Naftapumpamine tuleb maksustada.... praegu soodne moment - hind on tambitud juba 30 USD allapoole, kedagi ei kotiks kui sinna nüüd 10 USD maksu vahele keevitada. See teeks miljard USD päevas... selle rahaga saaks juba maailma parandada...

Aga otsustajaid see ei koti... seega hakatakse kunagi kõhu kõrvalt kokku hoidma...

Ahjaa, üksasi jäi veel lisamata. Just lugesin delfist, et üks elektriauto põles maani maha, kusjuures seda isegi üritati kustutada. Midagi ei aidanud. Kui elektrikas põlema läheb, siis jookse parem kohe kaugemale. Mina sellist autot oma kodugaraazis küll ei julgeks hoida öösel. Tegelikult isegi tavaautot ma garaazis ei julgeks hoida, kui sellel puudub massilüliti. Igal juhul elektrikas põleb ikka täitsa maani maha kohe, kui tuld võtab. Keegi keskpäevast praami mäletab, seda filmi? Elektrikas tuleks kohe üle parda lükata, kusjuures too liitiumaku pidavat veel vee all ka veel edasi põlema.

iga soe keha kiirgab soojuskiirgust ka vaakumis, kui see nii poleks, siis ajaksin rauatüki näiteks kuumusest säravpunaseks ja topiksin kosmoses kusagile päikesekiirguse eest peitu ja see rauakamakas hõõguks seal igavesti punasena ja säraks, ometigi jahtub ja väga madalate tmperatuurideni, kui päikesekiirgus just soojendama ei pääse. Sama teema ka planeediga, olgugi, et pinnatemperatuur paarikümne kraadi tuuris, ent kui päikeselt tulev soojuskiirgus ei pääse enam kosmosesse tagasi hajuma , siis siia jõudev kuumus lihtsalt kütab ja kütab kuniks põleme siin. Mõtle loogiliselt, päikeselt jõuab suur kogus soojusenergiat maapinnale ja kui siit midagi minema ei kiirguks kosmosesse nagu sa väidad(vaakumisse ei saa ju midagi kiirguda sinu loogika järgi), kuhu kurat see meeletu energia kõik kaob siis?? jeerum küll. CO2 mõjul siis seesama soojuskiirguse kosmosesse hajumine nõrgeneb=planeedi pind soojeneb, lihtne.

Kärsanina, sa said jälle valesti aru. Ma ütlesin, et konvektsioon ja otsene soojusülekanne puudub, kuna maakera on vaakumis. Soojuskiirgus aga jääb alati. Iga keha , mis on üle absoluutse nulli, kiirgab soojuskiirgust. Mida kuumem on keha, seda suurem on soojuskiirgus. Selline asi, et kehatemperatuuri tõstetakse, aga soojuskiirguse hajumine väheneb( millist maagilist omadust sa CO2-le omistad) on vastuolus füüsikaseadustega. Vaata Stephan -Boltzmanni seadust, kui ei usu. Sa üritad viimast oma jutuga praegu ümber lükata.

No nihhuijassi... No mine oma targa jutuga siis nende kliimasoojenemise eitajate juurde, kasvõi donaldtrump, mine lükka oma ümberlükkamatud füüsikaseadused talle nina alla et näe tegelikult on füüsika hoopis sedasi ja näe tõestus siin peopeal sul, ta võtab suurima heameelega sellise ümberlükkamatu tõendatud fakti oma tagataskusse ja lajatab nendel konverentsidel selle välja ja saab kõvasti omale feimi juurde. Misasja sa siin kilkad ja oma tarka nägu teed siis ah? Oleksid tehtud vend kohe seal, selleasemel levitad siin lambi foorumis oma paska.

Kärsanina, ma üritan lihtsalt inimesi õigele teele juhtida, et nad enam sellesse suurde valesse, milleks on globaalne soojenemine, ei usuks. Ega midagi muud teha saagi. Ma võiks ju teha kaebekirja keskkonna ministeeriumisse, et nende kodukal on väärinfo, aga ma ei usu , et see midagi aitaks. Nimelt valitsus peab kuidagi raha inimeste taskust kätte saama, päris otse varastada ei saa, aga kui öelda, et maks on mingi ülla eesmärgi nimel, siis saab inimesi isegi veenda selle maksu otstarbekuses. Kliimahüsteeria on nagu süllekukkunud kingitus, mille najalt saab igasugu makse inimestele pähe määrida ja mille tulemusel teatud onklite taskutesse liiguvad kolossaalsed summad. Peavoolu meedia on valitsuse käepikendus ja laulab seda laulu , mida valitus ette mängid. Praktiliselt võib öelda, et terve riigisektor laulab seda laulu, mida vaja, muidu võivad töökoha kaotada. Kuidas muidu seletada, et näiteks koolis õpetatakse lastele globaalset soojenemist ja kasvuhooneefekti, mil pole teadusega mingit pistmist. Kõige hullemad kliimatrummi tagujad on teadupärast sotsid. Kokkuvõtvalt ma loodan, et kui vaikselt inimesi teavitada, siis mida rohkem inimesi lõpuks teadlikuks saavad ja omakorda levitavad teadlikust, seda naeruväärsemaks see kliimahüsteeria muutub ja lõpuks peab isegi valitsus tunnistama , et see kliimahüsteeria oli väljamõeldud vale. See võib võtta küll aastaid, nagu näiteks võttis 17 aastat aega, et aru saada, et pensionisambad on läbi kukkunud projekt, mille eesmärk oli fondimeeste ja pankurite taskute täitmine ja pensioni mõttes oli kasulik ainult väga kõrgepalgalistele. Õnneks praegune valitsus on tükk maad normaalsem, kui eelmised ja loota on, et palju häid asju saab tehtud.

Mul on 2 küsimust.
Mis paneb inimest mõtlema et
a) "nemad arvavad valesti" ja
b) "mina arvan õigesti".

Olenemata, kas "globaalne soojenemine" toimub või ei toimu, on küll kindel see, et "ma võin teha kõike sest midagi ei juhtu niikuinii ja teised teevad niikuinii" on kindla peale vale vastus.
Ehk siis... olenemata kas elektrisõidukile kolimine ei ole/on seotud CO2ga, siis kindlasti võiks olla see seotud sellega, et mina ja sina ja "meie naabrid ja nende lapsed" ei hingaks meie rahasäästu meetmeid sisse.
Ja minnes edasi Ida-Virumaale, siis nende lapsed ka. Seega jõuame ringiga tagasi, et a) ärme sõida masuudiga ja b) ärme põleta kruusa. See "kogemata klapib globaalse soojenemise takistamise meetmetega", ärme sellele tähelepanu pööra kui ei jõua selgusele.

Ehk siis, kui su auto haiseb või tahmab ja sul on jumala p**hui ning sõidad sellega suvalt ringi, oled sa faktiliselt m*nn. Kas keegi vaidleb sellele vastu?

On loogika ja on usk. Loogikast on võimalik vigu leida, usust mitte. Kui inimene usub, et CO2 kasvuhoonegaase ei tekita või et naftatootjate maksustamine tooks õnne meie õuele ning kui hetke suurim naftatootja USA maksta ei taha, võiks ÜRO ta sodiks pommitada, siis tuleb sellega leppida, paratamatult.

Rahustu arnis, tehnoloogia on kõvasti edasi arenenud ja sisepõlemismootor ei saasta enam nii palju, kui 50 aastat tagasi. Kuskilt just lugesin, et uued dislad põhimõtteliselt puhastavad õhku peenosakestest. Elektriauto on aga kivisöe või põlevkivi auto. Kusjuures on täitsa võimalik ja täiesti tõenäoline , et nafta on taastuv ressurss ja seda tekib maa sees pidevalt juurde , kuna seal on olemas vajalikud tingimused( kõrge rõhk ja temperatuur jms). Kivisöe ja põlevkivi kohta ei osata hetkel öelda, kas ja kuidas seda juurde tekiks.

Mina usun ainult horoskoope ja "Uusi uudiseid", kuskilt lugesin, et 5G võrk pidi koroonat põhjustama.
Eino korralik humorist on ikka foorumisse tekkinud, oligi juba igavaks muutunud.

Ehk siis, kui sõidan elektrikaga, laadin odavat elektrit- mis on siinmail põlevkivist ja kuulutan teistele tõde, et olen kliimasõber, sest taastuvat elektrit osta ei jõua- olen omastarust maailmaparandaja!!!!!!!

Eks osa ongi sellised, et ostavad omale toetuste abil , ehk siis maksumaksja raha eest, põlevkivi-söeauto ja siis taovad omale vastu rindu, kui rohelised nad on ja vaatavad teistele ülevalt alla. Isiklikult jätab täiesti külmaks, kuna põlevkiviauto on minu jaoks täiesti mõttetu juba eelmainitud põhjuste pärast, milleks on ebamõistlikult pikk laadimisaeg, tuleohtlikkus, laadimisvõrgu puudulikkus, küsitav aku eluiga , vähene sõiduulatus, probleem talvel salongi soojendamisega ja palju palju muid probleeme, millest mul ilmselt veel aimugi pole, kuna neid on veel liiga vähe.

Praegu selle koroonajama valguses saab üldse kogu autotööstus tugeva tagasilöögi, mis võib peatada elektrikate progressi määramata ajaks.
Keegi ei suuda ette ennustada enam, mis saama hakkab, sest uus majandussurutis on Euroopasse just sisenenud ja enamusele pole see veel kohale jõudnud, sest see võtab alles tuure üles.
Kindel on aga see, et autoturgudel saab taaskord nalja nägema, nagu seda oli 2009-10 aastal. Jälgige mängu..kohati on masu aeg põnev aeg..selekteerib välja, kes on kes!

äkki hoopis vastupidi...
Tesla on näiteks nii palju investeerinud, et ei saa omale lahkumist lubada ja on sunnitud hinda kasvõi vägisi alla suruma, et masinaid ostetaks....
Seega viib see uute ja odavamate lahenduste väljatöötamiseni....

Kuidas Eestis selle elektriauto ja põlvkiviga ikka on?
Elektrit toodetakse ju ööpäev läbi ja öösel on see odava hinnaga, sest tarbijaid ei ole. Ma olen aru saanud, et kui öösel autot laadida, siis sõidad ikkagi nö. saastevabalt, sest elektrijaamade baaskoormust öösel nagunii ära ei tarbita ja auto laadimiseks täiendavalt põlevkivi ei kasutata.
Kas eksin?

me oleme ühendatud ühte võrku Skandinaaviaga ja kui meie oma toodangut ei tarbi, siis hind meil kukub ja skandinaavlased ostvad ära.. ja kui tarbime palju, siis meil hind tõuseb ja skandinaavlased müüvad meile juurde...
pm. peaks nii olema... kuni ülekandevõimsusi jätkub..
Kuna aga need ülekandevõrgud nõrgad, siis hinnad nendega erinevad.
Pudelikael paistab olevat Rootsi ja Soome vaheline ühendus.. Ehk siis kuluks ära üks Eesti-Rootsi kaabel. Parem kaks,...

kõik elektrienergia, mis antakse võrku, tarbitakse seal ka ära.. kui tarbimine väike, siis seda lihtsalt ei tule juurde..st jääb soojuse kujule auruna edasi ja lastakse Narva jõkke

Jõudu!
Särtsu jagub!

