#aga ma ei sõida talvel hoogsalt, kui hoogsalt sõidaksin oleksin ammu kraavis

Defineeri palun hoogsalt sõitmine?

EDIT: bemmil polegi viga midagi. Aga kuna Sa räägid, kui roimad kõik Su autod pidevalt on ja Sa põikled pidevalt kõrvale küsimusest, kas bemmi rattakalded-kokkujooksud olid ikka kontrollitud, siis eeldan, et see oli täpselt samasugune roim nagu valdav enamus Eestis ja juba imevähe paigast ära sild (piisab korra äärekivisse libisemisest, SIna käisid aga piki kraave) annabki tulemuseks täpselt selle, mida räägid. Ma olen Soomes elades sõitnud korraliku e34 525-ga pikalt talvel ja mägistel ning totaalselt kiilasjääga teedel see masin legaalsetel kiirustel (kuni 100km/h) küll mingeid ebastabiilsuse märke ei ilmutanud. Eestis pole mägesid samas ollagi, kuid Eestis on kõik sellised vanemad bemmid kulunud puksidega ja lääpas ratastega, nende teelpüsimise probleemid ei tulene üldse mitte veoskeemist, mida Sina siin praegu selgitada üritad.

Muudetud 26.10.12 22:07

Natukene aega tagasi ei suutnud S klass kallaku pealt ülesse minna, pepu käis kahele poole kuni viskas teepeal risti.

Samal teemal panin tähele et üks teine tagaveoline põhjustas Tatra orus õnnetuse. Ei suutnud Opel Omega mäest üles minna ja põhjustas olukorra kus rekka pidi kallaku peal Opeli taga seisma jääma ja libises teelt välja.

http://www.tartupostimees.ee/1020436/tartumaal-tatra-orus-on
-liiklus-ligikaudu-tunniks-seiskunud/

tsitaat postimehes kommentaariumist:

alr

26.10.2012 20:23
minu taga sõitis see reka. otepää ristist 10 meetrit kambja poole oli mingi valge omega risti ees. pani mäkke tõusul gaasi ja oligi risti ees. sain viimasel sekundil ära otepää poole keerata. ja arvata on kui reka peab selle tõusu peal seisma jääma siis ongi tagasi vajumine ja kraavi minek.

Sõitsin kah sellest tohuva-bohust sääl Tatra orus mööda ja keerasin Otepää suunda.....kusjuures tagaveolise BMW-ga....terve kari hädiseid esiveokaid jäi sinna minust maha, kuna ei suutnud enam paigalt võtta.......autod polnud süüdi ega nende veoskeem, vaid käparditest autojuhid......jälle ei oska nad libedaga sõita......

No tõesti ei tea,mis maailma mõni mees laskub igal aastal talve tulekuga ja hakkab nägemusi nägema.

ei oska midagi taga ega esiveoliste autode koht öelda sest endal olnud kogu aeg nelikveolised autod ja ei oska küll midagi halba öelda nende kohta.
Praegu sõidan Audi A8 mootor 4.2 V8.Igast kohast läheb läbi. :D

mu BMW oli väga heas korras ja ma pole öelnud, et mu autod roimad olid, ront oli vaid üks väike esiveoline auto ja millegipärast oli see ront kõige kindlam tee peal libedaga, kuna ta oli esiveoline.
Bemmi ma sillastendis tõesti ei kontrollinud, aga igatahes seisis ta ilma libedata ülimalt hästi teel ka 180-ga sõites.
Tagaveolise kohta oli selle bemmiga päris hea külg ees lasta, kui välja arvata tema ergas mootor, mis vajas väga täpset gaasidoseerimist.
diisel sierra on seni kõige lihtsamini sõidetav tavaveoline mul olnud, kuna nii uimane mootor sel.
Ja see Sierra polnud kohe kindlasti mitte nii heas korras, kui bemm oli.

Ahjah kärss, sa pole mulle siiani välja toonud, mis levinud tagaveolise auto peaks siis valima, kui ükski teine ei kõlba?
Suurt nagu muud ei jäägi üle enam ju.

Kuid üks rääkis siin väga õiget juttu, et esiveoline auto on hea turvaline ja ökonoomne.
Ideaalne näide on uus vw passat, mis on turvaline muidu ja ka libedaga temaga hea sõita esiveolisena.

Tehnimkamaailma talveauto:

2009

1. Škoda Superb 1,8 TSI
2. Subaru Impreza 2,0 Sport 4Q
3. Volkswagen Golf 1,4 TSI 90 kW
4. Renault Megane 1,6 5d
5. Citroën C5 2,0i 16v Confort Sedan
6. Jaguar XF 3,0
7. Opel Insignia 1,8 4d
8. Toyota Avensis 1,8 Valvematic
9. Lancia Delta 1,4 TJet 150
10. Mazda6 2,0
11. Seat Ibiza 1,4
12. Ford Fiesta 1,4 5d
13. Suzuki Splash 1,2 GLS
14. Honda Accord 4D 2,0
15. Peugeot Partner Tepee
16. Chevrolet Aveo SE 1,2 5d
17. Fiat 500 1,2

2010 http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/test/2010/09/?headerID=
1962

3 esiveolist autot teenisid maksimumpunktid. Paremusjärjestus testi lõpus!


Tsitaat:
Tagaveolised ja ilma ESCta autod peavad läbi ajama madalama hindega. BMW kardab libedat eriti – isegi seda, kui lamellrehv hea pidamisega asfaldil „mängima” hakkab, peetakse juba libisemiseks.


2011 Talveauto

http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2011/12/?headerID=2314

Uus 5 seeria bmw sai teise koha. Võrreldes 2010-nega on uus ja väga õnnestunud stabiilsuskontroll autol.

Parim igasugu "...kontroll" on ikkagi see muhv sääl istme ja rooli vahel.....
eided loodavad vaid igasugu kolmetähelistele elektroonikaimedele. Millalgi oli ka paljukiidetud "Top Gear"is lõik kus Jeremy lausus, et sel massinal siin on üks ütlemata hea suur punane nupp, mis kogu selle elektroonikajama välja lülitab, jäävad vaid juht ja auto......siis saab tõeliselt sõita!
Ma pole nende igsugu imevidinate vastu, aga tegelikke sõiduoskusi kahandavad nad küll. See on õpetatud käpardlikkus.

Eks seda õpetatud käpardlikkust sai lähipäevil näha küll ja küll.

Minu arust pole ka õige, et ma rajame tagaveoga sõitmise veojõukontrollile ja esp-le.

Reede hommik algas kell 7 sellega, et jätsin naisele selle tagaveolise, millel natukenegi "kareda" (vihma-)mustriga kevadel ostetud suvekad all olid ning ise võtsin selle tagaveolise millel juba mitmendat hooaega sõitvad päris kiirteemustriga rehvid all.

Haabneeme/Merivälja tõusul oli kohe tore üllatus, kui esimese sõidureas seisis kolmene bemari ning paarkümmend meetrit edasi mingi universaalkerega sidrun. Statoili juures oli juba kolonn moodustunud ning helistasin naisele, et kui Viimsi keskuse/centrumi ringile jõuab ja mäe peal autod seisavad, siis sõitku Randvere kaudu. Naine aga seda teed ei tundnud ning keerasin Meriväljalt otsa tagasi (enne Merivälja tõusul seisnud 1A bussi), et naisele vastu minna ja koos Randvere kaudu sõita. Samast mäest alla sõites oli seal juba õige mitu autot ukerdamas ning silma jäi nii mingi suurem pesoo kui mingi Toyota ja üks kurvasilmne mersu oli ennast reavahetuseks kahtlaselt risti keeranud.
Randvere ringteel oli üks Toyota Corolla ninapidi kraavis ning mureliku näoga neiu seismas auto kõrval. Paar autot oli veel kinni pidanud ning jätkasime liikumist. Kuni Ecoland´i ristini läks asi üsna rahulikult. Seal tekkis esimene viivitus kui esiteks ei saadud foori alt minema ja teiseks, vist ei saadud aru, et tegemist on anduritega ristmikuga ning rohelist tuld võib päris kaua oodata kui foorile piisavalt lähedale ei sõida. Sealt sai siiski enam-vähem mõistlikult edasi kuni Pärnamäeni, kust hakkas tõsisem venimine.
Väike fotomeenutus teekatte olukorrast Pärnamäe surnuaia piirkonnas: https://lh3.googleusercontent.com/-AXjIhPO6PN8/UIz-RUsZzLI/A
AAAAAAAAqk/XlWjOgo90rc/s640/esimenelumi%2520%25281280x960%25
29.jpg
Sisuliselt tegemist kinnisõidetud lumest tekkinud kiilasjääga millel vesi peal.

Iru ristmikuni jõudmine võttis vähemalt pool tundi ning seal selgus ka viivituse põhjus - see mis enne ristmikku oleval "tõusul", sealt edasi ristmikul ja Iru silla juures toimus oli halenaljakas. Tee oli täis seisvaid või tagurpidi liikuvaid autosid ja busse. Linna poole minev sõidusuund oli siiski enam-vähem vaba ning saime jätkata liikumist.

Minu ees sõitis universaalkerega Toyota Avensis ning selle ees VW Passat. Enne sillale jõudmist lasin eesliikujatega veidi suurema vahe sisse ning lugesin veel telefoni teel naisele sõnad peale, et tõusu peal kõrge käiguga sõidaks ja gaasiga ei vallatleks. Poole tõusu peal hakkas Passati kiirus langema ning lõpuks vajus ninaga teelt ära peenrale. Ka Toyota ei suutnud kiirust üleval hoida ning jäi lõpuks sinna Passati taha seisma. Õnneks oli tee keskosas piisavalt vaba ruumi, et mahtusin vastassuunas seisva kolonni ja eesliikunute vahelt läbi. Naine sõitis minu järel samuti ilma probleemideta tõusust üles.

Autodeks olid minul Volvo V90, millel 3,0 R6 mootor ja lukustuv diferentsiaal (kuni 40 km/h) ning naisel Volvo 940 (945), millel 2,3 R4 turbomootor ja vabadiffer. Mõlemad autod on manuaalkastiga.
Lukustuva difriga autoga sõitsin ise seetõttu, et sellel oli kehvemad rehvid ja teiseks seetõttu, et killasjääl kehva rehviga sõites võib difri lukustumine endaga kaasa tuua väga äkilise külglibisemise.

Pika jutu lühike kokkuvõte võiks olla - palun lõpetage jabur hala tagaveo aadressil.

Sõltumata veoskeemist tuleks järgida paari elementaarset põhimõtet (vältida laiu rehve ja kõrgeid pöördeid), kasutada kainet mõistust ning leida võimalus oma talviste sõiduoskuste treenimiseks ja auto tundma õppimiseks. Hämmastavalt palju võis näha nii esi- kui tagaveoliste autode juhte ajuvabalt kõrgete pööretega kohapeal tuuritamas või (esiveolisi) kohaltvõttes ninapidi kraavi vajumas. Ka oma naisele pidin korduvalt meelde tuletama, et kohalt tuleb sellistes oludes võtta sisuliselt tühipööretega ja vajadusel kasutada teist käiku. Ma olen küll kindel, et oleksin ka esiveolisega oma sõidud sõidetud saanud, kuid tänu parematele mäkketõusuomadustele, stabiilsusele ja võimalusele ka tagaratastega autot juhtida eelistan igal juhul tagavedu esiveole. Vana Volvo eelistamiseke on muidugi ka palju muid põhjuseid peale tagaveo aga sellel siin pikemalt ei peatuks.

Muudetud 28.10.12 11:59

ostuhuviline 13:34 eile

"2011 Talveauto
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2011/12/?headerID=2314
Uus 5 seeria bmw sai teise koha. Võrreldes 2010-nega on uus ja väga õnnestunud stabiilsuskontroll autol."

