Arnis vist ongi see roheliste Kzyleida võimisiganes.
Keelekasutuse järgi aga....

arnis on ilmselt nädala normi lõviküpsiseid korraga ära söönud...
Kas tõmbad ise pidurit või vajad abi?

Arnis on klaviatuuri taga muidugi kõva mees, aga väljakutse, teeme siis tiiru ümber eesti, külma ilmaga ja ilma puksiiri kutsumis õiguseta. Mina diidelautos ja jumala asemik maa peal,kel alati õigus isikliku elektriautoga. teelejäänu läheb teelejäämise kohast jala koju. Ja ümber eesti,mitte mööda suuremaid trasse
Muide isiklik solvang annab moodsamalajal võimaluse kohtus käimiseks vanasti andis võimaluse silmaringi avardsamiseks (üldjuhul siniseks)

kyta arnis kyta,, anna weel neile dinosauruseraiskadele :D

Arnis, lugesin ja vaatasin norra tv2 e-troni arvustust.
Selline mulje jäi, et saate meeskond on Audi palgal, Audi lubab "üle 400km" lennuulatust, kuskil pole täpne lubadus kirjas. Jutus tuuakse välja, et no vast, võib-olla, eeldatavalt (jne umbluu) kuskil 300-350km vahel, aga see sõltub juhi sõidustiilist, teeoludest, lumest, kas auto soojendatakse ette, autos kasutatavast elekrtoonikast jne. Nagu see klassikaliste autode puhul ei mõjuta täispaagi tühjenemist??? Hull häma selle kohta, palju siis TALVEL külmaga sõita saab. Ainus hea asi, et 150kw kiirlaadiajas on laadimine 30min, kas Eestis on 150kw võimalust?
Ehk siis endiselt auto, millega saaksin e-r suurepäraselt hakkama, aga nv ei veaks välja. Tööl peaks ka lennukiga käima, kuna iga 300km tagant pole mõtet pikka peatust teha.
Elektrikatest veel: Mersu Vito elektrikas tuli Norras müügile, oli väga suur kogus inimesi, kes ei tellinud uut kaubikut enne, kui Vito saabus. Ja kui saabus lõpuks, siis telliti ikka diisel, kuna lubati ainult 170km läbisõitu, mis kellegi katsetes oli 150km. Tööautol?!?! Sama, mis Crafterigagi, 173km. Linnas asju ajades on 100+km nii märkamatud tulema. Mersu sai siin (Norras) kõvasti tümitada selle pärast ja nüüd pole elektrilise Vito reklaame ka eriti enam kuskil, muidu oli kõik koht neid täis.
Eraautona küll, töö-pood-kodu on el ok, aga tööautona, kus ikka veetakse kola, käru jne, ei kujuta ette 2t lõunapausi juhtme otsas.

Sull12, kuidas Sa siis veel Nissani e-NV200 kaubikuna hindad? Täna näiteks jäi mul ühe laadimisega läbisõit 140 km kanti (muidugi ma vahepeal laadisin, mitte ei jäänud tee peale). Kui külma oleks kümme kraadi rohkem, ei tea mis siis veel oleks.

Ahjaa, kõik need, kes räägivad salongitemperatuuri langetamisest 16 kraadini kui mingist tõelisest ikaldusest, siis võtke teadmiseks: särtsuka 17 kraadi on salongis võrdne umbes masuudipressi 22 kraadiga. Kuidas see võimalik on, ma selgitada ei oska, aga rooli taga istudes nii on.

Kärss kirjutas:
# nii olematu kliirensiga ei pääseks ma hooviväravastki edasi, sest lund lükatakse nagu juhtub

Paraku kahjuks nii on ja kipub olema. Võtke lahti nädal vana Autoleht ja seal on kirjas ka see kurb asjaolu, et Hyundai Kona särtsuversioon on kaks sentimeetrit madalamaks lastud. Kui juba enne oli kliirens viimase piiri peal, siis elektriversiooni enam linnamaasturiks kuidagi ei nimeta, tegu on tavalise linnaautoga.

Muudetud 30.01.19 21:55

Seniajal kuni siin vabad mehed paugutavad absurdsõitudega ümber oma universumi, sõidan mina üle 30 tuhande aastas kodu, töö, kino, poe jms vahel ning säästan 2000€ kandis, kulutades tankimise peale vähem aega kui suure paagiga vabad ja vallatud.
Kui pähklivaestel persoonidel pähkel kokku jookseb, siis klassikaliseks reaktsiooniks nukke teritada on üsna humoorikas eskalatsioon. Tore et eesti keele tarkvara vähemalt installeeritud on.

Sull, kus sa nädalavahetusteti käid? Iklas õlut ostmas? Siis on e-tron natuke valest klassist auto. Ma ka ei kujutaks tööautoks mõnd S-klassi mersut, millel konksuga vanarauda ja betoonisegumasinat kodu ja objekti vahel tiritakse.

Kui jutt käib auto kliirentsist, siis sisepõlemismootoriga autode ja elektrikate kliirensid ei ole võrdlus õunte vahel. Mõlemal autol võib olla 15cm, aga elektrikas läbib märksa paremini lumevalli - sel puuduvad igasugused servad põhja all. Kasutan mõlemat tüüpi autot (mõlemal kliirens väga sarnane).

Kõigepealt küsimus targematele (sest kus mujal veel on eesti parimad elektrikate asjatundjad koos!), miks Nissani elektrika äpp nii pagana aeglaselt toimib? Tehnoloogiaajakirjanikud kirjutavad juba 5G vajalikkusest, sest muidu ei saavat isesõitvad autod omavahel suhelda, aga Nissani äpp muudkui mõtleb ja mõtleb...
Kes teab ja oskab selgitada?

#Kui jutt käib auto kliirentsist, siis sisepõlemismootoriga autode ja elektrikate kliirensid ei ole võrdlus õunte vahel. Mõlemal autol võib olla 15cm, aga elektrikas läbib märksa paremini lumevalli

Kliirens on autopõhja kõrgus maapinnast. 15 cm on 15 cm ning edasi ei ole oluline, kas või mis seal tuleb. Kui aga Arnis räägib sellest, kui hästi esiveoline Leaf lumevalli läbib, siis meil ei ole midagi sel teemal rohkem vestelda, meie arusaam kliirensist ja läbivusest erinevad ikka kardinaalselt. Pealegi rääkida ebamääraselt "elektrikas" ja sisepõlemismootoriga auto ei ole võrdne võrdlus. Võrrelda saab ikka võrreldavaid asju: Leaf vs Golf või midagi taolist.

Sull, aga vaata siis teslabjörni ülevaadet e-troni kohta, seal on asjad enam-vähem ausalt ära räägitud.

https://www.youtube.com/watch?v=xd9IGis-r7M
...järgneb

Üldiselt suur ja raske auto, millel kütusekulu üle keskmise. Sõidutestis polnud veel lund ega midagi. Kui natuke valget puru ka maha tuleb, lendab keskmine kulu kohe 40-50 kanti arvatavasti. 150kW laadimine jääb isegi norras enamus kohtades unistuseks, kuna paljud laadijad ei toeta seda, või pole veel kaableid suuremate vastu välja vahetatud. Hetkel max 80, mis pole ka paha tegelikult. Vedrustus ja heliisolatsioon on väga heal tasemel, tead ju küll, tegu on ikkagi audiga. Kuigi vähemalt konkreetne auto nagises kuskilt arnatuurist vastikult. Minu suureks rahuloluks selgus, et õnneks saab seda masinat ka tavaliste peeglitega. Kokkuvõtteks võiks sellisega sõita küll, kui arvutipoisid tarkvarauuendustega igasugu väiksed ja suuremad kalad ära likvideerivad ja oma papiga midagi targemat teha pole.

siis mulle meeldib see superpähkel, kes maksab esmalt asja eest 12k€ rohkem ja siis on rõõmus 2k€-se säästu üle.

Marita: e-NV-ga kogemus puudub, kusjuures korra mõtlesime el kaubiku peale, aga kuna on pidevalt vaja vedada tõstukit ja käru, ehk 2+t sabas, siis võtsime vana hea 4x4 Transporteri. Ning tööasjus peab aeg-ajalt "kontorist" ca 5t kaugusele sõitma, siis jäi tööloomaks ikka vana hea diisel.
Samas sellest temperatuurist ma küll Marita aru ei saa, Model X, mida kasutame "mitte töösõitudeks" , seal on küll temp ilusti 21 peal ja tundub ka 21, mitte 28.

Arnis: kui keegi otsest kiidulaulu ei laula elektrikale, siis läheb silme eest kohe mustaks? Sinu jaoks on nädalavahetus aind Iklas käik, või kui el masin tööbussiks ei kõlba, siis valitakse a'la S-klass (saan aru, et see oli oma väite illustreerimiseks).
Nagu eelpool olen ka maininud, siis pesitsen 80% ajast P-Norras. Meil seisab parklas Model X, 1gen Leaf (hea perenaise auto lapsi sõidutada ja ise tööle 12km sõita) ja el-Ioniq (masendav nagisev plastmassihunnik) ning diisel Transporter. Seega, Arnis, on mul päris hea ülevaade mida ja kuna mis autoga teha. Näiteks algav nädalavahetus, sina lähed Iklasse, mina sõidan reedeti linnast 150km hütti, käruga, kus peal 2 saani (kaalu tõesti ei oska öelda). Seal elekter pole just kõige tugevama kaitsme otsas, ehk isegi tavalist 220v pistikut ei kannatakas järgi panna, kui el radikad onnis järel on. Nii laupäev kui ka pühapäev sõidame edasi Rootsi, ca 30km üks ots, ehk siis 2 päeva peale 120km lisaks ja pühap õhtu või esm hommik linna tagasi. Mis sa said nüüd nädalavahetuse läbisõiduks? 420km, käruga ei sõida täna ükski elektrikas laadimata seda ära. Olen korra käinud X-ga seal, 16km enne onni on Tesla superlaadija, 20min selle otsas, siis edasi ning tagasi sõites 1t selle otsas, et saada aku ca 80% peale.

Seepärast ütlengi, et tööpäevadel on lihtsam, öösel kodus juhtme otsas, kontorisse ja juhtme otsa ja korra nädalas, kui mõni tõsisem kaubanduse külastus, siis seal parklas kiirlaadija otsa ja aku 100% peale.

Täna nt sain diisel volksuga märkamatult 150km kellale, sellest 28km oli 2,5t tõstuk taga ja seda linnas ja selle ümber. Seega ei sobi kuidagi el kaubik.

Nissani telemaatika on pagana aeglane selleparast et a) süsteem töötab SMSi põhjal 2G võrgus ja b) Nissan kasutab kaugeid ja väga aeglaseid servereid päringute haldamiseks.

Kliirents voib olla 15cm ja elektrikal ka 15cm, aga tavaauto põhi on siiruviiruline ja kraabib mitmete servadega lumevalli, mille tulemusena kiilub märksa kergemini lumme kinni. Elektrikate põhi on väga sarnane Salva kelkudele, paar piklikut triipu ja kõik muu peegelsile.

