT 75 korda aastas.
Iga kord kulub 7 minutit.
Kokku 8 tundi ja 45 minutit.
Kõik mu 2019a kiirlaadija sessioonid kokku kestsid vähem kui see aeg.
Ja kui aku oleks 200km, siis oleks neid sessioone 2-3x vähem.

Uskumatu.

Arnis on vist ise ka "särtsu" saanud WACK

4,5 minutiga palju Su punn laeb?

# ja mis need eesmärgid transpordisektoris täpsemalt siis on? mõõdetakse elektriautode arvu või CO2 tonnides? ja millised sanktsioonid mittetäitmisel?

Mittetäitmisega on asi lihtne. Euroopa Komisjon alustab liikmesriigi (Eesti) vastu rikkumismenetlust ning võimalik, et kaebab ka Eesti Euroopa Liidu Kohtusse. Kohe üles ei pooda, enne käib pikk solgutamine lootuses, et asi ikka heaga ära lõpeb. Ning kui on ka kohtusse kaevatud, siis enamus nendest kohtuasjadest lõpevad liikmesriigi jaoks asja vaibumisega ja ainus kaotus on see, et kohtukulud tuleb eesti maksumaksjal kinni maksta.
Arvestades Eesti tublidust, siis tõenäoliselt asja tõsiseks minna ei lasta.

Eesti jaoks võeti viimased eesmärgid vastu kuu aega tagasi ehk 19. detsembril 2019 Vabariigi Valitsuse otsusega. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK) seab Eestile energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärgid 2030. aastaks: 42% taastuvenergiat summaarsest lõpptarbimisest (40% elekter, 63% soojus, 14% transport).

Praegu me oleme olukorras, kus peab olema täidetud eesmärk 10% transpordisektoris taastuvatest allikatest. Seda muud moodi, kui kütust solkides saavutada pole võimalik, kuid etanooli segamisel bensiini sisse on piir ees. Edasi tuleb elekter. Biogaas päeva ei päästa, sest selle tootmine ja tarbimine ei ole nii massiivne.

Õnneks pole vaja meie ametnikel särtsukate tuleku üle väga higistada, sest Komisjon oma saastenormidega keerab autotootjail kõri lihtsalt kinni. Esimest asja me juba näeme - vaikselt on tuhat-paar eurot kõigi autode hinnale juurde keevitatud, sest aasta lõpus kirjutab Komisjon autotootjaile trahvikviitungi välja ning enamike puhul saab selle peal olema väga palju nulle. Ja kinni maksame selle solidaarselt me kõik.

jeekim, mismõttes palju mu punn laeb 4.5min jooksul? Kas sa ei oska hästi eesti keelt või mis arusaamatuks jäi?
Pole tähtis palju auto laeb või kaua bensiin voolab püstolist paaki - seda aega ei ole võimalik kuidagi oma elus arvestada.
Isiklikus ööpäevas on mõõdetav see, mitu minutit kuus/aastas juht peab tankimiseks AEGA kulutama. Sõit tanklasse, sõit tanklast, võib võtta 30-sekundit, kui tankla asub igapäevase sõidutrajektoori ääres, võib võtta ka 3 minutit kui vaja paarsada meetrit maha keerata kusagile tont-teab kuhu. Aga sinna otsa läheb veel maksmine, ühendamine, järjekord jne jne.
Arvutused ma just tegin.
Vesiniku/CNG autode puhul on olukord väga nigel. Jah CNG on odavam, aga väga ebareaalne on aastal 2022, et tankla on 3 min kaugusel.
Ja isegi aastal 2033 CNG auto EI SÕIDA 700km paagitäiega. Pole lihtsalt ruumi gaasile. Seega ei vesiniku ei gaasiauto sõiduulatus tõuse märgatavalt. Seega kulutatakse nii palju aega nagu ma eelnevalt arvutasin.

"Ja kinni maksame selle solidaarselt me kõik."

"me" piirdub siinkohal tarbijatega, kes on veendunud, et neil on vaja oma (sageli veel teenimata) raha loovutada ühele paljudest. Autondusest midagi teadev inimene teeb ilmselt targemaid otsuseid.

": 42% taastuvenergiat summaarsest lõpptarbimisest (40% elekter, 63% soojus, 14% transport).

Praegu me oleme olukorras, kus peab olema täidetud eesmärk 10% transpordisektoris taastuvatest allikatest. "

no ma arvan , et 200 elektriautoga me ka päeva ei päästa.. pigem Tallinna elektribusside või uute elektrirongidega....

millegipärast hävitati paljud trolliliinid Tallinnas ära.kellelegi pidi see kasulik olema

Trolliliine hakati likvideerima veel enne, kui CO2 suure kella külge pandi. Ma sain asjast nii aru, et trollid tolgendasid liiga aeglasel kiirusel ees ja segasid linnaisadel oma sõiduautodega "normaalselt" sõita. Trollide õhuliinid polnud ka vist eriti töökindlad.

Hamburgi ja Lüübeki linnade vahel olla kuuldavasti kontaktliiniga maantee olemas (tulemas) ?

Tänasel päeval ongi ehk mõistlikum kasutada akudega linnaliinibusse, näiteks MB eCitaro. Akude arv on konfigureeritav - lühematel liinidel saab kasutada tiba odavamaid, väiksema akude arvuga busse. Sõitjateruumi soojendamine/jahutamine on soojuspumbaga. Max. akude arvuga on talvisel ajal, kui soojendus sees, ühe laadimisega võimalik sõita kuni 200km.

Troll on nagu elektribuss, aga vajab koledaid poste ja juhtmeid mööda tervet linna ja sõidab ainult konkreetse juhtmepaari all. Need juhtmed aga vajavad nii palju raha, et selle taristu üleval pidamise asemel võib rahulikult elektribusse osta :)

loomulikult,loll on see,kes vabandust ei leia.võtaks siis juba trammid ka maha ja kellele neid elektrironge vaja on.äkki nuputaks hübriidrongid valmis.öösel laevad ja päeval 2 tundi sõidavad

Päris andekas :-) :-)
Sellest saadakse aru, "1 troll" vajab 2-e juhet, aga see et teine troll ja kolmas ja neljas jne saavad kasutada "samu juhtmeid" enam kohale ei jõua :-)
Aku peab igal sõidukil endal kaasas olema + üüratult "vaba aega" selle aku laadimiseks.

trollil võiks olla lihtsalt üks väike "möödasõiduaku" .....
Ja nutikas mehhanism, mis pärast möödasõitu liugurid uuesti sõidu pealt kontaktliinile ühendab...

maaks, kui sa pähtlit veel 2-3 korda kratsiksid, siis leiaksid, et Tallinnas on 50 trolli ja 40km trolliliine. 40 000 meetri liinide jaoks on vaja kõvasti üle tuhande posti. See tähendab, et 20-40 posti per üks troll. Üks post maksab umbes 10-15 tuhat eurot. Ja see vajab hooldust. Lisaks trolli hooldusele. Ja sarvede. ja juhtmete. Ja isolaatorite... ja inverterite...

