Oletame korraks, et filmides nähtav ametnike maailmavalitsev võrgustik on olemas. See on võimalik, ma ei eita.
Oletame, et viidatud sigadused olid neil mingil põjusel plaanis. Miks, seda ma ei mõista: arvestades väidetava vandenõu ulatust poleks neile ju seda vaja: kõik on niigi käpa all.
Siis milleks nad kardavad "rahvast", kui sellel puudub reaalne mõju "süvariigi" moodustavate ametnike üle. Ametnikel pruugib vaid tõmmata tavalise palgasaaja elektroonilised maksekanalid kinni ja lõpeb kogu vastuhakk. Järelejäänud kümnendik valmistunuid on hõlbus sõjaväega tasa lülitada.
Ehk ma näen siin elementaarset filmipahalase loogikaviga: kui tehakse kuriteod A, B ja C, siis mis takistab tegemast kuritegu P?
Kus on see hoob, millega USA rahvas vandenõuvõrgustikku juhtiva Mr. Bigi korrale kutsub?
Et oleks selge: säärase vandenõu võimalikkus on julgelt 5%. Aga milleks teha asju nii keeruliselt, kui saab odavamalt? Sest reptiloidid käskisid?
Või ikkagi seepärast, et nii teeks silmade avaja, kui tal oleks NEED VÕIMALUSED... Kõhe, kas pole?
kõige hullemad ons reptiil kujumuuthja tulnokad! ma ise usun et kui nad on suutnud mind kopeerida siis lastakse mind unelaadsesse trans seisunduisse lastes uskuda et ma olen tegus, kuigi mu keha asub kusagil kolmandas kalaktika külmund pasasoos. aga ajjjiu söödetakse sisse infokullereid et tunne oleks kui olen soojas mõnusalt ahju ja tv ees! isegi ütleme internetis ja autu24jas! ja kuskil jookseb ringi minu koopia ehk topeltkänger kes justkui kopeerib kõike minus ja samas mitte keegi ei kahtusta et tegelikuklt olen oopis topelttimensioonis olev tulnukas! sedas kardan kõikse rohkem! kardan topeltdimensoonis oleva tulnukkoopiana elamist maatriksis kellele söödetakse valeinformatsiooni ja loomade jäänustest kosnevat vedeliktoitu läbi tilguti!
Juba kolmas lendav objekt lasti alla ning loomulikult tekivad ka vandenõuteooriad, aga huvitav on see, et kui esimesest õhupallist ringles isegi mingi video, siis viimased kaks on puhta pilditud ehk siis kasvõi lennuk, mis neid alla tulistab, lendab justkui ilma igasuguste kaamerateta. Maapealsetest pildiaparaatidest rääkimata. Ju siis on põhjust neid ufosid inimeste eest varjata.
Mul ühel fb tuttaval taas teooriad lennus.
Koroona ajal oli ikka teemaks, et vaktsiiniga tapetakse miljoneid ja Eestis sadu tuhandeid, et riigid/pangad saaksid inimeste vara enda kätte. Kahjuks ei läinud plaan päris plaanitult.
Nüüd uus lähenemine samale teooriale- intresse tõstetakse nii julmalt, et inimesed ei jõua enam oma kodude/autode/pesumasinate eest maksta ja riigid/pangad korjavad selle nüüd kõik kokku.
Küsisin korra nii täitsa tõsisest huvist, et äkki räägid selle teooria lõpuni. Pank korjab üle Eesti kokku tuhandeid maju, tuhandeid autosid ja järelmaksuga ostetud kodutehnikat. Nii, mis nüüd edasi saab kogu selle "varaga". Mis pank teeb sellega? Kasvõi vara korras hoidmine on ju üüratu kulu igakuiselt (küte nt) Mina sellest aru ei saa, palusin suletud silmadega maailma nägevale inimesele seletada. Ainus vastus, nagu ikka neile poolikutele teooriatele: uuri ise. Ma ju üritangi ja sa oled ju hästi informeeritud, ehk siis seleta lollile lahti.
Hakkas see euribori tõstmisest. Väideti, et see vähendab inflatsiooni. Inflatsioon on teatavasti raha väärtuse langemine, mille tõttu tõusevad kaupade ja teenuste hinnad. Raha väärtus võib väheneda ka liigsest ringluses olevast rahahulgast ehk lihtsalt juurdetrükkimisest.
Kui lugeda wikit, siis inflatsioonil on nii positiivseid kui negatiivseid omadusi.
Seega minu mõistus praegu ei võta, mida selle kõigega tahetakse praegu saavutada. Eluasemelaenajad või üldse laenu- liisinguvõtjad on muidugi ämbris- laenumaksed on ikka megalt tõusnud ja eestimaised palgad muudavad paljud pered tunduvalt vaestemaks. No ja edasi- jätad mõned spaaskäigud ära, ostad poest vähem kaupa jne- kõik see ju mõjutab ka nendes firmades töötavate inimeste palkasid- väiksem käive, väiksem palk. Jäävad ka nemad vaestemaks ja ei suuda enam laenude eest maksta. Rääkimata meie energiahindadest, mis juttude järgi sõja põhjustatud, aga sõda käib edasi, kuid börsihinnad langevad juba teist kuud. WTF?
Ja siis kuhu edasi? Ilmselt muidugi lausvaesuseni asi ei lähe, aga mäda on kogu see süsteem siiski. Pankade kasumid muidugi paisuvad.
@.
milleks sellist jura ajada? Alguses on häda, et kinnisvara hind on kõrge, kui intresside tõus toob ka kinnisvara hinda alla, siis see ei sobi.
Siis elektrihind, et on kõrge, et enne sõda juba tõusis, nüüd kui hind on tulnud alla, siis jälle ei sobi. Jutt on umbes selline, et miks päris tasuta ei ole. kes seal taustal niite tõmbab? :) naeruväärne.
Lisaks nutetakse taga turismisektorist kaduvaid töökohti, kui rahvas SPA-s enam niipalju ei käi - on teist keegi muide üldse kursis, mis on selle taga nutetud turismisektoris hõivatute keskmine palk - need on sandikopikad. Kuna meil tööpuudust ei ole, siis on väga hea, kui inimesed saavad sellest sektorist minema, õpivad midagi muud ja hakkavad rohkem palka saama.
see meelete vaesumise jutt on praegu valimiskampaanias üles köetud teema.
Kas 6 aastast alla nulli olnud Euribor oli siis normaalne nähtus või? Või koroona alguses miinusesse langenud nafta hind? Tulge maapeale. Saastamine ja liigne tarbimine ei peagi olema odav.
@Deus
demagoogia. Tundub, et Deusile on ok, et meil on palju inimesi, kes teenivad vähe.
Eesti on näiteks maailmas liidrite hulgas kaubanduspinnaga elanike kohta. Tulemus on see, et kaup on kallis, kuna iga müüdud asja kohta on tööjõudu vaja palju, kütta/jahutada/koristada on vaja ruutmeetreid palju jne. Ja tööd enamus ajast ju müüjatel näiteks ei ole. Oleks kaubanduskeskusi poole vähem, oleks kaup odavam, töötajid oleks vaja peaaegu poole vähem ning nad võiksid palka saada rohkem. SPA-sid on Eestis ka nii kohaliku elaniku kui ka neid külastava turisti kohta meeletult vorbitud ja neid on vaja ohtralt madala palgaga tööjõudu, et need üldse ennast ära majandaks. suureama osa ajast on need ju suht tühjad. hinnad on aga kallid.
Kokkuvõttes on ruumi küll ja küll tõmmata seda madalapalgalist tööpõldu väiksemaks, osa inimesi suunata (kes on võimalised õppima) suurema lisandväärtusega ja keerulisemale tööle ja need kes jäävad alles, müüjaks, koristajaks, saaks selle eest kõvasti rohkem palka.
Indrek Neivelt soovitas kunagi lahendusena miinimumpalga hüppelist tõusu, mis oleks alguses raske ettevõtjatele ja ka töö kaotavatele inimestele, aga tõenäoliselt kokkuvõttes töötaks.
Kuidas see demagoogia on? Kuidas see oli hetkel ebaaus mõjutamine või valearvamuse loomine? See on täiesti eluline probleem, mis on mul isegi kontorist läbi jooksnud. Tuli noor ja andekas tüüp, koristajaks. Nägi, mida me teeme. Õppis selgeks, mida me teeme. Lõpuks oli meil uut koristajat vaja, sest see tüüp töötas meiega võrdväärselt ja sai ka võrdväärset palka.
Seni kuni robot seda "odavat tööd" ei asenda, ei saagi midagi muutuda. JA isegi kui robot asendab, siis tekib uus vastuolu. Kui kõik on rikkad, siis kes ikkagi vaene on? Pole olemas sellist olemist ju, et kõik on rikkad, või noh, tegelt NSVL ajal oli, vaat mis sellest välja tuli...
Tõenäoliselt soovite Te saada koristaja väga väikse palgaga. koristustöö on nõme ja seal võiks olla nö nürida töö talumise tasu palga sees :)
Eestis on seda tööpöldu, kus täna makstakse liiga vähe, ülearu palju. kogu teenindus- ja turismisektor on madalapalgaline ja mitmes aspektis üledimendioneeritud. Kunagi nuteti taga Venemaa transiidi vähenemist läbi Eesti, kus olid töökohad tegelikkuses ka suures osas madalapalgalised. Ei juhtunud mida, kui see ära kukkus. Ise puutusin kokku Tallinkiga koroonakriisi ajal, kui nad kõvasti koondasid. kui laevad uuesti sõitma hakkasid, olid neil endised pikaajalised koondatud töötajad kõik kuskil mujal tööl juba ja tagasi tulla tahtjaid oli minimaalselt. Ja üks põhjus oli Tallinkis makstav väike palk. uued töötajad tuli Tallinkil palgata juba märksa suurema palgaga.
