Selle asemel, et arvata, võiks automüüjale paar rida kirjutada. Nad vastavad hea meelega ja mõikavad isegi inglise keelt. See, et Leaf on ametlikust letihinnast palju odavam, pole mingi erand. See on pea kõigi autodega nii. Eesti edasimüüjate puhul annab üldjuhul hinda omajagu all rääkiga. Saksa netipoodide hind on tüüpiliselt "võta või jäta".
Saksas "ohne Batterie" tähendab tõesti "ilma akuta". See küll ei tähenda, et autol akut poleks, vaid see kuulub pangale(või Nissanile), kellelt see tuleb rentida. Nissanit pakuti nii koos akuga kui ka akurendiga. Eestisse toomise puhul võib need autod unustada. Lisaks siin ühele eelmisele targale kommentaarile: ei, Elmo toetused ei tulnud riigilt, vaid Mitusbishi Corporationilt pärineb see raha, oli sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Sinu ideoloogiaga ei peaks midagi toetama, ei tea, mis põllumehed sellest arvavad. Põllumeeste toetused võiks ka selle argumendiga hoopis õpetajatele palkadeks maksta. Elektrikaga sõites maksan ma samuti aktsiisi ja käibemaksu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ja auto pealt ka rohkem käibemaksu kui bensuka pealt. Elekrika järel sõites ei hinga sa sisse mürgiseid gaase, sinu diisli järel sõites aga küll. Seega pane Haigekassale üks korralik nuts teele ja ma toetan ka teedeehitust. Ma ei ole toetuse pooldaja, aga elektrikale võiks olla maksusoodustus nagu enamikes kodanikest hoolivates riikides.
Tehniliselt toetas Elmo programmi riik. Raha pärines mitte ainult Mitsubishilt, vaid ka Marubeni'lt ja Sumitomolt (kes kvoodid ostsid- Mitsubishi osa oli neist kõige väiksem).
Väliskaubanduskodade poolt seaotud ostu tingimus oli, et vastu antakse mitte raha, vaid pakutakse energiasäästule suunatud sihtotstarbeliste kulude katmist.
Selle tulemusena tekkis olukord, kus riik sai teoreetilise ca 70 mln € väärtuses vahendeid (s.h. 507 autot, mis oli kogu tasu Mitsubishi osa eest), millega ehitada välja elektriautode taristu (enamus sellest tuli vist Marubeni osast) ja toetada elektriautode ostu.
Nüüd ajad natuke juba oponendid segamini-> minu isiklik arvamus on, et ainus mõistlik viis elektriautode kättesaadavust laiendada on nende omamist toetada (korralik taristu + toetus + tasuta parkimine + bussiradade kasutamine + veel 100 imeasja), kuna ilma nendeta on elektriauto omamine nii finantsiliselt kui ka mugavuse poolest täiesti kasutu (tehnoloogia eripärad).
Küll aga minu point on see, et kui vaadata mujalt euroopast kohaliku turu jaoks tehtud soodustusega autot ja öelda, et näiteks seesama LEAF maksabki 21-26 tuh (hoolimata sellest, et masinal pole akut või on see ette nähtud vaid Saksamaal registreerimiseks) ei ole pädev, kui Nissan ise müüb üle maailma Leaf'e 34 000€ letihinnaga (jutt ei ole eridiilidest, vaid letihinnast, mis on suvalisest sama klassi diisli/bensuka hinnast ca kaks korda suurem.)
Kui on vajalik midagi "tõestada", on kõik vahendid head, ka faktivead. 2016. a. toodeti USAs mitte 72%, vaid 65% elektrist fossiilkütustest, kusjuures suuremas osas oli selleks fossiilkütuseks maagaas. Maagaas vabastab tõesti atmosfääri täiendavat süsihappegaasi, aga sellega asi ka piirdub. Kasvõi kodudes gaasipliitide jääkprodukt lastakse külma kõhuga otse kööki, kus inimolendid oma igapäevatoimetusi toimetavad. Kui näiteks bensiini või diisliga töötava seadme väljalasketoru kööki suunata, siis head nahka sellest ei tuleks..
Täiendavat süsihappegaasi? Niipalju kui tean koosnevad kõik kütused (v.a tuumakütus) C ja H (+muud mittepõlevad) ühenditest ja kõikide kütuste põlemisel ühineb C hapnikuga moodustades CO2-e ning H ühineb hapnikuga moodustades H2O. Millest täiendav co2 tuleb?
CO2 tekib igasugusel põlemisel (sh ka õhu väljahingamisel) alati. Praegu normeeritakse CO2 tootmist ning selle käigus sujuvalt lülitatakse keskkonnaohule viidates rohelise energia hulka hakkepuit (mis eraldab CO2-te) ning rohelise energia hulgast arvatakse välja tuumaenergia (mis ei eralda CO2-te).
Selles osas on "taastuvenergia" ja "roheline energia" pehmelt öeldes jaburaks aetud.
mis ülaltoodud artiklit puudutab, siis seal on arvatavasti viga tõlkes tekkinud, kuna tõlkija/refereerija ei ole energeetikas ja matemaatikas ja võib-olla ka inglise keeles pädev (pole originaalartiklit lugenud).
Nimelt fossiilsed kütused (s.h maagaas) moodustavad küll 65%, kuid biomass ja hakkepuit moodustavad USA-s omakorda peaaegu pole taastuvenergiast (seega ca 7% kogu elektritootmisest moodustab biomass ja puit, mis annab CO2 emissiooniga kütustele kogumahuks ca 72%- ülejäänud on tuumaenergia, hüdroenergia ning tuule ja päikeseenergia)
CO2 on ainult 5% kogu kasvuhhonegaasidest aga seda andis kõige lihtsamalt suureks äriks pöörata. Veeaurule, mis on suurim osa kasvuhoonegaasidest, ei ole veel suudetud töötavat ärimudelit luua:)
Taimed vajavad kasvamiseks CO2-te. Kui puu ära põletada ja peale seda uus sama suur puu kasvab, on ka kogu põletamise CO2 õhust ära korjatud. Ja selle puu täielikul mädanemisel metsa all eraldub ka sama kogus CO2-te, kui põletamisel, ainult aeglasemas tempos.
Fossiilkütuse põletamise CO2 oli ringlusest juba miljoneid aastaid tagasi kõrvaldatud ning paisatakse nüüd tagasi ringlusse - rikutakse väljakujunenud CO2 tasakaalu atmosfääris. See on põhivahe puidu ja fossiilse kütuse põletamisel.
Päikeselise poole pealt vaadates - suurenenud CO2 tase õhus kiirendab taimede kasvu - põllud annavad rohkem saaki, kui vanasti ja vähendavad ülerahvastumisest tingitud toidumuret.
Irw, temp tõusust tingitud tõusev veetase lahendab ülerahvastusest tingitud toiduprobleemi kiiremini kui vili kasvab.
Samuti aitab rahvastiku hulga reguleerimisele kaasa protsessiga rahulolematute hulk, kes oma "õigust toidule ja elukohale" hoopis karmimate vahenditega kui isis ilmselt "meelde tuletavad".
Aga ELMO neid probleeme ei lahena - lahendaks jalgratas.
Kasvuhoonegaaside puhul on olemas ideaalne vahemik.
Liiga vähe ja hakkab külm. Liiga palju ja hakkab palav.
Mõlemal juhul on asi paha, väga paha.
Ideaalse lähedal kõikus asi sadu tuhandeid aastaid ja selleks
ei pea MITTE MIDAGI TEGEMA.
Aga vot nüüd läks asi lappesse. Tõsiselt lappesse. Sest me teeme asju.