Paradoksaalne tunub küll nüüd asjaolu, et seltsimehed, kellel väidetavalt muidu on hoov erinevas staadiumis sõiduvahendeid täis, igaks ilmaks ja elujuhtumiks, ei ole elektriautoga päri, kuna see ei täida absoluutselt kõik nõudeid, mida kunagi elus ette võiks tulla.

tavaliselt on hoov täis paaritonniseid isendeid, seega ei saa seal olla särtsukat

Värske pilt, elektribussid Soomes, küljes Poola transiitnumbrid. Keegi spekuleeris, et testsõitudeks külmemas kliimas. Sellistega on siis lubatud sõita bussirajal, diiselgeneraator sabas mürisemas:)

hea, kui hübriidbussidki esialgu käima saadaks. need ei mürise ning ei tossa niipalju kui lihtsad diislid... ja pärast ehk on võimalik mootor lihtsalt suurema akupakiga asendada, kui sellised peaks ilmuma.. ?

On ka eksperimentaalseid 900V akuga linnaliini el.busse, mis peatustes end 450kW laadijaga laevad, "laadimissarv" paikneb katusel. Kui peatuste vahe on tüüpiline (kuni 1km), oleks vaja laadida umbes 3s peatusevahe kohta.

Peatuste sarved on kah lahendus, aga nõuab siiski päris räiget infrat. 450kW r-kioski putkast ei saa ja juhtme vedamine maksab kordi rohkem kui 10x suurem akupakk, mis päevamarsruudi ära sõidab. Busse on ikkagi märksa vähem kui on peatusi, seega on odavam 200-300kWh'sed akupakid. Sarved lahendavad ainult seda, et akusid ei jõuta toota. Küll jõutakse, siis pole sarvedel mõtet.
Minuarvates nii saabki olema, et tavasõidukid on 400-500V pakkidega ja suuremad masinad 800-1000V pakkidega. Näiteks Tesla Semi, või needsamused elektribussid. Samas busside puhul pole kõrgemal pingel nii suurt pointi, sest laadimine toimub kiirlaadijas üleöö. 8 tundi *50kW = 400kWh, täiesti piisav.

Sarvedega bussifriigid, tahate, ma õpetan Teile ühe sõna?

TROLL

Ega igasse peatusesse polegi laadijat vaja: sarve tõstmine langetamine võtab ka aega. Mõistlik on suuremates peatustes mõnikümmend sekundit laadida ja aku ei saa paratamatult väga väike olla, see ei taluks suure vooluga laadimist. Lühematel masruutidel võibki laadimine vaid lõpp-peatustes olla.
Sarvega laadimise eelis on see, et juht ei pea pistikuga sebima.

Juht peab niikuinii natukene vaeva nägema peale marsruudi lõpetamist.


Ei tohiks minna ulmemugavaks asjadega. On põhjuseid, miks välk-laadimist peatustes mitte teha. Sellised keskpäevaseid tõuked võrgus ei mõju võrgule positiivselt. Päevastel tipptundidel ei ole üldse mõistlik transporti laadida (v.a. plaaniväline). Ja massiivsete superkondensaatorite peale (Skeleton) raha kulutamine on tarbetu.
Sealt-tulenevalt tuleks ka teha vastavaid valikuid. See, et sarvelaadimine on olemas, ei tähenda, et seda tuleks kohe kasutada.
Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem üks või teine tehnoloogia käiku läheb ja kui kõik aina 300-500kW'seid impulsse võrgult nõuavad (sekundite mäng), siis see võrgule kindlasti positiivselt ei mõju.
https://www.youtube.com/watch?v=c-Fg94A2Vko
Selle asemel, et ühendada suurem akupakk võrgu stabiliseerimiseks ja väiksem transpordi asemele, võiks võrgu stabiliseerimise vajadust vähendada ja kasutada nii puhverdamiseks kui öö võrgu koormuse tõstmiseks just öist sujuvat laadimist.

30 sekundit 2x ööpäevas per buss maksab ettevõttele kopikaid. Korralik kaabelühendus, vähem mehhanisme bussil, väiksem, kergem, töökindlam, säästlikum. Kokkuvõttes 1 minut lisatööaega tasub mitmekümnekordselt.
Pantograafi mehhanism ja kogu taristu on räigelt kallim.

Paar näidet, kuidas busse laetakse juhtmega,
https://www.youtube.com/watch?v=8haEyed14kQ
Siin on laadija pardal - depoo ei vaja kallit taristust, piisab isiklikust depoo transformaatorist/alajaamast.

Või kiirlaadimisjaama meetod, praktiliselt samamoodi nagu mina kiirlaen oma autot:
https://www.youtube.com/watch?v=MztW4MlU8xA
Paneme tähele, kui vaene on antud regioon.
Lihtne töökindel meetod. 60kW'ne laadimine.
Teeb bussid kergemaks ja busside väljavahetamisel jääb infra (sh laadijad, mis maksavad mitukümmend tuhat) alles.

Meie bussid Tallinnas sõidavad aastas 100 000km, tarbivad 40l/100km (heal juhul). See on 40t kütust aastas, ehk ala 50 000€ aastas. Kui sõidaksid öise elektriga, siis oleks aastane kulu alla 10 000€. Potentsiaalselt võimalik erinevate meetoditega ajada 5 000€ kanti, aga see on teine teema. Rahaline sääst saab olla kuni kümnekordne. Lisaks väheneb tõsiselt hooldus. Kõik sisepõlemismootori hooldused ja praktiliselt kõik käigukasti-suunalised hooldused ja potentsiaalsed rikked/taastamised. Lisaks pidurisüsteemide kuluosade eluiga pikeneb mitmekordselt.

Kõige kurvem (vaadates meie poliitikat sellel alal) on teada järgmist rehkendust. Busside ööpäevane läbisõit on 300km piires. Sellise läbisõidu läbimiseks on tarvis 300-400kWh'st akupakki. Arvestades, et selline pakk maksab 2018a seisuga tegelikkuses kuni 80k€ (ja buss maksab hetkel 100k€ rohkem kui tavaline dislakas), on majanduslik võit läbilõhki nähtav ja kindel (garanteeritud investeering). Ja meie siin teeme "pilootprojekte", kaalumaks, kas tehnoloogia, mida välismaal kasutatakse, ikka on üldse reaalne või tehakse tünga?! Lihtsalt põletame raha, nagu ikka.
Elektribusside eluiga on teistsugune võrreldes diiselbussidega. Taani Tehnoloogiainstituudi uuringu põhjal (Battery degradation
in electric buses) elektribusside aku väsib umbes 3% aastas. Ehk 7 aasta möödumisel saab buss läbida 80% läbisõidust, mida ta sai läbida siis kui oli uus. 15 aasta möödudes saab buss läbida 60% läbisõidust. Sellised bussid sobivad ideaalselt nii asendusbussideks, lühematele marsruutidele või kasutades ainult akupakki, saab sellega teenida passiivset tulu võrguelektriga manipuleerides (kasvõi salvestada päikese-elektrit, mida kasutada öösel laadimiseks).

Majandusliku kasumile lisaks on tosin teist eelist linnaruumile endale. Alates töökindlusest ja linnaõhust -mürast, kuni parema elektrivõrgu stabiilsusele, kuna tõuseb öine koormus (pluss raha läheb ühest Eesti taskust teise Eesti taskusse - diisliraha ei jää Eestisse).
100 samaaegselt laetavat bussi vajavad elektrilist võimsust (tingimusel, et depoos aeg ööpäevas on 5 tundi) umbes 60kW*100=6000kW, 2000kW per faas, umbes 5200A. See number tuleb jagada depoode arvuga Tallinnas, ja saabki teada, kui palju maksab taristu kogu sellele mudrule. Ostes keskpingel särtsu (oma alajaam), on elektrihind teistsugune, veel üks kasumi suurendamise koht.
Tõsi, elektribusside hind jääb langema, aga mitte 40 000€ aastas, mis on realistlik kasumlikkuse prognoos per üks aasta.

Muudetud 02.02.19 01:22

Lõpuks ometi on arnis oma konto selle tundmatu psühhopaadi käest tagasi kaaperdanud ; )

Unistada on ilus. Kahjuks, nagu selgub viimaste aastate bussipargiga seotud uudistest ja hetkel sinna kupjaks pandud tegelase histograafiast, siis oli, on ja jääb see asutus tundmatuks jääda sooviva seltskonna rahataskuks. Sealt nüüd loota, et hakatakse megalt maksumaksja raha kokku hoidma ja seeläbi oma võimalikku "vahendusprotsenti" vähendama on suht ebareaalne. Mida rohkem segaseid situatsioone, seda lõbusam. Midagi ses suunas ehk tehaksegi, kuid sedagi vaid "ülevalt" tulnud telefoniõiguse korras ja näitamaks eu-le või kellele hetkel tarvilikum, et kui rohelised me ikka oleme ja arendame ja nii edasi.

Vahepeal olid kuskil mingi jutt, et hakkavad sõitma akupakiga trollid. Pidi mobiilsust lisama ja mis iganes veel. Mis sest plaanist sai, ei tea.

https://www.accelerista.com/arvamus/keelame-sisepolemismooto
riga-autod/

Raske uskuda, et selline keeld ka päriselt läbi läheb, see tähendaks totaalset Euroopa muutumist ja meie majandusele tõsist kahju.
Auto muutuks vaid rikaste lõbuks, nagu ta oli seda vanasti.
Sellise keelu tagajärjel tõuseks akude hind meeletult, kuna tekiks tooraine nappus.
Kui ka mingi imeläbi, leviks elektriautod tohutult, siis meie praegune elektrivõrk seda võimsust välja anda ei suuda ja selle väljaehitamine nõuab palju raha ja aega, mida jällegi meie rahval pole.

Eks olen sellele ka enne mõelnud, vaadates praegust trendi autonduses, kus auto pidamine muutub järjest kallimaks ja sedasi on auto lõpuks vaid rikaste lõbu, nagu ta oli seda üle 100 aastat tagasi.

Igal juhul selge on see, et sisepõlemis mootori keelamise raha tuleb rahva taskust, ehk siis selle tagajärjed on rahaliselt väga kallid.
Ma pakuksin elektriautodele ülemineku ajaks pigem 30-50 aastat, siis oleks see ehk reaalne, kuid see eeldab tõsist hüppelist arengut akude ja nende tooraine osas.
On vaja akusid, mis on väiksemad, kergemad, paremad, odavamad, vajavad vähem toorainet ja sellist, mis on hästi taaskäideldav või veel parem, taastuv maavara. Lisaks ei reosta keskkonda eriti. Samuti ei tohiks vigastuse korral sedasi süttida, nagu seda praegune liitium teeb.
Vastasel korral, elektriautodele üleminek toimuda ei saa.

Nagu ma ka ühe variandina välja tõin, võib tuleviku auto hoopis ka mingit muud kütust kasutada ja olla hoopis mingit muud sorti mootoriga.

Muudetud 03.02.19 14:19

Eestis ei ole keegi (peale ehk roheliste erakonna) sellise asja peale isegi mõelnud. Niisugused pealkirjad on ikka klikkide püüdmiseks.

Ainus piirang, mille AMTEL läbi surus, on vanemate kui Euro5 diiselmootoriga autode impordi keeld. Kas see juba kehtib või alles hakkab kehtima (pigem küll see viimane), ma ei tea.

Solksolgil on ka ses osas tuline õigus, et auto on saja aasta pärast luksusese, mida saavad endale lubada ülivähesed. Senikaua aga peame arvestama, et elektriautode võidukäik tuleb tasapisi, aga kindlalt, kuna tootjad üha enam subsideerivad elektrikaid tavaautode arvelt.

