Eks sarnast juttu räägiti vist kunagi ka hobusemehele, et tead kui mõnus on autoga sõita, ei pea hobust postijaamades jootma ja söötma ning saad kiiremini edasi, sest peale nõõ ütlemist hobune veel mõtleb sekundi. Aga teema kaldub nüüd sinna auku, et elektriauto annab mõnusa egolaksu foori alt minema pühkides ja muud kaunid nupud ning funktsioonid teevad hinge rõõmsaks. Auto on auto (tegelikult tarbeese) ja kui me teeme elektriautost mingi fetiši, siis kaotab antud arutelu igasuguse mõtte.
Teema pealkirjast lähtuvalt on ammu selge, et praeguse hinna ja meie sissetulekute juures pole asjal suurt mõtet.
Vaadates tagasi auto ajaloole, ei ole elektriauto hetkel mingi epohhiloov leiutis, vaid lihtsalt üks asjadest paljude seas. Samahästi võib linna vahel ka elektrijalgrattaga liikuda ja ilmselt tuleks keskmine liikumiskiirus suurem kui autoga fooride all istuda.
# Paluks mulle näidata tänapäevast pelgalt surnud dinosauruste jõul liikuvat autot,
# mille gaasipedaalivajutusele järgneb hetkeliselt kiirendus /.../ Oluline? Kindlasti
# mitte. Aga kuratlikult mõnus küll
Seda ei vaidlustagi keegi. Aga selle "kuratlikult mõnusa" hinnaks on see, et pead eelnevalt 5-15a maksma peale fossiilipõletajaga võrreldes, enne kui omadega nulli jõuad. Ja alles seejärel saab hakata rääkima äratasumisest. Kas nüüd edasi tarbeautost rääkimine mitte liialdamine poleks? Hobiauto puhul on mingi täiesti mittevajaliku omaduse eest nii ropp pealemaksmine muidugi mõistetav. Enamus hobiautode omanikke teevad ju seda, lihtsalt mõne teise omaduse arvelt.
# Samas on auto väga paljudele inimestele elus suuruselt väljaminek (kohustus
# panga ees) nr 2 eluaseme järel (ärme räägi suurettevõtjaist & tippjuhtidest,
# neid on ühiskonnas alla protsendi)
Nii see on. Eriti linnas elades. Aga tuled Tallinnast veidi kaugemale ja avastad, et auto ei tähenda kohustust panga ees siiski oluliselt rohkemate inimeste jaoks kui see alla protsendi tippjuhte. Lausa üle 50 protsendi inimestest sõidavad autodega, mis ei haaku kuidagi pankadega ja mille väärtus sissetulekutega on võrreldav nii umbes nädala kuni paari kuu ulatuses... kuigi ka neil inimestel oleks ju võimalik sõita autoga, mille nimel peab aastaid tööd tegema, aga väärtushinnangud on lihtsalt teised. Põnev oleks lugeda autode väärtuse statistikat maakondade lõikes (samas riigi lõikes poleks seal midagi huvitavat, isegi mitte ELi riikide lõikes, sest elu suuremates linnades on alati erinev elust maal olenemate riigist, üks ei saa teiseta ja mõlemad elustiilid on hädavajalikud). Ma näiteks eile tehtud töö eest kirjutasin välja peaaegu 2,5x suurema arve kui maksis see auto, millega ma seda tööd tegema sõitsin, kusjuures sõitsin täna toodetavate autode standarditest lähtuvaga võrreldes siiski ülimugavalt ja boonusena ka üsna silmatorkamatult (mitte hallmetallikdiisel:). See on valik, mitte sundseis ja tahaks väga loota, et valikud on need siiski enamike inimeste jaoks meie riigis - soov maksta auto omaduste eest proportsionaalselt, mitte et jäi uus auto ostmata lihtsalt sel põhjusel, et pank ei annaks liisingut, kuigi niiväga oleks ikkagi tahtnud uut... Ma ei suru peale omi valikuid, kuna need on õiged ainult minu mätta otsast vaadates. Ja see teema ongi rohkem autodest kui oma valikutest.
Foorumis võikski piirduda oma valikute põhjuste tutvustamisega, mitte hakata õigustama oma valikuid väljamõeldistega ning faktide teadliku kallutamisega, et omi valikuid teistele peale suruda või siis väita, et nad on lollid või tagurlikud innovatsioonieitajad, kui nad on otsustanud valida teisiti.
Särtsuautod on tulnud et jääda ning nende areng hetkel (eriti Hiinas) on ikka väga kiire. Aga huvitav, mis juhtuks siis, kui peaks toimuma juba ammu oodatud revolutsioon energiaallikate osas ning ühel hetkel tuleb turule auto, mille hind moodustab vaid kolmandiku särtsuauto hinnast, mille kiirendus- ja paljud teised omadused (nt lennukaugus, nagu praegugi tooriumireaktoriga auto prototüüp eeldaks tavakasutuses "tankimist" umbes iga 100 aasta järel) jätavad tänased elektrimasinad kaugele seljataha, kuid millel pole selliseid elektriautode voorusi nagu see gaasivajutamisele järgnev "olematu lääg", väga madal raskuskese vms. Kas siis kolib sama seltskond äkki hoopis nende rooli ja kõik need särtsukate pooltargumendid muutuvad kordades väiksema väljamineku nimel äkki mitteolulisteks? ;)
Tegelikult on asi veelgi proosalisem- paljud asjad on tulnud meie ellu ja jäänud, aegade jooksul lihtsalt pidevalt muutudes- pidevalt natukene paremateks, natukene mugavamateks. Ja paljud asjad on ka kadunud, sest ei osutunud nii efektiivseteks kui oodati. Elektriauto tuli juba üle sajandi tagasi, kuid tollased tehnoloogiad ei ole loomulikult tänastega võrreldavad, kuigi omas ajas oli esimene elektriauto kindlasti nähtus omaette. Nagu ka auruauto jne.
Hetkel lihtsalt on mõnel inimesel kitsas maailmapilt ega suudeta või taheta näha kogu panoraami vaid püütakse välja otsida elektriauto (kohati olematuid) plusse. Kiirendus ja muu on mõttetu argument tõsisemas vaidluses.
See, et paljud riigid tahavad keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi ei tähenda seda, et korstnad tossamise lõpetaksid- tossavad nad ikka edasi elektriautosid tootes ja maavarasid kaevandades, seega linnaõhu saame ehk natukene puhtamaks, aga mujal jälle rikastame seda mitmekordselt. Lihtne füüsikaseadus- energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise.
Selge on see, et autode vajadus maamunal hetkel ei vähene, seega konveierid peavad edasi huugama ning kas koosteliinil läheb kapoti alla fossiiliõgija või liitiumaku, ei oma sisuliselt suurt vahet.
Kuid võib olla saab tulevikus teoks hoopis teleportatsioon ja viimasedki autolaadsed asjad maanduvad ajaloo prügikasti.
Särtsuauto muutub teemaks kui tema soetamishind on laias laastus sama sisepõlemismootoritega isendite puhul ja "täis paagiga" saab sõita vähemalt 400km, ja seda ka talvel.
Praegu oman sajandivahetuse punnsilma (mis on tänasel päeval juba 17 aastane vanur) linnakuluks on 6,5-7 sajale, maanteel saab hakkama 4,5. Vabandust aga ma ei näe mitte mingisugust vajadust elektriauto järgi. Võibolla tesla? pakuks samasugust magavt sõitu kui praegune "saksa räim" . Auto on tarbeese ja auto peab olema omaniku "ori", mitte omanik auto ori. Kui tuleb isu sõidan ühe jutiga mugavalt Narva või sõidan järjest eestile tiiru peale, mitte ei pea juhtmeotsas pärast igat 150, 200km pool päeva istuma, mis teeb mind auto orjaks juba kuna pill käib auto tahtmiste järgi. Mis saab kui ilmastikuolude sunnil pean istuba kuskil lumevangis (ei ole ka eestis väga harvad juhused, tõsi viimased mitu aastat meil talv puudub) Sisepõlemismootor tuksub ja annab sooja seni kuni kütust paagis jätkub. Võibolla ma olen liiga vanakooli inimene. See oli ainult minu arvamus ja nägemus asjast.
Härrased, paluks mitte oma tekstis endale vastu rääkida;)
Isand punktirea argumendid on eespool juba teiste esitusest loetud, ka Arnis on samu puudusi tunnistanud. Mistap tal on majas kaks autot;)
Kui kiirendus ja muu on mõttetu argument, siis mis on mõttekas argument? Ehk mis on see, mis ei käiks "muu" alla? Ainult läbitud kilomeetri hind? No kuulge, jalgrattale ei sa miski peale jalakäimise, vastu.
Autodest on siis Dacia üle prahi?
Lugedes isand K2rsa etteheidet faktide kallutamise kohta, siis paluks tsiteerida seda kohta, kus Arnis on pannud suurusjärguga mööda.
Mina ei tea, mida teeb enamus autoostjatest. Aga kui peaks ilmuma turule auto, mille jõuallikas on minu vajadusteks piisav, mille ergonoomika ja esteetika on mulle vastuvõetavad, mille mahutavus ja veovõime on hädavajalikust suuremad ning mida ma jaksan endale soetada, siis jah, ma selle ka soetan. Täna ei ole seda veel näha, kuid me ju ei tea, mida ülehomme võib laboritest tulla. Esialgu on elektriauto ainsaks puuduseks akude nigel energiasisalduse ja hinna suhe. Millele assisteerib turunduse juhitud arendustöö. Selle tegevuse eesmärgiks ei ole mitte toote sisuline kasutatavus, vaid just meeldimine sihtgrupile, kelleks täna tundub olema linnas elunev kodutu kõrgharitu. Temale saab müüa rohelist mõtlemist, süsinikujalajälge, nüüdiaegset disaini ja pidevat onlainühendust. Sest temale on need olulised ja tal on raha. Talle ei ole vaja kõrget kliirensit ega piduritega haagise veovõimet ega tundide kaupa mugavat istumist võimaldavat istet.
# Lugedes isand K2rsa etteheidet faktide kallutamise kohta, siis paluks tsiteerida
# seda kohta, kus Arnis on pannud suurusjärguga mööda
Varasemalt teemat ikka lugesid? Suur osa selle teema postitustest on ju Arnise tõestamine, et elektriauto on odavam pidada fossiilipõletajast, kuni keegi tõi välja konkreetsed numbrid võrrelduna diisel-Fabiaga, et olenevalt läbisõidust kulub Leafi äratasumiseni 5-15 aastat. Pärast seda "faktid" kohe muutusid ja tekkisid uued "argumendid". See 5-15 aastat äratasumisajaga "möödapanek" liigitub kindlasti suurusjärgu mastaapidesse;) Ja see, kui keegi on nõus maksma Leafile peale 5-15 aastat, et alles pärast seda tema ost ka rahakoti jaoks ratsionaalseks osutub, liigitub kindlasti erijuhtumiks, mida maakodude, suvilaomanike ja Leafi talvisest suurema lennukaugusvajaduse puhul siin millegipärast halvustatakse.
Aga tahaks tsiteerida hoopis teist lõiku, mida pean oluliseks selle teema juures laiemalt:
"Esialgu on elektriauto ainsaks puuduseks akude nigel energiasisalduse ja hinna suhe. Millele assisteerib turunduse juhitud arendustöö. Selle tegevuse eesmärgiks ei ole mitte toote sisuline kasutatavus, vaid just meeldimine sihtgrupile, kelleks täna tundub olema linnas elunev kodutu kõrgharitu. Temale saab müüa rohelist mõtlemist, süsinikujalajälge, nüüdiaegset disaini ja pidevat onlainühendust. Sest temale on need olulised ja tal on raha. Talle ei ole vaja kõrget kliirensit ega piduritega haagise veovõimet ega tundide kaupa mugavat istumist võimaldavat istet."
Tabavalt sõnastatud, LIKE!
PS: õnnestus üsna hiljuti paar päeva tarbida bensumootoriga Daciat. Üllatas ja mitte vähe. Mainet küll vähem, aga autot kindlasti rohkem kui analoogilises Fabias või Astras või (jne). St kui hind oleks sama ja peaks ise maksma, eelistaksin kindlasti seda teistele sama segmendi konkurentidele. Ma varem ei osanud võtta seisukohta, aga nüüd tundub, et Dacia probleem on üsna sarnane siin lahatud särtsuautodega, et kes ise erinevates olukordades seda tarbinud pole, ei mõista ka seda fenomeni, miks neid tänaval suhteliselt palju kohtab ja miks need, kelle vajadustele auto muus osas vastab, ostavad ka järgmiseks samasuguse vaatamata vastuolulisele mainele. Ja ilma igasuguse irooniata, ühel päeval võib särtsuka tuua massidesse just sarnase loogika toel ülesehitatud uus bränd, mille sisuline pool pole tõenäoliselt enamat kui eDacia:)
Arnis liitus selle vestlusega 2. veebruaril. Enne seda peetud arutelus ta ei osalenud.
Arnisel ongi Leafi pidamine odavam, kui saurusepõletaja, kuna tema kasutusmuster seda võimaldab. Kellegi teisel on jälle palju kallim kuni võimatu, kuna tema eelistused ei klapi Leafi omadustega kuidagi kokku.
See, et vahepeal kukuti riistade pikkusi võrdlema, leppimata varem kokku kasutatavate filmide loetelus, on noorte ja vihaste puhul paratamatu. Siiski saab vaielda ainult rõhuasetuste ja komakohtade üle, suurusjärgud on õiged. Mida on ka Arnis ise tunnistanud: 3 aastat uut autot tarbivale tegelasele on parim võtta järgmine turundusosakonna üllitis, selmet riskida võimaliku kasutatud elektriauto järelturuhinna langusega. Keegi ju ei tea, kuidas käitub Arnise tänane auto anno 2022 ehk viie aasta pärast. Kas sel on järel pool algsest akumahust (millest tema jaoks ilmselt endiselt piisab) või on aku siiski surnud. Elu näitab, kellel õigus.
