Kas see ei või olla mingi mõõtesüsteemi paigaldamise viga vaatasin 2019 aasta kokkuvõtet ja suurim toodang tuleb Jaanuaris!! Siis ei tohiks üldse ju paneelid midagi toota.
manitsja (registreerimata)
Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
ega me ei pruugi teada, kas mõni teslaomanik kel päikesepaneelid kodus, oma töö juures laetud Teslat vahelduseks kõrgema elekrtrihinna ajal vaikselt võrku ei tühjenda ja sellega taastuvenergiatoetust ei kasseeri...
Mõne Elektriauto omaniku ja ka minu seisukoht on, et seda kallist auto akut ei tasu raisata, kuidagi saadud energiaga või mingi elektribörsi hinnaga mängimiseks nii palju sealt ka ikka ei võida. Kahtlen kas meil on selliseid Teslaomanikke.
Ega sisepõlemismootor end jah seistes tagasi teenida ei suuda, ikka ainult sõites:)
Hetkel on diiselkütuse liitri hind koos kliendisoodustustega olenevalt tanklaketist seal 0,88e ümbruses. Alla 4L/100km maanteekuluga diislite (särtsuautode suurustest autodest rääkides peaks rääkima pigem 3L/100km kulust!) km hind ei erine enam kuidagi gaasiga või elektriga sõitva auto km hinnast. Mäletate aega, kui võrreldavate diisel- ja bensiiniautode hinnavahed olid suured ning suur osa foorumist arutles selle üle, kui palju peab enne diisliga sõitma, et ostuhinnast tulenev hinnavahe esmalt tagasi teenida? Ajad muutusid ja ühel hetkel hakkas diisli kulu teenima end tagasi juba ostuhetkest. Seejärel ajad muutusid veel natuke, nii diisel- kui bensiinimootorid muutusid jaburalt keerulisteks (DPF, GPF jne), mis viis fookuse L/100km pealt potentsiaalsetele lisakuludele peale garantii lõppu ja hopsti tulidki särtsukad, mis pidid olema hästi lihtsad. Aga olid hoopis kallid:) Ja nüüd oleme kohas, kus kõik need erinevad kütuseliigid on nii ostes kui pidades juba väga sarnases hinnavahemikus. Bensiinimootorist on saanud luksus ja särtsukas ise on osta juba suhteliselt odav ning raha pole enam väga ostmise ega ostmata jätmise argument. Pigem kasutusmugavus (vajadustega sobimine). Aga huvitav, mis juhtub järgmiseks? Tänu heitgaasinormidele pole sisepõlemismootoritel enam kuhugi minna. Samas süsinikupesu on pannud autotootjad trahvide ähvardusel olukorda, kus bensiinimootoriga autode asemel tuleb määrida klientidele pähe diisleid, mis sageli nende autokasutusprofiiliga ei sobi ning varsti on meil neid räigelt haisvaid (kuid mittetahmavaid!) diisleid veel palju rohkem kui praegu ja neid tuleb piirama hakata. Huvitav, kuidas? Asi pole mitte selles, kas kellelgi jääb nüüd liisingu abil vaesus varjamata või mõni muu kompleks välja elamata, vaid diiselkütus liigutab veel pikka aega meie kõigi (ka särtsukaomanike) elukvaliteeti ja fossiilkütuse väljasuretamise käigus ei tohi jääda ükski kaup vedamata, kiri või pakk koju viimata jne.
3L/100km. No see on ikka siuke... rolleri suurus juba.
E-tron, kõik Teslad, kõik Leafid, Konad, Golfid - need on tõesti superkompaktautod. Kiirendavad nii 12-15sek sajale.
Ja autode soetamisel tuleks ikka arvestada ajutist turusituatsiooni.
Hind on ju alla 0,9 ja nii jääb veel aastateks.
Muideks võiks erimärgistusega ka võtta mu vanaisalt.
Kle... njh.
Muideks mu vanaisal ei ole traktoril DPFi, n***ui sellist jama vaja on!
See on NII KEERULINE
Ruudi05, miks paneelid siis midagi toota ei tohiks jaanuaris ja veebruaris? Kas siis polegi valgust ja päikest?
Ise pole testinud, aga olen kuulnud, et see pidi just hea aeg olema, kuna paneelidele soe ei meeldi ja õhk pidi ka vist läbipaistvam olema, mistõttu pidi see päikesepatareide tootlikkusele hea olema.
# 3L/100km. No see on ikka siuke... rolleri suurus juba.
Octavia diisli maanteekulud algavad olenevalt versioonist ametlikel andmetel 3,2L/100km. Samasugune roller nagu Leafid jms-d. Muud sarnases suuruses diislid on samas suurusjärgus, mõni natuke rohkem ja mõni natuke vähem. "Rollerid" (Audi A2, Lupo jms) võtsid juba 20 aastat tagasi alla 3L maanteel ja seda juba täiesti viisaka süsinikuheitmega (A2 TDI puhul 81g/100km) - peaks olema autona üsnagi võrreldav Mievite, eUpi jms-ga. E-Tron, Teslad jms ei kvalifitseeru väga, sest selle km hinna lööb ülesse mitte "kütus", vaid ostuhind (vaesemate jaoks liisingumakse). Äkki räägiks demagoogitsemise asemel edasi siiski asjast?
Kiirendus on alati tobe argument, kui muud enam öelda pole. Mina sõidan kaugelt üle 90% püsikiirushoidjaga ja selle ülejäänu puhul pole mitte kunagi mitte ühegi autoga kiirendusest puudu jäänud. Mitte, et paremini ei võiks kiirendada, aga see on täiesti kümnendajärguline probleem peale 60ndate odavautode kadumist. Või kelle jaoks see ikkagi on oluline, siis keskmise palga eest võib igaüks osta omale sellise bike, mille kiirendus pakub suurusjärgu võrra rohkem elamust kui mistahes neljarattaline. Võibolla just need elamused ongi üks osa põhjustest, miks liiklusvoolus püsimiseks on minu jaoks igasugune auto enam kui piisav.
Kütuse hind on juba huvitavam teema. Diisliga sõitmine on hetkel tõesti ropult odavaks tehtud, bensiiniga mitte just ropult odavaks. Samas gaasiga sõitmine on alati olnud ropult odav, aga eritüübiliste sõitmiseks sobivate gaaside hinnalangus on viimase poole aasta jooksul olnud üsna väike (oli pikka aega päris olematu). Elektrihinna tõusust tulevikus siin teemas millegipärast rääkida ei taheta. Ammugi mitte sellest, kuidas hakatakse maksustama särtsuautosid siis, kui need peaks moodustama juba valdava enamuse... Muide, automaksust räägiti juba rublaaja lõpus, kogu aeg on räägitud, siiani ei ole (õigemini on vaid kaudsed maksud), samal ajal kui nt Soomes on see osa autokuludest läinud juba ammu lappama ning kulutab rahakotti päris korralikult. Seda kõike, millest kujuneb km hind, on päris palju ning auto ostuhinnal on seal samuti väga oluline roll. Pigem on kadunud särtsukate juurest igasugune elitaarsuse varjund ja kõik kütuseliigid on omas autoklassis teineteisele väga paljude numbrite osas lähemal kui kunagi varem.
Minu jaoks vastupidi, kütusekulu ei mängi mingit rolli, kui see välja jätta, et rohkem kütust tarbiv isend saastab rohkem, küll aga on kiirendus oluline.
Maanteel on möödasõit ohtlikeim manööver - mida vähem vastassuuna vööndis viibida tuleb, seda parem. Linnas on osa kiirendusradasid suht lühikesed, kehva kiirendusega on raske saavutada liiklusvooga võrdset kiirust, et teisi terroriseerimata liiklusesse sulanduda. Või siis tuleks kiirendusrajal suurema "augu" ootamiseks seisma jääda ja seeläbi enda taga kiirendada soovijaid terroriseerida.
Xil, kus Sa sõidad? Mingid väikesed tiheda liiklusega teed aja peale? Ma käin iganädalaselt Tartus, lisaks umbes korra nädalas ka Rakvere, Pärnu jm kohad. Saan öelda, et näiteks viimase kuu aja jooksul pole teinud MITTE ÜHTEGI möödasõitu autodest (olen teinud kombainist ja teeääri niitvast peaaegu seisvast traktorist), kuna varasemaga võrreldes on liiklusvool muutunud nii palju kiiremaks ja ühtlasemaks, kõik liiguvad seal lubatud piirkiiruse läheduses, milles saab väga ohutult püsikaga tiksuda sisuliselt aega kaotamata. Raske on kujutada ette autot, millele see probleeme valmistaks.
Ja teiseks, mis asi on "kehva kiirendusega" auto? Kõige nõrgema mootoriga ja kepikastiga Dacia laseb esimese käiguga piirajani ratast all ringi, teise käiguga ainult alguses... ja oledki juba linnas illegaalse kiiruse saavutanud. Tean sellepärast, et sõbranna tuli just hiljuti kurtma, et tema tuttuus auto ei kiirenda üldse ja siis näitasin talle, et need mootorid on mõeldud sõitmiseks "natukene" kõrgematel kui tühikäigupööretel:)) Tänapäeval tuleb pidamine enne vastu kui mootori võimekus ja linnas reaalselt toimuvat nähes ei istu jalus isegi mopeedautod, vaid needki kipuvad nõeluma munejate ja nutinäppijate vahel.
Sinu argumendid viitavad pigem "erivajadusele", mitte sellele, mis probleemid esinevad autodega nn laiadel massidel. Kui on soov kiirust ületada, siis see on hobi, mitte vajadus ja ega hobisid ei peagi põhjendama kellelegi. Kui siis ehk ainult naisele, kui ise tuhvli all oled ja ostuotsuseid korralikult põhjendamata teha ei lubata:))
Möödasõidul ületan tõesti sageli kiirust, kuna see on ohutum, kui pikalt vastassuunas elada. Minu jaoks pole probleem veoki või bussi järel kaasliiklejate enamusest aeglasemalt kulgeda, aga siis hakkaksid kaasliiklejad ka minust mööda sõitma - ma põhjustaksin neile ebamugavust. Me vaidlus taandub siin teistega arvestamisele.
Su muret naise tuhvli all olemisest pole minu asi kommida.
Kärss, räägi, kust sa oled saanud uuema Octavia ametliku maanteekulu?
Sest maanteekulu ei mõõdeta enam ammu autodel, see lõppes ära 90ndate teisel poolel, kui võeti kasutusele NEDC ja nüüd on WLTP, aga mitte kummagi puhul ei mõõdeta maanteekulu, vaid kõik on puhas segasõit ja linnasõit.
Maanteekulu mõõdeti ECE ajal, aga viimased ECE mõõtmisega autod toodeti 90ndatel teisel poolel.