Kui nüüd küsida kõikvõimsa interneti käest rikkuse mõistet, siis saab vastuseks päris laialivalguva jutukese...
Samas, indiviidi vaatevinklist saab rikkus olla vägagi subjektiivne, sõltuvalt siis enesele säätud latist...
Sestap, enese kohta seletangi, et ma pole vaene, kuna minu elustandarti järgi on liigpääs üsnagi rikkalikule ressursile - laekub peale rohkem, kui välja läheb.
Kuid, kui elu-oluks kuluv ressurs ei vea järgmiseks pealelaekumiseks välja, siis võib juba vaesega tegemist olla.
koristusest veel, et mina maksan enda kodus käivale koristajale 10 eur/h kätte. käib igal teisel nädalal kindlal tööpäeval, kui kedagi kodus pole, teeb 4h koristuse ära ja lisaks käib 1h koeraga väljas. koos maksudega läheb mulle selline koristaja kuus maksma ca 200 eur.
Eks see laekumiste ja lahkumiste suhe on suhteline teema- sõltub ka kulutajast.
Aga palkadega on see teema, et kas ettevõtte teadlikult hoiab palgataseme madalal lähtudes suhtumisest, et küll ukse tagant uue saab ning korjab omaniku taskusse suuremat summat või ongi mõni sektor selline, kus lihtsalt ei kannata rohkem maksta, sest sisse ei tule nii palju. Mõne firma kasumeid vaadates loomulikult tekibki tunne, et töötajaid teadlikult alatasustatakse. Ka koristaja on inimene ning tahab süüa ja korralikku peavarju, riietest ja meelelahutusest rääkimata. Ka teeb ta ehk korralikumalt tööd kui hästi elab. Kuna eestis on eksportiv tööstus ja tootmine põhimõtteliselt välja suretatud, siis jäävadki sellised pehmed teenindussektori firmaksed siin olelusvõitlust pidama ja töötajad vaatavad esmalt seda, et üldse mingi töökoht oleks, sest maksud vajavad maksmist ja kõht täitmist ning siis vaatavad ringi, et äkki kuskil makstakse rohkem ja võimalusel jooksevad üle. Kui ettevõtjal pole tahtmist kaadrit kinnistada, siis jäävad ka sellised madalad palgad eksiteerima, samas paljud on sundseisus, sest kui just elukohta vahetada ei taha, istudki seal madala palga peal. Haridusega on ka nii, et enamus saavutab oma haridustaseme esimese 30 eluaasta jooksul ja pärast selle tõstmine enam nii aktuaalne ei ole, sest igapäevaelu vajab rohkem ajalisi ressursse. Elukestev õpe, mida meil nii väga propageeritakse, ei ole teps mitte elukestev, vaid lõpeb ilmselt kuskil viiekümnendate eluaastate saabumisega, sest siis pole enam suurt huvi midagi oma karjääris või igapäevaelus muuta- tahetakse lihtsalt elada. Niiet tihtipeale võiks ettevõtja vabalt suuremat palka maksta, aga vaadatakse konurente, turgu jne ning kui tundub, et praegune palk toimib, siis tõstma ka ei hakata- milleks kasumit vähendada.
@.
"Kuna eestis on eksportiv tööstus ja tootmine põhimõtteliselt välja suretatud, ....."
Kuidas seda nüüd mõista?, kas eksportiv tööstus ei ole siis tootmine :)
Palun vaata vastavaid Eesti Panga andmeid, millest Eesti väliskaubandus koosneb, millest meie majanduse kogutoodang kokku tuleb jne. Pole mõtet ratsutada ka 30 aastat hiljem selle teadmise turjal, mis lähtub sellest, et Mart Laar suretas välja põllumajanduse ja elujõulised ettevõtted erastati, uued omanikud müüsid vanaraua maha ja tootmine lõppes.
Asju tuleb vaadata detailsemalt- esiteks eestis nullist valmistatud tooted, siis alltöövõtu korras tehtud tooted, siis eesti omanikele kuuluvad ettevõtted ja siis välisomanikele kuuluvad ettevõtted. Pilt ei ole nii lihtne nagu sa arvad. Paraku mõjutab meie konkurentsi välisturgudel ka seesama palgaküsimus- kui maksad vähem, seega hoiad toote odavamana, on ka lihtsam välismaale müüa. Maksad vähem, seega suurendad välismaise omaniku rõõmu kasumi kasvu üle ja ta ei vii siit tootmist välja. Seega jällegi jõuame töötaja ja tema elatustaseme juurde. Eesti põllumajandus on omaette teema. See suudaks kogu riiki vabalt toita, aga seis on nagu on. Pikemalt pole seda mõtet siin lahkama hakata.
200 eur kuus (ausalt ja maksudega) 1 x kahe nädala jooksul elamise koristamise eest maksta ei viita küll kuidagi rikkusele. Lihtsalt prioriteetide valik. Auto peale ei kuluta ma midagi näiteks.
@.
Pole sellel Eesti majanduse struktuuril, selle arengu trendidel ja omanikestruktuuril häda midagi. Ka põllumajandusel mitte. Toiteväärtuselt kasvatatakse ja toodetakse rohkem kui on vaja rahva toitmiseks. Lihtsalt turutingimused (sh ka klimaatilised tingimused) on tinginud selle, et köögivilju, puuvilju ja marju kasvatatakse meil vähem, kui on tarbimine. Vilja, piima jälle rohkem oluliselt, liha umbes samapalju kui on tarbimine. Söötis maad ei ole, mehhaniseerituse tase on põllumajanduses hea. Tööjõu kasutus küllalt efektiivne.
Olen seda nn väljasuretamist seestpoolt näinud. Täpselt samasugune vandenõuteooria nagu muud ullikeste jutud. Me suutsime nibin-nabin mingi osa kohalikule turule orienteerida, aga ülejäänu jäi lihtsalt vaikselt seisma nurka, kuni oligi aeg vanaraua poole teele asuda.
Need suurte sigaduste korraldamisest jutlustajad, punkt ja kompanii, lihtsalt ei adu, et liidu käsuturg kukkus päevapealt tagant ära. Kellele sa müüd Eestis 1 000 000 pudeliavajat (kujund) kuus?
"Heaks näiteks, et riik võib osutuda heaks peremeheks, on äsjalõppenud odrasõda, milles jäid lõpuks võitjaks nii riik kui ka maamees. Algas see siis, kui 1993. aasta sügisel jõudsid Muuga sadamasse laevad Ameerika “abiga”. Prügikorvi saadeti põllumajandusministeeriumis valminud teraviljaprogramm.
Kui kevadel olid ajalehed täis üleskutseid - tasub rohkem külvata, riik garanteerib nisule hinna 2 kr/kg, siis sügiseks oli tehtud kannapööre. Talumehel polnud oma nisu kuhugi pista, kellelegi turuväärtusega müüa. Ometigi maksti USA nisu kinni hinnaga 2,7 kr/kg. Et tegu oli abiga, siis jäi väljaostusumma siiski siia, riigipiruka ümber maiustajate jaoks.
Uusliberaalide peamine siht oli saavutatud - arvutu hulk jalule tõusma hakkavaid talusid määrati näljapajukile. Tänu vabakaubandusele kui tüüpilisele koloniaalpoliitika alussambale täitis meie riik halva peremehe rolli, ja lakkamatu doteeritud vilja sissevool andis muinasjutulisi kasumeid maksuvabadele firmadele ja seda poliitikat tagama pidavatele tegelastele. Kogu kasum kanditi firmade kaudu välismaale. Suurmaapidajatest teraviljakasvatajad pankrotistusid või spetsialiseerusid loomakasvatusele, hakates ise talumehe odavat vilja sisse ostma, olles seega ka huvitatud tollide puudumisest. Vilja kokkuostu hinda hakati planeerima banaaniriikidele iseloomuliku “vähempakkumise” meetodil. Niipea kui talumees hakkas nõudma pisut kõrgemat hinda kui 90 senti odra kilost, telliti uus doteeritud viljalaadung kohale.
Kümme aastat on kehtinud plaanimajanduslik talumehe kulul elamine, riik jäi ilma maksudest, sest talumees ju kasumit ei tootnud. 90 senti ei katnud isegi tootmise omahinda. Ootamatu pööre selles kaevikusõjas saabus aga möödunud aastal. Asi sai alguse aasta tagasi, kui ajalehtedes (Maaleht ja
Äripäev)
ilmus mitu üleskutset võtta maha tollipiirangud ja osta SRÜst 150 000 tonni otra, hinnaga 1,5 kr/kg - sest muidu minevat Eesti põllumajandus põhja.
Samades lehtedes ilmusid aga ka kaks vastuartiklit, milles keelitati seda mitte tegema. Hiigeltehing (65% möödunud aasta odra saagist) jäi ära.Odra kokkuostu hind tõusis 100%. Kui arvestada, et rahvusvaheline odra hind aasta tagasi oli 2,25 kr/kg, siis jäi meile alles 375 miljonit krooni. Esmakordselt sai selle tõttu nüüd maamees enda toodetud produkti eest ligikaudu turuväärtusega võrduvat tasu, esimene päääsuke turumajanduse saabumisest oli kohal.