See 2. koht ütleb siis mida... et võib Kiaga jääl ja lumel juba võistelda või???
https://picasaweb.google.com/110474403297310966657/TMTalveau
tod2011#

Lexusega siis selline kogemus, et kulunud suverehviga oli igasugune liikumine väga keeruline, sest aut kast ja tagavedu pluss veel 180+ kW ei ole sellise rehviga lihtne, ilma elektrooniliste abilisteta proovides oli iga liigutus väääga riskantne, nüüd õnneks HKPL4 all ja hoopis teine maailm. Selline siis minu kogemus, polnud samade rehvidega sama rasket ja muus osas sarnast esiveolist võrdluseks kohe võtta, on üks quattro korralike suvekatega ja sellega väga hull ei olnud, pidurdades muidugi ei ole mingit vahet, mis vedu on (kuigi üks jorss siin foorumis kunagi vaidles, et nelikveoline pidurdab muude tingimuste samaks jäädes paremini).

Eks see 2 koha andsid punktid, et auto soojeneb kiiresti jne... Talveauto valimise viga on see, et ei vaadata ainult sõitu vaid ka loevad kui kiiresti salong soojeneb, see toob sageli tagaveolisi premium brände ettepoole kuigi jah sõidutestides on nad isegi parimale stabiilsuskontrollile ikkagi kesised jne...

2011 BMW testi andmeid vaadates jah kõlbaks kõrvutada KIA-ga aga arvesta, et Kia on esiveoline ja BMW on tagaveoline. Uus 5-ne tundub olevat hea auto aga jah tõsiasi on see, et libedal ja jääl tema sooritusvõime jääb isegi ülihea stabiilsuskontrolliga enamikele teistele esiveolistele alla.

Üldiselt kui vaadata margiti asju siis näiteks VW Grupi autode stabiilsuskontrollile ei saa midagi ette heita. Aga tõesti mõnel Korea brändil on see rohkem nimi kohustuslikus lisavarustuses kui tõeliselt liiklusohutust tagav seade. See on sama nagu ma istusin uute Sonatasse millel kõik vinged viimase sõna tilulilud peale ja esimene asi kui maki käima panin kostis selline nõukogude aegse transistori heli - nagu ma olen kuulnud näiteks plangult Fordilt või 2 kõlariga täisplank Golfilt. Kusjuures kruttisin bassid põhja. See häirib tegelikult autofirmade juures kõige rohkem, et varustust pakutakse ohtralt aga kas selle varustuse kvaliteet ka kriitikat kannatab see on teine küsimus. Ennem olgu vähem aga pakutavad lisaseadmed oleks tasemel. Sama ka nende libedatestidel. On küll esiveolised masinad aga mõnel ESP toimib ja teisel on see rohkem nagu kohustuslik müügivarustus mis kohati nagu toimib ja samas ei toimi ka.

Mis mõttes see viga on? Auto on enamat, kui vaid veoskeem ja pöörderaadius.

Pisiasjad võivad auto talvise kasutamise muuta väga piinarikkaks... Või vastupidi, teha seni keskpäraselt halli liikuri vägagi südamelähedaseks.

Nohajhah..esimese lumega tartusse jõudes..ei olnud mul mingit probleemi..tuiskasin rahulikult 90-ga oma esiveoga paljudest sõidukatest mööda...paljud venisid nonii üliettevaatlikult,et anzip tule appi..me ei ela ju aafrikas!! ja ei maksa süüdistada kedagi teist kui iseennast kui rehvid vahetamata või ..napib oskusi lihtsalt!!! või mõlemat..

to: tahman

Tead ole kuss, selline jutt ei kõlba ka kuskile, oli jah tol hommikul paar 90ga sõitjat ja elva tartu lõigul, sõelusid ja ohutu nende sõit just ei olnud, olin kohe näha kellel talverehv all ja kellel mitte, need talverehviga olid ikka suht kuked (peab ju näitama, et on tegijamad, et panid talverehvid varem alla), enamik aga lasid rahulikult 70ga, sest suvekad all, oskustega polnud siin midagi pistmist, sest näiteks pidurdades ei mängi oskused just eriti palju rolli! Teeme nii, et nii mõtetuid ja üleolevaid postitusi siia enam ei tule.

oot, aga miks ma pean kellegi saamatu järel 70ga tiksuma kui saaksin rahumeeli piirkiirusega sõita? see seitsekümmend istub tuimalt keset teed ja mõtleb, et tal on selleks õigus ning teda absoluutselt ei huvita, kas teised äkki kiiremini ei soovi sõita. kusjuures neid on juba liiga palju, kes talveks oma kiiruse enda suva järgi 70ne peale langetavad ja neid ei koti teised liiklejad. see esimene lumesahmakas polnud üldse mingi katastroof, aga tõi jälle esile need tegelinskid, kes enda auto talveks ettevalmistamise ja sõiduoskuste arendamisega kuidagi hakkama ei saa. hea küll, selle esimese korra anname andeks, see oli tõesti natukene ootamatu ja ilmateated midagi taolist just ei lubanud, aga kui selline jobutamine talve jooksul jätkub, siis hakkab asi küll üle viskama.
teine kivi muidugi maanteeameti kapsaaeda- taaskord oli näha, et maanteede hooldus lonkab ikka üsna tugevalt- midagi oli kuskil lükatud, kohati oli soolatud, aga üldmulje nende suhtumisest oli küll selline, et ah varsti tuleb sula ja teeb teed niigi puhtaks. minu poolest olgu see tee enne ühtlase kõvaks sõidetud lumega kaetud kui et halvast sahkamisest ja kehvast soolamisest tekkinud lumemügaraid täis pikitud või siis kohati paksud soolalumelögased vöödid sees. eestimaa talv on väga hea näide paljude inimeste olematust suhtumisest liiklusesse ja kaasliiklejatesse.

Mis siin talvest rääkida, Tartu Elva vahel ei saa suvelgi piirkiirusega sõita. Alati leidub mingi tigu tee peal ja mida edasi seda hullem on.

esiteks.vaba foorum ja mis mõne saamatu jaoks tundub üleolev on minu reaalne elu! Kui näiteks pean sõitma 30-ga.. siis seda ka teen ja ka see on reaalne elu! mina lähtun sellest,et ilmateate ja reaalsuse vahel valitses seekord otsene seos...

tegelikult piisab teatud teelõikudele vaid ÜHEST 70ga sõitjast ja teisest, kes temast mööda ei julge sõita ning kolonn ongi valmis. teised võivad ju tahta kasvõi 80ga sõita, aga tutkit- üks töll nullib mitmekümne juhi tahtmised ära. ja loomulikult olematud pikivahed- kui ka saaksid mingil hetkel möödasõidu sooritada, siis jälle pol ekindel, kas saad vajalaikul hetkel tagasi reastuda. ja nii see rong seal veereb nüris tempos.

vaadake, teil ju võivad talikad all olla ja võite seal fa-fa-fa kupatada, aga kui on miski ohuolukord siis sina võid pidama saada, aga kogu seltskond on sul tagant seljas. sedasi talikatega nõeluda ja kihutada, teades, et enamusel on suvekad all, on sama mõtlematu ja vastutustundetu kui suvekateba sellise lumesajuga liiklusesse minna. liiklus ei ole ainult mina ja maailm. hea juht oskab ka teistega arvestada ja situatsioone ette näha.

aga jätkakem teemat, esi ja tagavedu. on läinud pisut teemast välja.

no teemast..ehk saab siiski agitatsioonigrupi kokku kes ..kelle eestvedamisel,mahitamisel..juhtimisel saab ära nähtud see hangest väljumine ja lumes liikumine-mõlema veoga..? ega uued hanged taeva jää..

Vastus Su küsimusele on- ei saa. Pole saanud viimase nelja aasta jooksul, kui see teema tehti, ja ei saa ka viiendal. Küll, aga on kena siia kirjutada asju, millest on juba kirjutatud mitmeid kordi või tõstatada probleem täiesti tühjast kohast.

Siin ja ka tõde juba mitu korda välja öeldud, Millisel sillal suurem raskus see ka paremini veab. Ülejäänud jutt on niisama jahumine

Kui muust ei taha aru saada, siis on see sulle tõepoolest jahumine.

Praktikas on oluliselt enam nüansse mis tegeliku suutlikkuse ära määravad ja soovitan niisama jahumise asemel minu viimane pikem postitus läbi lugeda. Sisuliselt esiveolised kadusid eest ja tagant - kes kraavi kes jäi lihtsalt tõusul hoo pealt seisma. Koormata tagaveolised jätkasid liikumist ilma suurema draamata ka sellise juhi käes, kes talviseid sõiduvõtteid kuigi hästi ei tunne.

to: ddig

No tore siis, aga teemaalgataja küsis tänapäevaste ja elektrooniliste abivahenditega tagaveolise kohta, sul seda ju pole.

Teemaalgataja küsis tõpoolest elektrooniliste abimeestega autode kohta, kuid sisuliselt käib kogu arutelu siiski teemal esi- vs tagavedu.

Elektroonikast hoolimata, kehtivad auto talvisel käsitsemisel suuresti samad põhimõtted. Elektroonilised abimehed küll aitavad kontrollida soovimatut libisemist, kuid selleks, et suverehviga mitte kinni jääda või tõusust üles saada on vaja kasutada täpselt samu sõiduvõtteid - ei tohi ületada rataste haardevõime poolt võimaldatavat momenti - ühel juhul järgneb ratta tühipöörlemisest tingitud haardumise kadumine ning teisel juhul lisandub sellele stabiilsus/veojõu- vms kontrolli sekkumisest tingitud kiiruse kriitiline vähenemine, mis lõpuks auto seisma jätab. Ka paksus lume(löga)s manööverdamisel on sageli vaja erinevad kontrollid välja lülitada, sest ilma "kraapimiseta" ei pääsegi liikuma, seda sõltumata vedavate rataste asukohast või nende arvust.

Ehk siis alati võib jututeema juhtida elektroonilistele abimeestele, kui argumendid otsa saavad, kuid reaalne olukord on selline, et hangest välja saamiseks või käesoleva sügise esimese lume laadsetes oludes hakkama saamiseks, on need vaja nii kui nii välja lülitada.

Muudetud 31.10.12 17:37

Kuna enamik tagaveolisi on tänapäeval automaatkastiga, siis ma soovitan need abimehed siiski sisse jätta, sest automaadiga ei tunneta praktiliselt üldse, kui palju veojõudu järgi on, seda enam, et näiteks audil ja natuke ka lexusel lasevad need natuke ka rattal kaapida, ei ole nii resoluutsed ja tüütud sugugi!
Siinkohal mainiksin ära, et ise ma sõidan siiski igapäevaselt kontrollideta manuaalkastiga nelikveolise autoga, aga pereauto on kaasaegne tagaveoline.

Muudetud 31.10.12 18:39

#teil ju võivad talikad all olla ja võite seal fa-fa-fa kupatada, aga kui on miski ohuolukord
#siis sina võid pidama saada, aga kogu seltskond on sul tagant seljas. sedasi talikatega
#nõeluda ja kihutada, teades, et enamusel on suvekad all, on sama mõtlematu ja
#vastutustundetu kui suvekateba sellise lumesajuga liiklusesse minna.