60amg, nagu näha ei ole sa ennast metoodikaga üldse kurssi viinud, loe netist, kuidas mõõdetakse NEDC ja WLTP kütusekulusid, puhast maanteed pole mitte kuskil, ainult üks suur segasõit pluss linn.
See, et meil extra urban tõlgitakse maanteekuluks, ei tähenda veel maanteekulu, vaid see on üks suur segasõit.
ECE puhul mõõdeti maanteekulu 90 km/h stabiilne sõit.
Mõõdeti ka kiirtee kulu 120 km/h stabiilne sõit, mitte kumbagi varianti neist enam ei mõõdeta.
Mingil põhjusel on nüüd kõik üks suur segasõit ja linn.
Solk, ma ei tea, kuidas mõõdetakse, aga tootjad (edasimüüjad) avaldavad. Ma olen ostnud viimase aasta jooksul kaks uut autot ja peale "sissesõitu" peavad need numbrid ka suurepäraselt paika (st jutt käib L/100km kohta, mitte mingitest pardaarvuti väljaarvutatud numbritest). Sealt tekib ka väga konkreetne km hind. Täpselt nagu on väga konkreetne km hind ka särtsuautol, olgugi ei pärineb täiesti muudel alustel ja teisest kohast.
#Möödasõidul ületan tõesti sageli kiirust, kuna see on ohutum, kui pikalt vastassuunas elada.
#Minu jaoks pole probleem veoki või bussi järel kaasliiklejate enamusest aeglasemalt kulgeda
Xil, ma olen samuti teinud kogu elu möödasõite "põhjagaasiga", st kohati päris räigelt kiirust ületades. Aga eelmistes kommentaarides väitsin hoopis seda, et liiklus on muutunud oluliselt ühtlasemaks kui varem oli ja vajadus üleüldse möödasõite alustada on muutunud pea olematuks. See "kaasliiklejate enamus" ei tegele mitte kõigist möödasõitmisega (nagu veel mõni aasta tagasi), vaid sõidab tänapäeval päris ühtlaselt enamvähem legaalsetel kiirustel. Eks siin ole teede osas ka erandeid (sellepärast küsisingi, et kus Sa siis sõidad?). Ei nimeta siinkohal möödasõitudeks Tallinnast igas suunas väljuvatel 2+2 maanteedel korraks teise ritta rivistumist. Vabandan, et tänapäevases sotsiaalliberaalses õhustikus üldse vastassugupoole olemasolu söendasin eeldada, aga hetkel ei torganud pähe ka ühtki loogilist seletust, miks üldse kiirendusvajadust nii väheusutaval moel põhjendama peaks hakkama: meeldib kihutada? Ok, meeldib siis meeldib. Seda meeldib teha pigem Tesla kui Transitiga? Ok, meeldib siis meeldib. Meeldimist ei saagi kuidagi vaidlustada. Küll aga seletusi, kus esmalt mingeid erandjuhtusid püütakse näidata kõigi inimeste igapäevase probleemina ja kasutada seda siis "miks on vaja" põhjendusena.
Solk, ma saan suurepäraselt aru, mida Sa juba palju kordi siin foorumis sel teemal seletada püüad, aga see pole siin kontekstis praegu oluline, sest sisuliselt pole vahet, kust need numbrid tulevad, kui need numbrid on õiged. Kui oleks valed numbrid (kindlasti leiab kusagilt ka valesid numbreid!), on palju olulisem sellest, miks need on valed, teadmine sellest, kui palju ja mis suunas need numbrid eksitavad. Ega ma ei teagi, kas selle Octavia numbrid paika peavad, aga Fabia universaali puhul peavad küll (mõõtevea täpsuse piirides) ja eelmise Octavia ning sama vana Yeti puhul niisamuti.
Mitte valesti ei ole tõlgitud, vaid seda sinu nimetatud vanakooli maanteesõitu ei eksisteeri kusagil 100km ulatuses, vähemalt Eestis. Meil ongi kõik teed extra-urban. Ka Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva maanteel ei saa 100km sõita 90+ kiirusel, iga mingi aja tagant on vähemalt 70 peale aeglustamine. Keskmine tuleb parimal juhul 85 ja seda ka suvel, kui kolmandiku teed saab sõita 110-ga ning veel mõne jupi 100-ga.
Elektri hind teoorias võib ka tõusta. Vaadates aga trendi lisada juurde taastuvenergia allikate kogujaid, siis võib ka juhtuda, et hind jääb pigem samaks või langeb pikemas perspektiivis. Seda seetõttu, et tuul ja päike otsa ei saa ning mingi hetk on nende kinnipüüdmis ja müümis võimekust nii palju, et ajab üle. Siis hakkab kehtima üldine turumajandus kus ülepakkumine viib hinna alla. Norra oma hüdro-elektriga on ju lähedalt võtta hea näide. Elektrit nii palju, et tarbimise eest makstakse peale.
Tõsi ta on, lõpetame selle kütusekulu näitamise offtopicu siin teemas ära! Octavia kütusekulu arutlemise üle on auto24.ee sees teemasid küll ja küll. Muidu tuleb kuri mode ja kustutab meie targa jutu kõik ära ning seda me ju ei tahaks.
"Ka Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva maanteel ei saa 100km sõita 90+ kiirusel, iga mingi aja tagant on vähemalt 70 peale aeglustamine. Keskmine tuleb parimal juhul 85 ja seda ka suvel, kui kolmandiku teed saab sõita 110-ga ning veel mõne jupi 100-ga."
Kui Tallinna piirist 100km Tartu poole sõita, on 2/3 110km/h ala, kokku umbes 6km 70km/h ala (4rida-2rida üleminekud, Anna ja Mäeküla), ülejäänu 90km/h ala. Keskmine tuleb 100km/h kanti.
Võõbuni ulatuva 110km/h lõigu lisamine vähendas el.autode sõiduulatust max. lubatud kiirusega liigeldaldes. Rusikareegli järgi tarbib el.auto 130km/h liigeldes 2x rohkem energiat, kui ühtlaselt 60km/h sõites.
extra-urban ei ole siiski maanteesõit ja ei ole võrreldav sellega, et meil maanteedel on 50 ja 70 alasid vahepeal, enamus on siiski 90 ala.
Maanteesõit on ikkagi kiirusel 90 km/h, extra-urban on tõsine segasõit, mis meie maanteedega mitte kuidagi ei ühti.
Ma ei tea praegu peast öelda, mis uue süsteemi WLTP puhul täpselt on nimetatud, aga puhast maanteesõitu pole ka seal.
Need kulud on olulised ka elektriauto puhul, see mind häiribki, et puhast maanteed enam ei mõõdeta, selle järgi oli hea võrrelda.
Mingi keskmise kulu järgi on mõttetu võrrelda, kuna need olud on kõigil reaalselt sõites erinevad, maantee on ainus, mida kannatab võrrelda, äärmisel juhul ka natuke linnasõitu saab võrrelda.
Lihtsalt elektriauto puhul peab neid kulusid väljendama kWh.
110 tee sõit ei olegi enam tavaline maanteesõit, see rohkem kiirtee laadne sõit ja teise kuluga.
Miks ma sellest räägin on see, et võrdleme ikka elektriautot ja sisepõlemismootoriga autot õigete andmete järgi.
3,2 sajale ei tundu ka diisel octavia puhul maanteekuluna 90 km/h sõites kuigi reaalne, reaalsetes oludes, pigem räägime seal 4 sajale kanti.
solksolk, kui tootjad mõlemad sama WLTP põhjal oma numbrid annavad, siis kuidas need ei ole võrreldavad omavahel? Reaaleluliselt ei pruugi sa jah sõita samas osakaalus samade kiiruste ja samasuguse hella pedaali vajutamisega nagu tootjad algse numbri välja arvutamisel, seega reaalelulist numbrit ei olegi mõtet siinkohal sisse tuua. Nagunii sõltub see osaliselt juba ilmast ja juhi meeleolust jne. Muutujaid liiga palju.
Võrrelda saab võrreldavaid asju. Antud juhul teemaks olev energiakulu mille jaoks samasugustes kontrollitud tingimustes mõõdetud WLTP tulem peaks ju pädema.
Paistab, et Alexelast keegi on seda teemat siit lugenud ja nüüd selleteemalise reklaamikampaaniaga lagedale tulnud: https://www.alexela.ee/et/kogukond
Kopipasteerin siia ka (juba tuttavavõitu) teksti:
Kui Sa sõidad keskmiselt 20 000km autoga, mis võtab 7 liitrit 100km kohta, siis selleks, et oma läbitud kilomeetrite ökoloogilist jalajälge neutraliseerida, siis peaksid Sa igal aastal 5 puud istutama (*SA Erametsakeskus andmete põhjal). Üks keskmine suureks kasvav puu on võimeline oma eluaja jooksul atmosfäärist hävitama aga koguni ligikaudu 600 kg CO2. Teisisõnu seisavad puud meie puhta looduse eest nagu ei keegi teine!
Ehk siis iga aasta sadu puid istutades on mul põhjust tunda end "rohelisemana" kui lihtsalt särtsuauto rooli keerates. Muidugi võib istutada puid ka särtsuauto omanik, aga see kampaania on hea näide, kuidas igal fossiilikaomanikul on võimalik olla kohe praegu reaalselt "rohelisem", kui on seda lihtsalt särtsuauto ostnud inimene, kes puude istutamisse ei panusta.
Paras võhik oled ikka antud teemal, kuhu see pidu seotud süsinik sinu arvates siis kaob? Paarisaja aasta pärast langeb puu maha, mädaneb seal ära või põleb ja kõik see CO2 uuesti õhus tagasi. Siis saad oma puudega kilgata, et oled oma fossiilist toodetud CO2 neutraliseerinud, kui selle puu paarisaja aasta pärast sinna nafta asemele maha matad, kus see süsinik enam ringlusesse ei pääse. Hetkel saab küll ajutiselt paarisajaks aastaks heal juhul puitu suruda selle, ent selleks et kogu seda süsinikku siduda, selleks peaks teine sama suur planeet veel olema pindala poolest, mis kõik stabiilselt puid täis peaks olema.
Paarsada aastat on optimistlik lähenemine. Pargi tammed ehk elavad nii vanaks, enamus puid sureb nooremalt. Teisalt tammed kasvavad meie kliimas aeglaselt, st. seovad aastas vähe süsinikku.
Turbaraba taastades seoksid süsinikku - turvas püsib soos (niiskes rabas) aastatuhandeid, heal juhul muutub miljoni aastaga naftaks.
