"ning aus oleks väita, et tanklas kulub n korda vähem aega kui igapäevasele pistiku ühendamisele"
Kus arvutuskäik jäi siis?
Kõige kesisem elektrikas sõidab 100km, enam selliseid ei saa poest. 10 korda 100km on fosiilika paagitäis.
20 sekundit üle pingutatud aeglast sutsamist korda 10=200 sekundit.
Parimad fosiilika autod sõidava 1000km paagiga vabalt.
Kui sa 3 minutiga ära tangid 80 liitrit saad mult 10€. Aeg hakkab tiksuma sellest momendist kui sõidukiirus hakkab langema tee kõrval asuvasse tanklasse keeramisel ja kell jääb seisma siis kui oled saavutanud normaalse sõidukiiruse tanklast välja sõidetud teel.
Ma tõesti maksaks selle vaate eest, kus näen, kuidas sa jooksed värisevate kätega ümber tankla surud plastkaarti masinasse ja ropendad NO KÜSI JUBA PINNI.
Mõõtsin siis täna puht uudishimust ajakulu tankimisel. Aja panin käima enne autost väljumist, ehk auto seisis õige koha peal ja mootor oli seisatud. Aja panin kinni, kui olin istunud tagasi autosse, turvavöö peale pannud ja mootori käivitanud. Tankisin täpselt 50,8l, rohkem ei läinud. Aega kulus 3min ja 30sek. Kasutasin 2 kaarti - sooduskaarti ja pangakaarti, ning võtsin kviitungi. Kes kasutavad ühte kaarti ja kviitungit ei taha, võivad ajast maha lahutada ca.15sek. Juurde tuleb liita tanklasse sõit ja tanklast välja sõit. Tankimine toimus hommikul pool 7. Päevasel ajal võib vabalt juhtuda, et pead kellegi taga ootama (minul on juhtunud) ja väljasõidul võib tekkida vajadus teed anda. Aga summa summarum, tankides 80l, alla 4min tõenäoliselt välja ei mängi.
Vaadake ise, mis te selle infoga nüüd peale hakkate :)
Vaadake ise, mida te nüüd selle teadmisega peale hakkate :)
Vabandan, et viimane lause topelt sai. Tegin postituse käigus korrektuure ja enda meelest kustutasin vahepeal justkui lõpu ära, aga ju siis seda osa ikka ei kustutanud.
Kui nosimine ja muu debilism vahele jätta, mida püstol käes "saab/tuleb" teha, siis reaalselt kuni 15 sekundit kulub rahulikult tehes elektriauto tankimistsüklile kodus.
Seega 4 minutiga saab 16 korda laetud. 16 päeva teenistust. Ala 800-1600km per 4 minutit. Vahet pole kas sõidad 50km või 100km päevas. Muidugi kui on veits moodsam elektrikas, siis ei pea iga päev tankima. Võib rahulikult mingi 30% akust ära sõita enne kui laadimist kaaluda.
Seega, nagu ütlesin, et suurusjärk vedelkütusel sõitval autol ja elektriauto tankimisele kulutatud ajaga on sama (kulutatud minutit aastas).
Mida aeg edasi, seda vähem aega kulub elektrikatel (paagimaht suureneb). Fosiilikatel aga mingit progressi ei ole. Muideks gaasiga sõites (sh vesinik) tankimise aeg on pikem.
Võiks nüüd plaati ka vahetada vahepeal.
# Kui sa 3 minutiga ära tangid 80 liitrit saad mult 10€
Kunagi äkki proovingi ära:) Ma nimelt tangin diisleid tavaliselt rekka püstoliga ja automaadis sularahaga makstes (sellised automaadid olid kunagi vähemalt olemas?) tundub täiesti reaalne number isegi siis, kui aeglustamised-kiirendamised ajakulusse sisse jätta. Aga seda offtopikut ei jätka ega ürita tõestada, oleks provokatsioonile allumine. Reaalses elus teeme kõiki valikuid ikka oma vajadustest lähtudest ja inimene, kes tahab harva tankida, ei osta omale kindlasti autot, millega ühe paagitäiega ainult 1000km sõita saab (nagu 70ndatel). Nagu ka maanteedel pikemaid otsi sõitev inimene, kes ei taha arvutada pidevalt allesjäänud "kütust", teada kiirlaadijate asukohti ega teha nende juures sundpeatusi, ei osta omale särtsuautot.
# Küll on aga vaja teha vahepeal need mõned sammud laadijani ja tagasi.
Loed kah või ainult kommenteerid? Laadima panekuks on vaja käsi, ainult jalutamisest ei piisa. Minul ei asunud laadija ideaalselt kuivas kohas (ei asu ka enamik kiirlaadijaid!), aga kui asub, saab asjad ka laadija juures korraks käest maha panna, siis saab spordipoiss kahe kummarduse eest ainult sekundi juurde panna. Muru asemele kasvab asfalt ja peakohale katus ju kah täiesti tasuta, aga ma rumaluke ei jõudnud seda ära oodata. Seda kah juba kirjutasin, et see "probleem" kaob tõenäoliselt lähema kümne aasta jooksul. Võibolla mitte kõigil, aga vähemalt nende jaoks, kellele see on oluline.
# No aga mine siis õhtul 8-20 sekundit hiljem magama ja oledki selle aja tagasi võitnud.
Mina ei näe selles üldse probleemi, aga siin keegi esitas oma salajase arvutuskäiguga arvutustulemusi, mille eeldused pole mitte lihtsalt liiga kaugel reaalsusest, vaid kordades kaugemal, sest ei tankimine ega laadima panek/laadimiast võtmine pole saavutussport, vaid tuleb teha muude vajalike tegevuste poolt seatud raamides. Minu vastus oli kõigest järjekordse demagoogiavõtte lahti harutamine. Kontekstist väljarebituna pole muidugi vahet ka mitmekordsel ajakulu erinevusel, sest kõigil juhtudel on see nii tühine kasvõi selle ajaga võrreldes, mis kulub foori taga passimisele. Nende jaoks, kes ostavad auto linnas foorist foorini sõitmiseks, saavadki teha seda praegu veel särtsukaga bussiradadel oluliselt väiksema ajakuluga - nii palju väiksemaga, et tankimise aja arvutamine muutub absurdihuumoriks. Ainult et kõik inimesed ei ela linnas, kõik inimesed ei jaluta koju käed taskus (sorry, leib ja piim taskus ning käed vabad), kõik isegi mitte ei sõida linnas autoga. See osa ühiskonnast, kes mõtleb rohelisemalt, nemad sõidavad linnas hoopis ühistranspordiga :P
Gigantide heitlus?
Mis tähtsust on nendel sekunditel kui tuleb automaks/teekasutustasu? Kindlasti tuleb, see pole võimalik, et särtsukad oluliselt alla omahinna kulutavad riigimaanteid.
Kui tasu tuleb, tuleb ta tõenäoliselt nii elektrikatele kui fossiilsetele ning kütuseaktsiis jääb alles. Ehk siis mõlemaga sõitmine läheb samavõrra kallimaks.
Mis gigantide, mis heitlus? Tavalised anonüümsed foorumikasutajad ja kui üks esitab valefakte ja tegeleb demagoogiaga ning teine märkab seda, on kaks valikut, et kas reageerid sellele või ei reageeri. Kui seda udujuttu on nii palju, ei jõua nagunii kõigele reageeridagi. Hea näide ju võtta siit samast 5 päeva varem, kui mina kirjutasin, et minu Renault Masteri "lennukaugus" on tehaseandmete järgi veidi üle 1300km ja hetkel tootmises oleva Renault Master ZE puhul tagab tootja ühe laadimisega lennukauguseks ainult 80km. Ja järgmiseks kirjutab "tõekuulutaja", et:
# Kõige kesisem elektrikas sõidab 100km, enam selliseid ei saa poest.
Ma ei mõtle ju ise välja seda, valisin lihtsalt sama margi/mudeli nagu endal: https://www.renault.ee/ee/cars/master-ze/home.html
VW eCrafterist oli siin teemas juttu juba varem, nemad ei luba miinimumi, vaid räägivad ettevaatlikult maksimumist 173km (copypaste: sõltub sõidustiilist, kiirusest, rehvivalikust, mugavus-/lisavarustuse kasutusest, välistemperatuurist, reisijate/pagasi hulgast, sõidurežiimi valikust ja teeoludest). https://www.volkswagenbaltic.eu/e-crafter/ee
1300km asemel 80km või ka 200km ei ole areng, ei ole progress, ei ole innovatsioon, ei ole tehnoloogiline revolutsioon, ei ole parem kasutusmugavus.
See on paratamatus - see on maksimum, mida praeguse tehnoloogia arengutaseme juures suudetakse pakkuda.
Keegi mainis siin enne meie Vitot. Värske uudis, et peagi saab hakata andma sisse tellimusi uuele Mercedes-Benz eVito Tourerile (aasta tagasi, kui ostsime, veel ei saanud). Vaatan specse, läbisõiduks pakutakse ideaaloludes võimsad 420km (kaubikuversioonile ainult 150km!). https://www.vans.mercedes-benz.com/vans/en/vito/e-vito-toure
r https://www.mercedes-benz.ie/vans/en/vito/e-vito-panel-van
Aga meie Vitoga on viidud nii asju kui inimesi viimase nädala jooksul Narva, Tapale jt kohtadesse ning lennujaama, piirile vm kiirustavale kliendile pole mitte kuidagi võimalik "müüa maha" vahepealseid laadimispeatusi, maanteel venimist särtsu säästmiseks vms lollust, sest nii kaua, kuni on võimalik osta fossiilikaid (pole ära keelatud), tuleb konkurent ja pakub oma (odavamat ja kiiremat) lahendust. Ja ega särtsu pooldajad, vastased ja isegi neutraalsed särtsupohhuistid kõik ootavad seda, et nende kaubad ja teenused oleks homme kättesaadavad ja nad ei peaks maksma kulleritele "laadijaootamistasu", kallima auto (vt eelpoolmainitute hindasid!!!) amortisatsiooni ka laadijas oldud aja eest vms. Igasuguse demagoogia tootmise asemel jäetakse sisulistele küsimustele (Pakkuge välja kasvõi mõnigi lahendus, mis lõpptarbija jaoks hinda ei tõstaks?) sujuvalt vastamata, kuna see vastus vastajale ei meeldiks.
