Vahepeal kirjutati Acceleristas värskemast eUpist, mis on minu silmis algusest peale kõige atraktiivsem särtsukas omas suurusklassis, üks atraktiivsemaid tänaste särtsukate hulgas üldse (ei saa midagi parata, et Tesla Cybertrucki siiski atraktiivsemaks pean) ja ühtlasi ka ainus VW, mille ostmist uuena võiks üldse kaaluda. Minu jaoks on 300km lennukaugus just see, millest ühe päeva jooksul piisab, sest see pole nagunii auto, millega tahaks sõita Vahemere äärde:)

Kuna auto hind on ainult ca 20K ja ostutoetusega saab veel 5(4)K alla, siis sisuliselt ongi nüüd turul olemas midagi täiesti toimiva särtsu-Dacia sarnast, mis on vaatamata hinnale natuke rohkemat, kui see Dacia, mille praegu 15K eest saab osta. Samas veider, et see auto tuli just VAGi liinilt. Ei pidanudki aastaid ootama ja kui nüüd selles klassis ka konkurents tekib ja mõningad olulised lisad sinna juurde tulevad (kasvõi kärukonks lühikeste otsade tarvis, kuna autosse ei mahu just palju, nt jalgrattad või tomatitaimed suvilasse minnes), siis on juba rahaliseltki mõtet võtta bensuka/diisli kõrvale selline särtsukas.

https://www.accelerista.com/proovisoidud/volkswagen-e-up-ele
ktriauto-kui-minevik-kohtub-tulevikuga/

e-UP, koos samasuguse Seati ja VWga on mõnes paigas juba väga hea lahendus, nagu Kärss mainis. Tulenevalt elektrimootori ja akude loogikast, on nendega eriti hea sõita linnas. Üks teine Eesti autoajakirjanik oli vähemalt mingil perioodil saanud sinna läbisõidunäidikule 405km (ilmselgelt mitte külmal talvel ja maanteel).
Artiklis oli juttu aeglasest kiirlaadimisest. Võib arvata (faktipõhine teadmine küll selles osas puudub), et kiirlaadimine töötab sellel autol vähe aega ja mitte nii kiiresti, kui võiks, sest akude juhtmoodulid vms. asjad ja akude jahutus ja soojendussüsteemid ei tööta nii hästi, kui näiteks Porchel või Teslal. Küllap see asi paraneb mudeliuuenduse või VW ID3 puhul.
Ka näiteks Tesla kiirlaadija ei tööta ühesuguse kiirusega iga temperatuuri ja laetuse taseme juures.

Kuid ma ise olen Prantsuse autode fänn ja uut VWd ei julgeks tõesti poest osta (töö asjus olen pidanud uusi VWsid taluma). Seega mind rõõmustab teadmine, et hoolimata majanduskriisist kinnitas Renault äsja, et nad tulevad kindlasti aasta lõpuks turule ka Twingo ja Dacia Spring nimeliste elektriautodega.
Kusjuures mingite väidete kohaselt on Renault hetkel ainus autotootja peale Tesla (ja hiinlaste), kes suudab oma elektriautot (ZOE) kasumlikult toota.
Saab olema päris huvitav, et kui madalaks suudab Dacia elektriauto hinna ajada.

Akude kättesaadavus ja hind on määrav. Zoesid müüakse ilma akuta ja sel juhul on ta tootmine tõenäoliselt kasumlik, aga aku laenamise bisnes tõenäoliselt kahjumlik. Ehk siis kahjum on raamatupidamises teisele reale kirja pandud.
VW AG on akutehaste rajamisse päris palju raha paigutanud. Renault Grupil sellist vaba raha pole ning see võib tulevikus määravaks saada. Kui Dacia happeakudel mudeli välja laseks, nagu praegu müügil olevad odavad mopeedautod on, saaks ta kindlasti turu odavaimat hinda pakkuda, muidu peaks see tulema lühema läbisõidu vms arvel.

Särtsu-Twingo on igati loogiline käik, aga kuna ma ei teadnud sellest Springist midagi, googeldasin veidi. Ja paneb veelgi enam imestama, miks panustatakse mingile "wannabelinnamaasturite" segmendile, kus kõrgema ja lühikese autoga kaasnev tuuletakistus nagunii nende kahjuks mängib? Või miks üldse peab üksi-kaksi linnas sõitmiseks ostma (just kere poolest!) linnamaasturi, mitte nt mingi 2-ukselise ja puhtalt asfaldisõiduomadustele orienteeritud kupee?

Mitte, et linnamaasturid poleks väga hästi müüv segment, aga kuna keegi nagunii seda segmenti oma toodanguga iseseisvalt ära täita ei suuda - odava särtsuka järele on praegu ja veel mõnda aega väga suur nõudlus igas segmendis. Loogilisem oleks tulla turule just madala, pika, mahuka ja pigem kitsama autoga, et saaks hakata rahuldama ka nende liikumisvajadusi, kes ei sõida autos ainult üksi-kaksi - segment, kuhu juba ammu oodatakse esimesi kevadekuulutajaid. Midagi sellist, nagu oli väiksemas klassis kõige esimene Dacia Logan MCV, suuremas klassis näiteks Nissan Stagea või veel suuremas ümmarguse sitahargi pikakereline R-klass. Küll needki tulevad, aga imestan, et juba ammu pole tulnud ja põhirõhk on ikkagi mingitel elustiiliautodel, mille "blingbling" faktor on võrreldav nt iPhonega - mille kohta on arvamus ainult teisel iPhone omanikul, kõik ülejäänud kehitavad vaid õlgu...

Dacia Spring pärineb Renault KZ-Est, mis on Hiinas täitsa olemas. Miks Hiina sellise kerekujuga auto tehti, on iseasi, aga ilmselt on väliselt ja väga paljuski ka sisuliselt tegemist hiina auto koopiaga.
Euroopasse lubatakse küll suuremat läbisõitu ja EL nõuetele vastavust. Muuseas teatas Renault hiljuti, et paneb hiinas igasugusele sisepõlemismootori arendusele stopi ja edaspidi hakatakse seal tegelema ainult akuautodega.

Muidugi oleks siiski soov näha seda Dacia Sandero sugust akuautot. VWup on minu jaoks "maal käimiseks" natuke väike, aga Sandero oleks tegelikult kõikide sõitude jaoks piisava suurusega.

Akude tehas on kahe otsaga asi. Näiteks VW grupi tehas suudab kunagi aastal 2024, kui ta täie hooga tööle hakkab, toota 24GWh akusid. Kuna akude tootmine on oluline, kuluks siia üks võrdlustabel ära.
Oletame, et auto akupakk on 60kwh. Kui palju akusid peab tootja aastas saama, et vajalik arv autosid toota?
60KWh=1 auto
600KWh=10 autot
6MWh=100 autot
60MWh=1000 autot
600MWh= 10 000 autot
6GWh= 100 000 autot
60GWh= 1 000 000 autot

VW toodab praegu aastas üle 11 000 000 auto (millest osad on tarbesõidukid). Kui nad panustaksid ainult oma uuele tehasele, suudaksid nad aastaks 2024 elektrifitseerida ca. 5% oma toodangust.
Muidugi on ca. 10KWhiga pistikhübriidid ja sisseostetavad akud jne, seega on see matemaatika veidi keerulisem.
Kuid VW tehas jääb hätta plaanide järgi aastal 2024 isegi poole miljoni auto tootmisega. Selleks ostab VW nagunii akusid sisse.
Kui VW tehases toimub akude osas mingi uskumatu läbimurre, siis on VWl pikas plaanis eelis.
Kui akude osas ühtegi suurt läbimurret ei toimu ja jätkub stabiilne areng (iga aasta mahutavus natuke tõuseb ja hind langeb ca. 10% aastas), siis ei ole otseselt halb akusid mõnelt suurelt akude tootmisele keskendunud tootjalt sisse osta. Hoiab oma arenduskulusid kokku.
Näiteks on LG Chem suurendamas oma Poolas olevat akutehast 70GWhini, mis valmides peaks olema Euroopa suurim.

Seega ei saa öelda, kumb otsus on õige, aga mõlemal on omad head ja vead.

ZOE on müügis mõlemal viisil. Kui kolmas mudel välja lasti, siis oli jutt, et osadel turgudel lõpetatakse akurent ära, aga see vist üldises plaanis siiski jätkub.
Ning ka ilma aku ostuta oli ta nö. paljana oma suurusklassi kohta siiski väga kallis auto.
Renault saab oma (Euroopa)akud LG Chemilt.

VW AG-l on akutehas Salzgitteris (täisvõimsus 16GWh, võib-olla on seda numbrit suurendatud), Braunschweigis (täisvõimsus 150GWh, 500k akut) ja plaanib neid veel. Lisaks ostab akusid LG Chemilt. Tänu diisliafäärile ja sellele, et boss (Herbert Diess) fännab Muski, on asi väga põhjalikult kätte võetud. Sel aastal on VW AG olnud suurim el.autode müüja EUs, möödunud aastal oli Tesla.

Muudetud 04.05.20 13:53

Oli ka aeg põhjalikult kätte võtta, sest VW-l pole ühtegi särtsukat, mis oleks kohe algselt elektriautoks projekteeritud nagu prantslastel on Zoe. Kui aga sellised autod ID-seeria näol ükskord turule ilmuvad, siis teeb volkar ilmselt särtsukate segmendis puhta töö vähemalt Euroopa turul.
Elame-näeme, aasta-pooleteise pärast peaks pilt selge olema.

Mugavaid ja odavaid autosi on palju ja õnneks siiamaani klassikalisel viisil töötavaid. Kui sa aga tahad olla friik ja masohhismiga tegeleda siis loomulikult ei keela keegi elektriautosse istumast kui hoog peale tuleb. Kui aga elulised vajadused dikteerivad nõudluse isikliku transpordiga murevaba liikumine kindlustada istud ju ometigi tossukasse. Need tossukad sõidavad veel pikki aastaid ja keegi neid niipea ära ei suuda keelata Elektripded ei saa aru et inimestele loeb meeletult täna AEG. Võite ju rääkida, et mida kiirustate kogu aeg kuid need rääkijad samuti pidevalt rakkes siin ja seal vaja olla kellaaja peale kohale jõuda jne. Nagu nad elaks mingi teise aja järgi ja üldse aega tohhujaa. Aega ongi meil tohhujaa kuid mitte mõttetustele. Kui ammusest aega on inimene mõelnud kuidas elu lihtsamini ja kiiremini oma vajadused aetud saaksid siis oleks ju idiootne minna ajas tagasi ja leiutama uuesti aeganõudvaid leiutisi. Inimesed on harjunud, et paagitäie kütusele kulub minimaalne aeg sest enamusel pole tanklas peale tankimise muud teha kui kohe ära tankida ja edasi sõita, mitte sinna lampi aega viitma hakata kuniks mingi auto laeb. Isegi pool tundi on PALJU auto laadimiseks. Mul kulub paagitäie saamiseks mõni minut ja kadunud oleng seal tanklast. Mul ei ole tahtmist vahtida seal isegi mitte 20 mintsagi sest ma pean hakkama välja mõtlema et mis ma nüüd selle ajaga teena kuhu lähen ei mul pole vaja seda paak täis ja jehhat. Ja nii mõtleb suur enamus inimesi et mida passida neis tanklates ja kabanossi järada koguaeg. Mingid noored ossid kel oma ajaga suuremat teha pole istuvad ja hängivad neist tanklates aga nende järgi ei saa kogu ülejäänud inimeste eest otsustada.