Seoses "vaba ajaga" - millal sa viimati kell 2 trolliga sõitsid.
Või kell 4, veidi enne päikesetõusu...
Akude kiirlaadimine on 1 tund, aeglane laadimine on 6 tundi.
Muideks igaks juhuks ütlen, et keegi ei pea olema akut laadimas, see laeb ennast ise. ISELAADIV mittehübriid! Saad aru :)

Tallinn läheb täiselektrilisele ühistranspordile üle alles 2035 kandis. 600-800 elektribussi soetatakse. Trollid lähevad kõik puhkusele. Trammid jäävad.
Nõus, et olemasolev infra tuleks täiesti lõpuni kasutada.

mida sa seletad.liinid võeti lihtsalt maha.postid seisavad siiani püsti.midagi ei pea juurde ehitama.mis kasu nendest hübriidbussidest on.liikuma hakkamisel 10 meetrit hiljem lükkab diislid käima.keegi lihtsalt pidi näitama,et näete,tegime ära.

Keegi, kes on bussi- või trollijuhina töötanud, oskab ehk öelda, pikk puhkepaus juhtidele lõpp-peatustes ette nähtud on? Pakun: paus on täiesti piisav, et järgmise lõpp-peatuseni vajalik kogus elektrit akusse laadida. Näiteks Taycanil võtab 100km läbimiseks vajaliku koguse elektri laadimine aega neli minutit. Linnaliini ühissõiduki liini pikkus on väiksem ning paus tõenäoliselt pikem.
Minu arvates trollide ära koristamisega kiirustati, kuid nende taastamine pole tänasel päeval enam mõistlik - tehnika on edasi arenenud.
Trammidega on teine lugu. Nad on rehvide peal liikuvatest sõidukitest ökonoomsemad, trollidest kiiremad ning trammiliinide hooldus on odavam, tõrkeid vähem, kui trollidel.

Muudetud 05.02.20 10:54

Lõõtsaga buss sõidab ca 50-90km laadimisega ja "soolo" 70-110km, need siis Oslo tingimustes, ehk meile suht sarnane kliima.
Väidetavalt piisab 6min pausist lõpppeatuses, et laadida juurde 20-30%, laeb kuni 300kw võimsusega (buss võimeline vastu võtma kuni 450kw). Ning öösel depoos, kus laeb "tavalaadijaga", et hommikul taas liinile asudes 100% akus oleks.

Arnis: kas kodus juhtme pistikusse pistmine ei ole ajakulu? Tanklas käimine aga on?
Olenemata autost, ühe või teise "kütuse" lisamine on autokasutajale ajakulu.
Sõidan kodust kontorisse, avan pagassi, võtan juhtme välja, pistan seina ja teise otsa autosse. Ikka minut kulunud. Õhtul võtan juhtme seinast, viskan pagassi, jõuan koju, panen uuesti seina, ikka paar minutit kokku juhtmega mässamisele. Jahh, ühislaadijaga kulu 0, nii aeg, kui raha, aga laadimisele kodus või tööl kulub ikkagi aega.

vabandan oma kanapimedust, aga siit lugedes jõudsin tõdemuseni, et meil Tallinnas ei olegi enam trollibusse(?). Teab keegi öelda, et millal nad ära kadusid?
Aasta lõpus sõitsin Mustamäel ja märkasin, et Linnu te ja Mustamäe tee nurgal on trollidepoo maatasa tehtud. Ise veel mõtlesin, et kuhu see plekist kole uberik kadus ja mis asemele võiks tulla. Täitsa müstika, elan linnas. sõidan igapäevaselt linnas, aga osa "pisiasju" jääb lihtsalt märkamata.

# kas kodus juhtme pistikusse pistmine ei ole ajakulu?

Ei ole. Tegelikkuses kulub ju isegi vähem kui minut ja teise inimese 1000+ kilomeetri järel 3-4 minutit tankimisele on palju väärtuslikum aeg, mida välja tuua. Kallima auto ostmiseks kuluva raha teenimiseks läinud aeg ei ole samuti ajaukulu, kui mõõta kõike ainult rahas.

Miks peab seda juhet välha kiskuma kogu aeg, panna see juhe pistikusse ja kuidagi vargakindlalt fikseerida ja las ollagi see juhe koguaeg väljasbseal parkimiskoha juures. Tuled töölt, astus autost välja ja võtad juhtme niiöelda seinal vms olevast hoidjast ja torkad autole kylge.

Juhe on isiklikel laadimisliidestel eemaldamatu (läheb otse seadme sisse).
Esimesel kuul läks ühe laadimapaneku ja lahtiühendamiseks 15-20 sekundit.
Aga kuna asi saab unepealt selgeks, siis nüüd olen mõõtnud - 5 sek ühendamine ja 5 sek lahti ühendamine, plussmiinus 1 sekund.
Iga päev 10 sekundit ajakulu (algab sellest momendist kui katkestan koduukse poole sammumise ja lõpeb samas kohas kus algas siis kui alustan edasi sammumist).
365 päeva (tingimusel et laed iga päev)=3650 sekundit, 61 minutit, 1 tund.
1 tund minu elust kulub sellele liigutusele ühes aastas.

Pesaga laadimisliidesed on põhjendamatu leiutis. Näevad visuaalselt veidi šikimad välja, aga muid eeliseid ei ole.

# 5 sek ühendamine ja 5 sek lahti ühendamine, plussmiinus 1 sekund.
# Iga päev 10 sekundit ajakulu

Kuna ma olen teinud seda liigutust palju rohkem aastaid kui Sina (kuigi teistsugune pistik), julgen praegu süüdistada Sind taaskord erapoolikluses, sest rohkem aega, kui pistiku enda ühendamisele, kulub lisaliigutustele. Näiteks ei võta kunagi autost lahkudes ühte kätte läpaka kotti ja teise lapse kaisukaru ning küünarnuki/jalaga uks kinni, vaid sel juhul on toidukotid jms kõik pagasnikus või tagaistuja jalgade juures ja võtad need alles pärast pistiku ühendamist. Kui tervikuna kulub aega rohkem, on mõttetu hakata rääkima ainult pistiku ühendamisele kuluvast ajast, sest kõik need mittevajalikud lisaliigutused toimuvad enne ja pärast (ja juba autosse asju pannes). Mitte, et see pool minutit sinna-tänna nüüd nii oluline oleks, aga pole väga pointi ajada kärbseid pähe nende sekundite lugemisega, sest kõik, kes on särtsukat igapäevaselt kasutanud, teavad seda nagunii ja saavad varsti teada ka teised, et Su juriidiliselt korrektne vastus ei peegelda reaalsust. Lihtsalt kõigil pereliikmetel ei ole mõeldav tulla/minna auto juurde igapäevaselt tühjade kätega, kuigi ka see on teoreetiliselt korraldatav (kui tellida toit koju kulleriga, taara otse prügikast jne). Samas pole see alla minuti kulu ka kõrge hind mõningate mugavuste ja odava kilomeetrikulu eest.

Kogu protsessi saab teha ühe käega, siis võtab see pool sekundit rohkem.
Ma üldiselt tulen spordikotiga koju, sinna sisse loobin ka veidi poekraami.
Ikkagi, 11 sekundit. A ja lähen ka kotiga autosse. Ühe käega saab edukalt un-pizditada.