Teema sai alguse elektriauto mõttekusest juba päris mitu aastat tagasi. Elektriauto mõttekus on tänaseni selline, et mitte ei lähtuta probleemist (inimkilomeetrite ja kaubatonnide keskkonnasäästlikum liigutamine), vaid võetakse üks arenguks raha vajav tehnoloogia ja siis hakatakse otsima ettekäändeid selle toetamiseks. Idee ise polegi halb (tehnoloogia areng vajabki raha!), aga selle juures musta valgeks rääkimine nii läbinähtaval kujul ainult devalveerib kogu teema tõsiseltvõetavust. Transpordisektori põhikoormus ei toetu mitte eKonadele ega Leafidele. Linnades kasvavat keskkonnaprobleemi saaks kõige lihtsamalt ja rohelisemalt lahendada nii, et keelatakse linnapiiride sees igasugune mugavustransport (kõik autod, milles on istekohad täitmata, nii särtsukad kui fossiilikad) - hästi töötav alternatiiv on ühistranspordi näol linnades juba praegu olemas ja elu ei jääks sellest seisma. Elu jääks seisma siis, kui päriselt VAJALIK transport enam ei liiguks: ei jõuaks kaup enam poodi, kiirabi ega tuletõrje abivajajateni, elektrik ega kanalisatsioonihooldaja rikkeid kõrvaldama (või uusi lahendusi ehitama) jne. Igasugune teoretiseerimine võib ju olla põnev mõttemäng, aga reaalses elus tuleb lahendada ära reaalsed probleemid ja kui omale kunstlikult probleeme välja ei mõtle (kuidas linnas pooltühja autoga bussi asemel mugavamalt mööda bussi radu kuhugi sõita), siis päris probleemidele tänane särtsutehnoloogia veel lahendusi ei paku. Või noh, trammid ju sõidavad ja esimesed särtsubussidki teevad juba esimesi katsetusi;)
Vaesekene, otsid ikka viimaste küüntega, millest kinni võtta :)
No eks võtan siis su alla andmise mingi aasta etaloniks.
Yutong U12-ist oskad ka midagi öelda, mida Tallinnas "testitakse"?
Või ikkagi oma teadmiste pagas jääb sel teemal väikeseks?
"Kõige kesisem elektrikas sõidab 100km, enam selliseid ei saa poest."
Mu elektrikas sõidab 30km.
Aga see on tõuks. Räägime apelsinidest edasi.
Aga kuna kasutame Tallinna tulles mõlemad abikaasaga alati pargi-reisi võimalust ummikutele oma panuse andmise asemel, siis üks kord on küll õnnestunud bussist maha jääda nii lihtlabasel põhjusel, et pilk oli suunatud mujale ja lihtsalt ei kuulnud, kui buss peatusse tuli ning kuulda oli alles peatusest lahkumine:))))
Roheliselt mõtlevatele inimestele, kui äkki keegi veel ei teadnud, siis tänapäeval saab kinnitada kuni neli kaassõitjat, kes saavad koos temaga ühistranspordis sõita tasuta. https://www.tallinn.ee/est/Pargi-ja-Reisi
Kumba Sa nimetad virisemiseks, kas linkide abil valede paljastamist? Või tasakaalustatud andmete avaldamist olukorras, kus mõni teine ainult usupõhise propagandaga tegeleb? Kes tõi siin teemas üldse välja selle särtsubussi üsnagi muljetavaldava lennukauguse? Võta taburet juhtme pealt ära ja loe oma kirjutisi uuesti enne järgmise sisutühja ja sildistava kommentaari ärasaatmist.
Ma ju vihjasin juba, et jutt käib autodest. Mitte bussidest, kaubikutest, mikrobussidest, tõukeratastest vms.
Seesama hea kontekstist välja võtmine ju!
arnis: enam ei müüda elektriautosid, mis sõidavad 100km.
Kärss interpreteerib - arnis ajab jama: Ei müüda sõidukeid, mis sõidavad 100km.
(foto plastikust elektrilisest lasteautost).
Kui öeldakse auto, siis auto. Mitte Master ega buss ega tõstuk. Jõhker lõnga ketramine käib.
Kuna seniste särtsuautode toetusmeetmete järgi loetakse nii eVitod, eCrafterid kui "eMasterid" abikõlbulikeks (liinibuss muidugi mitte, pole ka keegi võrrelnud seda fossiilbussidega), kuuluvad need paratamatult ka selle teema juurde (olenemata sellest, kas on M1 või N1 kategooria, ülemises otsas võib hind hakata seadma juba piiranguid). Kui toetusmeetme reeglid ei meeldi, haugud praegu täiesti vale puu all. Tõe huvides olgu öeldud, et eelmise meetme ajal polnud neid veel turul ja järgmise meetme reegleid ei tea veel keegi. Keegi võibolla juba teab, aga avalikkus veel mitte.
Mul tekkis aga küsimus, et kui 5 istekohaga Vito jääb nii täis- kui tühimassilt mahtuniversaalide ja luksklassi sedaanide lähedusse, kust see "auto" piir siis jooksma peaks, et siia teemasse sobiks? Üle 5 istekoha ikka tohib olla nagu Tesla Model X-s või Nissan eNV200-s või peakski särtsuautod jääma ainult väikeperede privileegiks? Kas järgmiseks keelatakse siin teemas äkki käruveovõimekusest rääkimine? Kas nii on kõige keskkonnasäästlikum, see ongi elektriautode ajastu tuleku eesmärk? Kui argumendid saavad otsa, hakkame muutma reegleid argumentidele sobivamaks?
# Kui argumendid saavad otsa, hakkame muutma reegleid argumentidele sobivamaks?
Kärss, peeglisse oled vaadanud? Kes just tõi ei kusagilt elektriauto toetuse sisse selleks, et õigustada väikekaubiku võrdluseks võtmist?
Nüüd võttes su kena näite Master ZE kohta, kus mul kulus tükk aega, et leida see sinu tsiteeritud 80km sõiduulatus ja kui kaasnevat peent kirja lugesin, siis tundub sinupoolne võrdlus ikka ajuvaba ka, sest "sõit täislastis, tihedate peatustega kesklinnas, talvistes oludes" tähendab ka fossiile põletava Masteri jaoks oluliselt väiksemat sõiduulatust kui sinu tsiteeritud 1300km. Vaadates Renault lehelt nende endi infot, siis ei tule see 1300km kuidagi sealt välja, samas nad on välja toonud vaid kombineeritud kütusekulu mitte maante ega linna eraldi.
Ka ei ole välja toodud kütusekulu sarnases olus nagu EV puhul spetsiifiliselt välja on toodud. Kombineeritud kütusekulu parimal juhul on 7.8l/100km kohta, paak on 80l ehk saab sõidetud ~1025km kombineeritut. Täislastis kesklinnas talvistes oludes on see number ikka oluliselt kehvem.
Kiunud, et teised demagoogitsevad ja siis tuled ise selliste asjadega lagedale. Tõesti, mine vaata natuke aega peeglisse.
Aga ei vaidle sinuga, et on palju arenguruumi särtsukatel.
Vaidleks aga sinu silmakirjalikkusega. Sa oled siin teemas n+1 korda rääkinud, kuidas kõige õigem oleks uute masinate asemel osta kasutatud ja neid hoida võimalikult kaua kasutuses, sest see oleks olemasoleva resursi kõige parem rakendus ning seeläbi väheneks keskkonna saaste. (Mul on selles osas küll teine arvamus aga lähtume praegu sinu väljendatud vaatepunkti)
Sellest vaatepunktist lähtudes peaks sinu jaoks olema täiesti OK, kui uute fosiilikate müük kas ära keelustataks või tehtaks väga kalliks, sest olemasolevat masinat saab ju veel remontida/kasutada või järelturult teise nišhi jaoks vajalik masin leida.
Kõik uued masinad, mis lubataks turule oleks aga särtud, sest neid ostaksid ainult need, kellel kas a) on raha või b) sobib särts elustiiliga. Ning need on teada vähem reostavad.
Sedasi saaks mõningate aastatega suurendatud järelturule tekkivate särtsukate hulka ja saaks olemasolevat auto-resurssi maksimaalselt kasutatud.
Ja tänu iga aasta täienevale valikule peaks tekkima valikusse ka mõni elektri kaubik, mis sinu soovitud 10h järjest sõitu ära teeb (kuigi professionaalsete juhtide jaoks on seadustega keelatud nii pikalt järjest roolis olla kaasliiklejate ja nende endi tervise huvides, mistõttu praktikas piisaks masinast, mis suudaks 8h järjest sõita).
Alles Mercedes ju reklaamis, et neil on 1300km sõitev EV. (Tõsi, see oli pigem mingi R&D masin mitte müügiks loodud asi)
Ning viimaks Kärss, äkki sa prooviks korrakski oma mätta otsast maha ronida ja vaadata asja selle nurga alt, et kõik ei ole samal tööl nagu sina ja ei pea kliente tulisel kiirusel üle Eesti edasi-tagasi sõidutama ning neile on 300+km sõiduulatust pakkuv eVito täitsa OK ning isegi see 50k hind talutav (https://www.auto24.ee/used/3430814)
Rääkimata siis kõigist teistest, kes saaksid päevase alla 100 km sõitmise tehtud ka 5a vana Leaf-ga rääkimata mõne uuema elektrikaga.
Sinu senistest kirjutistest aga jääb läbivalt mulje, et kuna sinu väga spetsiifilise nišhi jaoks ei eksisteeri täpselt selles värvis ja välimuses särtu-autot, siis järelikult võib kogu särtsu asja maha kanda, sest mitte ühtegi positiivset asja ei paista neil olema. Ehk Elektriauto on mõttetu, viidates otseselt teema nimele ja sinu väljapasitavle poolevalikule selles debatis.