Futuroloogid ja muud ennustajad unustavad ära veel selle, et autotööstus on sedavõrd aeglane, kallis, keerukas ja ressursimahukas tööstus, kus pole lihtsalt võimalusi (loe: raha) arendada täismahus igasuguseid alternatiivseid suundi. Seega need, kes arvavad, et elektriauto ei pruugi olla meie lähitulevik, tõenäoliselt eksivad.

solk ajab niisama solki suust wälja nagu ikka :D öösiti laadida nagu moni spetzializt siin graafiku välja tõi siis on varu maa ja ilm narwal.

elektrivarustuse osas-> 'rolling blackout' euroopas on ainult aja küsimus ja siis on autodest võrgu stabiliseerimisel kasu küll (kui tuumajaamad kinni keeratakse ja sütt enam ahju ei aeta on öine energiavarustus pehmelt öeldes kesine)

tegelikult praeguse kiirusega jätkates on paratamatu, et umbes 10 aasta pärast muutuvad elektriautod veel kallimaks ning umbes 20 aasta pärast hakatakse uuesti autoostulube jagama :)

Liitium on täielikult hiinlaste käes ning kui nad otsustavad riiklikult hakata sundima sisepõlemismootorite keelustamist pole tõenäosustki, et kuskil mujal midagi mastaapset teha saaks

To jee.kim
sisepõlemismootorid keelatakse ükskord niikuinii... iseasi ainult, millal see juhtub. Ylle Tampere aga (ja miks mitte ka teised) võiks googeldada artiklit 'miljardis on miljon miljonit' ehk saab suurusjärgud paika. Ja see kuluks ka teistele ära.
Maailmas toodetakse jämedalt 100 miljonit barrelit naftat päevas, kui ookeanilaevad sellest 2 miljardit päevas ära põletavad, siis kuu-kahe pärast ongi maailm naftavaba...

See on küll marital õige märkus, et näiteks hobune on täna luksusese, mida saavad enesele lubada vaid vähesed ja sada aastat tagasi poleks keegi sellist ennustust uskunud....

Vahepeal sai googeldatud ja tuleb välja, et Eestis oli (2015 a ?) 740 000 sõiduautot ja nendest olla 30 % diislid ning teisalt Eestisse toodi 2016 aastal sisse 252 000 tonni autobensiini ning 647 000 tonni diiselkütust. Kokku siis 900 000 tonni , kg kütteväärtus on teatavasti u 10 kWh, seega kokku 9 TWh põletatavat.

Teisalt, kui unustame muruniitjad ja metsameeste saed ära, siis selle autobensiini mahasõitmine 518 000 bensuautoga teeb 486 kg ehk 540 liitrit benssu auto kohta aastas. Seega keskmine läbisõit 8l/100 korral (minul on nii) annab aastaseks läbisõiduks vaevalised 7000 km isegi ülespoole ümardades. Nissan Leaf 16 kWh -ga sajale arvutades vajaks selleks 1200 kWh aastas.
Kõik 518 000 Leafi vajaks 0,6 TWh. Kui nüüd eeldada, et ülejäänud 222 000 diiselautot sõidavadki aastas per auto rohkem, siis jääks see aastane elektrikulu sõiduautode elektrifitseerimiseks ikka sinna 1 TWh kanti? Ehk 10 % tänasest elektritoodangust.

Miks see teistes riikides teisiti peaks olema ? L-Euroopas on küll autosid rohkem kuid ka elektritarbimine per nuppi juba täna meist suurem ja suurte ummikute tõttu ühistranspordi osakaal suurem...

See on selline suurusjärkudega mängimine, sest kõigi asendamine elektriautodega võtab niikuinii aastakümneid ja elektritootmine muutub selle aja jooksul niikuinii ka autodest sõltumata....

said, solk. viimane herr pani asja numbriliselt vist enamvähem paika ja tõi su paanikaosakonna ehk maale lähemale :D

Tubli numbritöö manitseja poolt. Suurusjärk on õige. Kui elektrifitseerida kogu Eesti transport, siis kogutarbimine tõuseb tagasi sinna aega, kui me LEDide asemel hõõglampe kasutasime ;D (iroonia).

Ärge muretsege, ei keelata diisel paugupealt. Inimesed ise hakkavad eelistama teisi kütuseid. Alustatakse nagu ikka, keelud kusagil ülerahvastatud keskustes. Eesti esimene võib olla Tallinna vanalinn. Ma ise loodaks, et aastal 2022 võiks meie vanalinnas diisli keeld kehtima hakata.
See, et Tallinn-Tartu maanteel diisel ei sõida, seda järgneva 20 aastaga ei näe kohe kindlalt.

numbrid on ju hiirekliki kaugusel:
https://www.stat.ee/34173

Tuletan meelde, et see 1 TWh käib ainult sõiduautode kohta.
Rongid, laevad, traktorid, ekskavaatorid - neile elektrilahendust eriti veel pole.
CO2 koha pealt pole ka biomass miski taastuv asi. Atmosfäärist eraldatud süsinik tuleks ladustada turvaliselt (kõdunemisohuta - muidu saad veel hullema asja-metaani).
Elektrimootorist paremat mootorit pole, seega solksolk saab unistada ainult paremast elektrisalvestusviisist (purje abil külgtuules sõitmine tuleks ehk kah kõne alla).

Kui hakatakse jälle vesinikule vihjama, siis hetkel saab soodsaimalt seda gaasi metaanist - kes teab - kirjutage siia, mis kujule see süsinik seal jääb? Kas väljub grafiidipuruna?

Ainus ökoloogiline lahendus vesiniku puhul peaks olema see, et päikese/tuuleelekter muutub nii odavaks, et sellega pole muud teha kui vett elektrolüüsida.

Ei ole ma midagi saanud, elektrivõrk vajab endiselt arendamist.
Samuti on elektriauto kuluks 16 kWh sajale väga optimistlik arvestus, isegi suvel ja veel enam, kui võtame selle aastaringi keskmise, siis ei tule mitte kuidagi nii vähesega välja.
Eriti arvestades asjaolu, et üks asi on akudest võetav vooluhulk, teine asi on nende laadimise kulu, teatavasti kulub akude laadimise peale rohkem energiat, kui sealt kätte saame.
Tuleb lisaks arvestada ka laadija enda kaoga.
Loomulikult tuleb arvestada ka rekkade ja busside elektri peale üleminekuga, mis tähendab hoopis suuremat elektrivõrgu koormamist.
10% elektrivõrgu koormuse tõus on ikka väga optimistlik arvamine, tegelikkuses on see ilmselgelt suurem.

Kuid on väga sinisilmne arvata, et elektrimootor on ainus mootor, mida tulevikus võiks kasutada.
Nagu ütlesin, me ei tea, mis mootor ja kütus võidakse veel leiutada, mis võib paremini, kui elekter sobida.
Teadlased arendavad neid asju pidevalt ja tänapäeval mõeldakse imeasju välja, mistõttu mina nii julgeid väiteid ei teeks, et elektrimootor parim on.
Ta võib ju effektiivne olla, aga see ei tähenda, et ta ainuõige valik on, tuleb arvestada ka muuga.
Variante on palju, teistsugune elektrisalvestus viis, teistsugune elektri tootmise viis või hoopis teine kütus ja teine mootor, selle sisse mahub väga palju erinevaid variante.


Kui rääkida sisepõlemismootori keelustamisest, siis Eesti ise ei peagi tahtma seda keelustada, piisab, kui Euroopaliit seda teeb ja meie selle järgi peame tegema.
Ma küll loodan ja arvan ka, et niipea, see läbi ei lähe.

tekib küsimus arnis, kuidas sa tankimise peale vähem aega kulutad?
Kui elektriauto kiirlaadimine võtab aega pigem pool tundi või tund, aga bensuka tankimine 5 minutit ja sõidab seeläbi kaugemale.
Ning aeglane laadimine võtab elektriautol veel aega öö otsa.
See sinu 2000 Euri jutt on ka vaid märg unenägu, kuna esiteks, isegi otse sa seda ei säästa ja sa ei arvesta sealjuures elektriauto kallist ostuhinda ja akupaki vahetust ühel hetkel.

Kui võtame arvesse Leafi tegelikku elektrikulu ja aastaringi erinevaid ilmasid, külm ja palav, mis mõjutavad elektrikulu ja akust kättesadavat voolu.
Sealhulgas arvestame akulaadimise kaoga, laadija kadu ja aku enda kadu.
Siis tegelik 100km läbimise hind Leafiga ei ole teps mitte 16 kWh sajale, vaid ilmselgelt üle 20 kWh sajale.
Eks paljud vaatavad ikka seda kulu, mis auto kompuuter näitab, aga sellega ei arvesta, mis tegelikult aku laadimiseks kulub.

Juba sisepõlemismootoriga autode tegeliku kütusekulu mõõtmine käib mitmetele üle jõu, elektrist käivad nad veel vähem üle, seal tuleks eraldi voolumõõtja auto laadimise seinapistiku jaoks panna, et auto kulu näha.

Muudetud 04.02.19 21:02

Mina usun, et 16 on täiesti saavutatav number. Vähemalt suvel, Leafi/Konaga ja koonerdades. Nissani elektrikaubik võtab mul linnas üsna täpselt 20, maanteesõidud ajavad keskmise muidugi sinna 23 kanti. Pealegi meeldib mulle kui põlisele hallmetallikdiisli (loe: Webasto) austajale istuda sooja autosse ja see viib akust oma 3-4% nigu lupsti.

Mul on hoopis praktiline küsimus Arnisele: kas on mingi nõks, kuidas vana tüüpi kiirlaadijat auto küljest vaevata kätte saada? Alati on tunne, et murran auto puruks - viiendal katsel läbi häda tuleb. Mõned on teistmoodi, avanevad nagu lupsti :)

Ei, pikas perspektiivis, kui võtta aluseks tegelik kulutus 100km läbimiseks (mitte ainult see, mida kasutatakse sõitmiseks, see võib Ioniq-ul olla veel vähem kui 15kWh/100km) on mõistlik ümardada õigemate näitajate saamiseks siiski 20kWh/100km kohta. Ma olen mõõtnud, 4 aastat juba. See on 20 kanti. Tuleks arvestada, et Leafist on ka suuremaid autosid.

Eesti elektrivõrgu koormusgraafikuid vaadates annab ilma investeeringuteta (v.a. targad laadimiskontrollerid, umbes nagu kaugloetavad arvestid, aga kaugjuhitavad laadimisliidesed) saab võrgule lisada 30-50% koormust (mahutades selle alakoormatud aja sisse). ILMA INVESTEERINGUTETA võimsusesse (tarvilik piikvõimsuse tõstmiseks). Ja solksolk ei saa seda ümber lükata oma tugevalt-emotsionaalse arvamusega :D

Arnisega nõus.. ka mina olen väitnud kogu aeg, et selle elektrisõiduautode lisandumiseks ei pea me jaotusvõrgus mitte midagi suurt ümber ehitama.
Vaadake hoopis globaalseid numbreid.

Maailmas olla miljard liiklusvahendit.. (seal sees on vist kõik autod..veokad kaasa arvatud), Meil Eestis sõiduauto 2 inimese peale. Aga hiinlased, hindud ja neegrid tahavad kaa- Seega on potentsiaali veel 3 miljardi sõiduauto lisandumiseks Maale. Kuskilt justkui lugesin, et tänavu on tulemas 4 miljonit elektriautot tootmisliinidelt ? ..

Meil lihtsalt ei ole neid autosid kuskilt võtta, et saaks hakata magalarajoonide alajaamu üle koormama.. ...

