Viimati kui ma seda teemat lahkasin, ei olnud kuskilt otsast kogu see jura ökonoomsem või loodus-sõbralikum.

Irooniline on veel see, et ometigi ma hakkasin endas kahtlema vahepeal ja juba jäi mulje nagu olekski ehk mõistlik asi ja siis sain oma kinnitused uuesti oma kaaskodanikelt(füüsika õppejõult)

Lollus, muud midagi, kogu see biznes. Lõpptarbija seda enamasti ei näe, kuigi ta on jumala tüütu ja ebamugav/mõttetu ka kasutaja perspektiivist, aga mõte. Narvas köetakse see energia taevasse niikuinii. Transport 200km+ üle traadi, omad kaod, kaod Narva ahjudes, kaod igal pool mujal mis puudutab energia kantamist ühest otsast teise.

Ja kõige hullem, need materjalid, millest neid tänapäeval tehakse. Mõned komponendid on sellised materjalid, mille jaoks peab töötlema pea-et hullumeelne hulk materjali et seda sobivas koguses kätte saada. See on siis see teema Hiina ja nende kaevandamistega kus otseses mõttes võetakse ülesse uskumatu hulk pinnast...

Ümbertöötlemine, käitlemine, kemikaalid et neid juppe kokku panna, elektroonika, mida on vaja töötleda, ja nii edasi ja edasi.

Te raisad(Jah, ma nimetangi neid ja teid, nii) ja kogu see poliitiline crap mida nad siin ELMO projektiga jaurasid, on üks mõttetumaid asju üleüldse. Suure tõenäosusega korralik rahapesu ja politiiline korruptsioon.

Effektiivsuse tegurid ja muud näitajad vs. sisepõlemismootor, pole võrreldavadgi. Sisepõlemismootor on niigi tänapäeval väga heal tasemel välja arenenud et paremaks minna, on vaja leiutada midagi uut(aga mitte olemasoleva ideoloogiaga huiata mingi pseudo-teaduse lolluse kallal [NB! Miks ma kutsun seda nii? Sest et praeguste materjalide staatustega, on praktiliselt vähe mõtet akudega tegeleda. Senikaua kuni pole teadus selles otsas midagi paremat kui LiOn battery avastanud, ei ole sellel teemal üldse mõtet edasi vaieldagi. https://en.wikipedia.org/wiki/Energy_density Versus kütus, ~40+ kordne vahe, debiilsus ruudus, nimetame seda nii nagu vaja])

Andke andeks mehed aga lugesin seda siin peale googleis otsides "Elmo ja miks ta on lollus" ning jõudsin siia.

Kajakamber tõestab ennast täiega. 4-5 nime paistis silma kes kõik õnneks küll ei kiida aga näitasid välja et see on ikkagi "väärt" värk.

Põrgu selle idiootsusega, ostke korralik ökonoomne, vähe saastav sisepõlemismootoriga masin. Sest Narvas köetakse see crapp niikuinii taevasse teie elektrimootoritega, ning seda suurema koefitsendiga kui bensiin/diisel(transpordi kaod jms. kaablites etc. etc.)

üle pika aja üks normaalne komm!

Registreerimata Mees Netist, pole kõik päris nii mustvalge nagu sa endale ette kujutad.
Lühidalt: jah, elekti tootmine ja tarbimine on seotud suurte kadudega. Kütuses sisalduvast energiast ~35% jõuab tarbijani (ja mitte ülekandmine ei ole suurte kasudega vaid tootmine). Aga ei maksa mutretseda - kõik need kaod sisalduvad juba elektri hinnas - sina trabijani maksad kinni kõik alates kaevurist kuni vedurijuhini :-)
Ja nüüd korraks tagasi tulles selle "tänapäeval väga heal tasemel" oleva sisepõlemismootori juurde - tema "tippsaavutus" (tänapäevane keskmine sõiduauto), kasutegur ~25%. Oops, kusagil on kellelgi vist midagi valesti läinud :-)
Ja sama nagu elekti puhul - kõik "kaod" tuleb tarbijal kinni maksta (kütuse eest küsitakse ju 100%).
Üldse on inimesed leiutanud universaalse vahendi asjade võrdlemiseks - nende eest küsitav rahahulk (sh. ka akude tootmise keskkonnamõju saab rahasse ümber arvutata, sisaldub päris kindalsti juba praegu akude maksumuses). Kokkuvõttes: täna tuleb elektriauto kasutamine (koos alginvesteeringuga) kallim kui fosiilsel kütusel auto.
See et riik selle ELMO projekti rahastamise lõpetas on minuarvates hea otsus.
Pikemas perspektiivis tuleks inimkonnal leiutada siiski mingi muu moodus energia tootmiseks kui seda on põletamine (sh sisepõlemismootoris põletamine) ja salvestamiseks mingi muu tehnoloogia kui Li akud.

Muudetud 24.04.17 09:22

Lühidalt võiks öelda, et elektri auto ja bensiini auto saastavad ühepalju, vahe on vaid, kus seda tehakse. Bensukas tossab su lapsevankri kõrval. Perspektiiv on siiski elektriauto poolel, kuna väga suur osa elektrist toodetakse juba ökoloogiliselt. Olgu selleks hüdro, päikse või tuule energia.

See "suur osa elektist" mis roheliselt toodetakse on tegelikkuses ikka suht väike osa.
Jah riigiti on päris suured käärid, aga meid aitab kuid edasi teadmine, et Norras on 97,9% taastuvast toodetud või et venemaal ainult 16,3%.
EE andmetel (viimaselt arvelt) toodeti 2015a eestis 13,46% elektrit taastuvatest.
"Eesti Energia ostab 100% klientidele müüdavast elektrist elektribörsilt. 2015. aastal moodustas fossiilsetest energiaallikatest toodetud elekter meie klientidele müüdud elektrist 86,54% ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter 13,46%. Müüdud elektrist 1,83%-le on väljastatud ka taastuvenergia päritolu tõendavad tunnistused."

To: maaks. Tänapäevase ottomootori kasutegur on 30-37 % ja tänapäevasel diiselmootoril 35-45 % ! Oops kusagil on kellegil midagi valesti läinud.

Mees Metsast. Tundub, et füüsika õppejõud elab ka metsas, kui ei tea essugi kütustest. Su jutus on palju soga. Asja lihtsustamiseks ütlen ma ainult ÜHE fakti. 5 liitri autokütuse rafineerimiseks kulub märksa rohkem elektrit kui elektriautol kulub 100km läbimiseks. Nii. Rohkem polegi vaja. Vahe antud juhul on selles, et ühel juhul põletatakse midagi Narvas, teisel juhul puurkaevude vahetus läheduses.
Nii nagu pumbatakse dinosauruseid maa seest välja, nii saab vajalikke materjale välja kaevata. Vahe on selles, et ühe auto tegemiseks on vaja sada kilo materjali akusse, kuid üks masuudipress põletab mitte vähem kui 20 000 liitrit puhast kütust. Arvestada, et selle jaoks vaja märksa rohkem naftat.

Tõsi, elektriauto ei hakka kunagi ideaalne loodussõber olema. Aga vahe tavaautoga on absurdselt suur.

Nii suurest kasutegurist võid väikemootorite puhul ainult und näha, see siiski suurte aeglaste pööretega mootori puhul reaalne. Ülisuurel laeva mootoril võib kasutegur ulatuda ka 70% ligi.

Nüüd kõik Opelit tellima. Saksas hind koos käibega 40 000. Selle eest saab Ampera E, millel 60 kW aku, ehk saab juba Tallinnast Tartusse ja tagasi. ELMO külmkapis saab selle kaheksa tunniga täis laadida, kuna alalisvoolu ots meil ELMOSs ju Jaapani standard ja Amperal vaid Type 2, 1 faas, 32A.

Selge, miks 5-seeria BMW disla Autobahnil ulmeküttekulu näitas 8. käiguga.
200-ga sõites on 3000 pööret ja 11l/100km. See käigukast teeb ikka imesid küll. Eestis 100ga sõites on 1500 pööret, 5l/100km. Tuuletakistus on neljakordne, seega kasutegur on suurel koormusel suurel kiirusel märksa parem kui aeglaselt töristades.

Ampera-E probleem on jah selles, et kasutab CCS kiiremat laadimist. Õnneks tulevad Eestisse CCS püssid ka lähiajal (1-3a)

Elu on ikka lill, kui elekter tuleb kaugelt Narvast, aga bensiin kõrvaltänava Olerexist.