Hetkel on 407 ühikut miljoni kohta. Seda pole olnud, väga väga kaua.
Puu põletamine on okei, hingamine on okei, metsatulekahju on okei.
Puuksutavad lambad on okei. Veeaur on ka okei. Kõik see on toimunud
sadu tuhandeid aastaid. Sellest ka CO2 taseme kõikumine normi piires.
Aga sadu miljoneid aastaid tagasi ladestunud kõdumaterjal, mis kogunes
hoomamatult pika aja vältel koorekihi alla - gaas, nafta, kivisüsi,
selle põletamine mõne AASTAKÜMNE vältel, vot see ei ole okei.
Väga hea pilt Arniselt, millest ka iga loll aru peaks saama. Aga suurem küsimus on see, kuidas mõjutab seda kõike MASSILINE vajadus akude järele (hiigelmaardlad) ja kuidas valmistatakse nende akude laadimiseks vajatav elekter. Tänane pilt pole kahjuks väga rõõmustav, aga vähemalt samm õiges suunas.
Kui panna kõrvuti autod ja kõik teised saastetekitajad tankeritest (sellest oli juba juttu) enamjaolt fossiilkütustel töötavate elektrijaamadeni, tahaks siiski öelda, et taaskord on hakatud lahendama probleemi valest otsast...
Ma pole vastu. Elektri tootmine peab olema puhas, muidu pole otseselt elektritranspordile üleminekul väga head tulemust.
Hetkel on elektritootmine siiski autodest eespool. Puhast elektrit toodetakse protsentide mõttes rohkem kui sõidetakse elektrikatega.
Ja kindlasti on halb mõte JÕUGA ja pauguga minna ühelt teisele. Kui on juba elektrijaam ehitatud, las ta siis tiksub. Ärge ainult uut kruusapõletusjaama ehitage. Autodega ja laevadega samamoodi. See mis on juba välja arendatud, projekteeritud, tootmises, las olla. Las elab oma aja ära. Aga keerake need masuudipressitehnoloogia kraanid koomale ja hakake mõnusalt üle minema. Võimalikult odavalt, võimalikult efektiivselt.
Volvo'l KÕIK autod hakkavad olema vähemalt täishübriidid alates 2019. See on väga hea samm alustuseks. Järgmine samm võiks olla aastaks 2023: kõikidel Volvodel stepsel ja igal viiendal on summuti puudu. Kui kõik autotootjad kampa lööksid, olekski normaalne edasiminek toimumas.
Esimene samm on mürgid otse ninade alt minema saada. Linnad. Tankerite ahelreaktsioon tekib ise-enesest. Laevaliiklusest tervikuna "kõigest" 44% moodustab mingi põletusmaterjali transport. Pole dinosaurust vaja transportida, pole ka katelt, mis seda liigutab.
Laevaliikluse osakaalud ja muud sellega seoses: http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/rmt2015_en.pdf
Kui loteriiga võidaks elektriauto siis sõidaks sest laadimine ei oleks probleemiks.
Ostaks elektrika siis kui maksaks 2,5- 3x vähem. Ei näe mõtet transpordivahendi ja tarbeeseme eest rohkem maksta.
#Volvo'l KÕIK autod hakkavad olema vähemalt täishübriidid alates 2019. See on väga hea samm alustuseks.
See on Volvo peen turundustrikk, mille lõksu ei läinud mitte ainult arnis, vaid ka enamik maailma autoajakirjanikke. Ka 2020 aastal väljuvad tehastest Volvo kaubamärgi alt nii ainult bensiinimootoriga kui ka lausa (oh õudust!) diiselmootoriga autod. Selle väite kinnituseks olen ka nõus lausa kihla vedama (mida ma tavaliselt ei tee).
#Tänapäevase diisliga jõuad enne tööle kui salong soe, mis paarist minutist sa räägid? Vedelkütuse süsteemid, nagu Webasto, vajavad igaaastast hooldust ja ei kipu kuigi töökindlad olema.
Teeme nüüd nii, et räägime ikka asjadest, mida teame, mitte kusagilt kuuldu põhjal. Vedelkütuse süsteemid, mis toodeti sajandivahetuse paiku ning sattusid siiamaile peamiselt Eberspächeri kaubamärgi all (näiteks VW Sharan varustuses) nõudsid tõepoolest igal sügisel remonti, sest aasta jooksul oli mingi komponent ikka lepingu lõpetanud.
Aga see kõik on tehnikaajalugu, mitte tänane päev! Näiteks minu isiklikul autol on peal lisavarustusena paigaldatud Webasto Evo 5 ja see töötab (ka täna hommikul) juba seitsmendat (sic!) aastat ilma mitte mingisugust hooldust ja remonti nõudmata. Ma astun igal pool ja igal ajal sooja autosse ning on täiesti ükskõik, kas kusagil on mingi pistik või post (niikuinii ei ole ju!) või kui kiiresti auto soojaks läheb (mida ta meie kliimas linnaliikluses niikuinii teha ei taha, sest enamik aega tiksud foori taga tühikäigul).
Sisepõlemismootorite puhul tuleb arvestada seda, et nad ei sõida naftaga. Bensiini ja diiselkütuse tootmine tarbib samuti elektrit ning fossiilseid kütuseid. Mõni el.autode pooldaja on isegi väitnud, et saja km vedelkütuse tootmiseks kulub rohkem elektrit, kui el.autol 100km läbimiseks, aga see võib olla ülepakutud. Eestist rääkides: ehk kellelgi on andmeid, palju Viru Keemia Grupp põlevkivist vedelkütuse tootmiseks elektrit ja maagaasi kulutab? Võib-olla, kui el.autode arvu kasvades sp.autode arv väheneb ja seega ka vedelkütuse vajadus, saab vedelkütuse tootmiseks vajaliku energia el.autode laadimisele kulutada, ning täiendav el.energia vajadus polegi nii suur?
energiakulu kütuse (diisli või bensiini) tootmisele ei ole üheselt arvutatav.
Selleks tuleb arvestada järgmisi aspekte:
- maardlast pumpamine
- transport rafineerimistehasesse
- rafineerimistehase võimsus
- rafineerimine (ja sealt jääkproduktid)
- transport terminali
- transport tanklasse
kogu ahelas võib "mõistliku tootmislogistika" puhul tõepoolest tulla see number umbes 0,2 kWh 1liitri kütuse kohta (siit arvutus, et kui tänapäevane auto tarbib 5l 100-le km, siis sellele kulub umbes 1,2kWh energiat, mis omakorda vastab ca 3-6km läbimisele elektriautol).
Viidatud paduroheliste "100km läbimiseks kuluva energia saamiseks sisepõlemismootori jaoks oleks võimalik läbida elektriautoga 100km" stamplause taust oli mälu järgi (loodetavasti praegu praegu ei eksi) ühe USA rafineerimistehase aastane energiatarve jagatuna toodetud bensiini hulgaga (millele pandi tambovina juurde ca 20% kütuse transpordikulu). Selles arvutuses ei arvestatud kütteõli ja diiselkütuse osaga tehase töös.
Kuna nii VKG-l, kui Enefitil on kivist õli pigistamise asukohas olemas oma elektri ja soojatootmine ning ka põlevkivi tuleb oma maardlast, siis isegi andmete olemasolul seda arvutust teha ei ole võimalik. Seda enam, et Petroter tüüpi tehas toodab ühtlasi ise ka gaasi ja elektrit, mida tarbib.