See, kel suvekad, hoidku lihtsalt vastavat pikivahet. Nagu ka talverehvidega tuleb talvel hoida pikemat pikivahet kui suviti. Sõidan ka ise suvekatega edasi, nüüd mõnda aega C-mersuga (kuniks esiveolisel talveautol kõik hooldused tehtud saab). Naise tagaveolise Volvoga sõitsin ka kõige libedamatel päevadel suvekatega ja ei mõista samuti neid 70-ga ukerdajaid. Õigemini mõistan küll, miks nad nii sõitsid, aga mitte seda, milleks niisuguste autodega üldse kodunt välja oli vaja tulla. Ootan samas huviga, millal tuleb kiiruskaameratele juurde see pikivahe kontrollimise funktsioon ja hakatakse trahvima neid, kes pikivahet ei hoia. Maanteede liikluskultuur muutub siis hetkega hoopis teisele tasemele ja möödasõidud muutuvad lihtsamaks ja ohutumaks.

Tahmanile: ära loodagi! Iseasi, kui just Lõuna-Eestis asjalikumad inimesed äkki end kokku võtta suudavad, aga Tallinnas täiesti lootusetu. Kui mujalt autoklubidest sõitis möödunud talvel seda rada tunduvalt üle 100 auto, siis auto24-st ei tulnud mitte ükski... mul on tõesti ideed otsas, kuidas veel paremini õnnestuks julgustada inimesi tulema välja oma autot ja oskusi proovile panema:)

#Siin ja ka tõde juba mitu korda välja öeldud, Millisel sillal suurem raskus see ka paremini veab

Kuna kõik pole seda pikka teemat vist läbi lugenud, siis igaks juhuks meenutan, et see on vaid osaline tõde. Veab ikka seda paremini, mida vähem raskust on MITTEvedaval sillal (mida rohkem on sildade kaalujaotus vedava silla kasuks, mitte vedava silla absoluutne koormatus). Sellepärast see vaidlus kestabki, et on olemas nii häid kui halbasid esi- ja tagaveolisi ning kogu pilt muutub ka siis, kui paar inimest autosse juurde istuvad.

Solksolk küsis vahepeal intrigeerivalt, et milline on siis see parim tagaveoline talveks. Ma vastaks niipidi, et talveks on parim esiveoline ja tagaveoline just see, mis on ehitatud talviseid tingimusi silmas pidades. Koos autoturu globaliseerumisega kadus aga põhjamaade uute autode turu osatähtsus peaaegu täielikult, sellepärast pole juba ammu selliseid autosid projekteeritud ning HEAD esi- ja tagaveolised just TALVISTESSE OLUDESSE pärinevad üsna ammusest ajast.

PS: teeme nii, et ka registreerumata kasutajad kirjutavad reeglite kohaselt ühe ja sama nime alt.

See, et veojõudu ei tunneta, ei ole ilmselt tingitud vedavast sillast, vaid pigem on tegemist eripäraga.

Üldiselt olen nõus, et automaatkastiga on tunnetus veidi kehvem, kuid sellega on võimalik ära harjuda. Keerulisem on ilmselt olukord siis, kui aut.kast on ülemäära "targaks" aetud ja üritab iga kord ise otsustada, mis parasjagu parim valik on. Sageli ei ole need just targad valikud :-)

Kasutan vahelduvalt ka automaatkastiga autot, mis on eespool kirjeldatutega sarnane ning hetkel on ka sel suverehvid all. Tegemist samuti 3,0R6 mootoriga, kuid k.kastil on olemas nn talvereziim. Kui see on sisse lülitatud, kasutab k.kast vaid 3 ja 4 käiku ning allapoole lülitab vaid kick-down´i kasutamisel. Samuti reageerib k.kast talvereziimis gaasipedaali vajutusele laisemalt - ei vaheta liiga kergelt käiku alla.
Paar aastat tagasi sõitis ka mu naine sarnase autoga ning siis olid autol all lamellrehvid. Sai terve talve muretult sõidetud ning kinni jäi vaid ühel korral (paks lahtine lumepudru, jää all), kuid sai ka siis ilma kõrvalise abita lõpuks liikuma, kui rattad korraks otseks keeras.

Mul on lõunas üks vähemalt 50 meetrine tõus. Tegemist piisavalt äkiliselt tõusva teega, kus nii mõnigi kord on tulnud "paremaid aegu" all ootama jääda. Kahju on ainult sellest, et ta niiväga lund täis ei tuiska kuna on puude vahel. Teine rada on ka kohe kõrval(laugem) juhuks, kui keegi end risti kinni pargib poole mäe peal.
Jutujätkuks mainin, et olen seda tõusu võtnud esiveolise Audiga ja uute Vallai H2 kummidega "igast asendist", küll aga on nii mõnigi sama veoga sõiduauto alla tagasi veerenud...

Näete, siin siis üks musta jääga juhtunud tagaveolise auto õnnetus.
http://www.reporter.ee/2012/11/11/raul-must-jaa-ja-tagavedu-
said-saatuslikuks/

Kuulake, mida juht räägib, ennem ei tundnud mitte midagi ja järsku viskas vibama auto teel.
Vat täpselt sellest ma räägingi ja vot täpäselt nii juhtubki tagaveoga väga kergelt musta jääga ja üldse libedaga.


Loomulikult on õnnetuses süüdi ikkagi selle auto juht, kes ei arvestanud musta jääga, aga lihtsalt ma räägingi ,et tagaveoga pead väga hoolas olema ja olema valmis vibamiseks ja suutma seda kontrolli alla saada.
Esiveolisega oleks olnud lihtsam selles olukorras hakkama saada, loomulikult peab rehv korralik olema ja ka esiveoga sõitma mõistusega ja oskama juhtida seda veoskeemi, aga ikkagi lihtsam on.

Jajah, ma kohe tundsin seda ette, et solk selle teema jälle üles kisub. Tegelikult on nii, et kui juhil midagi kõrvade vahel pole, ei aita punaseks värvitud silt ega miski muu märguanne ka. Korralik tagaveoline annab libedusest väga hästi märku aga kui juht on loll ja seda märgata ei suuda, siis peab auto avalduse kirjutama vist, et talle see kohale jõuaks.

Loomulikult peab juht ka mõistusega olema, selge see ja esivedu kaob ka väga kergelt teelt, kui on libe ja sõidad nagu suvel.
Aga neil on ikkagi vahe sees.

Kuid kui tulla selle teema juurde tagasi ,mida Kärss kogu aeg välja tõi, et tagaveol peavad olema tagarattad kenasti paigas, mitte lääpas ega muud säärast, et soovitas tagasilla korda teha.
Kuid selline tagasilla ülikorda tegemine ja korras hoidmine maksab ju kõvasti raha.

Ehk siis, milleks taguda tageveolise tagasilda hunnik pappi, kui saab osta esiveolise auto, mille veermikku ei pea eriti palju pappi panema ja ta on ikka libedaga teel kindlam, kui tagavedu.
Loomulikult peab ka esivedu piisavalt korras olema, kuna loksud veermikus ei lase tunda libedust, aga sellegipoolest on see tunduvalt odavam, kui terve tagasilla vahetus, nagu Kärss siin soovitab umbes nii.

ema anna padruneid, sest jumal näeb kuid ei mürista. juba nenditakse fakti, et risu veeremiga seisab paremini teel, kui korras tagaveoline. oh kurja, ma lähen ja nutan natuke meie eesti rahva olematu mõistuse pärast. ehk hakkab kergem.

Ei saa siin see vaidlus universumi lõpuni otsa. Ei tea, paljud teist "kastikaga" üldse sõitnud on, aga see auto käitubki libedaga hoopis teistmoodi, kui tavaline sõiduauto ja seda just tagaveolise režiimiga sõites. Et "kastika taguots" on pikalt taga ja kerge, siis äkklibedaga (ja muidugi tundub, et selle Rauli puhul ka vale kiiruse tõttu) läheb "taguots" väga kergelt käest ära. Sellele aitab muidugi lisaks kaasa "kastika" suurem kõrgus võrreldes laiusega. Suurest kõrgusest tingitult kipub "kastikas" ka kergelt üle katuse rulluma. Ise olen esimeste libeduste saabumisel kinnitanud koormavöödega kasti tagarataste kohale 50 kg kruusakotid ja kui teeolud lähevad jätkuvalt libedaks, lülitan kuni kevadeni 4-veo sisse.

Lisaks veel! Siiamaani olen sõitnud 265 laiuste Cooper Discoverer lamellidega ja et elan maal pärapõrgus, siis suurem osa sõite on kõrvalteedel. Libedaga pole probleeme kordagi tekkinud, muidugi, ka kiirust tuleb enesetmõistetavalt kohandada vastavalt teeoludele. Tänavuseks talveks võtsin prooviks natuke kitsamad(235) Cooper Discoverer naastudega lamellid ja eks näis, kas mingit suurt vahet tunneb.

Solksolk ikka ei jäta...

Lollile ei aita miski - libedal läheb ikka käest. Loomulikult on esivedu turvalisem - sumatab otseti hange ja auto turvasüsteemidel on ilmatum aeg lolli päästa.

Tagavedune teeb veerand pööret ja sõidab küljetsi ümber puu. Loll surnud, puu katki, valel ajal vales kohas olnud jalakäija/jalgrattur/lemmiklooma talutaja kah lai.

Paha nii ja teisiti.

Aga erinevalt esiveolisest, mis ei iitsatagi asjade käestminekupiirile lähenemisest, hoiatab tagavedune korduvalt: mees, võta maha, kohe saab sinust reisija.

Kui ülijuht on eneses kindel ja mõistuse häält kuulda ei võta, juhtub vääramatu. Ning veoskeem ei mängi siin mingit rolli - ühtmoodi käest lähevad kõik. Lihtsalt esivedused suurema kiiruse pealt.

Täna müügilolevatel autodel on veoskeemist hoolimata taga miljon puksi, mis kõik juhitavuse peeti keeravad kuludes. Siin ei ole enam vahet. Pigem kohtab tagaveduseid, kel millel kasutuse jäik sild.

Pigem ma ütleks, et tagavedu ei hoiata ja läheb järsku ja esivedu hoiatab tagaotsa pendeldamisega või rooli kergeks minemisega, mida ei ole ka kahjuks alati tunda.

Huvitav, miks küll nii vastandlikud arvamused?
Ma saan ikka ja jälle kinnitust, et siinse teema tagaveo kiitjad on mehed, kes esiveoga ülivähe sõitnud ja sõidavad vaid tagaveoga, sellepärast nad ei oskagi tunnetada esivedu ega ei oska seda juhtida.

Mul oli algul sama tunne, kui tagaveo pealt esiveo peale läksin, kuid paari nädalaga oli mul esivedu käpas ja väga hea oli sõita.

Ma lisaksin veel ühte asja.
Ma ei otsigi pidamise piiri, ma valin kindla kiiruse millega sõidan.
Olgu see siis 70 80 või 90 km/h, eks vastavalt tundele ja kahtlustele selle valin ja vastavalt autole jne.
Kuid kuna esiveolisel on käest minemise piir kaugemal, kui tagaveol, siis on tunduvalt vähem tõenäoline, et ma nende kiiruste pealt esiveoga teelt kaon, kui tagaveoga.

Olin oma esiveolise autoga lauges kurvis, sõitsin spido järgi midagi 80-ga, taga olid üks suverehv teine kehv talverehv, ees olid kehvad talverehvid ja esisild tuksis, kiskus ühele poole ja kulutas paremat esirehvi.
Kõik, mis juhtus oli see, et see auto läks parajalt pendeldama käes, aga huvitav, ma suutsin rooliga vastu keerates ta kontrolli alla saada ja jäin teele.

Kuid tean omast käest, et samas olukorras oleks tagavedu, mul ennast teega risti visanud ja sealt ma ei oleks seda enam tagasi toonud, ainult proff oleks ta sellisest olukorrast tagasi toonud.
Ehk siis konkreetne olukord, kus tunnetasin esiveo üleolekut ,tagaveost.