Kaktuseviin - paluks viiteid nendele väidetele (kui kaineks peaksid saama)!
Jah, mingis konkreetses tööpunktis on 37% tõesti saavutatav (laboris) aga rääkides teel/tänaval sõitvast autost ei ole keskmine kasutegur KINDLASTI suurem kui 25% (pigem väiksem)
Seniks lugemist:
http://www.fueleconomy.gov/feg/atv.shtml
http://www.greencarreports.com/news/1091436_toyota-gasoline-
engine-achieves-thermal-efficiency-of-38-percent
https://energy.gov/sites/prod/files/2014/03/f8/deer10_johans
son.pdf
Diiselmootorite kasutegur on tõesti natuke parem (diiselmootori teoreetiline lagi on 75%). Kõrgem kasutegur on eelkõige 2-e taktilistel madalapöördelistel diislitel (ja need ei ole mitte sõiduautodel ja neid ei kasutata muutuvates pööretevahemikus).
Näiteks MAN S80ME-C7 väidetavalt 54,4%

Muudetud 24.04.17 09:32

Aga kas keegi teab kas kuskil mingit statistikat et millistest allikatest ja mismoodi seda elektrit toodetakse terve maakera ulatuses

Arnis, kust see CCS 1-3 a. info pärineb? Kredexil plaanid natuke võrku kaasajastada? Huvitav kas septembris tulevale uuele Leafile pakutakse ka CCS või ainult CHAdeMO otsa.

http://www.tsp-data-portal.org/Breakdown-of-Electricity-Gene
ration-by-Energy-Source#tspQvChart
Aga palun, kõik andmed olemas. Eesti on muidugi super :D

Kredex on finantsettevõte. Nad ei taha hallata antud võrku. ABB on tootja, ka nemad ei taha tegeleda. G4S on hoolduses partner. Ka nemad ei ole õiged mehed selle jaoks.
Järgmine potentsiaalne (väga tõenäoline) omanik arendab asja edasi, kui kõik läheb plaanipäraselt. Väga spetsiifiliseks ei hakka minema, siiski on tegemist plaaniga, mitte kindlaks määratud tulevikuga. Ütleme nii, et Eestis peaks asi hästi ja õigeaegselt laabuma.

Uue Leafi DC pesa saatus pole veel täiesti kindel.
Nissan kindlasti "tahaks" oma ChaDeMo jama edasi toppida,
aga EU (ja US minuteada) leppisid kokku, et kohustuslikuks standardiks
saab COMBO (CCS1 USAs ja CCS2 igal pool kus on 3-faasiline elekter, näiteks EU). Ja mingist momendist alates KÕIK uued laadimisjaamad peavad omama vähemalt üht CCS kaablit. Ja ma arvan, et elektriautodele tuleb täpselt sama nõue: kõik uued elektriautod, mis tahavad tüübikinnitust, peavad omama CCS stepslit. Kõik muu võib ka olla (valikuline). Ma ei tea, mis see kuupäev on, mil see nõue reaalselt seadusesse kirja pannakse. Minuteada Tesla Model 3 on ettevalmistatud (katseautode laadimispordi kate) selleks pirakaks püstoliks. Uue Leafi eesmine pordi kate on ka veel suuremaks läinud.

uskumatu,et ei suudeta isegi standartseid pistikuid autodele külge kruvida!tõeline bardakk!

Vat sel on tegelikult hea põhjus ka olemas. Viin sind kurssi.
2010 paiku tulid esimesed elektrikat Japsimaalt. Nood seal mõtlesid
välja ühe täiesti rõveda stepsli kiirlaadimiseks ja normaalse välimusega
eraldi stepsli koduseks laadimiseks.
Nii.
Siis tuli Tesla ja avastas, et esiteks, koduseks laadimiseks stepsli
nad ajavad suht piirajasse esimesel aastal aga kiirlaadimispesa on
nii s*tt, et neil on vaja 3x võimsamat. Ja ehitasid ÜHE augu tegema mõlemat.
Väga tore. Siis Euroopa avastas, et neil on vaja ka koduseks laadimiseks
kolmefaasilist stepslit ja aretasid välja Tüüp2-e (sarnane punase tööstusliku pistikule). Siis avastasid, et nad tahavad ühte stepslit nii koduseks kui kiirlaadimiseks. Ehitasid juurde kolmefaasilisele veel paar kontakti kiirlaadimiseks. Tuli välja täielik rõvedus (CCS). Nii. Tesla ka mõistis, et nad panid veits puusse, kuna USAs on ainult üks faas, mujal maailmas on 3-faasiline. Võtsid siis hea otsuse et võtame kasutusele Euroopa 3-faasilise pistiku ning teeme selle nii heaks, et sealt laseb läbi ka kiirlaadimise voolu. Kasutasid siis veidi paremaid metalle ning asi korras.
Ja nüüd Euroopa otsustas, et see vana Japsi pistik vaja kukele saata ja sunnivad peale CCS rõvedust. Tesla aga kasutab oma autodel hetkel 3-faasilise osa mõlemaks ülesandeks. EU tahab peale suruda oma CCSi. Ja nüüd on kõik siis pahempidi ja keegi ei taha alla anda.

No selge see et ChaDeMo Jaapani jama läheb ikkagi ajalukku. See on üsna piiratud ja väga kiiresti sellega laadida niikuinii ei saa. Pealegi koduseks kasutamiseks on veel eraldi stepsel, mis on ajuvaba.
Tesla SuperChargeri võrgustik on juba suures osas välja arendatud. Ja too kasutab mõistlikku ja ilusat tüüp2 stepslit, veidi parendatud materjalidega, ning teeb 2 asja ühe hoobiga. EU pressib peale oma p*ska. Eks näis mis juhtub. Arvatavasti Tesla jätkab ilusate pistikute tegemisega kuid laiendab oma autode pesa selliseks, et võtaks vastu ka Euroopa kolossaalset CCS püssi. Nii töötab Tesla nii enda võrgustikuga kui ka sellega, mis EU peale pressib. Küll aga teiste tootjate autod ei tööta Tesla laadimisjaamadega, mis 2-3 võimsamad kui need asjad mis meil siin Eestis hetkel on. Tesla on vabastanud patendid ja kutsub kõiki endaga liituma.

India valitsuse mõttekoda soovitab minna 2032. aastaks täielikult üle elektriautodele.

"India's most influential government think-tank has recommended lowering taxes and interest rates for loans on electric vehicles, while capping sales of conventional cars, signaling a dramatic shift in policy in one of the world's fastest growing auto markets.

A draft of the 90-page blueprint, seen by Reuters, also suggests the government opens a battery plant by the end of 2018 and uses tax revenues from the sale of petrol and diesel vehicles to set up charging stations for electric vehicles.

The recommendations in a draft report by Niti Aayog, the planning body headed by Prime Minister Narendra Modi, are aimed at electrifying all vehicles in the country by 2032 and will likely shape a new mobility policy, said government and industry sources."

http://www.reuters.com/article/us-india-autos-policy-exclusi
ve-idUSKBN183010

Elektriautol kui ta on ka veel isesõitev on rohkem mugavusi. Esiteks pole müra ega saastet. Ülevaatusel ei ole mootori probleeme. Ja sõidu ajal võid magada ja viina võtta ning ka juhiloa puhul ei pea vaeva nägema ega raha välja käima

ega juhiloast veel niipea ei pääse. inimene peab olema valmis iga hetk sekkuma auto juhtimisse. kunagi kaugemas tulevikus ehk. või siis hakatakse autosi juhtima distantsilt nagu droone ja autos sõitjad ongi reisijad.

kodanik E Auto ajab elektriauto ja elektrirongi omavahes sassi lihtsalt. Halb on see et rong sõidab ainult sinna, kus rööpad ees on.

Täna pannakse juba üles Euroopas laadimisjaamu, mis on võimelised 400 kW välja andma, need CCS standard. Jaama võimsus oleneb paigaldatud moodulite arvust ja neid saab sinna iga kell lisada. Jaam ei vaja võrgust sellist võimsust, vaid omab akupakke, mida siis laetakse kui tarbimine madalam. Hetkel jaamade võimsus 125 kW ja kui ilmnevad tänavatele suuremat võimsust lubavad autod, siis lisatakse moodulid. Hetkel Ampera E kõige suurema tarbimisvõimalusega CCS pesast, 80 kW. Tesla plaanib ca 350 kW võimsust, eeldatavasti võiks model 3 selleks valmis olla. Küll vajab see juhtme jahutamist. Maarjamaal küll pole veel Tesla oma laadijatega jõudnud.

üks Tesla laadija kuulu järgi Eestis ikka on..

http://tehnika.postimees.ee/3642621/tesla-paigaldab-parnu-la
hedale-eesti-esimese-superlaadija

Juhiloast pääsemine ei ole enam kauge tulevik. Hetkearvestusega 2-3 aastat kui tehnika nii kaugele jõuab. Ja veel mõned aastad, kui lõpuks seadused seda lubavad. Erinevad riigid erineval ajal.