Ja mille poolest me teistest riikidest erineme ?
Järelikult ka nemad ei pea...

v.a. Norra, kes oma naftarahadega on teistest 10x kiiremini eest ära tormanud ja seeetõttu mõningad muudatused jaotusvõrkudes teinud. Hea vaadata, millised.. sest teistel riikidel puudub võimalus ka 10 aastaga Norra tänasele tasemele jõuda.... lihtsalt selle pärast et elektriautosid ei jätku...

Ameerikas on külm. Tegelikult ainult natuke külm:) Artikkel on soome keeles.
https://www.kauppalehti.fi/uutiset/ovet-reistailevat-akut-hy
ytyvat-yhdysvaltain-ennatyspakkaset-puraisivat-myos-teslan-s
ahkoautoa/4875d3af-f9fe-4d84-bc05-a6b05e6612c2
Olen igasuguse pastakast väljaimetud keelustamise vastane, sest kui uus on innovatiivne ja parem, eelistavad inimesed seda niigi ja puudub keelustamise järgi vajadus. Keelustamine on vajalik ainult siis, kui uus on tagurlik ja ebapraktiline. Tagurlikku ja ebapraktilist ei peaks jällegi soosima. Siit teemast on varemgi käinud läbi mõte, et lahendada pole vaja mitte auto jõuallika probleem vaid inimeste transportimise probleem.

see mis lihtinimese jaoks on parem ja mugavam pole teps mitte looduse jaoks, inimese jaoks on parem ja mugavam tema isiklikust vaatenurgast ka oma prügi tuimalt aknast alla loopida ja kogu muusika, ent laiemas pildis oleks see katastroof, seetõttu on seadused ja määrused mis seda ei luba ja tuleb sel mugaval olevusel maksta prygiveo eest ja oma perse prügikasti juurde vedada ja see tyytu kott sinna kasti toppida.

Eestis pandi eelmise aasta lõpuks üles vist 100 MW päikesepaneele, need toodavad jämedalt 100 GWh aastas. kui 1000 elektriautot tarbiks igaüks kasvõi 4000 kWh siis oleks vaja 4 GWh.

Vaadates seda statistikaameti kütusetabelit jääb silma hoopis muu. Kokku kulutatakse 1 miljon tonni (MT) vedelat autokütust, umbes samapalju 1,3 MT gaasilist kütust (kui kuupmeetri kaaluks võtame umbes kilo) 5 MT igasugu tahket põlevat ja 19 MT põlevkivi/sütt. Põlevkivist põlevat ära alla poole, seega 15 MT põlevaid elemente laseme õhku. See autokütuse osa tervikuna polegi nii suur. kokku pea hoidma ka mujalt.

Silma järgi 1 kWh elektri tootmiseks läheb 2 kg põlevkivi.

Täna ostan oma autole 20 000 km läbisõduks 1600 liitrit benssu aastas mis teeb 16 000 kWh ja maja elektrikulu on samuti 16 000 kWh.
Kui paigaldaks mõned päikesepaneelid ja ostaks Viessman Vitotwin 300 mikrokombijaama, siis toodaks suvise elektri nendega ise ja talvel laeks elektriautot selle gaasijaamaga.. kaod läheks maja kütteks.
32 000 kWh bensiini ja elektri sisseostmise asemel ostaks sisse 10 000 kWh gaasi. (võtsin 6 suurema tarbimisega kuu elektrikulu arvesse)
Pere praegune energia sisseost väheneks 3 korda.... kuupmeeter gaasi ia PV paneelid asendaks 1.5 liitrit benssu ja 3 kg põlevkivi...

Eesti energia jaamades muide pea 1 TWh läks omatarbeks...

Tuleb välja et Vitotwinni enam ei toodetagi, nüüd on miski Vitovalor 300 - kütuselemendil põhinev. Flaamlasest kolleg just rääkis, et ostis oma maja kütteks miski sellise... kellegi teise toode küll oli vist:
https://raatschen.de/brennstoffzellen-kwk/

Bensu eest saab Putja täna siis 60 USD barreli kohta... teeb vast miski 3,3 senti kWh eest , gaasi puhul jäid silma miskid 3 aastat vanad andmed https://elering.ee/node/227

Muide... ma olen mõelnud, et kogu see taastuvenergia trall tuleks teha kliimavöötmepõhiseks. Siin, kus sooja saamiseks on vaja kütta, pole kiiret fossiilkütustest loobumisega. Igasugused Aafrikad, indiad ja hiinad, kus päike paistab ühtviisi 365 p aastas, neile tuleb naftamüük keelata.... lähevad PV peale niikui vuhin... Praegu põletavad naftast elektrit et teha omale kusntsuusamägesid....

Tegelikult on vaba energiat lõputult, kuid senikaua kui lollil inimesel raha jumalaks seatud ja ükskõik millist tehisenergiat müüa saab, seda ka müüakse.

Eksite väga rängalt, kui arvate, et meie alajaamad, trafopunktid ja elektriliinid annavad välja 30-50% tõusu, ei anna, sugugi ei anna.
Juba praegu võib maapiirkondades leida probleeme, kus kolme maja peale olev posti otsas olev trafo ei anna vajalikku võimust välja, kui kõik kolm majapidamist tahavad palju tarbida.
Sealjuures ei kiirustata seda vahetama, kuna see on kallis, Pealtnägijas oli sellest ka lugu.

Juba praegu, mitmed suured tööstused, veavad omale lisaliine, kuna vanad liinid ei anna piisavalt võimsust välja.

Kõik see käib kalli raha eest ja muidugi ei taha seda raha keegi välja käia, ei klient ega ka mitte elektrivõrk, see on täiesti arusaadav, kuna jutt käib väga suurtest summadest.

Teie siin lihtsalt eirate tõde, kes te pole meie elektrivõrguga tegelikult kursis.
See on läbi aegade käinud nii, et vanad liinid jne, ei anna välja uue aja koormust ja neid on vaja täiendada ning uuendada.
Paraku ei käi see nii ruttu ja keegi peab selle kõik kinni maksma.

Võite väita midaiganes, aga tegelikkus meie elektrivõrgust on muu, kui teie roosamanna unenägu.

Loomulikult kogu see võrgu uuendus toimub, aga nagu ütlesin, võtab see aega ja raha.

Nii, et probleeme on ridamisi, mis aeglustab elektriautodele üleminekut täies mahus.
Kõik peab toimuma rahulikult.

Kärsal on selles mõttes õigus, et keelud on liiga äärmuslik meede, inimesed peaksid ise hakkama eelistama uut tehnoloogiat.
Sellele saab neid suunata uue tehnoloogia parendamisega ning vanale mõistlike maksude peale panekuga.

Kuule ole nüüd juba... See arusaamatusepeetus on lihtsalt absurdselt kaugele arenenud ;-D Mitu kuud järjest peab sulle seletama, et öise koormuse lisa ei anna ühelegi komponendile kõrgemat piikkoormust? Millest sa aru saa?
Eestis kõige pisem masti tranformaator laseb samaaegselt laadida 12 elektrikat nagu minul. Nii palju neid nüüd küll kolme majapidamise peale kokku ei loe - krdi tainas oled ikka küll :D

Nii, et kui sul midagi tarka enam öelda pole ja midagi tõest, siis hakkad sõimama lihtsalt?
Tainas oled sa ise.

Arvad, et elektriautaod hakkavad ainult öösel laadima või? Need hakkavad kogu aeg laadima, 24 tundi, ei ole nii, et kõik ainult öösel laevad.

Teiseks, kuidas ei hakka kõik kolm korraga laadima? Kui kõik või 90% oleks elektriautod, siis just nimelt hakkaks olema väga tihe olukord, kus kõik 3 naabrit, kes on sama trafo otsas panevad oma elektriautod korraga laadima.
Samuti ei mõtle sa olukorrale, kus on peres näiteks 2-3 elektriautot ja nad kõik on vaja korraga laadima panna ja seda veel koos naabritega.
Sedasi võib 3 maapere peale vabalt olla näiteks 6 elektriautot ja kui neist näiteks 4 tahetakse korraga laadima panna on jama majas ja 6 korral veel hullem.
Nüüd, kui nende laadimisele lisaks tahetakse veel ka mõned puhurid järgi panna või mõni võimas tööpink, siis on elektri puudujääk ikka väga korralik.
See puudujääk tekib juba siis, kui 3 elektriautot laadima pannakse.

Mitu autot peres on väga tavaline nähtus, eriti veel maakohtades.

Hiilgad suurepäraselt kitsa mõtlemisega.

Tee endale selgeks, mis asi on piik.
Elektriauto laadimine ei ole piikkoormus, vaid pidev suur tarve, piigiks nimetatakse hetkelist voolutõuget.

Nüüd mõtle veel olukorrale, kui need maa perekonnad tahavad lisaks oma elektriautodele panna laadima ka elektri traktorid.

Probleem tekiks kasvõi siis, kui taoline olukord leiaks aset vaid korra nädalas, see oleks endiselt suur probleem, kuid reaalsuses hakkaks see probleem tihemini olema.

Need on sulle väga lihtsad näited, miks on vaja elektrivõrku enne kõvasti arendada, enne, kui saame elektriautode peale üle minna.

Samuti ei ole sa vist kursis, et voolu puudujäägist osades riikides on räägitud juba 10 aastat tagasi, mis neis riikides, siis veel, elektri autode levikuga juhtuks?

Muudetud 05.02.19 22:59

Tee endale selgeks, mis on ööpäevane maksimaalne koormus ja millal see toimub.
Kes väitis et kõik 3 ei hakka korraga laadima? Luulud peas 24/7. Fantaasia möllab et anna olla. Sa põled klaviatuuri taga :D Sa isegi ei loe postitusi. Kusagil esimese kolmandiku juures on leek üleval, lugeda ei oska, mitte midagi "targast laadimisliidesest" pole lugenud ja paugutad oma kaitsetekste, ala "kui sul pole midagi tarka öelda siis"... sa fckn' loe postitused hoolikalt läbi.

solksolk - nii sassis, et üleöö on kolmel maakodul 6 elektriautot ja "mõned puhurid". No FAK kui kaputt sa oled - ja kuna sa tõesti seda kõike usud mida sa ajad, siis ei saa sind trolliks ka nimetada :D

Kui sa olen pensionär, siis palun, õpi juurde elektrotehnikat. Õpi. Sa ei saa rakendada seda aegunud jama mida NSVLi ajal õpetati. See on digiajastu ja siin käivad asjad teistmoodi.

irw, tead sinu digiajastu ei muuda elektrikaablit jämedamaks, ega tekita neid juurde, nagu ka trafopunkte ei tekita juurde.

Ilmselgelt hiilgad sa kitsa mõtlemisega ja puudulike teadmistega elektrist.


Tark laadimine? Et kogu elektrivõrk hakkab olema ühendatud ühtse tarkvara süsteemiga, mis hakkab valikuliselt elektriautosid laadima või?
Jaburus.


Üleöö 6 elektriautot? No ise sa tahad siin ju elektriautosid saada kõigile ja väidad, et seda saab kiiresti saavutada.
Samuti, kui see keeld jõustuks, siis tekiks 11 aastaga väga palju elektriautosid, elektrivõrk, aga nii kiiresti järgi ei tuleks.