Käib üks suur punnitamine maakera rohelisuse nimel, aga maakeral on sügavalt poogen sellest, kes või mis tema peal elavad- neid surnud perioode on siin väidetavalt juba mitmeid olnud ning kas vahepeal taas mingi loomne elu kaob ja taastekib, on tegelikult täiesti tühine teema- meie oma keskmiselt 70-80 aastase elueaga ei muuda miljardite aastate kulgu ja kui miski on määratud hukule ning kunagi jälle taassünnile, siis nii ka läheb, mitte et püüame nüüd selle seitsme miljardi käpardi elu kuidagi lihtsamaks ja puhtamaks teha ja niimoodi päästa maailma. Kuskil on nälg, kuskil on veepuudus, kuskil on sõjad, kuskil sõidetakse härjarakenditega, aga meie siin muretseme elektritootmise pärast ja püüame vähemalt linnaõhku puhtamaks saada ja las need korstnad tossavad silmapiiri taga edasi, siis on kõik ok. Naljamehed... kõik see on ÄRI ja RAHA.
Loomulikult ei kaoks nafta rafineerimine sp.autode kadumisega, aga kogused väheneksid oluliselt.
Plastikut oleks edaspidigi vaja, aga seda toodetakse enamasti nafta kergematest fraktsioonidest või maagaasist, st. plastiku tootmine konkureerib autokütuse tootmisega, sp.mootorite kadumisel ei suureneks nafta raisku mineva osa osakaal. El.autod kasutavad ka raskemaid fraktsioone (mootoriõli) sp.autodest vähem, ka selles osas toimuks vajaduse kahanemine.
Ja kõige stabiilsemate, vastupidavamate ning vähem saastavate plastikute ning õlide tooraineks on liiv. Ses suunas poleks ka paha liikuda.
"Käib üks suur punnitamine maakera rohelisuse nimel, aga maakeral on sügavalt poogen sellest.."
Muidugi võib lähtuda budistlikest let-it-be põhimõtetest ja käituda nagu Indias kombeks. Meie ümbrus, tervis, eluiga ei mõjuta maailmakõiksust - solgi ja prahi võib visata kuhu juhtub, looduse ja ümbruse puhtus pole oluline, nirvana saavutamiseks on vaja hoopis hingepuhtuse eest hoolt kanda.
väiksel Euroopal pole mõtet eriti punnitada elektrikatega.terve maailm ei piirdu ainult Euroopaga! on ju hulgim nn. arengumaid nagu hiina,india,venemaa,aafrika jne....absoluutselt pointless rapsimine!
Asi pole mingis budismis ega erilises maailmavaates, asi on lihtsalt selles, et kui mõni mees püüab silmad punnis rohelist elu elada, siis kümme meest viivad on rämpsu silmi pilgutamata metsa alla ja lähevad koju uut tekitama. Alustuseks võik igaüks peegli ette seista ja küsida endalt, et mida olen täna teinud maailma paremaks muutmiseks, kokkuhoidlikumalt elamiseks ja lastest inimeste kasvatamiseks ning mida plaanin homme teha. See, et kellelgi on välja käia 30- 100 000 raha elektriauto ostmiseks, ei tee maailma paremaks ega vähenda naftatootmist või nälga kuskil arengumaal. Või annab kodanik Musk osa raha vaeste aitamiseks? Ahsoo, roheline maailm toob ju suuremat kasu kui mingi raha.
wb. Tsiteerin iseennast:
"Summa: elektriauto elu jooksul eraldub MAKSIMAALSELT (100% põlevkivist toodetud elekter) 25 tonni CO2-te. Tavaauto puhul 75t+17t kütuse tootmiseks."
Jutt ei käi otseselt energiast (Jaulides) vaid heitmetest (CO2, põletatud materjal).
Seega kui sõita elektriautoga surmani kulub halvimal juhul (100% põlevkivist elekter, kõige rohkem CO2te per kWh elektrit) 25 tonni CO2te. Kui sõita bensukaga, 75 tonni CO2'te tuleb summutiaugust välja ja 17 tonni kütuse enda tootmiseks. 17 on vähem kui 25, aga 17 on lisa 75'le. Kindlasti kulub aku tootmiseks ka CO2'te, aga mõni tonn, mitte kümneid tonne. Samas tuleks minna tagasi fakti juurde, et elektrit ei toodeta kõige kehvemast allikast. Ja mida aeg edasi, seda paremaks läheb. Ning 20 aasta pärast hakkavad akupakid ringe tegema jäätmejaamast otse tootmisesse tagasi, nagu teevad seda praegu 12V pliiakud (90+% lähevad uuele ringile).
Võtsin 70MWh elektrit, millega saab sõita umbes kolmandik miljonit kilomeetrit (laadimiskaod on juba sisse arvestatud), võib oletada, et selleks ajaks on auto täiesti ära roostetanud Eesti kliimas. Vedelkütuse auto arvestuses oli sama läbisõit aluseks.
Tabelist võtsin kehva põletusmaterjali, põlevkivi (0.36kgCO2'te per üks kWh elektrit; https://www.volker-quaschning.de/datserv/CO2-spez/index_e.ph
p) Korrutasin kokku, sain 25200kg selle elektrikoguse tootmiseks. Kui tegemist oleks maagaasiga, oleks vaja korrutada kokku 0.2'ga, siis 14 tonni CO2'te per auto eluiga.
Error. Tabeli väärtused ei sisaldanud jaama kasutegurit. Narva puhul on see ~40%. Seega vaja korrutada 25 tonni läbi 1/0,40'ga. Seega 25/0,4=62 tonni. 62 tonni per eluiga on siis maksimaalne CO2 koormus kui kõik elekter oleks kruusast tehtud.
PS. Minuteada on elektrijaamadel "overhead", mille tulemusena öösel jooksevad liigselt tühja (ehk katel kütab, tarbitakse vähe, läheb normist rohkem korstnasse). Elektriautode puhul peaks jälle arvestama, et nood üldjoontes just tarbivad siis kui olekski vaja tarbida, et ühtlustada tootmist öö ja päeva vahel, mille tulemusena elektrijaama kasutegur tõuseb. Aga see on võõras teema, ma ei oska üksi seda lahata. Tean seda, et mida suurem on elektri hind, seda rohkem CO2'te per energiaühik üldjuhul on.
PS2: Herr Musk aastaid tagasi vastas küsimusele "kas elektriauto siis ei tooda rohkem CO2'te kui seda tankida söega" - just nõndaviisi, nagu praegused arvutused kirjeldasid: "isegi puhta söe puhul on ikkagi elektrikal edumaa", oli Muski vastus.
Põlevkivist elektri tootmine on vist maailma kõige räpasem elekter üldse? Isegi kivisöest elektrit tootes tekib jäätmeid oluliselt vähem. Ja aherainet ei viida tühjadesse kaevanduskäikudesse tagasi (liiga kallis?) vaid jäetakse lageda taeva alla lähiümbrust, põhjavett ja lõpuks Läänemerd reostama.
Kui saastamist võrreldes võtta aluseks just Eesti põlevkivielekter, siis õigluse huvides tuleks seda võrrelda vedelkütusega, mis on samuti eestis toodetud.
Kui palju põlevkivi kulub VKG-l vedelkütuse tootmiseks, mis sisaldab 1kWh energiat, võrreldes 1kWh elektrienergia tootmisega Narva el.jaamas?
Võtame ühe säästlikuma bensuka, emissioon näiteks 100g/km- igaüks oskab välja arvutada, palju tuleb kraami 100 000km läbimisel- 10 tonni 100 000km. Mõistlik eluiga ca 300 000km, seega 30 tonni pluss eelpool leitud 17 t kütuse tootmiseks, kokku jämedas laastus 50 tonni.