# ZOE on müügis mõlemal viisil. Kui kolmas mudel välja lasti, siis oli jutt, et osadel turgudel lõpetatakse akurent ära, aga see vist üldises plaanis siiski jätkub.

Pigem ma küsin, et mis turgudel uut ZOE'd veel koos akurendiga müüakse?

Mida sa sinna bensiinijaama üldse otsid? Elektriautot ei pea bensuga tankima hommikul võtad stepli küljest ja paak täis.
Vaatame siis natuke numbreid ka. Tallinna ühest otsast teise on 25km. Eeldame et kõik tallinnlased sõidavad teise Tallinna otsa tööle mida nad reaalselt tegelikult ei tee aga eeldame. See tähendab et päevane sõiduvajadus on 50-60km koos väikse poeringiga. Eeldame ka et ostetud on linnaelektrikas mis kannatab 200km sõita tegelikult võivad paljud osta juba 400km elektrika aga eeldame 200km raadiusega. Nüüd teeme väikse arvutuse 200 km jagatud päevase sõiduvajadusega 60 km näitab et sõita saab tervelt kolm päeva. Edasi jagunevad nüüd tallinnlased kahte rühma majaomanikud ja korteriomanikud. Kellel oma maja, neil on iga hommik 200km raadiust käes jälle. Korterielanikud veel kodu juures laadida ei saa nemad peavad kiirlaadijat kasutama iga kolme päeva tagant poe juures pool tundi. Tundub võimatu ülesanne? Poes pead ju nagunii käima. Edasi maal käiakse tööle kaugemale näiteks 90km päevas. 200km raadiusega arvestades tuleb maainimestel laadida siis iga päev. Enamik elavad maal aga oma majas õhtul koju pistik külge hommikul jälle 200km olemas. Poleks ju probleem, või mis? Järgi jäävad siis ainult need ässad, kes iga päev 1000km sõidavad nemad peavad tõesti kiirlaadija juures pool tundi ootama et edasi saaks sõita. Või siis ostavad 400km raadiusega elektrika, hommikul istud Tartus autosse sõidad Tallinna pool tundi laadimist ja Tartu tagasi. 1000km sõitjad laadivad siis kaks korda selle 6 tunni jooksul mis nad teel on. Aga peab ikka tahtmine olema korra nädalas 1000km maha uhada nagu siin väitjaid on. Ma küll ei viitsiks iga nädalavahetus 6 tundi lihtsalt autos loksuda Inimestel kipub olema komme üle dimensioneerida. Kui vähe on tegelikult neidki kes Tallinn Tartu vahet peaks sõitma oma isikliku sõiduautoga. Aastas korra on vaja sõita Euroopas 2000km selle jaoks on vaja osta diisel. Aga seda arvutada ei taha palju aasta lõikes kuludeks läheb elekter vs diisel. Ülalpidamiskulud mille hulka kuulub kütus hooldus. Sõidumugavus elektrikal näiteks on aknad hommikul puhtad ja salong soe kiirendus kohe hea mitte ei pea ootama kuni mootor soojeneb et saaks vajutama hakata. Eks elektrikal on miinuseid ka hetkel veel väiksem sõiduraadius ja luksussõiduauto hind. Kõik see on juba muutuses järgmised ring elektrikaid tulevad välja 2021-2022. Akupakkide hinnad järjest kukuvad.

https://et.wikipedia.org/wiki/Elektriakumulaator
http://staff.ttu.ee/~akonist/sti/MST0120_files/Puitku%CC%88t
usest.pdf

Vaatasin sealt wikipeediast tabelit et energiatihedus 30-2000 Wh/kg aga seal staffi dokumendis Biokütuste omadused IX Õhukuivade halupuude tüüpilised omadused tabelis kase puhul energiasisaldus 1800 kWh/rm. Et oskab keegi teada palju see sarnaselt akude puhul Wh/kg kohta teeks. Seal tuleks vist ka kasuteguriga arvestada.

Aga mis siis saab, kui ma sõidan iga päev 20 kiltsa ja korra nädalas, või kuus või paar korda kuus 1500 kiltsa. Või vean aega ajalt paati jõele või mis iganes käru.
Kõik ei ela nii üksluiset elu, et hommikul tööle ja õhtul koju hr. Pbolt.

XIL-ile: Minuteada selle 16GWh-i osas on tõstetud prognoose 24 peale. Ja pealegi seda tehast ei ole, see loodetakse selleks ajaks tööle saada.
Kuid see 150GWh on minujaoks uus info. Guugeldades sain vastuse, et VW näeb aastaks 2025 vajadust 150GWh järgi. Tehase enda võimsusest ei leidnud infot. Selle tehase kohta öeldakse nii:
The lithium-ion batteries supplied to Zwickau to power the ID.3 are being made by Volkswagen Group Components at the Brunswick plant in Germany. The battery cells are being made in Poland by battery maker LG Chem and shipped to the Brunswick plant. However, VW is also building a battery gigafactory in Salzgitter with Swedish battery maker Northvolt, which will start production in 2023/24.
https://www.automotivelogistics.media/electric-and-autonomou
s-vehicles/volkswagen-begins-id3-electric-vehicle-assembly-a
t-zwickau/39565.article

Renault ZOE akurendi kohta jään parem vait :D
Kui seda uut mudelit eelmise aasta lõpus promoti, siis tuli palju erinevat infot. Ma kah alguses sain aru, et seda renti enam ei ole, aga siis tulid mingid viited sellele, et ikka on. Annan alla ja ei tea, mis on õige :D

Elektriautode akude energiatihedus on väga laias laastus vahemikus 200-350Wh/kg

ZOE akurent on siit juba läbi käinud asi, võimalus isiklikult mobile.de-st üle kontrollida - saksa keeles "Batteriemiete" või "ohne Batterie". Neid uusi ZOEsid, mis koos akuga müügil, on vaid 1ikud.

Muudetud 06.05.20 09:39

"Oli ka aeg põhjalikult kätte võtta, sest VW-l pole ühtegi särtsukat, mis oleks kohe algselt elektriautoks projekteeritud nagu prantslastel on Zoe."

Porsche Taycan on.

Muudetud 06.05.20 10:04

Taycan on jah, nõus. Ma mõtlesin lihtsalt neid sõiduriistu, mida kaksis-vee logo all müüakse, mitte kogu VAG-gruppi.

Muide Audi e-Tron kohta ma ei oska öelda, pole sügavamat huvi tundnud, et mitte öelda, et pole taskukohane.

Seetõttu on mul ka muidugi erakordselt sügavalt ükskõik, kuidas Taycan on ehitatud või kas ta on üldse ehitatud. Hinnasilti nähes kaob isegi teoreetiline huvi :)

e-Tron on universaalsel platvormil. Q4-eTron, mille ilmaletulek nihkub tõenäoliselt corona tõttu edasi, saab olema spets. el.autode jaoks loodud MEB platvormil.

Mu jaoks logod rolli ei mängi. Kui varem VW AG andis sama kere peal olevatele eri logoga autodele vähemalt erineva välimuse (ntx. 1. põlvkonna Touareg ja Cayenne), siis mida aeg edasi seda vähem ta viitsib sellega vaeva näha. Samas, kui autouudiste komme lugeda, mõne jaoks on autol olev embleem kõige määravam asi üldse - erinevate embleemide kasutamine on õigustatud. Pole oluline, et mõni Audi valmib Hispaanias ning Seat vastupidi Saksamaal.

Läbisõitu pole ollagi, aga akud kutud.
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3349783

kuidas kutud.

60km talvel on suht optimistlikult kirjutatud(sel' lumevaesel ja soojal küll).....

Võtame asja niipidi:
SPM auto sõidab uuena paagitäiega 800km.
10 aastat vana SPM auto sõidab ikka paagitäiega 800 km.
Asendame SPM särtusga ja paagitäie akuga ning tulemuseks saame?
:)

Tuletame siiski meelde, et selle i-Mievi näol on tegemist kõige esimese massitarbe elektriautoga. Akutehnoloogia on seal 10a vana.
Lexus garanteeris just oma aku vastupidavuse 1 miljoniks kilomeetriks/10 aastaks.
https://electrek.co/2020/05/08/first-lexus-ev-comes-with-1-m
illion-km-warranty-for-its-air-cooled-battery/
Tõsi, seal on mitu aga. Kiirlaadimine tähendab Lexuse jaoks 50KW, samas kui Teslal on see näiteks 250kw. Nii väikese aku ja nii aeglase laadimise puhul ei kasutata seda autot ilmselt igapäevaselt pikkadeks sõitudeks ja enne saab täis 10a, kui selle autoga miljon kilomeetrit. See tähendaks igakuiselt enam kui 3000km läbimist.
Samuti eeldab see tõenäoliselt ka kallist hooldust Lexuse esinduses.
Nii väikese akupaki hind on esimeste garantiide ajaks tõenäoliselt 2000-4000€ ja seetõttu ei ole selle garantii lubamine ka midagi üle mõistuse kallist.

Siiski tähendab nii pikk lubadus seda, et akusid osatakse juba hästi kasutada ja tegelikult ei juhtu nendega midagi hullu.

Tänaseks päevaks on selge see, et 200km igapäevaseks läbimiseks ei tasu osta autot, mille läbisõit on 250km, vaid kõige parem oleks osta auto, mille läbisõit on 300-400km. Akudele on parim, kui neid kasutatakse vahemikus 20-80% laetuse astmes. Seega tegelikust akumahust võiks regulaarsel kasutusel olla ca. 60%. Vabalt võib teha pikkasid sõita, kus kasutada akut 100%->1%, kuid igapäevaste töösõitudena hakkab see paari aastaga probleemiks muutuma.
Üks probleemi põhjus on see, et selline pidev "ääreni täis" ja siis tühjaks laadimine põhjustab akude kiiremat kvaliteedi langust. Teine probleem on selles, et kui enne oli vaja näiteks 96% akumahtu, et kõik oma päevased sõidud ära teha, siis kahe aasta pärast tähendab see vahepealset laadimisvajadust.