Loomulikult, kui mu kiirus oleks olnud suurem või kui ma poleks õigeaegselt rooliga reageerinud auto tugevale pendeldamisele, oleksin ka esiveoga teelt läinud, aga tagavedu ma teele poleks suutnud enam jätta.

Ja huvitav oli veel asjaolu, et olin sama tee 5 minutit tagasi läbi sõitnud ja libedust oli vaid niipalju, et samas kurvis teisel pool, tagaots natukene nihkus, muud midagi, ma küll tundsin seda ja asi tundus imelik, aga ei osanud asjast midagi arvata.
Eriti kuna õues oli +5 kraadi sooja ja sõber oli just tulnud töölt ja ütles, et tee on puhas.
Igaks juhuks ma siiski suviselt ei sõitnud.
Võtsin sõbra peale hakkasime tagasi sõitma ja samas kurvis siis vastas, hakkas auto pendeldama, nagu rääkisin.
Tõesti, ta hakkas järsku pendeldama, aga tagavedu oleks ennast selle pendeldamise asemel järsku risti visanud.
Sõitsin 10km edasi ja sirge peal oli üks sierra ennast üle katuse keeranud teelt välja.
Kohas, kust ma olin 15 minutit või nii tagasi läbi sõitnud ja polnud veel mingit libedust.
ma muidugi 100% ei usaldanud ka sõbra juttu, et libedust pole, säilitasin teatava ettevaatlikkuse, ilmselt sellepärast teele jäingi.


Mul on olnud olukord, kus tagavedu viskab ennast sirge tee pealt ära, olukorras kus olin kiirendamist lõpetamas ja kus mäkketõus lõppes.
Lasin gaasi tagasi, väike kiirendamine veel oli, aga enne kui oli tugev kiirendus, siis oli auto otse ja mitte mingit libedust, libedus algas alles mäkketõusu lõpul, kus olin kiirendamist lõpetamas.

Täitsa pekkis, milliste rehvidega ja tehniliselt rikkis "kärudega" Solgisugused ringi tiirutavad!

#Kuid kuna esiveolisel on käest minemise piir kaugemal, kui tagaveol, siis on tunduvalt
#vähem tõenäoline, et ma nende kiiruste pealt esiveoga teelt kaon, kui tagaveoga.

Sa esitad ju oma näite eelduseks täiesti valed faktid ja siis muudkui vahutad. Esiveolise minemise piir on ju oluliselt lähemal "hoiatamise" piirile, samal ajal kui tagavedu hoiatab juba ammu ette, kuid teelt minemise piir on praktiliselt sama mis esiveoliselgi (füüsikaseaduste põhjal, vaata kasvõi võistlusaegasid, kus keskmine kiirus on kõigil peaaegu sama ja vahed tulevad sisse vaid loetud sekunditest terve kiiruskatse kohta).

#ainult proff oleks ta sellisest olukorrast tagasi toonud.

Sina oledki proff, ära seda unusta! Sulle on lausa kategooriad välja antud. Annaks jumal, et mitte rohkemat kui A ja B kategooriad, sest C-D-E kategooriatega on väga raske leida juba esiveolisi...

Jäärajal on esiveolistel ja tagaveolistel täitsa olulised vahed ja 2 sekundit on juba väga oluline vahe autospordis, mida on ka jääraja sõit.

Ja juba seletasin, kuidas tundsin vahet, esiveo ja tagaveo vahel, pole mõtet rohkem vaielda, kuidas tundsin olulist vahet esiveo kasuks.

Praegu on mul tunduvalt paremad rehvid ja tunduvalt paremas seisukorras esiveoline auto, kui siis oli.
Tollal lihtsalt juhtus nii ja eks raha oli ka vähe.

Veoauto puhul on teised lood, veoautodest ma ei räägi, vaid ikkagi sõiduautodest, parimal juhul ka mõnest kaubikust.
Kuigi ka kaubikute puhul võib tagavedu tihti parem olla reaalselt, kuna raske kaup taga.

Kuid sõiduautodega on vähe teine lugu.

Ja on ikka oluline vahe, kas samas kurvis läheb mul tagavedu käest 70-ga sõites või 90-ga sõites esivedu natuke pendeldab aga jääb raskusteta teele, allub kergesti kontrollile.

Siis sa pole õiges pendlis veel olnud... Värskes lumepudrus oled nii ühega kui teisega läinud...

Solksolk on nii kõva mees, et suudab tänapäevasel polsterdatud-võimendatud esiveolisel tabada ära, millal hakatakse jõudma pidamise piirile... Wow, kõwa mees. Minul on sellega raskusi...

Huvitav, et sama mees ei suuda tajuda hoopis varem ja selgemalt väljenduvat tagaveolise auto puhul...

Või on ikkagi asi selles, et oluline on võimalikult kiiresti edasi jõuda? Aga siis pole ju nelivedusele vastast...

Aga egas midagi, pane edasi. Peaasi, et jätad jäärajavõtted suletud alale (või viimaseks võimaluseks enne avarii juhtumist, kui kõik mõistlikud lahendused on juba võimatud) ja liikled võimalikult ohutult.

Kurvi, kust samadel tingimustel tagavedune 70 pealt spinni teeb, ei läbi ka esivedune 90 raskusteta. Sellist valet ei tasu levitada.

Talv ja libedad on tulemas. On väga oluline, et juhikohal istuvad kodanikud aduksid olude muutust ja kohandaksid oma sõidustiili vastavaks.

Oluline ei ole mitte vedav ots, vaid juhi võime kohaneda olude ja tehnikaga.

Ma sõidangi ettevaatlikult, kui ikka musta jääd kardan, siis ma tavaliselt 90-ga ei sõida, ka esiveoga mitte.

Tagavedu ei peagi spinni tegema, piisab, kui end reega risti viskab järsku ja asi korras.

Ei ma ei tunneta esiveolisega pidamise piiri, kust sa sellise jutu võtad?
Aga lihtsalt, kuna ta käest äraminek on kaugemal, on tõenäosus väiksem, et ma selle piirini jõuan ja kui ka jõuan, siis praktika on näidanud, et tulen esiveolise auto taltsutamisega oluliselt paremini toime, kui tagaveolisega, maanteel.

Kuid point ongi selles, et ma sõidan tagaveolise autoga ja näiteks maast on must jää, aga ei tunne mitte midagi, auto on täiesti stabiilne ja ühel hetkel läheb tagaots kas siis vaikselt ära või järsku ära.
Või siis selle äramineku korras hakkab auto tantsima teel.
Kusjuures, tagaveolise autoga ongi mul maanteekiirustel olnud kaks varianti, kas auto on stabiilne ja ei lähe kuskile või viskab ennast järsku minema.

mingi 50 pealt on mul jah tagavedu pendeldanud ka teel ringteelt välja sõites, aga sellega tulin kenasti toime.

Ühe korra, olen tagaveoga tundnud libedat, see oli tallinn-tartu maanteel, korralike naelrehvidega, kui oli üsnagi tugev külgtuult, siis tundsin, et auto imelikult õõtsub ja proovisin ja oligi libe, sõitsin kusjuures 90-ga siis, pärast sõitsin midagi 80-85 kurvides lasin ka 70 peale.

Samas pärast, kui teadsin, et must jää maas ja nagu tuult vist ei olnud enam ja sõitsin veidi vaiksemalt, siis mina ei tundnud mitte midagi enam, aga must jää oli maas ja teadsin seda ja sõitsin vastavalt ja jäin teele.


Ahjaa, mul on korduvalt olnud olukordi, kus sõidan maanteel, kardan musta jääd ja siis tunnen, kuidas auto imelikult õõtsub, aga proovin pidurit, mitte midagi, musta jääd pole, väga hea haakuvus on.
Selline asi ajab mind väga segadusse, et tavaliselt õõtsub mul auto ilma libedata, vaid ükskord olen libeda tõttu tundnud õõtsumist.
Ja üldjuhul ei õõtsu mul auto üldse, eriti just libedaga, vaid sõidab ilusti stabiilselt.

Mäletan, et bemmiga oli sama teema, teadsin, et on must jää maas ja sõitsin vaikselt, aga auto oli stabiilne ja mitte midagi ei tundnud.
Ühes kurvis läks külg ette natuke, kui 3nda käiguga õrnalt gaasi andsin, aga selle tõmbasin kenasti otseks.

#Jäärajal on esiveolistel ja tagaveolistel täitsa olulised vahed ja 2 sekundit on
#juba väga oluline vahe autospordis

Tubli, just nimelt need 2 sekundit ongi see vahe sama suurusklassi esi- ja tagaveo vahel, mille panevad paika füüsikaseadused, mis kehtivad ühtmoodi kõigile. Kui suur on keskmiste kiiruste vahe kiiruskatsel, kui aegade erinevus on 2 sekundit? 123,4km/h vs 123,5km/h? Aga mis mõte on selle kõige juures rääkida SUUREST kiiruste erinevustest? See erinevus on ju pea olematu ja igapäevases liikluses täiesti mitteoluline, kumma kasuks see 2 sekundit läheb.

#Tagavedu ei peagi spinni tegema, piisab, kui end reega risti viskab järsku

Ainus võimalus, et selline asi JÄRSKU juhtub, on meeletult suure tee külgkalde juures, mida Eestis nagunii ei kohta. St selline asi ei juhtu kunagi järsku ja alati on aega võtta ammu enne gaas maha, kui auto risti läheb. Või kui ei võta, on tegemist puudega ja ta ei peaks omama üldse juhtimisõigust.

Kle, Solksolk, kui sa veoautodest ei räägi, siis ära pane linki uudisest, kus räägitakse tagaveorežiimis sõitnud "kastikast"! Hämmastav on lugeda, kuidas Solksolgil on omast käest võtta näited, kuidas tal pidevalt autode "sabad liputama lähevad". Enamus autojuhte , nii esi- kui ka tagaveoliste masinatega, sõidavad stabiilseslt ja turvaliselt. Mismoodi sa mees sõidad - kas lihtsalt lohakalt, oskamatult, närviliselt-hirmunult? Ja tagatipuks rontide autode ja rehvidega!

Tagaveoline läheb Tartusse. http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/video-vaata-kuidas-lu
kati-tana-tartu-maanteel-seiskunud-autot-kaima.d?id=65341382

Muudetud 30.11.12 22:15

2052 posti juba. Päris kobe teema, ei tea ainult, millal need üherattaveolised aru hakkavad saama, et selliste ilmadega pole mõtet autot piinama hakata. Jala saaks kiiremini. Vahet pole kummas otsas see üks õnnetuke ketrab, edasi ikka ei saada.

"Tagaveoline läheb Tartusse.http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/video-vaata-

kuidas-lukati-tana-tartu-maanteel-seiskunud-autot-kaima.d?id

=65341382"

tagaveolistega on ju ammu väga selge aga:
vaadake parem operaator kõps kojamehi... talvel... siisus kraist!

Must jää metsavahelisel teelõigul, muidu asfalt kenasti märg ja pidav... ei hoiata tagaveaolisel enamasti kuidagi. Väga tõenäoliselt kukub täiesti ootamatult loopima, vastassuunas käid enamasti ära. Mida vähem neid hoiatamise muinasjutte usud, seda kauem elad. Tervitused väga suurte kogemust autojuhi poolt.