Õudne lasteaed... Ennast juba põlgama ei hakka selliste jaburduste ilmutamise pärast? Või haige ego lihtsalt ei luba kirjutamata jätta? Mingi eneseväärikus võiks inimestel siiski olla ning tarkus mõista, millal on õige aeg lõpetada see absurdne vaidlemine, tõestamine, õigustamine, näägutamine, klähvimine jne... Hullemad kui Andres ja Pearu. Ei ole see eestlane aastasadadega sugugi targemaks saanud.

nõristan 5mintsaga paagi täis ja lasen ühe soojaga teistpoole warssawit siis jälle 5 mintsa ja edsi pakun et saaksin ööpäeva berliinis puhata kui nissan sinna jõuaks

kuidas nende mugimis peatustega jäänud on.nüüd käib peatus ja laadimini loetud sekundite jooksul.kõht vist venis välja

vaata, kui kõik need mugijad samal ajal ka laadida peaks saama, siis oleks sinna kohapeale küllaltki suurt võimsust vaja, mille ehitamine jälle maksaks.... nii nagu maksab ka bensujaama ehitamine.. see jälle lisab müüdavale elektrile hinda, mis jälle vähendab laadimishuviliste hulka...
võta nüüd kinni, kuskohal see tasakaalupunkt saabub..
Elektriga annab muidugi suht lihtsalt veel enam diferentseerida.. kes tahab eeskätt mugida, saab lahjema pistiku.. ja odavama elektrikWh hinna.., kes aga on end tühjaks sõitnud, saab raskema hinna eest kiirema pistiku ?
Bensuga sellisel vahettegemisel pole mõtet..

Ütleme, et 50 kWh aku saab standardiks.. Mugimiskohas on 100 istekohta... st 50 autot võiks laadida saada korraga.. x 150 kW laadijad - teeb kokku 7500 kW alajaam.??? ehkki olen elektrik, ei oska sellise alajaama hinna suurusjärkugi öelda. ja see autode arv tundub tegelikult veel väiksena... Eesti tingimustes Mäosse ehk sobiks.. , ehkki ise küll ei tahaks Tallinn-Tartu vahel üldse peatuda.. ?

Kuskil kiirteel tahaks ikka pikema jupi korraga sõita kui 200 km, Seega on autodeks Tesla-laadsed ja laadijaid rohkem ?
kVA trafod... ja liin kah üsna pikk, sest laadimisjaam on kuskil ' in the middle of nowhere' See kõik maksab..

Samas paljud ei taha mugida... sellistes mugimiskohtades on ka mugitaval mitteligitõmbav hiund... isegi polnud teisipäeval rahul, et raudteejaamas taheti miski juustusaia eest 4,8 € ja kohv mitu euri pealeselle...aga mul oli ümberistumiseks pool tundi ja hommikukohvi polnud saanud..

Ehh.. oleme jälle samas kohas tagasi, mida siin ehk 40 lk jooksul juba läbi nämmutatud on... ? Kas sellised võimsate toiteliinidega 'mugimisjaamad' kuskil kiirteetrassil iga 30 ? 50 ? km järel on reaalsed.. ? kas maksavad rohkem või vähem kui tänased bensukad... ?

üleelmises postituses jäi võimsusearvutuses null puudu.. :P

,,, ja eks see ole siin kõik niisama mõtteharjutus.. mõne suurema riigi - näiteks saksa- turg põrkab nende küsimustega varem kokku - seal inimesed harjunud kaugelt tööl käima, mudelivalik ja elektrikate osakaal neil suurem kah..

https://insideevs.com/news/387879/plugin-car-sales-germany-n
ovember-2019/

manitseja, miks sa jalgratast leiutad?
Tesla on ammu need sammud juba ÄRA teinud.
Pole vaja leiutama hakata.
Tesla suuremad laadimispaigad on näiteks 150kWx50tk=7500kW.

LOOMULIKULT ei ole Eestis, Lätis... selliseid kohti vaja, isegi 10a pärast.
Otsi Tesla 50 stall Supercharger näiteks...

Seda jama on kedratud mitu lehte, täiesti mõttetu on siin oma harimatust demonstreerida :)

tesla tesla... vaata oma teslat
https://www.youtube.com/watch?v=a1uFudf37JU&feature=emb_
logo

selle eelmise jama kommentaariks ütleks veel seda, et ole õnnelik, kui ilm on parajalt soe.

Filmija sai asjast valesti aru, tegelikult on see kohaliku Teslaklubi igakuine kokkusaamine lihtsalt :-)

Tallinn-Tartu maanteed läbib keskmiselt 8000 autot ööpäevas. Kui näiteks pooled autod kiirlaeksid end teel ja liikluskoormus oleks ühtlane, oleks vaja 50 x 150kVA kiirlaadijat. Nonde paigaldamine 25-30 aasta jooksul poleks mingi probla. Õnnetuseks armastavad inimesed liikuda samal ajal - pühapäeva õhtuti võib kiirlaadijate vajadus olla 5x suurem. Kui nii palju kiirlaadijaid paigaldada, siis nende keskmine kasutamine oleks kasin ja tasuvusaeg pikk. Eks vist hakkab nii olema, et kes tipptunnil sõita tahab, teab juba, et tee peal laadimine on keeruline ning on oma auto juba enne sõitma hakkamist piisavalt täis laadinud.
Teisalt EUs autode ostmine väheneb, võimalik, et 25-30 aasta pärast on liiklustihedus väiksem.

Muudetud 06.02.20 09:57

kunagi tegi Q-gsm väljasõite levialasse, nüüd teevad tesla omanikud väljasõite laadimispunktidesse.

Kui sõiduks Tallinnast Tartu (näiteks) saaks elektritanklatest laenutada järelkäru, millel peal täislaetud akud ja mis annavad elektriautole voolu (Tartu saabumisel pargid järelkäru esimesse ettejuhtuvasse elektritanklasse), siis need va suuremad vahemaad polekski nii hirmus asi. Lootuses, et varsti tulevad paremad akud kasutusse.

shpuntik - Enam pole turul müügiks uusi elektriautosid, mis ei sõidaks jutiga Tallinnast Tartuni ära.
Ja need mis on juba olemas (2017 ja vanemad), siis ütleks, et käru rent võtaks rohkem aega kui poolel teel 10-20 minutiline paus teha. Kui 20-minutiline paus on hirmus, siis kujuta ette kui kakale peab minema mõne reisi jooksul.

miks käru? autol ju katus täiesti tühi- akud katusele ja tuld. igatahes.
ja kui üksi sõidad, saad tagaistmele ja pagassi veel akusid panna.

Novembris ja märtsis peaks siis osad kärud olema naastrehvidega, osad lamellidega ja kui ma panen akukäru sappa, millise konksu otsa siis päris käru peaks panema? :) Konksu saab siiamaani vaid üksikutele särtsukatele ega hakka tõenäoliselt saama kunagi nendele, millel seda aku sabas vedamist kõige rohkem vaja oleks.

# Enam pole turul müügiks uusi elektriautosid, mis ei sõidaks jutiga Tallinnast Tartuni ära

Sellest on siin teemas juba korduvalt juttu olnud, et see väide peab paika ainult siis, kui "tähtede seis" seda tõepoolest soosib. Noh et tuba kütta pole vaja, katuseraame/suusaboksi/jalgrattaid ei tohi katusele panna, kiirematel kaherealistel lõikudel tuleb venida veokatega samas tempos ja siis lõpuks kohale jõudes tuleb otsida esimese asjana kusagilt mõni laadija, mitte tegeleda sellega, mille pärast sinna teise linna üldse mindi.