Seega kui näiteks on vaja iga päev sõita 200km, siis ei oleks ilmselt hea mõte võtta autot, mille normaalne läbisõit on alla 300km. Kui võtta suurema akuga auto, kestab aku kauem ja isegi kui iga aasta väheneb mahutavus 3%, on ka 10 aasta pärast võimalik vabalt 200km ära sõita. Kuid mahutavuse langus on pigem 1-2%, mitte 3%

# Tuletame siiski meelde, et selle i-Mievi näol on tegemist kõige esimese
# massitarbe elektriautoga. Akutehnoloogia on seal 10a vana.

Aga äkki on tänane Tesla kah särtsuautode arenguteel võrreldav autode arengujärguga enne esimest ilmasõda? Ja see kiire areng saabub alles lähematel aastakümnetel ("Tagasitulek tähtede juurest", Stanislaw Lem, ilmus 1976 Mirabilia sarjas). Võibolla mõistsid esimese ilmasõja eel autoomanikud samuti hukka neid tagurlikke vaeseid hobuseomanikke, kes oma raha ebapraktilisese sõiduvahendi asemel millessegi püsivamasse investeerisid ja aastakümneid veel hobustele ärasöömise asemel mõistlikumat tegevust andsid? Hobuste muutumiseks töövahendist "luksusesemeks" kulus veel kaugelt üle poole sajandi (ka mina õppisin tegema põllu- ja heinatööd just hobustega!). Ilma ülevalt poolt turgu moonutamata (fossiiliautode maksustamine/aktsiisid ja kohustuslik muutmine liiga keerulisteks/ebatöökindlateks) või siis inimesi ajupestes, et oma vaesuse varjamine ja "innovatiivsete" mänguasjade hankimine pangaorjuse hinnaga ongi normaalne, võiks eeldada, et loomuliku arengu käigus võiks see üleminekuperiood olla oluliselt pikem, kui särtsukate fanaatilised eestkõnelejad seda praegu välja paista lasevad. Üleminekuperiood ei tähenda siis mitte seda, et särtsukas on halb, vaid et turul on oma täieõiguslik nish olemas mõlema jaoks ja neist ühe ahistamine pidurdaks ühiskonna kui terviku arengut.

Need protsendid samas postituses on minu arvates vägagi loogilised. Selline 60-100km lennukaugusega auto on täpselt paras igapäevaste 20-30km sõitude tegemiseks, et erandkorras saab töölt koju tulles ka "poeringi" ära teha.

Võimalik, et praegune parim elektriauto on 10 aasta pärast täielik kiviajatehnoloogia. Samas see ei tähenda, et ta oleks kasutuskõlbmatu.

Ma elan Haapsalus, kus peetakse nii Ameerika autode, kui ka NSVL vanatehnika paraade. Ameerika autodest käin küll mööda, kuid sattudes kord aastas sellele NSVL tehnika paraadile, olen ma siiralt õnnelik, et meie autod vastavad karmimatele keskkonnanõuetele, kui toonased autod.
Jah, loomulikult on ka 2000a sissepritsega auto parem, kui 76a Lada, kuid siiski on 2020a Euro6 auto taga seistes õhk puhtam, kui 20 a vana auto taga.
Ja siin tulebki nüüd välja asjaolu, et sisepõlemismootoriga autot ei saa teha tänase tehnoloogiaga täiesti puhtaks. Jah, võimalik, et põllusaaduste paakiajamine muudaks neid veel puhtamaks, kuid ma ei tea, kui palju see aitaks.
Samas elektriauto saab olla täiesti puhas. Ja isegi kui seda laadida söeelektriga, siis tehes seda öösel, ei toodeta ikkagi täiendavat heidet.
Jah, puhta elektri jaoks on vaja rajada täiendavaid tuulikuid ja päikesepaneele põllu- või metsamaa arvelt, kuid seda saab siiski nimetada puhtaks elektriks.
Samuti viidi Prantsumaal paar aastat tagasi läbi uurimus, et kui kõiki võrguressurusse paremini kasutada st. laadida õigel ajal või energiat salvestada, tuleks toota vaid 3% rohkem elektrit, et kogu autotransport elektrifitseerida. Kahjuks seda linki ei mäleta.

Ka seda kurikuulsat koobaltit tarbib sisepõlemismootoriga auto igapäevaselt, sest rafineerimistehased kasutavad koobaltit kütuse tegemiseks. Aga elektriauto akus on kindel kogus koobaltit ja see on võimalik peale aku kasuliku eluea lõppu sealt 100% kätte saada. Täna osatakse ja reaalselt ka käideldakse ümber 100% elektriautode akude koobaltist.

Kui Tallinnas kasutab inimene autot päevas näiteks 40km, siis selleks kulub suurusjärk 6KWh elektrit. Eramajas elav inimene toodab oma katusel olevate päikesepaneelidega sellise koguse+koduse tarbimise hea ilma korral vabalt ära.

Minu jaoks ongi üks elektriautode võlu see, et need võimaldavad muuta tarbimist puhtamaks. Praegu on taastuvenergia suhteliselt uus asi, samuti on väga uus asi energiasalvestus akudesse. Tõenäoliselt pakuvad need uued tehnoloogiad meile tulevikus palju abi ja ehk saamegi tulevikus nii sõiduautod kui ka veoautod täiesti puhta elektri peal sõitma.

Selline veidi heietus tuli välja :D

Lexuse elektriauto EU hind veel teada pole, aga Hiinas on müügil, baasvariant 20% kallim, kui Tesla Model3 Standard. Kusjuures kõik tehnilised näitajad peale aku garantii Model3-st viletsamad.

No ses mõttes on asi muidugi puhtam- paneme pv paneeli paika ja vähemalt 10a teda enam liigutama ei pea, sest ta töötab. Ilma igasuguste lisakuludeta. Paneme autole aku peale ja taas 5-10a ta seal on ja ei vaja lisakulutusi, samal ajal fossiilauto vajab pidevalt kütuste ja õlide juurdetootmist. Nüüd olekski vaja kiiremas korras hakata rajama kohaliku tähtsusega päikese/ tuulejaamasid, et näiteks kasvõi külapoe ees saad auto kümneks minutiks laadima panna või perearstikeskuse ees või kusiganes mujal on näiteks kolm- neli- viis... laadimiskohta

Selleks, et külapoe ees taastuvelektriga autot laadida, ei tule ehitada kohaliku tähtsusega (ma ei tea, mida see täpselt tähendada võiks) jaamu. Kohalik elektrijaam on nagu kohalik rätsep või kingsepatöökoda - toimib, aga kordades kallim võrreldes suure tootmisettevõttega. Pärast sõda ehitati pisikesi el.jaamu. Said paar aastat toimida, kuni Kirde-Eestisse korralikud jaamad rajati. Nüüd astuvad entusiastid sama reha peale.
Kuna nii pilvitu taevas kui tuul pole alati ja ühtlaselt saadaval, sageli kuskil on puudu ja kuskil samal ajal üle, aitaks taastuvenergia kiiremale kasutuselevõtule kaasa globaliseerumine - kogu EUd hõlmava el.võrgu ja el.turu rajamise kiirendamine.

Muudetud 12.05.20 08:35

tuuliku elektri omahind muutub mõistlikuks 100 m kõrguse posti otsas ehk siis megavattide kandis .
Päikesepaneeli tootlikkusel pole vahet, kas neid on 1 või miljon ühes kohas..

Päikesepaneeli tootlikusel pole vahet, vahe on alginvesteeringus ja sellest sõltub tasuvusaeg ning toodetud elektri omahind. Kui investeering toimimise käigus oma rajamiskulusid tagasi ei teeni, pole ta kasumlik.

aga sellest ma räägingi - tuulikuvati tootlikkus sisehoovis on peaaegu null ja 100 m kõrgusel juba hea.
päikesepaneelil alati sama, peaasi, et päikese käes oleks. Päikselisem koht ei maksa rohkem.
Pisituuliku ja tasuva tuuliku alginvesteering vati kohta erineb kümneid kordi, üksiku päikesepaneeli ja päikesepargi puhul ei pruugi erinevus olla 2 kordagi, vati tootlus aga on sama.

Ehk siis tasuva tuulikuga muutud igal juhul elektrimüüjaks, kes saab arvestada ainult müügihinnaga, kui sa just päevas megavattunde tarbiv ettevõte pole, väikese paneeliga katad esmalt peamiselt omatarvet, mis vastupidi on koos võrgutasudega 2-3 kallim kui võrku müüdavast saadav elektrihind, ehk tõstab tasuvust.

Esialgu tõstab pisimate paneelide energia omahinda Elektrilevi liitumistasu, mis on sama - 500 euri nii 100 W kui ka 50 kW jaama kohta, ehk üks jalgratta maksumus.... või trahv kogemata kiiruseületamise eest. 10 asta pärast tagasi vaadates aga on seegi vaid saiaraha...

Ühe paneeli ostmine edasimüüjalt ning selle kruvimine katusele võrreldes põllutäie paneelide ostmisega vähempakkumise tulemusena otse tootjalt - ma ei tea, kas vahe 10x on, aga 5x kindlasti. Lisaks invertorite arv ja liitumispunktide arv. Vähem liitumispunkte kW kohta on ka võrguteenuse pakkujale odavam.

Tootlikkus on sama erijuhul - kui on oma maalapp või lamekatus ning puud või muud objektid ei jää segama. Kaldkatuse puhul pole tüüpiliselt katuse suund ja/või kaldenurk ideaalsed ning ei saa kasutada suunda muutvaid paneele.

Kuna jutt läks päikesepaneelidele, siis lihtsalt silmaringi avardamise mõttes paar märksõna.
Ilmselt teate, et Austraalias peetakse võistlusi, mille eesmärgiks on võimalikult kiiresti ainult päikese jõul manner läbida või ring peale teha vms. Need "autod" mis on kaetud päikesepaneelidega ei meenuta kuidagi normaalset autot.

Küll aga on päikesepaneelide hinnalanguse ja efektiivsuse tõusu abil hakatud mängima mõttega elektriautodele päikesepaneelid panna. Esimesel Nissan Leafil sai vist tellida küll päikesepaneeli, mis aitas auto 12V elektrisüsteemi käitada, kuid nüüd on juba mõned auto moodi autod, mille prototüübid on valmis.
Suurtest tegijatest on küll Tesla varem öelnud, et nad ei hakka päikesepaneele autodele panema, kuid Cybertrucki kohta öeldi, et võib-olla siiski pannakse. Peaks saama juurde paarkümmend kilomeetrit päevas. Ka Hyundai katsetab minuarust katusel olevate paneelidega.
Väiketootjatest on Sono Motors teinud valmis oma käkerdise ja palju ilusama käkerdise on teinud valmis firma nimega Lightyear ja auto mudelinimeks on One link: https://www.youtube.com/watch?v=bSbWwn_YCr8
Ei viitsi seda videot uuesti vaadata, kuid kuskil olid nad arvutanud, et nende kodukohas (Holland oli vist) peaks saama päevas keskmiselt paarkümmend kilomeetrit läbisõitu.