Mul on tööaknast vaade just ühele tõusule, kus enamik autosid korraks seisma peab jääma. Praegu istuvad seal kinni nii esi- kui tagaveolised... aga ainult need, kes lähevad kohalt põhjagaasiga ja hoiavad siis pöördeid piirajas. Need, kes lähevad vaikselt ära, on seni kõik kohe esimese korraga liikuma saanud, nii esi- kui tagaveolised. St ma olen endiselt arvamusel, et enamus neist probleemidest on juhil kõrvade vahel, mitte veoskeemis kinni. Neid, kes üldse pooltoone näha suudavad, on päris vähe ja need valivad ka auto oma kogemuste põhjal, mitte ei loe foorumist mingeid hirmujutte mustast jääst, mis autosid loobib ja teeb üldse asju, mida ainult paar üksikut inimest elus kohanud on:)

Kärss, sul on õigus selles suhtes, et põhimõtteliselt sõidetud saab kõigega kui asja mõistusega võtta. Samas sa ei sa eitada, et veoskeem määrab auto käitumisel libedal päris palju. Tagavedu on kontrollitav ja mõnus driftida väikestel kiirustel kurvides või platsil. Muul juhul on see veoskeem praktikas kõige ebasoodsam. Kui ei usu, meenuta millal viimati autorallis tagaveolised konkurentsis püsisid. Ja jälgi kui abitud ning ettearvamatud on F1 ja muud tagaveolised võistlusmasinad vihmaga. Neid ehitatakse tagaveolisena kindlatel põhjustel, mille hulka kindlasti ei kuulu parem käitumine libedal. Ei vasta ka kuidagi tõele, et esiveolist skeemi oleks odavam ehitada. Jutud, et põhjamaades ajavad kõik talvel tagaveolised garaazist välja... no anna andeks, sel jutul pole saba ega sarvi. Ei tea kedagi kes teaks midagi, mis seda väidet kinnitaks. Üldiselt juhin su tähelepanu tõsiasjale, et seda foorumit loevad suuresti nooremad kogemusteta juhid. Järjekindlalt haamerdada, et tagaveo puhul pole häda midagi ja ei pea olema libedal eriti tähelepanelik ei ole tõesti arukas, pigem suisa ohtlikult eksitav. Ole konstruktiivne. Tavakodanikule on sõiduautodest suur raske esiveoline, soovitavalt suure veljemõõduga ja küllalt kõrge profiiliga rehviga absoluutselt ülekaalukalt turvalisim ja parim valik. Igasugu koormaga/koormata kaubabussid jms muutub kaalujaotuse eripära tõttu sootuks eri teemaks, mis tavaoludes tavajuhti ei puuduta. Tagaotsa järsk kadumine ning loopimine ei tohiks olla sinu jaoks võõras teema, kui tõepoolest nii rikkalikult tagaveolise kogemust omad, nagu su postitustest eeldada võiks. Seda juhtub, pole mõtet vaielda. Juhtub tagaveoliselt lihtsamalt kui ühegi teise veoskeemi puhul. Eriti kaalutlev tuleb olla tagaveolise automaatkastiga masina rooli taga, sul tõesti ei ole seal palju mängumaad. Parim teadaolev vastuabinõu on siiski ettevaatus, maanteekiirustel ja teiste liiklejate vahel juba tekkinud libisemise ohjeldamine on iga masina puhul vene rulett.

Vastuseks:

- näide põhjamaade kohta. Kuna elasin Soomes kokku 7a, mitte Helsingis vaid põhjas, kus on pool aastat teed kiilasjääga kaetud ning maikuus harrastatakse veel jäärajasõitmist, siis ma oskan tuua näited ca 100 inimese kohta tutvusringkonnast, kes sõidavad suvisel ajal mingi toyotakorolla taolise asjaga ja talveks ajavad garaazhist välja vanakooli Volvo, Mersu w123/124 vms. Pean silmas just maainimesi, kes teevad seda praktilistel kaalutlustel, neist vanimad on kaugelt üle 80a, sh naisterahvad. Noori "trifikunne" sealmaal ei tunne, küll aga rallisõitjaid. Huvitav, kuidas ma seda 100+ inimese väidet tõestama peaksin? Nimed, aadressid, telefoninumbrid? Tõsi, praeguseks hetkeks võib see olukord olla juba muutunud, kuna inimesed on rikkamad ning vahetanud need vanad masinad neliveoliste vastu. Ja paljud neist, nagu minagi, kasutavad seda neliveolist kogu talve tagaveo rezhiimis ning lülitavad neliveo sisse vaid kedagi teele tagasi sikutades või lumetormistel päevadel.

- Sa räägid jälle autorallist, aga enamus inimesi teeb oma igapäevsaseid sõite autoga, viib nooremad lapsed lasteaeda, vanemad kooli, seejärel naise tööle jne. Pane sinna ralliautosse sisse sarnane lisavarustus (normaalkaalus suur aku, kliimapump, turvapaagi asemele tavaline suur kütusepaak sinna originaalis olevasse kohta, tavalised tänavasõidurehvid, lisaks mitmele reisijale ka nende kaasasveetav kilakola, toidukotid jne. Mine proovi sõita sellise autoga rallit ja räägime uuesti aegadest. Kui omad kogemust, tead ka vastust.

- Loe mu 13.11.12 postitust uuesti. Tsiteerin praegu iseennast: "Esiveolise minemise piir on oluliselt lähemal "hoiatamise" piirile, samal ajal kui tagavedu hoiatab juba ammu ette, kuid teelt minemise piir on praktiliselt sama mis esiveoliselgi." St saba liputamine ei ole sama asi mis teelt väljasõit. Ma ausalt öeldes ei mõista hästi inimesi, kellele meeldib auto, mis ei "hoiata" üldse, st äkitselt läheb käest ja oledki juba vallis või äärekivis või kraavis... ja seda kõike veel oluliselt suuremal kiirusel. Kiiresti sõitmine ja turvalisus on muide kaks täiesti erinevat mõistet.

Kirjutasid: "#Tavakodanikule on sõiduautodest suur raske esiveoline, soovitavalt suure veljemõõduga... jne#

Suur veljemõõt on jällegi iga noore naga unistus, sest kui sul on 17" ja sõpradel 19", siis oled selles "karjas" eikeegi. See kombo sobib suvel rajal sõitmiseks, aga kui suur osa juhtidest üldse käib rajal? 0,1%, veel vähem? Talveks ikka väike velg ja suur rehv, madalam rehvirõhk jne, aga see on teooria - vaata tänavale, mis tegelikult toimub - Lõuna-Euroopa turgude jaoks tehtud autodel on pidurikettad nii suured, et sinna pole isegi võimalik panna alla velge, mis võimaldaks kõrget rehviprofiili. Puudutab kahjuks kõiki uusi autosid ja veoskeeme.
Teine märkus suure auto soovituse kohta, on see ikka turvaline, kui inimene ei õpigi tajuma libedust? Noor algaja võiks sõita pigem Suzuki Swifti vms pisikese autoga, sest siis saab ta kogemuse, mis tema (auto) ja tee vahel üldse toimub (võimaldab samas OLULISELT suuremat kiirust nii maanteel kui jäärajal suurte autodega võrreldes!). Suure autoga ei teki seda kogemust kunagi, kuna see on "lihtsalt stabiilne" nii kaua, kuni libedus, kurvikiirus, tee kalle jne on tavalised. Tavalistes olukordades ei juhtu ka õnnetusi mitte ühegi veoskeemiga.

Sarnane olukord on inimestel trepist käima õppimisega - need, kellel kodus trepp, on pisikesest saadik harjunud kasutama käsipuid ja oskavad haarata sellest kinni ka kukkudes, kuid need lapsed, kes saavad esimesed trepikogemused alles koolis, murravad end päris karmilt, kuna nad ei oska käia ega ka kukkuda. Sama lugu ka igasuguste võitlemist puudutavate spordialadega, et kõigepealt õpetatakse kukkuma, seejärel lööke vastu võtma, kõige lõpuks alles teisi lööma. Sina väidad praegu, et autode puhul piisab vaid sõitmisest.

Kirjutasid: #seda foorumit loevad suuresti nooremad kogemusteta juhid#

See on tegelikult hea point. Mis on sellise noore ja testosteroonist pungil hilisteismelise unistus? Tõenäoliselt R6 või V8 mootoriga BMW, millega saab suvel sussi suitsetada. Nende olematute oskuste ja talvetingimustesse ühe kõige ebasobivama auto kombinatsioon pole tõesti hea ega ohutu. Aga sama poiss ei lähe ostma omale lahjat Corollat või Almerat, vaid läheb ostab kas Type-R-i või turboga Audi-kupee ning meil ongi komplekt, kus kogemused on sama väikesed, libadal sõitmine TUNDUB jube stabiilne, kiirused on suuremad... on see ikka ohutum?

Kui tahad rääkida minu kogemustest, siis see on ligi 2 miljonit km ja sellest enamuse esiveoliste roolis. Praegu sõidan kah esiveolisega, sai ostetud just nimelt talve silmas pidades selline ökoliikur, kuna mul on valikuvõimalus võtta mõni teine auto neil päevadel, kui sellega suure maanteeni pole võimalik pääseda. See ongi üksi sõitmiseks, mitte kogu perega liikumiseks.

Njah..hangest ka siis,täna Tartus sõitsin ühes eramaja hoovist välja ning auto ette pea kapoti servani kõrguseni kuhjust selle tegevuse tagajärjel suur kuhi..,,sunnik,,kuigi head uued rehvid ja mondeo esivedu..jäin korra kinni,,laks tagasi ja siis uuesti edasi,jõuga! veel korra tagasi ja siis uuesti gaasi..ning läbi ma murdsin..tagaveoga..vaevalt ma seda suutnuks..? Kuid mitte sellest ei tahtnud ma pajatada..)
Nägin ka ühes kaldega parklas mersut,vana 300-ne,ta tahtis end niiöelda ridade ehk kahe kõrvalseisva auto vahele ajada kuid.. eelnevalt ta võttis hoo maha ja jäi korra seisma,siis andis nõks gaasi ja sinna see üritus ka lõppes! proovis mitmeid kordi kui kusagil 10 cm paksus lumepudrus oli see tänamatu tegevus. lõpuks ei saanud ta isegi enam tagasi..minust ta sinna ka jäi. hm...selline lugu siis.

võibolla sellel mb-l polnud korralikke rehve,või olid all veel suvekad?mis elukas on vana 300???ise väidad,et oli mb,kuid tegelikult 3-ne bemm?võibolla oli hoopis nelikveoline ja juht oli äpu.

Nohjah. oleks pidanud täpsemad andmed juhi käest küsima..) Nelikvedu...kindlasti mitte. Nüüdseks 42 aastat maailmas elatud..)Pime nagu põle veel...kui tagant lendab seda mis lumega kokkupuutel mingi segu moodustab ning ees valitseb vaikus..)
Panen ühe lingi selline masin siis oli..Kahju kuramus,et ei tulnud pähe videot teha kuigi nii debiilmölafon,tavaline seebikas kui ka pardakaamera olemas olid..hm...



http://www.auto24.ee/used/947115

Ma ise olen seejuures sõitnud kõige pikemalt erinevate tagaveoliste Mercedestega. Vahepeal ka kergemate ning raskemate esiveolistega. Viimased 7 aastat neljaveoliste roolis.

Petlikkuselt ma hindaks kõige riskantsemaks nejaveolise, nii kentsakalt kui see ka ei kõla. Vajab harjumist, et pidurdamisel pole mingit vahet või et tänu suuremale kaalule on neljaveolise pidurdustee pigem pikem. Kerge on minna liiga julgeks, eks seepärast neljaveolised ka avariides osalised tihedamini kui sõiduomadustest arvata võiks. Kui ise üleolevaks ei muutu, siis muidugi sõidad kindlalt.