Ma ei tea, mis ajastus siin elatakse: Põlevkivist ei toodeta juba ammu elektrit ning Nord Pool elektrist, mida me tarbime, on üle 80% taastuv, ülejäänust enamus tuumaelekter.

wb, ära aja lolli juttu. 99% Eestis toodetav elekter on põlevkivist.

mida sa lahmid siin jälle enn, googelda vähe, esimestes linkides saad juba aimdust kui palju põlevkivist tootmine langenud on. Ei ole enam kasulik toota, kui omahind tuleb kallim kui börsilt osta.

wb räägib pm õigust, iseasi et jaotust tootmisviiside vahel reaalajas nordpooli lehelt enam ei näe?
aga pudelikaelaks on ühendused Rotsiga
https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic

Strateegiliselt peaks muidugi selle põlevkivijaama valmisoleku säilitama elektrit toota julgeoleku pärast. Muidugi seal narvas ühes kohas koos suht jama siiski tundub see tootmine. Teadupärast tänapäeval omajagu on paigaldatud koostootmisjaamu, need tegelikult tunduvad ideaalsed asjad ju siia kliimasse. Suvel kui kütteperioodi ei ole, siis nagunii tarbimine väiksem ja ühtlasi need koostootmisjaamad ei tooda nii palju, tarbevee soojendamiseks kuluva kütte pealt ainult toodaks elektrit. Tartus on see jaam vist 25MW elektrienergiat võimeline tootma. Kui kõikides suuremates asulates kus kaugküte, asendada need tavalised katlamajad koostootmisjaamadega, kui palju siis huvitav energiavajadust kaetud saaks, oskab keegi välja kalkuleerida? Kallis ettevõtmine oleks ilmselt, ent tunduks kõige loogilisem ja kaks ühes variant, nagunii vaja kütta külmal ajal, miks mitte siis sealt ülejäägist sujuvalt igal pool elektrit ka veel toota, kütet kuluks põhimõtteliselt sama palju vee soojendamiseks, ent boonusena elektrit toota veel sealt, kasutegur tõuseb märkimisväärselt.

https://www.utilitas.ee/energiakontsern-utilitas-avas-eesti-
suurima-biomassil-tootava-koostootmisjaama/ Vaatasin sealset infot, see konkreetne jaam seal tagab 20% kaugküttest ja 50000 majapidamist elektriga, seega kui pealinna veel 5tk selliseid teha, siis saaks kaugkütte täielikult rahuldatud ja 300000 elanikku elektrit selle arvelt seal. Tallinnas väga palju rohkem rahvast ei olnudki vist, olgu mingi osa elab kaugküttevõrgust väljas, ent orienteeruvalt mingi 60-70% kataks see asi siis pealinna elektivajaduse täistuuridel kütteperioodil? Tundub päris hea variant, mõned jaamad on veel võimelised iseseisvalt ilma välisvõrku ühendamata toimima, st näiteks kui liinid maha pommitatakse, siis lükkad selle jaama hakkepuitu täis ja 50000 kodu saab ikkagi elektri tagasi, seniks kuni jaamal küte all. Selleks tuleks muidugi elektrivõrgus ka väikesed muudatused teha, et sellise olukorra korral ainult mingid teatud piirkonnad sellesse sisemisse elektrivõrku jääksid, et ülekoormamist ei toimuks. Igale alajaamale väljuvatele liinidele miski prioriteedireeed piltlikult öeldes ette ilmselt, et kui võimsusevaru on, siis lükkab veel ühe kortermaja järgi ja kui koormus liialt suureks läheks, siis kaugemad majad näiteks sujuvalt välja lülitada võrgust.

Minge Eleringi kodulehele ja vaadake ise, enamus elektrist toodetakse põlevkivist Eestis. Tuulepargid annavad heal päeval 30 MW või nii. Talv oli soe ja praegu töepoolest ostetakse suurem osa elektrist sisse, aga oleks 20 kraadi külma, siis paugutaksid põlevkivijaamad täie võimsusega. Ja veel, pidage meeles, et meie elektrisüsteem elab praegu Venemaa armust, kes hoiab meie süsteemis sagedust, ehk siis nende suur elektrivõrk tasandab meie tuulikute rämpsenergia pulseerimist. Venemaa võiks selle eest meile arve esitada ja kogu roherämps oleks hetkega täiesti mõttetu. Ehk siis olukord on umbes selline, et istume emme tissi otsas ja joome magusat piima, aga samal ajal karjume, kui hea ikka veganite kibedatest rohejuurikatest kokkukeedetud löra on.

Eelmise kommentaariga ei lisandunud pilti- proovime siis uuesti!
Jõudu!
Särtsu jagub!

Kõva pakasega südaööl südatalvel toodetakse ehk tõesti enamik põlevast, sina sonid siin 99prossa stabiilsest tootmisest, ikka oma mätta otsast vaatab ja õigustab oma pasandamist. Saab russide liinist lahti ja eu külge siis pole enam mingit venemaad sral vahel vaja. Kui palju meil seda miinus 20t on olnud viimastel aastatel ahh, heal juhul müne päeva leiab aastas.

Mingi Kässarienn kokutab mingist "Saab russide liinist lahti ja eu külge siis pole enam mingit venemaad sral vahel vaja".
Nii- ainult ihke ja hääollaolev eestlane arvab, et kui Venemaal toodetud elektrit "läänest" osta, siis on veelgi hääm ja uhkem!?
Teie "ameerika gaas" tuleb ka Petrburgi alt sadama gaasiterminalist, toodagu see siia või ameeriklaste tankeriga!
Elekter läheb üle Karjale Soome ja sealt siia, läbi Valgevene Leetu ja sealt siia.
Mažekai töötleb Vene kütust jne.
Selle asemel, et praegusest kolmandikhinnaga otse Venemaalt osta, hakkab loll eestlane varsti täpselt sama elektrit "läänest" kaks korda kallimalt ostma. Selle asemel, et saada Venemaalt gaasi otse läbi toru ja üliodavalt, ostab eestlane seda "lääne" gaasi mis on tegelikult Venemaa gaas, kordi kallimalt.
Selle asemel, et vahendada Venemaa puitu "läände", raiub eestlane omad metsad lagedaks jne.
Ikka uhkem ja hääm kohe olla!
Te üldse ei saa millestki aru või?

Topi oma "vene" gaas endale sinnasamusesse.

https://newizv.ru/article/general/03-03-2020/temnye-vremena-
gazproma-evrope-ne-nuzhen-dazhe-deshevyy-gaz

Tänan pakkumast, aga topi ise! Loe artikkel ikka läbi, mitte ära veeri vaid pealkirja kokku.
Jutt on ekstreemselt soojast talvest ja sellest, et gaasi kulutati Euroopas palju vähem kui müüa plaaniti.
Kui järgmine talv on nt keskmisest külmem, siis tõmba topitu taas välja.
Uhkelt ja häält!

Vabandan, kui keegi must valesti aru sai - mina pole kuskil tahtnud, et Eesti ennast Venemaast lahti ühendab. Minu mõte on selles , et Eesti ripub Venemaa nisa küljes nagu puuk, aga kiidab miskit tuuleveskite ja päikesepaneelide rohelöga, millega laadib oma leafi, amprit vms elektrikärakat. Kõik see on mõttetu teema minu jaoks nagunii, kuna ma ei osta iialgi autot, mille mootor normaalset häält ei tee kiirendamise ajal. v8 müdin või bokseri podin on muusika minu kõrvadele, trollibussi undamine pole aga kunagi meeldinud ja ei hakka ka meeldima.

Eesti ripub mingil määral vene elektri otsas kuniks sünkro tuleb sealt. Kui Kesk-EUst sünkro tulema hakkab, saab vene elektrit vaid Soome kaudu sedavõrd, mis Viiburi sagedusmuundur võimaldab. Päris kindlasti ei hakata Balti riikide ja Venemaa vahele sagedusmuundureid või alalisvooluühendusi looma.
Trump pakkus hiljuti Balti riikidele energiasõltumatuse "abi". See "abi" tähendab, et USA annab vedeldatud gaasi terminalide ehitamiseks pappi. USAs on suur gaasi ületootmine, gaasi hinnad olid kümnendite madalaimal tasemel juba enne naftasõda.

Muudetud 23.03.20 08:38

sa oled ikka lollim kui keskmine venelane. isegi nemad saavad aru, et gazpromi aeg on läbi. aga sinusugune tõuk, kes närib Eest riiki, ei saa.

Täna tuli info esimese taastuvenergia vähempakkumise avamise kohta....

https://www.err.ee/1067506/taastuvelektri-vahempakkumise-17-
osalejat-pakkusid-5-gwh-mahu-kolmekordselt-tais

prantsuse artes oli eile film Nigeeria bensumajandusest.
Total'i tankla oli linnas täitsa olemas, iga tankuri jaoks paistis olevat ka univormis must, kes molutas aga niisama, sest terve maantee oli täis lette kus mutid müüsid pudelitega "benssu" ..hind vist 40 eurosenti liiter kui õigesti aru sain.
See käsitööbenss saadakse nii, et puuritakse naftajuhtmesse auk, pätsatakse nafta, veetakse vôsa vahele ja siis miskist paarist vaadist tehtud destillaatori abil saadakse nii bensu kui ka diislifraktsioon. Tuli vaatide alla tehakse sellesama naftaga... minuarust põles see lihtsalt pinnasesse kaevatud augus...
Kas järelejäänud masuut kasutatakse sealsamas kütteks või valatakse lihtsalt maha, jäi arusaamatuks...

niipalju siis akutootmise keskkonnamõjudega võrdlemiseks...
https://www.google.com/search?q=La+mal%C3%A9diction+de+l%27o
r+noir+au+Nigeria&client=tablet-android-samsung&prmd
=ivn&sxsrf=ALeKk00CvJs0mtPwxa4xLT2sPmX4GnUcrQ:1584962435
959&source=lnms&tbm=vid&sa=X&ved=2ahUKEwjJ2-
iXvbDoAhWSqaQKHfJWCFIQ_AUoAnoECAoQAg&biw=1024&bih=76
8#ip=1

https://www.dailymotion.com/video/x16mxcr

see on see konkretne film..

Aitab juba sellest offtopikust. Kui suverehvidest tulenev müra on suurem mootorimürast, ei ole mõtet võidelda enam mootoritüübiga, vaid püüda kinni need üksikud kompleksides bemmi- ja harleyvennad, kes omale üv on ostnud (või üldse ostmata jätnud). Sama lugu ka haisuga - keeldude-käskude karmistamisega ei ole võimalik kompenseerida järelevalve puudujääke. Seda näeme nii linna bussiradadel kui üldises +10 kiiruseületamises, kus väga konkreetsed seaduserikkumised on muudetud politsei heakskiidul normiks.

Mürast rääkides: kui sõidavad kõrvuti TeslaX või S ja mõni Yaris, siis Tesla rehvimöla taustal pole võimalik kuulda, kas Yaris on bensiini- või diiselmootoriga. Yarise omanikkude suunamine Tesladesse muudab vaid müra tekkepõhjust, mitte ei vähenda seda. Keskkonnast rääkides tuleks aga mõlema omanikud suunata ühistransporti seal, kus see on olemas, mitte tegeleda peenhäälestuse kaudu raha kantimist ühe huvigrupi taskust teise.