Kui me suurendaksime maailma metsade kogust veerandi võrra püüaksime kinni pool praegu juba tsirkuleerivast CO2-st. Aga me ei saa suurendada veerandi võrra, sest põllumajandus on kõrgemal kohal kui mets ja rahvast tuleb aina juurde.
Kööga. Puude istutamine on okei, eriti linnades. Vähendavad tolmu ja lärmi ja keemiat. Aga CO2-e mõttes midagi välja ei ravi.
Peab mitte põletama sütt ja naftat. Seega...elektriautod... Ja lisaks jätkata tuulikute ja muude CO2-te mitte genereerivate energiatootjate püstitamisega aina kiirenevas tempos.
peale selle on olulne osta õige firma muundur... ;)
Mul on kaks portsu PV paneele, aga erinevad muundurid..
Hetkel on mõlemad tootnud ühepalju kWh-e, aga ühe kodulehe järgi olen säästnud 300 kg CO2 ja nagu oleks istutanud 9 puud,
Teise firma kodulehe järgi aga säästnud 770 kg CO2 ja istutanud 42 puud...
Teise firma muundur on järelikult palju rohelisem... ;)
Sain mõned nädalad tagasi üheks töösõiduks mitshubishi elektrika (2012, 30k km). Mõtlesin jagada siin muljeid vähese staažiga juhina, kes on seni sõitnud manuaalkasti ja bensiinimootoriga väikeautoga:
Sisselülitamine keeruline. Kui tavaautos käib starteri andmine tunde järgi, siis siin käib mootori käivitamine lülitiga, „starterit“ tuleb päris kaua sees hoida, et mootor käivituks. Kolleegid rääkisid, et nad unustavad mootori välja lülitada, mina unustasin sisse lülitada. Alguses kulus pool tundi, et üldse liikuma saada ning parkla renja kuju tõttu blokeerisin ära parkla sissesõidu. Hiljem sain teada, et käigukangil on P-asendis väike loks sees ning kui ise ei suru kangi ettepoole, siis mootor ei käivitu.
Tahhomeetri asemel on autol "ökomeeter" (aku laadimise/tühjenemise võimsus). Tuli välja, et minu tavaline sõidustiil liigitus väga ökoks. Telefoni hoiustamiseks pole kohta, aga on olemas USB-laadija. Armatuurlaud ulatub kaugele ette, aga välimine nina ise on päris lühike. Pöördering on harjumuspäraselt väike, pidurid on parklakiirusel väga järsud ja sujuv tunnetus puudub. Suurematel kiirustel on gaasipedaali äravõtmine enamasti piisav ning pidureid oli vaja vaid seismajäämiseks. Selleks, et auto vabakäigul loomuliku tundega aeglustuks, tuleb gaasipedaali hoida õige natuke allhoituna. Tavapärane varbaotsaga paigaltkiirendamine on võrreldav sama võimsa bensuka täisgaasikiirendusega. Täisgaasikiirendus on võimas, kui imievil on 47kW, siis ei taha teada, milline tesla veel oleks? Lühike telgede vahe hakkas lainetaval teel resoneerima.
Telefoni hoiukohta ei ole, aga on USB-pesa. Telefoni sain navigeerima panna keskkonsooli all olevasse topsihoidjasse, aga kaarti polnud sealt väga näha. Kuna pidureid peaaegu üldse ei kasutata, on nad väga jõulised, väikestel (<20 kmh) kiirustel puudub piduritunnetus, suurematel mõjub üldiselt loomulikuna, kuid ei leia tihti kasutust. Sõit Tallinna kesklinn - Maardu võttis vana-narva maanteed mööda tulles akust ühe kriipsu, teine kriips läks napilt peale kohalejõudmist. Sisemus nagiseb, 30t km sõitnud auto käetoed narmendavad, aku peab väidetavalt 70 km. Laadimist ei mõõtnud, sest kontoris on auto kogu aeg laadijas. Üldiselt on sisemus võrreldav 2005-2008 aasta odavautoga. Leidsin autost eestikeelse kasutusjuhendi, mis oli 400lk.
Kui muidu on ukse sees on suured lohud, kuhu ette sirutatud käte küünarnukid mahutada, siis arvutiga süles kirjutades, ei mahtunud vasak käsi ära. Peeglid on päris suured. Pakiruumis on kitsas, aga tagaistmed on sobilikud kaubaveoks. Inimesed tagaistmele ei mahu, sest põlveruumi ei ole; eriti kui keegi esiistmel istub.
Tagasiteel proovisin neljarealist maanteed. 50kmh on hea sõita, 70 on veel veidi talutav, 90 on jube sõita, sajani ei õnnestunudki minna. Sõitsin veoki tuules umbes 80ga ja ikkagi kaldus auto kõrvale, kui buss mööda sõitis. Tagasitulles kulus akut 4 pulka (kokku on akut 16 pulka). Kohalt võtmisel kadus mitmel korral raadiost hääl. Kütte/konditsioneeri proovimiseks puudus vajadus.
Kokkuvõte - linnasõiduks päris hea, aga üle 60km/h pole sellega mõistlik sõita. Linnas on jällegi probleem, et kuhugi pole telefoni panna. Rooli kõrval on küll sahtlid, aga need logisesid liiga palju, et kallis telefoni sinna tihkelt poetada.
Huvitav. Mis värk selle mitsuga oli. Kas rehvirõhud olid korras?
Ses mõttes et kui just ei ole tugev küljetuul õues siis 110-ga on PÄRIS hea sõita. Täitsa võrreldav Leafiga.
Järsud pidurid on kas x-klotsid või on supportid hooldamata.
Järsud pidurid on sellest, et tavalisel sõidul ei saa tagaklotsid kasutust ja puutepind paneb teatud tingimustes (eriti niiskema ilmaga) kinni rapsima. Abiks on äkilisem sõit või veel parem vahel kässarit peal hoides pisut "lihvida".
Mieviga peaks saama sirgel üpris edukalt kihutada aga kurvides pole kitsastel rehvidel erilist pidamist.
Äkki oli viga minu kogenematuses automaatkastiga + vasaku jala lihasmälu?
Panin eile enda autolgi tähele, et kuna siduripedaal käib tal palju raskemalt kui ülejäänud, siis vasaku jalaga piduri vajutamine on võrreldav äkkpidurdusega.
Ma ei olnud kunagi varem automaadiga sõitnud, seega kui autol on 2 pedaali, tundub loogiline, et üht vajutatakse ühe ja teist teise jalaga?
Kontrollisin tolle päeva ilmaandmeid. Tuulekiirus oli 5-7 m/s, ehk pigem vaikne tuul.
Vasakuga piduri vajutamine vajab jah paarkümmend tundi õppimist.
Klassikaline lähenemine automaadile - vasak jalg ei tee midagi.
Mievil on raskuskese eeskujulik ja pidamine on kurvides omas klassis parimate seas (sh tavaliste rehvidega sama klass). Rehvisegu jällegi omab tähtsust. Paljudel on all veel 2011a rehvid, mis on nüüdseks suremise piiri peal. Sellegipoolest 3-seeria bemmist on veel väga kaugele sellest segmendist. Ning väike teljevahe ja -laius annavad üsna kesiseid tulemusi ebatasasel teel kurvi minnes (roopad ja nende ületamine ristmikul näiteks).
# Paistab, et Alexelast keegi on seda teemat siit lugenud ja nüüd selleteemalise reklaamikampaaniaga lagedale tulnud: https://www.alexela.ee/et/kogukond
...
Ehk siis iga aasta sadu puid istutades on mul põhjust tunda end "rohelisemana" kui lihtsalt särtsuauto rooli keerates. Muidugi võib istutada puid ka särtsuauto omanik, aga see kampaania on hea näide, kuidas igal fossiilikaomanikul on võimalik olla kohe praegu reaalselt "rohelisem", kui on seda lihtsalt särtsuauto ostnud inimene, kes puude istutamisse ei panusta.
Kommenteerin siis seda kampaaniat natuke.
Mul on sellest kampaaniast teadmata, kas keegi Alexelast seda teemat siin luges või mitte. Arvamus (mis ei pruugi olla tõsi), on see, et ei lugenud, sest nad töötavad peamiselt sotsiaalmeedias. Mingid autofoorumid on nii üheksakümnendad! :)
Konkreetselt see kampaania käivitus tegelikult juba kevadel https://www.accelerista.com/keskkond/kogukonnaprogrammi-raam
es-on-istutamiseks-kogutud-13-470-puud/ ehkki installatsioonid jõudsid tanklatesse järk-järgult. Ja välja ei mõelnud seda mitte Alexela ise, vaid nende lepinguline kommunikatsioonibüroo, kus on tõesti suurte kogemusega profid tööl. Alexela roll selles protsessis oli vaid pead noogutada.
Alexelal endal on metsastamise kogemused olemas. Kuna nende üks tegevusala on ka maavarade kaevandamine, siis seal on kohustus taasmetsastada suuri vanu kaevandusalasid, kohustus, mis on võetud allkirja vastu ja on täitmiseks. Kuid süües kasvab isu ja nii tekkis mõte oma rohelist kuvandit veelgi süvendada.
Muidugi ei tähenda programmiga liitumine seda, et selle võrra saab mõni puu rohkem istutatud või liitumata jäämise puhul mõni istutamata jääks. Metsaühistud korraldavad istutamist ikka vastavalt liikmete nõudlusele, istikute saadavusele ja riigipoolsele toetusele https://www.eramets.ee/toetused/metsa-uuendamise-toetus/. Kogukonnaprogramm tähendab lihtsalt seda, et metsaomanikele makstavale toetusele lisandub Alexela poolt väike kopikas juurde, ühtegi puud seetõttu rohkem ega vähem kasvama ei panda.
Aga nagu juba keskajast teame, indulgentside müük ei tähendanud väiksemat patustamist, vaid rahulikuma südamega magamist. Ning suur väärtus seegi! :)
Vigane loogika täiesti, et maa sees tmiljonite aastatega talletunud süsiniku põletmaist saab kohapeal mingi puidu kasvatamisega asendada. Sel juhul peaks selle puidu sinna nafta asememe maa sisse paigutama hiljem, et samalaadne tulem oleks. Hetkeseisuga tuleks kõik se enafta mis maa seest välja imetakse asendada stabiilselt ja püsivalt puiduga, planeedi pinnal pole nii palju ruumi selle jaoks, üldpildis pigem mets väheneb põllumaa arvelt.
# Kui me suurendaksime maailma metsade kogust veerandi võrra püüaksime
# kinni pool praegu juba tsirkuleerivast CO2-st.
Jube huvitav fakt minu arvates! Oskad äkki tuua välja allika? St et kas see on kellegi poolt õhku visatud väide või tõesti kontrollitud fakt?