Sellise mõttelaadi hea ilming on pidev kiun mingite laadimis aegade üle. Mis kuradi laadimisajad. Ma olen viimase poole aastaga ära unustanud, et laadimise pärast peaks üldse muretsema, see juhtme auku pistmine on nii väike lisa samm, kuna nagunii kõnnin sellest pesast mööda, olgu mul käes asjad või lapsed vms. Fossiilikaga sõitsin paar nädalat tagasi, siis pidin esmalt ära ehmataama, et krt kütust vaja, siis pidin meenutama, et ei, ei piisa vaid koju jõudmisest vaid pean mingisse erilisse kohta nimega tankla jõudma, et auto teepeale ei jääks ning siis tuli veel hakata mõtlema, et kas ja kus mu marsruudil päriselt mõni tankla on niimodi, et ma ei peaks tegema ringe üht või teistpidi selleks, et sinna saada. Ja siis vingutakse, et elektrikatega sõitjad peavad logistikud olema. Hea nali. Logistika mure on vaid üks: mis suunas kodu on. Kõik.
"Sellise mõttelaadi hea ilming on pidev kiun mingite laadimis aegade üle."
See kiun kestis tal täpselt nii kaua, kuni talle selgeks tehti, et särtsuka laadimisele
kulub vähem aega, kui fossiilika laadimisele. Peale seda ta avastas tõesti, et nendel mõnel sekundil siia-sinna pole mingit tähtsust.
Mingi tsirkus või:"Särtsuka laadimine võtab vähem aega"?
Samahästi võiks ma öelda, et mu fossiili laadimine ei võta üldsegi aega, ütlen lihtsalt kellegile kodus, et ole hea ja tangi täis! Mul' ei läinud ju üldsegi aega selleks....
Alustame tühjade akude/paakidega kuskil samast kohast ja vaatame, kes 100% täitumisel esimesena minema saab?
# Alustame tühjade akude/paakidega kuskil samast kohast ja vaatame, kes 100% täitumisel esimesena minema saab?
Okei, kodu ukse eest sobib? Pumpame kütuse paagi tühjaks ja laseme mootoril töötada ka natuke ,et torud kenasti tühjad oleks. Elektrikaga sõidame edasi tagasi ja lükkame kõik lisad käima kuni enam ei liigu.
Vaatame siis kummaga saab ennem liikvele.
Jutu mõte: ole ettevaatlik mida sa välja pakud. Jätkuvalt on elektrit võimalik rohkematest kohtadest saada kui bensiini/diislit/gaasi.
"Mingi tsirkus või:"Särtsuka laadimine võtab vähem aega"?
Samahästi võiks ma öelda, et mu fossiili laadimine ei võta üldsegi aega, ütlen lihtsalt kellegile kodus, et ole hea ja tangi täis! Mul' ei läinud ju üldsegi aega selleks....
Alustame tühjade akude/paakidega kuskil samast kohast ja vaatame, kes 100% täitumisel esimesena minema saab?"
Teadsin, et keegi sellise demagoogiaga lagedale tuleb. Kõik saavad ju aru, millest jutt on aga sm. jeekim arvab ikka, et kui õhtul kodus auto laadima paneb, siis on vaja hommikuni seal juures passida.
avalike kiirlaadijate hinnad on suht kirved - u 2,5 korda kallim kui kodus laadides. mis viib tasuvuse kaduvikku neil kes kortermajades asuvad ja peavad laadimiseks avalikke laadijaid kasutama. sel juhul on elektriauto kütusekulu enam vähem samal tasemel uue diisli omaga.
Demagoogia on hoopis see, kui mõni arvab, et otsa sissepistmine on üks ja sama särtsuka ja vedelkütuse puhul. Ühel juhul tangid 3 min. ja sõidad 1300km järjest.
Kui on tõsine eriolukord, ei tee särtsukaga midagi, sõltud pidevalt kuskil juhtme otsas rippumisest ja auto pole kohe igaks sõiduks valmis. Hääletu liikumine on õõvastav ja sama ohtlik, nagu partsi porgandid. Vedelkütus on koju varutav, kui soovite. Ja siis see kõige tähtsam, inimesi on kahte tüüpi laias laastus, ühed sõidavad A - B kasvõi kopsikuga mingi vile saatel, teised naudivad seda, mida pakub üks ÕIGE mootor.
Ainult särtsukas ei tuleks isegi kõne alla hetkel.
Röövlinnule: ma pole kusagil väitnud, et neil sekunditel üldse mujal tähtsust oleks, kui argumentidega teadlikult manipuleerides. See, et ei sobi argumendiks ja ei oma tähtsust, ei ole omavahel seotud. Tõenäoliselt pole need sekundid ka kellegi jaoks põhjus midagi osta või ostmata jätta.
Labjakale: minul on vanem Master on 2,2 mootoriga, tehase andmetes maanteekulu 7,5L/100km ja see on suurema 100L paagiga versioon. Muidugi oleks võinud osta ka väiksema kütusepaagiga või janusema mootoriga auto, aga miks ma oleks pidanud omale sellise valima? :) Uuema mudeli ZE versiooni kohta on üldse raske infot leida, aga jääb mulje, et kogu see jutt linnast/koormast on seotud just selle lennukaugusega, sest kahtlustan, et maanteekiirustel koormaga (kus ei saa pidurdamistega särtsu juurde tekitada) ei pruugi see läbisõit niigi suur olla (mis on muidugi spekulatsioon, ei püüagi seda faktina näidata). See pole ainult minu mätas. Kaubikud ei sõida ainult linnas, vaid moodustavad ka maanteedel täiesti arvestatava osa liiklusvoolust. Muus osas nõustun Su jutuga.
Mul puudub absoluutselt igasugune huvi valetada või demagoogiat arendada - mõne särtsukatootja aktsiaid omades oleks pigem huvi seda teemat igal pool üles haipida, et aktsia kiiremini kasvaks:), aga mingid eetilised väärtused lihtsalt ei luba sellist manipuleerimist ja see rong liigub nagunii samas suunas ikka edasi. Igaühe oma valik, mis hetkel selle rongi peale hüpata otsustab.
Mis point on püüda näidata mind igal pool särtsukate vastasena, kui ma seda pole? Lisaks puudub ka huvi teoretiseerida olukorras, kus ma saan rääkida väga konkreetsetest valikutest, mida praktikas ei ole võimalik jätta lihtsalt tegemata - tuleb valida ühte või teistpidi. Minu varasema 7a särtsuauto kogemustega tänapäevaseid lahendusi võrreldes ostaks hea meelega praegugi särtsuka (vt kuhu hinnad on langenud!), kui mul oleks vaja sõita ringi ainult linnas või linna lähedalt linna tööle. Siin mõned inimesed küll üritavad tõestada, et särtsukas on juba "valmis" ka kõigi muude nishide jaoks, aga kahtlustan, et kas ikkagi veel ei ole "valmis" või siis selliseid auklikke veenmismeetodeid kasutades ei jõua lihtsalt sõnum pärale. Mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele siin teemas...
"Demagoogia on hoopis see, kui mõni arvab, et otsa sissepistmine on üks ja sama särtsuka ja vedelkütuse puhul. Ühel juhul tangid 3 min. ja sõidad 1300km järjest."
Veel üks superdemagoog. Räägid meile äkki lähemalt siis oma 1300km järjest sõitmistest? Kuna viimati, kust kuhu jne.? Ka särtsukaga kulutad tankimisele 3 min ja sõidad 1300km.
"Kui on tõsine eriolukord, ei tee särtsukaga midagi, sõltud pidevalt kuskil juhtme otsas rippumisest ja auto pole kohe igaks sõiduks valmis."
Räägi siis meile juba oma tõsistest eriolukordadest ka, mis sul elu jooksul ette on tulnud? Vähemalt mina kuulan huviga.
"Hääletu liikumine on õõvastav ja sama ohtlik, nagu partsi porgandid."
Sa vahi, mis sinu jaoks õõvastav on! Minu jaoks on anaalseks õõvastav, aga mis siis. Keda kotib?
# mida pakub üks ÕIGE mootor.
A66, ilmselgelt sa pole kunagi elektrikaga sõitnud või siis vaid mõne linnakäruga nagu eUp või iMiev (Sooviks siinkohal näidet, kus fosiilikast linnakärul nö õige mootor on tehasest tulles).
Tahad pilli, mis sõidumõnu pakub? Tesla Model 3 Performane peaks küllaga andma tallamis mõnu. Tõutähistega looma tahad, siis Proche Taycan on vägagi kiidetud masin oma sõiduomaduste poolest.
Ehk siis selle jutuga võid väga edukalt kapi taha häbenema minna, nagu elektrikatel puuduks "õige" mootor.
Tõsi, sellist lärmi nad ei tee nagu lõhke-reaktsioon metall-silindrsi tekitab.
Aga sa ära vaidle. Vasta lihtsalt nendele küsimustele, mis ma sulle viimati esitasin. Küsimustele vastamine pole ju ometigi vaidlemine. Või sinu meelest äkki on?
kuulge elektriautode omanikud... Kuidas teile elektrit müüa saaks?
Mul krunt ühe suviti suht külastatava objekti kõrval.
Inimesed sõidavad sinna kohale ja veedavad aega, kes tunni, kes paar või lausa pool päeva.
Mis peaks olema elektri hind, et autoomanik vaevuks pistikut välja võtma ja seda minu aia küljes olevasse pistikusse torkama?
Kuidas täna tagada maksmine?
Mündituvastaja? laseb eurose sisse ja siis aegrelee annab tund aega voolu?
3,7 kWh? see oleks 1 faasilise 16A pistikupesaga.... Vähe...?
3x16 või 3x32 ampriga saaks vastavalt tunniga 10 või 20 kWh...
Mis hinda oleks autoomanik nõus selle eest maksma..?
Tglt ilmselt kohe tekib küsimus et kuidas jõude pistiku küljes vedelevaid mittemaksjaid sealt minema saada..
"Ma ei suhtle inimesega, kelle avalikus kirjapildis on sõna "anaal" jne. Vähe teine tase."
Soooh! Või nii on lood. Mida sina siis avalikus kirjapildis "anaali" asemel kasutad? Päraku? Pärakuseks? "Anaal" on med. termin, et sa teaksid. Näiteks anaalkaabe. Isegi ÕS-is on see sõna sees ja ÕS on ju ometigi täiesti avalik. Kõikide teiste ees palun vabandust, et pean koolilapsi harima foorumis, mis on mõeldud muuks.
manitseja - ega sa vast ei suudagi seda elektrit kasumiga müüa seal üksikult.