Ampera E võtab särtsu siiski kuni 50kW võimsusega. Tesla piirdub üldiselt 120ga. Tegelikult lähiaastatel ei ole 150kWst kiiremat oodata. Laadijad jaotuvad juhtmete vahel, seetõttu ka sellised laadijad.

Pärnu laadija tuleb jah see aasta :) Aga Eesti olemasolev võrk sobib ka.

Chevy Bolti manuaalis on maksimum 80 kW, eeldatavasti see võimalus ka Opelil kuigi kodulehel kirjeldab 50 kW laadimist. Tesla Pärnu laadija oli algselt kodulehel 2016 plaanis, siis 2017 ja nüüd lubatakse "soon", nagu ka Türgi ja teised laadijad. Raske uskuda, et see reaalselt enne Model 3 Eesti teedele jõuab, aga 2018 ehk siiski.

Kui sa juba nii palju Tesla laadijaga kursis oled, siis peaksid ka teadma, et seekord ikkagi 2017 tuleb. Sel aastal tuleb väga palju laadijaid juurde Euroopasse. Mitte ainult Baltikum. Kui suuremat kaarti vaadata, siis on eesmärk mitmes riigis hõreldalt laadijaid paigutada. Pärnu laadija ei ole Eestlastele põhiliselt, vaid Soomlastele, kes Via Baltica sõita tahavad EUsse. Eesti Teslade arv seetõttu pole näitajaks laadija ehitusele.
Ampera ikkagi laeb 50kW-se kiirusega. Selle 80kW selgituseks on mingi kahtlane arusaam et laadija peab olema võimsam, sest 50kW-sed laadijad on mingit moodi piiratud ja ei suuda täpselt 50kW välja anda, mis ei ole täitsa korrektne.
Igatahes, on täpsustatud, et 30 minutiga suudab laadida KUNI 145km, 90mi kui tegemist on 80kW-se või võimsama jaamaga. 145km/90mi on TÄPSELT Nissan Leafi sõiduulatus. Ja Leafil on 24kWh-ne pakk, vanal. Ja 50kW*0,5tundi=25kWh. Seega maksimumkiirus laadimisel on 50kW.

*ma välistan selle, et tegelikult Leafi mahub 22kWh ja et Polt on effektiivsem EPA testis.

Ajakirjanik Lauri Hussar pajatab oma elektriauto kogemusest.

"Juba kolm aastat ei vaata ma kütusetanklate hinnatahvleid. Ma ei tea midagi sendilistest hinnamuutustest ning nafta hinna maailmaturu kõikumised ei pane mind küsima, kuidas see kajastub Eesti tanklakettide bensiinihinnas. Ka Eesti suure tanklaketi nimevahetus, mida toetas massiivne reklaamikampaania, läks minust märkamatult mööda, kui ehk ainult uue nime hääldamisvigurid välja arvata. Selle põhjus peitub kolm aastat tagasi tehtud otsuses..."

http://arvamus.postimees.ee/4112739/lauri-hussar-kui-daciast
-saab-tesla?_ga=2.204274896.1916629179.1494913406-2043756004
.1487196422

Arnis, ma tugevalt kahtlen, et Tesla mõtleb Soome omanike peale Pärnu laadija kavandamisel. Soomes tänaseks nii 200 Tesla kanti müüdud. Pigem kaetakse mingi territoorium, ma näen enne eurooplaste sõitmist meie suunas kui soomlaste sõitmist Euroopa suunas. Eks siis aasta lõpuks näeme, kas laadija püsti:) Tänaseks luba taotletud pole, aga 7,5 kuud alles ka. Külmaga küll paigaldustiim siin kandis ei toimeta. Ampera laadimisvõimsus suurendamine ka ehk selgub kui Saksamaal autod levima hakkavad.

Sealtsamast kommentaariumist:
"Pika kaalumise järel otsustasin Kredexi toega elektriauto soetamise kasuks." Aga millised numbrid oleks olnud Exceli tabelis ja kas elektriauot soetamise otsus oleks tulnud ka ilma Kredexi toetuseta?
...
Mina arvan, et matemaatikat natukenegi tundval inimesel ei tuleks.

avaliku info kohta on Soomes 459 Teslat.

http://trafi2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/TraFi/TraFi__Liikenneka
ytossa_olevat_ajoneuvot/010_kanta_tau_101.px/table/tableView
Layout1/?rxid=35c31e30-0643-4761-9b2c-669a3157685f

"Elektriautol kui ta on ka veel isesõitev on rohkem mugavusi.."
Isesõitvad on kõik autod ja isejuhtiv auto võib olla nii el.auto kui sisepõlemismootoriga sõiduk, need teemad pole seotud.
Muide paljud sisepõlemismootoriga autod on juba osaliselt isejuhtivad - edaspidi veel sõita ei oska, aga tagurpidi parkima minemisega saavad hakkama.

https://et-ee.facebook.com/TesladEestis

Tesla Model X Crash test

https://www.youtube.com/watch?v=vCXaR3_r164

Väga jäik see Tesla. Kere ei neela piisavalt löögienergiat. Kiirus ei tapa, tapab järsk pidurdus. Sisikond hüppab armatuurile, liigesed paigast, luud puruks.

laada siis peaks ju üüberturvaline olema. Läheb nii kortsu et neelab kogu saadaoleva energia koos sõitjatega.

L nagu lauajalg?

Mis sa seletad. Ega auto kere ei tegele sõitjatega. Turvavööde eelpingutud, koormuspiirajad ja turvapadjad tegelevad inimsüldiga.
Viis tärni igas kategoorias. Neid saabki just maksimaalse G-jõu madalal hoidmise eest.
Kere eesmärk on hoida sõitjate ruum nominaalmõõtmetes. Turvavööd ja -padjad aeglustavad õiges vahekorras kogu sõitjateruumi ulatuses - kui armatuurlauani/roolini välja.

Pean tunnistama, oli minulgi natuke võõras vaadata nii vähe gofreeruvat nina.

Tere,kas Tallinnas on peale bussiradadel soitmise elektriautol ka parkimisel mingeid eeliseid?Parnus ja Tartus on,ning kuidas parkimise eelist saab,kas peab Linnavalitsuses oma auto registeerima?

http://www.tallinn.ee/Teenus-CO2-heitevaba-auto-elektriauto-
parkimistasu-maksuvabastus#marksona_13786

Tallinna avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis on parkimistasu maksmisest vabastatud juhid, kelle sõiduki heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi heide (CO2 -heide) on null grammi kilomeetri kohta. Süsinikdioksiidivaba heitgaasiga auto all mõistetakse eeskätt täielikult elektrimootori jõul liikuvat autot, mille kohta on tehtud vastav kanne sõiduki registreerimistunnistusele. Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada taotlus Tallinna Transpordiametile. Maksuvabastust tõendab Transpordiameti poolt väljastatud vastav elektrooniline soodusluba.

https://auto.geenius.ee/uudis/maailma-koige-populaarsema-ele
ktriauto-uus-versioon-tuleb-osaliselt-isejuhtiv/

https://auto.geenius.ee/uudis/duell-vastakuti-kaks-igamehe-e
lektriautot-mis-peagi-turule-jouavad/

Elektriautode populaarsus Eestis väheneb kogu aeg. Kui ELMO toetuse viimasel aastal soetati Eestis 331 elektriautot, siis 2017 esimesel poolaastal vaid 19.

Kui niimoodi tuimalt numbreid vaadata, siis jääb vale mulje. Tegelikult nihverdati neid toetusega autosid kui uusi. Neid osteti ainult et vaheltkasumiga müüa. Auto24s võib veel mõne leida. Kohe peale toetuste lõppemist oli number ümmargune null. Nüüd hakkab see number vaikselt kasvama. Nullist ülespoole.
Mitu uut sõiduautot muidu osteti praeguseks, koik kokku. 2017.

Tänavu kuue kuuga on müüdud 13332 uut sõiduautot. Elektrilisi neist siis 19 ehk 0,14% autode kogumüügist. Selle taseme pealt tõusu näidata näiteks 0,2 protsendini pole kuigi keeruline :)

http://tehnika.postimees.ee/4172363/bnef-elektriautode-revol
utsioon-on-arvatust-kiirem?_ga=2.184063982.931478516.1499347
463-897863639.1499311895

Ausalt öeldes ostaks isegi põhimõtteliselt hommepäev, kui hind ca 15K juures oleks.

See, kuhu tehnoloogia on arenenud aastal 2030 või 2040, on hetkel võimatu prognoosida. Eelpoolmainitu on õnneks tasakaalustatud artikkel, lisaks optimismile on ka riskid.

Aga kui tasuta või näiteks ühe kuupalga eest antaks, siis võtaks küll. 15 000 töö ja vaevaga teenitud euro eest aga ostaks ainult Tesla model S või X. Probleemid laadimisega on selleks liiga suured ja sõiduulatus liiga väike.

Miks peab elektriauto just Tesla olema?