Kuigi enamikele täna tänavail olevatele särtsukatele käib see endiselt üle jõu, ei pea ma selle probleemi lahendamist isegi väga oluliseks, sest 100% autopargi asendamine särtsukatega pole koheselt nagunii võimalik ja miks peaks me tegelema või üldse soosima pikkade maanteeotsade jaoks sobivaid särtsukaid, kui peamine saastuse probleem eksisteerib hoopiski linnas ning linna jaoks on toimivad lahendused olemas juba ammu, sh ka need vanad särtsukad. Maanteel töötab diisel nagunii kõige puhtamas rezhiimis üldse, milleks diisel on suuteline - las nad sõidavad seal maanteel PRAEGU edasi. Ja kuna särtsukate tootmismaht on piiratud, oleks ka jabur ahistada maksudega neid maanteel sõitvaid diisleid. Küll aga oleks see põhjendatud linnas ja seda just nende lühikeste otsade sõitjatel, millega ka vanemad särtsukad suurepäraselt hakkama saavad.

Seda, et paljud diislid tossavad, ei saa lahendada maksude abil - see on järelvalve tegemata töö ja nii ei tohiks see olla ka praegu. Selleks pole vaja mingit uut seadust või maksu, vaid noppida massiliselt liiklusest välja needsamad üsna uue aastaarvuga tossajad. Kui neilt nõutaks seaduse järgimist, siis varsti nende rikkis autode omanikud avastaks, et mingi muu valik oleks ratsionaalsem.

Teema laiendusena veel filosoofiline küsimus, et miks Eestis diislid tossavad, aga mujal mitte? Sellepärast, et diislid on ökonoomsemad ja enamikes riikides lisandub diiselkütuse odavama hinna kõrval diislitele kõrgem automaks (või veel eraldi diislimaks). Meil seda pole, meil tähendab diiselauto kütuse pealt puhast raha kokkuhoidu ja sellepärast ostavad ka kõik sellised inimesed omale just diisli, kes hoiavad kokku kõiges - lisaks kütusele ja hoolduse ja remondi pealt. Need 5-10 aastat vanad tossujtajad on selle olukorra tulemus ja ilma diislimaksuta, mis ühtlustaks bensukate-diislite pidamise kulud, jäävadki koonerdajad omale diisleid valima (ja neid kehvasti hooldama). Kui näiteks särtsuka pidamine oleks nii palju odavam teistest, siis varsti kanduks sama olukord üle just neile ja siis oleks tänavaid täis käestlastud vanu särtsukaid. Need küll ei tossaks, aga oleks muus osas hooldamata ja täidaks liikluses osalemiseks niiöelda miinimumnõudeid, rattad lääpas, servast poolsiledaks (kokkujooks) kulunud kivikõvad protirehvid jne:))

Uutest el.autodest on kõige kehvema välbaga 40kWh Leaf: reaalne sõiduulatus maanteel paari miinuskraadig,a soojendus põhjas, istmesoojendus miinimumi peal 209km. Pole märgitud, mis keskmine kiirus oli, sõideti teiste autodega samas liiklusvoolus. Golf EV on veel kehvem, aga see läheb ID3 tulekul tootmisest maha. Seat Mii / VW e-Up: 226km.

Nii fun et käib räige diskussioon jälle TallinnTartu otsa peal :D

TLN-Tartu ots pole jah mingi näitaja (ma isiklikult käin Tartus 1...2x aastas ainult), kui mõistliku hinnaga elektriautoga hakkab külmal ajal sooja salongiga sõiduulatus olema 70...75km, siis võib töölkäimise autoks isegi sobida.
UK politseinikud näiteks otsustasid, et on "ilge kräpp" ja enam ei soovi :-)
https://forte.delfi.ee/news/auto/uk-politsei-tahab-elektriau
tod-tagasi-diiselautode-vastu-vahetada?id=88827811

Võta 4000€ eest Mitsu, ehita juurde kütust põletav ahi ja ongi ükskõik mis ilmaga suvine sõiduulatus :) Saad 75km sõidetud. Kütusekulu talvel on 0,5l/100km mis kõik läheb salongikütteks :D
Ehk siis aastane kütusekulu oleks umbes 20 liitrit :D

Muideks, mu vana hea masuudipress on nii öko, et maanteel 95ga sõites ilmaga -15 või külmem Webasto ei lülitugi välja. kogu aeg kütab. Ja ei aita radikatevõre kinni katmine (proovitud). Ainult kui salongisoojaga koonerdama hakata jõuab mootor 80+ kraadi ja webasto jääb vait.

Hetkel uute müügisolevate elektrikatega on ainult e-Golf talvetingimustes Tln-Trt otsal väga piiripealne, 40kw Leaf kahh, teistega sõidab vabalt ära. Nissan Nv-ga pole aga mõtet proovima hakatagi :)

Juba varsti paigaldatakse Eestisse ülikiirlaadija (160kW) - esimene Baltikumis.
Erilist vajadust veel ei ole, aga küll see tekib :) Senimaani saab seal pea alati laadida 2 autot kuni 80kW-ga samaaegselt. Kui just mõni e-Troni laev ei tule, siis peab ootama, mil selle tarbimine kukub piisavalt.
Hetkel vaid käputäis autosid (lisaks Tesladele) saavad laadida kõvasti üle 50kW.

<3kW - aeglane laadimine (tavaline stepsel, ajutine koht) 10km/h
3,3-22kW - tavaline laadimine (kodus, tööl) 15-100km/h
23-50kW - kiire laadimine (linnad, linnavahelised maanteed) 40-50km/10min
51-175kW - ülikiire laadimine (magistraalmaanteed) 150km/10min
176-350kW - ultrakiire laadimine (riikidevahelistele magistraalidele) 300km/10min
Seda siis sõiduautodele.

Rasketransport on 1-1.2MW-se võimsusega tulemas.
Nimetame siis seda "mitte eraisikutele mõeldud" taristut MEGAlaadijaks ja megalaadimiseks. Ei saa öelda, et tegemist oleks megakiire laadimisega, sest ajaliselt see arvatavasti lihtsalt ülikiire laadimine.

Keda huvitab, lisan laadimise kõverad erinevatel elektrikatel.

No tegelikult Tallinna Tartu ots oli vaid näiteks, kindlasti on olemas suuremad vahemaad, kus elektriauto suutlikkus ei ole sama mis bensiini- ja diisliautol. Ja ega normaalse talvega seegi ole nii 100 prossa kindel ots. OK, normaalseid talvesid ehk ei tulegi, see selleks.

Lisaks, sul on ju paljudel juhtudel vaja ka tiirutada ringi oma sihtpunktis (vahel ehk isegi kuhugi 3.ndasse linna paarutada ehk ka tagasi). Selline käru annakski sellise "optsiooni". Masin võtaks esmalt elektrit ikka sellelt kärult, et kasutada enda akut juba sihtkohas.

Mis puutub mingisse lisakärusse, siis ega seegi pole midagi ulmelist, et oleksid nii nn. voolujoonelised kärud, kuhugi pidagi juurde panna ei saa, kui ka suuremad, kus mingi lisakast aku kohal. Praegusel ajal, kus renditakse kõike ja kõiki, tundub logistiline pool see kõige vähem probleemsem.

Katusele...Tundub kahtlane, raskuspunkt, tunduvalt suurem ebastabiilsus pööretel, ja ka frontaalse avarii korral lendab see katuseaku vist vastupõrganule salongi, tehes seal 1:0.