Seni on akude suremine toimunud ennustatust aeglasemalt...
EDIT: eDacia osas jagan arvamust. Sest Daciat olen tarbinud ja odava uue auto otsijale ilmselt parema hinna-kvaliteedi suhtega asja ei pakuta. Rõhuasetusega siis hinnale, eksole;)
...ja juba 3 päeva hiljem algas see kulude moonutamine nii, et suurim kuluallikas (hinnavahe) jäeti juhuslikult kuludesse lisamata. Veel paar päeva edasi ja see moonutamine hakkas üha rohkem äärmusse kalduma. Eksimine on inimlik, aga korduvalt ka peale tähelepanu juhtimist seda uuesti ja uuesti teha pole enam loogiline. Meenutan, me räägime praegu rahast, äratasumisest, kuludest.
# Arnisel ongi Leafi pidamine odavam, kui saurusepõletaja, kuna tema
# kasutusmuster seda võimaldab
Oeh, ei ole ju! Kasutusmuster võimaldab tal Leafi omaduste poolest pidada ja tema elukorraldus tõesti klapib tolle vanema Leafi omadustega üsna hästi, nii et on piisav ja ei "jää liiga palju ka üle" sellest, mida talle müüdi (hiljem tähendanuks see juba tema jaoks "mittevajalikku" hinnavahet). Aga see, kui võrdleme muus osas võrreldavaid autosid ja maksame ise püsikulud, kuid laseme ostmisel hinnavahe maksta kinni oma naisel, ei tee auto kogukulusid väiksemaks. Kui see nii poleks, oleks enamus liisingukõlbulikke inimesi juba ammu särtsuautodele üle kolinud.
Selles on tal õigus, et peale 6-7 aastat jõuab juba oma "investeeringuga" kasumisse ja pärast seda jätab see auto igapäevaselt rahakotti alles täiesti arvestatava kopika. Eks seda näitabki tulevik, kas "säästjad" ootavad ära oma investeeringuga nulli jõudmise ning tarbivad siis seda autot veel teist sama kaua, või siis ostavad vahepeal uue auto. Nende sõnade ja tegude lahknevus näitab kunagi tulevikus ka selle "äratasumisejutu" tõsiseltvõetavust. Ja eks siit ka põhjus, miks ma otsin omale just nimelt vana särtsuautot, millel "äratasuvusaeg" oleks oluliselt lühem ning Tartus ma sellega nagunii käima ei hakkaks, pere "kolmanda hobiautona" on mu ootused lennukaugusele kõvasti madalamad.
Täpselt samasugused äratasuvusarvutused olen teinud ka enne gaasiseadmete paigaldada laskmist - auto turuväärtus muutub vähe, gaasiseade koos paigaldusega on lisakulu, seadmega kaasnev lisahooldus on samuti lisakulu, kütusekuluks tuleb äratasumiseks (nt aasta jooksul) arvestada kokku mitte ainult gaasikulu, vaid ka selle jooksul tangitud bensukulu sinna juurde. Sealt tulebki juurde konkreetne number, mille valguses tuleks enne otsust vaadata üle oma kasutusmuster, et kuna (erinevalt särtsuautodest) teisi lisaväärtusi (peale suurenenud lennukauguse) oodata ei ole, kas see mäng üldse väärib küünlaid. Arnise puhul jääb aga mulje, et kui ta just teadlikult siin kärbseid pähe ei üritanud ajada, siis oli tal enda jaoks need arvutused lihtsalt tegemata. Või olid tehtud lohakalt ja mõned kuluread ära ununenud. Või siis see kõik ei omagi tema jaoks tähtsust, kuna ostmise põhjuseks olidki turundusosakonna trikkide õnge minek või siis soov lähtuda "erivajadustest" kiirete kurvide läbimisest, linnas poolte autode "lutitamisest" jne. Tegelikud kulunumbrid sellest ei muutu ja need pole tänasel päeval (veel) särtsuautode kasuks... reeglina pikemal perioodil kui tüüpiline liising kestab. Midagi rohkemat ma tõestada ei üritagi.
Mul jäi meelde, et Leafi ja Fabia võrdlus tuli "kogemata" ja nende ostuhindade võrdlus oli liigne, seetõttu ma nende ostuhinna vahet edaspidiselt ei arutanudki. Kas mul jäi mainimata, et Fabia on märksa kehvemate omadustega auto kui Leaf?
Kui Kärss, tahad minna tagasi soetushinna arutellu uuesti, leiame mõnele elektriautole bensiini/diisli analoogi sarnaste funktsioonidega/mugavustega.
Me võime võtta ka hetkel turul kõige üks-ühele võrreldavad tava ja elektriauto paariga:
Tesla Model 3 (baasmudel) vs BMW 3-seeria, 330i võimekusklass (või 330d või 330e).
Võime võrrelda nende ostuhindu ja parameetreid. Jah/Ei?
Ahjaa, mainin uuesti. Elektriautosid laetakse keset reisi 10-40 minutit. Nõndaviisi on asi disainitud. Tundide viisi keset reisi ei laeta. Nii ei ole asi ette nähtud.
Hetkel kõik turul olevad elektriautod laevad mitte aeglasemalt kui 50kW (250km/h) ja üldjuhul mitte kiiremini kui 100kW (500km/h).
Neid numbreid on väga kerge meelde jätta ja teha ka vastavaid arvutusi reisimiseks.
Akut jätkub 400km. Vaja sõita 250km edasi ja 250km tagasi. Kohapeal laadida ei saa/taha.
Järelikult saab sõita 400km ja 100km eest tuleb laadida. Seega eeldatav "ooteaeg" 500km läbimiseks on 12-24 minutit. 500km läbimiseks kulub mitte vähem kui 6½ tundi. 12-24 minutit juurde panna "võtab kellegi vabaduse"? Vabaduse tualetile ja Circle-K-tamiseks :D ? Seda võib ka kategoriseerida erivajaduseks.
Ma jälle läksin mitmesajakilomeetristele igapäevaste reiside teemale. Aitab sellest.
Kus Sa seda esimesed 400km laed?
Hakkab jälle pihta: "Mina saan ja miks teised siis ei saa?"
Näide:
Elan Lasnas paneelikas, kus KRT seda laadida?
Sõitsin 30km (et siis elimineerida see paarisaja km jutt) tõõle, tööandja tagant "varastamise" võimalus puudub.
Talvel paar korda sõidan, kus ma teda laen, nii, et mul endal MUGAV on ja AEGA ei raiska?
Tulles JÄLLE pealkirja juurde tagasi siis: elektriauto EI OLE (X) MÕTTEKAS!
Kas sinna lisada (X) juurde :praegu; majanduslikult, enamusele; vmt "tingimus" või mitte.
Endal tuleks el.auto perre alles 3'ndaks autoks (jah, täpselt nii "mõttetu" on ta minu praeguste vajaduste juures)
Kui rääkida dünaamikast, siis tsiklid panevad ka enamus el.autodele pika puuga ära aga milleks mul igapäevaselt foorist foorini kiirendamist ja 250+ kmh vaja on?
Ikka ja jälle jõuame sinna, kus hakatakse arvutama, millal selle ostu/investeeringu jne jamaga "kasumisse" jõuad.
No ei saa kogu oma elu "kasumisse" arvestada.
Ostan koju AAAAA++++ külmiku, et igakuised kulud oleks madalad, jah, oleks võinud osta D külmiku ja seda hinnavahet 2a elektriarves maksta, sama ka pesumasinaga.
Või tegin just arvestuse enda majapidamises- vahetan katla maakütte vastu, investeeringu suurus 6000 + eur. Kui nüüd arvutan seda ümber "kasumisse", siis karta on, et enne suren maha kui "kasumisse" jõuan, kuna küttepuu tuleb oma metsast. Kuluks aind saekütus ja metsast koju toomine.
Sama ka elektriautoga, kui inimene ostis, tegi ühekordse väljamineku (oletame), siis igakuised kulud on madalamad, kui meil kõigil teistel. Minu elustiiliga el auto täna ei sobi, kuna sõidan liiiiiiiiiga palju, aga üks hetk, kui töö olemus muutub, olen täiesti kindel, et igapäevaseks saab el auto, kui on vaja paarkümmend km tööl käia. No ja teedki selle ühekordse investeeringu ja edasipidi on kuised kulud madalad.
Kui kasumit arvestada, siis meie tänavatel ei tohiks peale vanade diiselpassatite midagi sõita. Elus on palju muid asju, mitte aind oma tulude/kulude kasumisse ajamine. Siis mu paar Norra tuttavat, kes ostsid Teslad, pole kuigi majanduslikult mõtlevad inimesed, kuna oleks saanud kasvõi Zoe osta. Jah, üks ostis nüüd e-Golfi, ütlen nüüd talle, et on majanduslikult mõtlev :)
Arnis, turul ka üldse kiirlaadimiseta mudeleid. Eestis vaid mõned üksikud laadijad annavad 50 kW, enamik 35 kW. See siis 130-150 km/h, talvel veel vähem. Leafi aku puhul peab ka 100 km lisamiseks poole tunniga saabuma laadima ka täiesti tühja akuga. Ei asu need laadijad ka alati soovitud teekonnal, mis jälle lisab aega ja kilomeetreid.
Lisaks veel lekkinud uue Leafi andmed. Hind jääb samaks, baas variandi aku 40kW/h ja reaalne läbisõit ühe laadimisega 265 km. Loodetavasti tulemas ka 60 aku, hetkel AmperaE parem diil.
Millal tasub ära ostetud maja? Millal päritud ja renoveeritud maja?
Kõike ei saa rahasse arvutada.
Kui inimene tahab särtsuga sõita, las sõidab. Suudab selle eest maksta, veel parem. Selle kuulutamine absoluutse tõena on muidugi veider...
jee.kim - samamoodi nagu paneelikates elavad soomlased oma diiselpüsside kartereid soojas hoiavad. Seda siis juba mitukümmend aastat minuteada tehtud ja tehakse praeguseni teatud määral. See, et sa tahad, et sulle kõik kandikul ette toodaks, see on taeva asi.
Sull12, palju see liiiiga palju on? Sõidad rekkat või isikliku sõiduautoga?
Palju sa nädalas keskmiselt sõidad?
Lungu, kiirlaadimiseta elektriautosid minuteada ei pakuta. 35kW'sed on üldjuhul linnades (taksod). Magistraalidel on ikka enamik 50kW.
40kWh'ga 265km on raske välja punnitada, pigem 240km võiks maantee lagi olla. Model 3 50kWh'st akust saab 350km välja pigistatud tõsiselt hea aerodünaamika tõttu. Kamoflaažitudki piltidelt on näha, et midagi eriti head Nissanil ei tule.
Palju Te paneelikate ees neid laadijaid näinud olete siin Eestis/Tallinnas?
Kuna need sinna tuleks ja kes need välja ehitab/kinni maksab?
Isegi uusehitiste korral on särtsu olemasolu õues harv erand.
Mõttetuse koha pealt on (PRAEGU) endiselt laadimine X3
1- kus laadida
2-kaua laadida
3-kaugele laetuna saab
Ise siin mainitud Fabiad, Daciad jktmv panevad IGALE el. autole pika puuga ära!
(ei hakka tooma siin mingeid ideaal,- laboritingimustes tehtud teste)
Siin sai juba kunagi mainitud, et miljonite laadimsipunktide asemel tuleb teha akuvahetuspunktid ehk siis põhimõtteliselt iga klassikalise tankla juures on koht, kus mõne minutiga vahetatakse aku välja. See muidugi eeldab, et autod seda võimaldavad. Vaadake praegu paneelikate parkimisplatse- kõik on autodest umbes- mismoodi sinna tulevikus, kui tavaautod keelatakse, laadimiskohad ehitatakse? Jah, sinna läheb veel vist oma 50a aega, enne kui viimane diiselpassat hingusele läheb, aga paregune seis on küll selline, et taolise hulga laadimisaukude ehitamine on suht karm ettevõtmine. Aga üks mitteostmise argument ongi see, et ma ei saa teda mugavalt ja kodu lähedal laadida.
No aga uurige välja, kes paigaldas 20-50meetrit elektrikaablit Soomes paneelikate elanikele mootoriplokkide talvesoojenduseks.
1)Kus laetakse - seal kus auto öösel paikneb
2)Kaua laetakse - mitte kauem kui auto omanik magab
3)Kaugele saab - nii kaugele kui vaja ja vastavalt autole. Esimene elektriautode põlvkond 100km, teine põlvkond 350-500km.
Lähtuda nendest punktidest.
Palun mitte uuesti ja jälle võrrelda sõiduulatusi dinosaurustel sõitvatel autodega. Puudub igasugune tähtsus kui sõiduulatust saab minutitega täiendada. Nii elektri kui dinosauruste autodel.
totu ulmeteema! Kujutage ette, maja ees on õhtul 70 + laadimist tahtvat patareipunni, maju on korda x, kust see energia (koos taristuga) võetakse kui juba praegu pillub peakaitset välja! Kui palju tonne kulub riigil päevas autodele vedelkütust, ehk kuidas saab muuta tarbitav vedelkütusest saadav energiahulk kõigile samalihtsalt kättesaadavaks samasuureks elektrienergia hulgaks? Äkki keegi sai mu mõttest aru!? Ott, kolmas B.
mida veel võiks ette kujutada? tuleta meelde kuidas käis bensiini ostmine veel 40 aastat tagasi. kui tihe oli siis tanklate võrk. selleks ajaks kui majade esised parklad koosnevad pea ainult elektrikatest on kas sõiduulatus kasvanud selliseks, et neid ei pea laadima iga nädal (piisab maja peale kümnest laadijast) või välja ehitatud korralik funktsioneeriv laadijate taristu. kõik käib vajaduste järgi.