Selge see, et Eestis vähemalt pool aastast väga tolku asjast ei ole. Kuid suurem osa maailma rahvastikust elab siiski lõuna pool. Ning ka Eestis võiks selliste näidete põhjal olla nii, et päevas kuni paarkümmend km sõitev inimene nädalate või kuude kaupa autot seina ei pista. Kui on kaks pilvist päeva, siis sõidab lihtsalt nö. aku reservide pealt.

Taaskord huvitav tehnoloogia suundumus, mis ilmselt homme meie elu veel ei muuda, aga mõne aasta pärast võib ehk näha põnevaid arenguid.

Ideaalse ilmaga on risti päikest päikeseenergia 1360 W/m2. Meil paistab päike madalalt, energia horisontaalse pinna m2 kohta on kuni umbes 1kW. Päikesepaneeli kasutegur on 15%..20%, parema kasuteguriga paneelid loomulikult kallimad.
Auto energiavajadus on 150Wh/km kuni 280Wh/km. Väiksemate autode energiavajadus väiksem, aga ka pindala väiksem, kuhu paneel panna. 150Wh/km autole saab panna ehk 2m2 paneeli, meil saaks ideaalsel juhul sõita 20km peale 8h laadimist. Aga selliseid ideaalseid päevi on meil mõni üksik aastas ning auto peaks paiknema avaral lagedal platsil, mitte majade vahel või puude vilus. Reaalselt, hea, kui meil suvisel ajal 10km ööpäevas päikese abil sõita õnnestub.
Mõislikum on mitte panna paneel autole koos sellega kaasnevate piirangutega, vaid kasutada statsionaarseid päikeseparke ning laadida autot sealt pärineva elektriga. Hispaanias olid päikesepaneelid parklate katusteks - suurem pindala, kui vaid auto katus ja autode salongid kuumenevad vähem, kui päikese käes seistes. Hispaania päikese käes võib salongi jahutamisele rohkem energiat kuluda, kui auto katusel olev paneel toodab.

1360 W/m2 on kosmoses Maakera kõrval
Maapinnani jõuab max 1000 W/m2.
20 % kasutegur on täna pigem standard, laboris on saadud üle 40 % (või oli lausa 60% ?)
Austraalia päikeserallil piirati juba aastaid tagasi paneelide pindala 6 ruutmeetriga, et asi üle võlli ei läheks..
Priusele sai päikesepaneei kah juba aastaid tagasi - see ajas konditsioneeri ringi..

Tegelikult võikski tavaautol kütusegrammide mahalihvimise asemel kehtestada mootori poolt ringiaetava konditsioneeri keelu - tõstab ju konditsioneer kütusekulu umbes 1 liitri sajale.
Kui ei ole raha päikesepaneeliga konditsioneeri ostmiseks, siis tee aken lahti või higista....

Fossiilkütuseenergial töötavad konditsioneerid võiks keelustada ülemaailmselt igal pool - see on positiivne tagasiside kliimasoojenemisele - mida rohkem jahutad, seda rohkem kuumeneb...

Päikesepaneeli sai juba 1995 aasta A8-le katuseluugile tellida. See ajas päikese käes seistes salongiventikat ringi. Priusel samamoodi vaid ventikat, konti nii väikese vooluga ei käita. Ainuke koht, kus asjal suurem mõte võiks olla, on suurte järelhaagiste katmine paneelidega ja selle energia kasutus. Aga miks seda suuremas mahus veel tehtud pole, on hea küsimus. Ilmselt ei tasu ikkagi ära.

https://www.accelerista.com/tarbesoiduk/peugeot-e-expert-on-
esimene-game-changer/

https://www.teslarati.com/tesla-zero-cobalt-battery-goes-for
-gas-jugular/amp/

ma saan sellest artiklist nii aru, et väikesed mustad neegripoisid jäävad Aafrikas juba selle aasta lõpuks tööta.. ? Koobaltit pole enam vaja...?

Mis puutub Cybertrucki, siis kas selle geomeetria pole võetud F117 -lt..... ?
Baasvariant on metallikvärv aga maksad pisut juurde ja saad stealth pinnakatte?
Kiirusradari arveid enam ei tule....

" Kohalik elektrijaam on nagu kohalik rätsep või kingsepatöökoda - toimib, aga kordades kallim võrreldes suure tootmisettevõttega. Pärast sõda ehitati pisikesi el.jaamu. Said paar aastat toimida, kuni Kirde-Eestisse korralikud jaamad rajati. Nüüd astuvad entusiastid sama reha peale."

See võrdlus ei päde..
Võrdle pigem raudteega... see oli esimene asi, millega "suured inimhulgad suurtel kiirustel pikkade vahemaade taha " said hakata maismaal reisima , kuid täna on igaühel auto või kaks õue peal ja reisirongiliiklusele maksame riigieelarvest peale. ...
Need autod aga seisavad 95 % oma elueast paigal ja ei liigu, ometi on inimesed need ostnud ja ei loobu. Päikesepaneel annab omatoodetud elektrit võrku alati kui päike paistab, kõik tarbitakse ära.
Või õigemini... tarbitakse ära niipalju kui vaja, tegelikkuses saabub ka seal ületootmine, nii nagu on meil autoressursis ületootmine - meil on 1.3 miljoni inimese kohta 700 000 autot vist, valdavalt 5- kohalised?
Maailmas veel küll pea 8 miljardi inimese kohta ainult miljard autot vast..

Auto annab rongi ees reaalse eelise - sõidad millal tahad kuhu tahad. Aga kohaliku rätsepaga võrdlus tõesti pole parim: Kohalikul rätsepal on ka eeliseid - teeb riided täpselt mõõtu ja masstoodangust erineva. Omatoodetud elekter, vastupidi, on küll kallim, aga puudustega. Kui kuskil pärapõrgus elada, kus võrguühendus puudub, siis teine lugu.

Avaldati Ford Mach E hinnad EU jaoks: alates 47kEUR ühe mootoriga ja 54kEUR AWD. Kätte enne aasta lõppu ei saa. Millalgi peaks tulema ka 600km/laadimine variant.

Soome keeles, igati nunnu elustiilivõrr 25K eest. Aga tõsiselt paneb imestama nii väike lennukaugus (mitte et see siin üldse oluline oleks, aga teoreetiliselt võiks see olla ka üsna väikese akuga oluliselt suurem). Minu senised kogemused särtsuratastega seonduvad eelkõige harjumatult kõrge raskuskeskmega. Huvitav, kuidas siin on lähenetud?
https://tekniikanmaailma.fi/suomessa-on-kehitetty-lahes-tayd
ellisessa-hiljaisuudessa-sahkomoottoripyora-jonka-suurin-vaa
ntomomentti-on-jarisyttavat-1-000-newtonmetria/

Huvitav palju sellest pillist reaalselt sõidab..

Muudetud 20.05.20 09:52

https://majandus24.postimees.ee/6978437/miljardarist-leiutaj
a-ariliselt-tasuva-elektriauto-tootmine-pole-voimalik?_ga=2.
159127801.2113695736.1590025457-832847713.1590025457

See väide pole absoluutne ning ei vasta õnneks või kahjuks, oleneb, kelle mätta otsast vaadata, tõele. Mingi asja ära tasumist ei saa vaadata isoleeritult ümbritsevast majanduskeskkonnast sh õigusruumist ja maksukeskkonnast.
Ajakirjanik peab loomulikult andma lihtsatele küsimustele lihtsaid vastuseid, sest vastasel juhul keegi ei viitsi lugeda. Aga tegu on pooltõega.

Kuna maksudega saab ka sea lendama panna (korduvalt tõestatud), siis elektriautod on majanduslikult mitte tasuvad ainult senikaua, kuni alternatiivid on liiga madalalt maksustatud.

Samas pole ka võimatu olukord, et sellist suurt maksuerinevust fossiilkütuse põletajatega ei tule kunagi, sest planeedi päästmiseks globaalsest kliimakatastroofist särtsukatest ei piisa - aitavad ainult kolm asja: jalgsi käimine, jalgrattasõit ja ühistransport.

Muudetud 21.05.20 10:26

Miks peab töötavat ja normaalset alternatiivi VEEL lisaga maksustama?
Isiklikult ei maksaks mingile "rohelisele" ühtegi toetust-kui ei tule välja, sorry, ei ole jätkusuutlik lahendus.
Dyson üritas oma raha eest kõike teha, ootan huviga, kuna Tesla mull lõhkeb.
Suuremad autotootjad teevad elektriplönne ainult selleks, et olukord nõuab, juhid on ise öelnud, et särtsuautol sellisel kujul pole tuleviku
Kivisöele, gaasile, naftale jmt ei maksta (ja ei ole makstud) peale...
OK USSR ja "analoogsed reziimid va.

Isegi kui Tesla "mull" peaks lõhkema ja ta väärtus ütleme 5x vähenema, on ta väärtus kordades suurem, kui näiteks 2012. aastal - elektriautode tootmine on osutunud Muskile tasuvaks. Ehk siis ärilise kasulikkuse tõde pole peidus mitte elektriautos vaid leiutajas. Kui annet jääb vajaka, siis pole mistahes äri kasumlik.

"Rohelise" toetamise vajalikkus sõltub arvaja varakusest, vanusest maailmavaatest jne, see pole mingi absoluutne tõde/vale nagu enamus muid asjugi. Miks peab maailm peale seda, kui minu elu lõppeb, veel elamiskõlbulik olema?

Ja kuidas veel makstakse peale...

Rääkimata keskkonnakahjust, millest keegi rääkida ei taha.

See jeekim ikka paras lollpea küll, kes laiemat pilti kui äratasuvus ei näe ja vatab päev korraga ja tasuvust ainult. Sel juhul oleks kõige tasuvam mingit võimalikult odavat ukraina tuumajaama sarnaseid tuumajaama käkke ehitada ja nendega elektrit toota ning tuumakütuse jääk kõik tuimalt merre vms loopida. Kõige odavam ju ja tasuvam ju, järelikult muud tootmisviisid ei kõlba, kuna majanduslikult võidaks selline variant. Seda see idikas läbi ei hammustaks, et 50 aasta pärast need tünnid läbi mädanenud ja peale seda kärvaksime kõik maha,, samas sai ju 50 aastat oioioi kui odavat elektrit ja kui kasumlik see kõik oli , bff ajudeta loll muud midagi.

"Loll on loll olla!" (V.Korzets)
Kas need 50a (ja rohkem) tagasi ladustatud tuumajäätmed kõik lekivad juba, või on see katastroof kohe-kohe juhtumas?
Mul on väike kahtlus, et 50a pärast oled sina (ja paljud teised praegused a24 kasutajad) maha kärvanud anyway (mina kindlasti olen) :-)

To: v6sa
Ja särtsuauto on "roheline"? HAA-HAAA-HAAAA!