Ma pakun, et kui talveks Corolla asemel aetakse garaazist välja vana Saab, Volvo või MB, siis peamised põhjused on auto kaal, pikem teljevahe ning suuremad rattad, mitte veoskeem. Sellest valikust ei ole ju nt MB kuidagi talveautona võõreldav Saabiga. Kui raske esiotsaga vanal Saabil on all korralik rehv, siis peab ikka päris palju pingutama, et autoga kinni jääda või libisemisoht tekiks. MB on küll üldiselt ühtlasel sõidul hea ja stabiilne, ent kinni jääb parkimisel, hoovidest väljasõidul jms olukordades pagana kergelt ja libisemist korrigeerida tuleb samuti päris tihti. Suuremate rataste juurde peaks jah kindlasti käima kõrge profiiliga rehv.

Väga ohtlik on maanteel korralike plusskraadidega ootamatu musta jää lõik. Esiveoline ja neljaveoline üldiselt läbivad sellised lõigud nii, et arugi ei saa. Kui ühtlaselt sõita, ei tee auto midagi. (Kui talvel roolis mõttetult äkilisi liigutusi teha, siis muidugi pole veoskeemil suurt vahet). Tagaveolisel paraku nii leebed kombed selles situatsioonis ei ole ja üldiselt ta ka ei hoiata kuidagi. Link teelt väljasõidule, millele keegi ülalpool viitas, näitabki tüüpilist tagaveolise "leivanumbrit" sellises olukorras. Tagaots võib kaduda ja seda täiesti ootamatult. Kiiruse pealt sa kas ei jõua piisavalt kiiresti reageerida või pendeldad vähemalt paar korda ühes teeservast teise, riskides laubakaga. Musta jääga ei saa juht kuidagi arvestada, et valdab sõiduvõtteid, suudab masinat kontrollida ning tuleb olukorrast välja. Ainuke tark tegu on alati kuni nii +5 temperatuurini eeldada, et kahtlastes kohtades ongi must jää ning hoida liikumist nii otse ja ühtlasena kui võimalik, võtta vajadusel hoog maha.

Ütleks ka sõna sekka, rooli keeranud 35a ja autospordiga ka tegelenud, nende aastatega kriitilisi olukordi oi, oi kui palju olnud, pole esiveolistest kuuldagi tahtnud, mõnusam ja effektsem on ju talvel tagavedu nautida, kuid neli aastat tagasi sai esiveoline kupe ostetud teiseks autoks ja mis ma kostan, kui hanged on nabani, käivitan ikka esiveolise, sest see sõidab nagu rööbastel, puudub igasugune mure, et äkki jään kinni, kuid korra on käest ära ka läinud kurvist otse, sest kiilakaga piiri ei tunne, õnneks aiani ei jõudnud, kokkuvõtteks- naisele ostaks ainult esiveolise, sellega normi piires sõit on palju ohutum.

# Kui raske esiotsaga vanal Saabil on all korralik rehv... jne

Sorry, aga mis rõõmu on sellest raskest esiotsast, kui tagaots on vaid ühe inimese raskuse jagu kergem ja kui kogu pere autosse istub, on saba nagunii juba raskem ninast?

Ma tahaks näha kasvõi ühte esiveolist, mis pehme meetri paksuse lumepudru PEAL sõitsa suudab. Seal ei suuda sõita isegi neliveoline pärast seda, kui keskdifri lukku paned, kuna kraabib oma nina lihtsalt sisse. Esiveolise eelised lõpevad täpselt seal, kus pudrukihi paksus ületab auto kliirensi. Ehk siis linnaparklas väga mugav, aga mitte maainimese jaoks, kellel on vaja igapäevaselt liikuda ja kellel puudub võimalus karmima ilmaga auto koju jätta ja trolli peale istuda.

Aga nende saba viskamiste kohta ei oska öelda muud, et ju mul siis tagaveoga veel nii vähe kogemusi, et ei ole juhtunud olukorda, kus libedus tuleks ootamatult. Ei sattunud sellisesse olukorda ka mitte vene ajal, kui sai talvel kõik pikad sõidud tehtud täiesti siledate rehvidega, kuna polnud paremaid saada ja naastude olemasolust polnud veel mitte kuulnudki. Ka krooniaja algul sõitsid ju praktiliselt kõik inimesed talvel suvekummidega, kuna talvekad polnud kohustuslikud. Kas praegu on teed libedamad kui paarkümmend aastat tagasi? Või autod nii palju kehvemad?

Hmm. Ma ei näe küll tagaveolisel eeliseid olukorras, kus auto juba põhja peal kinni istub. Suht nutune seis on siis tavaliselt veoskeemist sõltumata, aga pigem ikka endiselt kõige abitum oled kliirensit ületavas lumes/pudrus tagaveolisega. Vedava ratta pööramise võimalus on vaieldamatu eelis.

Lumekihi PEAL sõitmisega ei saa kuidagi arvestada ühegi veoskeemiga. Suurte rataste eelis ei ole sugugi mitte selles, et nad sisse ei vaju. Veelkord - talvesõidu puhul suurte rataste all pean silmas ikka maasturilaadseid suhteliselt kõrge profiiliga ja keskmisi/kitsaid rehve. Ka lumerajavõistlustel näed väga kõrget ja kitsast rehviprofiili. Madala profiiliga lai rehv ei ole talvel just kingitus.

Mis juhtub, kui tagaveoline laadida rahvast täis? Juhtub see, et tagarataste haarduvus ja seega läbivus ning pidamine paranevad. Samas oled ehk proovinud kontrollitud libisemisega sõita täislastis universaaliga või kaubabussiga? Kui jah, siis peaksid teada, et kontrollitavus pole suurem asi. Pidavuse piir on palju kaugemal, ent kui minema hakkab, siis läheb, ja tagasi saada on päris keeruline. Kokkuvõttes on raskusega tagaveolisega sõita siiski lihtsam ja kindlam kui tühjana - mõneti sarnasem esiveolisele. Esiveolise koormamine ei muuda suurt midagi auto käitumises, lihtsalt suurem mass mõjub täpselt samamoodi haarduvust parandavalt. Ega reisijate lisamine ei vähenda raske esiotsaga esiveolise haarduvust. Ainuke probleem võib tekkida jäisel järsul tõusul väikesel kiirusel, kus tõepoolest raskelt koormatud tagaveoline võib ronida paremini kui esiveolised, kuna esiveolisel on siis suurem koorem vaja "üles tõmmata".

Zigullidega olen päris palju saalinud Peterburgi, Riia ning erinevate kohalike linnade vahet. Kui mälu ei peta, siis ühtegi jooksu talverehve polnud juhust kasutada. On paar seika, mida ehk nende meenutuste juures ei arvestata:

- Rehvisegu oli erinev. Moodne suverehv on juba paarist plusskraadist alates kõva ja libe nagu suusk. Veneaegne segu ei olnud nii heade omadustega kuival teel, ent säilitas oma pehmuse külmaga.
- Teid soolatati massiivselt. Suurematel maanteedel oli harv juhus, kui asfalt polnud väljas.
- Kui tee oli vähegi lumine/libe, siis kiirused kohe ka langesid 70-80-ni. Libedaga 90-110 nagu praegu naljalt ei sõidetud.

Mäletan üsna selgelt toredat pilti, kus Peterburgi mntl läbi tuisu tuli minu järel Soome numbritega naelrehvidega Saab 900. Möödus lumepilv taga nagu lennuk, sirgelt ja rahulikult, kui mina keel hammaste vahel enda arvates jääl parajat rallit sõitsin . Ja mäletan sõbra esimest haininaga 5 seeria BMW-d. Ka see tundus end hoidvat Zigulliga võrreldes tee küljes nagu hammastega, niivõrd kindel, turvaline ja pingevaba oli minek. Üldiselt oli vene autodega halval talveteel tegu pidevalt libisemise piiril võimlemise, mitte normaalse sõitmisega. Sai sõidetud küll ja ka sellistel külavaheteedel, kus seisev masin teelt välja vajuma hakkas, aga võrrelda tänapäevase auto teelpüsivuse ja juhitavusega seda nüüd küll kuidagi ei saa. Ja eks muidugi autosid oli liikluses kordi vähem, sellegipoolest õnnetusi ikka samapalju või rohkem. Ehk mäletad sedagi, et paljud jätsid auto üldse talveks seisma.

Ka esiveolised 08-09 juba võimaldasid oluliselt kiiremat sõitu ja eks nendega tõepoolest algul pandi seetõttu ka hulgaliselt kabelimatse.

minu mälu järgi vene ajal soola ei kasutatud- teed sahati hoolega puhtaks ja visati liiva peale. võib olla kuskil oli ka sool mängus või siis liiva sees väikene kogus soola, aga sellist soolapläga nagu praegu, ma küll ei mäleta. ju siis vene ajal oli sool väärtuslikum kui liiv.

vene ajal kasutati liiva-soola segu ja need teed olid kordades hullemad mis praega. liiklus oli tunduvalt hõredam ning teesse tekkisid sellised mõnusad augud, kus kohati sõitsid kinnisõidetud lumel ja järgmne hetk oli mingi asfaltini sulanud liiva-soola lume pudruga täidetud auk.

oli vist tõesti soola ka, sest tuleb meelde, et jalanõudele tekkisid need vastikud soolarandid.

Alles hiljuti sai üks lätlane oma ilmselt esiveolise mahtuniversaaliga korraliku paugu maha tallinn-tartul.
Kuid ta tegi tõesti väga rumala manöövri ka, suurel kiirusel napp möödasõit kurvis ja naasis kiiresti oma suunavööndisse.
Seejärel tegi järsu manöövri vasakule, kuna kaldus liiga paremale.
Sellise väga vale käitumise peale pidigi ka esiveoline auto käest minema, teist varianti enam polnud.
Tagaveoline oleks samas olukorras külje ette visanud juba siis, kui ta oma suunavööndisse tagasi keeras.

Tegelikult ta oleks selle möödasõidu sooritatud saanud, kui oleks oma suunavööndisse naasmisel keeramise õigel ajal lõpetanud ja seda natukene sujuvamalt teinud.
Aga väga napp möödasõit igatahes ja oleks siis veel napim olnud.
Väga rumal möödasõit igatahes, kahjuks olen selliseid palju näinud tallinn-tartul.
Pime kurv, rekka ees varjamas, vähe nähakse ette, aga muudkui minnakse mööda.

Muudetud 02.12.12 20:56

Minu teada kasutati vanasti ohtralt soola ja autod ka roostetasid ohtralt.

kuule, solksolk, äkki hakkaks juba lõpetama. mida kuradit sa jaurad? mida sa taga ajad. ma peaks siis sinu väidete kohaselt oma tagaveolisega ammu kutu piilu olema. sõites maanteel 90-100-ga talvel, ei jõua minu saba kuidagi sihtpunkti varem kui esiots. ikka nii, et esiots ees ja siis tuleb saba ilusti järgi. või on siis minu probleem selles, et mul taga praktiliselt uued rehvid ja ees 6-7mm jäägiga. mõlemad masteri naastud. praegu kipub ikka nii olema, et kui kuskil paremat pedaali põrandasse surud, siis kipub ikka otse suruma. väikesel kiirusel (ca 40 km/h) proovisin rooliga paremale vasakule jõnksutada. tulemus oli, et esirattad hakkasid libisema, aga saba ainult kõikus, ei miskit libisemist. nüüd panin ette ka uued masteri naastud, eks vaatab mis saab. ehk katsetan homme ära, kuigi kahtlen, et erilisi ekstreemsusi korraldama hakkan, sest homme tuleb sõita lapsega. mõistusega tuleb sõita. head tihendit on vaja. ma ütlen sulle, et TIHENDIT on vaja.