Üle 20 sendi kWh ei lähe jutukski.
Sul läheb aga päevasel ajal see 10 senti maksma vähemalt.
Mündimasinad maksavad palju ja online seade mis läbi neti saab loa
maksab ka. Et ma viitsiks stepslisse üldse sutsata, peaksin vähemalt paar
tundi seal kohapeal olema. Noh, euro annaksin. See on vast kõik.
Kui sul neid kliente seal on mõni nädalas, pole vast asjal mõtet.
Elektriauto kasutaja pigem läheb kiirlaadijasse ja saab need 10kWh
15 minutiga, kui neid ÜLDSE vaja läheb. Tihtipeale ei lähe.
Hobikorras sõidan ma masuudipressiga.
Ei ole odav. Nõus.
Varssavi jutt avatakse kahekümnendat korda juba.
Nii ruttu kuidas avati pannakse ka kinni.
ÕIGE MOOTORI ristirüütel tuli ka veel juurde :D
Soovitan tal elektristarterist ära öelda, see on ju vale mootor!
Võibolla leidubki foorumisirvijate vahel neid, kes ei sõida autoga
vähem kui paarsada kilomeetrit päevas. Asi on lihtsalt
selles, et võrreldes nendega, kes siin igapäevaselt kaagutavad,
on nood igapäevaselt rooli taga ja sõidavadki ekraanist kaugele.
Kaagutamiseks neil aega ei ole.
Siin mainiti Rail Baltikuga Varsavisse sõitmist. Roomas viibides pesitsesin raudtee lähedal ning paljudel mööduvatel reisirongidel olid treilavagunid sabas. Nii nagu meie veame autosid parvega Soome-Rootsi veavad nemad Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahet. Saastab vähem ning saab sõidu ajal veini juua või sotsiaalmeedias istuda, mis kellele meeldib.
aga palju kiirlaadijas elekter maksab?
Need on tehniliselt palju keerukamad ja kallimad seadmed ja peavad lõpuks ju samamoodi omanikule kasumit tootma... kuid samuti konkureerivad autoomaniku öise koduse elektrihinnaga miski 8,x senti kWh eest.
Ma ei arvagi, et sinna minu aia taha peaksid inimesed spetsiaalselt laadima tulema.
Lihtsalt mu aed on sellise koha peal kus inimesed niikuinii tahavad oma autot parkida...
Kas ma pean siis selleks tegema elektriautode parkla, ja kui nad sinna sissesaamiseks niikuinii maksma peavad, siis meelitab laadimine neid lihtsalt rohkem kohale...?
Või on kasumlikum teha parkla märkega "ainult S7-tele ! " sest need maksavad lihtsalt niikuinii rohkem, ja laadimisega end mitte vaevata... ?
Seal maksab elekter 20-25 senti.
Pigem küsida parkimise eest tasu ja pakkuda elektrit kauba peale.
Elektriautode arv on väike Eestis. Tulu on laadimisest minimaalne.
ma ei räägi tänasest päevast....ma räägin olukorrast 10-15 aasta pärast...
Kaubanduskeskused panevad omale päikesepaneele katusele ja jaanuarist alates uued panijad ei saa ülejäägi võrku müümise eest enam toetuski.
Seega kas müüd 4 sendiga (v. olla suvel lausa miinushinnaga ?) võrku või on sul miskid aeglase laadimise pistikupesad parklas, mille eest raha ei võta aga kuhu ühendatud olemise tõttu ei kiirusta klient poest minema tormama, vaid läheb veel ühte osakonda läbi kammima ning ostab lapsele selleks ajaks pulgakommigi.. marginaal 1 euro...
Eriti naisterahvastele ( kes pere teise autoga linnavahel ukerdavad) läheb selline asi kindlasti peale....
Uudised, millest võiks ka siin teemas jälg olla. Tasakaalustatuse huvides siis mõlemad vastandlikud seisukohad. Eks igaüks ise otsustab, kes, millises osas ja mis põhjustel võiks olla erapoolik.
Sõber, samasugune maakas nagu minagi, ostis omale mõned nädalad tagasi vähekasutatud Tesla Model S-i. Vana maastur hakkas lihtsalt nõudma märkimisväärseid lisainvesteeringuid ja mõtles, et võtab ligi mingi uue maasturi. Kuna tal on vaja pigem nelivedu kui maasturit, sai inimesele vihjatud, et sama raha eest saab midagi mõni aasta vanemat, aga oluliselt lõbusamat. Kuna ta elu ei sõltu liisingutest, läks proovisõitu tegema ja ostis mõningase tingimise peale kohe esimese ettejuhtuva ära. Mõni ime:) Esimene nädal tuli seda kiidulaulu auto osas ikka oksendamiseni. Teine nädal enam mitte. Selgus see, et ta sõidabki igapäevaselt aku suhteliselt tühjaks. Ja siis jõudis kohale, et varsti tuleb ju talv. Pani kopikas kallimalt müüki ja oli järgmise päeva õhtuks müüdud. Ta põrkas selle psühholoogilise probleemi otsa, millest juba varem kirjutasin, et asi pole mitte selles, et poleks kusagil võimalik juurde laadida või lennukaugusest ei piisaks, vaid inimene, kellel on raha, ei viitsi arvestada allesjäänud kilomeetreid, mõelda laadimisvõimalustele ja on plaanide muutumisel tõsiselt häiritud teadmisest, et alles jäänud 100km+ nõuab juba oma sõidustiili peale mõtlemist, et koju jõuda, sest see 100km+ on kogu elu tähendanud talle tühja paaki, mis oleks tulnud juba ammu täis tankida.
Siin ei ole probleem selles, et sellise autoga ei oleks võimalik sõita kuhugi Lõuna-Euroopasse (on ju võimalik, kohalikudki korduvalt tõestanud!), vaid meie esindame siin pigem neid paarikümne tuhandeste autode liisijate segmenti, kes on odavama kilomeetrihinna ja mõningase lisamugavuse nimel nõus taluma mõningaid ebamugavusi ja loovutama spontaansed "tahan-lähen" tegemised pideva planeerimise ja rutiinsema eluviisi vastu. See, kellel on raha, ei vaata odavamat km hinda ega pea tõestama oma väärtust auto kaudu. Tema tahtis dünaamikat ja ostab seda veel mõnda aega fossiilkütusena (sest tal on ka lisamaksudest pohlad, alles täielik keelustamine hakkaks piirama vabadusi).
See on probleem, mida ei saa lahendada nii, et paneme lihtsalt autosse 100kg akusid juurde või teeme mingeid soodustusi. Ma sellepärast usungi, et särtsukad peavad eksklusiivautode juurest jõudma esmalt odavatena väiksemate võimalustega töölisklassi kätte: nende kogemuse pealt lihvitakse puudusi ja arendatakse taristut (pigem vist tehnoloogiat tervikuna). Siit tuleb välja, miks ma näen (lähi)tulevikku pigem pistikhübriidides kui särtsukates. Aga pistikhübriidid vajaks hädasti reguleerimist seaduse tasandil, et kus neid peaks kasutatama pistikust ja kus ei peaks ahistama nende kasutamist hübriididena. Nii oleks hundid söönud ja lambad terved ja kaoks ka siit teemast suurem osa maailmavaadete põrkumistest.
Sõidab iga jumala päev 300km? Oled ikka kindel? Kas sa nägid tema laadimisvõimalust KODUS? See on ikka 100 000km aastas. Kui palju peab inimene rooli keerama et siuke rikkus saavutada.
Valis äkki kõige odavama ModelSi? Väiksema akuga. Või oli kogu see üritus ainult proovimine ja rahaga mängimine. Vast ei olnudki plaanis üldse pikalt omada Teslat.
Pigem tundub olema mõtlematu emotsioonidel funktsioneeriv inimene. Kui inimene ei tea, et ta sōidab 300km ööpäevas auto ostmise hetkel, no...ei oska kommenteerida. Müüs samamõtlematult nagu ka ostis.
Oeh, matemaatika on tänapäeval ikka keeruline teadus... arvutad oma laest võetud 300 läbi 365 päevaga, nagu need oleks kõik tööpäevad. Isegi kui pooled tööpäevad auto seisaks ja pooltel tööpäevadel sõidaks nii palju, ei ole probleem lihtsalt lennukauguses, vaid selles, et kogu elu peab olema etteplaneeritud. Lihtsalt näide, et jõuab koju tühja akuga, paneb laadima (kodus ju pole superlaadijat) ja siis selgub, et tuleb veel käia kusagil saja (kahesaja, misiganes) km kaugusel ja lahendada mõni oma tööliste probleem kohapeal ära. Hea on targutada, et inimene, kes mõned aastad vana Teslat suudab välja osta, ei oska foorumiarniste arvates õigesti elada, aga selline inimene ei hakka ka ostma igaks juhuks teist võrreldavat autot sinna kõrvale lihtsalt sellepärast, et kord nädalas (või kuus) on lihtsalt vaja. Ostab pigem sellise, mis toimib 100% kõigis olukordades.
Siin on selgelt kirjas, milliseid särtsukate probleeme inimesed uuringute järgi oluliseks peavad. See, et pole oluline ühe inimese jaoks, ei ole tõestav argument, et ei ole oluline kellegi teise (antud juhul väga paljude teiste) jaoks.
Jah, peabki elus olema läbi mõeldud mida sa teed kui istud potile või autorooli. Vastasel juhul võiks abi küsida teatud spetsialistilt. Kui ei saa sellega hakkama, siis on see inimese probleem, mitte auto.
"lihtsalt näide"
Sa oled ikka veel samasugune labidas nagu su naaber. Kardad. Inimesed ongi loomult sellised, et asjad millest nad aru ei saa, nad kardavad. Nagu su naabergi.
Sa kujutad endale ette mingit ulmeolukorda ja vsöö. Eladki selles fantaasias.
Millal sa saad aru, et kui sa sõidad autoga 5 tundi (Tesla tühjaks) siis EI MINDA 100-200 TRIPILE SEST TULI TUJU või VAJADUS kohe peale reisi. Ärme mängi taune olukordi läbi. See ei ole mõistliku tõenäosusega juhtum. Sellise olukorra tõenäosust saab välja arvutada logaritmilisel meetodil. Vihjeks on - visata 3 täringut, saada summa 18. Ja siis visata veel 3 täringut ja saada summa 18. Ja iga tunni järel visata veel 3 täringut ja vot siis kui tuleb summa 18 siis algab teine reis.