Esmakordselt jäid aga oma noosist ilma doteeritud importviljaga tegelevad ärimehed, sissetoomist tagama pidavad riigitegelased ning suurmaapidajatest sea- ja piimaparunid. Kõik need talumehe turjal liugu laskma harjunud tegelinskid. Ometi osutus hoiatus põllumajanduse põhjaminekust siiski mõneti prohvetlikuks. Prohvetlikuks just nende liugulaskjate enda majanduse suhtes."
Ja üpriski prohvetlik tsitaat sealt veel:
"Nüüd jagasid selle kasumi omavahel talumees ja riik, sest oli, mida maksustada. Ainuüksi ühe imporditehingu ärajäämisega teenisid nii riik kui ka otseene tootja 240 miljonit (kolm valitsuse praeguse residentsi maksumust). Võib-olla polekski vajadust otse- ja muude toetuste järele, aitab kui vabaturumajandus asendada turumajandusega.
Väiketaluniku peamine väärtustoodang ühiskonnale pole siiski mitte toiduained, mitte leib, liha jne., vaid kvaliteetse järelpõlve suurtootmine. Kui väiketalunikul on laste arv üheks oluliseks tootmistingimuseks, et üldse vee peal püsida, siis linnakodanikule on laste arv vaid eralõbu või siis missioon. Igal juhul aga oluline tingimus, mis kahandab tema lootusi jõukale elule. Ka kvaliteedi osas ületab mats linnavurle, sest 24 tundi on tema arvukas pere vanemate järelevalve all, ja vanemate eeskuju nendele on nakkav.
Maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnas - Madalmaad, mitmed Aasia piirkonnad, Jaapan - on maid, kus väiketalunikud moodustavad ligi 20% või rohkem elanikkonnast. Neil pole vaja võõrtöölisi sisse vedada. Tähendab, maailmas on nurgakesi, kus eraomand ja kapitalistlik omand on leidnud rahuliku kooseksistentsi. Meid valitseb aga veel indogermaanlaste vaim. Juba vanad roomlased märkasid, et germaanlased peavad arguseks ja laiskuseks hankida higiga seda, mida saab hankida mõõgaga.Seepärast juhm kodanlane kutsubki talupoega linna. Kirves pihku, kanal pea otsast ja ennäe - kuldmuna ongi tema käes!
Eesti kodanlus on käitunud kui muretu mõisnik, lugedes üksnes oma kapitali, mõtlemata sellele, et see, kes on põliselt rikas, vahetab kord jällegi kapitalistliku omandi eraomandi vastu, kuid eesti keele asemel räägib maarahvas siis juba mingit kurdi dialekti.On viimane aeg vigade parandamiseks."
90-datel tehti igasugu asju, aga üldjoonetes ei lükka see ümber seda, et 1990-datel ettevõtete kiire erastamine oli õige ja kolhoosikorra mittesäilitamine oli samuti õige. See, et meil elustiililist väiketalundust eriti ei ole, ei ole vast probleem. see on hakanud järjest rohkem ka tekkima turismitalunduse ümber. Aga üldiselt on Eestis põllumajandustootmine heal tasemel. Meie kliimavöötmes annaks väikepõllumajandus veel kõrgemad hinnad, kui meil omatoodangul praegu on. kõik need tootjalt otse tarbijale põllumajandussaaduste müük on ju pigem jõukamale ostjaskonnale, kuna hinnad ei ole odavad. Pigem oleks väikepõllumajanduse mõte just elustiililine, kus kasvatatakse endale ja lähikondsetele võimalikult palju ise.
Ma tunnen ise kahte põllumajandustootjat, kes on tegutsenud nõuka ajast saati, kui kohoosnikul võis olla 0,5 ha maad ja 1 lehm. Trend on olnud ühene - nõuka aeg piisas ühest lehmast (kelle sündis iga aasta ka vasikas) ja seast, et tagada endale arvestusväärne lisasissetulek. Arvestada tuleb, et söödavili ja hein kasvatati jne kolhoosi masinate ja linnasugulaste abiga. Kes viitsis kasvuhoonetes kurki ja tomatit kasvatada, kasvõi suvilates ja käia turgudel, elas samuti hästi. 1990-datel sai ka veel päris väikeste mahtudega (mõnel hektaril kartuli kasvatamine näiteks ja pealinna turgudel ise müümine) hästi ära elada, siis nüüd EI OLE enam võimalik sõiduauto järelkäruga kartulit Tallinnasse viies ja müües ära elada. kuna kartuli jaemüügi hind on olematu ja läbimüük kuskil turul on üliväike. Sama on sealihaga. 1990 võisid osta elussea, tappa ära ja müüa liha turul maha. kui nii tegid iga nädal (R, L, P Tallinnas turul), siis elasid hästi ära. Mine vaata praegu sealiha hinda poes korruta see sea lihakere kaaluga, võta arvesse, mis sea kasvatuseks kulub ja saad aru, et sellega ei ole võimalik väiketalunikuna ära elada. Mitte kuidagi. Ainult masstootmine või siis muu töö kõrvalt hobipõllumajandus on võimalik.
Meil on küll toit praegu kallis, aga nõuka aeg ja 1990-datel oli see sissetulekute suhtes veel kallim, mis tegi ka väiketootmise kasumlikuks ja ise kasvatades ei ole võimalik maad harida enam kohoosi tagant varastades.
Kässar hakka ise näiteks kahte lehma pidama, oletame et piimakombinaat ostaks Sult toodangu sama hinnaga ära, mis ta tootjatelt ostab - hetkel miski 550 eur tonn (suvel vähem). Sa teeniksid iga päev ca 60 eurot käivet, kui sul oleks kaks 20000 kg aastatoodanguga lehma. no ja arvuta nüüd sisendkulud kokku, mis üks lehma pidamine maksab :)
Mu enda lähisugulane hakkas väiketalunikuks kui tookord maad tagastati ja isegi olen seal põldu kündnud, aga lõpetas tegevuse, sest vilja kokkuostuhinnad olid nii madalad, et ei tasunud enam ära. Seega viga oli mujal, mitte selles, et inimesed ei tahtnud põllumajandusega tegeleda. Eestlane on siiski põline põllumees olnud ning väiketalud oleksid väga hea viis enda pere elatamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks ja turu toodanguga varustamiseks, aga kuna arvati, et suurtootmine on mõistlikum, siis ongi elu hetkel selline nagu on- ka suurtootjad kurdavad kokkuostuhindade madaluse üle, sest monopoolsed suurtööstused seavad omad reeglid. Tegelikult ei muutnudki eriti midagi- endised sovhoosid-kolhoosid muutusid lihtsalt erafirmadeks ja hakkasid rentima nende väiketalunike maid, kes poe kinni panid. Miskpärast said "vanad" eestlased väga hästi hakkama kui igas külas oli meierei, vorstivabrik, veski, pagarikoda jne- maal elu käis, mitte nagu praegu, kus kõik ääremaastub. Lugege, mida eesti kunagi eksportinud on. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43880/Kaarel_Kesa
maa_bak2014.pdf
Eesti põllumajandustootmises ja toiduainetööstuses suurt raha keegi ei teeni. Kasumid on väiksed.
Kuna jaekaubandust (poodide pinda ja töötajaid) on meil elaniku kohta palju, siis teatud rasikamine on sellel tasemel. Lihtsalt iga müüdud leiva kohta on poe pinda ja tootajaid liiga palju. Aitaks juba see, kui poed oleks vähem lahti, mis võimaldaks töötajate arvu vähendada. Ehk annaks see võimaluse siis poodide juurdehindlust vähendada.
Punktike, Teie jutt ei päde absoluutselt. Ja tööpuudust meil ju sisuliselt ei ole.
1989-1991 käisid mul mitmed tuttavad suvel Soomes maasikaid korjamas. Valdavalt olid maasikakasvatajad hobipõllupidajad. ehk siis talupidajad käisid ka palgatööl. Maasikakasvatus oli lisasissetulek. Ühes sellises talus kus mul õde käis, oli lisaks maasikakasvatusele ka 20 lehma, perenaine käis poole kohaga õpetajana tööl ja mees käis täiskohaga tööl, oli pangakontori juhataja. Ehk siis ka Soomes ei ole võimalik väiketootjana ära elada vaid see on siis hobipõllupidamine.
Tuleb mingi maasikakorjaja baasil üldistusi tegema... Ka minu vend käis 90ndatel soomes talutööl. Ja mitte hooajalisel marjakorjamisel.
Aga mõned nopped internetist.
Kuni 10 hektari suurused talud moodustavad Eesti põllumajandusettevõtetest 54 protsenti, aga kasutavad kogu põllumajandusmaast kõigest 5 protsenti. Samal ajal moodustab üle 100 hektari suuruste põllumajandusettevõtete osakaal 9 protsenti, kuid nad kasutavad 73 protsenti kogu põllumajandusmaast.
Talupidajate keskliidu direktori Kaul Nurme hinnangul on tegemist ohtliku tendentsiga, mis võib pikas perspektiivis ohustada Eesti toidujulgeolekut. “Kontsentreerumine toimub nii peretalude kui ka suurte tootjate tasandil, kuid kui näiteks taluperemees läheb pensionile, jääb talu üldjuhul ikkagi pärijatele ehk Eesti kapitalile, suurtootjate lõpetamise puhul ei pruugi see nii olla,” rääkis ta.