Aga noh, mis ma suga ikka vaidlen, reaalset mõtlemist sa ei oma, kuulutad vaid oma usku.
Mõtlen vaid seda, miks ma sulle jälle selgitada üritan, kuidas asjad tegelikult on.
Ilmselt olen naiivne ja usun, et äkki sa võtad aru pähe, kahjuks sa ei võta

Muudetud 05.02.19 23:23

mis 50% kasvust sa räägid, kui KÕIGI sõiduautode asendamine annab vaid 10% elektritarbimise kasvu ?
Ja eelnevalt sai juba öeldud, et lähikümnendil ei jagu lihtsalt neid autosid kõigile niikuinii.

paar klahvivajutust Google'is ja näed, et maailmas on praegu vist 5 miljonit elektriautot (plug-in'id vist incl) ja 2 on tänavu juurde tulemas. Kuid asendada on vaja.pea.miljard.autot.

Muide.. ma olen viimased 13 aastat ajaviiteks jälginud, kuidas on arenenud PV paneelid ja nende kasutamine. Nende tootmise kasvuprotsendid on samuti olnud muljetavaldavad ja kõverad lähevad üles eksponentsiaalselt. Ja täna paigaldatakse juurde juba 100 GW aastas. Võimas! Kuid maailma elektritootmisest moodustavad nad ikka veel imeväikese osa. Ning võrdluseks võib tuua, et see tohutu lisandumine (100 GW toodab aastas üle100 TWh) ei kata muide ära maailma rahvastiku juurdekasvu samal ajal. Lisandub 80 miljonit inimest ja meie tasemel elektritarbimiseks oleks järelikult vaja elektritoodangut neile 600-800 TWh.
Tootmismaht peab kasvama veel kordades...

piikkoormusest rääkides torkan siin vahele, et ka eelpoolrehkendatud 10 000 km aastas ka 20 kWh sajale kuluga vajab 2000 kWh aastas. Tänane magalarajooni korter tarbib muide rohkem. 3000-4000 vast ikka. Ja just see tänane tarbimine on palju rohkem piiktarbimine, sest kõik lähevad tööle 7-9 ja söövad õhtust 18-22, seega 6 tundi tarbimist. Elektriautode laadimiseks jääb siis 18 tundi ehk 3 korda rohkem aega ja läbi on vaja lasta selle aja jooksul 2x vähem energiat. Kuna olemasolev võrk selle söögitegemise piigi rahulikult ära talub, siis elektriautod oleks talle ainult kerge soojendus enne järgmist piiki.
Aga see jääb teoreetiliseks aruteluks, sest elektriautosid lihtsalt ei jätku ja kui jätkuks, siis ei jaksaks magalarajoonide inimesed neid niikuinii osta.
Aga siin tühja teoretiseerimise asemel võiks minna uurima/googeldama Norra kogemust, sest nende tänase tasemeni meie enne 10 aastat ei jõua kuidagi.
Kas Norras on tulnud magalarajoonide alajaamu hakata ümber ehitama?

lihtsalt- ka tänased naftaautod 95% oma elust seisavad paigal.... nii lihtne see ongi.

taaskord küsimus foorumi kohalikele võrguspetsidele

- kui suure osa elektritarbimisest moodustavad majapidamised hajaasutustuses?
- kui suure osa elektritarbimisest moodustavad korterelamud?

kui nüüd võtta kogu see eratarbimine ja tõsta seda 10% jagu kogu energiatarbimisest, siis kui suur on investeeringuvajadus?

nagu mitmeid lehekülgi tagasi öeldud sai, siis ainus võimalus 20% autode vahetamiseks praeguste elektrikate vastu on see, kui 'keegi' kas investeerib mõned (mitte väga loetud) miljardid energiamajandusse ja autotoetustesse VÕI inimesed nõustuvad üle minema kommuunipõhisele autojagamisele.

Me ei räägi selles maastaabis sellest, et 1 inimene põllupeal külas laeb oma 16A pistikust kord nädalas elektriautot, vaid sellest, et kõik tahavad omada autot, mis on enamvähem pidevalt täis laetud ning valmis sõitma.

Elektrotehnikast ja võrkudest mitte midagi jagavad inimesed võiks siinkohal oma unistused kõrvale jätta (selle asemel võiks tutvuda natuke jaotusvõrkude tööpõhimõtte ja investeeringuplaanidega).

Targad laadijad (ja ka arvestid) eeldavad seda, et kuskil on juhtimiskeskus, kes neid reguleerib. Praegu (ja teadmata aja veel tulevikus) on vaid valgustusvõrgud kaugjuhitavad (aga sele puhul on tegemist isoleeritud võrguga ning sealsed operatsioonid ja kontrollerid on natuke teisest kategooriast)

Selles osas manitsejaga nõus, et elektriautosid magalarajoonidesse ei tule- kui just akutehnoloogia osas mingit suurt läbimurret ei saavutata, siis lähevad autod ainult kallimaks (VW ütles ju otse välja, et kaugemas tulevikus ju rotid autosid omada ei jõua)

Vastuseks manitseja küsimusele Norra võrgu kohta. Täna on olukord selline, et viletsa infra tõttu on paljudes/ enamuses korterelamutes keelatud oma elautosid laadida. Väidetavalt on enamus kaitsmeid kontaktide taga 10 ja 16 A taluvusega, aga elauto laadija tahaks saada 32A. Seega keelati majaaluses garaažis laadimine ära. Mis on aga rikkas Norras põhjustanud uue probleemi, linnades on 400-600 autot ühe kiirlaadija kohta ja ca 20autot ühe tavalaadija kohta. Ehk siis inimesed ootavad järjekorras, et autot laadida. Poliitikud tahavad 2025a norras müüa aind el autosid, samas kui infra ei tule järgi. Mõned ütlevad juba, et veel natuke elektri hinnatõusu ja pikemad sabad laadijate juures ja lähevad tagasi diisli peale. Unistagu poliitikud, millest tahes.

Vaatasin siis huvi pärast oma elektritarbimist. Õnneks on see mul kuude kaupa väga täpselt kirja pandud.
Tarbin aastas üsna täpselt 10 000 kWh elektrit, seda siis tüüpilise ühepereelamu puhul, kus on ema, isa, kaks last ja koer :). Õhk-vesi soojuspump neelab umbes 7000, ülejäänud 3000 kulub kõige muu peale. Kui pumpa veel polnud paigaldatud, olid kulud kogu maja peale ca 7000 aastas (need langesid oluliselt peamiselt sooja vee ja lisakütmise vähenemise tõttu).
Olen elektriautot laadinud täiesti tavalise maja küljele toodud pistikust ja samal ajal töötava pumbaga, kaitsmeid välja pole löönud, seega auto laadimise tarbimine hirmsuur ei ole.

Loo moraal: soojuspumba lisamine lisab rohkem koormust, kui elektriauto. Pealegi auto tarbib enam-vähem ühtmoodi, aga elektrilised kütteseaded enam ikka siis kui ilm külm ja päikesepaneelid lume all. Kui keegi näeb tonti, siis selgitagu see lahti.
Kortermajadesse autode laadimiskohtade loomine on hoopis teine asi, kui eramajja. See nõuab suuri investeeringuid taristusse, mille tegemine turutingimustel ei ole äriliselt hetkel tasuv.

to marita57

matemaatiliselt- > Sul on tõenäoliselt 40A kaitse (mille eest küsitakse alajaama piirkonnas ca 6500.- liitmustasu, väljaspool piirkonda on see kulupõhine); 25A puhul küsitakse nt ca 3900.-

põllupealse arendus piirkonna väljaehitamine-> 10 maja 25A peakaitsmega maksab ca 40 tuh; 10 maja 40a peakaitsmega maksab ca 60 tuh

kui neid 40a peakatsmega elamuid on juba rohkem, siis läheb see summa järkudena suuremaks ...

nagu juba varasemalt selgitasin, siis kõigi madalpinge peakaitsmete summa ületab tavaliselt alajaama nominaali ca 1,5 kordselt (kuna tõenäosus, et kõik tarbijad on maksimaalses tarbimises ei ole tõenäoline)

seega kui alajaamapiirkond on näiteks ehitatud välja võimsusele 250A ja seal tekib vajadus 400A järgi, siis üldjuhul tähendab see seda, et tuleb välja vahetada osa kaablitest ning alajaam. Kui neid piirkondi on fiidris rohkem, siis tuleb välja vahetada ka jaotusalajaamade seadmed ning võibolla ka kaablid.

Kui nüüd juhtub, et selle uues 400 a piirkonnas on ka mõned mikrotootjad, siis läheb pilt võrgu jaoks veel hullemaks, kuna see eeldab juba ka edasise reguleerimisega tegelemist.

olemasoleva võrgu ümberehituse puhul on juba ka meil mindud seda teed, et suuremad ümberehitused on kõik kliendi kulu ja kirjadega (nagu ka väljaspool 400m piirkonda toimuvad liitumised).

Muuseas- üledimensioneeritud võrkude osas lõbus seik-> ampritasu on loodud selleks, et hoida võrku miinimumil ja rekonsutrueerimisel mitte hoida igaks juhuks võimsusi. Maapiirkondades on suht tavaline, et varasemad 400kva kioskalajaamad, mille taga olid 63a kaitsmetega majapidamised on asendatud 50kva mastitrafodega (ehitushinna vahe on ca 6-8 kordne).

Uue eramaja puhul on reeglina3 faasiline ühendus, tänane tavaline on 3F 25 A

Marita numbrid näitavadki keskmise pere tarbimist. 3000 kui sooja vett ei tehta elektriga ja 5000-6000 kui on elektriboiler. Küte tuleb lisaks, olgu see siis soojuspump (lisab elektrit) või miski muu allikas. Igasugu tuulikuparkide käikuandmisel hõisatakse, mitme majapidamise elektrivarustuse see annab - siis kasutatakse tihti numbrit 2500 kWh aastas... saab suuremat tulemust näidata...vastab see aga vast gaasipliidiga korterile sel juhul.

Võrk on dimensioneeritud taluma maksimaalset koormust, mis tavaelurajooni puhul (kus elektriga ei köeta) tahestahtmata tekib hommikuse ja õhtuse toiduvalmistamise ajal. Kui ta seda ei taluks, siis lööks kaitsme välja ja rikke kõrvaldamise käigus tehakse korda, ehk pannakse taluma. Elektriautoga saab seda võrku üle koormata siis kui lähed kas suure võimsusega e. kiiresti laadima või sätid oma laadimise pohhuistlikult söögitegemise tipuaega. Eelpool arvutatud 2000 kWh jagatuna 250 päeva peale annab 8 kWh öö jooksul .

Norrakatel on elekter olnud nii odav, et pole olnud märkimist väärt. Mäletan et kui kunagi sai räägitud põrandaküttetermostaatidest, siis sakslased neid ei kasutanud, sest elektriline põrandaküte oli nii kallis et seda ei kasutatud ja norrakad kasutasid põrandakütet küll aga ei kasutanud termostaate, sest kui läks liiga palavaks, siis nad tegid akna lahti. Nii oli 90-ndatel...

Seega kui sealsed korterimajad ei kannata autode laadimist siis need pohhuistid lükkavad oma autod laadima kohe koju tulles, kui teised süüa teevad. Elektrihinna kõikumine päeva lõikes neid ei huvita...

Muide - kui liitumiskïlp on õues, siis suure külmaga automaadi rakendumisvool kasvab, sest bimetallvabasti jahtub paremini. ABB automaadi puhul saab 25 A -sest automaadist korralike miinustega 32-ne.

Kiirlaadija pole odav asi, pealegi tarbitakse kiirlaadijast mööda sõites reeglina päevast kallimat elektrit koos kallima võrgutasuga...
Kokkuvõttes peab see kõik ju tarbija taskust tagasi tulema... kui palju maksab Norras elektriauto kiirlaadimise kWh?