"lihtsalt näide..."
Kaamera 2 - MIS VAHET on kas teed ühe 800km reisi kus tee peal laed versus kui teed 400km reisi, jõuad koju, jõuad laadida ainult 50km ja "pead" minema veel ühele 400km reisile? Samahästi võiks mitte arvestada, et kodus ei käinud.
Põhimõtteliselt nii kui elektriauto sõiduulatus läheb suureks, tullakse (Kärss, tema naabrid ning muud pehmed ja karvased) tagasi konkreetselt sellele situatsioonile, kus "no ja sõidad oma 1000km tühjaks ja siis peab veel sõitma 1000km". Kuula ennast, kuula mida sa räägid. See on ju pläust.
Nii et jah. Debilistlik fantaasia ja 'merican freedom poeetika - ma tahan siis pean saama. Miks ma tahan? Sest ma ei oska muud tahta. Pealegi mu vanaisa tahtis ja sai ka. Ma tahan ka! Tahan tahan!
Tänu jumalale poliitiline seis on selline, et jõuga surutakse 20a pärast elektrikad peale. Ja siis on virisemisega ühel poolel :)
PS: Ka 20a pärast sõidavad tavalised elektriautod tavalise soetushinnaga 300-1000km.
Kärss, kommentaariks su linkidele: Heiti Hääle jutu kohta on juba infot, et osaliselt on võetud ta juttu kontekstist välja, selleks, et saada nö klikke ning osalt on seal tegu pigem biometaani promomisega selle müüja poolt.
Ning andmed, mida kasutas seal slaididel olid teoreetilised worst-case numbrid mitte reaal-elulised väärtused. Näiteks elektriauto jaoks oli CO2 väärtus võetud 100% kivisöel toodetud elektri jaoks kuigi praktikas EU-s sellist elektrit leida on raske kui mitte võimatu.
Ning uuring inimeste hirmude kohta näitab ainult seda, et inimesi on vaja harida, kuna hirmud on enamjaolt teadmatusest tingitud.
Sinu naabri osas ei näe erilist muud kommenteerimisvajadust, kui see, et kui ta oleks müünud peale isiklikku kogemust, et on ebamugav, siis saaksin aru. Kui ta müüs ennetavalt teoreetilise ebamugavuse pärast, mis ei pruugi realiseeruda või mille ebamugavustaset ta ei oska adekvaatselt ette hinnata, siis ei pea ma teda just kuigi ratsionaalseks ja arukaks inimeseks vaid pigem oli tegu emotsiooni ostuga ja nägi kusagil tänaval miskit ilusamast mis emotsioonide tähelepanu püüdus.
Labjakale: loomulikult oli see sõbral emotsionaalne ost ja emotsiooni tekitasid konkreetselt kiirendus kombineerituna pidamisega. Tundes teda aastakümneid, olen kindel, et see risk oleks tal realiseerunud üsna pea (sisuliselt juba realiseerus, sest pidi võtma teise auto, jättes Tesla samal ajal koju laadima). Oleks inimene eeltööd teinud, oleks ta oma võimaluste juures võinud osta vabalt ka kõige suurema akuga S-i, ainult et tema pole autopede, ta pole vist kunagi tegelenud enne auto ostmist mingi põhjaliku eeltööga... tõenäoliselt 90% uue auto ostjatest ei tegele eeltööga rohkem kui esindustes tutvumine ja müügimehe abiga sobiva varustuse ja värvi valimine. See ongi nn tüüpiline turg, millega tuleb kohanduda, sest inimesed ei olegi huvitatud enese harimisest mingite tarbeesemete ostmiseks - pigem haritakse end nende ostmist võimaldavate vahendite teenimiseks vajaliku kompetentsi saavutamisel ja selles pole midagi halba. Hääle "reklaamijutt" oli loomulikult läbinähtav. Eks see paistab hästi välja ka kommentaaridest, kes valib asju usust lähtudes, kes vajadustest lähtudes, kes komplekside pärast, kes püüab lihtsalt õigustada enda valiku puudusi et pole ju olulised ja kellel on täiesti pohlad ning valib lihtsalt selle, mis meeldib.
# Sa oled ikka veel samasugune labidas nagu su naaber.
Ei ole naaber, elab minust kaugel. Sõber on. Loe seda uuringut, mille lingi panin. Terve Eesti on selliseid labidaid täis, aga nemad tahavad kah sõita. Kujutan ette, et väga üksildane võib olla see tunne, kui end kogu aeg kõigist targemaks pead sellistest labidatest ümbritsetuna.
# Sa kujutad endale ette mingit ulmeolukorda ja vsöö. Eladki selles fantaasias.
# Ärme mängi taune olukordi läbi.
Kaua võib - see, et Sinu elu käib vana Leafi lennukauguse ulatuses uksest ukseni, ei tõesta seda, et kõik teised inimesed elavad täpselt samamoodi. Aga kõik inimesed tarbivad, Sa ise samuti, teenuseid, mis eeldavad seda, et keegi teine peab sõitma iga tööpäeva jooksul üle mistahes särtsukate lennukauguse. Ulme ja fantaasia on see, kui keegi elab illusioonides, et ilma selleta meie tänane ühiskond toimida saaks ja teise inimese tavalisi tööpäevasid üldse reisimiseks peab.
" ainult et tema pole autopede, ta pole vist kunagi tegelenud enne auto ostmist mingi põhjaliku eeltööga... "
Mulle meeldib ebaviisakalt naeratada nendele tegelinskitele, kes ostavad asju, mis maksavad
viie või kuuekohalist numbrit, tehes selleks eeltööd vähem kui paar nädalat :D
Näiteks emotsiooniostuna ostetud korter 123 000 € eest või emotsiooniostuna ostetud auto 89 000€ eest.
Säästad analüüsimisele kulutatud aja pealt 2 nädalat ja kiunud 30 aastat liisingut - OLEKS pidanud ikka vaatama, palju need küttearve prognoosid siin ühistus on. See kallim korter oli ju tegelikult soodsam. Krt meeldis ka rohkem.
Või auto - oleks võinud vaadata, et 23" talverehvid maksavad üle 1000€. Sõidan terve ringi ühe talvega surnuks. Mis ma nüüd teen.
Et siis need inimesed kes pool aastat vaatlevad kortereid ja käivad 10-20 erinevat korterit vaatamas enne kui soetavad endale midagi dekaadiks või terveks eluks, on korteripeded? Ei, need on haritud ja vähemalt MINGIL määral adekvaatse pähkliga õlgadel.
Maiviitsi lennukauguse ja "kõikide teiste inimeste" elustiili kellasid enam peksta. Norras millegipärast üle 70% elanikkonnast. Ära sa "soodne soodne maksustamine" ainult jälle üles tõsta kui üritad seda kuidagi põhjendada.
Sellega saab teepealseid kliente enda äriasutusse (või asutuste asukoha "kvartal") tõmmata.
Võrgu ehitamine on pikaajaline investeering.
Paarikümne aasta pärast on esimesed tegijad üsna hea koha saanud
ja selleks ajaks on kasum ikkagi märgatav.
25 senti on ju 3x hind võrreldes ostuhinnaga.
Ainult väga rumalad või sinisilmsed arvavad, et särtsukaga sõitmine on "odav" ka peale kriitilise massi saavutamist ja maksudega lajatamist. Oodake ja näete, et riik ei jäta sealt mammonat kogumast.
Tai liisingud seda teslat 30 aastaks vaid ostis ehk et ju see ei väljaminek ei moodustanud tema eelarves sellist segadust, millest püüad niigi off topicucs läinud asjas rääkida.
"Ainult väga rumalad või sinisilmsed arvavad, et särtsukaga sõitmine on "odav" ka peale kriitilise massi saavutamist ja maksudega lajatamist. Oodake ja näete, et riik ei jäta sealt mammonat kogumast."
Ainult väga rumalad või sinisilmsed arvavad, et see maks, mis särtsukale lajatatakse, jääb fossiilile lajatamata. Kui tuleb teede maks, tuleb kõigile jne. Kui särtsukaga sõitmine läheb kalliks, läheb fossiiliga sõitmine väga kalliks.
Muidu kummaline, kui põhjatu on inimeste usk, et nende eelistused on tõde ja kes teistmoodi talitavad, teevad valesti.
No, okei, teeme selle maksu arvutuse läbi siis:
Ütleme, et riik tahab rakendada mingit läbisõidu põhist maksu (kuna teist varianti edukalt EV-d maksustada väga ei ole, sest elektri tarbimist EV spetsiifiliselt on suht võimatu rakendada ning oma päikesepaneelide korral ei saakski aga teede võrgustik vajab investeeringuid)
Praegu on bensiini aktsiis 0,563€ liitri kohta. Oletades, et sellelt saadud tulu on see, mida riik püüaks nüüd ka EV-de käest saada võiks arvutus olla umbes järngev:
Keskmine kütusekulu uuel masinal (üle uute autode keskmiselt kokku) on 5l/100km. Seega sõidetud kilomeetri eest eeldab riik saada maksudena ~2,8 senti.
Rakendades EV-le sarnast maksu siis 100km läbimise kulu suureneb 1.8 eurolt (arvestades koos kadudega kuluks 20kWh/100km kohta ning elektrihinnaks koos võrgutasudega 0,09€) 4,6€ peale. (Võrdluseks selle keskmise bensiinika kütusekulu oleks ~5.5€ ehk ~20% suurem)
See on siiski väiksem, kui selle nö keskmise bensiinika kulu 100km kohta kuid üsnagi võrreldav.
Situatsioonis, kus EV on oluliselt kallim, kui bensiinikas, siis oleks EV tasuvus väga pikaajaline eksperiment. Või kui on oma päikesepark olemas millest laadida autot või tööandja/kaubanduskeskused vms võimaldavad tasuta laadida, siis jääb sõiduhinnaks vaid see maks. (Arvestades milline (odav) präänik võib olla kaubanduskeskuse külastuseks tasuta laadimine ja kauaks see võib kliente sinna jätta, siis see võib olla täitsa reaalne situatsioon, et saad nö tasuta laadida, kui on ette näidata keskuse mingist kauplusest otsutšekk.)