Marita. Enamikes riikides on müük alla ühe protsendi. Seega kõik normis. S-kõver näebki aeglast tõusu esimeses kolmandikus.
Ja 15000 eest ei saa sa endale kõige mõttetumat linnamaasturitki. Mis lollust sa hindadest räägid?
Kas sa oled elektriauto omanik, et räägid asjadest, mida sa ei tea ega tunne (elektriautode igapäevane laadimine)?

Kui elektriauto maksaks 15000 (ükskõik milline) siis saab auto praktiliselt tasuta. Jaga 15000 60-kuuga ja lahuta maha igakuine bensiini-diiselauto küttekulu.

Ei pea olema Tesla. Ega ma ilmaasjata justnimelt neid kaht mudelit märkinud - need on ainsad elektriautod, millel on mingisugunegi arvestatav läbisõit ühe laadimisega. Model 3 enam mitte.

Ma ei rääkinud hindadest. Ma lihtsalt viitasin sellele, et kasutaja .... oli sellise numbri välja käinud. Kujutluses, mitte hinnakirjas.

Ja kui elektriautoga ei saa isegi Tallinn-Pärnu-Tallinn otsa ära sõidetud nii, et vahepeal laadima ei pea, siis oma raha eest sellist autot ei ostaks. Selline auto lihtsalt ei vasta minu vajadustele.

Muudetud 09.07.17 19:34

No siis on sul erilised vajadused. Ehk oled erivajadustega inimene. Ja lisaks on sul pirakas põis kui sulle meeldib istuda peatumatult autos rohkem kui 3 tundi.
Model3 omab versiooni mis sõidab kaugemale kui ModelX.

Muudetud 09.07.17 19:40

tesla on ainuke auto mis kannatab Tartu Tallinn otsa ära, ja tuleb isegi tagasi, aga ei kujuta ette et peaks a´200 otsal tegema paaritunnise sundseisaksu

Autojuhtimine ei ole minu põhitegevusala. Auto on selleks, et liikuda punktist A punkti B, siis kui mul seda vaja on. Vastasel juhul võiks bussiga sõita (alles jääb muidugi last mile probleem).

Tänapäeval ei ole selle punkti B, kuhu ma sõidan, et minna edasi punkti C või punkti A tagasi juures laadijat. Ja ongi kogu lugu.

Seal, kus põit tühjendada saab, ei ole ka tavaliselt laadijat. Ning kindlasti ei jõua laadija oluliselt laadida selle protseduuri käigus. Kogu muusika. Ning jutt sellest, kuidas istud ja jood pool tundi kohvi, kuni auto vahepeal laeb...ei müü vähemalt mulle. Auto on sõitmiseks, mitte laadimiseks.

Mis siin arusaamatut on? Võib-olla on mul tõesti erivajadused, aga diiselauto katab need vajadused kenasti ära.

"Väga jäik see Tesla. Kere ei neela piisavalt löögienergiat."

"Pean tunnistama, oli minulgi natuke võõras vaadata nii vähe gofreeruvat nina."
..........

"Ka deformeerus olulisel määral Model S-i kere, samuti sai avarii simulatsioonis kannatada akupaki kest.
Selle tulemusena ei saanud Model S oodatud koondhinnet Top Safety Pick või Top Safety Pick+."

http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=36294
....

Huvitav, kellel on õigus?

https://www.youtube.com/watch?v=fGRKhvpxHcU
igaüks teeb oma järeldused

Elektriauto mõttekus väljaspool Tallinnat algab 500+ km sõiduraadiusega!

Marital on 100% õigus (va. diisli osas), igasugune sisepõlemismootor on OK :)

https://www.youtube.com/watch?v=fGRKhvpxHcU

Imelik on see, et kõik võitlevad hetkel vastu, aga 7-10 aasta pärast tagasi mõeldes mõtlevad "naljakas, et me kunagi nende mürarikaste ja tossavates pannides ringi sõitsime". Elektriautod on seekord tulnud, et jääda. Igast hetkest RATSIONAALSEMAD... Lihtsalt natuke veel kannatust.

"Ja lisaks on sul pirakas põis kui sulle meeldib istuda peatumatult autos rohkem kui 3 tundi."

Iga normaalse tervisega inimese põis peab vabalt 3 tundi vastu, kui ta just parajasti õlut ei joo. Ja minu põiel käik võtab 1 minuti. Kui palju sa selle ajaga autot laadida jõuad?

Tesla laeb ala 500km/h. Ehk 250km poole tunniga.
Eestis olevad vanad laadijad lasevad poole aeglasemalt.
2 tundi kindlasti mitte. Ja TLN-TRT-TLN saab tehtud.
Kui keegi sõidab TRT lihtsalt et sealt momentaanselt ära
tulla, siis tuleks veits rohkem mõelda, miks tundide viisi
autos istumine üldse ette võetakse.

# Kui keegi sõidab TRT lihtsalt et sealt momentaanselt ära
# tulla, siis tuleks veits rohkem mõelda, miks tundide viisi
# autos istumine üldse ette võetakse.

Minu arvates kisub selline vaidlus juba demagoogiaks, sest kui ma pean käima Tartus kliendi juures, siis ma just nimelt sõidangi kliendi juurde, võibolla ka kliendiga koos kuhugi lõunatama/objektile ja pärast koju tagasi. Aga kindlasti ei lähe ma Tartusse laadijat otsima või autot parkima kuhugi laadija juurde, et sealt siis bussi/taksoga kliendi juurde sõita ja pärast jälle auto juurde. Ja tahaks sõita ka siis, kui on talvel mõnikümmend miinuskraadi ning soojendus peab töötama täiega. Elektriauto liigitub hobi valdkonda niikaua, kui selliste asjade pärast peab lisaks omama veel ka teist autot, kuigi ega ma seda hobi kuidagi halvustada ei taha. Ega mu enda hobid kusagilt otsast mõistlikumad pole.

Aga ega ma samas ka ei arva, et peab ilmtingimata sõitma ühe laadimisega mingi poolteist tuhat, nagu siin vanad diislid võimaldavad. Kiiresti laadimist võib vabalt asendada ka kiire akupaki vahetus täislaetud akupaki vastu, kui see vahetuspunkt asub kusagil teepeal ega pea sinna jällegi spetsiaalselt sõitma hakkama. Need võimalused tekivad tõenäoliselt üsna pea.

Olen mujal maininud, et nutitelefonid olid esimese iPhone saabudes juba "so yesterday", et ei oska neis pidevalt müügile saabuvates uutes mudelites mingit innovatsiooni näha. Sest peaaegu kõik see sama oli mul juba aastal 2003, sai laadida äppe (mida tollal vanamoodsalt veel programmideks nimetati), navigeerida, mängida mänge puutetundlikul ekraanil, ühendada end IP ja BT kaudu teiste seadmetega ja aku kestis seda ainult telefonina kasutades (st mitte järjest internetis istudes) üle nädala. Päeva-paar kestab veel praegugi, kuigi loogiliselt võttes võiks see aku juba ammu ka päris surnud olla. Kõik, mis sellele nutitelefonide arengus järgnes, on olnud pigem peenhäälestus, et puutetundlik ekraan on parem, kaamera on parem jne, aga põhifunktsioonid ehk see, MIKS ma selle üldse ostsin, on samal tasemel. Kirjutasin seda sellepärast, et elektriautodega on lood üsna sarnased. Põhiline vastuargument siin on, et läbisõit ühe laadimisega on liiga väike ja seepärast sobib vaid linnainimesele linnaautoks. 90ndate lõpu elektriauto aku võimaldas peaaegu sama suurt läbisõitu, kui samal tasemel elektriautod veel eile (ärme võrdle tänase Teslaga vaid Mievi, Leafi jt "rahvaautodega") - need vanad eGolfid ja eCliod oli omal ajal tõeliselt innovaatilised! Edasine on jälle see peenhäälestus, arengu puhul peaks rääkima pigem autode kui terviku arengust, sest Golf III erineb täna toodetavast Golfist isegi rohkem, kui vana eGolfi ja Leafi kasutusmugavus. Pigem kahetsen, et siis ei ostnud ega osanud näha nende potentsiaali, kuna see 15-20 aastat arengut peegeldub eelkõige selles, et need autod on lõpuks ometi hakanud tulema massidesse ning toimivate lahenduste mitmekesisus ja töökindlus peab vastu ka suurtele tootmismahtudele. Tagantjärele tarkusena tahaks väga osata näha, milline arengusuund autonduses on täna ühelt poolt uudne ja samas ka nii viimistletud, et oleks põhjust nautida selle lahenduse arenguseisakut paar järgmist aastakümmet:) Kahtlen sügavalt, kas see on ikka tänane Tesla...