7301 professionaalset põllumajandusettevõtet oli Eestis möödunud aasta lõpul (2014a), kokku oli põllumajanduslikke majapidamisi 18755 ehk ligi 9000 võrra vähem kui aastal 2005. Põllumajanduslike majapidamiste arv väheneb kiiremini kui Lätis ja Soomes ning ELis keskmiselt. https://www.pikk.ee/kas-vaiketalud-kaovad-maa-koondub-suurte
-tegijate-katte/?cookie-state-change=1676624756270
lahendus on see, et eesti maa tuleb uuesti muuta viljakaks, mitte teenida raha lageraietega. mida tarka me nende ääremaadega edaspidi peale hakkame kui seal enam inimesi ei ole? mida on rallisõitjale eluks peamiselt vaja- süüa. kuidas söök lauale tuleb- ikka maast. kuidas laulusalm ütleb- kuni su küla veel leab, elad sina ka.
Meie peres tekib iga kuu 200l kilekotitäis pakendeid, st otseses mõttes saastet. miks ma ei või väikesest külapoest osta tükikest oma küla liha, lahtist võid, piima, juustu, kohaliku pagari leiba-saia- kõik värske ja ilma kilepakendita. Kunagi sai niimoodi elatud ja ei surnudki ära euronõuete puudumise tõttu. meil on jah poode liiga palju ja kõigi nende käigushoidmiseks on vaja raha, mida teenitakse kaupade juurdehindlusega. ei muutuks midagi kui lahtioleku aegu vähendada- tuleb ka vähendada poodide arvu. meil on iga ristmiku peal kolm tanklat ja kolm poodi- nahh vaja...
... küllap leiduks piisavalt (väike)tootjaid, kes suudaks koguseliselt rahvast toita ja sellest ka ise ära elatuda. AGA, on probleem nimega vaba turumajandus. Keegi kuskil suudab alati odavamalt toota ja kaupmehed kasutavad selle juhuse kohe ära. Teine suur probleem on meie tootjatele pandud hingekägistavad tootmisnõuded ja -piirangud. Kui ikka riik sunnib kaude väiketootjat seatootmist lõpetama siis ongi lihtsam seda teha, mitte tuuleveskitega võidelda ja oma närve rikkuda. Eks siin on oma põhjus SAK-l ka. Lisaks läänest-lõunast pealevoolav odav liha. Seakasvatuses on üleüldse hetkel s!tt seis, suurfarmid võlgades-saneerimisel.
Täna elatubki kõige kergemini farmer, kes tegeleb korraga nii taime- kui loomakasvatusega. Kui ühes sektoris hinnad langevad siis teises ikka püsib. Ning suurtootmine on kasumlikum tänu mastaabiefektile ja käibele. Masinad-seadmed on sama hinnaga nii väike- kui suurtootjale, samuti amortiseeruvad mõlemil ühtmoodi. Suurtootja suudab masina ressursi efektiivsemalt ära tarbida. Loomulikult oleks regionaalpoliitiliselt ja ka riigi julgeoleku seisukohast hajatootmine elik väiketalundus mõistlikum kuid mis teha, elu ise loksutab asjad paika.
"Meie peres tekib iga kuu 200l kilekotitäis pakendeid, st otseses mõttes saastet. miks ma ei või väikesest külapoest osta tükikest oma küla liha, lahtist võid, piima, juustu, kohaliku pagari leiba-saia- kõik värske ja ilma kilepakendita. Kunagi sai niimoodi elatud ja ei surnudki ära euronõuete puudumise tõttu. meil on jah poode liiga palju ja kõigi nende käigushoidmiseks on vaja raha, mida teenitakse kaupade juurdehindlusega. ei muutuks midagi kui lahtioleku aegu vähendada- tuleb ka vähendada poodide arvu. meil on iga ristmiku peal kolm tanklat ja kolm poodi- nahh vaja..."
Kuidas Sa muudad seda? Kus sa võtad need inimesed, kes hakkavad seda maapoodi pidama ja need inimesed, kes hakkavad seal ostmas käima. Meil on igasugu talupoode ja otse tootjalt tarbijale süsteeme, aga need on kallimad, kui suured poed. Inimesed on ise jätnud maal ju need külapoed kuivale, kuna käivad keskustes suurtes poodides. ja tihti on põhjus just hinnatasemes. Suures on odavam, suures on meeldivam.
täiesti jabur on rääkida täna, et 100 aastat tagasi saime nii hakkama, et kõik olid vaesed ja elasid maal, miks enam ei saa. mine palun ela seal maal ja ole seal väiketootjana see vaene, kui sa soovid. Meie elatustaseme juures ei saa põllumajandus mitte kunagi enam olema see valdkond, mis annab enamusele tööd ja leiba - põllumajanduse osa majanduses on mõni protsent ja kui see kasvab suuremaks, siis tähendab see elatustaseme langust. Mida vaesem riik, seda suurem on põllumajanduse osakaal majandusest
JA põllumajanduses ei saa ka töökohti olema palju - sama töö, mis tegid kolhoosi ajal ära 50 inimest, saab nüüd tehtud 10 X väiksema töötajate arvuga, Sama on ka metsamajanduses. Pätsu ajast ei hakka ma rääkimagi.
Edgar Savisaar tegi tallinlastele munitsipaalpoe ja lubas odavaid hindasid, kaupa otse tootjatelt jne - tulemus oli see, et hinnad ei olnud odavamad ja maksumaksja pidi sellele poele peale maksma iga aasta.
sellistega nagu sinna ei kipu rallit sõitma ega luurele minema. sa ei oska leida lahendusi, sul on ainult üks piiratud nägemus- nii on ja nii peabki olema, sest teistmoodi ei saa ja midagi muuta ei saa, sest keegi ei taha muutuseid ja see, mis vanasti oli, tänapäeval enam ei toimi. unustad ära vaid ühe asja- inimesed on kogu aeg elanud muutustes ja inimesed ongi ise need, kes muutusi teevad. nii halvas kui heas suunas. kui ei taha midagi muuta, siis kaagutavadki kogu aeg, et midagi enam muuta ei saa.
ela oma kitsarinnalisuses õndsalt edasi.
Sa jälle ei saa aru sellest, et vanasti käis keskmise inimese töisest tegevusest suurem osa toidu hankimise ümber, enam mitte. Kuidas seda tagasi pöörata? - uuri Pol Pot'i kohta, kuidas ta Kambodžas võimul olles viis ellu enda tõsist maaelu visiooni, et tõelise ühiskondliku revolutsiooni läbiviimiseks Kambodžas on tarvis kogu riik muuta talupojaühiskonnaks, milles puuduks haridus, tööstus, linnad ja raha.
... selles ka ju, et tänapäeva heaoluühiskonna inime' on laisk. Raha tuleb seinast, toit poest jne. Üritatakse teha kergemat tööd kõrgema tasuga, (mida ei saa ka pahaks panna). Kõik tahavad olla vahendajad või IT-spetsid. Rasket maatööd eriti ei soovita teha. Parimal juhul piirdutakse suvise romantikaga (vana)vanemate juures. Kellel need maal on muidugi. Ega siis muidu firmad otsiks oskustöölisi, rääkimata hooajatöölistest. Aga töötute arv ei muutu...
lumehelbekeste arvamus, et maatöö on raske. iga töö on raske selle jaoks, kes seda teha ei viitsi. tänapäeval liiguvad kombain ja traktor gpsi abil, kõik on arvutis planeeritud, söödakogused, väetisenormid, külvinormid, kuivatid automatiseeritud, sööta segavad ja jagavad nö robotid jne. isegi raskeid viljakotte ei pea enam veskisse tassima. raskeks on jäänud veel lüpsja elu, kes peab varaöösel hakkama lehmi lüpsma. masinaga muidugi. loomulikult ei leia maale töölisi, kui seal enam midagi ei ole, kõik on aja jooksul kinni pandud, suletud, lahkutud, tuli kustutatud ja mingil ajal keriti isegi elektriliinid kokku ja viidi metalli. ise me oleme selle kõik ära lõhkunud, suurlinnatuled peibutavad, raha tuleb seinast ja söök poest ning tavalisele nürimeelsele inimesele polegi enam muud vaja kui tsirkust ja leiba.
kaevandusmuuseumis käies küsisin ühe mehe käest, et kui raske see töö tänapäeval maa all on? sain vastuseks, et tööd teen oma aiamaal, maa all käin puhkamas.
nii kiilusidki kenasti kinni Punktike - kust see töö seal maal nüüd siis peaks tulema, kus töökäsi on juurde vaja? Meil maa ju söötis ei ole, kõik on haritud, metsamajandus on liigagi intensiivne. kas konfiskeerime riigi poolt masinad, et tekiks inimtöövajadust juurde?
.. et ükski peretalu, keda . siin propageerib, ei suuda selliseid loetletud arvutiseeritud masinaid-seadmeid oma hektari-paari tarbeks soetada. Väiketootja jaoks ei ole revolutsioon masinatööstuses veel toimunud. Tõenäoliselt ei toimugi. Tema on ikka sunnitud kas tavalise heebeldatava traktoriga toimetama või kätel laskma käia. Või mõlemat.
"raskeks on jäänud veel lüpsja elu, kes peab varaöösel hakkama lehmi lüpsma. masinaga muidugi."