Kiirlaadimine puudub näiteks Fiat 500-l, B klassi mersul, prantslaste kaubikutel. Isegi Golfil ja i3-l polnud see põhivarustuses. Leafi omanikuna tead ka kindlasti kui kiiresti toimub talvel külma aku laadimine. Loodetavasti saab Eesti oma kolmele põhimaanteele ühel päeval 150 kW laadijad ja rohkem siia riiki polegi vaja.
40a tagasi oli ka autode hulk kübe teine mis hetkel. Esiteks ei tule mitte hakata müüma-ostma elektriautosid, vaid just alustada "tanklatest". Asi pole nii lihtne, et võtad 30m elektrikaablit ja kõik toimib- ühe maja ette kümnete laadimispunktide ehitus nõuab ka olemasolevate sisestuste ülevaatamist ja põhimõtteliselt ka elurajoone toitvate alajaamade koormustaluvust. Kui praegu lükatakse pakasega mõni elektriradikas järgi ning koormuse muutus majade lõikes ei ole nii tuntav, siis kollektiivse laadimise korral see enam nii tühine ei ole.
Võib olla on tulevikus akud sellised, et laed kord nädalas, aga kui suureneb sõiduulatus, suureneb kohe ka tarbitavus, st hakatakse sõitma rohkem ja seetõttu on laadimisvajadus ikkagi päevakorral. Lähed nädalavahetuseks kellelegi külla ja kasutad tema elektrit? Mismoodi tasud- arvesti näidu põhjal või ütled aitäh ja kutsud ta järgmine kord enda juurde laadima? Kogu selle teema mõistmiseks ei tule mitte kitsarinnaliselt vaadata tänast seisu, vaid mõelda kaks-kolm sammu ette.
hirmus mõelda jah kuidas tulevikus elama hakatakse. pole vaja mõelda probleeme välja mis ja kuidas ning kes maksab. arvad, et kui sõiduulatus kasvab siis hakatakse niisama lusti sõitma? selle asemel, et oma elu elada sõidetakse aku tühjaks, et saaks laadima jälle panna?
# Millal tasub ära ostetud maja? Millal päritud ja renoveeritud maja? Kõike ei
# saa rahasse arvutada. Kui inimene tahab särtsuga sõita, las sõidab
+1. Arnis tahab hirmsasti rääkida äratasumisest temale sobiva nurga alt. Mina näiteks ei taha, sest ma teen omad valikud hoopis teistest auto omadustest lähtuvalt. Kui ühel päeval on jalad ees minek, siis selle eest tõenäoliselt medalit ei anta, et kõik sellele eelnev rahaliselt kuidagi ära tasus...
# No aga uurige välja, kes paigaldas 20-50meetrit elektrikaablit Soomes
# paneelikate elanikele mootoriplokkide talvesoojenduseks.
Absoluutselt nõus. Soomes pole need kaablid mitte ainult paneelikate ees, vaid ka paljud tööandjad on hiigelsuured platsid pistikuid täis ladunud. Minul oli näiteks kodus posti otsas vool tasuta ja tööl oli hind sümboolne, ehk siis võrreldav tavalise parklakoha hinnaga, vist oli 5e/kuus kui õigesti mäletan, tänaseid hindasid ei tea. See kõik ongi tahtmise küsimus, aga investeering tuleb esmalt ikka ära teha, muidu need igapäevaselt juhtmeotsas ootamist vajavad autod paneelikate ette ei jõua.
Seda laadimispunktide vahel sõitmise logistikat on muidugi põnev lugeda, aga samas võiks ka aru saada, et on palju inimesi, kes sellega tegeleda ei taha ja kelle jaoks on elementaarne, et auto sõidab ühe paagitäiega kaugelt üle tuhande kilomeetri. Mugavus, et auto mingit erikohtlemist pidevalt ei nõua, ei enamat. Aga mitte absoluutne, sest ma usun, et kõik siin teemas sõna võtnud autofanaatikud, kellel kodus mõni nobe hobiauto (ja keda see Leafi kiirenduse kiitmine muigama võtab), on ka valmis pöörama autole tähelepanu väga sageli. Kas just nii sageli kui laadimine, aga ikkagi teises suurusjärgus tarbeautodega võrreldes. Ainult et nemad ei räägi siin, et see auto end kuidagi ära tasub või et see peakski olema kõigis oma omadustes ideaalne pere ainus auto...
Üks keskeesti väikelinna elektrik hakkas naerma. Meie, suurelamute, elektritaristu on koormatud peaaegu maksimaalselt. Kui magalates tekib vajadus suure täiendava amperaasi järele, (laadimissüsteem) tuleb kogu olemasolevate alajaamade, kaabelduse ja vooluautomaatide süsteem välja vahetada.
Kui akud muutuvad kompaktsemaks, odavamateks ja kiiresti vahetatavateks, siis ostab mitu akut, laob pagasiruumi ja kui sõidud tehtud siis paneb tühjad akud kodus laadima. Nagu topeltvelgede süsteem talve-suve. Eks aeg paneb asjad paika ja elektrienergia müüjad peavad ajaga kaasas käima ja kaasajastama süsteeme.
Ma mõtlen ka vahel et mis saab kaabli kaudu internetti ja tv-d pakkuvatest firmadest kui vasekaabli otsas istuvate klientide andmesidekiirus ammendub ja jääb lahjaks 10-40M , olenevalt vase kvaliteedist. Ja kuhu ei ole otstarbekas valguskaablit vedada. Kas ettevõtted kaotavad kliente või leiavad mingi lahenduse (näiteks õhu kaudu). Praegu kulutab 2-3 teleka vaatajakohta + internet kuskil 16-20Mega ära (HD kanalid), nii et see probleem ei olegi mägede taga.
"Palun mitte uuesti ja jälle võrrelda sõiduulatusi dinosaurustel sõitvatel autodega. Puudub igasugune tähtsus kui sõiduulatust saab minutitega täiendada. Nii elektri kui dinosauruste autodel."
Millepärast sa siis oma diiselbemmi alles hoiad ja sellega kuskil ida-virumaal sõitmas käid, kui saab minutitega täiendada?
palun ärge seda leafi närakat küll BMW-ga võrdlema hakake! leaf,nagu iga teine pilukas on seest ikka masendav! leaf võib võrrelda,kui just tahate võrrelda,siis ainult daciaga!
#Meie, suurelamute, elektritaristu on koormatud peaaegu maksimaalselt. Kui magalates
#tekib vajadus suure täiendava amperaasi järele, (laadimissüsteem) tuleb kogu
#olemasolevate alajaamade, kaabelduse ja vooluautomaatide süsteem välja vahetada
Vahetada tuleb ühel päeval nagunii olenemata elektriautodest. Vahetada tuleb nagunii ka juba elektriautode pärast, sest see ongi asjade loomulik areng. Ja kuna särtsuautode akud ise on tulevikus "mahukamad" tänastest, siis vahetada tuleb suur hulk vooluvõrke ülehomset, mitte ainult homset tarbimist silmas pidades. Sisuliselt tähendab see hajavarustusvõrgu väljaarendamist, kus igal katusel on paneelid või ventilaatorid ja mis ilmtingimata ei peagi olema ühendatud EE võrguga. Plaanin oma talus just nimelt sellise dubleeriva elektrisüsteemi ehitamist, kus tuule ja Päikese abil tahan katta majas ära ainult mõned üksikud, kuid selle eest suured elektritarbijad, mis samas ei vaja otseselt ei vahelduvvoolu ega 220V pinget ilma kõikumisteta. Tulevikus, kui igas hoovis seisab ka mõni särtsuauto, saab selliseid lahendusi osta tõenäoliselt poest vastavalt soovile, sest praegu pole ette näha, et sellisel tasemel "uuselektrifisteerimine" suudaks lahendada massilise autolaadimise probleemi ka väljaspool asulaid iga viimase ääremaakeseni.
Jeekim, kui 2017. aastal iga 5. Eestis registreeritud auto oleks elektriauto, siis 2018. aastal oleks akutrellide protsent tõusnud 0,17% pealt 1.17% peale, umbes. Masinapark on paar aastakümmet vana. Ja kui nii jätkata, siis 5 aasta pärast oleks 5,17%. Nii see tõesti on.
Kesk-Eesti väikelinna elektrik peaks minema kursustele.
Elektriautole piisab ühe veekeetja mitte sisse lülitamisest.
Kui kodu ei võimalda veekeetjat, siis elektrisüsteem tuleb nii või naa välja vahetada, juba eile. Ja üldjuhul inimesed öösel magavad.
Just selle "magalate" amperaaži probleemi tõttu on riiulis tehnoloogia nimega "Dynamic Charging". Kui juhtub, et keegi lülitab mingi tarbija sisse, mis peakaitsme välja lööks, siis elektriauto võib sellel ajal pausitada. Näiteks boileri tsükkel. Praegu saab seda lahendada prioriteedireleega, väga odav lahendus.
Aga jah, elektritaristu tuleb niikuinii korda teha. Elektrilevi on tegelikult väga hea töö teinud oma rasvase kasumiga, päris suures osas juba praeguseks. Viimased paarkümmend meetrit on juba ühistu/majaomaniku enda kohustus.
Kordan, olenemata kõigest, tavalise sõiduauto tarbimine per läbisõit on peaaegu konstant. Ja üleriigiline keskmine aastane läbisõit on ka põhimõtteliselt konstant. Seega elektrisüsteem, mis 2018. aastal saab elektriauto laadimisega hakkama, saab ka aastal 2038 selle ülesandega hakkama. Vajalikku võimsust on võimalik prognoosida juba täna, väga täpselt. Ja dünaamilise laadimis-seisaku protokolliga saab häiretest kergesti jagu.
to 19:40
Et süsteemi ära ei nulliks siis selle jaoks eraldi aku, nagu signal näiteks.
to Nipiga värk
No lisaakupakk võib ka standardvarustuses olla, nagu tagavararatas. Et teele ei jääks. Sõidad külla maale ja seal ka elektriauto oma laadijaga ning voolumõõtjaga garaažis. Laed tühjad akud ära ja maksad pererahvale voolumõõtja järgi arve.
Ahh mis siin unistada, kui välku lööb siis elektriauto püüab selle voolu kinni ja otse akudesse :)
Arnis peaks kursustele minema. Hetkel tarbib iga korter näiteks KESKMISELT 2 amprit ja hakkab tarbima KESKMISELT 10 amprit. Arvud laest, nende üle vaidlusse ei lasku.
Sellisel juhul on vaja viiekordset võimsuse kasvu. Siin ei ole prioriteedi määramisest abi. Lihtsalt ei jätku. Eks muidugi arenevad asjad tasapisi aga see releejutt...
See on tulekahju kustutamine.
Kusjuures ligikaudu peaks saama tarbimise kasvu koefitsendi välja arvutada kui igaüks kõrvutab oma igakuist elektriarvet ja benaarvet. See kilomeetrihind oli siin eelpool kusagil.
Head nuputamist!
Marko. Mida? Kaitsmed ei ole keskmise tarbimisega seotud - need määravad ülemise piiri. 25A automaadile on täiesti ükskõik kas sealt jookseb läbi 2A või 16+2A.
Kui korter hakkab keskmiselt tarbima 10A (2A asemel), siis tähendab see, et korterielanik sõidab aastas 88 tuhat kilomeetrit. Ära laest numbreid võta, pigem küsi. Kui tahad realistlikumat numbrit, siis 2A asemel 5A. Ehk 3A keskmisesele juurde, misiganes see hetkel ka ei ole.
Aga võimsusega pole asjal pistmist, kuna võimsuse vajadus määratakse ööpäevamaksimumiga. Ja üldreegel on see, et mida rohkem on nõudlust, seda kallim elektri hind. Seega piikvõimsus üldjuhul hommikul 7-10 ja õhtul 16-19 vahel. Vot see määrab, millal on aeg võmsust suurendada. Elektriautosid üldjuhul laetakse öö-tariifis muidu.
Kärss on siin faktide väänamisele mitu korda tähelepanu juhtinud, miskipärast see jätkub, nüüd juba uues võtmes. Milleks see vajalik on?
88000 kilomeetrit korteri kohta, kus elab kolm-neli inimest on vist suht tavapärane? No on natuke palju ja kõik niipalju ei sõida aga ometi võimalik?
Ma EI ÖELNUD, et seda võimsust on homme vaja.
Arnis: olen sulle võlgu ühe vastuse
Sõidan eraautoga ja olenevalt päevast, kuust, tähtede seisust ja teab veel krt millest, vahemikus 50-70000km aastas. On päevi, kus sõidan 1300km, on nädalaid, kus sõidan aind iga päev 32km, ja siis tuleb 3 päevaga 3000km, päev vahet- 700km otsa, paar päeva paarkümmend km ja siis taas nt 1300km jutti. Ja see on Skandinaavia vahet käimine. Seda juttu aga kirjutan hoopis Itaaliast, kuhu tulin kohale "vanamoodsa" diislit põletava masinaga ööpäevaga, mida ma eales ei saaks teha elektrikaga. Seepärast ka elekter minul täna välistatud, kuigi mul Norras 3 tuttaval el masin (Tesla 2x, e-Golf) ja Eestis ühel Leaf. Seepärast ütlengi, kui elukorraldus muutub, siis ma näen oma igapäeva asju ajamas end el masinaga. Täna ei näe seda kuidagi. Eestis paar aastat tagasi asju ajades linnavahel suure diisliga, mõtlesin mitu korda, et peaks Smarti ostma.
Ma nendesse arvutustesse, mille üle siin vaieldakse, ei hakka süvenema. Kuna ilmselgelt on elauto ost kulu ja hiljem linnaautona kokkuhoid võrreldes bens/diisel masinaga. Laadida saan oma maja võrgust, kus on piisavalt suur peakaitse ja elektrit mitte näppiva kodanikuna ei hakka kortermajade elsüsteemi teemal sõna võtma.