Kui me hakkame kasutama elektriautosid, saab maailm jälle korda ja normaalsed talved tulevad tagasi ja jälle akust ei jätku.

Aga miks üldse autot omada- võtad rendika, mäos teed autovahetuse täis akuga auto vastu, tartus järgmise vahetuse, valmieras kolmanda, riias neljanda ja euroopa on 100km kaupa käeulatuses. Me vist ei mäleta enam vanu postijaamu, kus hobuseid vahetati.

Ajakirjanikud/ametnikud sama idioodid:
" 100 kW võimsusel (juhul kui auto suudab nii palju korraga vastu võtta) on 100 km sõiduraadiust 20 minutiga käes – vetsus käidud, kohv joodud ja kabanoss sisse rullitud. "

Pistku ***** oma kabanoss...

Allikas: https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/direktiiv-
sunnib-igale-parkimiskohale-looma-e-auto-laadimisvalmiduse/

ülekaalulisus elunormiks. laed autot, laed ennast.

ma olen mõelnud, et kuna mul on kinnisvara objektide lähedal, kuhu saabub ja jääb mõneks ajaks toimetama inimesi autodega, siis saaks ise neile kasvõi aeglast laadimisteenust pakkuda...
Aga see peab sisse tooma...

üks 16 A pistikupesa võimaldaks 10 tunni jooksul müüa 36 kWh elektrit, ehk 33 sendi korral 10 euri päevas.... (no 3 pesa annaks kolme peale kokku selle 1 pesa tarbimise)

Kas praegune elektriauto omanik kasutaks juhust pistik seina torgata kui ta peaks maksma 30 senti ?

ilmselt mitte ?

kas kodus ka sööte vahet pidamata? täiskasvanud inimene peaks suutma igasugust ooteaega kuidagi mõistlikult sisustada olgu see siis kas laadimisajast tingitud või muud igapäevases elus ettetulevad.

Koduse elektri müümine eeldab raha kogumise süsteemi olemasolu ja elektri müük peaks selle automaadi maksumuse, paigalduse ning vandalismi vastase kindlustuse tasa teenima.

Elektriauto omanikuna üldiselt seni olen harjunud kodust väljaspool väga mitte laadima aga samas kõlaks mõnusa mugavus teenusena kontori/kaupluse/kino parklas juhe seina pista vahetevahel.
Siiski kui hind üle 0.2€/1kWh kohta tõuseb, siis pigem tekib küsimus, et kas ikka tasub. Peeagu sama juba mis kiirlaadija ja lisanduv mugavus on küsitav.

Mis puutub äratasuvusse, siis jamh, see keerulisem. Isegi, kui päevas keskmiselt 10€ teenid, siis pea pool läheb voolule, sinna otsa seade/seadmed raha kogumise ja elektri jagamise jaoks 1-2k € ning mainitud kindlustus, kuna sellised asjad võivad nii vandalismist, kui kehvast kasutusest katki minna. Kui esimesel aastal üldse mingit kasumit õnnestub saada, siis on juba hästi, pigem teisel aastal võib miski kasum tekkida.
Tõenäolisem pigem alla 5€ päevas saada, kui just tõesti väga hea koha peal ei ole kus pidevalt EV-d peatuvad ning vabastavad pesa kohe kui laetud on. Ja sel juhul kasumi hetk pigem mitme mitme aasta kaugusel alles.

Kauplused ja kinod jne saavad endale mingil määral seda esialgset kahjumit lubada kuna tänu neile laadijatele saavad nad meelitada EV omanikke oma muid teenuseid kasutama kuni auto laeb. Ehk siis pigem kliendi kinni püüdmis meede kui otseselt raha teenimis vahend. Samas ei välistaks, et mingil hetkel hakkavad ka need kasumit teenima.

#Kauplused ja kinod jne saavad endale mingil määral seda esialgset kahjumit lubada kuna
#tänu neile laadijatele saavad nad meelitada EV omanikke oma muid teenuseid kasutama

Need kohvid ja saiakesed on raha, mida ka Arnis oma arvutustesse pole tahtnud sisse panna (ja mis on kaugelt rohkem raha, kui nt elektriauto km kulu vahe võrrelduna gaasiautoga ja vbl isegi mõne odavama otsa diisliga) ja nagu ta teises kohas isegi kirjutanud, et kasum tanklale on nende pealt nii suur, et tankla võiks vabalt seda elektrit ka tasuta jagada.

Viimaste postituste valguses näen ma aga võimalust, kus saaks riik sekkuda toetusmeetmega, millest särtsukate kasutajatele ka päriselt kasu oleks. Teenuse pakkujale peaks loomulikult jääma ka omaosalus, aga selle omaosaluse äratasumise aeg ei peakski olema võrreldavas suurusjärgus tavaliste äriinvesteeringutega, kuna see pole enam puhas äri, vaid samas ka riigi strateegiline plaan laadimisvõrgustiku parandamiseks. Hästi planeerituna peaks olema win-win kõigi jaoks.

ehk siis võiks vaadelda toetusmeetmena ka päevast töökohal laadimist ?

Sama ma olen siin kirjutanud, et iga elektriauto toob riigile kaasa maksulaekumise vähenemise ... seega peaks ta soodustama esmalt riigile kuuluva autopargi elektrifitseerimist, sest siis on tegemist nullsummaga - ei saa vedelkütuse aktsiisimaksu aga ei pea seda ka ise maksma ....

# Need kohvid ja saiakesed on raha, mida ka Arnis oma arvutustesse pole
# tahtnud sisse panna

Ma ei tea kuidas sinuga lood on Kärss aga ma pean poes käima koju vajaliku kraami ostmiseks nagunii. Kui ma samal ajal ka saan laadida, siis see on minu silmis normaalne. Samuti kino ja muu meelelahutusega. Nagunii on need kavas teha, lihtsalt praegu parklas auto ei pruugi sel ajal midagi kasulikku teha kuigi võiks.
Ehk siis jutu point ei olnud, et laadimise ajaks spetsiaalselt minnakse poodi vaid kui minnakse poodi/kinno, siis eelistatakse seda kauplust/kohta, kus samal ajal saab ka auto ära laadida.

Et tunni aja jooksil saab tavapesast laadida u 3 kWh, siis on tegemist kliendile 30 sendise boonusega, kui elekter anda tasuta...

Kas maksuamet lendab peale.. ? - kliendile on antud tasuta elekter.. ?

Tavalise laadimise eest maksmine on üsna kehva äri.

Üle 20sendi/kWh küsida ei saa, enamik ei laeks.

Maksuamet peab veel demonstreerima oma ülbust, siiamaani ei ole sellist lollust veel teinud. Kui tasuta annad siis maksu küsimine ei ole aktsepteeritav, nagu ka tasuta vesi ja tasuta seep ja kakapaber.
Energiaarvestussüsteem on kallis ja tavalaadijatele selle lisamine ei ole majanduslikult hea mõte, vähemalt mitte seni kuni seal külastajad haruldased.

# Energiaarvestussüsteem on kallis ja tavalaadijatele selle lisamine ei ole
# majanduslikult hea mõte, vähemalt mitte seni kuni seal külastajad haruldased.

Sellepärast pakkusingi välja, et taristu parandamise huvides võiks siin riik kaasa aidata. Mis oleks parem lahendus?