# Mul on sellest kampaaniast teadmata, kas keegi Alexelast seda teemat siin
# luges või mitte /.../ ühtegi puud seetõttu rohkem ega vähem kasvama ei panda.
Irw, see tsiteeritud minu lause oli ilmselgelt aroonia:) Igal juhul tänan väga teemat avamast, aga see, et ühtegi puud kampaania raames rohkem ega vähem kasvama ei panda... tõesti (mitte, et ma Su väidet kahtluse alla seaks)? Kui see tõele vastab ja seda tõestada õnnestub, sünnib sellest tõenäoliselt mõne tugevama seljatagusega uuriva ajakirjaniku sulest väga huvitav pikem ja võibolla ajakirjandusauhindu võitev lugu. See oleks vajalik, sest indulgentside müük midagi ei muuda. Niisamuti nagu pole suurt kasu abstraktsest looduse kaitsmisest, vaid kaitsta tuleb väga konkreetseid seene-taime-loomariigi esindajaid terviklikus ökosüsteemis.
Aga puudest veel: puu istutamise faktist olulisem on puu istutamise eesmärk. Kui puu all mõeldakse peagi ahju aetavat energiavõsa, on see tõesti süsiniku talletamisel väga lühiajaline "investeering". Aga mina elan reaalselt üle 100a vanas palkmajas, hoovis on 200a+ vanused hooned ja kõik need hooned on tõenäoliselt alles oma elukaare esimeses pooles. Muidugi leiavad ka need hooned kunagi tee ahju, aga see pole siiski võrreldav pelletikatelde jaoks kasvatatavate puude osalemisega süsinikuringes. Mul pole ka kohustust midagi istutada ega kasuta toetusi, samuti ei otsi ettekäändeid (särtsuauto;) seda mitte teha. Arnise esimese lause juurde tagasi tulles saavad lahendused olla ikkagi globaalsed, mille taga peavad olema lihtsad ja konkreetsed väikesed sammud kogukonna liikmete poolt. Alexela võib ju luua endast petlikku rohelisemat kuvandit, aga kui selle arvelt istutataks tõesti rohkem puid ja neid "alexelasid" oleks meil tuhandeid ning suurema rahvastiku arvuga (pigem inimkilomeetritega) riikides proportsionaalselt rohkem, oleks tegu juba märgatava muutusega. Või mis valikuid meil üldse on - planeet peab toitma oma elanikke ja Arnise mõtet edasi arendades tuleb vist maaviljadelt liikuda üle pigem puuviljadele:) Kahju ainult, et särtsuautod veel reaalseid lahendusi ei paku, aga pole hullu, sest ka kõige pikem tee algab ikka esimestest sammudest.
Leaf ZE1:
Ma polegi proovinud, et kui el.autol samaaegselt vasakuga pidurit ja paremaga gaasi vajutada, kas siis piduri prioriteet on kõrgem - gaas võetakse automaatselt maha.
Piduripedaali tuleb vajutada umbes korra nädalas, kui keegi vahele pressib ja seejärel pidurdab - siis kui eesliikujat jälgiv abisti lärmama hakkab. Arvasin, et e-pedaal kasutab vaid regeneratiivset energiat, aga paistab, et ta kasutab mõõdukalt pidureid ka, kuna pidurikettad püsivad haljad.
Üldiselt elektrikatega, kui vajutada mõlemat, siis prioriteet on piduril, aga kiirendipedaali signaali ei kustutata. Ehk osa jõust jääb. Näiteks 20Nm väänet ja samaaegselt ka vastavalt pedaalile pidurit. Aga kui vajutada kiirenti põhja siis siiski üle teatud väände (näiteks 30Nm) ei rakendata, KUNIKS pidur ei vabastata täielikult.
e-pedaal kasutab friktsioonpidureid kui kiirus langeb. Regeneratiivsust ei saa pea üldse kui kiirus on väga madal (alla ~10).
ÄRA PROOVI SEDA TÄNAVAL LIIGELDES JÄRGI TEHA!
Tegin gaas+pidur eksperimendi ära, koju jõudes kiirusel ~7km/h. Hoidsin gaasipedaali ülivähe all ja kui piduripedaali puutusin, oleks auto justkui vastu seina sõitnud ning lülis end "D" pealt "P"le. Arvas vist, et ühel või teisel pool rooli oleval asjal läks programm segi. Vähemalt Leafil jäävad mõlemad pedaalid roolist paremale ja on ilmselgelt mõeldud parema jalaga 1haaval kasutamiseks.
Järeldus: Leafi äkkpidurdussüsteem on kiire ning tõhus, väikese veeretakistusega rehvid omavad ühtlasi head haarduvust asfaldiga ning pärast säänset eksperimenti on kael mõnda aega valus.
Ma sōidan viimased 4 aastat nii et kasutan mõlemat pedaali samaaegselt.
Pigem eeldan et pidurivajutus oli liiga kange.
Ja misjaoks P aktiveerus ka aru ei saa.
Alexela toetust ei kasutata sellisel istutamisel, milleks juba toetust makstakse.
Lisaks saadaksegi istutamise tulemusel just väärtuslikum mets, kust saab rohkem palki ja vaid nö. oksad lähevad kütteks.
Kui lasta ise metsal kasvada, siis eesti oludes on pqljudes kohtades 25a pärast lepavõsa ja see aetakse jälle ahju.
Seega on istutustoetus selles mõttes co2 seisukohast hea. Samas loomulikult oleks parem üldse süsinik maa alla jätta ja lihtsalt metsa istutada.
Ning loomulikult ei lähe süsinikumolekul auto sumnutisy otse puutüvesse vaid see 3700km keskmise auto puhul on hinnanguline puu kasvu jooksul kogutav tulemus.
Fun fact: metsad on hakanud atmosfääris süsiniku konsentratsiooni tõusu tulemusel veidi kiiremini kasvama.
ja istutada saab kiiremini ja aeglasemalt kasvavaid liike.
Hübriidlehis kasvas 3 aastaga kassetitaimest üle 2 meetri pikkuseks.
Hübriidhaab vist veel kiiremini...
Austraalias konnates tuli mulle üllatusena, et sealsete eukalüptimetsade istutuskampaaniad olid toimunud juba 100 aastat tagasi - enne seda olid valged immigrandid tegelenud pigem raiumisega.
Praegu on raiumisbuum tabanud L-Ameerikat, et palmiõli biokütuseks toota.
Ehk on nad 100 aasta pärast veel alles ja istutavad kah oma dzunglit tagasi, sest kellelgi pole seda palmiõli vaja... ?
Elektriautodega saab neid takistada vaid nii, et elektriauto peab olema odavam kui diiselmasin... nagu päikesepaneel akuga peab olema odavam kui bensiinigeneraator.
Arnis, miks sa mõlemat pedaali korraga vajutad?
Vahe võib kasvõi selles olla, et mul oli e-pedaal sisse lülitud. Auto peabki end vahetevahel juhist targemaks. Raamatu järgi, näiteks, kui järsult gaasi anda ja abisti näeb ees takistust, siis auto arvab, et juht ajas pedaalid segi ning hoopis pidurdab.
Ka Tesla jääb seisma, kui mõlemat pedaali korraga vajutada, ning kuvab veateate.
"D" ja "P" vahe on muidu vist vaid see, et "P" puhul ei hakka auto liikuma, kui kogemata gaasi vajutad? Kallaku peal püsivad ühtmoodi paigal.
Haruharva kui mul mõlemad korraga vajutatud. Paigaltstardiga manipuleerimine.
Aga eesmärk nõnda jalgu hoides on parem reaktsiooniaeg olude muutustele. E-pedal tegelikult vähendab niivõrdpalju aeglustuspedaali tarvilikkust et vaevalt ZE1-l on mõtet aeglusti kasutamiseks. Kui ainult friktsioonpiduri kasutamise vähendamiseks e-pedal välja lülitada.
Haakub hästi eelmise artikliga, et aega hakkab palju kuluma. Numbrid ise (874km ühe laadimisega) on uhked ja peaks vist tõmbama tähelepanu ära faktilt, et selleks sõiduks kulus kaheksal juhil aega kokku 35h! Teine juht oli üksi roolis ja sõitis ühe akutäiega 710km (33h jooksul). Ionicuga 529km 21h jooksul. Seni müüdud särtsukad on juba hoolitsenud selle eest, et linnatänavailt maanteele siirdudes saaks nende sünonüümiks venimine ja muu liikluse takistamine (või siis saiakesed ja kohvipausid:)) https://www.hyundai.ee/blog/uus-eesti-rekord-hyundai-kona-ev
-labis-laadimiseta-rekordilised-8749-km/
Aeglase laadimise probla kaob kiiremini, kui ta tekkida jõuab. Kui pisikese akuga "linnaautod" välja jätta, siis praeguste el.autodega (rääkimata lähituleviku autodest) saab akutäiega üldise liiklusvoolu kiirusel liikudes ühest Eestimaa otsast teise ning pole mõtet sõita teise Eesti otsa, et sealt kohe tagasi sõitma hakata. Selleks ajaks, kui sihtkohas asju ajada, saab auto kiirlaadima panna.
Või siis see on Kesk-EU kiirteede probla, mitte meie kolka mure.
Kui sõita Võrru, siis sinna jõudes võib näiteks juht ise ka "tankimist" vajada. Paned auto laadima ja jalutad korralikku söögikohta. Väike jalutuskäik peale pikka roolis istumist ei tee halba. Selleks ajaks kui söömas käidud, on auto juba valmis tagasisõiduks või nagu sa ütlesid, asjaajamiseks.
Minumeelest Võrus võiks kiirlaadija olla keset linna mitte linna ääres tanklas nagu praegu (lisaks on see veel vana ja aeglane ka).
Inimesi on erinevaid, kes tahab nt. Võrru tanklasse sööma minna, kellel on seal "asjaajamisi"...
Auto on endiselt liikumisvahend, mitte aja surnukslöömise oma!
EU sõidukijuhi töö- ja puhkeaja reeglitest:
"Pärast 4,5tunnist sõiduperioodi peab juht tegema vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja.."
Eestis 4,5 tundi ringi sõites on keeruline legaalselt saavutada suuremat keskmist kiirust, kui 85km/h ja korraliku el.auto aku kannatab selle 380km ära.
Kui neid rekordi püstitamise numbreid vaadata, siis särtsukaga sõidetakse Võrru vist tõesti vähemalt 15 tundi järjest ja siis kulub ka juhile üks väike paus ära. See ongi uus reaalsus, kuid sellise tulevikuperspektiiviga on paljudel veel natuke raske leppida. Tegelikult kõik on hästi nii kaua, kuni tanklates süüa armastavatel inimestel lubatakse seda teha, kuid kõiki ülejäänuid, kes seda ei taha ega vaja, ei sunnita seda (maksude ja aktsiiside kaudu) tegema. Siiani on lastud Eestil õnneks elektriautostuda loomulikku teed mööda, et särtsuka ostavad need, kes seda tahavad ja kelle elukorraldusega see sobib ja seda on tehtud soodustuste, mitte teiste karistamise abil olukorras, kus neid nagunii kõigile ei jätkuks. Selle eest tunnustus poliitikutele!