Kas eespool on kuskil kirjas, kui suur on el. auto emissioon 100km kohta?
Kui pikaks arvestada el. auto eluiga?
No aku eluiga sõltub peale tehnoloogiliste iseärasuste ja kasutustemperatuuri veel mahtuvusest. Mida suurema mahtuvusega aku on sarnase suurusega autol, seda vähem kordi tuleb teda 100 000km jooksul laadida ja seda väiksem on koormusvoolu/mahtuvuse suhe. 60kWh autoaku eluiga võib olla ligi 2x rohkem kilomeetreid, kui 30kW autoaku eluiga.
"Kui saastamist võrreldes võtta aluseks just Eesti põlevkivielekter, siis õigluse huvides tuleks seda võrrelda vedelkütusega, mis on samuti eestis toodetud."
siin läheb Sul asi natuke vildakaks-> Narva jaamade kasutegur on ca 40%, sealt kaod juurde ning selle arvutuse alusel jõuab meie tingimustes elektriauto akusse umbes 1/3 sellest energiast, mida põlevkivist on võimalik saada
Tanklas aga ei müüda põlevkivist toodetud bensiini (seda pole vist juba pikki aastaid toodetudki) ega mitte ka diiselkütust (kuna vedelkütused tulevad siiski maardlatest).
.... - tavaautol on märksa rohkem heitmeid. 100gr/100km on ulmenumber NEDC tsükli põhjal. Reaalsuses eraldub CO2'te NEDC tsükli tulemusest umbes 35-50% rohkem.
Eespool mainitud, palju ühel ja palju teisel.
Elektrika maksimum on 62t CO2'te, tavaauto algab 90-st tonnist, enamik 150-200 vahel.
Elektrika miinimum on 0t. Tavaauto miinimum võiks langeda max 10% tootmisahela ulmelisest arengust.
Vahepeal sai Soomes ühel Teslal 400 000km täis. Akumaht langenud 7,5%.
Sellises tempos on miljoni kilomeetri läbimisel alles üle 80% akust. Ehk näiteks 400km asemel 320km. Miljoni kilomeetri läbimiseks kulub umbes 100 000 € kütust.
"Vahepeal sai Soomes ühel Teslal 400 000km täis. Akumaht langenud 7,5%.
Sellises tempos on miljoni kilomeetri läbimisel alles üle 80% akust. Ehk näiteks 400km asemel 320km. Miljoni kilomeetri läbimiseks kulub umbes 100 000 € kütust."
Ja mis me selle teadmisega nüüd siis peale hakkame? Kui keskmine eestlane sõidab 20000km aastas või veelgi vähem, kas ta peab siis nüüd ikkagi tesla ostma?
Vahepeal sai eestis ühel fordil 150000km täis. Sõiduulatus on täpselt sama, mis poest uuena ostes oli. Sellises tempos jätkates on ka paljude aastate pärast sõiduulatus ikka täpselt sama mis poest ostes. Ehk näiteks 800km asemel 800km. Kütust on kulunud 10 aasta jooksul alla neljandiku tesla hinnast.
Kui elektrikas seisab, tarbib ta elektrit ehk siis toodab CO2te. Ja seda sisuliselt terve öö, mil teda laetakse. Sisepõlemismootoriga auto toodab ainult siis, kui ta sõidab, seistes on õhk puhas.
see suur et - no praaki juhtub, aga tavaliselt ikka esimese paari aastaga tuleb välja. Kui aku on juba kõikvõimalikud stsenaariumid üle elanud, siis vanadusega ise-enesest defekte ei teki. See ei ole selline nagu 12V aku autol, kus ühel momendil sadestunud jama tõttu tekib lühis.
Ja muretsejatele on väga pikk garantii. Tesla puhul 8 aastat. Esimesel omanikul kindlasti mure nullis.
Hetkel on müüdud sadu tuhandeid elektriautosid juba maailmas. Probleeme aku järsu koolemisega loetakse sõrmedel. Ja nendest juhtumitest üldjuhul probleem relees või kaitsmes või juhtmoodulis.
Ei osanud kuskil aastaarvu välja lugeda kiiruga. arnisel on ilmselt rohkem andmeid. A jah, tavakasutajaga just tegu pole. Enamus arvatavasti linnasõitu ja mitte eriti suurtel kiirustel. On see nüüd hea või halb-ei tea öelda.
Minule meeldib Leafiga sõites kogetud sujuv ühtlane kiirendus. Kujutlege sõidate maanteel asulast 50km/h alast välja vajutad püsikiirushoidiku RES nuppu roolil. Misjärel toimub hääletu äärmiselt sujuv (ilma käiguvahetusteta) kuid reibas kiiruse tõus 90km/h-ni, super mõnus. Bensukas teeks ikka mingit kõvemat möla või oleks tunda käiguvahetust mõnel puhul tuleks seda veel ise läbi viia?? See lihtsalt on nii teistmoodi ja mulle meeldib. Siin võib arvutada edasi ja tagasi CO-d ja mingit eurot, kes on sõitnud sellele on meeldinud.
Hetkel veel on el.autode suurimaks probleemiks valiku vähesus - 1ki ei meeldi. Lisaks veel TESLA S ja X on minu jaoks liiga kallid. Meeldiva välimusega sp.mootoriga autosid on mitmeid, aga pole enam need ajad..
"kes on sõitnud sellele on meeldinud." -> palun mingit uuringut, mille tulemusena kõigile, kes on elektriautoga sõitnud on see meeldinud.
see, kui Sulle meeldib, ei tähenda kaugeltki, et kõigile meeldib/enamikule meeldib/osadele meeldib.
Pigem väidaks, et kõigile, kes on sõitnud V8/V10/V12 masinaga meeldib kõige rohkem sujuv kiirendus 50km/h-> 100km/h millega kaasneb korralik mootori mürin :P
Küll mitte kõigile, kuid pea kõigile on tõesti meeldinud. Isegi nendele, kes on väga skeptilised elektriautode tuleviku üle, ei meeldi need "standardpuudused" ja olid ka eelnevalt negatiivselt meelestatud. Siiski meeldib pea kõigile sõidukarakteristika. Minu isiklik statistika on paarsada inimest. Internetiavarustes üldjuhul sama jutt. Üle 95% pooldavad.
Ma ei ütleks, et sp.mootorite seas pole sujuvaid ja reipaid. On küll. Kuid nood on kallid. Näiteks 8-käigulised BMW'd - vahetavad sujuvalt, reageerivad piisavalt kiiresti. Siin see konks ongi, et võrdleme odavaid elektrikaid ja neist kallimaid sp.mootoriga autosid, R6, V8 jms.
Mulle meeldivad el.autod põhiliselt seetõttu, sest nad töötavad elektriga. Mul on ka muru niitmise riistapuu elektiga ning, kui kettsaag osta tuleb, siis ostan akuga variandi hoolimata sellest, et ta on bensukast kordades kallim.
Ja on loomulik, et suur hulk muid inimesi fännavad sp.mootoriga autosid, kas siis hinna või tankimiste vahelise läbisõidu või tankimise kiiruse pärast, või lihtsalt on nad nendega harjunud ja ei armasta muutusi. Hirmu tundma nad ei pea, sp.mootorid ei kao lähikümnendil veel kuhugi. Akutehase ehitamine ei toimu päevade või kuudega. Rajamisel olevate akutehaste järgi otsustades toodetakse 2020 aastal üle 520% rohkem Li-Ion akusid, kui 2016 a., aga sellest 520% rohkemast jaguks akusid umbes 4 000 000 el.autole, see on vaid pisike osa 75 000 000 maailma aastasest autotoodangust.
teine teema aga kuna natuke antud asjadega haagib, siis ... mulle aga näiteks meeldivad aiatööriistad, mis töötavad bensiiniga.