Nopin veel välja väljendi, et külastajad on seal haruldased. Suund on selline, et nii peaks see jääma ja külastajate hulk varsti veelgi haruldasemaks muutuma (sest autod ise saavad paremaks ja vajadus väheneb). Taristu olemasolu ise on aga kriitilise tähtsusega, sest teatud juhtudel, eriolukordades jne ja lõpuks ta jõuabki siia foorumisse, et ei saa ju osta, kuna laadimisvõimalused piiraks tema tegutsemisvabadust fossiilikatega võrreldes.

# Ma ei tea kuidas sinuga lood on Kärss aga ma pean poes käima koju vajaliku
# kraami ostmiseks nagunii. Kui ma samal ajal ka saan laadida, siis see on
# minu silmis normaalne. Samuti kino ja muu meelelahutusega.

Jah. Aga kas see on oluline, et saaks poes/kinos jne käies laadida? Kui palju oleksid valmis maksma sellest rohkem kui kodulaadimise puhul? Ma pidasin kohvi-saiakste all silmas tänast (eilset) reaalsust, kus enamik praegu teedel sõitvaid särtsukaid on sunnitud tegema Mäos pissipeatusi, et siis edasi nt Otepääle minna. See "Mäo probleem" ei kao tõenäoliselt niipea kuhugi, sest kui varem oli Eestil oht saada diiselpassatite surnuaiaks, siis inimeste ostujõu valguses oleme varsti mujal kõlbmatuks peetud särtsukate surnuaed ning linnaautoks ostetud vana Leafi omanik on valmis neid "mäopeatusi" mingi piirini taluma, et mitte teist autot juurde osta.

# ehk siis võiks vaadelda toetusmeetmena ka päevast töökohal laadimist ?

Aga miks mitte, kui toetusmeede tohib/tohtis sisaldada nagunii kodulaadija paigaldamist?

Kindlasti võiks riik kaasa aidata. Otseselt raha ei ole vaja, aga seadusandlust tuleb KÕVASTI muuta. Kui seadused ja määrused õigeks timmitud, siis saab asja vähemalt normaalse raha eest teha.

5½a pisikese elektriauto akuga ringi vuranud ütlen, et poes käimine ei ole tavalaadimiseks loogiline. Poes käiakse kodu juures.
Spa, kino, teater, loomaaed ja muud - kord kuus külastatavad kohad, need on juba loogilisemad.

pm võiks ka töökohal kraanist vee joomine olla erisoodustus ?

Pudelivesi ju on ?

Või kui pole, siis miks siis auto elekter peaks olema?

võiks ju kah vaadelda eraldi...võrguelekter ja miski purgistatud elekter?

üks on ja teine ei ole ... ?

niikaua kuni elektriauto laadimiseks kulub kordades rohkem aega kui tavalisel tankimisel, ei muutu midagi paremuse poole. Hetkel on eelis neil, kellel on eramaja ja võimalus kodus laadida. Mõnel üksikul neist ka töö juures. Just selle laadimise pärast ei saa paljud magala korrusmaja elanikud ka parima tahtmise juures endale el. autot lubada, kuigi rahaliselt oleks see mõnele võimalik. Siinkohal meenus ka üks vana nali, mis sobib siia nagu lusikas silmaauku: kui fossiilkütus saab otsa, sis seda saad ämbriga juurde tuua, aga kompressiooni (antud kontekstis siis elektrit) juba ämbriga juurde ei too.

# pm võiks ka töökohal kraanist vee joomine olla erisoodustus ?

Mõtlesid vist mitte et erisoodustus, vaid erisoodustusmaksu alla minev hüve? Me räägime praegu mitte elektrist, vaid laadimise võimalusest. Võimalus teeniks suuremat eesmärki, selle mõõdistamise võimalus koos "juhtmejupiga" võiks vabalt olla ka riiklikult toetatav (seda enam, et tegu suhteliselt väikese summaga). Mõõdistatav laetud elekter, olgugi et pole kallis, peaks puhtalt põhimõtte pärast minema erisoodustusmaksu alla või siis tuleks seda veidi kallimalt ja väikese kasumiga müüa oma töötajatele, mille pealt läheks muud maksud. Koduseid elektrimakse arvestedes peaks lõppkokkuvõttes olema tegemist üsnagi samas suurusjärgus oleva summaga. Sama meetmega saaks toetada üle riigi aeglase laadimise võimaluste loomist. Keskkonnaaspektist on olulisem ikkagi see, et inimene, kellel oleks võimalus kasutada ühistransporti, ei tuleks selle soodustuse pärast tööle elektriautoga, aga kui tuleks nagunii autoga (näiteks kohast, kus lähib bussiühendus on 10km kaugusel) ja koju laadimisvõimaluse tekitamine oleks lihtsalt ebaratsionaalne, oleks sellise eraldi mõõdistatava pistikupesa näol tegemist kõigi jaoks mõistliku lahendusega. Seda, kas ma oma moblat või elektritõuksi akut laen tööandja pistikust, ei mõõdista nagunii keegi ega hakka kunagi mõõdistamagi, sest selle kontrollimine ja haldamine oleks kulukamad kui kellelegi sellest tulenev hüve.

Pesa/liides ei kuulu ühele autole. Kes selle arvesti numbri kinni maksab uuel kuul?
Kui see läheb "puht põhimõtteliselt" erisoodustustoetuse alla, siis tuleks teha MTÜ kuhu parkla operaator kingib raha opereerimiskuludele iga kuu. MTÜ ei toeta kedagi, lihtsalt pakub tasuta parkimist ja kes tahab ka tolmuimeja kasutamist.

Idiootlik eeskiri vajab idiootlikku lahendust.

https://vikerraadio.err.ee/1029150/reporteritund-elektriauto
de-laadimistaristu

".. Siinkohal meenus ka üks vana nali, mis sobib siia nagu lusikas silmaauku: kui fossiilkütus saab otsa, sis seda saad ämbriga juurde tuua, aga kompressiooni (antud kontekstis siis elektrit) juba ämbriga juurde ei too.
"
Aga bensiinijaamad võivad paikneda 10 km-ste või pikemategi vahedega , elekter on peaaegu igas metsatalus tänagi sees... aeglase laadimisega saad ehk auto ebnne liikuma kui jalgsi 10 km kaugusele bensukasse ja tagasi vantsida. inimeste suhtumise küsimus ainult...
Puksiirtenus jääb ikka alles.

Ma seda vana nalja ennast ei peagi kommenteerimise vääriliseks, aga sellest see vahe tulebki, et igas kodus, mis on "kõigest kaugel", on olemas ka kütusevarud (kui mitte autole, siis traktorile, saele, võsalõikurile jne). Mul pole vist terve siin ilmas oludud aja jooksul need varud alla saja liitri kahanenud, kuigi lähim tankla polegi nii kaugel, aga nii on lihtsalt mugavam enda jaoks. Tõenäoliselt tuleb ka 50 aasta pärast niita heinamaid diisli jõul, kuigi trimmeri-saetöö teen ma juba praegu enamjaolt akude toel (vrdl alginvesteeringut!). Kui vool on ära n korda aastas, siis kütusevarud on alati olemas. See on garantii, mida linnas pole kunagi vaja, aga maal peab olema ka siis, kui sõidad ise särtsu abil.