Marko. Kõige väiksemad korterid algavad ala 16A-st.
Sull12, hetkel saaksid ainult Teslaga hakkama ja seda suurema aku mudeliga.
Neil on ka laadimisvõrgustik selleks valmis.
Kui sadu eurosid nädalas kütteraha makstakse sul kinni, siis sa muidugi "ei saaks Teslaga hakkama". See on arusaadav. Ja Baltikumi laadimisvõrk ei ole veel valmis. Itaalia, Skandinaavia, see on piisavalt valmis. Seega, nii nõudliku elustiili puhul peaks veel ootama aastani 2018-2019.
korteri peakaitse on reeglina vahemikus 16-25A (hetkekoormus); kilbi peakaitse on reeglina korterite peakaitsmete summa jagatud 1,5 -2-ga
maja peakaitsme summa on reeglina kilpide peakaitsmete summa jagatud 1,5-ga
Alajaama peakaitsme summa on reeglina tarbijate peakaitsmete summa jagatud 1,5-2ga
Alajaamast väljuvad kaablid kannatavad tavaliselt kuni 2 kordset voolu, majas samamoodi ja kilbist korterisse samamoodi.
hüpoteetilise näite puhul, kus paneelelamu kõik korterid veavad omale laadimiseks 16A kaabli tekitab olukorra, kus kas ükski auto korraga laadida ei saa või hakkavad kilpide peakaitsmed pidevalt välja lööma.
Selles, et tagada paneelelamute rajoonis autode laadimine tuleb ümber ehitada kogu piirkonna elektrivõrk (alajaamast jaotuspunktidesse, sealt kilpidesse, sealt arvesti alt välja jne). Ehk siis - tahes tahtmata on kortermajades laadimine keeruline ja jääb seda nii kauaks, kuni meil suuri paneelmaju on. Teoretiseerida erinevate parkimislahenduste ja teest kontaktivabalt laetavate akude osas ju võib aga niikaua, kuniks seda lahendust ei ole on ja jääb elektriauto meie kliimas hobiauto staatusse (mida on võimalik omada ainult siis, kui läbisõit on väike ja ainult siis, kui selle omamise puhul ei arvestata tasuvusega)
Minutitega sõiduaja pikendamine on suhteliselt võhiklik jutt arvestades laadimistsüklit. Kiirlaadija eripära on see, et erinevalt tavaautost( kus on võimalik 5 liitri kaupa järgmise 100 km läbimiseks ette valmistuda) vähendab iga laadimistsükkel aku eluiga. Seega, kui laed 5 min jagu akut selleks, et saada omale 30km sõitu juurde, siis on akul arvestatud -1 tsükkel NING tegelik aku laadimisaeg ei ole mitte 5 min, vaid on napp 3.5 minutit (esimene minut läheb laadijal aku kontrolliks ning pinge reguleerimiseks.)
See, milline näeb välja elektriautode tulevik on loomulikult spekulatiivne ning kindlasti on võimalik järgmise 5-10 aastaga (väga väga suure summa rahaga, millest laadijate enda hind moodustab vaid väga väikese osa) kogu laadmisvõrk korrastada arvestades järgneva 20 aasta perspektiivi, kuid niikaua kuniks seda tehtud ei ole pole võimalik ka mingit moodi võrrelda elektriautot tavaautoga.
ja tasuvuse poole pealt-> Nissan Pulsar td vs Nissan Leaf tasub ära ainult siis, kui võtta auto liisingusse, kasutada autot 5 aastat, sõita igal aastal 30 tuh km ja laadida ainult kodus ning parkida vähemalt kord päevas Tartu kesklinnas (KUI Tallinn võtaks uuesti vastu otsuse, et elektriautod saavad tasuta parkida, siis oleKS arvutus veidi teine)
Laadimisest veel- teoorias on kõik variandid toredad, kuid iMievi mõõdetud andmetele tuginedes- tavalaadimine toimub umbes 10A piiril. Sellest osa läks jahutuseks ning protokolliks.
Alla 5A ei langenud laadimisvool isegi mitte laadimise lõpus (aku lülitas ennast enne välja). Tsüklite protokolli hetkel peast ei mäleta.
Kiirlaadimisel (chademo) toimus normaalne laadimine ajavahemikus 5-20 min (enne seda ja peale seda oli tegemist põhimõtteliselt plõksimisega).
Võrgu planeerimisel osas tähendab see paratamatult seda, et paneelmajas on võimalik ilma elektrivõrgu ümberehituseta laadida maksimaalselt ühte autot trepikoja korruse kohta.
ts. Huvitav, sa tead nagu miskit, samas ei saa aru faktist, et päeval on tarbimine (nii per korter kui per ühistu) märksa suurem kui öösel. Kui nüüd öösel lülitub boileri jagu elektritarbist järgi, siis... mis. Peakaitse lööb välja? Miks? Miks ta peaks? Kui 20 inimest lähevad kell 2100 dušši alla kusagil Läänemaa alevikus, siis ka millegipärast ei löö maja peakaitse välja, kuigi iga boiler tarbib 10-13A 1-4 tundi. Kas sa lugesid läbi minu jutu, mis on prioriteedirelee või Dynamic Charging?
Hüpoteetiline näide pole realistlik, põhjuseid mitu. Esiteks ei saa ka parima tahtmise korral kõiki autosid elektriautodeks, isegi kahe dekaadi jooksul. Teiseks eeldab see igasugust ignorantsi laadimisajastustele. Ei tule elektrivõrk ümber ehitada kui see on adekvaatne tänasel päeval. Kui see on praegu viimasel piiril (veneaegsed tuksis valget värvi isolatsiooniga alumiiniumjuhtmed, keeratavad korgid, maandust pole jms) siis oleks vaja alguses elamu korda ajada, enne kui midagi toredat juhtub.
Ühe maja elanikud saabuvad suht ühel ja samal ajal koju, lülitavad sisse mõne köögiseadme ja muudki head. Millegipärast ei löö midagi välja. Aga vot lülitavad ju suht samal ajal asjad sisse, 1630-1730, olenevalt rajoonist.
Sinu teadmised akude kiir/laadimisest on absoluutselt valed.
v6sa, Leaf laeb ühe faasi pealt, ehk 230V. Mina kasutan statsionaarset laadijat, et oleks mugavam (esimesel kuul kasutasin portatiivset, portatiivsed on piiratud 13A-ni, kuna Schuko pesa rohkem ei võimalda). Ja olen statsionaarse seadme, jätnud maksimumi peale, kuna pole mingit probleemi 16A välja võluda. Ja auto tarbib täpselt määratud 16,0A, olenemata pingest. Korrutades pinge ja voolutugevuse, saame võimsuse. Sellest ~200W on kadu konverteerimises ja kuni 100W elektrokeemilises effektiivsuses. Ehk umbes 10% kadu kogu protsessis.
Keskmiseks lisakoormuseks leidsin ma 3A. Keskmine tähendab otseses mõttes keskmist (mainisin, et see ei ole tähtis, aga läks teemaks).
3A*230V= 690W, korda 24 tundi, on 16,5kWh. korda 365 päeva on 6MWh. See on kopsaka läbisõidu puhul ümmargune õiges suurusjärgus number.
Iga omanik lisab siis 2-3A elektriautoga. Tegelikult laetakse öösel ja vooluga vahemikus 10-16A (kõik elektrikad saavad sellega hakkama), märksa lühemat aega (2-7 tundi) ja veidi kangemad autod suudavad vajadusel rohkem. Reaalne vajadus selleks puudub (tingimusel, et läbisõit 30 000 km piiresse jääb). Kui turul tekib probleem amperaažiga, siis dünaamilise amperaažiga laadimiskarbid tulevad turule. Hetkel otsest probleemi ei ole.
Kordan veelkord, "piiri peal" on elektrisüsteem piiktarbimise hetkel. Ja see ei ole öösel, kui potentsiaalne elektriautosoetaja autot laeks.
Linnakorterites, kus on gaas(pliit), soe kraanivesi, ja tsentraalne küte, on korterite öine tarbimine reaalselt keskmiselt nulli lähedal, ala 1A, tavaliselt vahest töötab külmik, ruuter, telefonilaadija.
Maakorterites, kus on elektripliit, veeboiler ja soojapuhur, on tarbimine üheaegsel tarbimisel meeletu. 5-10A üks pliidiplaat, 10-12A boiler, 13A üks soojapuhur. Praktikas kõikidel sellistel on alates 40A või 3x16A korterikaitsmed. Kui lisandub elektriauto linnakorterile, siis on niigi meeletu tarbimine öösel võimatu. Kui lisandub elektriauto maakorterile, siis piisab kui lisada "igaks juhuks" prioriteedirelee boiler vs elektriauto või pliit vs elektriauto kui TÕESTI tekib probleem. Kui keegi lülitab sisse veekeetja/pliidi, teeb relee klõps ja auto kümme minutit ei lae. Äkki keegi ärkab öösel ülesse ja tahab a) teed teha b) põiel käia ja kuuma veega käsi pesta (boiler teeb klõpsu) c) soojapuhur puhub samaaegselt ja d) elektriauto ei ole veel täis saanud. Peaks nüüd lõpuni selgitatud olema. Dynamic Charging on siis samal põhimõttel töötav värk, ainult et koormust loetakse korteri/ühistu peakaitsmest, edastatakse autole/laadimiskarbile üle andmesideühenduse palve, et tarbimine a)peatada või b) aeglustada laadimist, et mitte ületada maksimumi.
Vaatasin kui elegantselt Sa klassivennale möödaminnes meiliaadressi kodeerisid, lootsin paremat ka el auto teemast. Kuidas on võimalik ignoreerida fakti, et tarbimise viiekordseks kasvuks ei ole valmis ei võrk, ei Narva ega ka ülekandeliinid naaberriikidega?
Taaskord prioriteedirelee mainimine ei kvalifitseeru.
On veel miski rohelise energia sertifikaadi teema, ilmselt ei tohi särtsukate laadimiseks minev olla suurem tuulikute toodetavast?
Siis annab ikka oodata :)
Kes tahab odavalt sõita ja tegelikult roheline olla, see paneb mõnele vanale kosule elektrimootori peale ja laeb kodustehtud elektriga. Seal on tegelik sääst ja planeedi peale mõtlemine.
lõpeta tarkurid kolmandas! Kui praktik elektrik ütleb, pole võimalik, siis tähendab pole võimalik, ei aita valemid ega arvutused paberil. Ohu ja mugavuspiiril tants! Esiteks tuleb ikka vundamenti ehitama hakata, siis sellele maja. Aga noh, jah... ja hetkel on maailmas raha ning võim ikka naftamagnaatide käes. Arvan ka, et kui ükskord elektriautode aeg massiliselt kätte jõuab, on mingi muu uus jõuallikas jälle uksele koputamas.
Lääne-Euroopas on Schuko pesa jah vaid 13A. Siinkandis aga 16A enamikel peal. Eks mõni elektrik teab standardit paremini. Lääne-Euroopa kaasaskantavad autolaadijad on 13A, samuti laeb Tesla Schuko pesast max 13A. Kodus peaks olema ikka piisav võimsus laadida iga kell 16A-ga oma Leafi. Enda Leafil oli 32A laadija peal. Reaalses elus Leafi aku nii väike, et mida kiiremini saad vajamineval hetkel laadida, seda parem. Niigi vaevaline elektrika tankimine, siis vähemalt peaks selline mugavus olema, et kui soovid triikraua sisse panna, siis ei pea nuputama, kas auto just laadimas või mitte
Ühelt poolt on Arnisel õigus: lähiajal ei juhtu seda, et magalates hakkaks massiliselt elektriautode laadimise tulemusel kaableid kärssama. Juba arutult kõrge hind ja "tarkade" põhjendused elektriauto mõttetuse teemal hoolitsevad selle eest, et nutikas inimene endale "säärast jama" ei soetaks. :P Samas on neid näiteid küll, kus reaalselt lendabki peakaitse välja kilbis, kui kõik korraga õhtul oma näljasemad elektrilised tarbijad sisse lülitavad. Rääkimata sellest, et mitmes piirkonnas on alajaamad suitsuks muutunud ülekoormuse tõttu...
Teiselt poolt eksib Arnis ühes väga põhimõttelises asjas: laadimise tarbeks peavad need 16 A reaalselt seinast tulema. Ei piisa sellest, et me pakume laadijale vaid 2A kaheksa korda kauema aja jooksul, ehkki statistika mõttes teeb see sama välja. Mis omakorda tähendab, et majja peavad sisenema need varemtoodud rehkendusest vajalikud xxx A ja majja toitvasse alajaama juba kA. Tipptunnil koguneb neid ikse Narva generaatorite jaoks juba päris kenasti. No õnneks oskavad nad seda ette ennustada;)
Praegune võrk ei suudaks elektriautode hüpoteetilist plahvatuslikku lisandumist ära seedida tänases konfiguratsioonis. Kas ja kuidas peaks põhivõrk selleks valmistuma, on eraldi teema. Nagu ka see, kes ja mil viisil peaks säärase arenduse kinni maksma.
Mis puudutab "Schuko" pesa voolutugevuse piiri, siis see 13/16 A pole mitte pesa enda füüsiline piir (sitema kontakti puhul saabub see suitsuga märku andes oluliselt varem), vaid standardis lubatud maksimaalne. Selle mitteületamise peab tagama vastav kaitse, mis ei tohi olla ägedam. Füüsiliselt ei takista miski peale tulekahjuohu ja kaine mõistuse sealt ka 50 A läbi surumast. Pesal ju ei ole mingit füüsilist takistust selleks, kui piisavalt leidlikult läheneda.
minu tagumiku tunne ütleb,et elektrikad kaovad üldse ära.keemikud mixivad mingi alternatiivkütuse kokku.20 aasta pärast naerame,et olid ajad,kus jooksti mingite juhtmetega ümber auto .