See rehvimüra lööb välja maanteekiirustel, seal omaette plärisemine ja haisemine ei häirigi suurt, aga siin linnas rsk, selgelt põletajad löövad õhu rõvedat lebra ja lärmi täis. Rehvimüra neil kõigil samasse auku, see et sa oma kõrvaga ei taju mõne moori lörinat mingisiuguse teise sagedusega müra kõrval ei tähenda et seda seal siiski olemas ei ole. Kokkuvõttes linn igasugu erinevat müra täis mis kokkuvõttes väsitab ja kurnab.

Poolkohustuslik lugemine neile, kes siin keskkonna teemadel sõna soovivad võtta
https://www.accelerista.com/arvamus/noiajaht-sisepolemismoot
oritele/

Artiklis jäetakse otse välja ütlemata kurb tõsiasi, et kui keskkonnanõuete tõttu ei suuda auto ettenähtud tööd koos käruga ära teha, peab sõitma auto (ja juht) sama maad 2 korda. Sama jutt on käinud läbi ka siit teemast, et kui kogu pere särtsuautosse ei mahu, tuleb perel sõita korraga kahe autoga (ja selliseid peresid näeb üha rohkem). Paberil on heitmenormide valguses küll numbrid kenasti alla kriitiliseks (üsnagi meelevaldselt) nimetatud piiri, aga tegelikkuses kulub sama töö tegemiseks peaaegu 2x rohkem aega, läbisõitu ja seega ka heitmeid (mille hulgas on ka rehvid ja üldse kõik kuluvad sõlmed kuni sõiduvahendi tootmise vajaduseni välja). Kui uued tehnoloogiad ei suuda seda probleemi lahendada, liigitub kõik ülejäänu nagunii butafooria valdkonda.

Palju neid tänaval või maanteel vaadates on, kel auto peret täis või 2000kg käru sabas? 80% autodest sisaldavad vaid juhti, ülejäänud 20%st valdavalt on juht koos ühe kaaslasega. Käru vedajaid on alla 1%, 2000kg käru vedajaid hea kui üldse kuskil näed. Kui raske käru vedajad peaksid 2x käima, aga kõik ülejäänud saastavad kasvõi 10% vähem, oleks võit mäekõrgune.

Accelerista artikkel sisepõlemismootori nõiajahist on minu hinnangul väga pealiskaudne.

Näide: tuuakse välja justkui tõestatud faktina, et Eesti saaks olla keskkonnasõbralikum, kui me ei põletaks puitu selleks, et toota sooja.
See on selline kahe otsaga tõde. Jah, igasugune keskkonna kasutamine on loodusele halb, aga täielikult jäetakse mainimata alternatiivid.
Ma olen küll aktsionär mitmetes taastuvenergiaettevõtetes, aga ka oma kõige helgemates unenägudes ei näe ma seda, et meil oleks mõistlikel viisidel võimalik saada loodussõbralikumat energiat, kui puidu põletamine.

Aga nüüd autode juurde. Ta justkui hädaldab, et uued autod on läinud liiga puhtaks (ja seepärast keeruliseks ja kalliks). Ma olen samas õnnelik, et meil on õhureostus vähenenud. Ma ütlen täiesti kindlalt, et minu tervis kannataks astma tõttu, kui meil oleksid vanemad autod ja mina olen valmis poes saia eest kõrgemat hinda maksma, et see mulle puhta transpordiga kätte tuuakse.
https://www.forbes.com/sites/jeffmcmahon/2020/03/16/coronavi
rus-lockdown-may-have-saved-77000-lives-in-china-just-from-p
ollution-reduction/#2808c2b934fe
Osa sellest reostusest on autotransport.

Ja siis täiesti reaalse alternatiivi ehk elektrikaubikud tambib ta ühe lausega mutta, teemasse üldse süvenemata.
Jah, elektrikaubikute ostuhind on täna veel kallim, aga ülalpidamiskulud võivad osade ettevõtete jaoks olla juba samad ning mõnel juhul isegi odavamad.
Kuna elektrimasinate hinnad on nagunii languses läheb see trend ainult elektriautode kasuks.
Hetkel on see veel uus tehnoloogia ja akude tootmisvõimsus madal. Samas üle maailma suurendatakse akude tootmisvõimsusi pidevalt.

Kui räägitakse akude reostusest, siis jäetakse alati mainimata see, et ka kütuse tootmine reostab ja mitte vähe. Akude tootmine on seevastu muutumas vähem reostavamaks.

Kui räägitakse, et elektriautod sõidavad ikka fossiilse energia peal, siis tegelikult on see vaid osaliselt tõde.
Paljude maailma piirkondades sh. Eestis on öine tarbimine väiksem ja jaamad töötavad tühja. Ehk siis põlemine toimuks nagunii, aga öösel laadiv elektriauto ei nõua täiendavat põletamist.
Samuti on tänu elektriautodele hakanud levima ka elektritootmise salvestamine
akudesse. See võimaldab meil veelgi enam kasutada ära rohelist energiat mh. autode laadimiseks.

Seega artiklis vingutakse selle üle, et meil on parem elukeskkond, aga selle eest tuleb maksta, kuid jäetakse odavamad variandid täiesti kõrvale. Igav ja jama heietusi täis artikkel, kui aus olla!

Ning Kärss... Võrrelda Tesla Model S ja Yarise müra. Yarise omanikke ei suunatagi tükk maad suuremasse autosse. Yarise omanikud on vaja suunata Renault Zoe-sse, Peugeot e-208-sse või Opel e-Corsasse.
Alguses hädapärast kasvõi stepsliga laetavasse väikesesse hübriidi.

Mäletan aegu, kui kõik elektriautod sõitsid liiga vähe kilomeetreid.
Siis mäletan aegu, kui kõik elektriautod olid koledad.
Siis mäletan aegu, kui kõik elektriautod olid aeglased.
Olid ajad, mil kõik elektriautod olid külma salongiga.
Ning isegi sellised ajad, mil elektriautode akusid pidi iga paari aasta järel vahetama.
Ja nüüd on ajad, mil elektriautodesse ei mahu piisavalt inimesi ja piisavalt haagiseid üksteise taha ära.
Varsti on ajad, mil elektriautod ajavad kogu aeg jalakäijaid alla, sest on liiga vaiksed.
Ja kohe peale seda on ajad, mil elektriautode akud reostavad prügimägesid.

Tagaklaasisoojendile: artikkel ei ole uurimustöö, iga laiatarbelugemine on paratamatult pealiskaudne. Nagu ka Sinu enda kommentaar - kuigi ega see viidete lisamine kah asja paremaks ei teeks, sest erinevatel usulahkudel on piisavalt viiteid mõlemas äärmuses ja selle jaoks, keda huvitab tõde, pole kummagi äärmuse musta valgeks rääkimisest erilist kasu.

# elektrikaubikud tambib ta ühe lausega mutta, teemasse üldse süvenemata.

Kas Sa jätsid kah süvenemata, et sama inimene on testinud ja kirjutanud arvustused juba ammu mitmetele elektrikaubikutele ning aastaid selles äris tegevana suurepäraselt kursis nii sektori kui terviku vajadustega ja ühtlasi ka tootmises olevate alternatiividega? Kindlasti paremini süvenenud teemasse kui keegi meist siin.

Parema elukeskkonna ja puidupõletamise osas jääme eriarvamusele nii kaua, kuni aetakse ahju mitte lihtsalt puitu, vaid terveid ökosüsteeme. Probleem on viidud Sinu silma alt ära, järelikult kõik ongi hästi, sest linnud ja loomad ja seened ei saa omada aktsiaid mitmetes taastuvenergiaettevõtetes ja keegi ei saa takistada seda, kui "Sinu pärast" neilt kodu ära võetakse. Kui Sinult võetaks, siis Sind tõenäoliselt häiriks, aga võibolla ka eksin. See offtopik ei vääri siin pikemat jätkamist. Kui keegi soovib, võib teha vaba teema alla uue teema inimkesksest ökosüsteemide hävitamisest.

Miks tõin üldse välja Tesla: need kaks mudelit panevad tänaval alati pead pöörama oma suure rehvimüra tõttu. Erinevalt paljudest teistest sama klassi autodest (vähesed erandid kinnitavad reeglit!). Nende rehvide eripärast (võimsus, kiirus!) on siin juba varemgi räägitud. Aga mürareostusest rääkides ei saa kuidagi pidada "roheliseks" või üldse mingil moel eeskujuliku tarbijakäitumise ilminguks autot, mille tegelik müra varjutab enamuse ülejäänud liiklusest (kuigi mootor ise müra ei tekita). Ometi üritatakse siin teemas pidevalt väita, et diislit või bensiini sööv Yaris on pahapaha ning selle omamine väärib maksude abil karistamist, aga igasugune särtsukas on automaatselt hea.

Arnis, võta oma jutust välja endapoolsed väljamõeldud liialdused ja katsu mäletada aegadele lisaks ka konteksti. Ma usun, et Su viimase postituse ennustused täituvad täpselt sama hästi nagu Su kõik teisedki siin teemas antud ennustused, meie kah mäletame;)

TO xil: äkki peaks vaatama asja hoopis niipidi, et Sinu mainitud 80% tuleks esimese asjana suunata ühistransporti kasutama ja jätta tänavale esmalt need 20%? Kas see mäekõrgune võit poleks mitte suurusjärgu võrra suurem? Seda alla 1% seltskonda seevastu pole kunagi võimalik suunata ühistransporti. Ärme unusta, et isegi särtsutõukekaga läbitud kilomeeter saastab rohkem kui ühistransport, rääkimata igasugusest fossiilsest- või särtsuautost. Seda kõike ei taheta muidugi kuulda, kuna siis ei ahistata enam kedagi teist, vaid sunnitakse juba ennast mugavustsoonist välja tulema...

Säästutõuksiga läbitud km saastab vähem kui ühistranspordi km (võib-olla el.raudtee on mingitel tingimustel keskkonnasõbralikum) ja kui bussid pilgeni täis pole, on säästutõuks kordades keskkonnasõbralikum. Siin oli kunagi viit loole, kus väideti nagu oleks ühistransport keskkonnasõbralikum, aga see sisaldas faktivigu - eesmärk oli revolutsioonilise avastusega välja tulla ja eesmärk pühendas abinõu.
Tavaline tõuks saastab vähem, kui el.tõuks.

Ühistransport, eriti elektriline ühistransport, on kindlasti sõiduautodest keskkonnasõbralikum ning ses suunas ka liigutakse - EUs, põhiliselt rikkamates riikides, väheneb sõiduautode ostmine pisitasa.

"Valitsus otsustas: edaspidi peab uute hoonete juures olema ka elektriautode laadimise võimalus.

Valitsus kinnitas täna hoonete energiatõhususe eelnõu, mille ühe olulise muudatusena peab tulevikus uusi hooneid ehitades või olemasolevaid suures mahus rekonstrueerides paigaldama neile elektriautode laadimistaristu." 26.03.2020.