Seda on siin leierdatud mitu lk. et nad ei ole rohelised. Kunagi, mingi aja pärast vo. küll aga siis tuleb uus aku ja see ei ole jälle kuskiltotsast roheline!
Praegu elatakse mingis hetkes, vahet pole, kas el.auto või spm. auto kasutaja.
Tarbimisühiskonnast pole MITTE KEEGI nõus loobuma!

PS! Loodusele oleks "kasulikum", kui me tavalisi kirjasid(ümbrik, mark ja puha) saadaksime, sest elektron-stuff on waaaay reostavam.

Mitte kumbki neist pole roheline. Ei sauruseõlil töötav, ei lehmapeerugaasil, ei patareimasin. Üleskeeratav käiks vähemalt kõhupeki pealt...

Nii tore on lugeda ahastavaid kirjutisi elektriautode tootmisega kaasneva keskonnakahju kohta. Samas suurusjärgus pasandamine õli tootmisel, rafineerimisel ja jaotamisel ei koti kedagi, sest "see on alati olnud", eksole.

Mina küll tunnistan, et kui ma mingil põhjusel (käe/jala kaotus vms.) peaks sattuma olukorda, kus vana auto ise remontimine pole enam võimalik, siis ma ilmselt esmalt käiks elektriautosid proovimas ja ilmselt miskise poekäru ka võtaks. Tänased elektriautod on täitsa sõidetavad saanid eramajas elajale, kel vaja vaid oma tagumenti ja paari kotti liigutada.

Pole kuskil väidetud, et fossiil ei reosta, otsitakse "alternatiive", kahjuks särtsuauto seda pole. Lihtsalt ühe reostuse asendamine teisega.
Kui oleks paduroheline, ostaks Tesla asemel Dacia, tema ressursimahukus kajastub ka hinnas. Kahjuks minu vajadustele särtsuautot veel tehtud ei ole. Perele 3'ndaks autoks vo.küll aga sellel pole pointi-pole ju roheline IRW...

maakas õpi sisust aru saama, jutt oli näitlik, kui loopida tuimalt kõik merre ja eladagi sedasi ,et peale neid vaatide mädanemisi tulgu või veeuputus, tegelikult ladustatakse neid suhteliselt turvalistes ja kulukates spetsiaalsetes hoidlates. Viimasel ajal päris tihti uudiseid, mis mõju see õli põletamine omab, loe või viimast uudist https://forte.delfi.ee/news/maa/erakordne-ohk-nii-puhtaks-sa
anud-et-katmandu-elanikud-nagid-esimest-korda-mount-everesti
?id=89931569 peale selle jama(õli põletamine) seisma panekut saaste kaob märkimisväärselt. Akuautod ainuke reaalne variant hetkel, millega on üldse teoreetiliseltki võimalik igasugune heitmevaba transport ja see ei ole ulme, vaid süsteemi arendades ja parendades täiesti võimalik variant, kuidas saastevaba transpordini jõuda. Musk ehk selle aasta lõpus viib tootmisse pea koobaltivaba ja üldse vähem haruldasi metalle ning seetõttu ka odavamad akud. Ja tema puhul pole tegu mingi suvalise uudisnupuga jälle, kus lubatakse mingeid imeakusid ja siis kaob asi unustusse, toodab neid reaalselt ja võib tõepäraseks seda pidada. jeekimisugused arenguvõimetud saurused muidugi ei suuda näha kaugemale kui nende endi perse ja heaolu ulatub. Kui kõik nendesugused oleksid, siis kõõluksime siiamaani sabapidi banaanipuu otsas.

jeekimiennule: Elektriauto on just ainuke tõsiseltvõetav variant, mille kaudu üldse oleks võimalik saastevaba transport, ei saa ju nii loll olla, et seda ei suuda aduda?

NJh, räige mõmisemine, aga fakt, et ainult elektrisõidukil on lootust olla enamvähem puhas, see unustatakse ära :D
Räägitakse igasugustest gaasidest ja vesinikest ja biokütustest ja tont tead mida veel.

Muideks koobaltivabad akud on juba tootmise plaanides - veel üks elektriautode probleem vähem.

Tsiteerin ühte väärtuslikumat lauset terves selles teemas:

# /.../planeedi päästmiseks globaalsest kliimakatastroofist särtsukatest ei piisa - aitavad
# ainult kolm asja: jalgsi käimine, jalgrattasõit ja ühistransport.

Jee.kimi jutu sisu on sisuliselt sama:

# Kui oleks paduroheline, ostaks Tesla asemel Dacia, tema ressursimahukus
# kajastub ka hinnas.

Keskkonnast rääkides ei saa üle ega ümber sellest, et kui palju rauda on mõistlik vedada kaasas ühe/iga inimese kohta. Üksi sõitmiseks peakski olema jalgrattad ja ühistransport. Mitte vaidlema selle üle, kas Dacia või Tesla. Ega enne midagi olulist ei muutu, kui ei hakata piirama seda üksi-kaksi linnaummikute tekitamist. Mujal maailmas on sellega juba ammu algust tehtud. Keskkonnakoormuse lihtsustamine sumpsitorupõhiseks on labane poliitiline tellimustöö, ei enamat, kui jäetakse arvestamata rohelise elukeskkonna muutmine rehvitolmuks, betooniks ja asfaldiks, et selline meeletu hulk üksikute juhtidega (ka elektri-)autosid seal liikuda saaks.

Ninebot ONE S2 - ainus lubatud linnasõiduk.?

EIEI. See on ju elektriline sõiduk millel sõidab kõigest 1 inimene. Milline raiskamine ja veel milline reostamine!

Asi taandub suuresti mugavus/saastamine suhtele. Kondiaur on hästi roheline, aga ilma meh.transpordita taandareneksime kuhugi hobutranspordi eelsesse aega. Ühistransport on roheline mingi piirini. Kui teha ta hästi mugavaks - võimalikult palju liine ja tihe graafik, oleks ta mugav, kuid väikese täituvuse tõttu pigem keskkonnavaenulikum.

Fosiiltransporti pole võimalik põhimõtteliselt roheliseks muuta, elektritransporti on. Samas nõuda, et enne elektriautosid ei tee, kui elekter on 100% taastuv ning autod 100% taaskasutatavatest materjalidest oleks sama, kui nõuda, et ühtki ravimit ei toodetaks, kuni oleks rohi, mis aitab kõigi tõbede vastu ning ei omaks ühtki kõrvalmõju.

Palun ärge hakake jälle seeookahest ja maailma päästmisest jahuma. Enne kui isegi asjast aru saate või ülevaltpoolt pidurit tõmmatakse, on jälle kolm lehekülge jampsi genereeritud.

huvitav küll.mind sunnitakse põhimõtteliselt rattaga talvel tööl käima,samalajal korjab riik üles trollivõrku.

Oot-oot, xil, kes ütles, et ühistransport peab olema mugav või kes ütles, et rattaga talvel tööl käimine peab olema mõnus, eriti meie kliimas? Mitte keegi pole minu teada seda väitnud.
Usu nimel on inimesed aastatuhandete jooksul kannatanud palju hullemini, on mindud sõtta ja vabasurma. Ja kui sa usud, et CO2 emissiooni piiramine on maailma eksistentsi jaoks kriitiline ning sellega tegelemine on sinu missioon, siis sõidad ka ebamugavas ühistranspordis ja rattaga lörtsis ja teed palju muudki asju.
See, et sinu usk, xil, pole kindel, ei tee nende usku vähem kindlaks, kes planeedi päästmisse, kui ülimasse missiooni usuvad.
Oma usu nimel kannatamine muide õilistab inimest. Päriselt ka.

Troll on röövel. Pane trollile aku ja kaob ära vajadus räigele (ja koledale) taristule, mis tahab palju raha hoolduses ja elektrit kaotab ka veel ära.
CeeOO2-st tõesti ei ole tore rääkida. Pigem tahmast ja NOx ühendid. Need on tõesti kehvad. Mitte nagu CeeOO2.
Diiselbuss ja isegi gaasibuss on halvem kui 500 elektritõuksi. Juba toormaterjali mõõtes tonnides, rehvi ja piduriklotside tolmu mõõtes kilogrammides. Seetõttu ühistransport ei ole absoluutlahendus.

"See, et sinu usk, xil, pole kindel, ei tee nende usku vähem kindlaks, kes planeedi päästmisse, kui ülimasse missiooni usuvad.
Oma usu nimel kannatamine muide õilistab inimest. Päriselt ka."

No lisame siis mugavus/saastamine suhtele mugavus/usk suhte. Inkvisiitorid, Hitler, Stalin jt uskusid ka - õilsuski on suhteline..

Asjal on veel turvalisuse tahk. Muidu ehk sõidaksingi tõksiga tööle-koju, aga seda saaks antud trassil teha kas aeglaselt või ohtlikult ning mu adrenaliinivajadus on alla keskmist.

Teema läheb lappama, kuid el.autode uudiseid on napilt - koid võivad teemasse sisse lüüa, kui seda vaid sihipäraselt kasutada.

# isegi gaasibuss on halvem kui 500 elektritõuksi

Kas see väide on siia huupi visatud või tugineb millelegi? Esmapilgul tundub isegi suurusjärk juba vale.

Mugavus/saastamine on hea lähtekoht, ainult et usu eest peaks maksma oma kirikumaksu ikka konkreetse kiriku liikmed, mitte ühskkond solidaarselt. Selle eelmise jaburavõitu võrdluse jätkuks tekib küll küsimus, kas üksi-kaksi sõites on ModelX ikka keskkonnasõbralikum mingist (tegelikult tänaseks juba üsna vanaaegse tehnikaga) baasvarustuses Aygost? Viimase hind algab alla 10K, kütust põhimõtteliselt ainult nuusutab (st öko nagu oleks diisel, vanema sõsarmudeliga olen sõitnud aastakese) - kui arvestada tegelikku keskkonnakoormust (sh Tesla mugavuslisad, mida Aygos pole) ja seda, et ka väiksema autoga oleks KÕIK ummikud poole väiksemad ning et teekatet koormaks mitu korda väiksema massiga sõidukid... kas selline särtsukas/1inimene on ikka keskkonnasõbralikum? Äkki tuleks maksustada mugavust mitte vajadust liikuda? Seda küsimust on küsitud siin teemas korduvalt ja kindlasti on seda paljud ka kusagil välja arvutanud. Väga tahaks näha mõnda sellist arvutust, kust see piir võiks joosta. Ja see piir jookseb tõenäoliselt kusagil seal läheduses (olgugi, et üksi sõitjate puhul peaks võrdlema Aygot hoopis Twizy suguste asjadega ja "karistama" maksudega linnaruumi "laristamise" eest nii Escalade kui ModelX-i omanikke).