Lühidalt ja konkreetselt- ma olen tegelenud elektrivõrkude ja eelektriautode sobitamisega nendesse võrkudesse enne elmo programmi ametlikku algust.
Kui nüüd täiesti aus olla, siis oma käega lülitasin sisse eesti esimese kiirlaadija (ei olenud see, mis Shneider sadamaase paigaldas) ning järgneva kahe kuu jooksul osalesin 4 erineva elektriautoga mõõtmiste tegemisel.
Ja vastuseks küsimusele - kui magalarajoonis kõik korterid tarbivad oma maksimaalse pealaitsme ulatuses elektrit, siis on väga tõenäoline, et alajaam põleb maha ... Seda on muuseas ka juhtunud sel ajal, kui korke veel naeltega parandati.
P.s. kõik teoreetiliselt välja pakutavad asjad on toredad, kui autod isei tööta veel niipea sellels valmis, et 2a pealt laadida - kui Sa natukenegi elektrist teaksid, siis saaksid aru, mida siin räägitakse.
Ükskord kui hakkab see aeg kätte jõudma, et elektriautode osakaal hakkab suurenema( kunagi kui on juba normaalsed elektriautod millega kannatab ka reaalselt ringi vurada) siis "avastatakse" maailmas uusi naftamaardlaid ja sisepõlemismootoritega autodele hakkab kütus maksma väga vähe, niiet siis unustatakse jällegi elektriautod.
Miks see 2A nii kinni kiilus? See on ühe korteri keskmine lisakoormus elektriauto lisandumisel. Nagu ütlesin, elektrikad tahavad 13-16A nominaalis AJAL, mil muud 10+A seadmed on väljas. Ja situatsioonides, kus muud 10+A seadmed sisse lülituvad, elektriautod saavad ootele jätta laadimisprotsessi.
Korterite korke võis naeltega parandada. Aga korteriühistutel on ka peakaitse olemas liitumispunktis. Suurusjärkudes 3x100A 3x300A. Neid naeltega ei parandata. Ja alajaamadel on omad kaitsmed, alajaamad teevad teistel põhjustel pauke :)
Shucko kannatab 16A. Aga mitte ei ole see disainitud tundide viisi selle koormuse all püsima, eriti kui pesa on aastaid vatti saanud ja kontaktid on veidi tahmased ja oksiidised. Seetõtte lepitud 13A nominaal kokku.
ts. Elektriautod tulevad aeglaselt. Väga aeglaselt. Aastal 2025 on 9kordsetes lasnakates heal juhul 2-5 elektrikat. Aastal 2035 heal juhul 10. Selle ajaga saab parajalt võrku parendada. Vastavalt tarbimisele. Mida rohkem tarbimist, seda kergem (finantsiliselt) on võrku paremaks teha.
9 elektrikat 3x300A kaitsme taga on kokku 48A per faas. Tehke baasrehkendusi enne kui paanikat tõstame :D
Marko. Tarbimine ei viiekordistu. Ega isegi ei kolmekordistu. Kahekordistub. Aastal mitte varem kui 2055.
Mõned EU riigid on juba andnud juhised autotootjatele, et alates 2040. aastast ilma stepslita autod müüki ei tule. Uued autod.
PS. Norras täna 40% autodest tulevad stepliga. Ja võrk pauku ei tee.
Norras on võrk planeeritud korralikult. Meie paneelelamud on projekteeritud magalatena- st kogu võrk on ette nähtud töötama tsentraalse kütte, tsentraalse gaasi ja ilma igasuguse lisatarbimiseta (lasnamäe ja mustamäe ehitamise ajal oli planeeritud võimsaimaks korteris kasutatavaks seadmeks tolmuimeja). Ei mingit elektriboilerit, ei mingit mikrolaineahju jne.
Aastaks 2035 kuni 2055 ei ole pistikust laadimine arvatavasti enam üldse teema - eelduslikult kolib laadimine selleks hetkeks juba kontaktivabana enamike tänavate serva või sisse. Arvestades, et meil autosid ei toodeta, siis millega iganes autotootjad välja tulevad tuleb meil leppida.
Aastal 2020 igatahes on jätkuvalt mõistlik omada elektriautot vaid siis, kui majanduslikku tasuvust ei arvesta ning elad eramajas ja pole kahju võrguettevõttele ampritasu maksta :)
Mis elektrisüsteemi puutub, siis kaitsmete arvutust paar posti tagasi tutvustasin- tee sellest tulenevad arvutused, mida tähendab 10 amprit tarbimise tõusu 16 amprise peakaitsme puhul.
Ja selektiivse releega ei ole Sul kuidagi võimalik lahendadabseda olukorda, et sel ajal kui auto laeb ei saa Sa kodus sisse lülitada ka mitte 1,3kw tolmuimejat.
Kontaktivaba või mitte, amper on amper.
Kakoi ampritasu? 63A on ilma ampritasuta.
Elektripliit, elektriboiler, põrandaküte, 2 pesumasinat, veekeetja, soojuspump, lisa-elektriküte, elektriauto. kõik täiesti okei.
Arvutusi ei tehta absoluutmaksimumidega. Kõik mu koduseadmed kokku tarbivad arvatavasti 3x rohkem kui peakaitse võimaldab.
Tolmuimeja max on 900W nüüdsest. Edu tolmu imemisega öörahu ajal.
Põhimõtteliselt on nii: kes tahab teada, kas nende elektrisüsteem on sobilik elektriautole. Öörahu ajal lülitage sisse veekeetja ja tehke endale teed. Kui välja ei löö, siis pole üldse midagi vaja, isegi prioriteedireleed. Kõik. Otseses mõttes kõik. Kas on veel midagi välja pigistada? Kui välja ei löö siis ei löö ka homme. Magala või mitte magala. Ja kui lööb välja, kas see on vihje sellest et a) põhjus vältida elektriautosid, neid laita ja kritiseerida või b) elektrisüsteem tundub olema natuke puudulik.
Põhimõtteline viga. Ei elektriautole. Meil on magalad. Tehtud.
Elektrisüsteemid, mis on 30+ aastat amortiseerunud, vajavad vahetust, olenemata elektriautodest.
Elektrilevi on põhimõtteliselt kõik alajaamad Harjumaal (sh Tallinn) juba välja vahetanud. Protsess jätkub kaugetes Eesti nurkades. Olenemata elektriautondusest.
Jutt on sellest, kuidas omada elektriautot. Mitte sellest, et elektriauto tuleks ära keelata või, et need on kehvad ja ole kasutatavad.
Faktiliselt - võta nüüd palun omale paar elektrialast lektüüri ja tee põhitõed selgeks - nii elektri käitumise, tarbimise, kui võrkude teemal.
Fakt on see, et järgmise 10 aasta jooksul on elektriautod oluliselt kallimad kui sisepõlemismootoriga autod ning kui tuleb roheline revolutsioon ning tuumaenergia ja söejaamad keelatakse, siis muutub elektriauto omamine veel kallimaks.
Magalarajoonis ei ole võimalik elektriautot laadida niikuinii lähema 25 aasta jooksul. Tegelikult peaks iga loodussõbralik inimene Tallinnas näiteks üldse ühistransporti (trolli) eelistama.
Ehk siis lühidalt kokku võttes- elektriauto omamine eeldab veel pikka aega seda, et planeerid omale pikkade sõitude vahele pooletunniseid pause ning tasuvusarvutust ei tee.
Elektriauto ainus eelis sisepõlemismootoriga auto ees on alati olnud ja saab ka edaspidi olema hetigaaside kontsentreeritus ühes kohas (elektrijaamas). Mis puutub off grid paneele ja tuulikuid jms, siis ka see on täpselt sama luksus, mille tasuvusarvutust pole mõistlik teha- see tasub ära vaid juhul, kui liini ei ole mitme km läheduses.
Ok.mis iganes.Lihtsalt tekkis huvi,et mis on selle jauramise point.Kui rahvas,ei taha seda kuradi kulgurit,siis milleks see hull jauramine.Suve algul sai kuu aega hollandis Teslaga sõidetud,täitsa pro oli.Kas ma endale ostaksin.........vaevalt.Olenematta sellest, milline on elektrivõrk,laadimine ja kui kuradi soodne see mu rahakotile on,no lihtsalt ei taha.Milleks suruda seda siis teistele peale?
vana teada tuntud nipp öelda, et keegi on juut siis on kõik öeldud. pisut lahjem variant, et saab kelleltki raha. samuti asi paigas. tõendid?
päris mugav on taguda trummi, et tehnoloogia on lapsekingades, ei sobi meie kliimasse, ei saa rallit sõita, läheb kohe katki, maksab tuhandeid, peab laadima, on ohtlik jne. igaüks leiab sellest loetelust enda hirmu ja ongi paigas, et ega see elektriautondus ikka õige asi ei ole.
ja siis ilmub keegi kes kummutab kõik. kahtlane tõesti. päris kindlasti. vandenõu lausa.
Hetkel on olukord täpselt vastupidine - surutakse peale argumente, kuidas elektriauto on igati üle sisepõlemismootoriga autost - odavam, arenenum, vastutustundlikum jne ning kõik vastuargumendid (laadimine, tehnoloogia puudujäägid, ohutus jms) lükatakse kõrvale.
Meie tingimustes ei ole elektriauto niipea mõtekam, kui teised trenditooted ning väita, et kõik need, kes ei sõida elektriautoga (või ei kanna firmariideid või söövad liha vms) on tagurlikud inimesed, kes liigituvad madalamasse klassi on pehmelt öeldes absurdne.
Kõigi eelduste kohaselt muutub kogu transpordisüsteem järgmise 25 aasta jooksul oluliselt. Kindlasti on juba 10 aasta pärast hübriidide ja ka elektriautode hinnad oluliselt madalamad (akude osas on viimase 16 aastaga toimunud meeletu hinnalangus- see kindlasti jätkub). Samuti praeguseid plaane vaadates tekib mingil hetkel olukord, kus sisepõlemismootorigega autodele pannakse mingi maks peale selleks, et sundida inimesi elektriautosid ostma või siis keelatakse ära teatud asukohtades kõik sõidukid, mille co emissioon on üle 50g KUID niikaua, kuni seda pole tehtud ei ole mõtet diskuteerida erinevate arvutuste erineva tõlgendamise teemal.
See kas elektriauto meeldib või mitte on igaühe isiklik asi ning see ei ole kuodagi seotud tehnoloogiaga või tasuvusega.
pisikesed sõidukad on lapselalin rekkade saastega võrreldes! diisel rekkad ei kao lähema 35 aasta jooksul ilmselt kuhugi.vastupidi,peaks just ennem raskeveokite probleemi lahendama,kui hakata onu Antsu kottima,kes tahab pinsi päeval pealinnas käia! iga päev näen seda rekkade karavani,mis võidukalt läbi kadrioru üles lasnakale pressivad. Elmo lõpetas toetused,kuna sai aru,et ei suuda nii palju laadimis kohti tekitada,kui vaja oleks.keegi ei lähe ju poole tööpäeva peal oma elektrikat ümber parkima,kuna teised tahaks ka laadida.see elektrikate promomine on tegelikult absoluutselt pointless rapsimine!
Tooks siia veel ühe mõtte või olukorra mida ilmselt esineb tihti ka paljudel lugejatel. Nimelt, lähedal tööl käimine, ütleme 15km üks ots. Muidugi oleks kena seda maad läbida ühistranspordiga kuid kui peab ümber istuma ja läheb hommikul poole kauem aega siis ei kipu seda kaaluma ja mõned on sunnitud tööülesannete tõttu ka vahepeal mõistliku ajaga ringi liikuma.
Mina ise olen aastaid käinud 1,8 bensukaga ja mõned aastad elektrikaga. Bensukaga on soojal ajal kõik veel hästi istud sisse ja sõidad. Talvel aga mis saab kui on tavaline auto. Kraabid lume maha paned kohapeal mootori käima, et aknaid sulatada jääst. Paljudes kohtades linnades õuealadel tegelt ei tohigi mootorit kohapeal käiata aga mis teha. Bensiin kulub ja külmal mootoril kohe eriti, sooja ei taha tulla sest mootoril pole koormust kui ta kohapeal tühikäigul käib tähendab läheb kaua aega. Soovitatakse küll mitte kohapeal soojendada sest see on raiskamine ja reostamine aga ei saa ju jääs aknaga ka sõita. Millalgi hakkab siis väike auk jäässe sulama, et saab liikuma hakata. Kui nüüd keeratakse maanteele siis on hästi, mootor saab kohe koormust ja läheb üsna ruttu soojemaks aga kui keerad ummikusse kus passid teiste taga ikka tühikäigul täiega tossutades? Külma mootori heitgaasid ei vasta mingitele heitmenormidele sest selles faasis üritatakse mootor kuidagi käimas hoida ja tagada ka veojõud liikumiseks, see saavutatakse suure koguse kütuse pealeandmisega. Päris töötemperatuuri saavutab mootor alles 10km läbimisel minu autol ja siis olen juba peaaegu tööl. Seega enamuse teest sõitsin külma mootoriga ja meeletu bensukuluga ning sellega seoses ka mootori kulumisega. Õli on tavaliselt kevadeks vedel ja bensuhaisuga. Keskmine kulu tuleb väga ökonoomselt sõites kuskil 10 liitrit sajale see on siis 5 km linna 10km maanteed. See ei ole mõtekas see on bensiinimootorile väga halb keskkonnale halb, inimesele ebamugav, ohtlik.
Kuidas elektriautoga on: Hommikul on auto pistikupesas laetud, kui oli vaja laadida, taimer on soojenduse sisse lülitanud ja aknad on jääst puhtad suurem lumi on vaja maha lükata, salong on soe. Soojendamine käib elektriga, tähendab ei tossa akna all võib hommikul muretult tuba tuulutada. Heal elektriautol on ka akusoojendus mistõttu ka väga külmal hommikul ei pea muretsema kas jõuab tööle ja tagasi. Siis lihtsalt sõidad ja üritad välisõhuklappi kinni hoida kui mõni masin ees on suure tossulondiga. Talvel elektriauto energiakulu läheb ka suuremaks nagu bensukatelgi sest talverehv veereb kehvemini määrded laagrites ja õlid reduktoris on tahkemad ja ei lase võllidel nii kergelt pöörelda.