Peamine põhjus on täpselt sama, nagu autodelgi-> akutrimmer on tore asi (mul on see kah olemas), kuid tõsiseks tööks sellest abi ei ole (muru saab natuke närida, kuid neljataktilise vastu ei saa).
220V Elektrisaag on jube mugav, kuid metsa sellega tegema ei lähe (akusaega saab mõne oksa võib-olla maha võtta aga see on ka kõik).
elektriniiduk- mugav, vaikne ja tore aga kaugele selle sabaga ei jõua
Ehk siis - elektrilised aiatööriistad on mõeldud peamiselt asjaarmastajale oma pisikeses aias müramiseks. Suuremate tööde jaoks jääb neist väheks (kuniks akud ei muutu kordades paremaks).
Erinevalt ülalpool kirjutajatest olengi ma amatöör - palgimajandusega elatist ei teeni ja lehmadele heina ei tee.
Selle "akusaega saab mõne oksa võib-olla maha võtta aga see on ka kõik" taga on vist kibestumus? Korraliku, aga mitte tippklassi akusae 36V 4,5AH
akust jätkub rohkem kui viiekümne 30cm-40cm läbimõõduga okaspuu langetamiseks. Kuiva, kõva või suurema läbimõõduga puitu saab lõigata muidugi vähem. Isatalu parkmetsa korrashoiuks jätkub ja jääb ülegi.
Akutrimmer ei sobi tõsiseks tööks sellepärast, et sa vaatasid neid perenaiste osakonnas. Tõsised tööriistad ei maksa 199euri.
Pea kõik käsitööriistad on akuga. Sh akutrell, akukruvikas. Saab ka aku peal töötavat ketaslõikurit.
Akuga tööriista puhul on asi konkreetne- aku tühi, tööpäev läbi. Hind ei määra suurt midagi, sest lõpmatult sa ühest akust ikka välja ei pigista ning kui paned suure ja mahukama, on juba riist ebamugav käsitleda ning raskem ka. Liitiumakuga muidugi vähe kergem, aga samas on võimsama tööriista puhul määravaks jällegi elektrimootor- mida vägevam, seda raskem. Lastel on tasakaaluliikur ja aku ja elektroonika seal sees kaalu suurt midagi, aga mõlemas rattas olev el.mootor annabki põhikaalu. Mul akuga muruniiduk ja väiksema rohu puhul saan enamvähem kõik ära niita, suurema rohuga umbes kolmveerand vajalikust ning siis ca 10 tundi laadimist, seega töö läbi. Võiks ju teise aku osta, aga nii kriitiline see rohukasv nüüd ka ei ole. Ja tegelikult neid akuasju kodus juba piisavalt- alates taskulambist või liikumisanduritega öövalgustusest kuni akutrelli, telefonide jm pudipadini välja- igasugu laadijaid on riiulid täis ja vahel juba unustad ära, et mille laadija see nüüd on. Aga ikka mugavam, kui mõne asja jaoks poest patareisid osta..
#akust jätkub rohkem kui viiekümne 30cm-40cm läbimõõduga okaspuu langetamiseks
Sellised väited ongi hea näide siin teemas lokkavast demagoogiast. Sest keegi ei lähe langetama mitte 50 puud, vaid suudab umbes poolteist puud langetada-laasida-tükeldada ja edasi järgnebki tööseisak akude laadimise tõttu. Mul on samuti piisavalt neid akutööriistu ja kasutangi neid seal, kus on töö iseloom ja intensiivsus vastab hobitegevusele, sest eks paljudele piisabki sellest, kui saab langetada ainult paar puud korraga või siis trimmerdada ainult pool tundi järjest. Aga kohtades, kus mängimine muutub töötegemiseks, on vaja juba mitut akukomplekti. Paraku nii ka autode puhul. Teine akukomplekt pagassis kaasas lahendaks paljude jaoks selle suurima kitsaskoha. Aga teine akukomplekt maksab ja päris korralikult. Isegi akudrelli jaoks. Sellepärast seisabki reheall akudrellide kõrval ka juhtmega drell, akutrimmeri kõrval bensiinimootoriga trimmer ning võsalõikur... ja Arnisel Leafi kõrval üks "hallmetallikdiisel":)
PS: kuude viisi tööl käia (st mitte puhata) selle nimel, et auto kiirendus oleks natuke ühtlasem, liigitub jälle hobi alla. See on tore kogemus, aga ostuargument ikka väga väheste jaoks. Autofoorumis on paljude hobid paratamatult natuke teistsugused. Näiteks omada võimalust, et saab soovi korral vaadata Leafide kaugenevaid esitulesid tahavaatepeeglist:)
Vinguda, et akutööriist muutub ebamugavaks kui veidi suurema aku külge panna, on läbipaistev halvustamine. Alternatiiviks on sp.mootoriga riist, mis kaalub kordades rohkem kui kõige raskema akuga elektritööriist.
Kui laadima peab 8 tundi, tähendabki, et tegemist on perenaiste osakonnast ostetud low-duty tootega. Ei tähenda, et asi oleks ebakvaliteetne, kuid asi ei ole tehtud "heavy-duty" non-stop tööks.
Li-ion akude laadimisaeg 0-80% on 30 minutit. Teisisõnu on ideaalne omada kaks akut, üks on laadijas ja teine vurab masinas.
Autosid mitte võrrelda käsitööriistadega, natuke erinevad asjad siiski. Trimmer, mis tundide viisi vurab, ei vaja teist akut, ega varuplaani (veidi pikema sõiduulatusega elektriautod). Ma ei tea, mis tööd te poisid teete, aga mina teen lõunal pausi ka ikka. Ja kui ma teen kodutöid, siis ka seal teen pause. Ja tööl loomulikult akutööriistad, kümneid ja kümneid. Akud lendavad masinate vahel suvaliselt.
Kordan, Li-Ion akusid laetakse, kiirlaadimise puhul, lagi 30 minutit. Olgu see nutitelefon, akutrell, akutrimmer või elektriauto. See on li-ion keemia omapära.
Ja kes ikka arvab, et sp.mootoriga tööriist on ainuke õige tööriist, siis edu sp.mootoriga akukruvikeera ja trelli kasutamisel. Või dremel. Või väike rellakas.
arnis, muidu ajad asjalikku juttu autode kohta, aga tööriistade koha pealt paned natuke mööda, kahjuks pole näinud et hooldusfirmad kes trimmerdavad võimasate sp trimmeritega läheks üle el trimmeritele, huvitav kas nende juhid on lambad? huvitav mis pole profi murutraktori tootjad teinud el riistu, akutrellid jätame kõrvale, võimsad relakad ka ainult bena või 220 peal
selgeltnägija: TÄPSELT sama asi ka elektriautodega - see, et neid käputäis on, ei tähenda, et kõik karjaga peale jooksevad. Täpselt samasugune skeptitsism elab ka siin: "elektritööriist ei ole piisavalt võimas, akud vajavad vahetamist ja sooja ka ei puhu" - umbes sellises stiilis. Trimmerimaailmas küttekulu ei ole nüüd nii suur kuluallikas, et majanduskalkulatsioonidega huuraaga peale joosta.