# mind sunnitakse põhimõtteliselt rattaga talvel tööl käima

Ei sunnita, aga suunatakse. Selles pole midagi halba. Need 7a, mis ma Soomes elasin, tegin oma lühikesed (alla 10km) sõidud enamjaolt just rattaga ja seda kuni -30 kraadini. Alates -35 ei tahtnud ratastel enam käiguvahetajad töötada hästi, sellest külmemate nädalate jooksul oli tõesti valikus vaid auto, buss või suusad:) Riided olid seljas eestlastest praktilisemad ja vähem edevamad, tänu rattateede võrgustikule tundsin end mugavamalt kui Tallinna liiklusummikutes, kus pooltel autodel kalmaariveskite tindipilv sumpsist välja ripub ja mis siin paljukiidetud tehnoloogilise revolutsiooni tulemusena kahe ülevaatuse vahelisest ajast enamuse jooksul liikluses tegelikult osaleda ei tohikski. Aga veelkord: järelevalve puudujääke ei ole mõistlik kompenseerida maksudega.

Kõik need viimaste postituste näited tõuksist-ratastest trollideni näitavad, et igaühel on praegu oma nish olemas ja üks ei saagi hakata täitma teise nishi (veel niipea). Aga kõik seni väljapakutud maksud (et siga lendama hakkaks) võtavad raha eelkõige neilt, kellel pole võtta mujalt, kui pere tervislikuma toidulaua arvelt ja samas ei suuna Aygodesse (ega e-Up-idesse) ei asfaldil sõitvate ModelX ega ka fossiilmaasturite omanikke.

No peaaegu huupi. Suurusjärgu võtsin et tõuks on umbes 12.5kg. 500tk on 6,25t.
Buss aga kaks korda rohkem. Seega puht kaevandatavate materjalidega mõõtes 1 Tallinna buss on 1000 tõukeratast. Muidugi teid lõhub 1000 tõuksi vähem. Klotsi ja rehvitolmu tõuksidel põhimõtteliselt ei olegi. 1000 tõuksi oma 0,2kWh akupakiga on 200kWh akut. Ehk 2-3 Teslat või pool elektribussi. Ei ole mõtet hakata pinisema et "koobaltit rsk on palju" :D

Autosid ei keelaks, aga üksi sõita 5 meetrises kärus ja MITTE MIDAGI vedada, seda küll premeeriks "sissesõidutasuga", eriti kui vaja dinosauruseid ka veel põletada üle 6l/100km. Pigem 2 autot per kärss: üks väike igapäevane jupats ja üks harvakasutatav lehm.

Peres lausa 5 sõidukit: jalgratas, elektritõuks, pisike elektrivõrr, suurem elektrivõrr ja bemmirimakas/neeger mis ei suitse ja isegi käru sikutab kui vaja liiva tuua või roostet viia. Mõni neist on välja laenatud, kel mida vaja. Peaasi et tühja ei seisa nädalate viisi.

mina lõpetasin ühistranspordiga töölkäimise siis kui araablased Charlie Hebdomaire's täristamas ära olid käinud... oli selge, et varem või hiljem jõuavad nad mujale kah.
Käin jala. 4000 sammu tööle ja 4000 tagasi.
Autosid pidasin üldse mujal aga selle koroonajama tõttu olen tänavu vast 1500 km rohkem roolinud kui mullu samaks ajaks
Jalgratast tänavu 1100 km,

Tsitaat:
"Selle eelmise jaburavõitu võrdluse jätkuks tekib küll küsimus, kas üksi-kaksi sõites on ModelX ikka keskkonnasõbralikum mingist (tegelikult tänaseks juba üsna vanaaegse tehnikaga) baasvarustuses Aygost?....."

" ja "karistama" maksudega linnaruumi "laristamise" eest nii Escalade kui ModelX-i omanikke"

Keskkonnasõbralikkus pole ju alati ainult "hetkekasutus" . Kuskil teemas sain ka sõimata, kuna sõidan hetkel igapäevaselt mitte just kõige lahjema nelivedulisega. Sama ka Norras kasutatava ModelX kohta:
Kas mul on odavam ja ka keskkonnale vähem koormavam omada ÜHT autot, mis rahuldab KÕIK pere vajadused? Või oman igaks otstarbeks eri liiki sõidukit.
Kindlasti on päevi, kus on võimalus leida põhjuseid sõimamiseks- näe, kus raip, suure kolakaga üksi liikluses. Aga teise pisiputuka juurde ost oleks looduse seisukohalt mõttetu ressursi kulutus?
Tegelen ehituse, projekteerimise ja ka mingil määral energiatõhususega igapäevaselt. "Ebastandartsete" projektide puhul tuleb igasugu "tõhususte" ja "keskkonnasõbralikkuse" absurdsus eriti esile. Viimane näide ühe austerlasega, kellele sai projekteeritud 0 energiamaja ja siis kõrvale nn tavamaja A-B energiaklassiga. Ehituse hinna vahe 150000eur! Klient valis muidugi nn tavamaja, ütles, et selle lisa 150000 kulutamiseks majale peab tema tegema rohkem tööd ehk kulutama ressurssi ja samuti läheb selle summa eest majja rohkem kola, mille tootmiseks on kulutatud ressurssi. Tema oma elu jooksul ei suuda nn tavamaja käigus hoidmiseks kulutada 150k rohkem.
Sama võib tuua üle ka automaailma. Kas ostan odava putuka, nagu eelpool mainitud Dacia (vähe ressurssi arendamiseks kasutatud) või mõne kalli elektrika.
See, et nüüd lõpuks vaadata, kas üks või teine lahendus on keskkonnale soodsam, on vaja lihtsalt oma tõekspidamistele lähtuvalt kasutusperioodi venitada.

Põhiargument siiski tulevikku vaatavas perspektiivis võimalikkus co2 heitmevaba olla. Põhihäda siiski selles, et kogu selle miljonite aastate jooksul ladestunud süsiniku suudaksime ilmselt 1000 aastaga enamuse õhku suruda ja see lööb kogu süsteemi siin totaalselt pahupidi ja tagajärjed ettearvamatud. Kui seda modelx i toodetakse tulevikus kusagil roheenergial toimival tootmisel, kus kogu energia selle modelx tootmiseks võetakse päikeselt näiteks, siis pole vahet kui kobakas ja suur see aparaat on, fakt on see, et süsinikku ta õhku ei saada enam. Loomulikult jäävad muud matetjalid mida kaevandatakse, tulevikus suures osas kaümber töödrldakse roheenergia toel näiteks, siis on teoreetiline võimalus et õhku jäetakse co2 jms pahn edaspidi saatmata mistahes masina tootmisel ja liikumisel. Ja ärge kukkuge siin jälle praeguse seisu põhjal heietama et oi näe see kulutab nii palju naftat tegelikult tootmisel jnejne, jutt on tulevikku vaatavast võimalusest, kuidas teoreetiliselt oleks masinapark vüimalik võimalikult puhtaks saada nii tootmise kui elutsükli jooksul ning ainuke tõsiseltvõetav variant mis hetkel sinna suunda võimalik arendada on on akuauto.

#Pigem 2 autot per kärss: üks väike igapäevane jupats ja üks harvakasutatav lehm.

Seadused võiks soodustada seda, et neid autosid võiks olla vabalt ka rohkem (saastab nii sõitmine kui UUE auto ostmisega kaasnev tellimus tootjatele uute ressursside kulutamiseks, aga mitte vana auto kasutusaja pikendamine ega üldse auto omamine). Seda on siin teemas juba palju kordi kinnitatud, et kui perre saabub särtsukas, väheneb teise (fossiilika) kasutus olulisel määral - särtsukas täidab oma eesmärki ka siis, kui fossiilikas alles jääb! Arvestades särtsukate arengutaset ja nende pakutavaid võimalusi veel lähiaastatel oleks see vast üsna optimaalne lahendus, kui igapäevasõidud saaks teha mingi eUp-i taolise putukaga, nädalavahetusel saab suvilasse minnes universaalile käru sappa haakida, talvel maakodusse pääsemiseks saab võtta maasturi, Vahemere äärde sõpradele külla minnes mahtuniversaali jne. Sest praegu peab selliste liikumisvajadustega inimene valima omale nende hulgast ainult maasturi. Või kui on kaks valikut, siis teiseks selle käruvedamise võimekusega hallmetallikdiiseluniversaali ja särtsukas oleks alles kolmas valik. Samas neid vähesõitvaid autosid pole üldse vaja hoida mägede korterielanikul akna all, vaid need võivad vabalt seista ka linna servas valvega parklas. Ma usun, et umbes kümne aasta pärast olen valmis seda seisukohta ka ümbervaatama;)

Maun- ilus utoopia aga Sa unustad ära ühe tõsiasja: Maa elanikkond kasvab! Ja kohutava kiirusega!
Juba olemasolevast ressursist ei piisa, tuleb juurde saada/kaevandada/toota.
Kuskilt lugesin väidet, et meie koduplaneedile oleks optimaalne 1,5 miljardit inimest, on aga?
Väga globaalseks läheb aga probleemide lahendamiseks ongi seda vaja, mitte et, maksame 5000€ mingi pooltoore ostmiseks jaoks ja asi lahendatud.

"... Samas neid vähesõitvaid autosid pole üldse vaja hoida mägede korterielanikul akna all..."

sellest vajaliku autopargi kirjeldusest hakkab välja kumama ainuvõimalik lahendus - see on automaks....

Olen märganud, et eksisteerib miski autorendi uber... ise pole kasutanud....

tööriistarenti ju kasutatakse... tänapäeval on tööriistapark ju nii suur, et kah ei jõua/mahu kõike endale varuda....

....nii jõuame naisterendini, üks teeb häid pannkooke, teine on spetsialiseerunud aias askeldamisele....

"Samas neid vähesõitvaid autosid pole üldse vaja hoida mägede korterielanikul akna all, vaid need võivad vabalt seista ka linna servas valvega parklas."

Mis see on mingi nali või?