Appi, kus sa elad mees? suurtes lautades on lüsiplatsid ja lüpsirobotid. lehm läheb ise lüpsiplatsile jne. inimene ei lüpsa enam midagi, ei pane ka ise nisa otsa midagi. inimtööjõud on väga väike - tänu sellele saabki see piima hind nii odav olla.
ilmselt ei ole sina üheski laudas käinud. lehmad seal siiski omapäi veel ringi ei konda ja nimetus lüpsja ongi tänapäeval tinglik mõiste. aga ilma inimese kohalolu ja kontrollita ei toimu laudas midagi.
.. et - ülla-ülla, olen ise MÜ liige lausa. Paraku pole see mingi võluvits, sest liikmetel on tihti erinevad huvid. Ka on ühistud tänaseks küllaltki kokku kuivanud. Põhjuseks vanade liikmete lahkumine, uute mittepealetulek. Lisaks on riigi poliitika ühistuid mittesoosiv. Eelkõige mõttetu bürokraatia.
lehmad just nimelt käivad vabalt ringi Punktike. käivad ka sisse ja välja ise ja kui lüpsiaeg on käes, siis suunatakse lehm lüpsiplatsile, mis on paljudes lautades täisrobotiseeritud.
Kui laudas toimetavad täisautomaatne söödamikser + lägaeraldus + lüpsiautomaat (automaadid) siis pole inimese juuresolek tingimata vajalik tõesti. Häire korral saadab robot omanikule teate ja see siis reageerib vastavalt. Ei tea, kas Eestis täisautomaatset farmi eksisteerib, kes viitsib, uurib järgi ja võib siia märku anda. Poolautomaatseid farme on aga Eestis kümneid.
rallimees tõi jälle ühe üldistava näite a la maasikakorjamine ja mõtleb, et sellega on kõik öeldud. aga ei ole, üks küsimus jääb- mida teevad need kolm inimest fotol. vastus on artiklis: Uida talu pidava Aassalu pere liikmete tööpäev kestab kuuest kuueni, mõnikord veelgi kauem. müstika- töö tegemiseks on ju neil robotid?
Kuna artiklis pole mainitud, mis tehnoloogia farmis kasutusel on (peale lüpsiroboti) siis eeldan, et kogu ülejäänu töö tehakse ise. No masinatega küll. Söötmised - s!takoristus jne.
Aga - ega siis farmeri töö vaid sellega piirdu. Hooajal toimub künd-külv-koristus. Tavaliselt siin lülis on nõrk koht, kus puhkeaega eriti es anta.
Vaatasin nüüd, et maksuameti andmed näitavad, et Uida talus on mitu viimast aastat stabiilselt töötajate arv 4, eeldan, et taluperemees ja perenaine on nende hulgas. Seega 4 inimest (kusjuures peremees ja perenaine on pensioniealised) teevad 100+ pealise piimakarjaga seotud tööd ära.
Õgvendame kohe ära piimahinna vea: see on praegu 420 € tonn. Ning veel vähem on tulemas:(
Ükski robotlaut EI SAA toimida inimeseta - loom on ettearvamatu ja ettenägematud olukorrad jäävad alati inimese kanda. Lisaks loomade heaolu nõuded.
Pealegi - lüpsirobot suudab teenindada ööpäevas loomade liikumise sujuvusest sõltuvalt 50-65 looma (mõni pressib ka 70 välja mõnda aega).
Kahe inimese teenindada olev 20-kohaline kalasabaplats või karussell laseb ööpäevas kaks korda läbi 500 looma. Maksumuselt võrdsed.
Kui klient poes ei ostaks odavaimat sisseostetud kraami, vaid otse tootjalt, siis elaks ka väiketalunik ära. Aga vähesed raatsivad kulutada 6 liitri piima toomisele 20 min, 12 km ja kahekordse pakipiima liitrihinna iga nelja päeva tagant (isiklik praktika). Ikka sooduspakkumise piim ruulib, kui küsima hakkad! Ja sedagi peetakse kalliks...
piima hind kõigub ja pigem on see praegu suht kõrge, suvel on alati madalam
detsembris 2022 oli keskmine kokkuostuhind 544, detsembris 2021 aga 357 eur/t.
Punktike tahaks saada kõike korraga, et hinnad oleks odavad ja pakendamta toit kohalik, väikepoed ning rahvas elaks maal ilma euronõueteta. Kõik see viitaks, et kogu see efektiivsus, mis täna on põllumajanduses, peaks kaduma, ka kolhoosikorra ebaefektiivsus ei oleks veel piisav, vaid tagasi peaks minema kuskilt Pätsu aja algusesse. Muidu võib see rahvas ju maale kolida, aga põllumajanduses tegevust neile ei jätkuks.
Odav piim ei sõltu ainult talunikust. Seal on veel mitu osalist kulbiga ootamas.
Vennal on kolhoosist erastatud farm ja juba aastaid ostavad kogu piima ära leedukad. Tulevad tsisterniga , veavad Põhja-Eestist Leetu ja töötlevad seal. Pärast müüakse Maximas 89 sendiga umbes samasugust jogurtit mida Alma või Tere 1.29 liitrist müüvad. Suur vahe tuleb juba sellest et kui Eestis nõudsid ametnikud tööstustelt kõikvõimalike euronõuete täitmist ja roostevaba kraanikaussi iga meetri peale siis leedukad soristasid Brüsseli direktiivide peale suure kaarega. Neil pole pangalaene mida tuleb teenindada.
Kaupmeeste poole pealt, Soome Lidlis on Eesti E-Piima juust endiselt odavam kui Eestis. Enne koroonat oli isegi alla 5 Eur kilo, eile vaatasin et on ahneks mindud ja küsitakse 7
See farm ise on mõned aastad tagasi uuendatud, DeLavali lüpsirobotitega. Lehmad kondavad tõesti täiesti vabalt ringi ja lüpstakse neid põhimõtteliselt ööpäevaringselt. Lüpsirobotisse läheb lehm ise sest sealt saab jahu. Erinevalt vanadest lüpsiplatsidest mõõdetakse igast nisast tuleva piima kogust eraldi ja kui piima enam ei tule siis seekord rohkem ei lüpsta
Õues ei käi lehmad vist juba 20 aastat.
Mõni inimene on ka ikka -sööta tuuakse traktoriga ning päris alguses ei tahtnud lehmad hästi robotisse minna ja neid tuli ajada. Siis kui ära harjusid et sealt jahu saab mõni ainult seal elakski. Neid tuleb välja ajada et järgmine lüpsile pääseks.
Kui üldse milleski Eesti põllumajandus maailmatasemel on siis piimakarjaga. Niipalju võib muidugi iriseda et eurotoetusi saab oluliselt vähem kui vanale Euroopale antakse ja see on Toompea vorstide tegemata töö.
Kinnitan Siberia juttu, kui meil siin oli sundjahutused ja muud asjad kohustususeks, käis Leedus mammi põlla peal ämbriga ringi, valas selle piimanõusse ja transas siis autokäruga nõud minema, oma silmaga näinud seda aastal 2007 14 august, meil oli siis juba mõeldamatu selline asi, meil pidi piim lehmast otse jahutis olema juba julged 9 aastat. Niimoodi tapeti väiketootjad kõik maha. Lõpuks müüsime oma lehmad naabertalule tegelt ära, ise ei saanud nõuetega sammu pidada ja jäi üks ainult oma tarbeks ja lõpuks ei sedagi, nüüd aind hoolduse eesmärgil korra aastas saab heinamaa niidetud ja rulli keeratud.
.. Soome Lidlis on Eesti E-Piima juust endiselt odavam kui Eestis.
Pead ei anna aga siin võib olla tegu eksporditoetusega. Endast lugupidav(ad) riigid maksavad tavaliselt strateegiliselt oluliste artiklite ekspordile peale. Teine asi: palju nt. Soomes toiduainetel käibemaks on? Targemad kindlasti teavad.
"Üks on, et maainimene ei pea toiduaineid (ja lapsi) tootma, sest sööki ja jooki saab osta poest, mille riiulitel ei lõpe kunagi doteeritud importkaupade varud. Või ehk lõpeb doteerimine, kui maa on lastest nii tühi, et üks või kaks väiketalunikku ei suuda välisfirmadele enam konkurentsi pakkuda. See arusaam lähtub vaikides eeldusest, et linnakodanik peab rikastama oma ostudega välismaist, mitte omamaist talumeest. Oma väiketalunik olevat igand ja üliodava palgaarmee kujunemise tõeline takistus.
Teine maailmapilt näeb kaugemale. See hoiatab, et kui tühjeneb küla, hävib ka rahvus. USAs ei oska 1/5 elanikkonnast enam inglise keelt, 2/5 räägib aga juba hispaania keelt. See 1/50, kes veel põllumajandusega tegeleb, ei suuda mõistagi ühiskonna jaoks kvaliteetset järelpõlve toota. Sajandite jooksul oli mats selle tööga hakkama saanud. Linnakodanikule on see ikka tundunud olevat liigne koormus. Nii lähenevad suuredki rahvad (inglased, venelased, valgenahalised ameeriklased) kiiresti lõpusirgele. Olles tapnud oma kana, kes munes kuldmune, täituvad nende maad uuesti paljasjalgseist, kes rohutirtsuparvedena maailma ääremailt kohale ruttavad, jagama taas eraomandisse kogutud rikkusi.