Karm lugeda, kuidas mõni kirjutab, et milleks diislile filtrid ja tema vanaisa traktoril ei ole. Teisalt tuli uudis, et Eestis niidab kõige rohkem kopsuvähk.
Eletriautod on tulnud selleks, et jääda. See tehnoloogia on vajalik lihtsalt linnastuva inimkonna transpordivajaduste täitmiseks. Kedagi ei koti, mõni sent siia-sinna. Diisel on mineviku tehnoloogia.
Arnis, kas selliste asjade pidev arvutamine on osa sellest uuest normaalsusest, millega harjuma peab hakkama, või on see lihtsalt reklaam, mis peaks motiveerima eelistama särtsuautot? Asi pole ju Võrus tiirutamises, vaid selles, et sealt pole võimalik lahkuda ilma kohustusliku aja surnukslöömiseta, mis kestab oluliselt kauem sellest paarist minutist.
Ega mul ei ole midagi selle vastu kui tublid kodanikud tahavad ajasäästu eesmärgil kulutada raha.
Võrus käik fossiilse autoga on 25-55€ raha. Kesigahes on nõus 20-50€ maksma
SELLE EEST, et saaks Võrust startida "soovi korral kohe" ja mitte 40-45 minutilise viitega, palun väga.
U menja jest otsen balshoi p0hui dla etovo :) Vabandage, tahan öelda, et
"mul on oluliselt pikem p00gen sellest 18-st minutist Võrus".
Kellele pikkus, kellele kvaliteet. Mõned tahavad mõlemat. Ega ma küsija suu pihta ei löö.
Mulle jah meeldib paar korda aastas uuesti ja uuesti läbi arvutada tasuvuspunkti kaugust.
Hetkel on elektrika ostmise momendist praeguseks üle 16 000€ ostmata diislit.
Ootan pikisilmi seda momenti, mil auto enda hind jääb ostmata kütuse summast allapoole.
Ja siis aastake hiljem seda hetke, mil auto+elektri hind jääb alla ostmata diisli hinnast.
Muidugi mõnel ei jäägi muud üle, kui tunda uhkust,
et tema auto võtab 550ml/100km vähem kui vot naabri oma.
Ja et auto võtab peale DPF eemaldust veel vähem.
Või et õlivahetusettevõtte fuajees oodates läheb vähem kui 30 minutit ja saab kohvigi.
Või et odavaimad elektrikaid saab kätte juba 5000€-ga. Milline saast.
Arnis, kas Su auto "lennukaugus" maanteel (millest täiesti arvestatav osa on praeguseks 110km/h piirkond) polnud mitte 70km ringis? Google Mapsi kaudu on Võrru ja tagasi 498km. Ma ei tea, kas 110-ga sõites on Su auto lennukaugus natuke väiksem või palju väiksem, aga seda tean küll, et Sa võiksid rohkem arvutamist harjutada, kui saad Võrus käies laadimise ajakuluks ainult 18 minutit. Kui nüüd õige numbri arvutamisel kätte saad ja võrdled seda oma oma tunnihinnaga, millega oma oskusi müüd, kas siis on ikka veel odavam? Minul näiteks ei ole.
Toon võrdluseks suurema auto: täisvarustuses Dacia Lodgy (7-kohaline mahtuniversaal) gaasikulu on 3-4e/100km ja täisvarustuses tuliuue auto liisingumakse on ka kõige odavama Leafiga võrreldes vähemalt 2x väiksem. Logan MCV oleks veel ökonoomsem ja ikkagi mahukam (aga siseruumilt juba Leafist kitsam). Mitte, et need autod väga võrreldavadki oleks, aga püsikiirushoidjaga maanteel lastes kannatavad mõlemad mahukamad Daciad igati kriitikat ja kuna Sa soovisid rääkida kulust, ei tohiks see ka häirivaks osutuda, et muus osas tervikuna on iga Dacia ehe sitt isegi Su vana Leafiga võrreldes:)
PS: kui Sinu näitel odavama elektrika saab kätte 5K-ga, siis võrreldava suuruse/läbisõiduga gaasiautode hinnad algavad 2K alt (hetkel nt Leafiga igati võrreldav Nissan Tiida LPG 1,9K eur). Seda hinnavahet pole hooldustega võimalik ära kulutada tõenäoliselt terve auto eluea jooksul (arvestame selleks näiteks 500tkm, mille lubasid oma Leafiga maha sõita, kuigi reaalselt on see kindlasti rohkem mõlema kütusetüübi puhul). Sama väide kehtib hinnavahe kohta ka uute autode puhul... veel. Särtsukad lähevad varsti siiski mööda ja karta on, et kaugele mööda:)
Ühes kuus keskmiselt 10 minutit (vahest 5, vahest 15). Need on need peatused kus mul "pole midagi muud teha" ja aeg liiga lühike et sööma minna vms.
Minu auto sõidab muidu 100-120km, mitte 200.
Kui oleks 300, siis oleks keskmine kiirlaadimise aeg 2-3x vähem kui 10 minutit.
Korda 64 kuud on umbes siis 640 minutit. 6½ aasta peale.
Ehk siis vast natukene rohkem kui kütust tankides, tingimusel, et tangitakse vähemalt 50l.
tubli arnis,
ja siis veel löö kokku, millal sa selle 5 senti/km maksusoodustust suudad kokku koguda, mis riik sulle fossiilisõitjatega võrreldes kinkinud on ?
Alles kolm aastat tagasi rääkisid maanteel sisselülitatud salongisoojendusega 60km-st. Kindlasti on suur vahe, kas +20 või -20 või tänase ilmaga. Mis oludes see 100-120km tuleb? Et 110 alas 110-ga, 100 alas 100-ga jne? Või ökotades ja allatuult? Kui lennukaugus on nii väike, siis sõidadki reaalselt aku "nulli" või jätad midagi ka reservi, kui mõne kiirlaadija juures äkki pikk saba peaks olema? Siin teisedki tahaks teada, sest ega neid vanu särtsukaid tuleb kogu aeg juurde.
Arnis on siin igasuguseid asju 2-3a tagasi rääkinud. Võiks otsida üles postituse, kus ta väidab, et paari-kolme aasta pärast (see aeg on nüüd käes) seisab iga magalarajooni paneelika ees 1-2 särtsuautot. Õismäe elanikuna ja siin palju ringi liikuvana võin väita, et hea kui sa terve õismäe peale leiad 1-2 särtsukat.
Jah. Otsige üles. Tahaks ise ka teada mida kirjutasin.
Aga vanakese 24kWhsega saab Tallinnast otse Pärnusse. 120km midagi.
Ja 3 talvekuud vast tuleks 5min tee peal pausi teha.
Miks sa sellest 100-120st nii sisse võetud oled? Selliseid autosid ei müüda juba mingi 4 aastat, mis nii vähe sõidavad :D
Oehh binaarsed olete..binaarsed. Hea ilm, katastroof ilm, hea ilm, katastroof.
Vahepealseid variante ei ole.
Selliseid ilmasid kus 50% suvisest läbisõidust saab sõita viimased 3 aastat ei olnud ühtegi päeva.
elektriauto kindlasti tuleb ja jääb - see on vältimatu, aga minul isiklikult pole veel kätte jõudnud see hetk, mida ma peaksin õigeks elektriauto soetamiseks.
Aga põnev on - kas praegused toetuse kasutajad teenivad selle pealt veel, või jõuab vääramatu maksukehtestmine ka neid tabada
ausalt,mind absoluutselt ei huvita mingid numbrid.palju te sõita saate elektrikaga,või mitu senti kokkuvõttes kokku hoiate. mina tahan mugavust.sõidan kuhu tahan ja millal tahan,ilma et ma peaks eelnevalt hakkama arvutama ja marsruuti paika panema.marsruudi paika panemine sõltub isegi välistemperatuurist!!! no milleks seda janti omale kaela võtta
sõida oma tossava raipega kui tahad, aga minu kopsu mitte tilkagi seda s1tta mida tagant välja ajad. korja kõik kokku mis sealt välja puristad ja naudi oma kus ja kuna vajadusi. mitte grammigi asulates ja maanteedel seda vinet välja ajamas ei tohiks pikemas vaates olla.
Nõus. Pasandajaid, kes sõidavad tossavate 2006-2012 diislitega... neid on palju. Päris palju.
Hetkel aktivistidele - kui ees keegi haiseb, täied sisse (kui vastutulijaid ei ole häirida) ja sõida täiedega kuniks enam salong ei haise.
Kui keegi küsib, siis "teavitasin ohust", JOKK. Kui pasandaja tahab draamat teha, siis 112, patrull kohale, las vormistavad erakorralisele. Teisiti ei saa. Fakt on et sõita ei tohi sellise sõiduki taga.
AMG, jätka oma amg-dega. Sõida plaanipäratult nii kaugele kui võimalik. Pane nokamüts pähe, lühkarid alla ja sõida kelgutama Narva, lausa oktoobris! Ära planeeri oma elu. Tunne ennast mugavalt tööülesandeid täites. Selleks oled sa ju sündinud.
Kes oled sina, et teed teistele mida tahad ja ütled mida tahad, st mida sülg suhu toob? Sõida omi sõite ja ela oma elu ning ära istu kellegi sabas oma täiedega, ast ära riku liiklusseadust. Sõida mööda kui võimekust on või oota teepervel, kuni haisejad kaugel ja kui haisejal on kehtiv tehnoülevaatus, ole vait.