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/valitsus-otsustas-edas
pidi-peab-uute-hoonete-juures-olema-ka-elektriautode-laadimi
se-voimalus?id=89365029

Lõpuks. Kuigi, ma kartsin, et 2020. aastal ei lähe asi jutukski. Aga nüüd paneks küll viis-miinusega. Suht korrektselt ja rahaliselt säästliku plaaniga paika pandud: "kui teha, siis üks kord ja korralikult". Mitte "noooo teeme 10% parkimiskohtades ja vaatame mis saab". Haha. Selline tunne et hooneid ehitatakse ja kapitaalselt renoveeritakse paar korda dekaadis.

Kärsale: Accelerista on tõesti teinud mitmeid artikleid elektrikaubikute kohta. Minu arusaamise järgi on need artiklid pigem positiivsed ja ka Eesti firmad on näidete põhjal öelnud välja, et elektrikaubik on parem variant. Osadel artiklitel ei olnud küll autorit mainitud, aga eeldatavasti võiks olla sama isik autoriks. Seega natuke kummaline tundub ikka see elektrikaubikute mahakandmine.
Samas mul ei ole olnud aega kõiki selle isiku töid läbi lugeda. Proovin veel.
Aga tõsi, ega tänasel päeval Eestis üldiselt väga head varianti ei ole, mida võtta. Toodang ja valik on veel nõnda väikesed. Siiski ei ole põhjust, miks peaks hinnad kõrgeks jääma ja miks ei peaks valik suurenema.
Tõenäoliselt tulevad kriisist võitjana välja need, kes suudavad oma sektoris kasutada uuenduslikke ja säästlikumaid lahendusi. See nõuab muidugi ettevõttel piisavalt vaba raha.

Olen nõus, et puiduteema sobib teise teemasse, kuid minu eriarvamus on see, et praegune puidu energiaks kasutamine on olemasolevatest variantidest kõige keskkonnasõbralikum ning Eestis ega Euroopas ei toimugi õnneks mingit ökosüsteemide ahjuajamist.
Selle "silma alt äraviimisega" ei ole üldse nõus. Puidust soojusenergia (ja kõrvalsaadusena ka elektri) tootmine on siiski üks kõige enam nähtavaid soojusenergiatootmise viise. Minuarust on just "silma alt ära" see, kui me näiteks toodaksime Eestis soojust nii, nagu vanasti tootsime, ehk siis erinevatest fossiilsetest kütustest.
Ehk päris tõsiselt, millega me kütaksime ja toodaks energiat Tallinnas või mõnes muus Eesti linnas, kui me ei kasutaks puitu?

Ma ei mäleta, kas olen X-e liikluses näinud, aga S-ide puhul küll ei ole mul mingi rehvimüra kõrva torganud. See väike pinin, mida nad tekitavad on kuulda olnud, aga võimalik, et erinevate inimeste jaoks ongi erinevad häiringud olulised. Minu jaoks on nad puhtad ning siiski vaiksemad, kui muud autod.

Ma küll leian, et üldiselt on mõistlik kasutada vanad asjad lõpuni ära, ehk siis sõita vana bensuõgardiga niikaua, kuni tema ülalpidamine on enamvähem mõistlik. Kuid elektriautode pealetuleku tõttu hakkab mu maailmapilt üha enam tekitama tunnet, et nii minu rahakotile, kui ka keskkonnale oleks parem, kui isegi veel terve vana auto nö. ära visata ja osta asemele uus elektrikas.

TO Xil: nõus, loomulikult peaks ühistransport olema "täis", mitte sõita ringi tühjana. Tühi ühistransport, milles sõidab ainult juht (absurdini viies) ei saa kindlasti olla "rohelisem" elektritõuksist:) Sellepärast on ka kahju, et ükski valitsus pole panustanud eriti rattateedesse ning pestakse samas tuimalt miljoneid läbi spornsorfirmade tehtavate absurdimaiguliste ristmikuümberehitusprojektide.

Tagaklaasisoojendile: ma ei arva, et Sa peaksid kõiki accelerista artikleid läbi lugema, aga süüdistades kedagi pealiskaudsuses, ei tohiks seda ka ise olla.

Ei tahaks puidu offtopikut siin pikalt arendada, aga puidu tootmist (puupõllud) ei saa vaadata nagu tootmisliinil mobiiltelefonide komplekteerimist. Paned seemne mulda ja ilma seeneniidistikuta oma soovitud tulemust ei saa. Tulemuse küpsedes elab seal juba terve müriaad selgrootuid, putukaid jpt ja neist toituvaid linde, ongi tekkinud ökosüsteem. See, et ka uus ökosüsteem tekib iseenesest, ei ole õigustus teise ökosüsteemi hävitamiseks. Ka meie, inimesed (inimkond), oleme siin planeedil vaid ühe üürikese hetke, planeedi ajaskaalaga kõrvutades lausa ülilühikese ja ka meile ei meeldiks, kui mingi väline jõud hävitaks meie praeguse eksistentsi lihtsalt sel põhjusel, et mingil teisel planeedil on võimalik tekitada elu (kosmilises ajaskaalas) täpselt sama kiiresti ja lihtsalt. Alles viimased sadakond aastat majandatakse puidutootmist nii, et hävitatakse terve ökosüsteem. Kogu varasema aja kuni elu tekkest alates tehti seda ilma ökosüsteemi lõhkumata - võeti metsast nii palju kui vaja ja olemasolev puu kasvatas omale uue oksa või kasvas üksiku kännu kõrvalt uus puu. Ökosüsteem jäi alles. Mööda Euroopat iga-aastaselt nädalate viisi eelkõige piki metsaradu seigeldes tahaks öelda, et see siinne röövmetsamajandus on isegi paljudes postsotsialistlikes riikides juba läbitud etapp. See kõik ei välista puidu kasutamist, väärindamist ega isegi mitte põletamist.

Teslade näide on isiklik: mul õnnestus möödunud aastal teha peaaegu kuu aega tööd ühe kliendi juures jõukurite linnaosa piiril õuekontoris. Ma mitte ei loendanud Teslasid, vaid pöörasin pilgu tänava poole tahtmatult just nende rehvimöla pärast. Muu liikluse, mida polnud üldse palju, lärm minuni ei jõudnud (erandid). Aga seda pole vaja siin uuesti arutama hakata, miks võimsate, raskete ja suurt kiirust võimaldavate sportautode rehvid on lärmakad. See lihtsalt on nii ja sellist luksust ei peaks lihtsurelike maksuraha eest soosima mitte mingil viisil. Ka mitte bussiradadel, sest selle mürareostuse sees on sunnitud elama palju rohkem inimesi kui need, kellele see eluliselt vajalik on. Aga hetkel on otsustatud, et saastab ainult CO2, mitte müra, valgus ega ummikus soojenduse/konditsioneeri tööga sisustatud aeg.

# Ma küll leian, et üldiselt on mõistlik kasutada vanad asjad lõpuni ära, ehk siis sõita
# vana bensuõgardiga niikaua, kuni tema ülalpidamine on enamvähem mõistlik.

Ma jagan Su arvamust, aga Sa tood tahtmatult välja ka toreda vastuolu: kui ühe bensuõgardi puhul saabub see mõistlikkuse piir (eurot/km kohta) miljon+ km pärast, aga tänapäevastel pigem paarisaja tuhande km juures (eks on ka erandeid mõlemas suunas), siis "bensuõgard" on üsna väheoluline ühine nimetaja nende mõlema puhul. Oleks äge, kui mõlemad, nii auto tootja kui omanik(ud), pandaks vastutama selle eest, et juba olemasolev auto peaks läbima enne utiliseerimist vähemalt miljon km. Kui seda ei saavutata, tuleb "maksta trahvi". Kapitalism säiliks, kvaliteet läheks täiesti uuele (st tagasi 70ndate aastate:)) tasemele, kasutatud autode müügi/ostu põhjused muutuks ratsionaalsemaks ja keskkond võidaks tohutult. Ühtlasi tekiks ka särtsuautode tootjatel vajadus tõestada ostjatele, et ka need autod on tulnud et jääda ning nende kvaliteet kannatab kriitikat vaatamata paljude jaoks veel arusaamatule uuele tehnoloogiale. Jõudsin tagasi ikka sama accelerista artiklini, et suurim koormus keskkonnale on sisuliselt kiirmood, sh autonduses. Eelkõige sellega peakski võitlema (mh ka elektriautode abil).

" Alles viimased sadakond aastat majandatakse puidutootmist nii, et hävitatakse terve ökosüsteem. Kogu varasema aja kuni elu tekkest alates tehti seda ilma ökosüsteemi lõhkumata - võeti metsast nii palju kui vaja ja olemasolev puu kasvatas omale uue oksa või kasvas üksiku kännu kõrvalt uus puu."

Alepõllundus, kus mets maha põletati, on aastatuhandeid vana. Keskajal, kui oli sõda, katk või muu ebameeldiv nähtus, kasvas Eesti suuresti metsa. Kui rahvastik taastus, raiuti põlluks sobivad alad metsast puhtaks ja kännud juuriti välja, mitte ei murtud oksakesi.
Varaseimad hinnangud metsade pindala kohta on 1700. aastast: metsasus Liivimaal 59,2% ning Eestimaal 35,2%.
1796. aastaks kahanes metsasus Eestimaa kubermangus 28,5%-ni ja Liivimaa kubermangus 50,5%-ni.
Praegu on Eesti metsasus umbes 50%. Vahe möödunud aegadega on see, et nüüd istutatakse uus mets, varem oodati, kuni ise kasvab.
Puidu elektri ja kütte koostootmiseks kasutamine on mõistlik mõte, kahjuks, isegi kui kogu raiutavast metsast elektrit toota, on seda energiat vähem, kui põlevkivielektrijaamad tootsid.

#Aga hetkel on otsustatud, et saastab ainult CO2, mitte müra, valgus ega ummikus soojenduse/konditsioneeri tööga sisustatud aeg.#
Kusjuures kuu alguses juhtusin peale artiklile, mis juhib just tähelepanu sellele, et heitmetele lähemine on üldplaanis väga ühekülgne. Seal uuriti auto liikumisel õhku paiskuvate osakeste hulka ja leiti, et uutel autodel on heitgaaside osa õhu reostamisel väga väike - põhiprotsendi annavad osakesed, mis tekivad rehvide, tee ja pidurite kulumisel + liikumise tõttu uuesti õhku paisatud osakesed. Ja mida raskem masin, seda rohkem neid tekib. Ametlik pressiteade siin: https://www.emissionsanalytics.com/news/pollution-tyre-wear-
worse-exhaust-emissions

kärss ajab mingit möla jälle jah siin, hetkeseisuga metsa tegelikult rohkem kui sajandi eest, kui talupoegade vähetootlikud põllud igal pool üle ilma olid. Energiatootmine võiks sedasi kasulik olla, et kui on päikest ja tuult, siis need koostootmisjaamad seisavad, kui pole,siis automaatselt regulliks ahjud oma võimsust ja viskaks hakkepuitu juurde ahju. Taastuvenergiat peaks muidugi omajagu juurde tekkima. Talvisel ajal energiatarbimine suurem,siis koostootmisjaamad nagunii peaks koguaeg uhama kütmise jaoks. kataks 2:1 kenasti taastuvast tuleneva puudujäägi talvisel ajal. Ja kui railbalticu ehituseks peaks minema, siis alusmaterjali taheti kuskilt ranniku lähedalt kaevandada nagu kuskilt kuulsin, variant oleks sinna auku siis kohe pump-hõdro energiasalvestusmahuti ehitada, lätis või leedus pidi olema ja asi aitab tublisti taastuvenergia piigid siluda. Loomulikult ka liinid erinevate riikide vahel, ideaalis võiks ümber planeedi nn ühine võrk joosta ja siis vastavalt igaüks saaks müüa/osta sealt vastavalt vajadusele. Seal muidugi energiakaod pikkade vahemaade peal, ent kui tarbijaid stabiilselt igal pool küljes, siis kokkuvõttes jõuab siiski lähematest liinidest pigem energia tarbijani ja liinikaod väheneks.

siin link vesiniksõiduauto nirudest väljavaadetest
https://insideevs.com/news/406676/battery-electric-hydrogen-
fuel-cell-efficiency-comparison/amp/
pikalt inglise keeles ja piltidega , kordab seda mõtet, et vesinikuauto muutub taskukohaseks siis kui taastuvelekter juba puhtamuidu käes on, mis juba iseenesest on nonsens- kulutada puhtamuidu käes olevat elektrit millelegi, millega toota elektrit.....