Kuigi positiivseid külgi jagub. Tehases näiteks, akutööriistade suurim eelis on müra. Siseruumides üldse ei saa sp.mootoriga asju kasutada. Teatud kohtades ei ole viisakas sp.mootoriga muruniitjaga tegeleda. MÄRKSA kergemad. Ja töökindlus. Elektrilised tööriistad ei lähe tuksi nii nagu sp.mootoriga masinad. Seal on ikka tosinate kaupa juppe, mis tuksi võivad minna. Kallimatel asjadel üldjuhul kestab piisavalt.
Elektrilisi suuremaid tööriistade mudeleid on samamoodi, käputäis, nagu ka elektriautosid. Aga need mis on, töötavad.
miks ma ei näen päästeameti masinate peal ainukesi aku pealt töötavate töövahenditena taskulampe? Kõrvalfirma kes teeb roostevaba köögimööblit skandinaavia turule kasutab akude peal ainukesena akutrelle, relakad ja keevitused kõik juhtmete taga.
Trimmeri puhul on vist lihtsam kaasas tassida bensukanistrit kui varustada end tööle minnes mitme akuga ning igaks juhuks ka genekas kaasa võtta, sest äkki on vahepeal vaja akusid laadida. Ja kui tööd teevad mitu meest, näiteks liinialuse puhastamisel, siis tassi tervet hunnikut akusid kaasa. Mõttetu vist. Akuga on mugav kui tööd vähe või töö lihtsam ning ei kesta tervet tööpäeva. Eks olen ka ehitusel toimetanud ja alati esimene asi on vaadata koht, kuhu trelli laadija pista, sest töö kestel saab ikka aku tühjaks. Aku on hea, aga nagu juba mainitud, on akul kindlad piirid- ühel hetkel on ta tühi ja töö seisab. Vooluvõrgust või bensukanistrist võttes saab hetkel veel ikka tõsisemat tööd teha.
Ja fakt on see, et tõsisemat tööd tehes tuleb suurendada akut, see aga tekitab lõpuks olukorra, kus tööriist ise on väiksem kui aku.
Tänapäevane akumajandus on valmis kolima neile tööriistadele, kus juhtmeversioonil on peale kirjutatud - 500W.
Need vidinad, mis võrgust poolteist - kaks kilovatti tahavad, jäävad ikka oma aega (akusid) ootama. Kogemusest räägin ja koduperenaiste osakonnast tööriistu ei osta.
Autodega sama, lihtsalt proportsioon erineb.
Ok, selgitan, kuidas üldjuhul tsiviliseeritud maailmas akutööriistadega "heavy-duty" tööd tehakse:
Kui tehakse tööd ühe tööriistaga, näiteks saega, on sel 2 akut: üks on masinas, teine laeb. Kui töö on objektil, siseruumis, siis laeb laadijas, mis on seinas.
Kui töö on kusagil metsas, näiteks liinialuse puhastamine, siis laeb seal kus töövahendeid hoitakse, autos. Auto'l on elekter.
Kui lähme metsa seenele, 10km kaugusele igast otsast, siis selle asemel, et tassime 10kg'st bensukankut, tassime parem 2-3 akut. Reaalsuses absurd mõlemas olukorras. Ärme hakka kalkuleerima, mitu kilo kütust peab kaasa võtma et teha vot nii ja nii palju tööd.
Kui tööd teeb mitu meest, olgu see 5 trelli ja 2 saagi, siis piisab kümnekonnast akust kõigile kokku. Minul tööl on laadijad, kuhu käib pooltosinat akut korraga sisse.
Marko - vahi seda videolinki muruniidukist. Boschi niidukis on 1.4kW mootor.
Üks tavaline, suur aku (muruniidukil oli 2tk) on umbes 0,2kWh energiat. Kaks on 0,4kWh. Muruniiduki puhul loomulikult koormus ei ole 100% lähedal ja seetõttu 1-1,5h tööaeg sel niidukil ka on. 1h puhul (keskmine rohi) keskmine koormus 400W, 1,5h puhul (kerge rohi) keskmine koormus 260W.
Need portatiivseid masinad, mis tööstusliku pistiku taga töötavad... pakun et sp.mootoriga variante on vähem.
arnis - odavama otsa niidukid 3,5hj e 2,6kw on ikke väga mannetu nädalase muru korral, endal 5hj e 3,7kw on juba normaalne, hetkel toodi üks 3,5 ja nutt tuli peale kui mannetu see on
Kahe akuga 0,4 kilovatt-tundi?
Ma vajan kodu ümbruses traktorist puutumata kohtade parandamiseks stattoniga 3+ kilovatt-tundi. See on ainult mõned servad, kitsad kohad ja puude alused.
Mulle ei saa müüa asja, mis nagunii ei tööta. Tulevikus kindlasti töötab aga praegu veel ei.
Naabril on elektrikas. 20 minutiga on töss. Vahest saab tehtud oma servad (kuival ajal) vahest ei saa.
Neid akurellakaid reklaamida on tobe. Just lasin väimehel demo teha.
Uus 18 voldine profikas, temal kasutuses vent torude lõikamisel.
Võtsin labase vinklijupi, umbes 40x40x5, kooleb ää sinder, ei lõika.
Igapäevane 1,4 kilovatine läheb sellest läbi nagu võipakist.
Akurellade maksimaalne kettamõõt kipub siiani olema 115mm, ehk tead selle viguri põhjust ka? Normaalsetel asjadel on 125.
Elektrimootori kW on väga kauge võrdlus sisepõlemismootori piikvõimsuse numbriga.
See 3,5hj on ideaalsete olude hobused. Konkreetses pöörete vahemikus, ideaalse kütusega (mitte 95 bensiin tanklast), täiesti uue mootoriga, õige õhutemperatuuriga. Nii kui sp.mootoriga niiduk hakkab hätta jääma, pöörded langevad ja mootor kaotab ka oma jõudu (mida vähem pöördeid seda vähem väänet). Proovi bensiiniautoga 2000 pöörde juures midagi tarka peale hakata. Võrreldes 4000 pöördega on jõudu kordades vähem. (jätame turbod välja, neid niidukitel ei ole).
Elektriniiduki puhul, mida rohkem takistust, seda rohkem väänet rakendab. Ehk mida vähem pöördeid, seda rõõmsamaks elektrimootor läheb. Seisma jäämine ei ole probleemiks.
Kas Sulle makstakse selle promo eest? Ilmselt küll. Kui palju makstakse?
Ma oskan vastupidist ka tõestada vajadusel (hea sissetulek) ja vastukäivad avaldused kustutan ära.
Ei saanud aru, kuidas sa need 3kWh kokku arvutasid?
Ma saan 3kWh'ga sõita 15km kiirusega 100km/h.
Või linnas pool tundi. 1,7t autoga. Sellise energiakogusega
saan ma sul kraavi kaevata, mitte muru niita.
Tundub, et sa unustasid ära sp.mootorite olematu kasuteguri.
"Mulle ei saa müüa asja, mis nagunii ei tööta" - what?
Aga osta siis mis töötab: https://www.youtube.com/watch?v=l5h3ewj8MtE
Jah, ei maksa 199€, aga ei peagi maksma. Kui tahad odavamat,
siis pane stepslisse juhtmega seade.
18V aku eeldatav võimekus on 150-300W. Teisisõnu mitte "profi".
Arvutasin nii, et tunniga hakkama ei saa reeglina, sellest piisab antud teemas.
Üldistamisvõime on vist tundmatu sõna?
Ma ei pea midagi ostma, kõik vajalik on olemas ja rohkemgi veel.
Ostud sooritatakse vajaduspõhiselt, olgu see auto või rella. Seepärast EI OLE VAJA järjekindlalt ülejäänutele kärbseid pähe ajada mõne eksklusiivse überkalli vidina näitel.