Selline kogemus omast käest, võibolla on siin mõni lugeja veel kellele tuleb tuttav ette ja leiab enda jaoks sobiva lahenduse, mina olen selle leidnud.
Talvise soojenduse osa on samamoodi otsitud argument- kui Sul on olemas koht, kus voolu saada, siis ostad omale plokisoojenduse ja bensukas käitub täpselt samamoodi (istud autosse, auto on soe, mootor on töötemperatuuril)
Erinevus tuleb sisse sel juhul, kui pead talvel läbima näiteks 70 km - ka äsja laetud akuga on see korralikult soojendades keeruline.
Siiani ei ole olemas mitte ühtki agumenti, mille osas oleks elektriauto meie tingimustes kuidagimoodigi sisepõlemismootorist üle (emotsioonid välja arvata).
Reostuse ja co2 emissiooni osas - kuskil oli välja toodud, et maailma 6 suurimat tankerit paiskavad co2 õhku rohkem, kui kõik sõiduautod kokku. Sama ka veokite ja busside ning rongidega. Veokid ei hakka kunagi puhtalt elektri jõul liikuma (sellele võimsusele vastavad akud on veel pikk pikka aega nii rasked, et see ei ole kuidagi mõistlik, võib olla mingil hetkel on võimalik viia need hübriidideks, kuid sinna läheb veel aega)
Ühistranspordi elektrifitseerimine oleks oluliselt lihtsam. Välja jättes asjaolu, et mingil põhjusel liigutakse meil vastupidises suunas (trolle jääb vähemaks, need asendatakse bussidega - majanduslikult pidavat olema mõistlikum )...
Ruudi võiks oma sõidustiili ja oma auto tehnilise seisukorra üle vaadata...või vahetada autot. 10sajale talvel võtavad eelajaloolised dinosaurused või ülelaadmisega bensakad. Räägi nüüd südamelt ära missasja sa selle bensukaga tossutad ? Kahekoma kahe liitrine diisel, millel tühikaal 1.8tonni sõitis talvel keskmine kulu seitse koma viis sajale.(see oli umbes 4000-5000 keskmine ja keskmine kiirus oli 28km/h) Ei ütleks ei ei olnud soe või aknaid puhtaks ei saanud. Sisepõlemismootoritega autodele kannatab samuti juhtme odavalt järgi pista või vaata webastoga auto. Kaua sa oma särstukaga ummikus soojas autos tiksuda saad ? Kõigepealt lülitad istmesoojendused välja (peeglite ja tagaklaasi soojendus on vist päris tabu teema?) siis viimases hädas lülitad soojenduse. Patarei saab tühjaks ja edasi ?
Ruudi, täpselt nii ongi. See mugavus kriipsutatakse tuimalt maha ja öeldakse: "meie kliimas ei ole elektriautodel ühtegi positiivset külge". Täispurutelliskivi peab olema, et nii kibestunud juttu ajada.
Nood kes soovitavad elektrilist plokisoojendust.
No mida siis soovitad, elektrifitseerimist või? Äkki teeks paar sammu rohkem ja ostaks kohe otse elektriauto, mitte ei "elektrifitseeriks" masuudipresse.
ts -"Erinevus tuleb sisse sel juhul, kui pead talvel läbima näiteks 70 km " - jah, erinevus tekib sisse kui ostad maailma kehveima elektriauto. Kaua me seda argumenti (võrdsustame maailmas levinud kehvimat elektriautot kõikide teistega) toksime? Aru nagu ei saa, et ei ole sooja ega külma ilmast kui vaja läbida 70km kui Leaf sõidab 150km suvel ja 120km talvel. 70 on vähem kui 120, kõik. Ja kui ei meeldi, siis 350km'sest autost võiks nagu piisata.
"Kuskil tõi välja mingi" - väga palju tuuakse välja. Aga s*tta pole vaja tõeks võtta.
PS: Tesla varsti tutvustab elektrirekkat. Jõulude kanti. 2019-2020 plaanid väikeseks tootmiseks.
"Kaua sa oma särstukaga ummikus soojas autos tiksuda saad ? "
-10*C külma puhul 1kWh tunnis. Leaf 20 tundi (olen isiklikult 6-ks tunniks lobisema jäänud). Tesla puhul päevi. Oskad veel pilpaid lõkkesse leida?
Annan kohe vihje, täis paagiga saad rohkem kui 20 tundi masuuti pressida. Hakkame nüüd seda võrdlema paar lehekülge.
See, millest Ruudi rääkis fossiilipõletajate puhul, viitab pigem sellele, et ostetakse kas meie ilmastikuoludesse sobimatu auto või mitte põhjamaadesse mõeldud versioon. Samal moel saaks ju sujuvalt terve foorumi täishädaldada sellest, kui halvad on Aasia ja Araabiamaade turgudele mõeldud autod meie kliimas, kus kliimaseadmed on kõigil eeskujulikud, kuid odavamatel autodel puudub salongisoojendus täielikult ja luksautodel on see meie jaoks lihtsalt alamõõduline.
Jagasin ühes teises teemas juba seda pilti: http://img1.auto24.ee/auto24/forum/560/500/66082500.jpg
Tavaline VAGi 81kW diisel 90ndatest, eelsüüteküünlad on jahutussärgis salongiahju ees, ka pakasega käivitades puhub kohe sooja õhku aknale ja lisaks soojendab see kiiresti ülesse ka mootori (geneka arvelt:), nii et mootor hakkab paljudest bensukatest kiiremini tööle ökonoomses ja vähemsaastaval rezhiimil. Minu sõitudega on talvel mõni paagitäis siiski üle 5l/100km, puhta maanteesõiduga ka talvel mitte üle nelja, mis on siiski rohkem tehase lubatust. Teisel 96a VAGil on takistused õhukanalites (st puhub samuti koheselt sooja õhku) ja on juba originaalis elektrilise küttega esiklaas, nii et esiklaasi kunagi jääst kraapima ei pea ja kui peale talvist käivitumist suunata kogu sooja õhu vool esiklaasi asemel (pole ju vaja) usteklaasidele, soojenevad ka need kiiresti. Webastot (vaid viimasel) ega elektrilist mootori eelsoojendust pole kummalgi kasutada viitsinud, pole vajadust. Mul puudub küll igasugune austus VAGi toodete vastu, eriti sellel ajastul toodetud madalakvaliteedilise rämpsu puhul, aga tänapäevaste autode ostuargumentidest rääkides ei saa ka unustada, et need mõlemad on 90ndatest pärit reliktid, mida võib omale Soomest-Rootsist tuua põhjamaade varustuses mõnesaja euro eest veel mitteroostetaval kujul. St see, kui keegi kraabib aknaid või kannatab muude külmaga seotud probleemide käes, on see puhtalt oma valik. Või siis oskamatus valida.
Praktilistest kogemustest rääkides kirjeldas punktirida oma eelmise postituse lõpus päris hästi mu enda kogemusi ja ka jamadesse sattudes edasist mõttekäiku sellest, kui tööl oli elektriauto. Kogu selle tsirkuse juures häiriski kõige rohkem just see igapäevane logistika, milles MÕNIKORD esinesid muutujad, mida polnud võimalik ette ennustada. Kui elu on nii hästi ette ennustatav nagu Arnisel, siis tema jaoks ongi see tsiteeritu pigem pseudoprobleem. Puksiiridel talviti transporditavad Leafid jt viitavad sellele, et ootamatusi siiski esineb ja ausalt öeldes hea, et Padaorus aastate eest inimesed elektri asemel ikka dinosaurustest sõltusid, mida mootorkelkudega kanistrites ka juurde toodi
# Kaua sa oma särstukaga ummikus soojas autos tiksuda saad ? Kõigepealt lülitad
# istmesoojendused välja (peeglite ja tagaklaasi soojendus on vist päris tabu
# teema?) siis viimases hädas lülitad soojenduse. Patarei saab tühjaks ja edasi?
PS: pole küll kõiki kasutajaid kontrollinud, aga huvitava tähelepanekuna on isegi nende väheste särtsuauto austajate hulgas siin neid, kes eksivad foorumi reeglite vastu punktis, mis keelab erinevate nimede all kommenteerimise. See ei puuduta ei Arnist ega V6sa
too palun konkreetselt välja üks tehniline aspekt, millega hetkel on meie kliimas elektriauto kas võrdne või üle sisepõlemismootoriga autost (arvestades, et kwh hind ei ole argument, kuna auto ise maksab nii palju rohkem, et selle raha eest on võimalik ka tipphinnaga kütust osta. )
Leafi talvist 120 km ma ei ole testinud- korraliku soojendusega autos talvise linna ummikulistel lumisetel ristmikel kukkus aku number piisavalt kiiresti, et sellest järeldused teha ( ma ei ole rohkem Leafiga talvel liikunud).
see Sinu viidatud s*itt muuseas on tahes tahtmata olemas. See kas ignoreerida asjaolu, et sõiduautod ei ole maailma suurimad reostajad või leppida sellega, et emissiooni kontrollita masinad saatavad rohkem on igaühe enda asi.
Nagu siin eespool ka viidatud-> see, kui elektri saamiseks ajad Narvas ahju puitu ja põlevkivi määrab vaid selle, et heitgaasid tekivad lihtsalt teises kohas.
Meie kliimas elektriautot laadida oma paneelide ja tuulikuga (et olla päris roheline) on võimalik vaid juhul, kui planeerid sõidud umbes 3 päeva ette väga detailse marsruudiga.
Tesla rekkat ootan isiklikult väga suure huviga (erinevalt sõiduautodest ei ole rekkaga võimalik kallutatud teste teha-> tasuvuspunkti arvestuseks on kauba veo hind lõpp-punkti ja kõik emotsionaalsed aspektid a la kiirendus jäävad kõrvale). Jättes kõrvale akude kaalu (eelduslikult ca 7 tonni) ootaks seda, kuidas on akude ja laadimisel jahutuse probleem lahendatud (27T koorma vedu ainult elektriga 800km kaugusele eeldab umbes 1300kwh akupakki.)
Senised 100% elektriliste jaotusautode tulemused liigituvad kõik pigem marketingi ja loodushoiu alla (oma ettevõtte kaupa oma ettevõtte ladude vahel vedamine ei pea teatavasti olema kasumlik)
P.S. tulevik on niikuinii oluliselt energiatõhusamate masinate pärusmaa, kui meie praegune autopark, samuti võib eeldada, et tulevik toob oluliselt rohkem päris taastuvenergiat (mis ei oleks enam ainult rahakeerutamise äri) AGA selle juures tuleb siiski arvestada, et tulevik ei ole veel praegu käes.
Oled sa kindel et saad leafiga 20h tiksuda soojas autos, raadio töötab ja muud elektrilised lisad samuti(aknasoojendused,pesuridüüsid, istmed jne) ? Oskad äkki öelda mis saab -20 ja allapoole temperatuuridega ? Viimastel aastatel on seda küll vähe aga kui meenutada aastaid 2008-2012 kus talve oli 6 kuud aastas ja ei olnud mingi teema kui paukus nädalaid -15/-25 pakane. Rekord mis enda auto temperatuur näitas hommikul oli -32. Kõik need näited on muidugi äärmuslikud kuid ootaks huviga mis juhtub nendes tingimustes (aku mahutavus, kestvus ja laadimisaeg)
Täis paagiga saad terve kuu naftat läbi pressida(95% linnasõit), tühikäigu tunde ei oska isegi öelda, võtame jämedalt 1l/h,saame selleks lihtsa matemaatilise tehtega 65-70h.
Istume oma konnatiigis, kõrkjatest kaugemale ei näe, arvame, et meie lomp määrab el.autode tuleviku ning soiume miinuskraadidest, laadimisvõimalustest Lasnamäel ja sellest, et elektrit tehakse põlevkivist ning reostus läheb lihtsalt teise kohta..
Maailmas ehk nii 10% elanikest on hädas miinuskraadidega, valdav osa mõtleb sellele, et aku üle ei kuumeneks.
Ülemaailmset pädevat statistikat on raske leida, aga ntx USAs moodustas 2016 a. kivisöeelekter vaid 30% elektri kogutoodangust. Ja Nordstreamis, mille otsas meie ripume, on pilt veelgi kenam, isegi juhmid eestlased, kes põlevkivi põletavad, ei suuda seda ära rikkuda.
Üleilmselt vaadates oleks isegi reostuse viimine teise kohta võit, sest suurlinnades on sudu kroonilisi haigusi põhjustav ning eluiga vähendav tõsine probleem - odavam ja tulemuslikum on kulutada sadu miljoneid el.autodele, kui miljardeid tervishoiule.
Toon Arnise asemel ühe väga olulise tehnilise aspekti. Nutitelefonist panen oma Leafi või Tesla soojenduse(või jahutuse) sisse, olles auto siis stepslis veel või ka aku pealt. See ei haise, ei tee häält, auto võib olla siseruumis. Lisaks paneb auto sisse ka istmesoojendused(Leaf). Soojeneb auto vaid mõne minutiga. Energia tuleb tavaliselt stepslist. Autosse minnes on klaasid puhtad ja auto soe. Mugav ja turvaline. Loomulikult annab seda kõike kuidagi ka tavaautole külge pookida, see aga maksab päris palju, pole eriti töökindel ja reaalselt seda eriti keegi ei tee. Kasutusmugavusest rääkimatta. Oma kogemusest- 24 kW Leafiga sõidad suvel maanteel ca 120 km ja talvel 100 km. Lumetormiga nii 80 km. Talvel ei ole salongi soojendamine niivõrd energiakulukas, vaid hoopis olulisemad teised tegurid. Oluliselt lisab kulu märg ja eriti lumine tee, veeretakistus, samamoodi nagu bensukal. Oluline aspekt on ka aku temperatuur, kui see madal, siis ka aku mahtuvus oluliselt väiksem, ka laadimiskiirus. Tesla puhul on aku temperatuur paremini lahendatud vedelikuga, Leafi puhul õhuga. Teslaga sõidad mugavalt riigis, Leafiga maakonnas, Mitsu punniga linnas.