Mis see elanikkonna arvu kasv või mittekasv ainukese potensiaalse heitmevaba võimekusega tehnoloogia pooldamist või maha laitmist(sinu vaadete kohaselt siis) puudutab? See rahvastikuarvu kasv toimub sellest autotehnoloogia arengust sõltumata. Lihtsalt tulevikus variant kas tekib veel miljardeid kes tarbivad omakorda rämedalt fossiili ja saadavad co2 taevasse või valitakse pikrmas perspektiivis õige tee ja arendatskse akumajandust edasi ning jõutakse ühel heal päeval tehnoloogiani, mis ei nõua haruldasi ja saastavaid materjale, kui silmad lahti teed, siis näed et vaikselt sinnasuunas liigutakse. See igaljuhul parem variant kui silmad kinni pigistada ja eeldada, et praegune fossiililahendus ongi see õige lahendus ja panna nüüd alatiseks sama rida edasi. See ei ole jätkusuutlik. Rahvastikuarvu kasvuga peaksid tegelema inimesed ise või tegeleb sellega ühel päeval toidupuudus ja nälg, kuna pole lihtsalt pinda kus nii palju toitu toota, või siis mingi nakkav surmatõbi, mille võimalikkus täiesti olemas nagu hetkel näha saab. See aga ei puutu absoluudselt autotehnoloogia alternatiivide mahasurumisse. Fakt on see, et õlijoodikute peal see asi kohe kindlasti jätkusuutlik pole.

ma tuleks tagasi selle juurde, et Hollandi sugune paik on suutnud mõne linna täita peamiselt jalgratastega. Ma ei väida, et just meie siin Eestis peaks neid sama massiliselt kasutama, ikkagi miinuskraadid vahel ja lörts ja jää, aga linnad võiks kujundada nii küll, et pigem pääseks mugavamalt likuma ühistranspordi ja rattaga kui autoga.
Kuid meie Eestis kuulumegi 0,5 % ekvaatorist kõige kaugemal elava inimkonna osa hulka.
Hiinlased said surepäraselt ratastega sõidetud, enne kui nad rikkaks said, miks nad ei võiks tulevikus siis elektrirataste ja nonde üherattalistega sõita.? Ja vähemalt 90% maailma muust rahvastikust samuti.
Ehk automaks ja rattasõbralikud linnad, ning võime maakera miljard autot vähendada poole peale ja samas on ka igal neegril samaväärne mobiilsus kui valgel...

## "Samas neid vähesõitvaid autosid pole üldse vaja hoida mägede korterielanikul
## akna all, vaid need võivad vabalt seista ka linna servas valvega parklas."

# Mis see on mingi nali või?

Ei ole nali, Lasnamäel toimib see kõik juba vabatahtlikkuse aluselgi, sest teisiti pole enam võimali. Ja on näha, et neis parklates seisab nii pere esimesi, teisi kui ka kolmandaid autosid. Ka mina ei hoia kõiki autosid oma kodus, sest ma ei taha suveks oma hoovi neid, mida kasutan ainult talvel ja talveks neid, mida kasutan ainult suvel. Mul on selleks mõned õigel hetkel odavalt ostetud garaazhiboksid, aga kui oleks sel hooajal/kuul mitte sõitva auto hoidmise alternatiivideks lageda taeva all koduhoovis või kusagil silma alt ära turvalises parklas, valiksin kindlasti parkla.

# sellest vajaliku autopargi kirjeldusest hakkab välja kumama ainuvõimalik
# lahendus - see on automaks....

Mis probleemi see maks lahendaks või millistel tingimustel see tuleks kehtestada, et see üldse midagi lahendaks? Kui see maks soodustab seda, et autosid oleks vähem (et vana auto oleks mõistlikum kasvõi metalliks müüa enne reaalse ressursi lõppemist) oleks see lausa keskkonnavaenulik maks. Sel maksul saab olla mõte üldse ainult nn kriitilises piirkonnas (seal, kus on ummikud või ei mahu füüsiliselt kõigi elanike autosid parkima) nn sissesõidumaksuna või siis öise parkimise maksuna. Siis võiks see viia lõpuks välja olukorrani, kus sellistesse piirkondadesse kolivadki lõpuks inimesed, kellele piisabki ühistranspordi ja citybee kombinatsioonist - nii ühistranspordi kui rendiautode puhul on juba lihtne reguleerida saastenorme jpm ilma kedagi otseselt ahistamata.

võid ka nii väljendada..

mu naabrimehel maal on oma 10 autot õue peal, kui mitte rohkem.
Ja juba eksisteerivaid makse optimeerib ta nii, et ei lihtsalt maksa...
Hiljuti läks ta naine ühega alevisse poodi ja see võttis tal üle kolme tunni, sest ei saanud tagasi sõitma hakata, kuna politsei kõndis ümber tema auto ja ootas, millal selle juht välja ilmub, et liikluskindlustuse puudumise eest trahvi teha..

nüüd tuli veel vististi välja nõue, et rehvid ei tohi üle 3 aasta vanad olla?
3 aastaga tuleb tal siis 20 uut rehviringi osta ( suve ja talve omad) ?...

Oled kade, et tal on ja Sul pole ja selle eest hakkame karistama? Need seisvad autod ju ei saasta!! Võib väljenduda ka nii, et seisev fossiilikas saastab täpselt sama palju kui seisev särtsukas. Sotsiaaldemokraatilikus erakonnas saaksid ideoloogina suurt karjääri teha selliseid kadedusmaksusid välja mõeldes:)

Olemasolevate seaduste täitmata jätmist ja selle üle järelevalve puudumist ei saa kompenseerida uute seaduste välja mõtlemisega. Ei saa juba sellepärast, et iga regulatsiooni kontrollmehhanism on omamoodi ressursimahukas (võtame tööturult ära inimesed, kes saaksid muidu väärtust loovat tööd teha). Sellest oli lehtedeski juttu, et näiteks kesklinna tasulise parkimise korraldamine+haldamine maksavad umbes sama palju, kui see sisse toob. Ainus võit seal juures seisneb selles, et raha liigub ja mõnes kohas on natuke lihtsam leida parkimiskohta... aga mis on selle kõige hind?

# nüüd tuli veel vististi välja nõue, et rehvid ei tohi üle 3 aasta vanad olla?
# 3 aastaga tuleb tal siis 20 uut rehviringi osta ( suve ja talve omad) ?...

Mis on selle kuulujutu aluseks või miks Sa seda levitad?

Kuskilt on see rehvilegend tekkinud jah. Ülevaatusel küsisin asjatundja käest, no igaks juhuks, äkki olengi midagi maha maganud, hakkas kõva häälega naerma sihukese jama peale.

Hea on muidugi see, et politseil on sedapalju resurssi, et kahekesi parklas kellegi autot valvata, eelnevalt telfarisse numbreid sisse toksida ja kurjategijaid paljastada jne.... et kaabudele mõnikümmend euri sisse kasseerida...läheb ka vast linnalegendi valdkonda selline jutt.

"Maun- ilus utoopia aga Sa unustad ära ühe tõsiasja: Maa elanikkond kasvab! Ja kohutava kiirusega!
Juba olemasolevast ressursist ei piisa, tuleb juurde saada/kaevandada/toota.
Kuskilt lugesin väidet, et meie koduplaneedile oleks optimaalne 1,5 miljardit inimest, on aga?
Väga globaalseks läheb aga probleemide lahendamiseks ongi seda vaja, mitte et, maksame 5000€ mingi pooltoore ostmiseks jaoks ja asi lahendatud."

Väita võib mida tahes. Aafriklane reostab planeeti ümmardatult 10x rohkem, kui USAlane, EUlane ja hiinlane paiknevad nende vahel umbes sama pulga peal. Järelikult aafriklasi mahub optimaalselt Maale 10x rohkem, kui jänkisid.

Kohutav kiirus.. mõne jaoks on ämblikud kohutavad. Üle kahe lapse naise kohta sünnib veel vaid Aafrikas ning vaesemates Aasia riikides ning ka seal koos elujärje tõusuga sündivus väheneb. Ennustamine on raske töö, seetõttu on erinevaid prognoose, valdavalt arvatakse, et selle sajandi teisel poolel kuni järgmisel sajandil hakkab inimeste arv planeedil Maa vähenema.

"world population clock" worldometri lehel, huvitav vaadata

iga riigi kohta ajalugu ja ennustus, Nigeeria saab peatselt 3-ndaks riigiks,
100 aastaga- 1950-2050 muutub nende rahvaarv 40 miljoni pealt 400 miljoni peale.
Muidugi ajab üle ääre....

Optimist loodab, et kui Nigeeria sündivus peaks mingi ime läbi praegusele tasemele jääma (siiani on see langenud), võiks sealne rahvaarv olla 2050 aastaks 400M.
Pessimist muretseb, et ilma sisserändeta väljast väheneks EU+USA rahvaarv aastaks 2100 (ühe inimpõlve jooksul) üle 100M.

Muudetud 26.05.20 09:38

"....Vaatasin sealt wikipeediast tabelit et energiatihedus 30-2000 Wh/kg aga seal staffi dokumendis Biokütuste omadused IX Õhukuivade halupuude tüüpilised omadused tabelis kase puhul energiasisaldus 1800 kWh/rm. Et oskab keegi teada palju see sarnaselt akude puhul Wh/kg kohta teeks. Seal tuleks vist ka kasuteguriga arvestada...."
"....
Kaal 20% niiskuse juures:
- 1 ruumimeeter (rm) kasehalge kaalub u 480 kg...."
seega u 3,5 kWh/kg.
naftatooted on umbes 10 kWh/kg.
Aga see on soojusenergia. Ratasteni jõuab sealt kolmandik ? veerand ? või praktikas vähemgi...?
Seega võib öelda, et elektriauto akuga on energiat kergem kaasas tassida kui puugaasiautoga kaseklotse ( ahju puudumine on puhas lisavõit kaalus pealeselle..)

8% niiskusesisalduseni kuivatatud puidu alumine kütteväärtus on 4,8kWh/kg (lehtpuul 2% väiksem kui okaspuul, kuna lehtpuu sisaldab rohkem mineraalaineid). Vabas õhus kuivanud puidu kütteväärtus on mõnevõrra madalam.

'...Pessimist muretseb, et ilma sisserändeta väljast väheneks EU+USA rahvaarv aastaks 2100 (ühe inimpõlve jooksul) üle 100M...."

Rahvaarv ei ole eesmärk omaette. Aga samuti mitte ümberrahvastamine.
Jaapani rahvaarv väheneb, majandus ei kasva aga see tähendab, et rahvuslik rikkus per nuppi kasvab...
Immigratsioon on null...
Kas seal on halb elada...?

# 8% niiskusesisalduseni kuivatatud puidu alumine kütteväärtus on 4,8kWh/kg (lehtpuul 2% väiksem kui okaspuul, kuna lehtpuu sisaldab rohkem mineraalaineid).

Oled Sa täiesti kindel, et ainult 2%? Võib muidugi olla, puidu kütteväärtus kilogrammi kohta on üsna sama.

Küll aga tuleb arvestada, et sellesama väga kuiva lehtpuu tihedus võib erineda liigiti väga palju, ligi kaks korda näiteks kuival tamme- ja saarepuul ja hallil lepal. Aga see pole muidugi elektriautode teema.

Tihedus on jah erinev, seetõttu on erinev ka hind ruumiühikutes. Aga kui puit peenestada, samale niiskusesisaldusele kuivatada ja puitbriketiks või -graanuliks pressida, saame peaaegu sama kütteväärtuse per kg. Lehtpuu sisaldab rohkem mineraalaineid, seetõttu kütteväärtus tibake väiksem ning tuhka tekib selle võrra rohkem. Teisalt lehtpuu (v.a. kask) ei sisalda vaiku, millest põlemisel tekib tõrv-pigi. Olengi võimalusel lehtpuubriketti ostnud, kuna korstnapühkimine on tüütu tegevus.