Selles see jama ongi. Sellel haisejal ei tohiks olla üv. A näe saavad ikka kuidagi selle. Väga palju on neid tossajaid. Aitab siseõhu nupp. Ega midagi ju pole teha - tuleb loota et küll see tossupomm õige pea lõplikult kooleb. Mingite prosedega tagasõitmine on muidugi "lahendus"
# Sellel haisejal ei tohiks olla üv. A näe saavad ikka kuidagi selle.
Probleemi kaugem põhjus on ikkagi poliitika, mille tõttu on tehnoloogia aetud liiga keerukaks ja kapriisseks. EGR tuli massidesse juba veerand sajandit tagasi ja olen korduvalt toonud näite (Sharalaxy), et enne ülevaatust tossab, EGRi leotamiseks on vahend, üks klamber lahti ja saan seejärel täiesti ametlikult üv kätte. Paari nädala kuni paari kuu pärast on klapp jälle kinni (avatud asendis) ja tossab-haiseb. Minul on näiteks piinlik sellise autoga sõita linnas või maanteel, aga paljudel ei ole ja ei viitsi sellega tegeleda. Probleem on aga selles, et seaduse järgi on kõik JOKK, üv on saadud ausalt ja ametlikult ja kui peaks saadetama kordusülevaatusele, saan ka selle ausalt ja ametlikult. Enamik tossajaid saaks (saavad). Ja poliitikud kiidavad takka, et autod on muudetud keeruliseks ja ebatöökindlaks teie kõigi tervise ja heaolu huvides, sest peenosakaesed... jne. Kes on süüdi tekkinud olukorras? Et mitte küsida, milleks meid lollitatakse või milleks rohepesu käigus sündinud lolluse lahendamine on jäetud täielikult lõpptarbija õlgadele? Äkki peaks vastutama hoopis probleemi põhjustaja? Sel ajal, kui seda tehti, ei olnud veel masstootmise särtsukaid kui alternatiivi isegi olemas (aga olid juba esimesed happeakudel sõitvad "kevadekuulutajad"). Kui on tahtmine kividega loopida, tuleks see visata ikkagi õiges suunas. Mitte selle suunas, kuhu on kõige lihtsam visata.
#Vaata Arnis, üks väga hea asi sinusuguse jaoks on tagumine udutuli. Panen
#selle sulle näkku särava ja voila, oled tagant kadunud nagu s.tt ihust.
Mul on jällegi isetumenevad peeglid ja katusel töötuled. Täpsemalt väga väga heledad prozhektorid. Õnneks leidub neid lolle harva, keda õpetama peab hakkama. It's not the size of the dog in the fight, it's the size of the fight in the dog (M.Twain).
Arnis, ärplemise asemel võiksid mitte hiilida vastamisest kõrvale (sest pidev kõrvalehiilimine ise on juba üle poole vastusest:)) ja rääkida, mis oludes siis need km paika peavad. Foorumi otsing toimib, ma kontrollisin Su aastate taguse jutu üle juba enne eelmise postituse tegemist ja sellest tekkiski küsimus, kas Su auto lennukaugus on vahepeal pikenenud või mille arvelt need numbrid nüüd ilusamad tulevad? Sa ei sõida ju akut lõpuni tühjaks (või sõidad??): kui palju on reaalne jätta reservi, et kui näiteks ühe kiirlaadija juures on pikk ootejärjekord, kas siis jäädki sinna tunniks sappa seisma või kui palju on loogiline jätta reservi, et jõuda järgmise laadijani? Arvestad tõesti km täpsusega? Või 5km täpsusega? 10km täpsusega?
Meist väga vähestel on olemas igapäevane maanteesõidukogemus särtsuautoga, eriti veel nii väikese lennukaugusega odavama otsa särtsukaga. See kõva mehe mängimine ei lähe kellelegi korda, rohkem nagu hane selga kusi. Pigem võiksid jagada neid reaalseid kogemusi, mida on vaid üksikutel kommenteerijatel. See täidaks paremini ka eesmärki, mis juba aastaid Sul postitustes ridade vahelt paistab.
Kes oled sina, üks punktikene Internetis? :B
.....................................
anzpoiss, juriidiliselt neil peaks olema ülevaatus. Ma kontrollisin, tehniliselt nad läbivadki "kõik nõutud katsed".
Toon irvitamiseks näite. Saatsin küsimuse. Lühidalt "miks DPF filtriga autodel puhastatakse torusid ülevaatuspunktis enne mõõtmist pöörete tõstmisega? +miks ei ole metoodikates arengutegevusi".
MKMi vastus:
"Eestis kasutatav diiselmooriga sõiduki heitgaaside kontrollimise metoodika on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/45/EL, mille kohaselt puhastatakse heitgaaside väljalaskesüsteemi vähemalt kolme vabakiirendustsükliga või samaväärse meetodiga.
Lugupidamisega
...
teede- ja raudteeosakonna juhataja"
Teisisõnu pohuism ümberringi toimuvast. Nagu ka mõndadel foorumlased.
Ainukene asi mis mul praegu pähe tuleb on ühine avaldus esitada ülemisele otsale, et lõppeks ära see naljanumber TÜVi läbimisega. Või lihtsalt päevast päeva käia pinda neile tampküsimustega. Peavad lõpuks näpu ninast välja tõmbama.
.....................................
Punane lambike tähendab ainult üht - duell sai võidetud. Aga aitäh ausa ülestunnistuse eest. Soovime su autole siis tervist ja jaksu.
Muideks inspiratsiooni teistele. Kui Te viitsiksite tulesid sisse lülitada, siis ühel momendil vaesel tossutajal saab kopp ette, et igaüks talle näpuga näitab: "näe vaata, veel üks täiskasvanud pruuni triibuga tagumendi vahel". Tuleb üks, tuleb kaks, aga kui tuleb 30, siis hakkab ikka häbi ja viskab kopa ette et sulle kogu aeg täiedega sõidetakse. Või ostab vaesekene võimsama udutule :D ?
Reservi tunnetus tekib ise, vaja sõita ära üks suvi ja üks talv, siis saab täitsa selgeks.
Leafide arv enam märgatavalt tõuse ja üle 1 auto ei ole ealeski laadijates 6a jooksul näinud.
Selles mõttes ei pea muretsema et pead tunde ootama. Kiirlaadija loogika ei luba üle 60 minutilisi sessioone. Üldiselt keegi ei lae isegi 30 minutitki ChaDeMOl. Üks kord oli 15 minutit vaja oodata aastal 2016. Ja see oli natu ülbe inimese tõttu. Oleks võinud vabalt lahkuda, aga meelega lihtsalt passis (vanasti olid teistsugused hinnapaketid mis soodustasid sellist käitumist).
Kui on plaan sõita kaugemale ja on juba teada, et vaja laadida 1 kord et kohale jõuda, siis lihtsalt laed esimeses ettejuhtuvas kohas kui akust on vähemalt pool ära kulutatud. Kui tõesti on keegi ees, siis mine vaata ekraanile, kas alles tuli või kohe läheb. Kui alles tuli, siis üldiselt jõuad sõita ka järgmise laadijani (20-30km). Paar korda 6 aasta jooksul nii juhtunud.
Kontroll on ka lihtne. Sõidad 50% akust tühjaks, vaatad mitu kilti sõitsid. Kui laadijani on vähem kilte jäänud kui sõidsid, siis sõidagi sinna. Kui laadijani on nibin nabin, siis vali üks punkt kaardil varem. Kui tahad ikka suruda (näiteks 50% akut ja oled lõpp-punktini sõitnud 50%, siis sõida 5km/h aeglasemalt (näiteks 90 alas 95 mitte 100), see annab ~5% aku reservi. Jõuad kindlasti kohale.
Kordan jälle, et see, kui palju üks konkreetne elektriauto sõidab, ei oma elektriautode pildis absoluutselt mitte mingit rolli - ma ei müü oma autot ja ükski teine Leaf ei sõida samapalju täpselt. Kui fossiilsel autol on kütusekulu rahaliselt oluline, siis elektrikal ei ole. Vahe on ainult selles, kas laed näiteks neljandas laadijas või viiendas laadijas enne sihtpunkti jõudmist. Isegi laadimise aeg oluliselt ei muutu. Mitsu näiteks laeb kiiremini kui Leaf, kui me räägime "laetud kilomeetrit minutis" mõõdupuul. Seetõttu tegelikult jõuab sellega kiiremini läbida 300km kui 2011a Leafiga. Tingimusel et mõlemad sõidavad maanteel sama kiirusega. Lihtsalt tüütu on sõita sellega pikki otsi. Iga 30 minuti järel ringutada on tihedamini kui põhikoolis tundide pikkus. 1 tund katkematut sõitu on juba parem ja 90 minutilised loengud on põhjusega 90 minutit ja mitte 120. Filmid võivad olla 120 minutit, aga seal on olustik nagu isesõitvatel autodel, mida meil veel ei ole. 90 minutit on inimlik aeg.
Seega TÄIESTI optimaalne elektriauto pikemateks otsteks: 90min@90km/h=135km+30km reserv+talve penalt 20km+aku vananemise reserv 10%=200km, seega 30-40kWh aku, olenevalt autost.
Akude mahte on räigelt. 16kWh, 24kWh, 25kWh, 30kWh, 32kWh, 40kWh, 50,60,62,70,75,85,90,95,100kWh. Autod tarbivad ka erinevalt, 99% sõiduautodest mahuvad 15kWh/100km ja 25kWh/100km vahele. Need omavahel läbi korrutada, saabki umbes asja selgeks.
Talve värk - soojuspumbata autod lisa 3kWh/100km, ekstreemne -20*C Lisa 5kWh/100km. Soojuspumbaga umbes 1kWh/100km juurde.
Nagu näeme, siis kasutades 16 või 24kWh-seid autosid ilma soojuspumbata, siis seal see tragöödia millest KÕIK KOGU AEG MÖLISEVAD, peitubki.
"Punane lambike tähendab ainult üht - duell sai võidetud. Aga aitäh ausa ülestunnistuse eest. Soovime su autole siis tervist ja jaksu."
Vaata arnisekene, minu autol pole midagi viga, ei tossa ega haise. See näide sai sulle toodud kui kellegil tekib mõtre tuledega mängima hakata.
Tõenäoliselt siiski tossab ja haiseb rohkem kui arnise oma. Isegi kõige väiksema heitega fossilipõletaja ajab siiski tagant mingit jama välja, ninapidi sumbutist otse hingata siiski ei kannata, kui nüüd suurlinna ummikusse asi taandada, saab linnas õhk siiski rohkem solgitud, kui seal ainsatki fossiili ei põletata või kõik elektriline on.
Väga hea postitus Arniselt! Akude osas nii hea, et kopeerisin selle teema esimese postituse juurde, et iga "mees metsast" teemat algusest lugema hakates orienteeruks juba suurusjärkudes.