Põllumajanduslik suurtootmine on olnud hauakaevaja rahvastele igas formatsioonis. Olenemata sellest, kas on tegu orjandusliku Rooma või sotsialistliku impeeriumiga, mida 70 aastat juhtis Vene kodanlus, kuid kes nimetasid end bolševikeks. Aastal 1942 suutis ta pärast mitmemiljonilise armee hävitamist formeerida uue ja sõja võita, sest 10 aastat kolhooside loomist (maa industrialiseerimist) polnud suutnud külasid inimestest tühjendada. Nüüd on juba 150 000-lise armee mehitamine, allutamaks mässavaid mägilasi, ületamatu probleem."
Littl on muidugi nähtus omaette. Dumpinghindadega on nad kaupu aegade algusest müünud. See on farmerid korduvalt välja vihastanud. Nagu siin nt: https://www.youtube.com/watch?v=9-Tvqenyjqs
Rahval tsirkust kuipalju.
"Oletagem, et 25-hektarilise «näljatalu» omanik, nagu mõned väikest talu nimetavad, tuleb vedudega kuidagi toime, sest tema keskmiseks veokauguseks võiks olla 250-300 meetrit. Tema kõrval asub 2500-hektariline suurtalu või ühistu oma suurfarmiga. Viimasel on üks pisike puudus - veoteed kasvavad võrreldes väikefarmiga täpselt Ön korda. Ö100=10, seega on suurtalu veotee keskmiseks pikkuseks parimal juhul 2,5 km. Mis sellega kaasneb?
Sageli on kuulda kurtmist, kuivõrd kulukaks on nn pukipiima kokkuvedu, mistõttu piima tasuvat hankida üksnes suurfarmist. Samas ei vaevuta mõtlema, et piim on tootjale ikkagi vaid lõpp-produkt. Kui ei tulda toime lõpp-produkti veo tasuvusega, siis kuidas loodetakse toime tulla nende veokuludega, mis on paratamatud näiteks 1 tonni piima tootmisel?
Eeldame, et 5000 liitri aastatoodanguga lehma päevatoodang on 13,7 liitrit ning päevane sõnnikutoodang 50-75 kg («Aastavakk» 1995, lk 125). Selle saamiseks tuleb kohale vedada 2/3 kaalu ulatuses haljassööta, heina, silo, põhku, turvast, jne. 60x2/3=40. Seega on 13,6 kg piima saamiseks vaja teha vedusid 60+40=100 kg ulatuses ja 1 tonni piima tootmiseks koguneb põlluveoseid tervelt 7,3 tonni.
Need 7,3 tonni tuleb suurtalus vedada 10 korda kaugemale kui väiketalus. Et ka aega ei kuluks 10 korda rohkem, peab suurnik suurendama oma veoki liikumiskiirust (võimsust) samuti 10 korda. Ühe tonni piima tootmiseks vajalik veokütusekulu oleks suurnikul seega 7,3x2,5x10=182,5 t/km, väiketalunikul aga kõigest 7,3x0,25=1,82 t/km.
Millisel määral on talunike piima kokkuveokulu suurem suurfarmi transpordi üldkulust. Vaatleksime kahte võrdselt optimaalset varianti. Näiteks asugu piimatööstus suurfarmi vahetus läheduses ja asugu ka väiketalude esimene ja viimane talu samuti piimatööstuse juures.
Sajast talust piima kogumiseks tuleks läbida 100x0,5=50 km. Kui iga talu toodab 100 kg piima, teeb see kokku 10 tonni. Vedades seda kokku kahe 5-tonnise piimaveokiga, oleks auto veo mahuks (2,5x5:2)x2=125 t/km.
Liites siia põlluveoste kulu, saame 125+1,82x10=143 t/km. Näeme, et kokkuveokulu on seitse korda suurem põlluveoste kulust, kuid asi võtab hoopis teise ilme, kui võrdleme taluveoste kulu suurfarmi põlluveoste kuluga 182,5x10:143=12,7. Talunike kütusesääst on ligi 13 korda suurem. Miks laidetakse 13 korda suurema kasuteguriga mehhanismi?
Progressiivne kasvab välja elust enesest. Stiihiliselt, võimude ja valitsevate teooriate kiuste või vastutöötamisest hoolimata. Kas poleks aeg teadlastel oma süü väiketalust Tuhkatriinu nüpeldamise suhtes üles tunnistada ja aidata kitsaskohti ületada.
Kuulus seadus ütleb, et iga edukas ametnik jõuab kord oma ebakompetentsuse tasandile. Põllumajandusliku tootmisüksusega toimub midagi sarnast.
Väiketootmine on üldjuhul arenemisvõimeline tootmisüksuse suurenemise suunas, kuid lõpuks tuleb siiski piir ja jõutakse ebakompetentsuse tasandile. Selleks on suurmaapidamine. Energiakulu ruutsõltuvuse seadus paneb piiri progressile ja algab allakäik. Külad laostuvad, töötute armeed ei leia rakendust või on sunnitud välja rändama maailma ääremaadele. Jõudes sinna alustavad nad oma väiketootmisega otsast.
Nii oli see Euroopa talupoegadega Ameerikas ja balti talupoegadega Venemaal. Landlordlikust tootmiskriisist aetuna panid Euroopa maatustunud talupojad aluse Põhja-Ameerika õitsvale majandusele. Nüüdseks on olukord muutunud. Ühendriigid on ise jõudnud põllumajanduslikus tootmises ebakompetentsuse tasandile: farmi pindala on juba liiga suur, et farmer suudaks ise endale mootorikütust hankida.
Suurmaapidamise kriis, mille Euroopa talupoeg on vähemalt üks kord 200 aasta jooksul üle elanud (meie aga kaks korda), alles hakkab vaevaliselt lääne teadvusse jõudma. Lääne ekspertide vaimustus suurmaapidamise (näilistest) eelistest on parimaks tõestuseks, kuivõrd vaevaline on teadusliku tõe leidmise tee.
Selle asemel, et nad ise õpiksid ajaloost, peame meie nende heausksete õpetuste vaimus hakkama kavandama, kuidas kolmandat korda lahti saada ratsionaalsest väikemaapidamisest ehk suurtootmisest väiketaludes."
## Kuulus seadus ütleb, et iga edukas ametnik jõuab kord oma ebakompetentsuse tasandile. Põllumajandusliku tootmisüksusega toimub midagi sarnast.
Kuulus seadus on ammu kehtetuks tunnistatud. Põhjus väga lihtne - see pole redel, mida mööda ronitakse, see on püramiid. Tipu lähedal jääb laiusest kõvasti puudu. Farmidega on sama lugu, kõik lihtsalt ei mahu lõputult laienema.
Põllumajandusliku tootmisüksuse optimaalne suurus Eestis ongi vast 500-600 lehma. See ei sõltu mitte niiväga veoteedest vaid kasutada olevast maast. Vanasti kui lehmad veel karjamaal käisid olid rohumaad maksimum 2 km kaugusel laudast. Nüüd kui nad on aastaringselt laudas on veokaugused kuni 10 km. Sealt edasi on otstarbekam juba uus farm püsti panna mis võib aga ei pea samale omanikule kuuluma.
Siin tsiteeritud vedude maksumuse loogikast ma hästi aru ei saanudki. Maksumust peaks avaldama tonnkilomeetri põhiselt ja 25 ha talul ei pruugi see üldse odavam olla kui 2500 ha talul. Niimoodi nagu praegult veetakse toorpiima Põhja-Eestist Leetu oli kolhoosiajal täitsa mõeldamatu ja väiketalunik ei saaks seda tänagi endale lubada.
Soomlaste näide on ka hea - kõik Soome arvestatavad piimatööstused on Lõuna-Soomes. Minu teada maksimum Hämenlinna joonel. Tavaline autorong on Soomes 76 tonni täismassiga, Eestis vist 44 ehk Eestis on vedu nagunii kallim. Kui mõned aastad tagasi lubati Soome 90 tonnise täismassiga autorongid siis oligi nendel kohe üks töö toorpiima vedamine Põhja-Soomest lõuna tööstusesse. Veduk on nagunii samasugune 750 kW Volvo mis Eestis mõnikord 20 tonnist koormat tõmbab.
Lihtsalt infoks et Soomes on käibemaks üldiselt 24 % ja toidul 15%. Imikutoidul ja sellistel asjadel vist veel vähem. Samas on jälle palgad sellised et müüja ei hakka alla 2000 hommikul omale karkugi alla ajama ja hulk teisi teguteid. See et Lidl müüb Soomes eesti juustu odavamalt ei pruugi üldse KM määrast tuleneda. Minuarust on tööstused proovinud nullkasumiga end ketti sisse süüa. E-Piima juust oli ikka aastaid Soome kõige odavam juust , juba siis kui Lidlit Eesti turul veel polnudki. Soome Prisma kõige odavam graavilõhe (odavam kui Eestis) on samuti Eestis tehtud jms mis näitavad et tööstuse poolel on veel rasvakihti vahel. Või on lepingud tehtud lolli peaga sellised et Eesti tarbija peab vahe kinni maksma.
Kässari esitatud artikli fundamentaalne viga on lineaarne ekstrapoleerimine, mis ei arvesta tehnoloogia muutumist kasvamisel.