PS ei näe vastust 115-125mm konflikti teemal
Rahastamisest rääkimata :)
"Elektriniiduki puhul, mida rohkem takistust, seda rohkem väänet rakendab. Ehk mida vähem pöördeid, seda rõõmsamaks elektrimootor läheb. Seisma jäämine ei ole probleemiks."
Ja voolu suurenemist ei toimugi, st tarbimine akust ei muutu? Aku ei tühjene sugugi rohkem kui koormus mootorile tõuseb? Uued füüsikareeglid?
Minu niiduk küll väänet või iivet ei tõsta- suurem rohi= madalamad pöörded= aku kiirem kustumine.
Asi kisub jamaks, tegelane on sama fanaatiline nagu veganid või elu sõna jüngrid.
Marko ütles välja selle, mida mina arnise puhul juba pikemat aega salamisi kahtlustan. Teine variant on veel hullem, pime fanatism. Oleks siis maailm nii lihtne.
P.S.Mul on olemas nii akutrimmer, -niiduk ja -relakas. Kasutuses on kõik ja seni on ainult tänusõnad nende loojatele. Ei teeni nendega raha, vaid kasutan lihtsatel kodustel töödel. Seetõttu on, korralikke osta ei jaksa kahjuks.
Elektrimootori kW on väga kauge võrdlus sisepõlemismootori piikvõimsuse numbriga - no kui sa vist ei ole b niidukit kunagi näinud, siis sulle teadmiseks et b niiduk käib ühe konstantse pöördega mitte nii nagu auto et tühikäigust maximumi ja arvan et tema võimsus on mõõdetud just neil pööretel ja kw on kw olenebatta millest ta toodetakse kas b või e
Õige, kW on kilovatt, hoolimata toomise viisist. Aga ole hea ja ütle, kuidas ma seda kW katsuda saan? Vihje: kW arvutatakse pöördemomendi ja nurkkiiruse korrutisena.
Pöördemomenti ma saan ja vat pöördemomendi kõverad on igal mootoril kaunikesti erinevad.
Vastus küsimusele: miks profid oma pikka päeva ikka pentsuga panevad, peitub korraga kaasaveetava energia hulgas. Aku on ikka päris väike bensupaak. Ning oma osa ka elutervel skeptitsismil: ma ei osta asja,mis niikuinii ei tööta, sest kõik ju teavad seda. Ning netis räägiti ka;)
Kuidagi kahtlased olete. Vastavalt vajadusele olete autode eksperdid. Hetkel tundub, et pooled meist siin on professionaalsed puulangetajad.
Või ette ei käi koma. Ning küsilause lõppu käib küsimärk.
Akud võetakse kaasa. Oleneb mitu tundi tahad tööd teha, selle järgi vaatad, mitu akut vaja on, 2-3 akut peaks pooleks tööpäevaks jätkuma. Eeldan, et lõunapausi ei tehta puu otsas. Keegi reaalselt töötab ka puulangetajana siin? Ülevalpool on link tegijast, kes tegelikult ka midagi teeb elektrisaega, pikaajaliste kogemustega. Kui temal ei ole probleeme non-stop saagimisega ja siin järsku on, siis miskit on teil valesti, härra :D
Jah, benaga kaasaskantav tööaeg on päris pirakas. Väga tsivilisatsioonikaugetes tingimustes võib ju bensiiniga ka tööd teha. Aga ÜLDJUHUL on see täiesti ebavajalik.
eks varsti ilmub kuskilt välja ka akudega keevitus.
aga inimene, kes relakaga lõikab tsingitud plekist väikese tüki välja, ei tee seda tööd ilmselt päev otsa. teleturust vaatad ka, et kui hea pann või juurviljalõikur või dormeo madrats, aga nagu öeldakse- head asja ei pea reklaamima, hea asi reklaamib ennast ise ja rahvas hakkabki kasutama.
Muru ei pea ju nädalas korra niitma, võib ju iga kahe päeva tagant ka. Robot niidab, ise teed muid asju.
Auto läheb laeb ka end täis kui sina kodus magad, hommikul tuleb koju ja viib sind tööle, kui vaja läheb otsib uue vaba laadija ja toob sind pärast koju.
Eks osadele inimestele on tehnika areng raskemini vastu võetav kui teistele, aga ükskord saavad diiselpassatid lihtsalt otsa ja muud varianti pole.
Külastaja113 - kõik ei liigu 30 km koduraadiuses, eelmine nädal sai Kiievis käidud, Teslaga oleks isegi valgevenesse ära vedanud aga edasi oleks siis kas nöör või treila .............. ära võrdle robotniidukit autoga
Elektrikaga on see trip võimalik, AGA juhul, kui sõidad riikides, kus laadimisvõrk olemas. Olem mitmeid kordi näinud Belgia nr märgiga Teslat Sortlandis (P-Norra) ja korra Itaalia Teslat Bodø-s. On võimalik, aga selleks peab tiba aega olema:).
Külastaja113-ga entusiasmi ei jaga, et mul tuleb auto ise järgi ja siis sõidab end laadima ja tuleb pärast tööd järgi. Meie kliimavöötmes? Kus ühel hetkel on tee märgistus lume all, lükkamata lumi parklas jne, siis need suurelt promotud isesõitjad seisavadki aind laadija otsas. Neid isesõitjate katsetusi võib läbi viia kuskil soojas kliimas, aga põhjapool.....
Teslaga on trip võimalik ja suhteliselt lihtne, teiste elektriautodega on veel pikka aega keeruline.
Nimelt Tesla laadimisvõrgustik on (Tesla enda poolt) väga hästi paika pandud ja välja ehitatud (praktiliselt terve "tsiviliseeritud" Euroopa on kaetud ning Rootsist Itaaliasse trippida ei ole aku mahutavust arvestades probleemi).
Külastaja113 - kõik ei liigu 30 km koduraadiuses, eelmine nädal sai Kiievis käidud, Teslaga oleks isegi valgevenesse ära vedanud aga edasi oleks siis kas nöör või treila .............. ära võrdle robotniidukit autoga
Mida see 30 km koduraadiust siia puutub? Mitsu rösteri läbisõit jääb vast tõesti sinna auku, aga see auto nägi ilmavalgust 9 aastat tagasi. Tulevad võimsamad akud, uued suured akutehased ja varsti ei ole 500km+ meie kliimas mingi näitaja. Eks elu areneb ja kindlasti on tulevikus kiiremaid võimalusi pikkade vahemaade läbimiseks kui auto. Ei taha päris ulmeliseks minna, aga efektiivsuse mõttes võiks nad näiteks suuri vahemaid läbida õhus hõljudes...
Sull12
Teekatte märgistus on ainult väike infost. Protsessorid ja sensorid hakkavad infot võtma satelliidilt, mapsidelt, ilmateatelt, algorütmidelt, teistelt autodelt jne. Kes teab, varsti võetakse üldse autolt rool ära, et hull inimene hooletult sõita ei saaks.