Lunguuks, ei, see ei ole kallis ja seda teevad peaaegu 100% meist põhjapool elavatest autoomanikest. Tegin ka mina iga riiki toodud autoga, kui seal elasin. Lahendusi on muidugi erinevaid, mõnel on moblanäppimise asemel lihtsalt lüliti esikus, teisel töötab puldist jne. Ma ei tea, milles seisneb see "pole eriti töökindel", aga kui kestab kauem kui auto ise (romulad uputavad neist), on see minu arvates siiski piisav. Iseasi, kas see üldse vajalik on, kuna meil on kliima nii palju pehmem, et iga normaalne auto, mis nähtud ette põhjamaade turule, soojeneb nagunii kiiresti ja kaotatud minut-paar ei vääri seda väikest lisakulu. Ehk siis taaskord üks pastakast väljaimetud argument, peaaegu poole sajandi tagune tehniline lahendus seal, kus seda vajatakse, mitte ainult elektriautode jaoks saada olev tehnilise innovatsiooni viimane suursaavutus:)
selles ei ole küsimustki, et lokaalsed hetimed on meeletult suur probleem suurlinnades (samuti ei ole ka selles küsimust, et elektriautod ongi mõeldud ennekõike linnades liiklemiseks)
elektrienergia tootmiseks kasutati 2015 aastal 34% ulatuses sütt ; 33% ulatuses maagaas (mis tegelikult on samuti fossiilne) ning 20% ulatuses tuumaenergiat (millest hoolimata kõigest vaikselt loobutakse); hetkel vaid ca 10% elektrist toodetakse "taastuvenergiast" (tuul, päike, vesi). Seega on natuke kohatu öelda, et kolmandik tootmisest on "vaid"...
Eestil, kui autotööstuseta riigil ei ole niikuinii sõidukitootmise arengute kohta mitte midagi öelda. Küsimus on puhtalt selles, mis hetkel suudetakse "üldistada" suurlinnade probleem ka Võru metsadeni.
Kõigile on selge ka see, et KUI kõrgematel tasanditel otsustatakse-> inimesed elavad nüüd nii hästi, et auto omamiseks on võimalik osta vaid elektriauto, siis hakkab suur osa eestlastest uuesti hobustega liikuma.
Kuna normaalset ühistransporti hajaastusele pole kellelgi huvi luua ja autosid soetada ja opereerida enamik inimesi ei jõua (meie elatustaseme juures on võib-olla mõeldav, et ca 40 tuh autot jääb alles). Suurlinnad on üldiselt olemas korralikult toimib transpordivõrk ning enamikus neist on lihtsam elada üldse ilma autota (mida muuseas väga väga suur hulk inimesi ka teeb)
Teisalt on kõigile ka selge, et meil siin ei ole mitte mingit suduprobleemi ja heitmete liigutamine metsa vahelt (kus teatavasti CO ei mängi mingit olulist rolli) kontsentreerituna Narva jaamadesse annab pigem negatiivse efekti.
See 10% külmumise ning 10% kuumenemise probleem (teine äärmus on täpselt sama) ei ole samuti absoluutselt määrav - elektrikao puhul on olukord täpselt ühesugune. Ühel pool kulub rohkem energiat jahutamisele, teisel pool kulub rohkem kütmisele (mõlemal juhul tuleb arvestada sellega, et sõiduulatus väheneb). LEAF-i näitel -5 ja +30 on enamvähem sama sõiduulatusega (ca 90 km). Eelduslikult temperatuurid alla -20 ja üle +35 on samuti umbes sama ulatusega (ca 60-70km)
Kõik vahepealsed olukorrad aga toovad täiendavad küsimused (suurimaks väljakutseks saab 100% elektrisõidukite puhul olukord, kus palava ilmaga ummikutes tiksudes hakkavad akud järgemööda tühjaks saama ning pool tänavatäit autosid tuleb korraga ära laadida).
Põhimõtteliselt ei ole mul mitte midagi elektriautode vastu - need on väga asjalikud linnas liikumiseks (iMIEV nt on suht ideaalne linnaauto- nii emissiooni, kui välismõõtude poolelt) küll aga teades detaile on jabur väita, et elektriautol on praegu mingeid eeliseid peale CO2 emissooni liikumise teise kohta (jällegi asi muutub, kui on tagatud tasuta parkimine või siis teistele mootoritele on määratud jõhker maksukoormus, mis hakkab oluliselt pilti kunstlikult moonutama)
Väike kogukulu eelis on teatud tingimustel olemas korralikel plug-in hübriididel, kuid see ei ole enam sama teema.
ts- Elmo toetusega kaasnes kohustus osta rohesertifikaate ning üldjuhul elektriauto omanik ei jäta energia algallikat tähelepanuta. Kärss- me ei ela Soomes. Seal müükase isegi Tesla 2 mudelit palju rohkem kui Porsche kogu oma mudelirivi kokku. Sealsetel autodel plokisoojendus üldjuhul, mitte salongisoojendus. Plokisoojendus teeb jah suurema osa tööst ära, aga aknaid see ei sulata. Küll jah saab sooja mootoriplokiga seda rutem teha kui külmaga. Romulatest leiad jah plokisoojenduse, see iseenesest ka uuena väga odav. Webastot ei tõsta keegi ringi. Reaalselt sa aga Eestis autosid pistikus ei näe kusagil. Samuti pole esikusse lüliti paigaldamine ja pesa vedamine 10 EUR + pool tundi. GSM või puldiga lahendused oluliselt kallimad. Vedelkütusel töötavad süsteemid juhtimisega üle 1000 EUR. Tänapäevase diisliga jõuad enne tööle kui salong soe, mis paarist minutist sa räägid? Vedelkütuse süsteemid, nagu Webasto, vajavad igaaastast hooldust ja ei kipu kuigi töökindlad olema. Ma näen, et sul eelsoojendusega jändamiseks kannatust ja raha küll, elektriauto ostmine ja laadimine sellist avatud suhtumist ei leia. Ma pole mingi elektrikate fänn, aga kuna nendega sõita mõnusam ja mugavam, siis leian ka lahenduse laadimiseks, mitte ei virise selle üle, et korra aastas maale vanaema juurde kartulite järgi ebamugav sõita. Igaühele oma ja kui elektrikas sulle ei sobi, siis ära osta, aga pigem ürita silmad lahti teha ja aru saada, miks selline tulevikulahendus mõnel tänapäev.
rohesertifikaatidega on selline lugu, et need ei ole kuidagi seotud elektrienergia müügiga (nende ulatuses garanteeriti energia tootjatele energia tarbimine). Ma ei ole 100% kindel, kuid nende kasutamise eelduseks oli teatud läbisõit ja selle mittetäitmisel lisandus ka trahv.
Vaikimisi on olnud kokkulepe, et rohelist energiat ei müüda rohkem, kui toodetakse aga sertifikaadid annavad sellele ilusti võimaluse :). Mingil hetkel oli võimalik saada ülevaade ka toodetud ning müüdud energiast, kuid peale seda, kui puit liigitus taastuvenergia alla seda enam näha pole. Eestis toodetakse taastuvenergiana (ilma puidu ja prügi põletamiseta) aastas ca 600GwH, mis on ca 6% kogu elektritootmisest. Ja selle juures tuleb tahes tahtmata arvestada, et taastuva energia võrku suunamise jaoks tuleb optimaalseima seisundi jaoks tagada sama hulk energiat mittetaastuvatelt allikatelt (samal ajal siis suunates üleliigse energia börsile).
Eelsoojendusega tegelemine elektriauto võrdluses on täielikult demagoogia kuubis (IMHO ei vääri isegi vastust )
õpuks jõudis teema ka praktilise Narvaga ühenduse otsimise pooleni. Ma juba mitu korda tahtsin sekkuda ja reaalselt kirjeldada situatsiooni paneelikate elektrivarustuses. Nüüd lõpuks on ka ampreid hakatud arvestama. Tore, et vähemalt nüüdki, aga veel paar lehekülge tagasi laiasid siin mitmedki, et kuidas "milles probla?, teeme ära!" Soome puhul väärib märkimist, et nende Defade ja Calixite suurima koormuse, st küttekeha võimsuseks on tavaliselt 300-500 W, st isegi koos akulaadija ja salongi vendiga pole koormus ligilähedanegi el. auto vajadustele.
Konkreetselt kirjutan tüüpilisest nelja sektsiooniga viiekordsest 60 korteriga paneelikast. Peakaitse(sulav) 160 amprit kolm faasi, edasi istub sellel igal faasil 4 trepikoja üks faas 63 amprit, selle 63-se moodustab viis korterit igaüks peakaitsega 32 amprit. Gaasipliidi korral on peakaitseks 25A. Lisaks istub 160A peal veel ka üldelekter (valgustus pumbad, side, jne) Juba praegu on probleeme, aga ma pole kindel, et EE oleks valmis maja peakaitset tõstma, st, et alajaamas oleks varu (meile kõigile!) el.autode laadimisvõimekuse loomiseks. Järgmine küss oleks maja sisendkaabel. jne. Ja hoopis omaette teema oleks ühistu koosolekul otsuse vastu võtmine, kus kellegi erahuvidest lähtuva el. auto laadimise tagamiseks, seatakse ülejäänud kasutajatele elektri tarbimisel piirangud? Ja see jutt, et "ega ma ei tekita mingeid probleeme... jne" ei päde. Lihtsalt EI SAA niimoodi infrat üle koormata. Elektriautode laadimisvõimekuse loomiseks magalates tuleb juba palju kaugemalt alata ja infra selleks kohaldada, ja see on juba hoopis kallim ja põhjalikum tegevus, kui eramajas ööseks pistikusse toppida ja siis omad asjad ise endale pririteediga välja valida.
Vabandust kirjavigade pärast. Tahtsin lisada sellele "EI SAA"-le veel selle, et kui pesa on juba loodud, siis järgmine isik ronib sinna otsa juba täitsa suvalisel ajal ja "nõuab viina ja õlut nagu Lible ja Toots Kiire kihlustel". Kui pesa juba on, siis mis õigusega keegi keelab.... jne jne. Nagu kooseluseadusega praegu toimub. Seilasime-teame! Oleme näinud küll seliist pähe ronimist. Aga see juba tõmbab maja süsteemi kooma. Eriti, kui selliseid "mina ja maailm" tüüpi inimesi satub rohkem olema ja muideks, tikk-kontsade seas pole selline tehnikavõõrus üldiselt mingi ootamatus, nad siis lihtsalt nõuavad vea kõrvaldamist ühistu kulul. Ja see pole mitte pahatahtlikkus, vaid lihtsalt konstanteering... Kokkuvõtteks: kõik elektritööd vastavalt projektile ja tehnilistele nõuetele! omaalgatuslikud "saab-ju-küll-id" jäävad kahjuks lihtsalt ära.
P.S. Kui tahad midagi osta, siis osta ja ära mölise. Aga mitte kellegi teise arvelt, nagu oli selle Leaf-i pea-aegu poole kinnitampimisega riigi poolt. Ma ikka vangutasin pead, mis see oli, mis pani riigi Tesla-ostjatele peale maksma? Need polnud ju laiale rahvale, vaid rikastele. Millise häda pärast peaks meie vaene riik rikastele kinni tampima KM-i ja veel tasuta elektrit pealekauba sokutama?
P.S.2 Ja elustiili-mehed võiksid natukese vähem "esineda" siin teemas, vähemalt senikaua, kui ülejäänud nende eest "teehooldusaktsiisi" ja "riigieelarve-toetus" kinni maksavad. Maksa oma elektrika eest see arvestuslik teehoolduse aktsiis ära ja "esine" siis.
P.S.3
# Sealsetel autodel plokisoojendus üldjuhul, mitte salongisoojendus
Millaski 80ndatest alates on pea kõigil 220V pistikupesa ka salongis, kuhu pannakse järgi salongisoojendus, sisuliselt tavaline (kompaktmõõdus) soojapuhur. Mul viimati paigaldatul oli plokisoojenduse element 800W ja salongisoojendus 1kW. Puldist juhtimine eraldi mootorile ja salongile 20+, igatahes alla 30 euro ta maksis, tööraadius umbes 20-30m. Olen kasutanud samas võrgus ka 2kW tavalist puhurit salongi jaoks, kui ööd alla -40 olid. Aga see kõik on ajalugu, Eestis võiks aga ei viitsi tegeleda. Sellest, miks põhjamaade tingimustesse mõeldud autod loetud kilomeetritega soojaks saavad (ka mootor, mitte ainult salong), kirjutasin just täna öösel kl 00.19, lisasin pildi kah juurde toimivast tehaselahendusest, ei hakka üle kordama. Esiklaasi sulatamiseks on ca 30 aastat juba kasutusel elektrilise soojendusega esiklaasid (algul oli peamiselt Fordide pärusmaa), tänapäeval on neid saada enamikele vanadele autole, osta, kasuta ja naudi. See, kui klient uut autot ostes ei oska neid lahendusi küsida või ostab Leedust vana Saksa turule mõeldud auto, on sügavalt isiklik probleem ega haaku teemaga. Need ei ole elektriautode eelised ega fossiilipõletajate puudused, vaid pealiskaudne lähenemine oma isiklike eelistuste ja probleemide lahendamisel.
kärsa jutule veel lisaks.nn. webastoid tõstetakse ühelt autol teisele,nii et vähe pole! point selles,et auto müümisel ei huvita uut omanikku absoluutselt lisasoojendid.v.a. juhul,kui masin läheb exporti.