Nordpooli elektrihinnad Põhja-Skandinaavias täna jälle ühekohalised...
https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic
nii muutub minu päikesepaneelide paigaldamise projekti tasuvus kaheldavaks..
Aga kiusatus on see ikka ära teha....

Kahju, et enam ei leia netist seda slaidi, mis näitas, et biokütused olid 50-100 korda ebaefektiivsemad kui päikeseelelter.
Hektarilt maapinnalt aastas saadava biokütusega oli võimalik sõiduautoga sõltuvalt biokütuse tehnoloogiast võimalik läbida 30-60 000 km. Kattes sama pinna päikesepaneelidega, saanuks elektriautoga läbida 3 miljonit km....

Vot see on üks halb stsenaarium, mis võib anda ainet vandenõuteoorijatele, seoses elektriautondusega.


"Tesla Reportedly Closing Superchargers In Spain Due To COVID-19.

According to the report, the Superchargers are being shut down "because they are in establishments that stop operating due to the pandemic."

https://insideevs.com/news/406079/tesla-superchargers-spain-
closure-covid19/?fbclid=IwAR12IERxMaZkbvfhzgd7TeIPLEO-14e1s6
MNSFZOA2tcORTf1q_kT-iqcSQ

Manitseda! Ära heida meelt! Päriselt. See pole päevanali. Et noh see hetkeline turumoonutus ei kesta igavesti.

Lambad söövad s*tta ka raskel ajal. Laadimisjaamad suletud hotellide parklates - ongi loogiline et suletakse. Meil siin Eestis ka olid mõned Elmokad punased kui tänavaid ehitati ja muud veel.

See ainult tõestab, et operatiivsõidukid ei saa kasutada vaid elektrit, muidu jäävad juhuslikult laadimata, kuna "kuskil hotelli parklas", on laadimine jokk.

kui elekter kaob, jääb elektriauto kohe seisma, kütusemahutites veel kütet on ja mõneks ajaks jätkub. saab ka käsipumbaga kätte. aga üldiselt võiks ära vaadata kõik mad maxi filmid, enne kui elektrile halleluujat laulda. sellised tulevikustsenaariumid on täitsa reaalsed. vati sees elavad inimesed muidugi arvavad, et nende senine heaolu on lõputult püsiv.

Kui vaadist lõpuks kütus otsas, millega siis sõidad?
Päikese või tuulikuga saad elektrit ka peale maailma lõppu.

Miskipärast on mõnedel arvamus, et päike ja tuul on olemas 24/7/365.

päikesele ja tuulele on lisaks hüdro, mille omanik saab siis raskelt pappi küsida....
Selleks ongi meil vaja kaablit otse Rootsi, et anda neile oma tuult kui meil on ja säästa nende hüdrot mida saab siis vajadusel tagasi..
Soome kaudu on pudelikael,..

Kui auto paagist kütus otsas, siis sa saad minna tipa-tapa kanistriga kütuse järgi ja tuua see oma masina juurde ning tankida. Mida sa teed aga elektrimasinaga? Lükkad teda tagant kuni leiad kuskil töötava kontakti, või tuulegeneraatori, päikeselektrijaama?

Ok, ehk on peetud silmas mingit suurt kaost ja bensiini kadumist kui sellist. Möönan, siis on asi jah halb (tegelikult siis pole ka erilist rallimist niikuinii, kuna oled lihtne sihtmärk igatmasti marodööridele).

Aga puhttehniliselt, on ka sel juhul biobensiini valmistamine võimalik (ja ka mitte tehasetingimustes).

Kui rakendub hullem stsenaarium, ei anna sulle läbi kaabli enam keegi mingit hüdro või muud energiat- iga riik on siis enda eest väljas ja euroliidu olematust näitab kasvõi praegune kriis.
aga sisepõlemismootori paneb kasvõi aia äärest lõigatud võsast tehtud puugaaasiga käima.

"Tuleks vaadata Mad Max sest sellised stsenaariumid on reaalsed".
Okei, Teretulemast Psühhiaatriakliinik :P #taunistumine

Kuldkalamälu ka. Just oli Eestis torm ja elektita nii suur osa. Tanklad kinni. Paari oli vist genekas soetatud, aga üldiselt ühtegi liitrit ei saadud müüdud need päevad kui elekter oli ära.

Te enamus korralikud võhikud elektri ja ekeltroonika osas, saaks ma selle el masina totaalse kriisi ajal näppu, siis suudaksin sinna akusse kasvõi ühe 250w paneeliga mille kuskilt leian vaikselt elektrit tilgutada, kuigi paneel ise 30v, ent aku seal 400v. Samal ajal saad selle aku pealt midaiganes elektrilist veel käiata, 3 faasiline sageduamuundur otse sinna 400v aku külge kas enne või peale silda vahet polegi, saab selle pm tööle ja saad tervet elamist ka selle aku pealt energiaga toita. Hea oleks muidugi kümmekond paneeli kokku krabada, siis vabadel valgetel hetkedel laeks ja saaks juba pääris viisaka energiavaru sinna akusse mõistliku ajaga.

kui on mingi kriis,või sõjaseisukord,siis polegi kuhugi ju sõita.kõik teed pannakse nagunii kinni.hea,kui kusagil elektrit antakse näpuotsaga.

siis olekski paras el-auto aku niiöelda paneelidega laadima panna, öisel ajal tarbid nende akude pealt kui päikest pole. Maakohas tegelikult võiks olla kasvõi mõni kW neid ongird paneele võrku ühendatud. Kui kriisi pole, siis niisama kas tasandab enda elektrikulu või müüb võrku. kui elekter täiesti maas üle riigi millegipärast, siis võiks olla võimalus el auto aku niiöelda paneelide taha laadima panna. Originaalis seda võimalust ei ole ilmselt enamik masinatel, mingitel vist isegi oli ka. Teistpidi siis elauto akust tarbimisvõimalus majapidamise jaoks oleks tarvis ka luua. kui pinge 300-400V, siis peaks idee poolest kolmefaasiline sagedusmuundur ehk isegi tuimalt akule selga istutades juba tööle hakkama.

Tänapäevast sp.mootorit on suht võimatu puugaasiga tööle saada (ilmasõjaaegsete veokitega oli teine lugu), aga puugaasigeneraatoriga talu õuel elektrit toota pole mingi kunst. Selliseid seadmed saab osta, kuigi vähese nõudluse tõttu pole nad laialt levinud ning seepärast tõenäoliselt kallid.

Muudetud 01.04.20 12:26

TO wb: vaata korraks suurt pilti - see, kui RMK manipuleerib statistikaga, ei ole enam ühe metsa (ühe ökosüsteemi) probleem, vaid turusolkimine, mis mõjutab palju rohkemaid ökosüsteeme, kui RMK üksi hävitada on jõudnud. See on omakorda otseselt seotud sellega, mil viisil on võimalik muud loodusvaenulikku inimtegevust loodusel endal kompenseerida. Ehk teisisõnu "hävitame aeglasemalt" (samal ajal kui enamus maailmast saastab rohkem kui meie siin tillukesel maalapil) vajaks hädasti asemele mehhanisme, mis loodusel endal laseks end kiiremini parandada, sest need kaevandused uute autode (ja kogu muu lühikeseks projekteeritud elueaga olmerämpsu) tootmiseks, mis on meie silma alt küll ära, seal ei tehta kompenseerimiseks just palju (seeneteadlaste uuringud mullas oleva niidistiku eripäradest üle maailma, mis on laiemalt võttes aluseks taimedele maa peal, st kõigele, mida meil üldse näha õnnestub). Samuti alepõllundusest rääkides on tungivalt soovitav süveneda esmalt teemasse (kus, millised puistutüübid, mis aastaajal, mis tehnikaga Eesti eri osades ja mullatüüpide puhul ja seda kõike tehti vaid 100-200t inimese toitmiseks - ma küll ei julge väita, et praegune raundapipõllumajandus rasketehnikaga on loodussõbralikum...). Keskkond on tervikmõiste. Seal ei saa vaadata eraldi ainult endale meeldivat osa. Pildid illustreerivad registris olevat metsa, praegu käin ülepäeviti kalal, iga kord võiks selliseid pilte teha "Aabsalust ja Aanjast Alutaguseni".

# uutel autodel on heitgaaside osa õhu reostamisel väga väike - põhiprotsendi
# annavad osakesed, mis tekivad rehvide, tee ja pidurite kulumisel + liikumise
# tõttu uuesti õhku paisatud osakesed

Hübriididel ja särtsukatel on siin selge eelis ainult fossiilkütuseid põletavate autode ees, kuna valdav enamus pidurdamisest toimub ju "ilma piduriklotsideta". Fossiilikate puhul saab aga manuaalkasti puhul väga edukalt mootoriga pidurdades ka terve linna läbi sõita - automaatkastid jäävadki fossiilikatel klotsitolmu tootma vaatamata juhi püüdlustele.

# Just oli Eestis torm ja elektita nii suur osa. Tanklad kinni. Paari oli vist genekas
# soetatud, aga üldiselt ühtegi liitrit ei saadud müüdud need päevad kui elekter oli ära.

Minul oli samal ajal päris mitme kuu varu kodus olemas. On ka praegu, sest traktorit ei käidagi tanklas tankimas. Kui on loodud võimalused, et ka särtsu saab hoida kodus varuks, kaob siit teemast jälle üks skeptikute argument ära. Kas just mitmeks kuuks vaja on (EL-is praegusi kevadtööde aegseid liikumispiiranguid nähes on äkki sellestki vähe), aga oleks suur asi, kui saaks varuda paariks nädalakski. Selle aja jooksul, kui just Päikest ei tule, siis tuul vast ikka puhub. Senikaua, kui seda lahendust ei eksisteeri, sõitke särtsukatega seal, kus on varustus tagatud ja ärge rääkige km maksudest jms kohas, kus hetkel (veel) alternatiivid puuduvad. Kõik lahendused on head nii kaua, kuni inimestel jagub mõistust kõiki mune mitte ühes korvis hoida ja sellest tulenevat kasu turvalisuskaalutlustel pole õiglane kah ainult fossiilikate kasutajate kanda jätta.