Täna sai vara starditud ja käidud L-Eestis, kokku veidi alla 500km. Erinevate juhuste tulemusena pidin aga sõiduks plaanitud auto muuks otstarbeks andma ja pidin võtma naise Volvo 940. Kuna päikesetõusu aegu pühapäeva hommikuti liiklust pole (Piibel), tegin puht uudishimust lagedal selle "ilmvõimatu" katse, et vajutasin spido 210-ni (peaks olema u. 200km/h, GPSi kaasas polnud) ja seejärel mingi 5-6 korda roobastest välja läbi lumevalli vastassuunda ja tagasi. Imelik, midagi ei juhtunud. Äkki keegi targem ütleb, kui suur siis kiirus olema peab, et möödasõidud võimatuks lähevad? Tahaks proovida seda just tühjal teel... kuigi kahtlen, kas ma palju enam juurde vajutada julgeks.

Aga plaanipärasele katsele järgnes paraku etteplaneerimata üllatus - maanteekiirusel läks üks tagarehv hetkega tühjaks ja ei jäänud muud üle, kui panna alla suht sileda rehviga "võilõikaja". Auto oli sellest lausa lääbakil, see oli nii palju madalam teistest 195/70 naastrehvidest (ehk siis selle rehvi pidamine peaks olema veel eriti kehv). Kuna sõitsin nö ajapeale (üks vidin oli vaja toimetada ühest laborist teise kindla aja jooksul), pidin rehvivahetusele kulunud aja tagasi sõitma. Ja siis ausalt öeldes üle 110 enam vajutama ei kippunud. Möödasõidud üle lumepudruvallide tuli teha kah nn poole gaasiga, kuna muidu see üks kitsekeel lihtsalt käis all ringi ja kiirus ei suurenenud (taga vabadiffer, st üherattavedu). Aga need 110+ kiirusel sabaliputamised lõppesid ikka nii nagu kõigil tagaveolistel, ehk siis gaas hetkeks maha ja edasi vajutad lihtsalt õrnemalt. Päris huvitav oleks teada, kuidas olnuks sama teed sõita tühja esiveolisega nii, et üheks esirattaks on oluliselt madalam ja kitsas "sile" varuratas. Olgu öeldud, et Kesk-Eestist lõuna poole oli Piibel päris paks lumepudru tee peal ja 3 jälge, nii et vastutulijate korral tuli pidevalt roopast välja sõita.

Kusjuures õhtul tagasi tulles õnnestus selle tagaveolisega isegi kraavis käia:)). Buss tuli vastu ja roopast välja sõites hakkas ta vänderdama ning mina enam tee peale ära ei mahtunud. Õnneks oli seal kraav suht olematu ning teepervest alla läksid vaid parempoolsed rattad. Nii, kui teelt väljasõitmise otsuse vastu võtsin, vahetasin kohe neljandale käigule ja gaas peale ja eneselegi imestuseks suutis vaatamata olematu pidamisega kraavipoolsele tagarattale end ikkagi teele tagasi vedada. Täpselt sarnases olukorras sõitsin teelt viimati välja aastal 1994 Fiat Unoga Ardu juures (rekka poolhaagis läks libisema ja võttis enda alla kogu tee laiuse), ka selle autoga õnnestus vasakpoolsed rattad teele jätta ja suutis end ise teele tagasi vedada, aga sellel olid muidugi talverehvid mõlemal vedaval rattal. See jutt pole millegi tõestuseks, lihtsalt rääkisin tänasest seiklustest, kuna satun tagaveolise sõiduauto rooli taha siiski väga harva. Oma maasturiga poleks selliste teeoludega kindlasti enam tagaveorezhiimis sõitnud, vaid kindlasti neliveolisena need sõidud teinud.

Seda juttu võid siin kirjutama jäädagi, Volvo (940) kauge rahvas arvab, et kirjutad muinasjuttu. 940 ei olnud levinud auto, oli meitele ju nõme kandiline kast, sellele eelistati ikka w124 mersut ja 5 seeria bemmi.
Tegelikult võta, proovi E38 BMW d, 740i 1994, siis kui see masin oli ilma kontrollideta. Kõikse kitsama rehviga, mis tehas lubab alla panna, lisaks ka veel metalli täis tipitud, usun, et 70 pealt hakkab kõhedaks võtma. Ehk jutu mõte on see, mis sobib skandinaaviasse, see ei sobi meile, pole piisavalt moodne ja uhke :D

metalli täis tipitud? mis mõttes? vanarauda vedasid? sel juhul oleks see pidanud see auto sõitma nagu raudteel. juhul kui täis tippimise all mõeldi pagasnikusse ja tagaistmele kola panekust siis koormati tagasild üle ja esiots läheb kergeks, siis hakkab see ligisema. rehvid metalli täis tipitud? naastud? kle siin on midagi loogikavastast? kõigepealt saa ise ka aru mis kirjutada tahtsid, ja siis ütle meile ka.

Ma olen siin kah viimased päevad sõitu nautinud ja praegused miinuskraadidega lumevaalud sõiduradade vahel ei mõjuta tõesti autot kuigi suurel määral.Seetõttu imestangi,et paljud sõidavad ka puhtas rööpas 60-70ga.Neist möödasõidud muidugi pole probleem ,sest kui ilma liigse rapsimiseta sõidad,siis võib neist vaaludest kinnisilmi läbi sõita ja ka vaalu peal pole probleeme.Kui sool seda jama vetitama hakkab siis läheb keerulisemaks.

Ok, nagu aru sain, siis seekord oli mul ajastus vale ja teeolud veel mitte piisavalt talvised:). Andke siis teada, millal need teeolud nii halvad on, et tagaveolisega enam ei ole võimalik legaalsetel kiirustel liigelda...

Bemarite-mersude kohta: ma neid näiteid siin teemaski toonud, kus täpselt selliste masinatega kolonnis liigutud ja esiveoline jääb lihtsalt tõusule toppama ega vea ülesse välja. Kuigi jah, eks mõlemat pidi ole see sageli ka tihendi viga, sest kui "meie küla eitedest" keegi e34 vms-ga kinni on jäänud, siis tema väljasikutamise asemel olen tavaliselt ise rooli läinud ja selle sealt tuisuvaalust välja sõitnud. Selles suhtes on ka kõigil õigus, et mida võimsam auto, seda raskem on seda hoida liikumas pidamise piiril, sest kui tuisuvall takistab ja kiirus langeb, tekib kohe tahtmine gaasi juurde vajutada ja kui siis kogemata pöörded piirajani lased, enne kui taipad jala gaasilt tõsta, näebki neid olukordi, mida siin teemas paljud kirjeldavad linnas, maanteel, parklates jm toimuva kohta.

kärss:
oled sa ikka kindel, et kihutasid sellise kiirusega? nagu välja loen olid su volvol all 195/70 mõõdus rehvid ja sa lendasid 200km/h. eeldusel, et veljemõõt, seal vanal volvol on 15" (tehasest peaks olema 15" ja rehv 195/65, a olen lugenud sulle meeldib tõsta ja rohkem kummi on sex) siis enamus selliseid talverehve kannavad kiirusindeksit T mis tähendab maks kiirust kuni 190km/h. täna õnne või jumalat või keda iganes, et need kõik neli sul selle kiiruse peal puruks ei lennanud!

Tagaveoline auto esitab juhile kõrgemad nõudmised, vastu pakub aga nauditava sõiduelamuse. Ok, läbivus halbades, lumistes, libedates tingimustes jääb esikale pisut alla. Kuid olgem ausad, palju sõltub juhist.
Ja kui sa lustida tahad, siis esiveoline on ikka igav laiskade kommetega ront .

Küsigem, miks üldse tehakse esiveolisi autosid? Vastus on lihtne: neid on odavam teha. See on põhiline põhjus, ülejäänu on vaid õigustus ja retoorika.

Hm..ligi 200-ga talvel..lasta,,minu lagi oli sama kiirus ainult suvel..10 aastat tagasi korra ,varahommikul...

kärss, ei ole üldse võimsat mootorit vaja.
piisab bmw e34 520i 110kw, vajutad sellel õrnalt gaasi ja musta jääga on juba külg ees lauges kurvis, ise kogetud.
Tõsi, auto kontrolli alt ei väljunud, aga ebameeldiv sellegipoolest.

Tegelikult, kui meenutan, siis koduteel oli mul korduvalt olukordi musta jääga, kus sel bemmil veidi gaasi andes tagaots kerge jõnksu tegi, millele muidugi kohe ka vastu reageerisin.

Mäletan, kui selle bemmi ostsin ja üritasin taga sihilikult külge lasta lumisel teel, siis vajutasin parajalt gaasi ja külg lendas väga kerglaselt ette.
Näiteks uimane diisel sierra, oli selles mõttes palju lihtsam juhtida, et annad gaasi ja külg ei lähe ette või läheb väga vähe või uimaselt ette ja väga etteaimatavalt.

Kärss, su 200 jutt tundub äärmiselt kahtlasena ja kohe mitte ei usu seda.
Kuid nagunii, oled kogu aeg eitanud tagaveo külje ette viskamist ja nüüd see 200 jutt ka veel.
Räägid nagu võiks suva libedaga sõita tagaveoga nagu suvel, aga ei või.

Ja mulle hakkab üha enam tunduma, et sa kärss vist ikka ajad vähe jama.
Ehk siis sinu jutt ei ole enam üldse tõsiselt võetav ja tean väga hästi, et mul on õigus, et esivedu on talvel tunduvalt parem, kui tagavedu.

Ma korra mõtlesin,et äkki see 200 oli trükiviga..) aga vist mitte..kindlasti saab ka sellise kiirusega sõita-ainult auto peab olema vastav.Mina võiks sellest ainult unistada..ka suvel..)

Eile suhteliselt kõrvalisel teel, kinnisõidetud lumel oli täiesti turvaline kiirus spidoka järgi 100-110. Liiklus oli hõre ja tee oli tuttav. Pool oma mustrisügavusest kaotanud michelini naelad (noh naelu ka pooled) ja esiveoline suurem keskklassi auto. Ei tundnud ennast Märtinina või, et auto liikumine teel oleks kaootiline. Paha oleks olnud ainult metslooma ettejooksmise puhul. 200 km/h ei oleks küll ettekujutanud. Mul vist auto ei sõidagi nii kiiresti. Tundus, et kui üle 120 hakkas minema, siis ei olnud enam "mugav" sõita.

Tagaveoliste häda on ikka selles, et tagumine ots on kerge ja seetõttu nad ei saa ka mäest hästi üles ja vingerdavad nagu sõidaks slaalomit. Esiveolistel mootor ja käigukast kenasti sellel sillal mis veab ja edestab seetõttu tagaveolisi ka mäkke tõusudel.

Ei, mul pole kombeks sõita nii, lihtsalt proovisin korra, kuna tingimused selleks olid üsna ahvatlevad, tee sile, piisavalt lumine, täiesti liikluseta, hea nähtavus jne. Vastasel korral poleks isegi kaalunud sellist asja.

TO anzpoiss: ei, ma pole kindel kiiruses, aga olen kindel spidonäidus ja selles, et see kõik toimus ikka päris suurel kiirusel. Ja kui kiirus oligi ainult 130, aga spido näitas 210, siis see peaks iseenesest juba selle veoskeemi teelpüsivuse kohta nii mõndagi rääkima:)))) Ja kui hoolega lugesid, siis rehv läkski katki, hiljem, u 90-ga sõites, ju seal oli midagi lume all, mida ei näinud, "lõikehaav" ca 2cm. Ma tänan Jumalat, et see ei läinud puruks selle kiiruse peal, ausalt!

# mul on õigus, et esivedu on talvel tunduvalt parem, kui tagavedu.

Nii hästi argumenteeritud seisukohtadele ei oska ma tõesti kuidagi vastu vaielda... Sa võiks hakata oma suurest tarkusest raamatuid kirjutama ja lugeda vähem foorumeid, kuna kõik, kes neis kirjutavad, on nii rumalad, teevad kõike valesti, pole koolis käinud ega tea elust mitte midagi.