Reaalselt selleks ajaks, kui riik näeb vajadust selline maks rakendada (ilmselt aastate pärast kuna võtab aega, et EV-de osakaal kasvaks piisavalt, et selline maks ära tasuks) on EV hinnad langenud piisavalt, et olla võrreldavad bensiinikatega (Ennustatakse selleks hetkeks aastat ~2025 mil senised suured investeeringud on õnnestunud mass tootmisega ära hajutada ühiku kohta piisavalt).
Ning nagu mainitud, kui riik uue maksu teeb, siis on suur oht, et maksu rakendatakse kõigile sõidukitele mitte ainult EV-dele.
Praegu, kus ei ole valitsuse tasansil kusagilt isegi vihjatud, et selline maks võiks tulla on see kõik puhas teoretiseerimine ja ei oma mingit reaalset väärtust ei argumendina, et EV läheb kallimaks ega argumendina, et EV jääb odavamaks.
Vabandust, tegin arvutuses vea, olin võtnud mälu järgi bensiini hinnaks 1.1€ aga praegu tundub olema 1,26€ seega oleks selle teoreetilise bensiinika 100km kulu 6.3€ ehk ~36% suurem, kui EV-l koos maksuga.
Ja reaalellu tulles on endal sääst igakuiselt võrreldes diisel pilliga ~120€. Mõne jaoks ei ole suur summa aga piisav, et toob näole naeratuse kuna selle võrra iga kuu rahakott "paksem".
(Kasutatud diisel vs kasutatud Leaf siis võrdlus situatsioonis ning tarbian ka aegajalt kalleid kiirlaadijaid.) Enne aktsiisi langetamist oli vahe isegi suurem.
Ning ka selle teoreetilise maksuga oleks Leaf soodsam kuid väga vaevu.
Tootmise poolest ei ole elektriautod samuti teab mis keskkonnasõbralikud. Fraunhoferi Ehitusfüüsika Instituudi uuringu kohaselt võtab elektriauto tootmine kaks korda rohkem energiat kui tavalise auto tootmine.
Põhipõhjus on siin aku. IFEU hinnangul on kulub aku tootmiseks selle võimsuse iga kilovatt-tunni kohta 125 kilogrammi CO2. BMW i3 22 kWh aku puhul tähendab see peaagu kolme tonni CO2 heitmeid.
Vask, koobalt, neodüümium: metallid ja haruldased muldmetallid on aku kõige olulisemad komponendid. Kaevandamine sellistes riikides nagu Hiina või Kongo Demokraatik Vabariik põhjustavad tihti keskkonna laiaulatuslikku hävitamist: elektriautode tootmiseks vajaliku ressursi kättesaamise tulemusena jäävad maha lagedaks raiutud metsad, reostatud jõed, saastunud pinnas.
Lisaks sellele kasutavad paljud autotootjad e-autode kerede tootmiseks alumiiniumi. Boksiidist kergmetalli tootmine võtab üüratult palju energiat. Miks nüüd rohekarjeristid vait on nagu kuldid rukkis? Mida ei näe, seda pole olemas?
Lisame nüüd siia elektri tootmise mustema külje siis muutub kogu pilt mustjasroheliseks.
Bensiini rafineerimine toimub aga looduslike mineraalidega rikastatud armastusekivide abil, mis KINDLASTI arvestatud "fosiilauto tootmisel".
Kütuse rafineerimiseks kulub sarnases koguses elektrit 100km peale nagu elektriautol 100km läbimiseks. Mõlemad võib teha kivisöega, tulemus aga...
on selline, et siin foorumis on hunnik tainarulle kes lihtsalt pläkutavad.
Elektriautode kered on veel eriti toksilisest megamürgisest üliharuldasest neodüümiumist. Pudru ja kapsaaed kogu see jutt.
Kuulge lgp. koolilaps A66, teie aeg olevat olnud liiga kallis siin sõna võtmiseks. Miks te siis võtate? Aga kui juba võtate, siis vastake ka järgmistele küsimustele: 1) millal te viimati sõitsite järjest 1300km ja 2) missuguseid eriolukordi on teil elus ette tulnud, kus fossiilauto on teid päästnud aga särtsuautoga oleksite hätta jäänud?
See akude teema, mida te siin jälle püstitate, on 100x läbi nämmutatud. Lugege teema algusest peale läbi ja viige ennast asjadega kurssi.
Tore vaadata kuidas mõni närvi läheb :). Elektriauto on lihtsalt üks mõttetu vaheetapp, mis ei päästa siin maailmas midagi, pigem vastupidi. Küll tulevad ka head lahendused, mis tõepoolest rohelised on. Aga vahepeal on vaja ju ka lollidelt raha kätte saada..
Akudel ja taastuvenergial(tuul/paneelid/laiaulatuslik elelktrivõrk jne) on siiski ainuke teoreetiliselt jätkusuutlik variant, kuidas energia otseteed päikeselt ilma miljoneid aastaid tagasi talletunud süsinikku ringlusse laskmata edasi saaks elada siin suhteliselt samamoodi.
Mõttetu on vaielda inimestega kes usuvad, et kuu on juustust. Ajal, mil maakera elanikkond üha kasvab, pidevalt suureneb vajadus energia järgi, on aiult juustusõber võimeline uskuma, et pisikene euroopa oma elektriautodega päästab maailma. Ja kindlasti ostavad lähiaastail elektriauto need miljonid sisserännanud, keda euroopa avasüli vastu võttis. Elektriauto oli olemas juba sada aastat tagasi, aga vajus unustusse kui ebapraktiline. Nüüd vajub ta unustusse kui ebapraktiline ja kallis. Kuni tema tootmine ei ole odavam ja rohelisem kui tavaautol, ei toimu mingit edasiliikumist, vaid jätkub maakera energiavarude hävitamine ja väidetav kliimasoojenemine. Aga see on juba omaette vaidlusteema.
Muideks, kes mäletab oma lapsepõlves Norma patareidega autosid ja hilisemaid (lääne) puldiautosid? Oli ikka paha tunne küll kui patareid keset parimat mänguhoogu tühjaks said. Ja said nad ruttu. Pärast sai võrr ostetud ja rõõmu jätkus kauemaks- tilga bensiini ikka kuskilt said.
Kõik, kes ostavad elektriauto, teevad valesti, kuna ühel inimesel on traumeeriv kogemus lapsepõlvest, kui patarei keset mänguhoogu tühjaks sai..
Inimestele, kes sõidavad 1300km järjest, ei meeldi elektriautod põhjendatult. Mina oma mätta otsast vaadates vastupidi, olen rahul, kui nad el.autodesse sunnitakse, kuna pean paratamatult säänsetega samal ajal samal maanteel liiklema ja mulle on iseenda elu ja tervis kallim, kui nende sõiduvajadus.
Kõige tõenäolisemalt tuleb teemaks. Sellega on Kesk-EUs aastate pikkune kogemus, see ei nõua ümberehitust auto konstruktsioonis, piisab RFID kaardist autos ja anduritest tee ääres, mis pole kallid. Lisaks saab sel puhul kiirust mõõta effektiivsemalt ning odavamalt, kui kiiruskaameratega. Tõenäoliselt ei tule el.autode teemaks kallim, kui fossiilkate oma, pigem vastupidi.
# Inimestele, kes sõidavad 1300km järjest, ei meeldi elektriautod põhjendatult.
# Mina oma mätta otsast vaadates vastupidi, olen rahul, kui nad el.autodesse
# sunnitakse, kuna pean paratamatult säänsetega samal ajal samal maanteel
# liiklema ja mulle on iseenda elu ja tervis kallim, kui nende sõiduvajadus.
Sa oled millestki valesti aru saanud - see pole nende vajadus, vaid täpselt sama palju ka Sinu vajadus, kuna erinevalt tööle-koju sõitjatest, kes valivad mugavuse pärast ühistranspordi asemel auto, teevad need inimesed autoga tööd ja pakuvad tooteid-teenuseid ja kaudselt ka töökohti oma toodete-teenuste kaudu. Lõpptarbija maksab lõpuks kinni nii kallima auto kui ka juhi palga laadimise ajal. St paljud hinnad tõusevad selle arvelt ja kui paljusid on piisavalt palju, hakkavad need kumuleeruma ning tekitavad omakorda uusi probleeme. Näiteks väheneb riigi tasandil konkurentsivõime nende riikidega võrreldes, kes oma majandust niimoodi kägistada ei soovi. Sellepärast ongi vaja tegeleda probleemidega nende asukohas, kus see on võimalik (nt linnas sundida inimesed autodest ühistransporti), aga seal, kus täna alternatiivseid lahendusi veel pole (nt ühistranspordita maakohtades, seesama 1300km või 1300kg koos käruga vm), tegeleda kellegi ahistamise asemel lahenduste loomisega.
Majanduslikult ei ole väga mõistlik tõsta teenuse hinda ainult selleks, et saaks seda raha kantida mingi välismaise tootja arvele. Umbes sarnane lugu on praegu metsanduses, et arvestatav osa metsast võetakse maha ainult selleks, et ehitada metsadesse väljaveoteid ja maksta kinni uute harvesteride liisinguid. Igasuguse teenuse-toote omahinnas sisalduvad tootmisvahendite halduskulud tuleks hoida võimalikult madalal ja sellepärast peaks ka särtsupoliitika tegelema eelkõige mugavussõitjatega, mitte vajadussõitjatega. Keskkonda saastav mugavussõitja on näiteks ka elektritõuksisõitja, kes kasutab seda ühistranspordi (mitte auto/takso) alternatiivina (see link on siit teemast juba läbi käinud). Sellepärast peabki jälgima, et kõik kasutusele võetavad meetmed täidaks väga konkreetseid eesmärke, mitte ei muutuks ise omaette eesmärgiks.