Mina jälle omakorda täiendaks "mersutuunija" juttu: teeme kõigepealt ühe asja selgeks, on Webasto, on Ebersprächer, on Defa, on Calix. Esimesed kaks on siis auto paagis oleva kütte peal töötavad ahjud, ja seda nii märg (st jahutusvedelius), kui ka kuivad (lihtsalt köetakse õhku, veokatel). Aga Defa ja Calix on nn klassikalised 220v pealt töötavad "keeduspiraalid". See Eberi ja Webasto ümbertõstmise värk on natu keerulisem kui sõnades tundub, nimelt on küll paljudel ahjud peal, aga ümbertõstmiseks peab klappima nii kütteliik, kui ka juhtmoodul. See tähendab, et "tehases" pandud ahjudel on margisoftiga juhtmoodul ja tihti puuduvad tsirkulatsiooipumbad seisusoojendusena kasutamiseks, toimib lihtsalt mootori töötamise ajal lisaküttena nii mootorile, kui ka salongile. Kui trehvad ise lisana paigaldatule koos pumpade, puldi ja muga, siis saad tõesti panna kuhu tahes. Aga nüüd teisest poolest: need siis Defa, Calix. Need töötavad 220v pealt. Ja neil on ka olulisi täiendusi. Näiteks ise oleks väga ühest maha võetud Defa-täiskomplektist huvitatud :) . Kirjeldan: kui juba 220 on autosse toodud (mul selleks ekstra maja nurga juures 3f16a), siis sealt toidetakse nii plokisoojendust (seda keeduspiraali veesärgis, või küttemoodulit väljaspool karteriseinal, või torusisest küttekeha), peale selle on veel salongivent (nb 220v pesa salongis), aga ka selline kena asi, nagu akulaadija (lubab starterdamist, laeb konstantse pingega s.o. ei riku teisi auto elektroonikasõlmi). Lisaselgitus: paljud laadijad kas põlevad maha või siis peale starterdamist laadides voolu tõustes tõstavad ka pinget, ja sellega võib kaasneda starterdamisjärgne pingetõus isegi 15-18v või enamani, ja siis võivad moodulid hakata koolema. Ise paigutaksin sel juhul ka oma autole lisaks akukütte. Sellise õues seisva autoga võiks juba rahulikult ja lõdvalt ka 30-sele talvekülmale vastu astuda, peaasi, et "Narvat" on. Niipalju, kui olen neid kütteelemente kataloogist vahtinud, siis enamus on ikka 300-600w (ka minu enda üllatuseks!), ka laadija pole eriti suur kulutaja, jah vent võib olla võimsam tõesti, aga kokkuvõtteks on see ikka tühine võrreldes meie teemas olevate sõidukite laadimisvooluga. Ja mulle on räägitud, et Soomes on küte(220v) üldjuhul taha öösel võimalik panna ainult kaheks tunniks enne väljasõitu, ehk siis paned taimeri peale ja maks 2tundi.
ice1. Tead miskit kasulikku ka peakaitsmest.
Elektrikad vajavadki seda 230V16A automaadi taga olevat kaablit. Kui sul juba on, siis miskit ei pea enam tegema. Mul on seesama.
Kordan, viiekordse maja ette võib tekkida 1-2 elektrikat aastaks 2020. See on põhimõtteliselt lagi. Need parameetrid mis sa tõid välja rahuldavad. Korter 25A sobib.
Ei saa jah infrat üle koormata. Aga üks auto per ühistu aastas. Oleme realistlikud, pole keeruline. Alustame vaikselt. Julgemad/rikkamad esirinnas.
Eile nägin pealinnas liikumas elektribussi, nii vilksamisi. Otsing ei andnud suurt midagi lisaks, ainult mõni aasta vanad uudised tulid välja. Seal selgus, nagu ikka, et poolamaa tootjafirma on läbisõidunumbrid ilusamaks kirjutanud ja teeninud sellega ära transpordiettevõtte usaldamatuse. Siis neid ei ostetudki. Ei tea, kas nüüd on ehk usaldusväärsem partner leitud, et uuesti katsetatakse?
"Peakaitse(sulav) 160 amprit kolm faasi, edasi istub sellel igal faasil 4 trepikoja üks faas 63 amprit, selle 63-se moodustab viis kor.."
1960-ndate alul oli tüüpiline korteri "kork" 1x6A ja ega liinidki, eriti maakohtades enamat ei talunud. Sellise infraga oli lootusetu, täiesti võimatu toita elamist, mis sisaldab el.pliiti, el.boilerit, mikrolaineahju, tolmuimejat, el.triikrauda, fööni, võileivagrilli, kohvimasinat jne.
Järelikult nood elektrilised vidinad on ummiktee, nende kasutuselevõtt ei saa kunagi reaalsuseks, kuna puudus vajalik el.varustus.
Arnis. Oled liiga opimistlik 2,5a parast ehk 2020 aastaks pole kindlasti veel 5-e kordse maja ees 1-2 e-autot, sest praegu ei nae neid linnapildis peaaegu uldse. 2,5a kindlasti sellist kasvu veel ei toimu,kuigi v6iks kull.
korteri korgid ei ole kunagi kuskil alla 10A olnud-> reeglina veeti laiali 2,5 alumiiniumjuhtmed, mis kannatavad ca 16A püsikoormust.
Praeguseks on need kaablid kas maha põlenud või välja vahetatud. Majja sisenevad kaablid on praeguseks on umbes 99% kohtadest vahetatud ning vastavalt sellele on ka võrk viimase 15 aasta jooksul uuendatud. Loota, et järgmise 5 aasta jooksul võrgu haldajad tambivad lihtsalt järgmised 3 miljardit võrku selleks, et äkki hakatakse paneelelamutes kunagi koormust kasvatama on ebareaalne. Loomulikult võimalus on kollektiivselt luua laadimispostid - nagu need on mitmete kontorite juures juba pikalt tühjana seisnud peale kredexi vastavat tavalaadijate hanget. Kuid riik ei hakka kindlasti järgmise 5 aasta jooksul tegema uut kampaaniat, kus tambitakse julmalt kinni pool auto hinnast NING ehitatakse tasuta välja infra.
Kogu elektriautondus Eestis on 95% ulatuses võimalik tänu ELMO toetuste programmile. Kui autode ostutoetust uuesti ette ei võeta, siis pole ka vähimat lootust, et mingi märgatav elektriautode kasv toimuma saaks (Leaf maksab ikkagi 34000€ -s.o. peaaegu pool kahetoalise Lasnamäe korteri hinnast)
El.autodele mõeldud akude hinnad on vähemalt siiani langustrendis olnud, 2016 a. oli hind 200eur/kWh (Tesla väitel 180eur/kWh, aga Elonil on kombeks bluffida).
40kWh aku hind koos km-ga seega 10keur.
Mul oleks juba mõnda aega uut autot vaja ja ostaksin.. no kasvõi elektrilise 40kWh akuga Discovery Sporti manuaaliga diiselversioonist 8keur kallimalt (eeldan, et 2 el.mootorit on 2keur odavamad, kui diiselmootor, manuaalkast ja piiratud libisemisega keskdiferentsiaal).
Kahjuks on praegu veel el.autode pakkumine veel ääretult nadi, el.autode eri mudeleid on vist 100x vähem valida, kui sisepõlemismootoriga autosid. Alates 2018.a lõpust kuni 2020.a-ni peaks toimuma läbimurre, enamus tootjaid lubab selleks ajaks el.autot valikusse, või vähemalt pistikhübriidi. Pakun, et siis hakkab ka el.autode müük jõudsalt kosuma.
"Leaf maksab ikkagi 34000€ -s.o. peaaegu pool kahetoalise Lasnamäe korteri hinnast"
Uus Leaf maksab koos treila teenusega Eestisse <26kEUR.. aga loomulikult, soovi korral võib kallimalt osta.
Vastuseks arnisele: mina tegin oma majale kahes eri küljes 3f16 väljavõtte nn "talupojatarkusest", aga mitte pidades silmas el.autot. Seda "üks auto per ühistu aastas" aga ma liigitan otseselt lühinägelikkuseks/rumaluseks/ettekäändeks vmt. Ma nimelt eespool juba kirjeldasin, et el.autode laadimisprobleemi lahendamiseks on vaja kordades tõsisemat ja kallimat tegevust, kui see praegusele situatsioonile tuginedes mingi ühe autojagu väljavõtte tegemist kuskile paneelika trepikoja ette. Praegune võimekuse laiendamine oleks erand, aga eranditele süsteemi ei ehita, selle asja nimi on prototüüp. Praegune riigi loodud võrk ongi prototüüp- väikese kasutajatearvuga töötav võrk arendamiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Ma EI OLE elektriauto vastane, pigem tooks see meie riigi eelarvele tõsiselt kasu, kui meil õnnestuks mingisugunegi arvestatav osa meie naftaimpordist asendada meie maal toodetud elektriga, iseasi kaua seda meil siis lubatakse jätkata. Aga selleni jõudmiseks vajame me samasugust projekti nagu praegu on riigi toega renoveerimised jne. Ühistud ei ole ise suutelised ja ka ei soovi oma kulu ja kirjadega hakata välja ehitama el.võrku neile masinatele. Ennustan, et need otsused ei lähe lihtsalt läbi. St, ühistu ei otsusta lihtsalt heast peast kellelegi personaalse (garanteeritud)parkimiskoha andmist tõenäoliselt maja ees parimas kohas, see tuleb kinni maksta sel soovijal endal, ja siis, saades teada arve, ei soovi see inimene tõenäoliselt ise enam, sest lisanduks hüvitus ka ühistule sellise privat lõbu eest. Siis selgu, et selle raha eest saaks ühe uue auto näiteks- ja siis oleks ju valik juba elektrika vastu...... Arnis ma ütlen veelkord: meil kahjuks ei ole praegu võimekust "üks koht aastas" ühistutel ja ei tule kah, pigem selle jaoks on vaja luua uus infra, ja seda siis juba kohe perspektiivitundega 10 kohta vähemalt ja loota, et seda kasutama hakatakse... Aga kas hakatakse, kui riik nende Leafide ostu kinni ei tao? Praegu igatahes mitte.
P.S. see wb teab seda ühistute elasjandust "pisut pinnapealselt"
Ühistute ees laadimiskohtadest oleme me ikka väga kaugel täna. Voolu vedamine, parkimiskoht, elektrikulu arvestamine jne. Vene aegsetest majadest ei räägi üldse. Täna saame rääkida eramaja omanikest või kellel tööl pistik olemas. Endal need mõlemad ja laadimiseks kulub mul selgelt vähem aega kui bensuka tankimiseks. Kui mul kodus ega tööl laadimisvõimalust poleks, siis ma elektrikat isegi ei kaaluks. Kõige käegakatsutavam variant on uusarenduste puhul oma parkimiskoha ostmisel, siis võimalik lasta sinna kohe voolu ots vedada, heal juhul juba läbi oma korteri arvesti juba. Eesti laadimisvõrk on 20 aastaks täiesti piisav, enne ei saa keskmisest korteriomanikust ka uue elektrika ostjat, kõht jääks tühjaks. Meie laadimsivõrk vajab vaid combo lisamist trassidele. Elektrikat laetakse 98% juhtudel kodus ja 60 kWh aku puhul saab juba Pärnusse ka edasi-tagasi laadimisvõrguta. Need üksikud Eesti mõistes väga pikad sõidud saab siis olemasoleva võrguga lihtsalt tehtud. Kui selline normaalse välimusega 60 kWh akuga auto saadaval ja selle kogukulu max nii 15-20% kõrgem sarnasest bensukast, siis on elektrikas massides. Lähim lootus on VW I.D, see ehk nii 28-29000 hinnaga Golf. Sama varustuse ja näitajatega bensukas 22-23000 ja hinnavahe teeb tagasi kütuse säästuga. Ootame siis aastat 2021. Enne seda ehk taksojuhid lähevad alates septembrist uute Leafide peale vanade asemel. Tesla Model 3 eest käid vähemalt samapalju kui hea varustusega 3 seeria eest välja ja igaüks saab vaadata palju neid siin uuena müüakse. Lisaks veel lähima hoolduse ja garantii asukoha Helsingis ning Tesla kiirlaadijate arvu(0) Baltikumis, siis saab see siin päris harv nähtus olema. AmperaE saavad isegi Saksa kliendid kätte 2018 lõpus alles, enne 2019 ei muutu maarjamaal miskit.
24 tuh koos treileriga eestisse maksavad leafid, millel ei ole akut... Või millele on mõnes teises euroopa riigis juba toetust saadud ning auto on vaja maha parseldada.
Leafi letihind on 34 tuh. Võta või jäta.
Samahästi võib öelda, et ainult lollid ostavad uue auto, kuna odavam on lasta omale sobiv mudel varastada :D
Kiirlaadimisvõrk on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et ka talvetingimustel oleks võimalik väikese planeerimisega jõuda ükskõik millisesse linna (ja sellest piisab tõepoolest mitmekümneks aastaks), avalike tavalaadijate puhul väga põhjalikku planeerimist ei tehtud.
Kes saksa keelt ei oska, siis fraas "ohne Batterie" viitab just sellele, et akut ei ole (nendel 20 tuh maksvatel 0 ls masinatel on kuulutuse allosas see ilusti kirjas)
Tõenäoliselt on need masinad meie elmo sarnase programmi raames soetatud (kuna neid müüakse 3 kuud ette odava hinnaga)
Ja miskipärast arvan, et kui need sealt eestisse vedada, siis tekib registreerimisega probleem
Aga noh- kes tahab ostab omale saksamaalt oluliselt odavamalt uhiuue auto (autotootjad ju näevad ette seda, et eri riikides samas ühenduses on normaalne kolmandiku võrra autosid odavamalt müüa.)