Kui niimoodi mõne mehe moodi mõelda, siis on ka inimestega reis Marsile peenhäälestus, sest Kuul on juba käidud, ümber maakeragi piisavalt tiireldud ja asi see Marsituur ära teha. Ja eks ole ka arstiteaduses enamus asju peenhäälestus, sest juba keskajal teati üht-teist inimkeha ehitusest. Onju?
Mitte keegi siinviibijatest ei tea, mis tasemel on akud kasvõi 10a pärast,seega pole mõtet targutada teemal, milles oled sisuliselt võhik- iga patareielektrik jäägu oma liistude juurde.

Aga tekkis hoopis teistlaadi küsimus- äkki me hoopis sõidame liiga palju? Pole ilmselt vaja sõita 500km kaugusele kohtuma ühe inimesega, kui selleks on muid võimalusi kõiksugu videoühenduste näol? Mujal maailmas juba ammu korraldatakse videokonverentse. Kõigil on taskus ekraaniga telefon, aga ikka sõidetakse.
Või äkki polegi elektriauto mõeldud 500km läbimiseks- ehk on targem pikemate distantside jaoks arendada muid transpordiliike mingis mõttes ühistranspordi näol. Ja teise linna jõudes võtad omale rendist või kust iganes mujalt elektriauto ja kärutad sellega ringi. Me oleme liiga harjunud sellise pildiga, et autos istub vaid üks inimene ja sõidab eesti linnade vahet- tööle, koju, kohtumisele, kaupa vedamas või misiganes muid asju me rooli taga ajame. Paraku keskmise inimese mõttemaailm ongi selline, et tulevikku nähakse oleviku vaatevinklist- oleme praeguse eluga põhimõtteliselt rahul ja ilmselt on ka tulevik selline, vaid peenhäälestatud. Ja nüüd mõelge enda tagasi keskaja inimese kingadesse või kasvõi 90ndate algusesse- jah, Volkswagen Golf on peaaegu samasugune kui toona, vaid võimalus autos internetti kammida on juurde tekkinud pisiasi.

See on uus tase: video-restoran

Justnimelt- sinu vastas istub hologramm teises linnas või kasvõi ameerikas elava inimese kujul. Vahet pole, suhtlete ikka samamoodi, lihtsalt kui tahad kättpidi teretada, siis vähe keerulisem. Kuid hologrammi võib asendada ka inimeselaadne robot, keda nö juhib reaalne inimene, niiet võid isegi tibil põlve paitada. Aga ega keskmine autoomanik suudagi kapotist kaugemale näha.

Ma jätaks erivajadustega pikamaasõitjad mängust välja. Las nood virisevad tõusvate kütusehindade saatel. Kõik teised, kes ei käi igakuiselt 500km otsasid sõitmas, need võiksid muretsemise (ja need mured tekkisid erivajadustega inimeste virisemisest) tahaplaanipe lükata ja lihtsalt eelistada elektriautot, mitte sellepärast et see moodne-lahe-mugav on, vaid sellepärast, et see majanduslikult kasulik on.

Mina maksin 250 euri iga kuu diislile. Nyyd maksan 300 euri auto eest. Nendel kahel vahet eriti ei ole. Aga kui ma peaksin maksma 200 eurot auto eedt ja 220 eurot väga säästliku auto kütuse eest, siis on vahe ümberlükkamatu.

Arnis on vist ise puudega, et ainult erivajadustest jahub.
See on paraku elu, kõik ei ela Tallinnas või lähiümbruse põldudel.

Paar korda kuus on vaja lähimas "metropolis" käija, asju ajada, mõnel vanemal veel eriarsti visiidid jne. Saarte rahvast ei hakka rääkimagi.
Sooviks asjad poole päevaga ära ajada, selmet' enamus ajast kuskil laadimispunktis istuda( no ei tule nii palju kust, et aega parajaks teha)
Peale seda sooviks puhtaid klaase ja normaalse temperatuuriga salongi.

Minu pärast võiks kütus ka 2€/l maksta, teen oma sõidud ka siis vedelkõtusel töötava mootoriga autoga- mugavuse pärast.

Värsket:
http://majandus24.postimees.ee/4172831/hongkongis-kukkus-tes
lade-muuk-nulli

Eesti piirides sõitmist nimetada erivajaduseks... vaidle nagu poliitikuga, kes argumentide lõppemisel hakkab sildistama ja kampaaniat korraldama. Milleks küll? Kas me saame ikka nimetada innovaatiliseks autot, mis surub meid oma "lennukaugusega" tagasi meie vanaemade-vanaisade noorpõlve ajastusse, mil lihtinimesed liikusid kõik veel hobustega?

Küll aga toetan seda, et taandada argumendid rahale. Juhul, kui ma peaksin ostma iga Tartus või Võrus käimise pärast rongipileti ja seejärel veel maksma kohapeal autorendi eest (millega kaasneb mh kohustus pesta auto tolmust puhtaks enne tagastamist, pean tagastama aadressile, kuhu mul kindlasti minna pole vaja ja seda nende jaoks sobival kellaajal, vastasel korral kaasnevad lisatasud) - kui ma lisaksin kõik need summad juurde oma tänastele kuludele, oleks elektriauto pidamine kallim mistahes sama klassi sisepõlemismootoriga autost. Ma samas toetan mõtet mitme auto pidamisest, sest elektriauto kohalikeks sõitudeks ja mingi fossiilipõletaja pikemateks sõitudeks ongi laias laastus rahaliselt kõige mõistlikum. Mul endal on eraldi veel ka maastur talveks, sest neid päevi on igal aastal, kus maasturita maanteeni ei pääse ja "ühe-auto-põhimõtet" järgides oleks suvi läbi maasturiga sõitmine ühtlasi ajuvaba ja ka rahaliselt laostav (sest suurte läbisõitude juures pole maasturit just odav pidada alates rehvikulust ja lõpetades kõikmõeldavate kuluosadega, kütusekulust rääkimata). Selles valguses jääbki mulle natuke arusaamatuks, miks neid elektriautosid nii palju promotakse, kui see ainukese liikumislahendusena peres ei ole tänasel päeval VEEL ENAMIKE jaoks konkurentsivõimeline ei kasutusmugavuselt ega rahaliselt (kuigi mõnede väheste jaoks juba on!) ning tehniliselt on elektrilise rahvaauto tase endiselt umbes samas kohas, kus see oli paarikümne aasta eest. Ma ise arvan, et heal juhul ehk juba paari aasta pärast on mul põhjust neid sõnu sööma hakata, aga täna veel mitte.

Tõe huvides võiks Arnis lisada oma arvutustele ka iga-aastase hinnalanguse uuel autol, kui hakata üldse võrdlema vanade diislitega, millel hinnalangus sisuliselt puudub.

Tunnistan, et mu kogemused tänapäevaste elektriautodega piirduvadki ainult nn rahvaautodega, mitte eksklusiivmudelitega, mis ei saa kunagi kättesaadavaks igaühele. Seevastu, korrates ennast, on elektriautode kogemused alates 1999a, kui Soome kolides sain tööautoks elektriauto ja kuna sõbra firma oli sel ajal Soomes üks suurimaid elektriautode edasimüüjaid, siis näinud ja proovinud igasuguseid sama ajastu masinaid. Selle kogemuse põhjalt väidangi, et üldise autode arengu taustal ei näe nagu kusagilt eriti seda elektriautode arengut...

Autode arengu kõrval on aga arenenud akud ja see areng õnneks jätkub. Sest tänaste elektriautode akude vastupidavus (laadimistsüklite korduste hulk enne aku vananemist) on palju parem, kuigi "lennukaugus" ühe laadimisega on veel samas suurusjärgus, aga need kõik on "järgmise omaniku probleemid", mis ei ole uue auto ostja jaoks argumendid. Sellepärast tundub ka säästlikkusest rääkides mõistlikum valida vana elektriauto uue akuga, mitte uus elektriauto nende samade lisadega, mida saab lisada juurde igale suvalisele autole. Aga ainult säästlikkuse seisukohalt, sest arusaadavalt on autodel teisigi omadusi peale kilomeetrikulu

...seejärel veel maksma kohapeal autorendi eest (millega kaasneb mh kohustus pesta auto tolmust puhtaks enne tagastamist, pean tagastama aadressile, kuhu mul kindlasti minna pole vaja ja seda nende jaoks sobival kellaajal, vastasel korral kaasnevad lisatasud)