# üle 1 auto ei ole ealeski laadijates 6a jooksul näinud.
See on fakt, milles ma ei kavatse kaheldagi, aga uudishimuliku inimesena huvitab alati, mis seisab selliste "faktide" taga tegelikult. Kuna Sa pole teinud saladust oma sõidutrajektoorist, -sagedusest ega aastasest läbisõidust, oleks äärmiselt kummaline, kui Sul 6a jooksul midagi sellist näha oleks õnnestunud:)))) Mina seevastu olen näinud Eestis PIKKA laadimisjärjekorda (kirjutasin ka siia teemasse, enam ei mäleta täpseid numbreid), kuna minu auto võimaldab sõita palju ja pikki otsi ja sellepärast satun ma sageli sinna, kuhu (vanemate) särtsukate omanikud satuvad pigem harva. Aga kui satuvad, siis ikka korraga (vastutuul, külm, lumi teel jms, miks algselt tehtud plaanid ümber tuli "arvutada") ja sellises olukorras pole eriti palju kasu teadmisest, et peamiselt linna ümber tiirutav Arnis seda näinud pole või oma "diiselbemariga" neid pikemaid otsi sõites seda näha pole tahtnud:P
Kärsaninale: gaasiautod ei haise samuti. Proovi panna oma kärsanina vastu summutit kui ei usu;) Paraku pole reaalne saaste mitte hais, vaid peenosakesed. Tsiteerin osaliselt (pikema jutu leiab igaüks soovi korral ise Rehvitakso lehelt): "Rehvide kulumine on meie ookeanis suuruselt teine mikroplastiline saasteaine pärast ühekordselt kasutatavat plasti ja moodustab kuni 50% maanteetranspordi tahkete osakeste heitkogustest (PM) . Rehvid kuluvad hõõrdumisest iga kord, kui pidurdame, kiirendame või pöörame kurvis. Osakesed lenduvad õhku, mõjutades meie kopse. Linnateedelt jõuavad osakesed vette ja sealt ookenidesse ning lõpuks meie toiduahelasse."
Särtsuauto lahendab siiski vaid osa probleeme. Raske öelda, kas tulevik just rööbastranspordile keskendub, aga igasugusest saastamisest rääkides tuleks esmalt suruda autodest ühistransporti need inimesed, kellel see alternatiiv on olemas (linnad ja linnalähipiirkonnad). Või kui mitte ühistransporti, siis vähemalt teise autossegi, et viie üksi sõitja asemel oleks ühes autos viis inimest. Sellises mastaabis ressursisäästu tohiks veel pakkuda mitte ühegi uue ja vähemsaastavama auto tootmine ja selle rakendamine ei nõua mingit meeletut ressurssi ega revolutsioonilist teaduslikku innovatsiooni. Kõigest natuke poliitilist tahet;)
Nagu siin varem juba kirjutatud, mitte vaid rehvid ei kulu ja reosta, teekate kulub ja reostab samuti, eriti naastrehve kasutades. Silikoonrehvid ja tsementbetoonkattega teed oleksid elusloodusele vähem kahjulikud, kuid nad on kallimad lahendused.
Maagaasi madalal rõhul põlemise jäägid tervist palju ei kahjusta - kodude gaasipliitide põlemisjäägid lastakse otse sissehingatvasse õhku. Rõhu all põledes tekib siiski NOx. CNG diisel ja turboülelaadimisega mootorites rohkem, vabalthingavates alla Euro6 normi, kuid midagi siiski. Lisaks satub väiksel määral mootoriõli põlemiskambrisse.
Sõidan autoga pea ainult linnas, seetõttu olen laadimisele/tankimisele kuluvat aega kokku hoidnud - kodus "saba seina torkamine" võtab vähem aega, kui bensiinijaamas käimine. Ega bensiinijaamas käimine ka mingit märgatavat ajakulu tekitanud, lihtsalt mainisin, kuna see on siin pidevalt jutuks.
Elektriautodest:
Vinguda laadimistaristu üle on õigust. Seetõttu mõelda/väita, et elektriautod on mõttetud on jabur. Kui ei teki liiklusesse juurde elektriautosid, siis ei teki ka motivatsiooni laadimistaristut täiendada.
Kärss, otseloomulikult oleks effektiivsem tarbida vana masinat ja tarbida vähem masinaid, aga nagunii ostetakse uusi autosid. Sa ise oled oma jutu järgi viimase paari aastaga perre vähemalt 2 uut masinat hankinud.
Pigem siis juba uued autod olgu vähem keskkonda koormavad, kui neid nagunii tekib. Selles mõttes pooldan fosiili põletajatest uute masinate kõrgemat maksustamist. Või lausa müügi piiramist nagu mõned riigid eeskuju näitavad. Kõrgem uue auto hind propageeriks ka rohkem ära kasutama eksisteerivat ressurssi. Ning need vähesed, kes ei saa hakkama kasutatud turu valikuga ega üha laieneva elektriautode valikuga saavad valida fossiilika aga reaalselt ka maksavad selle poolt tekitatud suurema ökoloogilise koormuse eest (Ei ole mõtet vaielda, on korduvalt erinevate teadustöödega tõestatud, et auto kogu elukaart arvestades on EV väiksema jalajäljega kui fossiilikas ka siis kui kogu elekter (nii tootmine kui tarbimine) tuleb ainult söe põletamisest).
Üldiselt on elektrikate valik üsna OK juba ja aina laieneb. Pakkumisel linnaautosid, pere autosid ja kaubikuid. Mida veel tarvis?
Me oleme üsna väike tegija üldises autoturus. Kui meie kõrval suured tegijad nagu Prantsusmaa, UK, Norra või California on võtnud üsna karmi suuna elektrikate poole, siis see seab üldise suuna sinna poole ja meil jääb kõrval pigem vooluga kaasa minna, sest vastu voolu ujumine võib keerukamaks osutuda.
Seega pigem elektriautode kallal vingumise asemel võiks ehk mõelda kuidas asja veel paremaks saaks teha. On vahe kas vinguda selle üle, et vana Leaf ei suuda Tallinn-Tartu ühe otsaga sõita või teadvustada potensiaalset ostjat, et tulenevalt tehnoloogia üsna kiirest arengust see 10a vana elektrikas ongi suuremate piirangutega ja ei pruugi igaühele sobida aga see 2a vana on juba oluliselt laiema kasutusvõimekusega. On vahe kas vinguda selle üle, et 0-100% laadimine võtab õu-mai-gaad tervelt tund aega vs teadvustada ostjat, et reaal-elulises kasutuses esineb sellist vajadust vaid paaril korral aastas ja enamik laadimis olukordi kiirlaadijas ei ületa 15 minutit.
Avatud kaartidega: oman EV-d peagi aasta (1Gen Leaf). Kogemust on aga veteranidega võrreldes vähe. Senimaani on olnud varuks vana diisel (mahukas universaal) ja seda tarbinud vaid neil juhtudel, kui EV on väikeseks jäänud. Nüüd, kus turule tulemas suuremaid ja soodsamaid elektrikaid siis lähevad diisel ja praegune EV vahetusse, et ei peaks mitut masinat ülal pidama ning ei peaks diislit enam üldse ostma.
Korra EV-d pikemalt proovinud ja ei kutsu enam tagasi põletajat kasutama. Ja see on valdava enamuse EV omanike kogemus. Vaevalt, et nad/me kõik pettekujutelmades elame seega saab vaid järeldada, et EV kogemus esiteks ei ole nii hull, kui kriitikud jätavad mulje ning teiseks on piisavalt palju parem põletaja kogemusest, et mitte soovida tagasi vahetada.
"kodus "saba seina torkamine" võtab vähem aega, kui bensiinijaamas käimine."
Ma kunagi kalkuleerisin kokku. Sain et koos kiirlaadimisjaamade laadimistega on suurusjärk suht täpselt sama aasta peale kokku. Käia tanklas iga 700km järel vs sutsata iga õhtu. Ehk selles osas ajavõitu/kadu ei ole. Kui oleks suurem aku, siis oleks võit, sest laadimisjaamade külastamine kukuks drastiliselt.
Arnis, taaskord pole arvutamine Su tugevaim pool. Sinna pistiku torkamise juurde tuleks arvutada kõik lisaliigutused, mis on seotud sellega, et pistiku lahti/ühendamiseks esmalt käed vabad oleks. Kellel on seal käes läpakas ja kasutatud pakendi/toidukotid, kellel ühe lapse viiul, teise tromboon ja kolmanda kolmerattaline jne. Selle kaasneva jama peale kulub kordades rohkem aega kui pistiku enda ühendamisele. Täpselt nagu ka neil, kes ühendavad kõige lihtlabasemat salongi-plokisoojenduse pistikut oma fossiilika külge. Kipud unustama, et siin on teisigi inimesi, kes särtsukaid on kasutanud. Isegi mina olen siiani veel aastates Sinust rohkem kasutanud, sõidupäevades tõenäoliselt üsna võrdväärselt, aga kilomeetreid on Sinul kahe või kolme komakoha võrra rohkem:))
Samas 700km paagitäiega on puhas huumor - pigem ikka kusagil 1000km juures hakkad tankimisele mõtlema, kuna alles jäänud 200-500km sõiduulatust (olenevalt autost) on juba häirivalt vähe... See ongi mõttemaailm, mida tuleb murdma hakata ja üldse mitte kriitika ainult särtsukate suunal, sest nii mõnelgi praegu tootmises oleval mitte just kõige pisemal universaalil mahub gaasipaaki napilt 4kg, seejärel on paagis 7L bensiini, gaasi tanklaid on vähem kui laadimiskohti ja igas tanklas peatumise alternatiiviks on koeraosakonna sisustamine bensiinikanistritega... mind paneb imestama, kes selliseid autosid ostab, kuna samas suurusjärgus kehva funktsionaalsuse juures puudub isegi särtsukatele omane fun faktor... Ei pea vist mainima, et seal kõrval on olemas ka täiesti normaalse funktsionaalsusega CNG autod, aga inimesed nagu ei teaks ja enamlevinud on just need teised. Ei joonistu välja mingeid paralleele veidi vanemate särtsukate ostjatega? ;) Minu arvates oleks aus otse välja öelda, et need autod on mõeldud ikkagi eelkõige linna ja linnalähedase elulaadiga inimestele, kelle jaoks pikad sõidud on erandlikud, mitte tõestada igal lehel, et kuidagi ikkagi on võimalik sõita ka rohkem ja see on täpselt sama mugav:)
#Sa ise oled oma jutu järgi viimase paari aastaga perre vähemalt 2 uut masinat hankinud
See haakub hästi eelmise lõigu lõpuga - mõlemad autod on ideaalsed oma nishi jaoks. Neist ühe puhul ei paku särtsukas mingit konkurentsi, sest pikkade otsade (sh käruga) sõitmiseks sobivaid 7-kohalisi mahtuniversaale veel särtsu abil ükski tootja liikuma pole tahtnud panna. Mersu puhul taandub aga kõik rahale - hästi maksev klient peab Mersut millegipärast elitaarseks ja soovib, et teda sõidutatakse kohtumistele just Mersuga. Minu silmis ajuvaba, aga seda nishi tuleb hakata muutma inimeste mõttemaailma kaudu, sest siingi teemas palju jutuks olnud maksude abil maailma muutmine tähendaks seda, et klient maksaks Mersu juhiga rentimiseks lihtsalt rohkem. Või kui Mersu tuleb turule 1000km lennukaugust pakkuva neliveolise särtsubussiga, on selle hind tõenäoliselt nii palju kõrgem fossiilikast, et klient eelistab tõenäoliselt ikkagi haisvat tahmageneraatorit. Kui enam ei eelista ja tekib mingi valikuvõimalus, miks peaks siis üldse midagi särtsuka vastu olema? Näiteks täna sõitis see sama Mersu laadimisvõimaluseta järjest küll vaid 800km, aga sellist autot sooviv klient ei maksa selle eest, et enne lennujaama jõudmist mingeid tanklakohvi (öäk) või saiasöömise sundpeatusi teha. See on lihtsalt näide olukorrast, mida ei ole võimalik lahendada maksudega karistamise abil. Aga saaks lahendada mingi keskkonnasõbralikuma alternatiiviga, milleks oleks kasvõi hübriidauto, et enamuse sõidust saab teha alati särtsuga, AGA KUI on vaja rohkem, siis arukam on sõita fossiilkütuse pealt need viimased sajad km selle asemel, et sõita fossiili pealt ka kõik ülejäänud sõidud. Olen seda rääkinud siin juba n+1 korda, et kuniks puhas särts pole veel alternatiiv, võiks soodustada pistikhübriide, aga häälekad särtsuusulahu esindajad on siiski seisukohal, et kas kõik või mittemidagi ja niimoodi massid valivadki "mittemidagi", kuna PRAEGU VEEL polegi neil elektrilisi valikuvõimalusi.