Muudetud 26.05.20 11:24

Ei saagi hästi aru, kas see on ainult eUpi viga või on kõik eVAGid samamoodi vigased? Igal juhul hea teada, et turul on ports särtsuautosid, mis ikkagi ei ole mõeldud kodus tavapistikust laadimiseks ja see n+1 korda siit teemast läbi käinud argument, et "igas metsatalus on elekter olemas", on osade autode puhul kasutu teadmine.
https://www.accelerista.com/proovisoidud/kojamehed-ja-vw-e-u
p-elektriauto-miks-see-siis-ikkagi-laadima-ei-hakanud/

Kärss, kõige tähtsama mainisid ilusti ära esimeste sõnadega. "EI SAA ARU".

Viga on ikka rooli ja istme vahelises tihendis. Testimehed mitme pea peale kokku targutasid ja targutasid aga kasutusjuhendini ei jõudnud keegi neist. No ja mingu siis v***u ka, selliseid polegi vaja artikleid kirjutama panna sest auto24 foorumi spetsid võtavad õppust ullikeste draamast ja mingi x-mölast.
Elektrisoidukitel on üks konkreetne nõue elektriühendusele, mis väga tihti on puudulik. See käis ka siin läbi. Ei. Ma ei maini seda uuesti.

# Ei saagi hästi aru, kas see on ainult eUpi viga või on kõik eVAGid samamoodi vigased?

Võtsin selle peale loo uuesti lahti ja lugesin veel korra üle. Ma ei ole ses osas Kärsaga nõus.
eVAG-id ei ole vigased, vaid lihtsalt turvatase on normaalseks viidud. Seda, et särtsukad ei lae, kui maandus on puudulik, on juba ammu teada (ehkki arnis keeldus sellele vihjamast :). Aga termoanduri lisamine on elementaarne ja normaalne turvalisuse element.

# mis ikkagi ei ole mõeldud kodus tavapistikust laadimiseks ja see n+1 korda siit teemast läbi käinud argument, et "igas metsatalus on elekter olemas", on osade autode puhul kasutu teadmine.

Absoluutselt õige ja nii ongi! Ei ole igas metsatalus ja ei hakkagi olema senikaua, kui nende metsatalude elektrisüsteemid on sellised nagu nad on, sent tulekahjule võlgu. Sellises kohas ei tohigi mingil juhul laadida, sest kes pärast vastutab, kui maja põlema läks?

Loo moraal, jätkuvalt kinnitab see lugu ainult teadmist, et särtsukate kriitilisim omadus on lennukaugus. Miks aga poisid hakkasid tagasi sõitma ja poole tee peal seisma jäid, selle asemel, et lähimas Enefit Volt keskkiires laadijas aku pooltäis tõmmata, jääb ilmselt igavesti saladuseks.

Muudetud 03.06.20 08:46

Maanduse kontroll pole mitte ülekoormuse ja tulekahju vältimiseks, vaid inimelude säästmiseks. Kaitsemaandse olemasolu on tänapäeval elementaarne. Erinevalt el.autost suhtuvad elektriga pliidid, boilerid, pesumasinad, metallkorpusega tööriistad jms. inimelusse 1kõikselt ning seetõttu on võimalik siiani kasutada ohtlikku elektripaigaldust. El.auto maanduse olemasolu kontrolli petmine pole keeruline, aga see poleks lahendus - see muudaks el.auto sama ohtlikuks kui nood teised seadmed.

See kõik oli ju kirjas ja arusaadav. Lihtsalt reaalsus ongi see, et maapiirkondades on tervete külade kaupa elektrisüsteemid nagu nad on. St see pole mitte erand, vaid vanades majades pigem reegel. Ja sellepärast jätab selline väide, nagu igas maakohas laadida saaks, eksliku mulje inimese jaoks, kellel kusagil maakohas aku tühjaks on saamas ja läheb (nagu siin palju on soovitatud) küsima laadimisvõimalust suvalisest kohast või loodab laadida sugulaste juures, kellele ta külla läks. St seda pakuti siin ju välja teelejäämise probleemi lahenduseks, aga see probleem ei pruugi niimoodi lahendust leida (ja probleemi lahenduseks peaks hakkama hoopis elektrisüsteeme uuendama, kuid see pole enam tühjaks saanud akuga särtsuauto omaniku õlekõrs sellel hetkel).

Seal loos tühja akuga teele jäämine on ikka kivi juhi kapsaaeda, lihtsalt neid tagajärgi saab likvideerida ühel juhul kanistriga, aga siin oli vaja puksiirautot. Sellesse vist peakski suhtuma kui meelelahutusse, kuigi seda kirja panna oleks enamikel inimestel vist natuke piinlik:)

vaevalt,et nad talvel oleks sellist eksperimenti teinud.suvel võid kraavi ääres päevitades puksiiri probleemideta oodata

mina küll artikli (esmasel) lugemisel maandusprobleemi ei märganud..
pigem käis jutt süütelukku jäänud võtmest?

Muide - Ameerikas ammu ja Saksamaal ka juba ning meilgi mõnda aega saada on nn sädeluskaitse, ehk kaitselüliti vabasti , mis tuvastab liinil oleva kehva kontakti... olgu see siis tahmane pistik, kruviühenduse all lõdvalt kinni olev juhe või mehhaaniliselt vigastatud juhtmesoon... asjad mis kutsuvad esile sädeluse ja rikkekoha kuumenemise kuid rikkevolukaitset rakenduma ei pane, sest voolu otseselt ju kuhugi kaotsi ei lähe.

Oleks elementaarne, et selline 10 eurineasi oleks elektriauto laadijasse sisse ehitatud....

'...... “Laadija võimsus on kuni 2,3 kW, mis tähendab, et majapidamises peab olema korras juhtmestik ja maandus ja kui ühega neist on mingi mure, siis auto laadima ei hakka. Kahtlustan, et asi oli juhtmetes,” arvas Ingvar Viilop...."

aaa, näed, maandust ikka mainiti... kuid koos juhtmestiku korrasolekuga...

kuid lõik enne oli :
"... e-up!i voolujuhtmel on pistikupoolses otsas kuumasensor, mis mõõdab, et majapoolses juhtmestikus midagi ei läheks liiga kuumaks...."

nii, et millega siis ikka tegemist oli? ja mis ime kuumasensor see on, mis kogu juhtmestiku temperatuuri môõdab? ehk ikkagi (nüüd juba ) vana hea sädeluskaitse...?

https://www.google.com/url?sa=t&source=web&rct=j&
;url=https://www.youtube.com/watch%3Fv%3D8o6_k3G3o_0&ved
=2ahUKEwiUtfuHwubpAhUo2aYKHSvUD74QtwIwAnoECAMQAQ&usg=AOv
Vaw0NaMzq4Koyx-MWtNQvXjlP

Õuepistikust peaks see 10A ikka tulema igal pool. Ma panin mingi aeg 4kw punktkeevituse ornungisse prooviks, töötas küll. Juhtmed 12 aastat vanad.

"Oleks elementaarne, et selline 10 eurineasi oleks elektriauto laadijasse sisse ehitatud...."
"nii, et millega siis ikka tegemist oli? ja mis ime kuumasensor see on, mis kogu juhtmestiku temperatuuri môõdab? ehk ikkagi (nüüd juba ) vana hea sädeluskaitse...?"

Sädeluskaitse peaks paiknema halvast kontaktist toiteallika (peakilbi) pool. Kuigi osaliselt töötab ta ka teisele poole panduna. Hind on neil tüüpiliselt >50EUR, kolmefaasiline kallim. Ma pole kursis, võb-olla on seal mingi pistiku enda temperatuuri andur.

Puksiiri jutu peale tekkis äriidee - mobiilne kiirlaadija. Lihtsam, kui autot kiirlaadijasse pukseerida, oleks talle kohapeal veits energiat manustada. Põgus netiotsing näitas, et kahjuks on säänsed laadimisautod juba leiutatud ning müügil.

Muudetud 04.06.20 08:46

"
Sädeluskaitse peaks paiknema halvast kontaktist toiteallika (peakilbi) pool. Kuigi osaliselt töötab ta ka teisele poole panduna. "
?
kas sädeluskaitse puhul pole automaadi sisend ja väljund enam vabalt valitav? Tegemist on suletud vooluringi lisatud aparaadiga ja vahelduvvool käib teatavasti edasi-tagasi...?

tootmis ja müügihind on erinevad asjad..

Sädeluskaitse kontrollib nii järjestik-, kui paralleelkaart. Valel poolel töötab osaliselt, aitab vaid järjestikkaare puhul ja siis, kui auto on laadima ühendatud. On ta eraldi või seadme sees, klient maksab ikka müügihinna.
Kolmefaasiliste puhul kasutasin omaloomingut, paistab, et säänseid ei leidugi. Kilbitäis ühefaasilisi kaarekaitsmeid hinnaga 90EUR/tk pole odav lõbu, ruumi võtavad ka ohtralt, ei pruugi kilpi mahtuda, kui kohe neile mõeldud pole. Lisaks jäävad kolmefaasilised tarbijad endiselt kaarekaitseta. Seetõttu nad meil laialt levinud pole.

Muudetud 04.06.20 09:56

Kas te natuke üle ei mõtle? See "kuni 2,3kW" on ju sisuliselt nõrgema otsa triikraud, mida seal metsatalus nagunii pidevalt kasutatakse. Nagu ka kõiki teisi samas suurusjärgus võimsusega tarbijaid.

12 aastat vanad juhtmed on lausa tuttuued. "Metsataludest " rääkides peetakse silmas pigem kolhoosiaegse alumiiniumkaabeldusega asju, mõnel siiani kuulojuhtmed seinas.

Teema ikkagi selles, et seletada, miks peent kaitseelektroonikat täis laadija siiski vahel töötada ei taha.

Kindlam end hädaolukorras ühendada otse liitumiskilpi kui et korraliku tädikese pistikupesa auke suuremaks puurima hakata.. kas selleks miski tarvik kah elektriautos kaasas on...

Paraku "odavama otsa" triikraud ei kontrolli midagi: laseb elektronid küttekehast läbi ja muudkui kuumeneb. Nüüdisaja nutikad toited kipuvad vähegi kahtlaste paigaldiuste puhul winguma. Ma täitsa usun, et ka peenemate elektriautode laadijad väikseimagi kahtluse peale keelduvad koostööst.

Nutikad toited ei wingu mitte kahtluse, vaid puuduse korral. Kui keegi triikraualt surmava el.löögi saab, siis parimal juhul jõuaks see korraks kohalikku meediasse. Kui keegi peaks el.autolt surmava el.löögi saama, mis kisa siis sp.mootorite pooldajad üle ilma tõstaks: ELEKTRIAUTOD TAPAVAD INIMESI!