Bensiinijaama ehitamine muidugi pole kah odav, aga bennsujaamad on monopoliseerinud kütusemüügi. Oleks igaühel kodus peenike toru, kust öö jooksul niriseb 10 liitrit ja sealjuures 2x odavamalt kui bensukast, siis piisaks Tallinna peale kolmest jaamast (sest linn on välja venitatud) Tartu saaks kindlalt ühega hakkama.

Kiirlaadija kasutamine peaks loogiliselt võttes olema midagi puksiirteenuse sarnast.... no mitte päris aga nii 50 %? Ja ka hind peaks siis olema vastav... ?

Aga kõige selle paikaloksutamiseks on vaja veel seda 5 senti/km maanteemaksu...

Mustamäe gaasipliidiga kahetoalises kulus elektrit ca 1200 kWh aastas. Elektripliiti ei kannatanud panna.

Infra on piisav, sest elektriautosid ei ole ja ei tule, aga elektriauto on meie tulevik. Tore. Kelle tulevik? Sama nagu tuulikute ja päikesepaneelidega- seni kuni vähe elab olemasolev süsteem need üle.

Kuna Norras laadijad kuuluvad mitmele eeinevale firmale, siis laadimishinnad on erinevad.
Tihti arvestatakse hinda alekter + parkimine. Kiirlaadijas (üle 45kw) on minut 2,5 - 5 nok. Või Teslalaadijas, kui oled aastase 400kwh ära kulutanud, siis 1,4nok per kwh. Tavalaadijas ka (22kw) on hind sõltuvalt firmast jne 0,75 kuni 1 nok kwh.

Miskipärast pakuvad paljud autotootjad samas ka seinale pandavaid akusid...?
Need laed tuuliku või paneelidega ja siis sealt võtad... ?
Ja kui tuulik tuksis ja taevas pilves, siis käid autoga linnast elektrit toomas ?
Kõvemad mehed Lätist.... ?

Hallo seltsimehed majanduspioneerid!

Tankida oma päikesepaneelist on über siniunelm, igaüks soovib odavalt majandada. Sama kehtib tegelikult ka elektrivõrgust autokütuse ammutamise kohta. Aga...kui palju on Teie seas arste, õpetajaid, miilitsaid , poliitikuid jne.kes kõik vajavad ... maksuraha?
Siit küsimus millega kaetakse saamatajäänud kütuseaktsiis ja eriti sellelt korjatav käibemaks?
Seni kuni elektriautosid on marginaalselt on Teie arvutused ehk tõesed aga nagu mingi kriitiline mass ületatakse ei ole see enam võimalik.Pikas perspektiivis tuleb raha inimestelt ikka ära korjata. Kui juba mõne õlle Lätist ostmine lõi eelarvesse multimiljonilise augu , mis siis kütuselt korjatavast rahast rääkida?
Kas selleks maksustatakse transpordivahendeid teisiti või võetakse see raha hoopis mingi muu valemiga, ei ole hetkel selge aga küll leitakse viis.

Seega ärge kratsige sealt kus ei sügele ja pole mõtet kurja välja kutsuda. Nii, et sõitke rahulikult oma fossiilipõletajatega julgelt edasi see võib osutuda kõige odavamaks päeva lõpuks.

maksude koha pealt kuulake KUKU raadiost parteide valimisprogramme. Mina pühapäeval kuulasin... sest pidin tund aega jalutamisega parajaks tegema ja muid lõbustusi polnud. Parteid ei reklaami, aga väga sorava jutuga vend oli... lubas käibemaksu lasta 15% peale, palku tõsta ravijärjekorrad ära kaotada.... aktsiiside koha pealt ei mäleta.

Aga kütuseaktsiis pidi algselt ju ainult teedeehituseks minema...
50 senti liiter, koos diisliga siis miljard liitrit ehk umbes pool miljardit euri.
2x viiendik sellest siis käibekat, ehk 200 miljonit otsa.
700 miljonit kokku, ehk 500 euri per nuppi.
Kui ostan omale 10 000 maksva paneelikomplekti siis maksan 2000 kohe maksudeks, ehk nelja inimese osa...

Oh, ma näen siin, et keegi mõistab miskit elektrialal, aga on siiski asjaga mitte täitsa kursis. Ma siis kirjutan veelkorra.

Elektriauto nutika laadimisliidese puhul on võimalik laadimise võimsust reaalajas muuta nulli ja 32A vahel (NB, enamik elektriautode omanikke laevad tegelikult kuni 16A'ga, mitte 32A'ga). Selleks on tarvis trahvot peakaitsme ette/taha. Määratakse maksimaalne lubatud amperaaž ning kui seda ületatakse, siis vastavalt sellele vähendatakse nutika liidese amperaaži. Reageerimisaeg on millisekundites. Norras on lausa laadimisparkimismajad, kus peakaitsmel on ka piirang ja autosid on rohkem kui peakaitse võimaldab. Seal on liidesed ühendatud võrguga ja jaotavad siis koormust vastavalt peakaitsme väärtusele.
Sellist tehnikat läheb vaja alles siis, kui elektriautosid on nii palju ühe peakaitsme taga, et odavam on investeerida 10% liidestele rohkem kui et peakaitset suurendada ja maksta kogu infra kinni.

Ja on olemas ka vastavaid põrandakütte termostaate ja õhk-vesi soojuspumpade lisasid. Vanasti oli selleks prioriteedirelee, väga lihtne lollikindel asi, lihtsalt mitte väga nutikas ja ei kasuta peakaitse 100%st potentsiaali.
Kõik need alajaama probleemid (fiider ei kannata peakaitsmeid) ei jää lõppkliendi kanda. Liitumispunktist eespool on kõik teenuspakkuja teha. Absoluutselt KÕIK on pakkuja kanda. Sellepärast võrgupakkuja ampritasu küsibki, et too peab seal kulutusi tegema.

# Infra on piisav, sest elektriautosid ei ole ja ei tule, aga elektriauto on meie tulevik. Tore. Kelle tulevik? Sama nagu tuulikute ja päikesepaneelidega- seni kuni vähe elab olemasolev süsteem need üle.

Mõned aastad tagasi jäi mulle näppu üks Euroopa raport taastuvenergeetika mõjust elektrisüsteemidele. Väga lihtsustatult oli asja mõte selles, et Saksamaad ümbritsevate riikide seotus Euroopa elektrisüsteemidega põhjustab olulisi häireid ühendatud elektrivõrkude toimimises, kuna taastuvenergeetika (tuul ja päike) kasutamine tekitab väga suuri kõikumisi, mida siis saksa kivisöejaamad peavad siluma.

Antud dokument on täismahus olemas ka maakeeles, kuid internetist seda eestikeelset versiooni mul leida ei õnnestunud. Küll aga on selle lühike kokkuvõte inglisekeelsete slaidide näol saadaval aadressil https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/presentations/overa
ll-cost-renewable-energies
Kopeerin siia ühe lõigu:
"Energy produced from German wind and/or solar power stations from time to time already now overloads existing transmission grids in neighbouring countries (especially Poland, the Czech Republic, Slovakia and Hungary), a source of irritation entailing a threat to grid operation and also additional costs due to the need to invest into protective systems (such as phase‐shifting transformers)."

Elektriautod on siin praegu veel tõesti väga väike probleem.

Muudetud 06.02.19 18:48

Saksa telesaates väideti, et kui kõik sõiduautod(saksas) läheksid üle elektritarbimisele, siis oleks neil vaja olemasolevatele veel 15 lisa tuumajaama.

Seega kuskilt peab energia tulema.
Kuskil kesklinnas saab siis puhtama õhu aga tuumajäätmed??

Manitseja

Kui ostan omale 10 000 maksva paneelikomplekti siis maksan 2000 kohe maksudeks, ehk nelja inimese osa...

Ka siin on loogikaviga. Olgu 4 inimese aastaports või 1 inimese 4 aasta kogus,
on see ikka 1 kordne tehing. Traditsioonilist kütust kasutatakse ka 5 , 6 , 7 jne aastal. Seega on ikkagi tegemist finantsdefitsiidiga.

"Maapiirkondades on suht tavaline, et varasemad 400kva kioskalajaamad, mille taga olid 63a kaitsmetega majapidamised on asendatud 50kva mastitrafodega (ehitushinna vahe on ca 6-8 kordne)."

Ja linnade lähedal "põllu peal" vastupidi.
See on rahvarändest tingitud - elektriga laristavad kolhoosid ammu kadunud, aga linna lähedale ehitatakse elurajoone ning ka tootmine kolib linnast tasapisi välja.

Räägite, et ei tule elektriautosid niipea, niipalju.
Ilmselt ei tule tõesti, aga mina räägin, kui tuleks, kui arnist kuulata, kes iga hinna eest elektriautot promob.

Siis jõuamegi tagasi sinna, et praegustest liinidest ja trafodest ei piisa, nagu siin mitmed arvestused peale minu postitust ka tõestasid.
Norra oli ülihea näide sellest, millest ma räägin.
Kahjuks arnise sugused ja ka mõned teised ei mõista seda.

Aga, mis seal ikka, mina ei osta nagunii enne 10a elektriautot, kui ma just rikkaks ei saa ja seda pühapäeva autona kasutada ei soovi.

Muudetud 06.02.19 22:00

Põllurajoonides kehtib tavapäraselt seesama ülaltoodud arvestus (minimaalne vajalik võimsus )

Kinnisvaraarendajate eesmärk oli ja on ka edaspidi saada maksimaalselt kasumit, seega ei ehita nad välja üledimensioneeritud võrke (lisainfona - arendajad ehitavad oma kuludega võrgu nõuetekohaselt välja ja annavad selle jaotusvõrgule tasuta üle).

Tootmisettevõtted on teine teema, kuna need on reeglina liitunud oma kuludega keskpingel...

Tuul ja päike on ilusad mõtted aga võrk vajab nende kompenseerimiseks vähemalt samapalju päris energiat. Sellepärast on ka ütlemata keeruline see reeglistik, kuidas mikrotootjad võrku saada.

Kui eu eesmärk energiatarbimise osas paika jääb - fossiilküttejaamad pannakse kinni, siis on ainus võimalus tõepoolest tuumajaamad... Mida tahetakse samuti tugevalt vähendada. Nokk kinni ja saba lahti olukord.

to arnis- tark laadija ei ole lahendus, kui see on eraldiseisev (elektrivarustuse seisukohalt on vaja et laadija otsas oleks auto ja et auto liigutaks elektrit mõlemas suunas- nii seinast ajusse, kui akust naabri päikesepaneeli kompenseerimiseks)

P.s. minu isiklik arvamus on siiski see, et mõne aja pärast tullakse maa peale tagasi ning panustatakse oluliselt suuremas mahus hübriididele (ei oleks esimene kord, kui autonduses antakse pikaajaline suund kätte ning poolel teel tõmmatakse kogu pikal eesmärgil juhe seinast ning hakatakse teise suunda jooksma... Viimane hea näide on 20 aastane peenhäälestuse võidurelvastumine co2 ja diiselmootoriga... )

solk mida sa ulud seal jälle,, vaata graafikuid mis tippkoormusest erinevad, nüüd paiguta see paarkümmend prossa mis maksimaalselt tarbimisele lisanduks sinna öisesse alasse ja näed isegi et teoreetiliselt targa laasimise korral ei oleks sellest mingit probleemi. krt endal andmed nina all ja ikka kireb. Kui lahendus lihtsalt niisama jätta ja igale lollile suva ajal laadimine jätta siis õhtusõõgi ajal tõmbaks muidugi lisa piigi lisaks ja tekiksid jamad. Tegelikult oleks ka praegust niisama suht lihtne asi öisesse aega ainult sättida, kasvõi programmkella paned auto laadimispesale ette, kella 12-st seitsmeni näiteks oleks kell sees ehk tollel ajal laeks ja asi ants, elektriarvete koha pealt oleks ka palju mõistlikum. ilmselt autos endas ka selline seadmise võimalus olemas. Teoreetiliselt võiks selle targa laadimise kontrollerist üldse pääseda, kui autol oleks selline tark laadimine sisse ehitatud juba, nagunii tänapäeva masinad istuvad ju internetiyhenduse otsas, asi siis se kontroller autosse endasse paigutada juba, gps ka autol olemas ja siis piirkonna saab ka sealt teada, mõõdaks siis automaatselt antud piirkonna koormusolukorda ja kui ikka kriitiline siis antud pesa otsas auto ise laadida ei luba või piiratud võimsusega ja kogu muusika, ei teki mingit ülekoormust sel juhul, lihtsalt ei ole võimalik suva hetkel laadida suva kohas.