Paljude inimeste roheline olemine piirdubki vaid sellega, et ostetakse elektriauto ja mõeldakse, et nüüd on maakera päästetud. Samal ajal tarbivad nad ohjeldamatult edasi muul moel, prügi ei sorteeri, vett ja elektrit kokku ei hoia, poest ostetakse pakendatud toitu ja kraam laotakse poest ostetud kilekottidesse, külmikust rändab halvaks läinud söök prügikasti, uued riided igal hooajal, odav hiina kaup taskus, toas ja mujal... Tarbimisinimeste reostav jalajälg on kordi suurem kui tema "roheline" elektriauto kompenseerida suudab. Aga kisab oma õiguste eest värsket õhku hingata. Kõikidele sellises mullis elajatele soovitaks seinale panna A1 formaadis maakaart ja vaadata, kui suur on seal kaardil eesti, kui suur on euroopa oma kümnendikuga maakera elanikkonnast ja kui suured on need maad, kus elavad ülejäänud miljardid inimesed- Hiina, India, Aafrika jne- millal küll nemad oma elektriautodega sõitma hakkavad ja maakera roheliseks teevad? Ja õige roheline ei sõida iial autoga.
" Elektriauto on lihtsalt üks mõttetu vaheetapp, mis ei päästa siin maailmas midagi, pigem vastupidi. Küll tulevad ka head lahendused, mis tõepoolest rohelised on. Aga vahepeal on vaja ju ka lollidelt raha kätte saada.."
See vaheetapp võib kesta vabalt 100 aastat. Ja kauemgi veel. 20a aastat tagasi maksis 32" lcd telekas 25000 krooni (1600 eurot). Mina ostsin oma elu esimese lcd teleka 7a tagasi. 43" ja maksis 620 eurot. Arvasin toona, et nüüd vast on see hinnapõhi käes ja ega see hind enam väga rohkem ei lange. Täna saab sama suure ja sama tootja sama klassi teleka alla 300 euro. Hinnalangus julgelt 7x paarikümne aastaga. Võiksin pakkuda kellegile kihlvedu, et saabub aeg, kus särtsuauto on odavam fossiilautost. Elektrimootori tootmine ise on juba mõõtmatult lihtsam ja seega ka palju odavam, kui mis tahes sp.mootor. Küll need akude hinnad ka alla tulevad, sarnaselt lcd telekatega. Odavamat hinda saab ju pakkuda üksnes tootmise kasvuga. Ülilihtne. Ja lõpuks, kui särtsuauto hind on samas klassis fossiilikaga või isegi odavam, siis jäävad ikkagi lollid A66-laadsed tegelased, kes pole särtsuautot nõus ostma, sest nende meelest on see lollidelt raha ära võtmine. Mis sest, et särtsukaga sõitmine on praktiliselt tasuta, võrreldes sp. mootoriga. Aamen.
Jutt õige. Kunagi kümneid tuhandeid maksnud telekad on nüüd stiili pärast prügi, kes siukest vaatab...
Eelmisele - Aafrika ja Hiina saastet otseselt vanalinnas ei tunne, aint kaudselt. Maailm on natuke keerulisem.
Seni, kuni püsib kapitalism ehk kasumile orienteeritud süsteem, ei saa sa midagi tasuta, isegi praktiliselt tasuta ei saa. Kui India suudab oma siseturu jaoks teha liiklusvahendeid, millede hind on tõesti mõni tuhat dollarit, siis mitte keegi siinsetest ehk enda arust valgetest eurooplastest ei ostaks sellist asja, sest puuduvad ju elementaarsed lisad ja turvalisus. Ja lisad ning turvalisus maksavad. Dacia on odav, aga lisasid ei ole. Saast seega?
Või tahab keegi siin väita, et lisasid ei olegi vaja? Kõik te jahute turvalisusest ja ei osta iial autot, mis ei ole turvaline. Või ostaksite?
Elektrimootori tootmine on odav ja auto hinnas see tegelikult mingit olulist kaalu ei oma, aga iial ei hakata teile siin kapitalistlikus ühiskonas müüma kaupa, mis oleks "odav"- odav on asi siis, kui sissetulek on nii suur, et ei taju rahakoti olulist kõhnenemist. Kes maksab 500€ kuus liisingut ja ei arva, et seda on palju, kes ei suuda sadatki maksta, sest muud väljaminekud söövad niru palga ära. Teile müüakse tooteid, mida olete suutelised ostma elik on nõus pank ostu finantseerima ja iial ei teki olukorda, kus turg oleks täis mingeid odavaid elektriautosid. Kui nüüd see roheline jama edasi kestab, siis ühel hetkel teid lihtsalt sunnitakse neid ostma ja oma vedelikküttega autost loobuma. Kuidas see sund välja näeb, saame ilmselt peagi teada. Aga elering või kes see siin võrguteenust osutab, on ikka või sees, sest hoolimata odavast börsielektrist saavad nemad oma kasumi nagunii kätte.
Ehk siis kui praeguses eestis maksaks ca 300km sõiduga elektrikas 5000€, oleks ostjaid ilmselt murdu. Kuus korda kallimalt ei taha neid eriti keegi. Aga nagu mainitud, siis asi pole hinnas, asi on sissetulekus.
Maailm on natukene keerulisem? Tõepoolest- eesti kohal laiub sinine taevas, mujal mustad saastapilved, sest eesti ei asu ju siinsel maakeral. Meil on oma maakera, mis tegelikult on meie mätas ja siit me vaatame seda kauget ja reostavat maailma ning oleme pahased, kui kellegi audi musta tossu välja ajab.
"... iial ei teki olukorda, kus turg oleks täis mingeid odavaid elektriautosid."
No milleks selline plära? Kas fossiilautod on odavad? Vähe on neid inimesi, kes jaksavad uue fossiilika osta (vaata ametlikke müüginumbreid ja võrdle neid üldse kokku arvele võetud autodega, näiteks aastate lõikes), aga ometigi on maa üle ujutatud nendest. Kui särtsuauto on samas hinnas fossiilikaga, kas siis on särtsuauto odav? Su jutt on ikka siuke pahn, et anna olla. 15a pärast salongist enam diislit osta ei saa, sest juba tänaste plaanidega aetakse heitmenormid nii sõgedaks, et ükski autotootja ei tule nendega toime. Jäävad bensukad ja hübriidid ja gaasikad ja särtsukad. Bensuauto km hind ei kannata särtsuka kõrval mingit kriitikat ja seepärast võibki vabalt öelda, et praktiliselt tasuta. Pole vaja siin targutada kapitalismi teemal.
Aga palun selgita siis, milline on see fossiilika hind, millest särtsukas võiks odavam või võrdne olla? Kas võtame võrdluseks lihtsa Tata või täisvarustuses volksu passati? Plärada oskavad kõik, aga mingit erilist iva ei puista keegi. Samas hinnas... keenjused
Ja heitmenormid maksad sina, lõpptarbija kinni. Juba täna, sest kõik müüdavad autod ei mahu sugugi uute normide sisse. Norm võib karm olla, aga normi ületaja maksab keskkonnatasusid ja müüb autosid ikka edasi. Ja selle tasu maksab kinni ostja.Ja sunni siis ka hiina, venemaa või mõni muu sarnane riik neid heitmenorme täitma.
"Kas võtame võrdluseks lihtsa Tata või täisvarustuses volksu passati?"
Nii nagu fossiilikaid on igas hinnaklassis, nii hakkab ka särtsukaid olema igas hinnaklassis. Väike keskklassi võrdle väikse keskklassiga jne. Mis siin keerulist on?
" Norm võib karm olla, aga normi ületaja maksab keskkonnatasusid ja müüb autosid ikka edasi."
Kui see norm ükskord väga karmilt ületatud saab, siis ei osta neid autosid enam keegi, sest keegi ei jaksa neid enam osta.
"Ja sunni siis ka hiina, venemaa või mõni muu sarnane riik neid heitmenorme täitma."
Mis see hiina ja venemaa siia puutub? Kui EU-s enam salongist diislit ei saa, siis kolid venemaale või?
Ühesõnaga need "arengu" maad tegelikult teevad oma osa küll ja ei ole mõtet neid kiruda niiväga midagi. Meil siin vaja ka oma osa teha.
Mis puutub üldisesse tarbijaühiskonda, siis see om omaette mure millega peaks nagunii tegelema, aga seni kuni tarbijaühiskond eksisteerib, peaks neid tarbitavaid asju rohelisemaks tegema, just sellepärast, et nagunii tarbitakse. Ja kogu tarbitav vajab transportimist. Tesla Semi ja ülejäänud sarnased veokid võiksid juba turul olla, aitaks küllaga. Nagu aitaks ka see, kui need tarbimis mentaliteediga inimesed järgmise autona ostaks elektrika, kuna elektrikas on kogu auto eluea mõttes oluliselt rohelisem kui fossiilikas. vahet pole mis masselektritootmis allikaga.
# 15a pärast salongist enam diislit osta ei saa, sest juba tänaste plaanidega
# aetakse heitmenormid nii sõgedaks, et ükski autotootja ei tule nendega toime.
# Jäävad bensukad ja hübriidid ja gaasikad ja särtsukad.
Täna oleme aga olukorras, et vähegi võrreldavat autot/dünaamikat võrreldes on diisli süsinikuheitmed oluliselt väiksemad ja sellepärast müüvad kõik autosalongid bensukaid läbimüüdud diislite arvelt. Sellest aastast tõstis samadel põhjustel (vähemalt osa esindustest) bensukate hindasid ja langetas diislite omi, mis on meie kliimat ja tingimusi arvestades paras absurd... aga otsustajate arvates just roheline teguviis:)
# Bensuauto km hind ei kannata särtsuka kõrval mingit kriitikat ja seepärast
# võibki vabalt öelda, et praktiliselt tasuta.
Rääkides ainult hinnast, on neid arvutusi siin teemaski piisavalt ja pole need numbrid midagi nii hirmus kaugel teineteisest. Kui teha bensuauto samade põhimõtete järgi (palju alumiiniumi, plastikust paneelid, ökorehvid jne) oleksid need juba piisavalt lähedal teineteisele, et müügihindade erinevusi võrreldes jääb see äratasumise piir parimal juhul liisinguperioodi piiri lähedusse. Siin võib nüüd arvutada ühte ja teistpidi, aga suurusjärk peaks olema õige. Makstes aastaid kinni seda hinnavahet ei ole päris õige rääkida, et see kõik ongi tasuta. Rahakotis raha liigutamine ühest vahest teise ei muuda raha hulka.