Kui 25 ha mees opereerib väiketehnikaga, siis 2500 ha mees ilmselgelt mingi pisikese traktorikäruga enam ei põrista, vaid korraga toodava veose maht on kordades suurem. 12000 ha mees peab aga juba paratamatult veoautoparki teede jaoks ja traktoriparki põldude jaoks. Mitte just kümnetes (LS piirab 40 t ära), aga otse põllult farmi võib ka 55 t silo korraga liikuda (neljateljelise kogurhaagise saab sobivalt niisket kenasti põrsaks pressida, kui omal mõistust ei ole). Kütusekulu aga kasvab korda kolm... Sent siit ja teine sealt, nii nutikas majandaja seda mastaabiefekti korjab. Ning kuniks tarbijat huvitab vaid hind, see ka määrab.
Mitte suurtootmine per se ei ole probleem, vaid inimlik laiskus. Väiketootmise jaoks vajalikku maad ja töökäsi (millega komplektis oleks ka mõtlemisvõimeline PEA) lihtsalt ei ole.
Hea näide on pestitsiidid ("umbrohumürgid" - muide, ka vesi on liiga suures koguses mürk!). Taimemürke elik herbitsiide on suurepäraselt võimalik asendada inimtööga: võtab kõpla kätte ja hakkab aga kõplama nii, et põhikultuur (näituseks 12,5 cm reavahega külvatud teravili) kahjustada ei saa. Tõhus, odav, keskkonnasõbralik. Sobiks hästi ka noortele, nõrkadele ja liikumispuudelistele. Aga on tüütu ja koormab teatud lihaseid, mistõttu seda keegi täna enam teha ei taha. Isegi koduaedades (HÄBI!!!) otsitakse keemiast abi, selmet kord nädalas pistkõplaga plats üle jalutada oma "inglise murul"...
Aga otsime mingit wandenõud:(
Selle üle, kas Eesti sobivaim ettevõtte suurus on 400, 575 või 900 ha, saab pikalt vaielda, aga ilmselgelt ei ole Eestimaa mosaiiksuse säilimise huvides kümnete tuhandete hektarite suurused agrotööstused. Paarikümnehektarine pisitalu peab aga kasvatama mingit tasuvat kultuuri või saama mingit kõrvalsissetulekut, et ära elada. Siinkohal suur kummardus kõigile neile, kes veel viitsivad väikesi talusid hinges hoida. KUI peaks maailmakord kukkuma, siis teie jääte elama, suurkorporatsioonid lakkavad mõne aastaga olemast.
"Sent siit ja teine sealt, nii nutikas majandaja seda mastaabiefekti korjab."
Ma arvan, et see " mastaabiefekt" tekib ikka toetuste pealt. Palju saab 2000 ha talu omanik toetus ja palju saab 20 ha talu omanik toetust. Suurfarm võib nende toetuste eest liisida omale traktoreid, jeepe jne jne.
Aga jah, põhiprobleem nagu artikliteski oli välja toodud, on see, et linnamatsid järelkasvu ei tooda. Ei siin, ega mujal. Ja niimoodi meie rahvus välja surebki:)
Seda me näeme oma silmadega juba täna, kuidas migrantide hordid voolavad lääneriikidesse. Meie oleme varsti vähemusrahvus omal maal.
Väike faktitäpsustus siberia postile: Volvo mootorid on ikke 750 HP mitte KW. Kusjuures tegu rida 6-ga.
V6sa postitusele lisaks juurde veel, et täna veetakse isegi materjali rekkadega otse põllult farmidesse/kuivatitesse. Ega see mullasõbralik tegevus muidugi pole. Samuti on ka traktorite kiirus kerkinud 70-ni. Kulu kilomeetrile on siiski veokil endiselt väiksem, sõltumata igasugu koormiste olemasolule veokipargile. Kui võrrelda eelpool mainitud artikli kirjutamise aja (97) veotehnikat siis progress on ilmne. Toona olid peamiselt bellad-150-d oma vastavalt 4- või 10-tonniste kärudega, millede liikumiskiirus vaevalt 35km/h.
Nagu juba eelpool kirjutati siis Eesti põllumees saab EU-s KÕIGE väiksemaid summasid toetustena. Seda kogu aja, mis neid on makstud. Mõnel aastal on lätlased eelviimased mõnel meie. Kulutused ühiku kohta on aga kogu EU-s kõigil tootjatel samad. Või pigem mõnes artiklis meil suuremadki. Nt teravilja kuivatamise osas. Igasugu nõuetest ja piirangutest pole siinkohal mõtet kirjutama hakatagi sest nendest aru saamine käiks kässarilistele üle jõu. Alates 2023 lisati tootjatele veel terve posu kohustusi ja tootmispiiranguid aga - toetusi võetakse veel vähemaks. Huviline võib vastavat kirjandust ise uurida. Pria koduleht on üks paljudest, mis näitab, mida ja kuidas teha, et üldse mingit toetust saada. Ja kui kergelt väikseimagi rikkumise korral summasid vähendatakse.
Mulle jääb pisut mõistmatuks, mis foorumlase mure on täpsemalt. Kas see, et Ukrainlased pääsevad meile või see, et venelased ei pääse enam? Ukrainlaste puhul on ju tegemist peamiselt naistega. No võta kätte, tutvu mõnega, saad oma frustratsiooni vähemaks. Ühtlasi on lootust iibe kerkele ;)
Minul pole mingit probleemi. Lihtsalt oli vaja kummutada paar müüti, mida üritati siin suureks puhuda, et väiketalud on ebaefektiivsed ja "muh mastaabiefekt" jms sõnakõlksud.
Suurfarmid raiskavad kütet , aga nad saavad omale seda lubada, kuna toetusi tuleb peale sadades tuhandetes. Liisitakse lõdva randmega traktoreid , kombaine , jeepe jpms.
Mis puudutab immigratsiooni, siis ma ei viitsi rohkem kirjutada sellest, pole mõtet kivipalluritele seletada iseenesest mõistetavaid asju. Küll nad ükskord seda omal nahal tunda saavad.
...kuna toetusi tuleb peale sadades tuhandetes. Liisitakse lõdva randmega...
No kui toetusi tuleb sadades tuhandetes, milleks siis masinaid liisida veel. Võiks lõdva randmega kohe välja osta hoopis. Midagi su jutus ei klapi. Alustuseks külasta põlluettevõtteid ja vii ennast kurssi, kuidas raha tegelikult tuleb. Aga mis peamine - kuhu see kulub.
Mis puudutab immigratsiooni..
Kui üldse immigratsioonist rääkida siis peaks tähelepanu pöörama pigem Aafrikast (aga ka islamiriikidest) tulenevale ohule, mitte ähkima Ukraina suunal, nagu ekreiidid viimasel ajal lühinägelikult harrastavad. Ukrainlaste asemel võiks vabalt praegu hoopis meie löögi all olla. Kas Martin ja co sooviks seda, et lääneriigid paneks meie naiste-laste ees ka piiri kinni? Või keeraks militaarabi lukku, nagu M H siin korduvalt on praalinud ja lausa valimisprogrammigi kirjutanud.
EKRE on sgavalt mõjutatud mingit pidi Kremli ideoloogiast. Ma ei ütle, et nad kinni makstud on või midagi sellist, kuid seesama Ukrainlaste mustamise teema langes täpselt kokku selle hetkega, kui Rossia1 kanalas hakati Ukrainlaste kohta täpselt samu sõnu kasutama ja Kreml seda ideoloogiat ajama, et sealt tulevad ainult narkarid ja prostituudid. Reaalselt oli paaripeävane vahe retoorikas. Ütleks, et poisid võtavad eeskuju veits valede kohtade pealt.
Ausalt, see kremlist sonimine kõikjal on juba haiglaseks muutunud. Kui enam muud ütelda pole siis saab vene ja kremli abil ikka teemat jätkata. Nagu Sa ise ütled, kus on faktid.
Pole fakte jagada siinkohal ehk võtta kuulujutu/arvamuse tasemel. Lihtsalt retoorika samaajaline kokkusattumine on imelik.
Mis aga faktiliselt jälitatav on, on EKRE ja ka Kremli trollide jälitamine foorumites ja kommentaariumites. Võtab aega, juriidika on tihtipeale jalus.
Kui tahta pilli lõhki ajada, siis meie riigi territooriumil toimetavad suisa kaks tiblade asutust, küberhuiamisega enamasti GRU alaüksus (Tõestatav läbi RIPE NCC võrgumuutuste kaardiga) ja füüsilise lähenemisega FSB ja GRU, tõestatav igaaastase KAPO aastaraamatuga.
Ehk kui tahad väga kahtlustada siin elus midagi, siis hoia naabril silma peal, poliitikute üle valvamisega tegelevad meil teised inimesed.
EDIT: Oh, ei olnudki selle artikliga tuttav, tänud!
Üks on selge, Ukrsinas on kohal palju Eesti ja Lääne ajakirjanikke ja humanitaarabi pakkujaid, sh vahetult seal kus toimuvad lahingud. Vene ajalirjanikke Ukrainas ei ole. Teiseks Venemaa ei ole vaba ajakirjandust. Seega igal juhul usun seda mida ajakirjanikud kohapealt kajastavad. Kremli meedia edastab seda, mida kästakse.
"Huvitav on asja juures asjaolu, et Swdbanki endised juhid said kahtlustuse rahapesus, kuid Martin Laine ei ole sellest kirjutanud mitte ühtegi “paljastavat” artiklit. "
Kallutatud lapsajakirjanik. Räägib seda, mis kõrgemad onud käsevad. Muud pole tal miskit. Tüüpiline delfi viljakiislerlik ila.