Minu silmis taandub kogu see "kui äkki juhtub" jutt sellele, et kui kodus on kanistritäis bensiini või diislit, suudab igaüks peast arvutada, mitu km ta sellega enda autoga sõita saab ja see km hulk on alati "piisav". Arnise auto "täis aku" tähendab aga teiste inimeste silmis tühja paaki, mis vajab kohe täitmist ja tegelikult ongi alati täidetud juba enne, kui lennukaugus nii väikeseks ära kukub. Kui ma läheks linna ja tuleks sama akuga koju ning kodu lähedal on puud liinide peal pikali, siis poleks enam seda reservi, et "tankima" sõita. Või kui auto näitab, mitu km on järele jäänud, siis tegelik km on harva suurem - pigem tähendab iga ootamatus (nt vahepeal on veel üks puu kukkunud risti teele ja peab tulema koju sae järele) seda, et see km hulk kukub veelgi ja seda riski pole võimalik tasalülitada sellega, et viskan lihtsalt ühe kanistri või varuaku autosse. Olukord pole hüpoteetiline, alles sügisel juhtus viimati ja nii suure puuga, et esmalt tuli traktorit oodata ja tükeldamise asemel veeti see esmalt tee kõrvale (ei hakka pilte panema, aga huvitav oli kõigil:). Siis oledki valikute ees, kas lased läbi kukkuvate okste lastel tormiga koju jalutada, lased autos külmetada või saad loota paagis oleva kütuse/akujäägi peale, sest kodus samal ajal elektrit pole ega tea, millal tuleb.

Mu kommentaar pole mitte hea/halb teemal, vaid sellest, et särtsuauto praegune lahendus sobib paremini sinna, kus on taristu olemas ja kus neid ootamatusi saab vältida või tasalülitada. Sellepärast on ka raske võtta tõsiselt neid Tln-Tartu vaidlusi, kus räägitakse mõningatest ebamugavustest, mida inimesed omale vabatahtlikult võtta ei soovi. Loodetavasti ei juhtu särtsuautodele täielikku üleminekut kunagi ja ehk soodustab ka riik särtsu asemel pigem munade hoidmist erinevates korvides = soodustatakse toetuste abil särtsu neile, kellele see kõige paremini sobib, aga ei karistata maksude jm-ga neid, kellele ei hakkagi kunagi sobima, sest keskkonnavaenulikum lahendus võib osutuda ka keskkonnasõbralikumaks, kui arvestada sinna sisse muus osas mittevajaliku taristu (sel juhul juba laristu) väljaehitamine.

kuulasin saate ära...

1) ei saanud aru, kas keegi on kuskil alla kirjutanud, mitu % elektriautosid peab meil 2030 näiteks olema? Kas riik saab trahvi kui pole ? Tundub, et mitte.?

sellest tulenevalt sain kinnitust järgmistele seisukohtadele....:

2) see laadijate business kasumlik olla ei saa... järelikult rihitakse miskeid toetusi.

3) riigitoetused autoostuks on riigil enese sissetulekuallikate kinni keeramine - iga elektriauto lisaks toetusele vähendab ka kütuseaktsiisi laekumist.. seega tuleb lisada elektriautode maksustamine....

4) ostutoetused CO2 emissiooni kui terviku vähendamiseks on riigi raha raiskamine, oleks palju efektiivsemaid kohti kuhu raha panna.
Juba selle toetuse administreerimine on ülearune raharaiskamine.


Ostutoetus iseenesest läheb alati tootja taskusse.. meie väike maht maailmapilti ei muuda . Mida priskem toetus, seda kallima impordihinna meie riik tootjalt saab...

ühesõnaga - maksame end vaeseks, et omaenese raha eest veduri ees joosta, selle asemel et ise rongis kasvõi II klassi vagunis sõita ja omada väikest sõnaõigust öelda, kuhu see rong võiks sõita....

Vesinikuauto muutub tasuvaks alles siis kui (rohelist) elektrit puhtamuidu hakkab saama.

Pigem on perspektiivikas seda rohelist elektrit nende autode jaoks ise tootma hakata....?

#Vesinikuauto muutub tasuvaks alles siis kui (rohelist) elektrit puhtamuidu hakkab saama.

Praegu arendatavad tehnoloogiad rõhuvad paljuski sellele, et kui võrgus peab olema vool pidevalt, siis vesiniku tootmiseks saab tänu salvestamise võimalusele odavat elektrit kasutada siis, kui seda parasjagu on. Ja kui elektrit müüakse võrgu stabiliseerimiseks miinusmärgiga (nagu näiteks mingid tunnid viimase tormi ajal), siis kasutatakse seda. Sest mingil hetkel ikkagi Päike paistab, tuul puhub, meri lainetab jne ning kui vaadata vesinikutransporti kui riskide hajutamist (mitte ei püüta jälle kõiki mune ühte korvi laduma hakata), ei ole oluline, et vesinikku peab saama toota 24/7. See, kui tootmine seisab, tähendab tootmisüksuse ekspluatatsiooniaja pikenemist, seda ei saa võtta kui mahavisatud aega/raha. Pigem on seal palju muid kitsaskohti, millele head lahendust veel polegi, sellepärast me räägimegi siin arendamisest, mitte tootmisküpsete lahenduste väljaehitamisest.

Seda teemat on püütud polariseerida hea/halb või poolt/vastu juba algusest peale. Saan aru, et veendunud diislimees olla on sama palju usuküsimus kui "uskuda" elektritranspordi ülimuslikkusesse. Ma kasutan juba väga palju aastaid paralleelselt kütustena bensiini, diislit ja gaasi. Mu hoovi mahuks suurepäraselt ära ka mõni elektriauto, kuna nish selle tarbimiseks on mu "kasutajaprofiilis" täiesti olemas, seda isegi alla 50km lennukaugusega särtsuka puhul (selliseid planeeritult lühikesi sõite on samuti päris arvestatav hulk). Vesinikuautodest on hetkel veel veidi vara rääkida (tehnoloogia ja jällegi taristu), suruõhuauto on aga üks neist veidrustest, mille eest oleks valmis maksma ka ebaõiglast hinda ja puht uudishimust järele proovima. Kahju, et seda "kütuseliiki" väga edasi pole arendatud või siis sellest enam ei räägita. Kui kütus saab otsa, võtad näpu otsa varupaagi või pagassist käsipumba:)
Panen ka ühe video (mis käis siit foorumist esmakordselt läbi vist juba üle 10a tagasi):
https://www.youtube.com/watch?v=uRpxhlX4Ga0

Suruõhu energiasalvestust piirab väike energiakogus liitri või kg kohta. Sa saad õhku kokku suruda kuni ta muutub vedelaks, rohkem mitte. Ning vedel õhk vajab paksuseinalist, rasket, suurt rõhku taluvat anumat.
1 võimalus taastuvenergia ebaühtluse kompenseerimiseks oleks üle-Euroopaline elektrivõrk. Põhimõttel, et kui kuskil pole tuult, siis teises kohas võib seda olla ülearu. Sedavõrd pikad ülekandeliinid pole mingi tehnikaime, kasvõi Siberi ja Venemaa Euroopa osa vahel ammuilma kasutusel.