Elektriautot saab laadida misiganes pistikust, kui on olemas vastav vastuvõtja või adapter sellele. Saab Espakist ka adaptereid osta punaselt sinisele ja punaselt tavalisele kodupesale (Schuko). Schuko-t toetavad nüüd absoluutselt kõik elektriautode portatiivsed laadimisjuhtmed. Punast ainult mõned, mis oskavad täitsa 3-faasilise pealt laadida.
Aga üldiselt paigaldatakse statsionaarne liides, et oleks igapäevaselt mugav kasutada. Midagi poriloiku jätta, kui ära sõidad, ei ole okei ja poriloigust kaasa võtta pagassi ka ei ole okei.
Ei saa aru mis need lapsevakrid ja biskviidid käte vahel rolli mängivad. Võib enne sisse sutsata ja siis käed täis asju toppida kui muudmoodi ei tule välja.
Ja auto uks on niikuinii suletud kui auto juurde saabuda kodust. Mis see pistik asjasse puutub. Lahenda enne probleemid, enne kui hakkad tegelema juhtmega.
Natuke üle mängitud on see olukord, et "oi kurja, mul on käes paberkotid ja lapsevanker, pean nüüd kõik maha viskama ja püstoli välja võtma". Elu ei ole nagu Chaplini komöödia zanr.
Ses mõttes, et püstol asub meetri kaugusel auto uksest... Mdv, kas nagu 4 sekundit ette inimene ei oska mõelda? Ei no kui ei oska, siis miks peab puuetega inimeste üle nalja tegema?
Tanklas käimine tegelikult ei ole paari minutiline protsess. Sinna peab veel sõitma ka. Ja seal peab veel ootama ka. Siis kui tangib ja siis kui masin mõtleb mis su plastkaardiga peale hakata ja siis peab seal veel manööverdama ja andku jumal et keegi ees ei oleks. Ja vahest peab spetsiaalselt sinna sõitma ka ja täitsa reaalne et käsi pärast dislane. Kuigi jah, ma olen elus vist nüüdseks elektriga rohkem sõitnud kui fosiilse masuudiga. Siiski käisin ma tankimas nooruses ikkagi "üldiselt kuni pool paaki" ja tankimiskordade arv "mitusada korda". Ma ikka tean palju see siis aega võttis ja palju nüüd pistikutamiseks. Gaasiga on pekkis täiesti, see võtab ikka kõvasti rohkem aega kui bena. Sõbra autot tankinud küll. Pealegi on tanklaid vähem ja sõidab jah vähem. Eriti CNG.
"Ei saa aru mis need lapsevakrid ja biskviidid käte vahel rolli mängivad. Võib enne sisse sutsata ja siis käed täis asju toppida kui muudmoodi ei tule välja."
Arnis sa ülehindad inimesi! Kõigepealt juhtme sutsamine ja alles siis lapsevankri pagasnikust välja õngitsemine on jõukohane ainult üksikutele väljavalitutele.
Varsti me saame teada, miks sellises järjekorras talitamine ikkagi halb on.
Kuidas on võimalik, et ainult ühe usulahu esindajatel puudub funktsionaalse lugemise (loetud tekstist arusaamise) oskus? Asi pole ju üldse selles, kas pakkida autosse lapsevankrit või kontrabassi. Asi on väga konkreetses Arnise väites, mis põhineb eeldusel, et laadima panek ja laadimast võtmine asub 1m kaugusel juhiuksest ja kestab 4 sekundit:
# Ma kunagi kalkuleerisin kokku. Sain et koos kiirlaadimisjaamade laadimistega
# on suurusjärk suht täpselt sama aasta peale kokku. Käia tanklas iga 700km
# järel vs sutsata iga õhtu.
Kui oma liigutuste kiirust optimeerida, võiks ideaalolukorras saada selle isegi 3,5 sekundi peale, aga reaalses maailmas on mõnikord pime, mõnikord libe, mõnikord lumine, mõnikord lausa torm ja mõnikord ei saagi jalutada auto juurde käed taskus. Minu elu nägi 7a välja selline (vähemalt see osa, mis puudutab tööpäeva), et hommikul oma fossiilika juurde jalutades oli ühes käes läpakakott ja teises käes asjad, sõrmeotsaga ukselink lahti, kott ja läpakakott kõrvalistmele (või kõrvalistuja jalgade juurde) ja minekut. Seejärel panin auto tööl parklasse, võtsin koti ja läpakakoti, jalaga uks kinni ning kontorisse. Seejärel tulin läpakakoti ja dokumendimapiga (mõnikord külmkastiga, mõnikord loenguks vajaliku dataprojektoriga vms) särtsuka juurde, ESMALT pidin panema asjad käest ära autosse, alles seejärel tegelesin pistikuga. Ja pärast parkisin auto ära, läksin välja, panin laadima, seejärel läksin uuesti autosse ja võtsin asjad jne. Isegi kui oma töökoht võimaldab jalutada auto juurde ja auto juurest ära alati tühjade kätega, siis järelikult on naine see, kes peab peale laadima panemist minema uuesti autosse ja võtma sealt poekoti(d) ning hommikul paneb esmalt autosse pakendikoti/prügikoti (ikka sorteerime oma prügi?, piimanõuga naabrilt pakendivaba piima-kohupiima-kartuli-liha jne toomine on minusuguste maakate privileeg), rääkimata sellest, et äkki mõni inimene vajabki autot siiski rohkemaks, kui ainult enda tagumiku liigutamiseks. See nelja sekundi huumor on isegi ideaalmaailmas käed-taskus inimeste jaoks pigem 8-10sek kanti ja reaalmaailmas kusagil 15-20sek vahemikus vähemalt pooltel kordadel ning aus oleks väita, et tanklas kulub n korda vähem aega kui igapäevasele pistiku ühendamisele, sest mitmekordne vahe ei ole "suht täpselt sama" suurusjärk. Mitme kordne, kas kahe, kolme või neljakordne, selle üle võib juba vaielda, kui keegi seda oluliseks peab. Mina ei pea. See on lihtsalt üks järjekordseid numbritega manipuleerimisi, et ilustada tegelikkust.
Sellest 700km tankimissagedusest parem ei räägigi (oma uunikumi tangin nii sageli). Lihtsalt näitena reaalsest elust, et viimaste päevade jooksul tankisin kahte autot: Jeep Grand Cherokee diisel (paak 87L, ametlik/tegelik maanteekulu 8,3L/100km) ja Renault Master (paak 100L, ametlik/tegelik maanteekulu 7,5L/100km). Diisel Volvot tankisin nädal tagasi (73L paak ja reaalne kulu 4,8L/100km, ametlikult lubatakse küll oluliselt väiksemat numbrit). Igaüks oskab arvutada ise välja tankimissageduse - kõik need autod on suuremad kui tavaline pereauto ja ükski neist pole selle suunitlusega, et oleks öko või peaks võimalikult harva tankima. Isegi käruga sõites jagub paagitäiest rohkem kui 700km. PS: ei tossa, tehniliselt perfektses korras, välimuselt enam mitte.
Ma siiski usun, et hiljemalt 10a pärast pakutakse turul lahendusi, kus auto leiab ise pistiku ülesse ja selle ühendamiseks ei kulu sekunditki. Aga see on usk, mitte praegune reaalsus.
Point: fossiilikaostjal on valik, kas valida auto maanteesõiduks, kaubaveoks, inimeste veoks, käru/treila vedamiseks, linnas sõitmiseks jne, kas sõita väga mugavalt, väga ökonoomselt, väga pikalt tankimata vms. Mind häirib, et särtsukaostjatel, kellel ei ole valikut, suruvad oma usku peale vahendeid valimata. Aga poleks samal ajal üldse rahul sellega, kui mina peaksin valima särtsumaasturi või särtsubussi ja tema peaks maksma kinni suurema rahalise kulu ja taluma samal ajal veel ka suuremat ajalist kulu (lisalaadimised - uue Renault Master ZE "lennukaugus" on 80km, minu Master sõidab nt homme u. 750km). Pakkuge välja kasvõi mõnigi lahendus, mis lõpptarbija jaoks hinda ei tõstaks?
Päris kurb on tõesti lugeda Kärsa juttu. Kõik need asjad, mis on vaja autosse panna või sealt võtta, tuleb nagunii autosse panna või sealt võtta. Mida loeb siin auto jõuallikas?
Kärss dramatiseerib enda kasuks kõik asjad üle. Selleks, et autost midagi võtta, ei ole vaja autosse tagasi minna. Selleks on vaja luuk või küljeuks lahti teha, võtta pagasnikust see viiul või kõrvalistuja jalaruumist toidukott ja pärast seda löö või keskmise jalaga oma uks kinni. Samamoodi saad talitada lap-topi, dokumendimapi ja kõige muuga ka. Ei ole vaja autosse tagasi minna! Küll on aga vaja teha vahepeal need mõned sammud laadijani ja tagasi. Kui Sinu vaimule ja füüsisele mõjuvad need 8-20 sekundit ja mõned sammud edasi-tagasi laastavalt, siis tuleb välja, et särtsuauto sobibki ainult tugevatele. Nõrkadele tuleb jätta võimalus kasutada elu lõpuni diislit. Tänan tähelepanu eest ja aitäh!