Kodanik Kärss on ilmselgelt jäänud pidama nö eilsesse päeva, kus iga liigutus maksab ja tekitab kasutajas ebamugavust. Kas tõesti pole nii palju visiooni, et näha tulevikku natukene teistsugusena, sellisena, et liikumine kui paratamatu vajadus on viidud hoopis uuele tasemele, et maanteed ei oleks enam autosid täis, vaid kordame Arnold Rüütli lendu lastud mõtet: "Inimesed liiguvad tänapäeval hulgakaupa ja suurtel kiirustel". Teeme selle mõtte nüüd reaalsemaks ja hakkame tossavate autode asemel liigutama linnade vahel hoopis teistsuguseid transpordivahendeid, kuhu istud sisse nii, et sõidad oma linnasisese elektritranspordiga mõnda jaama, jätad transpordivahendi sinna, istud suurema ja kiirema peale ning näiteks tunni aja pärast oled 200km kaugusel, astud välja, võtad suurest parklast järgmise linnasisese transpordivahendi (olgu see siis isesõitev, juhi poolt juhitav või nn ühsitransport) ja sõidad sinna, kuhu vaja. Kasvõi restorani kohtumisele. Tagasi koju täpselt vastupidi. Ei pea istuma maanteel kellegi sabas, ei pea kuskil midagi laadima ega pea jooksma rendifirmade kontorite vahet ning autosid pesema. Ma saan muidugi aru, et vanemad inimesed on harjunud aastakümnete rutiiniga ja mõni peab kodus igaks aastaajaks vastavat autot, aga natukene võiks siiski fantaasiat olla ning kujutada tulevikku ette natukene teistsugusena kui praegu oma elu elame.
Pea 20a tagasi polnud meil nutitelefone, korralikku netiühendust, elektriautodest lugesime ajakirjadest... ühesõnaga tehnika muutub tegelikult niivõrd kiiresti, et harjume tema olemasoluga ning iga uu(ma)t asja peame peenhäälestuseks, aga laiemas plaanis vaadates on areng siiski tohutu. Kui keegi oskab seda vaadata. Kasvõi arvuti, mille taga näiteks 95a istusin ja praegune on ikka üsna erinevad asjad kuigi põhiolemus on siiski sama. Aga kas see on peenhäälestus või arvutustehnika areng, jäägu igaühe enda otsustada.
Kuul känud Apollo arvutivõimsus olevat olnud tänapäevase taskukalkulaatori tasemel.

Punktireale: fantaseerida võib, aga täna meil neid võimalusi ega lahendusi veel pole ning kui siin teine pool taandab muudkui oma argumente rahale (igati põhjendatud!), miks mina seda teha ei tohi?

PS: sellest on juba isegi natue üle 20 aasta, kui mu töövahendiks Eestis oli läpakas ja mobla, millega suvalises autoparklas internetti pääsesin. Mitte lihtsalt OK jutukasse, vaid ikka tööd tegema. Esimese "vanakooli" nutitelefoni ostsin 2000a - kasutatuna inimeselt, kes ostis asemele puutetundliku ekraaniga nutika, kuid minu jaoks olid need tollal veel liiga kallid ja pidin oma esimest puutetundlikku veel mõne aasta ootama. See, et eestlased samal ajal 1610neid 5110-de vastu vahetasid, ei tähenda, et muu maailm samas ajastus elas. See viimane lause tundub käivat ka nii kaasaegsete kui ka "ürgaegsete" elektriautode kohta. Nii poolt- kui vastuargumendina:)

PPS: Apollo käis Kuul peaaegu pool sajandit tagasi ja esimesed praktikas toimivad elektriautod tulid tänavatele juba kaugelt üle sajandi tagasi. Mõttekoht;)

Ehk siis sellise nutitelefoni prototüüp, mis ei vajagi akut.

"This Cell Phone Can Make Calls Even Without a Battery.

Vamsi Talla's words in a cluttered lab at the University of Washington in Seattle are barely audible through pops and static. But the fact they can be heard at all, on a nearby Android smartphone, is revolutionary, because Talla's own cell phone has no battery at all. It draws what little power it needs from thin air.

The prototype cell phone is the culmination of a years-long quest by Talla, a research associate at the lab of Joshua Smith, who researches computer science and electrical engineering at UW. . ."

https://www.wired.com/story/this-cell-phone-can-make-calls-e
ven-without-a-battery/

Ei ole võimalik võrrelda 1999a diislipüssi ja 2017a elektripüssi väärtuse langust.

Ei ole võimalik kasutatud auto ostu mitte kuidagi õigeks pidada kui jutt käib uute sõiduautode soetusvalikutest.

On võimalik. Iga uue auto mõtet mõlgutav ostja võib teha otsuse ikkagi vana disla kasuks kui see rahakotile sõbralikum on. Kedagi ei saa ju sundida ostma uut elektriautot.
Kasutatud elektrikate turg on ilmselt natuke toores veel, et sealt mingeid bilanssi sobitatavaid hindasid võtta.

Elektriauto ei saa kunagi praeguste tingimuste juures massiautoks!
Tema Achilleuse kannaks oli, on ja jääb LAADIMINE!
Isegi, kui tööraadius jääb sinn 500+ km juurde, on laadimine ja eriti laadimiskohtade arv miinuseks.
Hea küll, hommikul on veel nii palju särtsu sees, et saan kuhugile sõita(suvel).
Ja edasi? Sõidan kuhugi laadima või tööle-seal jälle ei saa laadida....
Sain kuidagi töölt koju, ja mida nüüd? Paneelikate juures on juba praegu sõda parkimiskohtade pärast, lisandub laadimis-sõda....

Ehk tuleb tõesti olla väga innovatiivne ja keelata kogu isiklik autopark?

Hull häda küll, paneelika ees pole laadimispunkti!

Norras on elektriautodel piisavalt soodustusi, et mõnes piirkonnas iga kolmas vastutulev. Heakene küll, nad ei ela ka Eestis, kus keskmine pereauto korra päevas tangib, et igapäevane Tallinn-Valga-Pärnu ring ära teha.

Tõstataks sellise küsimuse näiteks:
kui inimene tuleb siia foorumisse küsima nõu, et mis autot osta ja 90% kirjutab planeeritavaks aastaseks läbisõiduks 12-20000km. Tegelikkuses see muidugi muutub, kui sul auto ikka maja ees, siis tihti võtad ikkagi auto, mitte ei lähe jala, nagu varem. JA NÜÜD äkki ei piisa elektriauto 500km (kallimad asjad) läbisõidust, et peab otsima tööl-kodus-poes laadimispunkti? Eestis on ühel tuttava Leaf, sõidab iga päev Tallinna äärelinnast kesklinna tööle. Nn mugavusest on masin õhtuti küll vahest juhtme otsas kodus, kuigi vajadust otsest ei ole. Võiks laadida tegelt 2-3x nädalas. Kuigi see juhtme järele lükkamine ju tükki küljest ei võta.
Selles on mõne eespool oleva kriitikuga nõus, et pere ainukeseks autoks ta ei sobi. Kui ei ole just "magama-tööle" inimene. Enamustel on ikka pikemaid sõite ka ees. Kuigi pikalt Norras olnuna, olen nii Bodø- s kui ka Sortlandis näinud nii Belgia kui ka Saksa numbritega elektrikaid. Paar tuttavat, kel Norras el auto, neil see e-r tööl käimiseks ja poes jne, aga hütti ja käru vedamiseks ja puhkusetripiks ikka klassikalise mootoriga masin. Ja nii igapäev tööle sõiduks on elektrikas täitsa omal kohal.
Kes siin eespool promosid kõvasti miskit ühistransporti ja jagamist ja rendikaid - tegelik elu on veel ideaalist valgusaastate kaugusel. Olen sunnitud praegu tänu tööle palju reisima ja pooltel kordadel lennuk-rong-rendiauto. Mugavast liikumisvõimalusest on see ikka kaugel. Nende asjade puudus on liikumsgraafik, mis sobib mingile "keskmisele" inimesele. Igal pool ootad, tuled lennukilt maha - ootad jaamas rongi, tuled rongilt maha, ootad taksot, käid oma kohtumisel ära- ootad jälle rongi, jõuad lennujaama- ootad jälle lennukit. Ja olles teinud paar korda raudteejaamas ajalisi ja rahalisi arvutusi, olen märkamatult jõudnud ikkagi rendiauto rooli. Niipea veel see erinevate transpordivahendite miksimine mugavaks ei muutu ja autod tänavatelt ei kao.
PS Kärss, mis rendifirmasid sa kasutad, kus peab ise autot pesema ja tagastamise lisatasu maksma???

PS! Enda elukorraldusega ei sobi täna elektriauto kuidagi - ebareaalne läbisõit nn tavakodaniku mõistes, aga olen mõelnud, et kodus võiks olla küll teiseks autoks, sest kodus olles enamus sõite ikkagi paarikümne km raadiuses.

Sull12, ma küsiks siis vastu, et millises rendifirmas selle eest lisatasu ei küsita, et tullakse autole järele just Sinu jaoks sobivasse kohta ja sobival kellaajal? Eraisikult rentides see ongi tõenäoliselt kokkuleppe küsimus, mis kaudselt sisaldub ikkagi rendihinnas, aga see pole praegu asja point. Poindi ütlesid ka ise ära oma "muudkui oota ja oota" jutuga. Selle ootamise võimaluse eest juurde maksta tõesti ei sooviks, kuigi mõnikord on isegi mugav bussi või rongiga Tartus käia. Mõnikord.