TO xil: puugaasiga saab üllatavalt palju asju ära teha. Praegu kodus igavlevad nupumehed muudkui meisterdavad ja jagavad neid tulemusi juutorus. Foorumis on tore teoretiseerida, kas ja kuidas on õigem elada, aga kui sul on kasvõi ainult üks hektar põldu, mingi traktor ja väga hea labidas, tuleb hakata tegema väga reaalseid valikuid, et kas tegeleda riikliku süsinikupoliitikaga või tagada perele sõltumatus järgmisest "lambakarja" ostupaanikast. Lähikuudel lastakse majandusest tohutul hulgal õhku välja - koos sellega peaks korrasuma ka inimeste väärtushinnangud ja riikide tasandil seatud prioriteedid. See uus majanduslik olukord ise peaks tegema juba keskkonnale head, kuna nüüd lennatakse vähem, sõidetakse suurema asemel väiksemaga ja ehk kolib peale eriolukorra lõppu ka rohkem ummikutekitajaid ühistransporti või sadulasse (kasvõi särtsu toel, nt Biltema särtsurataste hinnad on üsna meeldivad meie kohalikega võrreldes!).

Kärsa ühe eelmise ja ka viimase postitusega selles osas täiest nõus, et märkimisväärse säästu võiks saada, kui teha pikemaajalisi tooteid. Mitte ainult autosid, aga ka külmkappe, mobiiltelefone jne. Samuti saaks loodusressurside kasutust vähendada, kui inimesed püüaksid lihtsalt vähem tarbida (reisimine, suure autoga poes käimine jne.)
Selle poolest mulle tundub, võin muidugi eksida, aga vähemalt tundub, et elektriautod pakuvad paremat võimalust loodust säästa. Elektriauto tootmiseks kuluvate detailide tootmise energiatarve peaks olema väiksem, sest sisuliselt ongi autos vähem liikuvaid detaile, mida on vaja toota.
Jah, akude tootmine, eriti tänapäevaste või viie aasta taguste akude tootmine, on keskkonnale märkimisväärne koormus, mida ei maksa alahinnata. Kuid samas on tegemist sisuliselt ühekordse keskkonnakoormusega. Uued elektrikate akud peavad autos vastu ilmselt vähemalt 10 aastat, peale mida sobivad suurepäraselt paikseks energiasalvestiks või ümbertöötlemiseks. Ainus põhjus, mis tänapäeval veel elektriautode akusid suures mahus ümber ei töödelda, on see, et neid vanu kasutuskõlbmatuid akusid ei ole veel piisavalt tekkinud.
Samuti, kui tehnoloogia veel veidike areneb ja miskine 250KW laadimine muutub kõigil tootjatel tavapäraseks, siis ei näe ma põhjust, miks peaks iga elektriauto aku võimaldama vähemalt 400km läbimist. Ka laadimistaristu levimine tekitab olukorra, kus inimesel võibki olla varsti mõistlik osta midagi Renault Twizi või Twingo laadset linnas/maakonna piires liikumiseks ja siis mõni suurem masin pere teise autona pikemate sõitude jaoks. Ning ka sel teisel autol ei pea olema 75kwh akupakk.

Kahjuks ei saa ma hoolimata rohkest pildimaterjalist aru, mida RMK halvasti teeb. Viimane pilt on küll mingi fototöötlus, mida olen ka enne näinud, aga see ei tohiks ju üllatusena tulla, et RMK metsa raiub. Eelmine aasta raius umbestääpselt 4mln tm, millest valdav osa tuli lageraietest ja väiksem osa noore või keskealise metsa hooldusraietest. Hooldusraiete eesmärk teadupärast ei olegi saada palju puitu, vaid tagada kasvavale metsale parimad tingimused.
RMK raiub majandatavatest metsadest.
Üle Eesti on kokku range kaitse all 13% metsamaast, kus ei ole lubatud teha midagi (noh, kui puu kuskile rajale kukub, siis selle võib ÜLDJUHUL, aga mitte alati, ikka teekohalt katki saagida). Lisaks on veel 12% metsi, kus on majandustegevust võrreldes tavaliselt metsaseaduses lubatuga, oluliselt piiratud. Näiteks ei või teha lageraieid või ainult väikeseid lageraieid.
Võrreldes naabermaadega on Soomes küll rohkem kaitselasid, kuid suur osa nendest on Põhja-Soomes, kus puust nagunii midagi ei saa. Lõuna-Soomes on vaid paar protsenti kaitse all. Eestis on koos Läti ja Soomega kõige suurem hulk metsa kaitse all. Ning isegi Soomlased pole nii rikkad, et Lõuna-Soomes suuri kaitsealasid teha.
Ma pigem küsiksin, et kas riigi elanikud peaksid olema õnnelikud selle üle, kui majandatavates metsades riigivara mädaneb?
Meil tehti nö. ökosüsteeme hävitavaid raieid ca. 300-100a tagasi. Mitte ainult alepõllunduse kontekstis vaid ka puiduvarumise eesmärgil. Tänapäevane lageraielank on palju liigirikkam, kui 100 aasta tagune lank. Toona korjati iga oksaraas kah kütteks ja näiteks Norras on tehtud uurimusi mineviku ja oleviku raievõtete vahel. Nii meil kui Norras majandatakse metsa praegu sarnaselt ja majandati ka minevikus sarnaselt. Juba 100a tagasi täheldasid norrakad, et asulate läheduses hakkavad osad liigid (samblad, putukad ja muud luubiga nähtavad asjad) ära kaduma. Selle kadumise põhjuseks oli see, et toonane metsamajandus oli "ökosüsteeme ahju ajav". Tänapäeval on kasutusel säilikpuude langil hoidmine, noore ja keskealise metsa majandamise ajal teatud võtete rakendamine, et tagada liigiline mitmekesisus ja selle tulemusena, ei esine enam seda, et meil oleksid liigid ohustatud.

Ja ma küll RMKs ei tööta, aga kahju, millist tuld ja tõrva nad saavad. RMK istutab praktiliselt kõik oma langid ka täis. Miks mitte kõiki lanke? Ega me ei taha, et Eestis oleks ainult kuusk-kask-mänd, muid puuliike peab kah olema. Ning näiteks haavikud ja sanglepikud ja hall-lepikud kasvavad ise väga hästi tagasi. Ei ole mõtet maksumaksja raha selle peale kulutada.

Ma loomulikult tõden, et iga inimjälg metsas, rääkimata veel puude raiumisest, on loodusele koormus. Aga me kõik kasutame ju puitu nendes majades kus elame, mööblil, millel istume ja ka sooja saamiseks. Samuti ka pakendites ja paberi näol. Juba paar aastat tagasi oli 56% Eesti kaugküttest puidu peal. Minu kodulinna köetakse 100% puidu abil. Mis on see reaalne ja täna toimiv alternatiiv, mis koormaks loodust vähem?

Kuigi teemaväline, siis küsimus Kärsale, et mis viisil RMK statistikaga manipuleerib?

klaasisoojendi võiks näha asja natuke suuremas pildis kui "nuustaku" :-)
Sa võid aastaid järjest piinata ennast oma 5. seeria i-fööniga või juua sooja õlut ja käia poes 83a opelis, isutada puid täis iga vaba lapi, sh kalevi staadioni - see muudab suures piires mitte muffigi, sest:
mujal maailmas "mitte valget nahavärvi" inimesed paljunevad nagu küülikud ja seoses sellega tarbivad varsti ära kogu ressursi.
https://www.worldometers.info/world-population/
Maakera tundub olema isereguleeruv süsteem - varsti raputatakse meid siit niikuinii maha, sinu valik, kas selle hetkeni elad nagu valge mees või nagu need teised :-)

Tagaklaasisoojendile: see on vale koht selle offtopiku jaoks ja ka täiesti mõttetu vaidluse koht, kui Sa ei lugenud isegi mu eelmise postituse esimest lauset lõpuni, vaid sellest ainult esimese poole. RMK on sisuliselt minu konkurent, kes avaldab oma meetoditega mulle survet, et ma oma metsi sama halvasti/odavalt majandaksin, kui peaksin tahtma nende dumpinghindadega võistelda. Huvitav, et inimesed vaatavad kõiki looduse pakutavat nö raieküpsusest lähtudes (puudele lisaks broilerid, sead, lihaveised jne). Äkki vaataks inimesi kah nii, et kui on 16a täis, siis selleks ajaks peaks olema juba paar last ilmale toonud, nüüd on täisealine ja "raieküps", lõikame kõri läbi, teeme teistele ruumi, mis ta asjata saastab siin jalus ja tarbib ressursse? Sellest on isegi film tehtud (Children of the Corn, 1984). Siis läheksid täisealistena ühiskonnale midagi pakkuda suutvad "einsteinid ja hawkingid" samuti "seebiks" nagu lähevad praegu need puud, mis suurema haiguskindluse tõttu teistest kauem elaks ja eelistatult paljuneks (lageraiete tegemise ettekääne;). Lähtudes metsa definitsioonist (Mets on ökosüsteem... jne), siis minu arvates eksib RMK siit kõige vastu peale metsa tagasiistutamise (millega luuakse looduslike koosluste asemel hoopis liigivaeseid puupõldusid): http://www.metsaselts.ee/metsa-majandamise-hea-tava
Aga CO2-lobi abil majandusse õhku pumbates päästame maailma, kakud ja kimalased pole olulised, küll nad omale varsti uue planeedi leiavad, kus edasi elada.

# sisuliselt ongi autos vähem liikuvaid detaile, mida on vaja toota.

Kui ühe auto sisepõlemismootor maksab vähem kui teise auto roolilatt ja on samas ühe käe otsas tassitav, siis ma ei näe mingit kardinaalset erinevust "kuluvate osade" juures. Kui saabuvad turule ilma blingbling lisadeta nn särtsu-daciad, siis ehk küll, aga juba praegu on see vahe suhteliselt väike. Vahe tuleb sisse pigem hilisema ekspluatatsiooni käigus (hooldused pluss väga palju potentsiaalseid rikkekohti 20+ aasta pärast, mida särtsukatel ei olegi). Sellepärast ongi minu jaoks praegu suur küsimus pigem selles, kas praegused särtsukad on tehtud ikka nii, et neid soovitakse pidada nii pikalt, näiteks osta vajadusel ka uus aku 20a (30a?) vanale autole nii, nagu ostetakse praegu paarikümne euro eest vähesõitnud mootor 20-30a vanale fossiilikale?

"mujal maailmas "mitte valget nahavärvi" inimesed paljunevad nagu küülikud ja seoses sellega tarbivad varsti ära kogu ressursi."

Aafrika tumedanahaline "küülik" paiskab õhku umbes 9x vähem fossiilset süsihappegaasi, kui USA valge inimene. Ses mõttes on posittivne, et paljunevad nemad, mitte valged. Tulevikku on raske ette ennustada, seetõttu prognoosid on erinevad, aga praegu on loomulik iive positiivne veel vaid Aafrikas ja vaesemates Aasia riikides ning ka seal laste arv naise kohta väheneb. Kuskil 2100.a. paiku hakkab inimeste arv Maal tervikuna vähenema - algab inimkonna väljasuremise protsess.