Boschi õhk-vesi soojuspumpa olnud juba mitu aastat tagasi võimalus sisse ehitatud, ert masin käib ise börsiit elektrihinda vaatamas.., ehitusfoorumis sellest vähemalt räägiti..

julkgg, sul on õigus, tegelikult saab auto ise netis asja uurida ja reguleerida oma protsesse vastavalt sellele. Aga saab olla ka liideses endas.

Ts- selle üle, kas elekter peaks autost välja ka voolama, käib amatööride klassis ikka korralik vaidlus. Mina olen Elon Muskiga samal meelel - elektriautod on selle jaoks, et nendega sõita. Nende ülesanne on võrku KOORMATA võimalikult efektiivseimal viisil ja MITTE anda võrku elektrit tagasi.
Mida rohkem elektrikaid laeb nutikalt (vastavalt võrguteenuse pakkuja nõudmistele), seda vähem võimalust tekib ükskõik millisele ülekoormusele.
Just ülekoormuse puhul on tarvis niiöelda "liigutada elektrit autost välja".
Pole mõtet välja tõmmata elektrit, auto on vaja täis laadida ja tühjaks sõita.

jah.. kunagi arvati ka seda, et arvuti asi on ainult inimese eest tülikad ja.aegavõtvad rehkendused ära teha, mitte hakata midagi ise.otsustama...st juhtima.
Kui autos on juba 100 kWh energiat kaasas, siis sellega saad keset metsa olevas suvilas päeva kaks , või pigem ööd, ära majandada...
3-4 km võrku suvilani ehitada jääb kalliks alati...9

Ja geniaalne Stalin teadis, et küberneetika on üleüldse pseudoteadus - see pole võimalik, et masin mõtleb. Kas sellest aru ei taibanud saada, saadeti valglasse või hullarisse (kummas parasjagu vabu kohti oli) ümberõppele. Esimene elektronarvuti ehitati NLiidus alles pärast Stalini surma.

Eestis on praegune sünnitamise tase 1,4 last naise kohta. Kui EKRE korra majja lööks ja pagulasi Eestisse rohkem ei imbuks, oleks rahvastik põlvkonna pärast 30% väiksem. Kodumasinad muutuvad ka aina ökonoomsemaks. Võib-olla el.autode tulek mitte ei suurenda tarbimist vaid aitab seda säilitada? Kui tarbimine km2 kohta väheneks ja Elektrilevi tahaks oma kasumimarginaali säilitada, peaks ta hakkama ampritasu tõstma.

Mitmel inimesel siit on dokitav läptop, mis lükatakse hommikul dokki laadima? Isegi siis kui kalendris (veel) pole koosolekut enne lõunat? Mitu meist lükkab laadimise edasi, sest kell 9 hommikul pannakse kontoris tööle ka kõik kohvimasinad ja teeveekannud ja tekib piik? Olgem ausad, see piik ei huvita kedagi, sest kui tuleb koosolek, siis on tühja akuga läpakas mõttetu vidin laual.

Sama efekt tekib hajaasustuses ja põllukülades. Koju jõudes lükatakse auto kohe laadima, sest ilma selleta ei jõuaks vajadusel enam uut linnaringi teha (poodi, lapsele trenni järgi või sõbrale sauna jne). Ka seal ei huvitaks inimesi see, et kogu (põllu)küla paneb igaks juhuks auto kohe laadima ja siirdub kööki.

Meist keegi pole nõus tagasi minema aega, kus sooja vett ja elektrit sai teatud kellaajal. Inimene maksab ja tahab saada teenust kohe. Nii tekibki probleem, et narvas võib koormuse varu olla, aga sinu lähim alajaam ei kannata välja.

siis ongi nõnda, et autos on üle neti ühendatud tark kontroller mis saab infot nii narvast kui kohalikust alajaamast ja hoiab täpselt piiripeal alajaama koormust ja laeb nii kuis parasjagu kannatab. Enamikele sellest piisab kes hommikul tööle ja õhtul töölt lahkuvad, taksod jms stabiilse sõidu pealt elatuvad peavad päevasel ajal agressiivselt laadima, selle jaoks oleks sobiv vastav hinnapakett, kes tahab ilma kontrollita julmalt täis võhmaga laadida see maksaks topelt näiteks tippkoormuse ajal laadimise eest, asi loksuks ise paika, enamus valiksid menüüst kontrollitud laadimise ja 99% saaksid keskmist auto läbisõitu vaadates oma jaoks piisava särtsu kätte ja nii ongi.

Näidake mulle seda rahul EE klienti, kes ei saa lapsele trenni järgi minna, kuna auto pole vahepeal laadinud, sest naaber külast otsustas just samal ajal seaprae ahju panna ja lükkas sauna soojenema. Kisa oleks taevani ja süüdi EE, kes peab selgitama õhtuses AKs, miks kohaliku trafod piisava võimsusega pole. Te alahindate inimeste mugavust ja võimet karjuda stiilis "me oleme tallinnast, me maksame"

Jälle paugutavad teemas puuduliku arusaamisega anonüümsed totud.

Elektriauto aku ei ole binaarne: laetud ja tühi.
Tänapäeval müügil olevad elektrikad sõidavad alates 2x kaugemale kui see mis minul. Sellest tulenevalt, kui hommikune ring saab tehtud, ei ole vaja stepslisse üldse panna. Akut on veel mitmeteks laste trenni ja maxima ringile.
Te ju ei karda minna poodi telefoniga, mille aku näitab 56%.

Kui telefoni aku on tühi, ei juhtu mitte midagi!
Kui auto aku on tühi, on P***E majas, kanistriga seda juurde ei too...

# Te ju ei karda minna poodi telefoniga, mille aku näitab 56%

Ma nimetaks seda üheks järjekordseks demagoogiavõtteks, kuna kellegi jaoks pole oluline mitte see protsent, vaid selle protsendi reaalne tähendus. Kui 56% tähendab kolme nädalat, siis muidugi pole vahet.

# Tänapäeval müügil olevad elektrikad sõidavad alates 2x kaugemale kui see mis minul

Ehk siis sõiduulatus on jõudnud lõpuks ometi nii kaugele, mille puhul isegi paarisajaeuroste "hallmetallikdiislite" omanikud on harjunud mõtlema, et paak on peaaegu tühi ja et lähema 100km jooksul, kui jääb teele mõni tankla, kus saab kiiresti sabatamata ära tankida, tasuks juba teha ära see mõneminutiline peatus, et ei peaks seda viimast 100km reservi kunagi kasutama hakkama ning seejärel on 1000+ km jälle muretu. Kusjuures nad kõik unistavad veel paremast autost:)))) Kui mu telefonil on ainult nädala jagu akut järel, panen samuti laadima, sest ei ole vajadust akut tühjaks lasta (nagu oli kaadmiumakude ajastul) ja nädala jooksul ei satu vbl "kontorisse", kus juhe ja laadija vedelevad - st samal põhjusel pole minust saanud ka sellise telefoni kasutajat, mille laadimise peale iga nädal mõtlema peab, vedama kaasas laadijat jne. See, mida on vaja, on mõtteviisi muutus, kuna ennast vägistades saaks teisiti juba praegugi, sest enamike inimeste sõidud pole eraldi võttes pikemad kui laadijast laadijani ega üksikud telefonikõned pikemad kui mingi iPhone aku võimaldab. Andke autole akupank kaasa (selline paarsada kilo pagassi või järelkärusse, isofix kiirkinnitusega), mis maksab sama palju/vähe nagu selle teise rääkimiseks mõeldud tarbeeseme akupank ja juba paljud oleks valmis taluma neid ebamugavusi ning võtma riske, mida praegu lihtsalt pole vajadustki võtta. Teine võimalus on karistada inimesi maksudega, keelustada, sildistada foorumis rumalateks...

Solk armastab teoretiseerida elektrist, aga kui algab teoretiseerimine elektriautodest, paistab sealt kohe välja oma isikliku kogemuse puudumine. Alati isegi mitte ülipüüdlikult ja poliitkorrektselt väljendatud sõnadest, vaid just ridade vahelt. Soovitan veel kord, et kui on nii palju huvi, et pead vajalikuks sel teemal sõna võtta, hangi omale see kogemus. Kasvõi rendiautoga, kui ükski sõber pole nõus laenama. Maailm avardub ja näed mh ka reaalseid probleeme (millest osa on kinni ka enda mõtteviisis), ei pea neid kunstlikult välja mõtlema. Kui huvi pole, ära siia tule ja kommenteeri ainult neid teemasid, mis huvi pakuvad.

#autos on üle neti ühendatud tark kontroller mis saab infot nii narvast kui kohalikust
#alajaamast ja hoiab täpselt piiripeal alajaama koormust ja laeb nii kuis parasjagu
#kannatab. Enamikele sellest piisab kes hommikul tööle ja õhtul töölt lahkuvad, taksod
#jms stabiilse sõidu pealt elatuvad peavad päevasel ajal agressiivselt laadima, selle jaoks
#oleks sobiv vastav hinnapakett, kes tahab ilma kontrollita julmalt täis võhmaga laadida
#see maksaks topelt näiteks tippkoormuse ajal laadimise eest, asi loksuks ise paika,
#enamus valiksid menüüst kontrollitud laadimise ja 99% saaksid keskmist auto
#läbisõitu vaadates oma jaoks piisava särtsu kätte

Ma millegipärast pean seda siin esitatuist kõige reaalsemaks (lähi)tulevikustsenaariumiks. Pikalt käib juba jutt tarkadest laadijatest. Seda "nutikust" võiks ju olla juba praegugi igas majapidamises suurusjärgu võrra rohkem, peaks säästma päris kõva kopika. Mis on siin nende "piikide murdmise" juures kõige kriitlisem lüli, miks seda kõike veel olemas ei ole? "Raudvara" omahind selle juures peaks olema ju peaaegu olematu.

sellel 99%l protsendil kasutajatest tegelikult ei olegi üldse vaja jah päevasel ajal laadida, öösel on igal juhul kõikjal piisavalt varu. õhtul pargid pilli ära, viskad juhtme seina ja järgmiseks hommikuks on sul uuemate pillide arvestuses paarsada kilti saadaval, no ei ole jah enamikel igapäevasõitudeks rohkem vaja ealeski. Enda arvestuses tööle poodi otsad ei peaks ma üldse 3-4 päeva laadima.

jeekim - Trollid jäävad trollima, kurb et sa sellesse mökude kategooriasse kuulud.
"Elektriauto jääb keset metsa -10 kraadise ilmaga seisma saab autos ära ööbida, aga kui telefoni aku tühjaks saab, siis päikesepaneeliga seda öösel täis ei lae. Külmud surnuks keset metsa!". - vot nii, jee.kim - mõttetu folkloori kirjutaja, su saunajutud on igavamad kui minu omad.