Norra näide on päris hea. Ei hakka seda nüüd mitmekümne tunni pardakaamerate videote üleslaadimisega vast tõestama, aga juunis tegin perega ühe pikema Norra tripi, seekord läksin Rootsist üle 95/77 tee kaudu ja tulin tagasi E10 kaudu, pluss vahepeal ring peale ka Lofootidele. Elektriautode kohta seal palju kuulnud, aga kuna polnud juba paar aastat ise Norras käinud, hoidsin nende osas silmad just eriti lahti. Vastu tuli maanteedel (linnadest kaugemal) ainult paar Teslat. Mitte ühtegi Leafi. Elektri Kangoosid jms, mida raske eristada fossiilipõletajatest, võibolla äkki tõesti mõni oli, kuigi ei märganud. Samas linnades valitses (peaaegu:)) see olukord, mida Sa ise ja mida ka Sammal väidab.

Ühelt poolt on huvitav, sest kui norrakas eelistab sõita nendega ikkagi vaid linnas, kuid mitte maanteedel, siis eestlased üritavad seda vägisi sobitada ka maanteeautoks, mille puudustest räägitakse juba selle teema algusest peale. Äkki oleks aeg ka nende promojatel tulla teiste riikide praktiklise kogemusega kaasa ja promodagi elektriautosid kui ideaalset pere teist autot, mis tasuks osta juurde oma fossiilipõletajale (paljudes peredes ongi tänapäeval mitu autot, sest korraga abikaasad reeglina pidevalt ümber Eesti ei tiiruta ja kui teevadki seda, siis on ka see olukord erandlik). Just nimelt teiseks autoks kaalusin ka ise enne toetuste lõppu särtsuauto soetamist, aga ainsaks autoks põhjendusi leida pole lihtsam ka pärast seda pikka ja tänamatut pimefanaatikute "selgitustööd". Pigem kipuvad tõsiseltvõetavad argumendid devalveeruma, kui nendega koos jagatakse ka alles tulevikus teostuvaid soovunelmaid.

Teine asi, mis mind üllatas, oli ürgvana CRD põlvkonna diisli kütusekulu Norra pidevate tõusude-languste peal. Varasemad reisid sinna olin teinud bensukatega ja vanemate (eelpõlemiskambriga või otsepritsega) diislitega. Üllatas just see, et suure E-klassi maanteekulu (mis sisaldas ka kuigipalju linnades sõitmisi ja peatusi) püsis ligilähedane sellele, mis on selle maanteekulu tavalisel lauskmaal sõites. Kirjutan seda sellepärast, et mäest alla sõites, kus minul mootoriga pidurdamisest enam ei piisanud, peaks elektriautod suutma väga tõhusalt oma akusid laadida ning ka mägises piirkonnas võiks nagu sõiduulatus jääda neil vähemasti samasse suurusjärku. Mina sõitsin mägedes juba ammu ja ainult vanakooli särtsukatega, aga nüüd tekibki küsimus neile, kel kogemused kaasaegsete elektriautodega, kas need kulutavad vastumäge sõites tõesti nii palju rohkem energiat võrreldes sellega, kui palju need mäest alla tulles tagasi laadida suudavad? Nende võõristamisele mägiteedel kohalike poolt (just pikemad otsad) peaks leiduma mingi loogiine seletus

Muhv:
-------
Elektriauto ei saa kunagi praeguste tingimuste juures massiautoks!
Tema Achilleuse kannaks oli, on ja jääb LAADIMINE!
Isegi, kui tööraadius jääb sinn 500+ km juurde, on laadimine ja eriti laadimiskohtade arv miinuseks.
Hea küll, hommikul on veel nii palju särtsu sees, et saan kuhugile sõita(suvel).
Ja edasi? Sõidan kuhugi laadima või tööle-seal jälle ei saa laadida....
Sain kuidagi töölt koju, ja mida nüüd? Paneelikate juures on juba praegu sõda parkimiskohtade pärast, lisandub laadimis-sõda....
-----
Mõistus saab otsa siis, kui auto reaalne läbisõit on 500km. Sest sa ei suuda seda laadida. Ja mis sa siis teed, müüd auto maha ja ostad auto, mis on laetud või?
Kas sa nagu üldse kuidagi ei saa aru, kuidas elektriautosid kasutatakse? Nagu 5 lehekülge juttu ja mitte midagi aru ei saa?
Kas sa arvad, et laadijad kasvavad ise paneelide vahele nagu umbrohi?

Ja MISMÕTTES 500KM on vähe? MISMÕTTES? MISMÕTTTTEES nagu. Kas sa käid tööl ala 250km kaugusel? 5x nädalas ja nii aasta otsa? Ma kingiks sulle 10 € lihtsalt selle eest, et vaesekesel on töö ja kodu vahel sõitmise tõttu aastaseks läbisõiduks mitte vähem kui 135 000km. Kõigest 7500€-13 000€ vedelkütust aastas. Ainult et tööl käia.

Pane palun oma mõistus tööle. Ära vähemalt ühe postitusse järjestikku kirjuta a) 500km on vähe sest b) sellega jõuab ainult suvel tööle ja tagasi koju.

Su mõistus on nii kõvasti paneelide vahele kinni jäänud, et kui sulle 1500km sõiduulatusega auto kinkida, viid sa selle romulasse kui auto läbisõit on 1500km. Sest sa ei saa laadimisega hakkama.

Anna issand et keegi sulle veel juhtmevaba mobiiltelefoni ei kingiks. Selle kannad ka maha kuna selle Achilleuse kannaks on see, et see ei tööta paar päeva peale ostu. Ega telefon on ju rääkimiseks, mitte laadimiseks. Miks krt peaks kogu aeg seda laadima!!! Nii ei saa telefoni kasutadagi.

Arnis, võta nüüd klapid peast, hinga 10X sügavalt sisse-välja ja vaata natukene enda ümber.
Mida näed?
Oletame, et elan Mustamäel paneelikas..
Särtsumasin maja ees, veel on voolu. Sõidan tööle, peaks kuskil laadima,et ka peale tööd koju saada(see ei pea juhtuma täna/homme) aga laadima peab.
Jätan auto kuhugi 2km kaugusele punkti ja jalutan tööle?
Või tulen töölt, jätan auto kuhugi karuperse ja jalutan koju?
Ja korruta inimeste/autode arv kümnete tuhandetega.

Normaalse autoga seda jama ei ole, sõidan kuskil TEE PEALE JÄÄVAST tanklast läbi ja max.5min. on vähemalt järgmised 700km hooleta.

arnis - kõik ei sõida ainult 100km päev, kuidas sa oleksid ette kujutanud trippi Tartu - Bar - Marseille - Tartu.

Nii. Kümmekond aastat tagasi oli veel aeg, kui auto ja mugavuse armastajad lisasid enda autole plokisoojenduse ja kasutasid seda talviti. Mingit vahet ei ole, on see plokisoojendus või elektriauto. Okei, elektriarve on suurem elektriautol. Eestis on see kuidagi tagaplaanile jäämas, Soomes on see plokisoojenduse asi aastakümneid kestnud, kestab siiani. Muideks pole asi üldse elektriautodega seotud. Lihtsalt kokkusattumus, et mõnel on stepsel juba auto juures olemas.
Siit võib järeldada, et mingil maagilisel moel on võimalik autot kodus laadida.
Elan muidu Keila taga. Ja käin tööl Jüris. 40km edasi, 40km tagasi. Tallinna ringiteel kihutan 122-ga. Laen nii kodus kui tööl (alguses ei laadinud tööl, aga hiljem märkasin, et õues on stepsel olemas). Pigem laen nüüd tööl, säästan kümmekond eurot iga kuu. Üleeile oli üks väga pikk päev. Pidin peale tööd Laulasmaal käima, Viimsis ka. Peale Viimsit enam koduni ei oleks jõudnud (kui just aeglasemalt sõitma ei oleks hakanud), olin "sunnitud" tegema 5-minutilise pausi. Kokku sõitsin 207km tol päeval. Autoga, mis sõidab "ainult sada kilti". Reaalselt laadimise ootamise aeg sel haruldasel päeval (kui ma sõidan üle 100km kordagi peatumata) oligi 5 min, pluss 4x 7 sekundit laadima panekud.