Ma ei küüla Kremli propat ja seetõttu ei tea, mis seal läheb kokku sellega, mida M. Helme ütleb või mis mitte. Aga kui sa ütled, et läheb üks-ühele kokku, no las ta siis olla. Ma pole ka kõigega nõus, mida Helmed suust välja ajavad. Näiteks seda, et AIDS nüüd levib rohkelt vms. AIDSi pole lihtsalt olemas sellisel kujul, nagu meile seda on räägitud. Aafrika peaks ammu välja surnud olema juba, kui asjad oleks nii, nagu meile räägitud on, et kõik seal haiged on. Mingit AIDSi probleemi tegelikult ei ole.
Leidsin ühe väga hea video, kes kus räägitakse, kuidas maailma asju kontrollitakse. Põhiline - follow the money.
Päris asjalik mõttekäik: See, mis meie peavoolikus käimas on viimased kuud. see on tegelik Prigozini infooperatsioon. Kui keegi sellest aru ei saa, siis mul on teist kahju .... Prigozini ja Putini huvides on hävitada viimane eest-meelne erakond. Ja debiilikud siin, kes seda kõike usuvad, on kremli kasulikud idioodid. Nii on!
Heh, mulle ükspäev helistas mingi tibi ja üritas postimeest pähe määrida. Ma ütlesin talle otse, ma ütlesin talle viisakalt - ma ei loe kallutatud meediat:)
Ka samuti kompostimehega teinud. Tegelikult on politico artikli taga hoopsi EU infooperatsioon, mis püüab hävitada Eesti omariiklust ja rahvuspoliitikat
Jälle näha kui odavalt libauudis ajupesu teeb. Kus nad selle jutu võtsid, kui oleks uudis, oleks see juba aastaid tagasi olnud. Liberitel lihtsalt enne valimisi kõht lahti.
Ma kardan, et isegi , kui ekre saab hea tulemuse, siis valitsust ta ikka kokku ei pane. Nö valged jõud koonduvad ja päästavad meid hirmsast ekre viletsusest:)
Isegi, kui ekre saab valitsusse, siis vajalikul momendil tõmmatakse vaip alt ära, nagu eelmisel korral läks. Järvan veel otsesaates parastas, et vaat mis meie ära saime teha ja et mida siis teie seal ka ära tegite. Ise kõkutas seejuures kõvasti naerda veel.
Päris hea värk küll, kui sellised koalitsioonipartnerid on, kes koalitsioonilepingu üle lasevad ja pärast veel otsesaates näkku naeravad, et vaat kui hästi sai tehtud - meie omad asjad saime , aga teie mitte:)
A vot selline poliitiline kultuur on kossher peavoolu silmis:)
Politico on, nagu nimigi ütleb , poliitikast rääkiv väljaanne ja n.ö omade hulgas peetakse teda ikka soliidseks. Omad on siis Eesti mõistes EL või Brüssel.
Samas on nad varemgi näinud vene tonti USA presidendivalimiste taga (Trump), see on hiljem teiste uurijate poolt väidetavalt ümber lükatud ja ma Politicot nagu kõiki teisigi poliitväljaandeid absoluutse tõe või puhta kullana ei võtaks.
Klass allpool asetsev Eesti ajakirjandus on ikka puhtalt klikimajandus kus ajakirjaniku sissetulek sõltub artikli lugemise arvust. Seetõttu tekivadki sellised konstruktsioonid nagu vana Helme Aidsi-skandaaliga. Ajakirjanik võimendas kuskil Delfis mingit lauset, selle peale aeti lugejad ja feministeeriumi sarnased MTÜ-d pöördesse ja raha tuli nagu raba. Siis pool aastat hiljem ilmus Saarte Hääles nupuke et Saaremaal kus Ukraina põgenike osakaal on suur, ongi AIDSi haigestumine tõusnud. Mille peale Uued Uudised avaldas juhtkirjas et Mart Helmel oli õigus nagu alati.
Kui just pole ajaga midagi teha võib niisugusesse debattide laskuda. Mingit uudisväärtust sellisel ajakirjandusel küll pole sest sellised asjad on ammu teada. Juba 2014 a Ukraina kriisi järel tulid sealt Eestisse leetrid mida siinmail polnud aastakümneid nähtud.
Nii nagu Deus kirjutas, alati tasub end kurssi viia ka teise poole argumentidega. Eestis on see võib-olla problemaatiline sest TTA on paljudele venekeelsetele saitidelr juurdepääsu piiranud. Aga kasvõi Soome IP-ga arvutist pole takistust.
Üks asi mis mulle on silma torganud - venelased kasutavad terminit "kodumaa", eestlased, vähemalt peavoolumeedias, "riik". Need on täiesti erinevad mõisted.
Ma olen vahel kuulanud paralleelselt Putini ja Eestis parasjagu võimul oleva riigipea uusaasta kõnesid. Putin on aastaid rääkinud kas "kodumaast" või "isamaast". Isegi ei mäleta et ta oleks maininud Vene riiki. Seevastu Eesti presidendid räägivad Eesti riigist. Täiesti klassika oli Kaljulaid oma "minu riigiga" .
Sealt tekivadki erinevad arusaamad et kas Krimm on või ei ole Ukraina osa või et kas Narva on Eesti Sudeedimaa või teps mitte. Ja muud taolist.
Mida lähemale tulevad valimised, seda intensiivsemaks muutuvad valimistulemuse mõjutamiseks korraldatavad infooperatsioonid. Heaks näiteks on Delfi/Politico täna õhtul avaldanud artikkel, kus püütakse Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda meelevaldselt ja ilma ühegi näite või faktita siduda Kremli või Putiniga.
Erakond kinnitab:
kui nüüd keegi tõsimeeli usub, et vene pole oma kombitsaid mitte kunagi mitte kuskile ajanud ja mitte kunagi mitte kuskil endale kasulikke idioote värvanud, siis ilmselt ta usub ka seda, et kuskil mujal peale maakera elu ei eksiteeri või et muna oli enne kui kana. ja vastupidi.
"Peame kahetsusväärseks, et Eesti ajakirjandusväljaanded osalevad kontrollimata teavet vahendades ise infooperatsioonis, mille niidid viivad suure tõenäosusega Kremlisse. Aastaid on Kreml olnud huvitatud just nimelt rahvuslike jõudude diskrediteerimisest. Ka antud libauudise levik on kasulik Kremlile, sest nii saab õõnestada rahvuslike jõudude jõudmist Riigikokku.
Ei saa siiski välistada, et äkki on info allikad eksinud erakonna nimega... Alles hiljuti saime teada, et 2019. aastal ajal sai eurovalimiste jaoks Kremliga seotud kriminaalsetelt ärimeestelt raha sotsiaaldemokraat ja Riigikogu praegune kaitsekomisjoni juht Raimond Kaljulaid."
Miks siis Helme otse Kremli raamatust lauseid ette loeb meie publikule? Politcole ta kommentaari ei andnud ka, tõstab usaldusväärsust suisa ekspodentsiaalselt (rãägin irooniliselt). Miks siis EKRE päkapikud kogu meie portaalide kommenteerijaid täis on nagu Kutsar omal ajal savipätsile positiivsust süstis avalikus ruumis? Miks EKRE't ülistavad ja Kaja Kallast sõimavad vennad kõik sama VPN teenusepakkuja värava tagant tulevad?
@mati1222
Eesti on maailmas 180 riigi hulgas ajakirjandusvabaduselt 4 kohal, mis on ülikõrge koht. Venemaa koht on samas tabelis 150.
Mati, vaba ajakirjandus tähendab seda, et ajakirjanikud teevad enda tööd lähtuvalt ajakirjanduseetikast ja näiteks ajalehe või meediakanali omanik ei ütle toimetusele ette, mida või kuidas kajastada. Parteide häälekandjad ei ole mitte kunagi vaba ajakirjandus. portaal Objektiiv või Telegramm vms ei ole samuti vaba ajakirjandus, kuigi peavad ennast sõnavabaduse eest võitlejaks.
Mida see prokuratuur siis väänas lõpuks? Jah see oli põhimõtteline vaidlus ja see tõsteti ka väga teravalt igal pool üles ja prokuratuur sai sellega sisuliselt ju ise vastu näppe.
Rallisõitja Jaan, loe sealtsamast err.ee lehelt ka Uno Lõhmuse artiklit detailides peituvat saatanast.
Konkreetne otsus oli kiriku keset küla lohistamine. Küll aga ei välista see edaspidi prokuratuuril info edastamist keelata ja pika staažiga kohtunik ei teadvat ühtegi valge maailma riiki kus proksil üldse niisugune otsustusõigus on.
jep nõus. See tuleks seadusandlikul tasandil ära muuta. Enne ei olnud see kunagi praktikas probleem, aga Andres Parmase ajal on probleemiks kujunenud.
Tuletaksin meelde, kelle survel praegune riigi peaprokurör Andres Parmas ametisse sai. justiitsminister soovis esitada ametikohale Lavly Perlingu, aga EKRE oli vastu. Siis otsiti selline mees, kes EKRE-le ka sobis.
"25 ha mees" saab kõik toetused, millele kvalifitseerub ( ja neid nõudeid ei ole mitte vähe) täismahus kätte. "Kahe tuhande hektari mees" kaotab tänu modulatsioonile osa (konkreetne vähendamine sõltub jälle mitmest asjaolust). Ehk meil juba praegu toimub väikeste tootjate eelistamine.
Suurte plussiks on võimalus pidada palgal eraldi inimest toetuste saamiseks vajalike nõuete jälgimiseks.