Siin need särtsuautode pooltargumendid kipuvad kõik minema segi nagu pudru ja kapsad. Küsimus polegi niiväga selles, kas saab (hea tahtmise korral saab alati!), aga miks peaks sellise eurotripi võimalikkust üldse tõestama hakkama kasvõi isegi turu odavaima Mia, Mievi või Leafi hinna eest, kui juba 1K hinnaklassis leidub autosid, mille puhul pole midagi vaja tõestada ning mis viivad sihtpunkti juba tänu autoklassi erinevusele igal juhul mugavamalt? Samuti peaks ka Tesla omaniku majanduslikud võimalused võimaldama osta juurde "tõestamist mittevajava" auto või seda rentima ja kui ta seda ei tee, siis tulekski suhtuda temasse nagu samasugusesse "hullu fanaatikusse", kes Moskvitside jt eriliste autodega igal suvel Euroopale ringi peale teevad. See kõik on praktilistest vajadustest liiga kaugel, pole ju maanteedel selle ühtlase kiirendusega midagi peale hakata... Ja kui võtta rendiauto, siis ma ausalt öeldes isegi sama hinna puhul ei kaaluks varianti, kus peab reisiplaani koostades lisaks probleemsemate linnaummikute vältimisele lisaks veel ka laadimisvajadusest tulenevaid rohkeid peatumisi sisse hakkama arvutama... samal ajal kui mingi "hallmetallikdiisel" sõidab ühe suvalises kohas/ajal tehtud lisatankimisega Vahemereni. Praktilistest vajadustest lähtudes oleks pere teise autona kodu läheduses toimetamiseks särtsuautol täiesti point olemas, kui selle soetushind ei jää kõrgemaks bensuautost. Või siis jääb kõrgemaks vaid nii vähe, et see on võimalik rahaliselt "tagasi sõita" suhteliselt lühikese aja jooksul.
Akutööriistadega ju sama lugu, keegi ei keela saemehel ostmast juurde piisavalt hulka akusid... aga akude hindasid vaadates tekib küsimus, et miks ta peaks seda tegema, kui on olemas ka lihtsamaid lahendusi? Akusaagide puhul oleks huvitav kuulata ka kogemusi, mida endal pole. Ma nimelt pole kohanud seni ühtegi juhtme otsas töötavat elektrilist kettsaagi, mis rahuldaks oma omaduste poolest (keti kiirus, väändegraafiku kuju), kuigi kunagi sai just vähemlärmakat töötegemist silmas pidades enda jaoks üks tolle hetke parimaid välja valitud ning ostetud ja selle huvi tõttu olen ka hiljem proovinud igasuguseid, kui võimalus avaneb. Paraku mugavama töötegemise ja ka jõudluse huvides teen ikkagi praktiliselt kõik tööd lärmi ja haisu saatel, kuigi kodus toimetades ei sega isegi see juhe. Oskab keegi võrrelda akusaagide praktilist töömugavust bensiinisaagidega?
Mind on juba ammu intrigeerinud mõte, et milline oleks särtsusõidukite seis turul juhul, kui Leafi poleks kunagi tegema hakatudki? Kuigi see on minu jaoks autona mõttetu, vastab see siiski päris hästi keskmise linnas elava autoomaniku vajadustele ja selle edulugu on ka mõistetav. Aga kui korjata tänavalt ära kõik Leafid, riigi tellimusel ostetud Mievid ja mitte arvestada rikkurite mänguasju (Teslad, mida ei osteta enam praktilistest kaalutlustest lähtuvalt), olekski kadunud valdav enamus särtsusõidukeid. Arnis puistab siin üsna kerge käega igasugust statistikat. Äkki oskad tuua välja Eestis särtsusõidukite TOPTENi (st kõik kokku olenemata väljalaskeaastast või siis ka aastate lõikes) ja sarnased numbrid ka mõnede teiste Euroopa riikide kohta? Need oleks üsna huvitavad numbrid, sest särtsuautode turg on veel üsna väike ja areneb siiski veel kidudes (soodustused ei kaalu veel üles kõrgeid hindu), see peaks eraldama just särtsuautode endi hulgas hästi terasid sõkaldest
lugesin seda valerka postitust. kogu see 2000 km läbimine põhines ainult laadijate otsimisel.on ikka paras kanitell. oled ise enda auto ori.saad marsruuti ja hotelle valida ainult seal kus on laadija.absurdsus kuubis!
Elektriautoga oledki auto ori, kahju et see inimestele kohale ei jõua. Maksad liisingut ja sõidad ainult nii ja sinna kuhu auto "lubab" sul sõita. Panen paagi täis ja unustan kuu ajaks asja ära. Lihtne.
Kunagi kindlasti võetakse autol rool ära, aga see ei saa standardiks kindlasti mitte lähema 15aasta jooksul.
Aga ma loodan, et mina oma elupäevade lõpuni saan ikka ise sõita :)
Punktiirile: kas bens/diisel autoga ei maksa liisingut, või küsin teistpidi- kas el auto omamiseks on liising kohustuslik. Muus osas olen nõus sellega, et el auto seab teatavaid piiranguid täna. Isegi pärapõrgus kütuse lõppemisel saab seda alati tuua kanistriga, olen siin Norras näinud, kuidas mõned el masinad sõidavad kiirteel 60kmh ja aknad paksult udused, ehk siis viimast W säästes lootuses järgmisse laadimispunkti jõuda.
Aga arnise rahustuseks ütlen, et linna/linnaümbruse masinana on el auto täitsa omal kohal.
Kiire guugel andis sellise vastuse Eesti el masinate kohta
Mitsubishi i-Miev – 549tk
Nissan Leaf – 390tk
Tesla Model S – 43tk
Volkswagen Up! – 40tk
MIA – 20tk
Nissan E-NV200 – 16tk
Renault Zoe – 16tk
Tazzari Citysport – 10tk
Micro-Vett Fiorino – 11tk
VolksWagen Golf – 7tk
BMW i3 – 6tk
On elektriautosid, mis saavad mugavalt kaugele sõita. Kiievini tee ei ole laadimisvõrguga kaetud hetkel. Mõne aasta pärast on. Siis saab sõita 2000km mugavalt elektrikaga ka sinna. Mul ei ole sellist funktsionaalsust vaja, seetõttu ei soeta endale 400km-se sõiduulatusega elektrikat.
Kui tavaautol vastab tõele ütlus: Kallan paagi täis ja nädalaks rahu majas, siis samades tingimustes elektriauto puhul vastaks tõele ütlus: Ostan elektriauto ja aastateks rahu majas.
Arnis - kui sul pole vaja siis see ei tähenda teistel pole vaja, paari aastaga ei juhtu ukrainas ja valgevesnes sittagi, mul läks autol valgevenes üks sitane andur laiali ja proovisin seda leida Połackis ( a´87t elanikku) kõik tõstsid käed ülesse ( meil ta suva forsis letikaup) , tuli teha väike ring üle Minski kus see oli leti peal ja maksis 14 euri, elektriauto on ja jääb lühikeste otste läbimiseks, 1000+ km päevased otsad jäävad muude asjade pärusmaaks
Irw, kui läbisõidud on nii väikesed, et sõiduulatus pole probleemiks, ei lagune ükski auto rohkem kui elektriauto:)
Aga statistikast saab lugeda vist välja ka selle, et kui elektriautosid üldse on kokku ca 1100, siis sellest üsna täpselt pool on riigi tellimus ja laiemalt võttes 1100-st ca 1000 on ostetud osaliselt võõra raha eest. Vähe on millegipärast neid, kes päriselt kah särtsuautodesse usuvad... Või teisiti sõnastades, et kes suurest jutumullist ka tegudeni on valmis minema oma sõnade taga seismiseks oma sissetulekute arvelt
Lihtsalt natuke riiklikku sundi vaja, nagu Norras teemaksude puudumine elektriautodele ning juba ongi "igapäevased Tallinn-Jõhvi-Valga" pendeldajad juhtme otsas.
Aga kunagi tuli Toyota esimene hübriid müügile ning pealinnas tehti neile tasuta parkimine. Kas ka nüüd see kehtib? Tutkit. Küllap ka teemaksu osas kunagi miskit "ununeb".