Valerka - kasutan teist autot. Mida kasutan veel ka järelhaagise tõmbamiseks, valju muusika kuulamiseks, läbu tegemiseks ning ka räpaste asjade transportimisel (näiteks ehitusmaterjalid pagassis). Ja kes sõidab Tartu Marseille Tartu igapäevaselt? Kui see tripp tõesti ette võetakse, siis võib ju teist autot kasutada? Muidugi Teslaga saaks selle tripi ette võtta, rahasäästu eesmärgiga, aga pigem minna lennukiga. Sest dislaga sõites on kallim kui lennukiga. Teslaga on jälle odavam kui lennukiga. Eks rahakott räägib enda eest.


Kui ma peaksin säästudiisliga tööl käima, siis kulutaksin 100€kuus/1100€ aastas AINULT kütusele, seda tingimusel, et kütuse hinnad ei tõuse.
Selle asemel pigem äkki maksaks 100€ elektriauto kuumaksust ära.
Teine UUE auto soetaja variant oleks maksta 100€ diislile ja odava tutika auto liisingumakse otsa (Qashqai) (300€). Peale seda kui auto makstud, tuleb kütust edasi maksta. Elektriautol ei tule.

arnis äkki pajatad mis autoga tegu?

Täpselt 3 aastat vana Nissan Leaf, läbisõit 90 000km. Akujääk 93% originaalmahutavusest. Langeb umbes-täpselt 2% aastas.

Einoh tegelikult pole siin eriti vaielda midagi- lähisõitude puhul on elektriauto igatpidi otstarbekam ja kui hinnaklass oleks kuskil 15 000 juures, mis on sellise mõistliku ruumikusega pereauto tasemel (Focus, Rapid, Pulsar), siis oleks asjal igati jumet. Ja saab ka paneelikate juurde pistikupesi tekitada kui korteriühistu natukene kaasaegsema mõtteviisiga on. Aga kes tahab euroopas reisida ja oskab reisida, st reisi planeerida, see leiab tegelikult ka ülisoodsaid lennukipileteid, niiet igasugune autoga reis muutub kohe mõttetuks rahakuluks.

nojah kui vaadata tutika leafi letihinda ( unustame toetused ) siis eks ta üks parajalt kallis kiiks ole aga eks igaüks vaata enda tunnete järgi, kellele sobib, kellele mitte

Paar videot uuest teslast.

http://www.thedrive.com/sheetmetal/12295/video-of-first-prod
uction-tesla-model-3-gives-best-view-yet

Tutikas Leaf aastal 2017 on ikka väga kallis. Selle raha eest saab kvaliteetsemat kraami ka. Kui odavamast rääkida siis näiteks VolksWagen eUp. Auto enda hind võib olla nii palju kallim, et kuumaks suureneb tavaauto küttekulu võrra. Siis liisingu jooksul rahakotile elektriauto kehvasti ei mõju. Minu puhul on see 180euri. Ehk auto enda hind kuni 10800euri extra.

Leiab Mobilest päris hulgim vähesõitnud ja alla 15 maksvaid liife kui soov tekib.

Jah, lähisõidud, oma laadija kodus ja tööandja juures, ning elu "lill"

Sõber ostis soodukate ajal oma naisele Leaf'i, ütles,e et hea, kui naine ei saa kodust kaugele minna :)

Üldiselt ega keskmine hallmetallikdiisli omanik nagunii asjast aru ei saa.

Nüüd oleks vist sobiv kirjutada, et töötan traktoristina ja saan varastada töölt rohkem diiselkütust, kui ma ise suudan maha sõita ja sellepärast pole diiselauto mitte kuluallikas, vaid teenib veel iga kuu korralikult raha juurde, kui kütuseülejäägid kõik maha müün.

Lisaks tahaksin korrata ennast ka selles osas, et autode puhul ei saa rääkida rahasäästust olukorras, kus ei arvestata selle sisse auto väärtuse langust ajas ning kõiki kaasuvaid kulusid (nii mõnegi tuttava puhul tekkis just elektriauto tõttu vajadus garaazhi üürimise järele elektri ning talvise akende jäätumise tõttu, kuigi ise väidab alati igal pool, et 2x iga päev kilomeetrike garaazhikooperatiivist korterini jalutamist on tema jaoks hoopis tervislik lisaväärtus). Raha tõstmine rahakoti ühest osast teise ei tekita raha juurde.

Me kõik suudame leida mingid õigustused oma valikutele ja eks need ongi tegelikult meie valikute põhjused. Mitte nii, et kui teised valivad teisiti, siis nemad on järelikult lollid ja lihtsalt ei oska valida nii targalt kui mina.

https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/originals/da/e8/07/dae8
0776449b42fe910bea7c6fd02b85.jpg

Ja säästudiislil aknad ei jäätu? Säästudiisel sulatab automaatselt peale käivitamist aknad kümne sekundiga ära? Auto on auto ja auto on alati kuluallikas olnud. Lihtsalt kulud on autost sõltuvalt erinevad. Keegi ei väidagi, et hetkehindade juures on elektriauto ostmine rentaabel, kuid alati asja juures nüansse- kas ta on kulukas kodus vitriinis seistes või päevas mõnesaja kilomeetri läbimisel ja samal ajal aitab ka raha teenida, on igaühe kalkulatsioonide tulemus.

Jah, muidugi selleni hallmetallikdiisel autode eelistajatega on raske jõuda diskussioonis nii kaugele, et elektriautol on päris palju väga "luksuslikke" lisaväärtusi/lisasid. Ehk siis võrrelda näiteks säästupüssi Leafi ja säästupilli Avensist või Qashqai, siis vahe on meeletu. Nagu eelmainitud aknasulatamine või sõidudünaamika, öö ja päev.

Leafi "automaatkastile" kõige lähemal on 8-käiguline automaat, mida saab näiteks BMW-dega. Reaalselt sujuv nõksutamisteta kiirendus. Kõik variaatorid, manuaalid, 6-käigulised (või vähem) automaadid on võrreldes elektrivõrriga nagu kiviaeg. Aeglane start ristmikult, halb küttekulu lühikestel sõitudel, umbmäärane käitumine ummikus (topeltsiduriga autod), kõrge raskuskese jms.
Teisisõnu tahan öelda, et 25 k€ eest ei saa ligikaudseltki autot, mis 37 k€ Leafile mugavuste poolest ära teeks. Jah, 25k€ eest saab uue auto ja võibolla ka samas suuruses, aga kehvema.

sinu leafil puudub 4x4 mugavus.

Nii, aga mu bemmil seda ka ei ole. Ja sinu jalgratas on ka ainult tagarattaveoline. Sa jääd mudaaugule kinni ja pead bussiga sealt ära saama. Mis on ka tagarattaveoline.
Lisaks puudub mu Leafil roheline värv ja ei ole ka raamita ukseaknaid.

Loogika siiski - või midagi.

sinuga on siis selge pilt.

Veelkord, "valulävi" kütusel on kuskil 2€/l ,seega mingit säästudiislit a'la "hallmetallikdiisel" ei oma ega soovigi omada.
ISIKLIKULT minul ei ole praegu ÜHTEGI argumenti, miks ma peaks el. ajamiga masina enda tarbeks ostma. Naisele isegi mõtleks, aga siis tekib ka piiranguid...

Oled sa paar tunnikest elektriautoga sõitnud? Kui ei, siis ei saagi sul olla ühtegi argumenti, põhjusel, et pole kursis asja positiivsete ja negatiivsete külgedega.

Ma näiteks ei tea mitte essugi Pentangist. Seetõttu ei oska kuidagi kommenteerida seda. Kaudselt võin ka öelda, et mind ei tõmba see, kuna ma ei tea.

Tegelikult tundub arnis olevat väga sümpaatne tegelane võrreldes kõigi ülejäänud elektriautode pooldajatega. Viimased kipuvad kergesti radikaliseeruma nagu islamiterroristid ning tulemuseks on maha põletatud autod ja sajad vigastatud inimesed (viimane näide G20 kohtumisest Hamburgis). Seega respect, arnis!

Samas pole mõtet ka tonti seina peale maalida. Meie ühiskond on täis erivajadustega inimesi ning ma ei näe põhjust seda maha vaikida. Näiteks kuna mina olen vana ja haige inimene, siis ma ei saa siseneda hommikul külma autosse ja siis hakata vaatama, millal ja kui kiiresti see soojaks läheb. Auto peab olema sisenedes soe alati ning selle jaoks on Webasto, mis ei sõltu laadimispunkti olemasolust.

Huvitav tähelepanek, meil töö juures näiteks on lubatud koeri ja lapsi tööle kaasa võtta, kuid erinevalt arnisest ei ole lubatud elektriautosid laadida, sest väidetavalt pole võimalik töötaja elektrikulu arvestada ning hiljem palgast maha arvata. Tehniline võimekus on olemas, sest tööandja autoparki kuulub ka elektriauto (ja see ei ole i-Miev ega ka Leaf).

Seetõttu tuleb oma vana autoga edasi sõita. Mille värv on hall metallik ja mootoriks diisel :)

Muudetud 13.07.17 09:02