# Aga palun selgita siis, milline on see fossiilika hind, millest särtsukas võiks
# odavam või võrdne olla?
Need ei ole päris võrreldavad nähtused. Ühe puhul saad ühed voorused ja puudused, teise puhul saad teised voorused ja puudused. Minu arvates ei ole võimalik mõelda välja hinda võimalusele vedada käru ega ka võimalusele sõita "esimesest meetrist sooja mootoriga". Üks omadus on oluline ühele, teine teisele, neid omadusi ei ole võimalik panna hea-halb või odav-kallis skaalale. Sellepärast mõistan ma täielikult neid, kes "samaväärse" särtsuka eest on valmis maksma rohkem, kuna nad ka saavad rohkem vastu. Need ongi nishid, millest mõnesse sobib juba täna särtsukas ideaalselt ja mõnda teise pole veel lähiaastailgi ühtegi toimivat särtsulahendust tulemas. Aga otsene vastus küsimusele on nt VW eUP ja väike nimekiri teisi peagi turule saabuvaid säästusärtsukaid, millest siin teemas mõned lehed varem juba juttu oli. Kuna särtsusäästukas ei ole blank sama mõiste järgi nagu blank fossiilikas, siis väide, et mõnel juhul on juba praegu hinnad enamvähem samad, ei olegi enam alati bluffimine.
Igasugustest keskkonaaspektidest rääkides käib siin jätkuvalt räige kontekstist väljarebimine. Just tõin näite, et särtsutõukekas on keskkonnasõbralik alternatiivina autole, aga keskkonnavaenulik alternatiivina ühistranspordile. Sama võiks öelda ka särtsuauto kohta. Meelevaldne on argumentide lõppedes tuua võrdlusse alati uus auto, kuna uue fossiilika ja särtsuka keskkonnasõbralikum alternatiiv on näiteks kasutatud särtsukas. Selles osas tunnustan väga Arnist, kes on lubanud sõita pool miljonit oma vana Leafiga, kuna see on (minu jaoks lausa häirivalt:)) täpselt vastav tema vajadustele ja see on kindlasti keskkonnasõbralikum lahendus, kui mistahes uus särtsukas. Selles suhtes inimene ongi teinud kõik endast sõltuva kapitalismi oravarattas kaasajooksmise asemel. Ainult et samavõrd palju väärivad tunnustust ka need, kes mistahes uue auto asemel valivad vana ja tarbivad selle "lõpuni" juhul, kui tema vajadustele vastavat vana särtsukat veel olemas ei ole.
Siin on näited Venemaast, Hiinast jm... riigipiiride asemel tuleks vaadata ikkagi kliimavööndit (ka sellest on siin juba juttu olnud). Elektriautostumise revolutsiooni oleks kõige mõistlikum alustada seal, kus pole erilist vajadust autosid ei kütta ega jahutada, kus tossutamine on lokaalne probleem ja kus on vaja autosid tingimustes, millele vastavad särtsuautod on juba tootmises. Enne kuluks tõenäoliselt kümmekond aastat, kui sellisest "särtsuparasvöötmest" lõuna- ja põhja poole ulatuv maksude kaudu ahistamine mingit keskkonnasäästu hakkaks pakkuma ja meieni jõuaks. Me oleme oma lume ja jääga mingi tühine protsendike maailma autoturust, nii et meie jaoks ei tasu projekteerida isegi talve tingimustesse mõeldud autosid (nagu vanasti). Selles valguses on raske nimetada selle protsendikese surumist ülejäänutele kehtivate reeglite alla millekski muuks kui rohepesuks.
Dacia hakkab järgmine aasta kokku kopsima odava otsa "lihtsalt elektriauto".
Nõks alla 18 tuhat eurot.
Kui see nüüd odav ei ole UUE auto kohta siis...
no maitia, rollerautod ja mopeedid ja tõukerattad ja kasutatud škodad tulevad
varsti vastu, ei saa odavamaks teha. Odavaim auto on vist 10 000€ mida üldse osta saab
ja on auto ka (rool, airbagid, turvavöö, aknad, sõidab 100km/h jne).
Sõita saab selle Dacia elektrikaga peaaegu 2x rohkem kui minu masinaga.
Ehk siis kui inimene PEAB ostma auto millel on 100 000km garantiid ja tal on valida
odavaim auto ja odavaim elektriauto... Siis... hind on ju täpselt sama kui eeldada,
et peale 100 000km läbimist mõlemad autod prügikasti visata.
8000€ hinnavahe eest saab bensu osta, millega saab läbida 100 000km.
Võimatu rahaliselt miinusesse jääda võrreldes odavaimat elektrikat
ja odavaimat mitteelektrikat. Mõlemad on Daciad.
Ja kui järgmine aasta 5000€ toetust antakse, siis saab selle auto pmst tasuta ostupäevast.
Nii et ka see laul on lauldud nüüd lõpuks. AAA ei, meil siin konksup***d ka. Ma ei osta kui konksu pole :D
/# Inimestele, kes sõidavad 1300km järjest, ei meeldi elektriautod /põhjendatult.
/# Mina oma mätta otsast vaadates vastupidi, olen rahul, kui nad el.autodesse
/# sunnitakse, kuna pean paratamatult säänsetega samal ajal samal maanteel
/# liiklema ja mulle on iseenda elu ja tervis kallim, kui nende sõiduvajadus.
/
/Sa oled millestki valesti aru saanud - see pole nende vajadus, vaid täpselt
/sama palju ka Sinu vajadus, kuna erinevalt tööle-koju sõitjatest, kes valivad
/mugavuse pärast ühistranspordi asemel auto, teevad need inimesed autoga
/ tööd ja pakuvad tooteid-teenuseid ja.."
Kärss, mulle jälle tundub, et sina oled millestki valesti aru saanud: 1300 km järjest on võimalik sõita vaid EU töö- ja puhkeaja seadust rikkudes. Ehk siis nood tüübid kas tegutsevad ebaseaduslikult - pakuvad odavamat teenust ebaausa võttega, või siis on need, kellele too seadus ei kehti - amatöörjuhid, kes vähendavad kaasliiklejate turvalisust oma lõbuks.
arulage autojuht, selge see, et ebameeldivat asja lugedes hakkavad näpud hirmsalt sügelema, aga võiks siiski enne vastamist kommi lõpuni lugeda.
jee.kim, olude sunnil muutus "mina" "meieks"? Palju neid kaupa vedavaid B-kati autosid kasutuses on, kus 1 juht normaalselt puhata saab, sel ajal, kui teine roolib? Veokitega on teine lugu, aga elektriveokeid vabamüügil pole, pea kõik on diisliga ja praegu veel antud teemaga ei haaku.
xil - kuulaks huviga mis sundis sind siia tooma töö ja puhkeaja mõiste, minuteada pole veel meie vabariigis ühtegi puhta elektri peal liikuvat transpordivahendit mille kasutamisel peab sellest seadusest kinni pidama, paranda kui eksin
Miks kaupa vedavad? Tunnen oma tutvusringkonnas mitmeid, kes ühe jutiga(juhte vahetades) kas puhkama sõidavad kuskile lõunamaale või siis näiteks vajaliku kola Poolast/Saksast toovad.
Siiani ei ole ühtegi särtsuautot piisava sõiduulatuse ja normaalse täislaadimise ajaga turul.
Ja ei tule sest' Daciast ka midagi- meie naabristparem/hallmetallikdiisel rahvale see ei sobi juba nime pärast.
Feisbuuki ajastu ses suhtes hea, et näeb ära, kus kes käib/reisib ja saab selge pildi ette. Minu paari kolmesajast tuttavast viimase paari aasta jooksul on sellise autoga kuskile euroopasse jõlkumise(1000+km) ette võtnud isikute arv ühe käe sõrmedel kokku loetav. Enamus käib lennukiga, sõiduautoga kuskile saksamaale või veel kaugemale jütiga sõitmine ikka paras debiilsus ja mingid fetishiga tegelased üldiselt harrastavad selliseid mänge, kui lennukiga saaks paari tunniga vs autoga mitu päeva seal kuudis istuda. Mõned tuttavad on käinud küll matkaautoga, aga seda ei võtaks arvesse antud teemas, kuna see renditakse ja jõlgutakse teepeale jäävates linnades jms. Täiesti mõtetu ulguda selle jütiga 1000+km teemat, kui reaalselt moodustab sellisest sõidust kogu autopargi ja kasutajate peale kokku julgelt alla protsendi sõitudest.
Kas te juhmardid sõidate siis äkki ka igapäevaselt mingisuguse liivakalluriga ka ringi või? Korra viie aasta jooksul on äkki vaja vanaemale maale 15 tonni pinnast viia ja siis umbes et cmoon, ei saagi selle masinaga liiva vedada normaalses koguses v, no siis ei kõlba selline masin kuhugile ja sõidaksite igapäevaselt oma liivakalluritega kodu ja kontori vahet?
Igaks juhuks on mungal m_nn teadupärast ja sellepärast siin julgelt alla ühe protsendi kogusõitude kasutuse korral mingisest lisaajast või ebamugavuse pärast siin nüüd kiunuda ja selles osas elektrikaid totaalselt vülistada, no siis peab küll mingi põhimõtteline kiiks asjal juures olema ikka.
# Teile müüakse tooteid, mida olete suutelised ostma elik on nõus pank ostu finantseerima ja iial ei teki olukorda, kus turg oleks täis mingeid odavaid elektriautosid. Kui nüüd see roheline jama edasi kestab, siis ühel hetkel teid lihtsalt sunnitakse neid ostma ja oma vedelikküttega autost loobuma. Kuidas see sund välja näeb, saame ilmselt peagi teada.
Kuldsed sõnad, mida peaks rauda raiuma, et ka need, kes pole majandust õppinud, saaksid aru selle toimimise põhimõttest.
Maksudega saab ka sea lendama panna ja seda me tõesti varsti näeme. Kas selle tulemus on fossiilikate pikaajaline piinamine või lausa surnuks maksustamine, on tulevik, mida saame peatselt teada.
Autotootja asi on kasumit teenida, mitte odavaid autosid müüa. Ja kui neid ostetakse liiga hästi, siis tõstetakse kähku hinda, et nii hästi ei ostetaks ja kasumimarginaal kokku ei kuivaks. Õpikunäide on see, mis toimus tänavu kevadel Eestis VW e-UP müügi ja hindadega.