Kärss - mulle seletad akust juttu või?

Räägitakse tühjenevast akust, unustatakse kiirlaadijad. Räägitakse kiirlaadijatest, unustatakse kodulaadimine. Räägitakse kodulaadimisest, unustatakse tühjenev aku. Tr teil viga on.
Ja ära too paralleele "laadija kaasa tassimisest". Elektriautot laetakse seal, kus see ööbib. Punkt. Mingeid "juhe vedeleb kontoris" asju võib linade vahel aretada.

Ahja, nüüd tõstatame "maeisaakoduslaadidaelanLasnamäel", mis selle teema aretamisel ära "unustatakse".

Veelkord, elektriautosid laetakse seal, kus nad ööbivad.
Kordame minu järel.
Elektriautosid laetakse seal, kus nad ööbivad.

Öösel peab ikka puhkama ja laskma ajul taastuda siis ei tuleks sellist tühja telefoni akuga surnuks külmumise juttu :-)
Eestis pakutavatest II ringi elektriautodest on enamus "binaarse" akuga, eriti talvist kasutust arvestades :-)
..
Elektriautosid laetakse seal, kus nad ööbivad ei ole 100% korrektne - laetakse seal kus neil jaks otsa saab aga selles osas tõsi, teinekord tuleb sinna ka ööbima jääda :-)
Nii et paneme aga teemale puid alla jälle!

to Kärss

nutikuse puudumine tavamajapidamise elektrisüsteemis on seotud investeeringu suuruse ja vajaduse puudumisega.

pole põhjust investeerida lahendusse, mis mitte iialgi ära ei tasu (korralik 'nutikodu' on tellitava tööna mitutuhat eurot, kokkuhoidu see aga ei anna rohkem, kui vaid mugavuse osas)

agasiis pakutud lahendus on lihtsustatud kujul ainus võimalik lahendus üldse. Ainult et nagu juba varasemalt öeldud- madalpinge juhtimine on üle mõistuse kallis (kes elavad elektrilevi teeninduspiirkonnas, võivad vaadata oma elektriarvestit- see on võimeline igasuguseid asju tegema KUID tegelikult on selle ainus funktsioon näitude edastamine - peaarvesti on võimeline saatma ka juhtimiskeskusse infot selle kohta kas elekter on olemas või mitte).

Kogu see nutika võrgu asi käib kategooriasse, et KUI võrguoperaator ütleb, et alates tänasest on seoses koormuste ühlustamise vajadusega võrgutasu kolm korda kõrgem (nt 35 senti kw/h päeval ja 17 senti kw/h öösel), kui siiani ning elektriautosid tohib laadida vaid võrguoperaatorilt renditud targa laadijaga (mille kasutamisel garanteeritakse, et hommikuks on auto aku vähemalt 80% peale laetud ning mis maksab igakuiselt nt 80.-), siis muutub kogu see varemtoodud väide, kus 'võrguoperaator peab tagama, et kogu aeg oleks kõik asjad olemas' natuke maapealsemaks ning saab juurde ka veidi hoomatavama rahanumbri

# Räägitakse tühjenevast akust, unustatakse kiirlaadijad. Räägitakse
# kiirlaadijatest, unustatakse kodulaadimine. Räägitakse kodulaadimisest,
# unustatakse tühjenev aku. Tr teil viga on.

Enamike inimeste autodel ei ole praegu üldse mitte ühtegi aku- ega laadimisprobleemi, millest rääkida või mida unustada!

Ikka jube raske on kunstlikult sellised proleemid tekitada ja nende lahendamise vajadus siis inimestele maha müüa. Aga nii mõnegi puhul on see telefonidega ju õnnestunud, miks ei peaks see siis õnnestuma ka autodega...

Samas on veidi küüniline süüdistada inimesi selles, et mitte kõik ei soovi minna kaasa selle tarbimishullusega, et vahetada kogu aeg autosid uuema vastu ja eelistavad sellistest laadimisseiklustest mitte osa võtta. Siin teemas ei kahtle vast mitte keegi selles, et läheb veel natuke aega edasi ja seda kõike saab ka ilma seiklusteta ja piiranguteta - siis ei vaadata enam särtsukate omanikke kui hipstereid, vaid hoopis fossiilikate omanikke.

Telefone laetakse seal, kus nad ööbivad... aga millegipärast kasutab mõni selle teema aktivist korduvalt argumenti, et lubab ka tööandja tööl laadida;) Ei ole üldse nali, mu tuttavad särtsukaomanikud teevad seda samuti ja mitte lõbu vaid vajaduse pärast.

# aga millegipärast kasutab mõni selle teema aktivist korduvalt argumenti, et lubab ka tööandja tööl laadida;) Ei ole üldse nali, mu tuttavad särtsukaomanikud teevad seda samuti ja mitte lõbu vaid vajaduse pärast.

Olen sellest varemgi kirjutanud ja kordan veel, eriti Arnisele.
See, et tööandja lubab tööl särtsukat laadida, on erand, mitte reegel. See kehtib ka tööandja kohta, kes ise oma tööasjade ajamiseks särtsukaid kasutab.
Põhjendus on lihtne: meil on suur organisatsioon ja meil pole võimalik mõõta, kui palju elektrit kulutas sinu auto ja kui palju ametiautod. See on kulu (mida me ei saa sinu kaela panna ja erisoodustusmaksuga maksustada, mõtle, kui maksuamet peaks seda nägema) ja kulusid peab kokku hoidma. MOTT.

Haige värk! Mina pean end kaasaja inimeseks ja ei taha kiviaega tagasi minna. Kes sinna ihkab siis palun, närveerigu oma tinakastis kasukas seljas kas koju jõuab ning voolu lahtiarutatud laadimisjuhtmesse jätkub. Niikaua kui vähegi võimalik, tangin paagi täis ja naudin mugavust.

Äh, ei ole mõtet siin ühe "trenditeadliku" ja rohelise mõtlemisega", banaalse keelekasutamisega fanaatiku pärast muretseda!

Loodame, et läheb asjaks:
https://www.accelerista.com/eluviis/stiiljadisain/hyundai-ja
-kia-vesinikautod/

Ma loodan, et Kia ja Hyundai ei astu samasse ämbrisse nagu Toyota - praeguseks on 5 aastat üritanud vesinikku peale suruda. Vesinikutanklate arv juba oskab langeda ka.
Kes tahab mugavust ja "rohelisust", sõitke CNG'ga. See on efektiivsem kui vesinik.
Vesinikku tehakse CNGst.

Arnis on rääkinud! Kordame kõik koos: Arnis on rääkinud! Samas nuh see tesla kiirlaadija mida Arnis mitu aastat tagasi pärnusse lubas, pole ikka veel tõeks saanud. Keda ja mida siis uskuda. Ahh põletan petrooli edasi ja naudin olemist!

Kas Arnis lubas Pärnusse mingit muud Tesla laadijat, kui seal on?
https://www.tesla.com/en_EU/findus#/bounds/59.42721209566807
,26.933739875000015,57.265990212947415,22.187646125000015?se
arch=supercharger&name=Europe&place=parnusupercharge
r

to jee.kim
vesinikuoptimistid unustavad öelda, kust seda vesinikku saab ja mis on selle hind?
seal sinu antud lingi kõrvalt saab teise..
https://www.accelerista.com/eluviis/uuring/vesinik-tulevikku
/
kui hoolega lugeda, siis see artikkel ütleb, et vesinikku (NB! elektritootmiseks) hakkab meil lahedalt olema siis kui tuule ja päikeseelektrit juba nii laialt käes on, et seda kuhugi panna pole. Kas polnud mitte nii, et miski ühik vesinikku andis kütuseelemendis 2 kWh elektrit aga selle vesinikuühiku tootmiseks kulus 5 kWh elektrit???
äkki on odavam see 5 kWh kohe autosse panna ilma vesinikuks ajamata....?

Jaa jaa..
Särtsu saadakse ja akusid ehitatakse ka praegu ainult haldjapisaratest ja mägrapeerust!

Ei ole midagi olulist, lihtsalt huvitav ja efektne.
https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/raju-kolari-muutti-tesla
n-tulipalloksi-rajahtelevat-akut-hurja-naky/6154782

Ei tahaks olla seksistlik ja mu tähelepanekud pole ka statistiliselt representatiivsed, ent sellegipoolest: kui keegi on oma fossiilipõletaja parkinud/peatanud ELMO kiirlaadija ette, siis istub selle roolis naisterahvas.

veelkord selle statistikatabeli juurde tagasi tulles:

Et siis sisse osteti sõidukikütusteks kvalifitseeruvaid vedelikke 9 TWh (termilise energia) väärtuses.
Teatavasti on parima termilise energia muundamise kasuteguriga suur auruturbiin, aga seegi vaid 50% näitajaga. Juba see bensiiniarvutus näitas, et automootoris üle 25% ratastele üle kantud ei saa, hullemal juhul vaid viiendik.
Seega kogu selle 900 000 tonni siiakärutamise asendamiseks läheks ehk vaja 2-2,5 TWh elektrit. Juhul kui elektrirekkad ja elektriekskavaatorid juba välja mõeldud oleks. Elektrirongid küll juba on...

Keegi eelpool halas, et autod ei saasta suurt midagi aga vaata - lennukid!
Lennukikütust läheb selle tabeli järgi 10 korda vähem kui autobensiini....
Elektrilennukitega on küll esialgu eriti nutune...

to ….
"..Saksa telesaates väideti, et kui kõik sõiduautod(saksas) läheksid üle elektritarbimisele, siis oleks neil vaja olemasolevatele veel 15 lisa tuumajaama.
…"
Üks osa inimesi lahmib lambist ilma arvutamisteta igal pool..

Wiki andmetel on Saksas 46 miljonit sõiduautot,
Hea tuumajaam annab 8 kWh/W kohta aastas.
Mul siin künka taga prantslastel üks 4 reaktoriga, à 1 GW.
Aastas siis 34 TWh. lausa ükskord..
Kahe sellisega saaks saksamaa sõidud tehtud ?

to euroopast

tsitaadi sõnastust ja rõhku vaadates pidi olema tegu mingi Galileo tüüpi poolsaatega :) -> sõiduautod on tilk merre ... pigem peab 15 jaama arvutus paika kogu transpordisektori osas KUIGI kui vaadata üldisi plaane Saksamaal:
"
Sakslased omavad praegu vist 8-t tuumajaama, mis tootavad kokku ca 12% kogu vajaminevast energiast.
Kui vahepeal midagi muutunud ei ole, siis on kõigi tuumajaamade phase out planeeritud aastaks 2025.
aastaks 2036 pannakse kinni ka kõik fossilkütusel töötavad jaamad (praegu üle poole võimsusest)
aastaks 2050 vähendatakse kogu saksamaa elektrienergia tarbimist 50% võrreldes 2008 aastaga .
"
siis ei sobi need plaanid niikuinii kokku

Küllap seal peeti silmas reaktoreid.

Kui keskmiselt sõidetakse aastas 15 000km, siis 46 miljoni auto tarbeks läheks vaja 110 TWh energiat (16kWh per 100km). Siis lähebki umbes 14 reaktorit vaja.