Kärss: Mets kasvab aastakümneid aga maha võetakse mõne päevaga, seetõttu see teine torkab silma, esimene mitte. Näiteks Pääsküla rabaraja ümbruses, kus praegu on täiskavanud mets, oli peale sõda lage maa. Kui rongiga lapsena Türi poole sõitsin, oli mõnikord Männikul eemal sõitvaid tanke näha, seal oli vene sõjavõe tankodroom. Praegu ei näeks seal enam midagi - kõik raudteeni metsa kasvanud.

Muudetud 03.04.20 10:12

Järjekordne startup lubab maad-ja-ilmad kokku.

https://www.atlismotorvehicles.com/charging

Huvitav muidugi, kust kohast võetakse sedavõrd võimsad laadijad? Akupanga pealt teha muidugi kannataks, aga mis see jälle maksab. Ilmselt liiga palju, et üha vaesustuv kunde seda ilu kinni taguda sooviks.
Üldistades võiks lisada, et võimekus ilmaruumi külastamiseks on olemas juba aastakümneid, aga igas linnas kosmodroomi ei saa vast kunagi olema.

maaks: Jah, mujal maailmas on asjad hullemad. Aga kui me suudame ise olla säästlikud ja loodussõbralikud, siis on meil vähemalt moraalne võimalus seda ka teistelt eeldada. Kuid mis veelgi olulisem, me saame säästlikke lahendusi laia maailma levitada, et ka teised muutuksid loodussõbralikumaks.
Kärss: Lugesin küll lause lõpuni, aga ei osanud konteksti mõista. Järgmisest postitusest sain aru. Ma ise leian, et tänu RMK-le on puiduturg Eestis paremal järjel. Olen küll ka ise mitmetes saeveskites ja ka tehnikat lankidele hankides tundnud RMK konkurentsi, aga samas on minu arvates eraomanikud saanud tänu RMK-le oma puidu eest kah rohkem hinda küsida. Vahet pole, kas räägime Estonian Cellist, Otepääst või Imaverest. Aga samas olen teie väitele sarnaseid muresid ka enne kuulnud ja seega ei saa ma öelda, et eksite. Ise olen ma aga RMK tegevusega üpriski rahul. Pealegi on RMK ka Eesti suurim looduskaitseorganisatsioon. Ei kao need kimalased nüüd RMK tõttu küll kuskile.
Mis puudutab särtsu Daciat, siis see on 2021 tulemas. Renault K-ZE baasil, aga Euroopa jaoks kohandatud. Samuti on müüki tulemas Renault Twingo EV. Kõiki neid teisi te nagunii teate.
Ega üldiselt praegustele fossiilikatele ikka paarikümne euroga uut mootorit ei ostete. Kindlasti tuttava-tuttava kaudu keegi kunagi on saanud, aga valdav enamus ostab ikkagi palju kallemaid varuosi.
Mis puudutab elektriautode kestvust, siis vähemalt Tesla on väidetavalt ehitatud, pidama vastu miljon miili. Seda, kui hea on nende Model Y, näeb praegu youtuubist, kus seda ekspertide poolt lahti võetakse ja kõiki juppe analüüsitakse. Kuu lõpuks on ehk täpsem ülevaade olemas.

# Ega üldiselt praegustele fossiilikatele ikka paarikümne euroga uut mootorit ei ostete

Olen aidanud ise tuttavatele otsida, olen ostnud ise (st ostnudki mootoririkkega auto, et peale mootori vahetust edasi sõita) ega ole ka kuulnud, et keegi rohkem maksaks. Kindlasti mitte romulast, aga autoklubidest. Kui käib jutt 20-30a vanast autost, tähendab see seda, et neid vedeleb piisavalt rooste jm probleemide tõttu kellelgi jalus. Sellepärast leiab neid 1990-2000a autosid poolmuidu, müüakse metallihinnaga ja emex võtab riismed vastu ka ilma mootorita. Audi näitel V8 ega turbokaid nii odavalt ei saa, küll aga neid lihtsamaid "karvamütsimeesteversioone". Ma ei näe kusagil mingit põhjust arvata, et varsti maksab vähekasutatud akuga Leaf paar sotti - võtad aku endale, viid vraki emexisse ja sõidad järgmised paarkümmend aastat. Mulle väga meeldiks, kui eksiksin selles.

Tesla näide, mille tõid, on siit juba korduvalt läbi käinud. Aga see puudutabki vist ainult Teslat, mitte üldistavalt elektriautosid ega üldse rahvaautosid (mis varasemalt olid just nimelt sellises suurusjärgus ressursiga). Arnis lubas oma Leafiga kah pikemalt sõita ja see on juba mööndustega võttes ikkagi (kallivõitu) rahvaauto. Loodetavasti jagab ta siin ka meiega ausalt selle suure läbisõiduga kaasnevaid rõõme ja muresid. Ma loeksin eksperimendi edukalt läbituks ka siis, kui miljoni km peale kaks akut lõpuni sõidetaks, kuid auto tervikuna selle ajaga romuks ei muutu ja tasuks kaaluda ka kolmanda aku ostmist, et autot edasi pidada.

Kui elektrikad 30 aastat turul olnud ja laialt levinud ning kõik lammutused neid täis, siis saab kindlasti märkimisväärselt odavamalt akusid. Näiteks laksuga mitmest akupakist ühe kokku ladumine(nõuab muidugi nikerdamist nagu mootori vahetuski). Hetkel neid lihtsalt ei ole ringluseski põhimõtteliselt. Kui vaadata veel akude hinnalanguse kõverat, siis see hind muutub iga aastaga uue aku puhulgi stabiilselt odavamaks. Selle põhjal siin võita, et see asi ei muutu kunagi soodsaks on ainult kärssade oma kärsast mitte kaugemale nägemine:D. Ja uue generatsiooni(teslal välja tulevad) akude puhul tundub asi sinna auku minevat jah, et miljon miili, st enamus akusid kestab nagunii kauem kui masina kered endid. Lihtsalt pole mõtet siin võrdlema kukkdua tehnoloogia puhul, mis vaevalt 10 aastat turul olnud, mis arvad ,et esimesed bensiinimootorid mis ilma loodi, siis said 10 aastat hiljem lammerist poolmuidu juppidest aga masinaid kokku laduda? Katsu ikka vähe loogilisem olla eksole:D.

Kui elektriauto vajab aku vigastuse tõttu uut akut, on tõenäoliselt ka auto kutupiilu.
Aga nö. Kulumise tõttu akuvahetus ei tähenda; et vana aku oleks kaputt (nagu vana sp. Mootor). Vana aku vahetatakse välja, kuna ta mahutavus on langenud alla soovitud taseme ja seejärel ümbrrkäideldakse (ka praegu saab vanametallis aku eest raha) või võetakse kasutusele paikse energiasalvestina.

küsimus võibolla ka selles,kui pikalt on planeeritud akude kättesaadavus vanematele autodele.kas 10-15 aastat vanale mudelile akut toodetakse tulevikus

Hetketeadmiste kohaselt elektriautod, mis on 15-20a vanad lähevad ikkagi pressi alla, sest isegi USB pesa, millega telefoni laadida saaks, "enam ei sobi". Rääkimata sõiduabilistest, mis "kõigest suudavad piiksutada kui rajalt välja kaldud". Tehnoloogia areneb kiiremini kui 90-ndates. 2019a Tesla 3 on täitsa peldik aastal 2039, mis siis, et aku kannatab veel 550km asemel sõita 350km sõita (ametlikult täiesti läbi).

Muudetud 04.04.20 22:49

Kuule arnis, kus otsast see areng kiirem on ?
Kui vaadata autode disaini ja sõiduomadusi, siis ei ole enam eriti kuhugi minna ja sõiduomadused arenevad üliaeglaselt.
90ndatel said aru, kui Passatsi roolist BMW E34 rooli istusid, kuid tänapäeval ei ole enam suurt vahet, kas sõidad uue Passatiga või uue 5nda seeria BMW-ga.
Ma toonitan siinkohal, ma ei väida,et pole vahet, aga vahe pole enam nii suur, kui vanasti.
Vanasti oli see BMW hoopis teine maailm võrreldes Passatiga, kuid nüüd on Passat ja paljud teised taoliseda autod niipalju järgi arenenud ja sõiduomadustes pole enam eriti kuhugi areneda ja seetõttu ongi BMW piisavalt sarnane.

Olen märganud, et pigem on hakanud autode varustus suurenema ja üritatakse sellega autosid niiöelda paremaks muutma.
Turvalisuses tehti ka põhiareng 2005-2015 ära, nüüd areneb see ka pikkamööda, areneb, aga pikkamööda.
Seda kõike põhjusel, kuna lihtne osa on läbi käidud, nüüd edasi on raske osa, kus on juba raskem areneda.


15-20a vanad elektriautod kohe kindlasti pressi alla ei lähe, see on ainult sinu enda soovunelm arnis.

Oot, mismõttes usb ei sobi telefoni laadimiseks ? USB C juhtmed on täiesti saadaval, mille saad panna tavalisse USB pesasse ja laadida, ok iga seade ei pruugi laadida.
Teine variant on osta lihtsalt eraldi autolaadija, mida olen ka teinud, tööseadme jaoks.


Akude tõelist eluiga näeme 10-20a pärast, hetkel on lihtsalt kellegi ennustused või lubadused, et need akud 30 aastat kestavad, mille suhtes mina väga skeptiline olen.
Kahtlen sügavalt, et tutikana 550km sõitev aku 20a pärast enam 350 km sõidab.
Kuid aeg näitab, enne kindlat vastust ei saa.


Minu jaoks ei tee hunnik multimeedia elektroonikat autot paremaks, kuna sõiduomadusi see paremaks ei muuda.
Ok, head helisüsteemi hindan küll, üldiselt rohket varustust väldin.

Muudetud 05.04.20 18:03

sain uue elektriarve, hind muudkui langeb. 8,32 senti kWh eest oli vist...

"15-20a vanad elektriautod kohe kindlasti pressi alla ei lähe, see on ainult sinu enda soovunelm arnis."

Mida säänse autoga siis teha, millel kere läbi roostetanud? Isegi praegu uusi toorikkeresid ei müüda ja kere lappimine kas tükkide peale keevitamise või klaasriide ja liimi abil enam ära ei tasu. Ja tsingitud plekist enam autosid ei tehta.
Kui roostevabast terasest Cybertruck peaks tootmisse minema, see võib tõesti pikalt vastu pidada.

Muudetud 09.04.20 11:15

Praegu on 15-20 aasta vanused autod veel täiesti olemas, miks ei peaks siis elektriautod enam olema?
Tõsi, akupaki soetamise mõttekus sellistele autodele muutub mõttetuks, aga küllap hakatakse siis otsima kasutatud akupakke, millega veel sõita saab.