# kuulasin saate ära...
Ma kuulasin ka saate ära. Tavaliselt ei kuula, aga manitseja motiveeris :)

Kõigepealt - kaks noormeest ainult arvavad ja seda tuleb silmas pidada. Nad ei tea isegi seda, et direktiiv mitte ei jõustu 2025 aastaks, vaid on hirmammu juba üle võetud:
"Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. novembriks 2016. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile."

Lihtsalt iga 5 a tagant antakse aru särtsuga sõitvate autode kohta. Nii juhtub ikka, kui õigusaktidesse ei süveneta, vaid lahmitakse pealiskaudselt.

"Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta tagant alates 18. novembriks 2020 aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta."
"Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite eeldatav arv 2020., 2025. ja 2030. aastaks"

Ja sellest kabanossi rullimisest tanklas ei saa ükski jutt üle ega ümber :)

# 1) ei saanud aru, kas keegi on kuskil alla kirjutanud, mitu % elektriautosid peab meil 2030 näiteks olema? Kas riik saab trahvi kui pole ? Tundub, et mitte.?

Keegi, täpsemini Vabariigi Valitsus, on alla kirjutanud, et 2030 peab meie transpordisektori tarbimine olema 14% taastuvatest allikatest. Olen seda siin juba korra kirjutanud.
Kuidas see saavutatakse, on praegu teadmata, riigil on vabad käed. Võimalik, et särtsukatega, võimalik, et muud moodi.
Ise usun, et särtsuga, sest SP mootoritega autode müük kägistatakse maksudega lihtsalt ära. Aga 10 aastat on pikk aeg, selle jooksul võib paljugi juhtuda.

# 2) see laadijate business kasumlik olla ei saa... järelikult rihitakse miskeid toetusi.

Sellest poisid ei arvanud midagi, sest nad pole ilmselt Green Deali läbi lugenud. Seal on sõnaselgelt kirjas, et Liidu tasandil on suured laadimistaristu toetused varsti tulekul. Kas see tuleb millegi arvelt, pigem jah, on teine teema.

# 3) riigitoetused autoostuks on riigil enese sissetulekuallikate kinni keeramine - iga elektriauto lisaks toetusele vähendab ka kütuseaktsiisi laekumist.. seega tuleb lisada elektriautode maksustamine....

Loomulikult tuleb. See on isetäituv ennustus, sest läbisõidupõhine maksustamine tuleb kohe, kui piisav tehnoloogiline valmisoleks selleks tekib. Ning SIM-kaartide paigutamine autodesse hädaabikõnede tarbeks on selle esimene etapp.

# 4) ostutoetused CO2 emissiooni kui terviku vähendamiseks on riigi raha raiskamine, oleks palju efektiivsemaid kohti kuhu raha panna.

Ostutoetus ei ole riigi raha raiskamine olukorras, kus paremaid võimalusi hetkel, rõhutan, hetkel, pole. Seda teevad või on teinud enamik arenenud riike ning juba ainuüksi seetõttu ei maksa arvata, et kõik ülejäänud on lihtsalt lollid.

# Juba selle toetuse administreerimine on ülearune raharaiskamine.

Nii arvavad need, kes on liiga palju ühe konkreetse ajakirjaniku lugusid lugenud, aga pole elus ühtegi toetusmeedet ei loonud, ega administreerinud. Võin Sulle, manitseja, kindlalt öelda, et sel väitel pole mitte mingisugust alust.

Muudetud 13.02.20 19:07

# Seda teemat on püütud polariseerida hea/halb või poolt/vastu juba algusest peale. Saan aru, et veendunud diislimees olla on sama palju usuküsimus kui "uskuda" elektritranspordi ülimuslikkusesse. Ma kasutan juba väga palju aastaid paralleelselt kütustena bensiini, diislit ja gaasi.

Ma saan aru, et see on tõesti usu küsimus. Mina isiklikult usun, et lähem tulevik kuulub elektritranspordile, sest kõik arendavad seda ja ma ei näe reaalseid alternatiive. Mis on prioriteet 30 a pärast, ma ei hakka isegi ennustama.

# Vesinikuautodest on hetkel veel veidi vara rääkida (tehnoloogia ja jällegi taristu)

+1. Ning see tehnoloogia ja taristu ei pruugi sugugi kiiresti areneda, sest kõigele korraga fokusseeruda ei saa.

# suruõhuauto on aga üks neist veidrustest, mille eest oleks valmis maksma ka ebaõiglast hinda ja puht uudishimust järele proovima.

Veidrused on hobiautoomanike pärusmaa. Hobid on toredad asjad, aga nendega ei muuda maailma.

# Tõenäoliselt tuleb ka 50 aasta pärast niita heinamaid diisli jõul

Jah, kui selleks on muuseum ning tehakse ajaloolist etendust. Muudel juhtudel valib põllumees selle, mis on odavam ning diiselkütus on selleks ajaks lihtsalt surnuks maksustatud.

# 1 võimalus taastuvenergia ebaühtluse kompenseerimiseks oleks üle-Euroopaline elektrivõrk.

See elektrivõrk mingil moel juba eksisteerib, aga ka tõsisemal kujul on juba projekteeritud ja loomisel. Ning mis olulisim - see saab olema alalisvooluvõrk.

Mitte miski ei ole kunagi kindel 100 protsenti.

--------------

" Agriculture | Natural Gas | Oil 08 Nov 2019 | 16:54 UTC London

Russia urges farmers to switch to gas from diesel, gasoline.

London — Russia's agrarian ministry is urging farmers to switch to more cost-effective natural gas from diesel and gasoline, it said in a statement Friday.

"In 2018, farmers acquired more than 5 million mt of motor fuel at a cost of over Rb270 billion [$4.23 billion]," minister of agriculture Dmitry Patrushev said. "Considering that gas is half of the price, the benefit is obvious to everybody."

https://www.spglobal.com/platts/en/market-insights/latest-ne
ws/natural-gas/110819-russia-urges-farmers-to-switch-to-gas-
from-diesel-gasoline

Mina isiklikult usun, et lähem tulevik kuulub elektritranspordile, sest kõik arendavad seda ja ma ei näe reaalseid alternatiive.

Kulla inimene, see surutakse meile peale. Lõpuks on seis selline, et kes osta ei suuda (vaesem rahvas), käib jalgsi või liigub ühistranspordiga.

Muudetud 13.02.20 20:03

# Kulla inimene, see surutakse meile peale. Lõpuks on seis selline, et kes osta ei suuda (vaesem rahvas), käib jalgsi või liigub ühistranspordiga.

Jah, just täpselt nii ongi. Sellega on samamoodi nagu kliimamuutustega - arukad inimesed püüavad sellega kohaneda, mitte selle vastu võidelda. Foorumis kõvatamine, et "mina sõidan oma diiselaudiga nii kaua kui tahan" maailma ei muuda, sest maksudega võetakse üsna varsti see tahtmine lihtsalt ära.

Maailma päästab (vähemalt siin kontinendil) jalgsikäimine, rattasõit ja ühistransport (mitte särtsuauto ega elektritõuks). Selline on Euroopa Liidu seisukoht.
Kes inglismanni keeles lugeda viitsib, siis pikem ametlik jutt on siin:
https://www.eea.europa.eu/highlights/walking-cycling-and-pub
lic-transport

Maailma päästab inimeste hulga vähendamine mõne miljardi jagu. Me kõik unustame autode fännamise kõrval ära, palju kulub energiat toidu tootmiseks, palju on kohti, kus ei jätku toitu, puhast vett.