Üle pika aja võttis mõistus sabast kinni.
Tavaliselt nii ongi, et väikese kasutusega autod (10 000km aastas)
pigem roostetavad ja mootor tiptop. Elektriautode maailmas
need vähesõitnud on hea akuga, kuid roostes kerega.
Need kes palju sõidavad ja hoolitsesid kerest rohkem, tahavad aga hiljem
oma 450 000km sõitnud 55% akumahuga paki välja vahetada 77%-se akupaki vastu, mis on 150 000km sõitnud. Ja 55%-se akupaki võib roostese rondile külge pookida ja 3000€-ga maha müüa. Kui sõidab 100km saab tiptop püssi tudengitele ja muidugi ka parkla makaakidele :D

Jah mõlemad on 20a vanad. Aga see 1000€ne investeering annab veel 150 000km vabalt juurde sellele hea kerega autole. Nõndaks venitab lausa 25 eluaastat ära. Ja ei suitse, käima läheb iga ilmaga. Sellele keegi ei mõtle kui arvutatakse, kumb on loodussõbralikum.

See, kui palju need akud tegelikult sõidavad ja millal väljavahetamist tahavad ning milline on nende eluiga aastates, seda kõike näeme alles praktika käigus.

See hakkab mõjutama ka seda, mis seisus akupakk on peal 15-20a vanal autol.
Teine teema on akupakkide sobivus, erineva aastaarvuga autode vahel.
Pluss see teema, kas keegi hakkab tootma b osa akupakke ja taastatud akupakke.
Mingi akupaki taastamise teema siit on läbi käinud ka, iseasi, kaua see taastatud akupakk sõidab.

Muudetud 10.04.20 11:32

Nõuka aja raskeimatel aegadel taastati pliiakusid ning Li-Ion aku taastamine sobib samasse auku - võib-olla vaeseimates riikides piiratud seltskonna poolt hakatakse sellega tegelema, et ülesputitatud auto maha müüa. Vigaste moodulite asendamine garantii ajal on iseasi.

https://www.youtube.com/watch?v=afwO_MZjRjA

kuidas eesti või üldse enamuses lääneriikide talves vähesõitnud auto rohkem roostetab, kui pidevalt soolasel teel ralliv?
soovunelmaid on palju, siis tasub Paldiski mnt käia ja arstiga rääkida.

Osades lääneriikides teid ei soolatata ja sealt toodud kasutatud autod pole eriti roostes. Eestis pole suurt vahet, sõidad sa korra nädalas või iga päev - kui auto soolalägaga koos on, siis roostetab ta nii sõites kui seistes ühtmoodi. Mul omal on 16 a. vana auto, läbisõit alla 100 000 km, aga karbid ja tiivad totaalselt läbi roostetnud, püsib koos tänu sellele, et raami peal, mitte kandevkerega. Pole ühtki el.autot, mis sobiks ja fosiilikat osta ei taha, seepärast kasutan siiani. Kui seoses majanduskriisiga eTroni hinnad veel allapoole tulevad, siis häda sunnil võib-olla ostan, kuigi sametsisu ja "mugavus"vidinad on mulle pigem kahjuks kui kasuks.

See on nüüd küll väga vale väide, nagu läbisõit või päevade arv, millal sõidetakse, ei mõjutaks auto roostetamist.
Mõjutab ja kuidas veel.
Kui sa sõidad rohkem km-d, siis lendab seda soola ka rohkem vastu autot, pluss liiva, see kõik sööb ja kriibib autot, mis teeb ta roostele vastuvõtlikumaks.

Kui sa sõidad autoga korra nädalas, saab ta soola vaid ühel päeval, kui iga päev, siis saab auto soola iga päev.
Üks soolakogus ei söö autot lõpmatult, sellel on oma piir, aga kui iga päev tuleb uus sool peale, siis on söömise vahe ilmselgelt suur.
Eriti hästi tuleb see välja veel, kui auto on garaazis ja selle põhja ei pesta ka.

Mina enda autot katsun pesta põhja alt ja rattakoopaid, enne garaazi ajamist ja talvel iga väikse sõidu pärast välja ei aja.
Üritan soola eest kaitsta, nagunii ma muidugi enda autot igapäevaselt ei kasuta.

Elektriauto mõttekusele, vähemalt rahalises plaanis, võib lähiajal oodata mõningast tagasilööki:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/poorane-vabalangus-usa
-naftaturul-hind-kukkus-miinus-37-dollarini-barrelist?id=896
14897
Selle mõju, kui üldse, on eelkõige globaalne, nii et ei tasu oodata naiivselt seda, et keegi fossiilkütuse tankimise eest peale hakkaks maksma, kuigi tänase päevaga on juba mitmeid selliseid artikleid ajakirjanduses lendu lastud:)

Mõtlesin algul, et milleks see soolatamise offtopik siin, aga ega ei olegi väga offtopik.

Esimene näide läbisõidu kohta: mu rootslasest hobiauto, millel vanust üle 40 aasta, on minu käes sõitnud viimase 18 aasta jooksul kuni 30tkm aastas - aga ainult suviti (peale soolavabast piirkonnast Eestisse toomist, tegelikult sõidan siin maal natuke ka talvel just seal, kus kindlasti ei soolatata). Quattro sõidab mul ainult talviti, maksimaalselt tuhat-paar aastas, mõnikord mitte sedagi. Ja siis roomab kusagilt kivi alt välja keegi, kes hakkab õpetama teisi, et autot ostes tuleb rooste hindamisel võtta arvesse hoopis läbisõitu:))

Jätkan sama näitega: selle sama rootslase puhul vahetas tootja ühel aastal metalli tarnijat ja seetõttu kõik uuemad (kuni mudeliseeria lõpuni) roostetavad ja vanemad mudelid (ka 10a vanemad) ei roosteta. Või kui nüüd täpne olla, siis roostetavad ikka, aga roostetab värvivigastuse koha pealt pindmiselt ja 10a hiljem on see rooste ikka pindmine, samal ajal kui hilisema toodangu puhul roostetab iga kriimu-kraapsu peale auk paari aastaga sisse (mitmeid kümneid näiteid sõpradelt margiklubidest mitmes riigis, kes samuti sama autoga aastakümneid sõitnud). Meenutan, et tegu on just põhjamaistesse oludesse projekteeritud autoga. Vahepeal on aeg edasi läinud ja viimased paarkümmend aastat pole ühtegi autot enam otseselt põhjamaade kliimasse projekteeritud, kuid pakutakse erinevat lisavarustust soojade piirkondade ja kiirteede jaoks projekteeritud autodele põhjamaade turgudele suunatavatele isenditele. Neil pole ka roostekindlus enam üks sellistest omadustest, millesse tootjal investeerida tasuks, sest "roostetavasse kliimasse" läheb vaid mõni üksik tühine protsent toodangust.

Elektriautode puhul on metalli enda korrosioonikindlus ning värvimiseelne töötlus minu jaoks suure küsimärgiga just sellepärast, et kogu see teema on täis fanaatikute tõestamist, et särtsukas on osta küll kallis, aga tasub ära pikalt sõites. See äratasumine peaks olema siis otseses seoses ka sellega, kuidas auto kere siin meie kliimas ajahambale vastu peab. Isegi, kui see pole tehases projekteeritud kestma, kas mingi mõistliku investeeringuga õnnestub seda kere eluiga pikendada, et saaks ka tulevikus rääkida 40+ aastat sõitvatest autodest? Ootan huviga Arnise lubatud eksperimendi lõppu, kui tal Leafiga pool miljonit km täis saab - see auto peaks ju saama vett ja vilet ja soola kaugelt rohkem kui enamus teisi samasuguseid.

Siis tuleb tutvuda 2010+a autode valikuga ja nende roostekindlusega.
Näiteks mittemetallist tehtud i3.
Või... Tesla S, millel ka pole raua lõhna.

Muudetud 21.04.20 22:43

Võta tooli jalg juhtme pealt ära - kuidas saab praegu tutvuda 2010a+ autode roostekindlusega selles osas, mis hakkab juhtuma paarkümmend aastat peale tootmist? Minu näites oli ka see metalli tarnija vahetusest tekkinud probleem ju tagantjärele tarkus - esimesed kümme aastat arvasid kõik, et uuem ongi parem (selliseid näiteid oskaks tuua veel mitmeid). Mind jätab raua lõhn või selle puudumine ükskõikseks, aga keskkonnaaspektist lähtudes tundub kuidagi imelik, et (levinud) mittekvaliteetse raua asemel soovitatakse kvaliteetse(ma) raua asemel hoopis mitterauast autosid. Pilk lähiajalukku ja näeme, et ka mitterauast (tegelikkuses ikkagi paratamatult rauaga mingis osas kombineerituna) autode puhul on toodetud nii kestvaid kui mittekestvaid lahendusi. Aga mis annab põhjust oletada või üldse eeldada, et tänane mitterauast (särtsu)auto on projekteeritud kestma? Tesla väravasse palli mängimine oleks silmakirjalik - terve maailm on täis enamjaolt sellist nõudlust transpordi järele, mida Tesla ei täida ega hakka kunagi täitma.

kehva pleki kasutamisest on väga hea näide mercedesest,kel läks asi nihu u. 95 aastal.

Brighsun New Energy uued Li-S akud (liitium-väävel tehnoloogia). Pidavat lubama ühe laadimisega pea 2000 kilomeetri läbimist, elueaga üle 2 000 000 kilomeetri ja lühikese laadimisajaga.

"The dream that lithium batteries could one day power Electric Vehicles (EVs) to travel more than 2,000 km on a single charge is set to become reality, thanks to scientist team of Brighsun New Energy (based in Australia).

Brighsun technology is now entering industrial trials promising lithium batteries with a lifetime of over 2 million km, cell phones charged in 10 minutes lasting for over a week. A revolution is underway.

Through nearly 8 years of research, the scientists at Brighsun New Energy have successfully developed new lithium-sulphur (Li-S) batteries with an energy density 5-8 times higher than conventional secondary batteries. According to test results from an internationally accredited testing agency (SGS), Brighsun’s new technology allows a Li-S battery to keep 91% of its initial capacity after 1,700 cycles under a rate of 2C (being fully charged/discharged in 30 mins). That means the capacity decay per cycle is as low as 0.01%.

Even at a more aggressive rate of 5C (being fully charged/discharged in 12.5 mins), Brighsun’s Li-S battery retains 74% of its initial capacity after 1,000 cycles (capacity decay per cycle of 0.026%). The cathode energy density for the 1th cycle after activation at charge rate of 1C is 2103.8Wh/kg."

https://www.newmobility.global/e-mobility/brighsuns-revoluti
onary-long-range-ev-batteries-enter-industrial-trials/

Firma kodulehe värskemad uudised jäävad viie aasta taha. Tundub, et nad on spetsialiseerunud rohkem hiina majandusliku mõju kasvatamisele maailmas, kui uuenduslikkusele ja tehnoloogia arendamisele.

"Suur uudis" on 99% tõenäosusega hilinenud aprillinali. Oleks see nüüd ja päriselt, siis ei kuuleks me sellisest läbimurdest mitte kunagi.

sakslased ei taha sõita odava naftaga...

https://insideevs.com/news/414724/germany-march-2020-plugin-
cars-sales/amp/

Nafta börsihind on viimastel nädalatel olnud veits üle 0,1 EUR/liiter. Kui naftat ka pikaajaliselt täiesti tasuta jagama hakataks, langeks hinnad tanklates veel vaid 10%..15%.

https://maailm.postimees.ee/6961224/leedu-hakkab-huvitama-sa
astavate-autode-vahetamist-jalgrataste-vastu?_ga=2.81474647.
1751994378.1587446004-119248635.1587446002