Kärsa jutt on suti kahtlane jah, aga hoolimata sellest peaks ta korduvate teemast mööda rääkimiste eest bänni saama, ei tea, kas mode saab endale bänni panna? Igatahes teemaalgataja küsis moodsate tagaveoliste kohta, Kärss räägib ikka oma iidamast-aadamast Volvost.
Ma räägiksin siis kaasaegsest tagaveolisest, esiveolisest on parem vast ainult Kärsa mäel, kui tõusul tee keerab, mujal on pigem halvem, mujal on suht koht närviline sõit, õnneks elektroonika saab kenasti hakkama ja sellega on enamasti sõit nagu esiveolisega, kuid elektroonikata 180kw aut kastiga tagaveolise taltsutamine on tüütu.

kärss, tead, seal dilberti koomiksis on ka üks tegelane, kes alati peab üle trumpama - "ah, see pole midagi, aga kus minul...!"
mäletan teemat käiguga pidurdamisest - seal sul läksid lõpuks pidurikettad kasutamatusest rooste :
miks sa 200 juurde pidama jäid? 300-ga oleks pidanud sõitma! Ja kõik neli rehvi puru. rekkasid vastu tulema ka vähemalt neli, kõigil täislast peal, kiirus 130 ja ainult külglibisemises. sind päästis ainult eurokraav, kuhu sa kõhklematult sukeldusid ja rekka tagumine käru sinust üle lendas... ja välja vedas sind tagavararatas, millel naelad nürid nagu "võinoal..."
oi, bond, bljaa...
keera oma münchauseni-lugudele ikka kosmost juurde, muidu mõni ullike hakkab uskuma :)
ei usaldaks sinu kätte aja peale ühtki saadetist - kihutamine ja veoskeemide katsetamine tähtsate asjade vedamisel on lollus kuubis.
või töötab toktor hoopis pitsakullerina? siis anna minna!

#tngatng

Ka MB ja BMW toodavad järjest enam esiveolisi. Põhimõtteliselt võib öelda, et tagavedu on säilinud veel vaid mõningate markide suuremate mudelite tootmisel, mille korral esivedu teeb rooli nende markide jaoks ebasoliidselt närviliseks. Kes mõistab väljendeid "sõidab nagu Mercedes" või "sõidab nagu BMW", see saab aru. Lisaks ka nende mudelite puhul, mille võimsus sedavõrd suur, et ei osata sobivat esiveokonstruktsiooni ehitada. Ka ülejuhitavusega pakutav "sõidurõõmu" tunnetus on osa sportlikumate markide DNA-st. Ülejuhitavat ning suurepärase rahuliku rooliga võimsat masinat veel esiveolisena ikkagi hästi ei osata teha. Ülejuhitavus samas on just talvel see peavalu tekitav omadus (jajah, väikesel kiirusel on fun, saad "meisterlikkust" näidata, aga see pole kahjuks kogu tõde). Laisk ja raske alajuhitav tagaveoline käitub paljudes olukordades taltsalt nagu esiveoline. Agressiivne veojõukontroll ja ESP annavad sisuliselt sarnase tulemuse.

Esiveo eelis pole eelkõige mitte odavus, vaid esiteks kergem kaal (ökonoomsus), teiseks vast kõige tähtsama omadusena võimaldab avaramat salongi (pole tarvis kardaanitunnelit, käigukasti saab teisiti paigutada), kolmandaks väiksem salongimüra (puudub võllide/difri müra salongi all) ning muidugi tavakodanikule suurem turvalisus. Talveteed talveteedeks, aga USA või Saksamaa kiirteedel, Prantsusmaa ning Austria mägiteedel jne pole suurel kiirusel isegi "kõrgematele nõudmistele" vastaval juhil vihmaga saba libastudes kontrollida suurt midagi.

Mind isiklikult häiris tagaveo juures kõige rohkem just sümptomaatiline kinnijäämine ja just lihtsates linnasõidu olukordades - parklad, õuealad, parkimine pudrus ja vallidega palistatud teede ääres. Jäätunud roopast väljasaamine väikestel majadevahelistel teedel tagaveoga juba omaette toimetamine. Kui tead mida teha, siis saad küll enamasti ikka ise välja, aga üks hetk lihtsalt tekkis tunne, et wtf... no ei viitsi enam, milleks seda janti vaja... Sarnane teema oli automaatkastiga. Ei tundunud see ikka päris õige, mehed ju nii ei sõida :) Olen vaadanud, et kõik ostetavad autod oleks ka manuaalse käiguvahetusvõimalusega, sest just käsitsi on see tunnetus ja rõõm... Nüüd pidevalt selliste roolis üle 10 aasta ja kui tihti olen viitsinud manuaalset reziimi kasutada... saab sõrmedel kokku lugeda.

''Lisaks ka nende mudelite puhul, mille võimsus sedavõrd suur, et ei osata sobivat esiveokonstruktsiooni ehitada''

Vot see jutt on küll jama, sel juhul ei tohiks ühtegi esiveoga veokit olemas olla. Kõike on võimalik ehitada, ainult mis see maksab ja mida selle võimsusega esiveo juures peale hakata.

Miks esi- ning miks tagavedu hea on, peaks saama kõigile selgemaks kui läbi lugeda need kirjutised:

http://www.popularmechanics.com/cars/reviews/comparisons/126
6931
http://online.wsj.com/article/SB1000142405274870484130457513
8433002454608.html
http://www.bmwblog.com/2010/04/06/editorial-a-brief-history-
of-front-wheel-drive/

kärss on ohtlik... isegi emmed räägivad oma rullnokkadest poegadele kui ohtlik ja muidu probleemne on tagavedu talvel aga meie kärss paneb kahesajaga ja naudib valle... nüüd siis rullnokad, saades julgustust, hakkavad kärsa eeskujul kolmesajaga kütma... siisus kraist!

no ei ole enam see arutelu mõnus huumor:(

selle halva huumori teema võiks nüüd tõesti kinni panna ja foorumist ära kustutada. Tõesti võib juhtuda, et seda loeb mõni alles load saanud ja esimese auto ostul olev kodanik ja usubki kärsa muinasjuttu kuidas lumevaaludes 210km/h tagaveoga hea ja probleemivaba sõita on. no tule taevas appi! ja selline on siin moderaatoriks???

need kellel on kogemusi nii tagaveolise kui esiveolisega, teavad ise mida valida ja neil, kellel pole kogemusi mõlemaga ei saa sellest teemast ka midagi juurde.

BMW ei tooda esiveolisi, veel... Selle pühaduseteotuseni alles jõutakse, vist aastal 2014. Eks nemadki ole sunnitud vaikselt teiste huntidega koos ulguma hakkama...
Üldiselt on aga ikka nii, et kui sa oskad autot juhtida, siis ei ehmu sa ei nn ninasttõmmatava ega ka tagaveolise puhul. Sõiduvõtted on lihtsalt erinevad.
Need juhid, kes tagaveolise puuduseks nimetavad sabaliputamist , peaksid minema platsile sõitu harjutama.
ka esiveoliste puhul ei ole õige rääkida sellisest "puudusest", nagu rooli mittekuulamine tugeva gaasivajutuse korral. Need on nende veoskeemide eripärad. Näiteks päris lõbus on esiveolisega ringristmikul seesmisest sõidureast välimisele ümber reastuda mitte rooli tagasi pöörates, vaid lihtsalt tugevamini gaasile vajutades.

Miks kinni panna..see 200 oli vast ka huumoriga öeldud,samas ma usun,et see on võimalik,sellele vastu ei vaidle,lihtsalt minu enda aparaat sinna lähedale ei küünigi..lagi vist 150-160 kuival asfaldil),peale seda on tunne,et hakkab juppideks eralduma..))))

Kuid katsun omaltpoolt allesjäänud mõningate kuudega teha video,kus reaalselt esi ja tagavedu hanges...

Sel aastal Jõulude ja aastavahetuse paiku pikad pühad, ehk jõuan minagi oma ulmesõidukitega (loe: tagavedu, millega on talvel julge ja mõnus sõita, muretsemata stabiilsuse või kinnijäämise pärast) jälle müttama paksemasse lumme kui seda pakuvad linnatänavad.

Neile, keda hirmsasti häirib, et vanemaid sõidukeid võrdluseks tuuakse, võiksid püüda aru saada sellest, et küsimus ei ole vedavas sillas vaid konkreetse sõiduki konfiguratsioonis ja omaniku ebaadekvaatsetes soovides.

Hiljuti vestlesin oma kolleegiga, kellel ca kolmeliitrise diiselmootori ja automaatkastiga kurvasilmne mersu. Teemaks tulid talverehvid ning soovitasin tal talveks autole paigaldada 16" veljed 205 laiusega rehvidega, et see teeks tema auto talvisete sõiduomadustega imet.
Vastuseks sain, et vaatamata 16" veljejooksu olemasolule ja sellele, et ta teab kuidas see sõiduomadustele mõjub, ei ole ta nõus suurematest velgedest loobuma auto välimuse tõttu. Pigem jätab mõned sõidud tegemata.


Kusagil vestlusringi alguse poole tõstatasin ka selle teema, et leidke mõni levinumate esiveolistega samas mõõdus tagaveoline ja võrdleme siis talviseid sõiduomadusi. BMW pole küll kunagi oma toodangus põhjamaade turgu prioriteediks seadnud, kuid viimase TM talvetesti tulemused räägivad enda eest - sarnases kaalu- ja massikategoorias tagaveoline on ka talvistes oludes täeilikult konkurentsis ning mõnes kategoorias näitab koguni tagatulesid (mis minu jaoks ei olnud loomulikult üllatus).
Testi kohta veel nii palju, et endiselt jääb arusaamatuks, miks ei suudeta panna osalevatele sõidukitele alla tehase poolt soovitatud rehvimõõtu ning pannakse talvistes oludes autole alla laiem rehv.

Muudetud 04.12.12 12:26

Küünikule: mul väike laps oskab ka arukamaid "miks" küsimusi küsida. Aga vastan neist kõige arukamale - 200 sellepärast, et siis on pöörded ca 5000 juures, st sinnani kiirendab mõistlikult, edasine kiirendus oleks juba aeganõudvam ja see hea nähtavusega lõik sai lihtsalt otsa. Kui poleks saanud, poleks ikkagi julenud rohkem vajutada, kuna eesmärk polnudki proovida, "kui palju välja võtab", muldvana auto ikkagi (mu enda neliveolise "mölaka" lagi on ca 140km/h, sellega poleks nagu mõtet tagaveorezhiimis "kiiremini" sõita). Kui nüüd hoolega järgi mõtled, kuskohas Piibel see lõik on, siis on võimalus õigetel päevadel ja õigetel kellaaegadel minna sinna vaatama illegaalseid üritusi, kus samu ja suuremaidki kiirusi saavutatakse oluliselt kehvemas korras vanade mersu- ja bemmirontidega, millel enamjaolt ka roheline leht aknal. Youtubest leiad neist "kiiruskatsetest" ka videosid, sh sellest, kuidas kohale tulnud politseipatrullid neid laiali ajavad. Kes ei usu, läheb neljapäeval ülemistele ja sealt seltskonnaga edasi, kes sedagi ei viitsi, võiks oma uskumised enda teada jätta. St see korraks gaasivajutus polnud mu enda jaoks midagi erilist. Eriline oli aga hilisem sõit "võilõikajaga" oluliselt kehvemates oludes lõuna pool, see oli ka minu jaoks uus kogemus (elus esimest korda pikka maad selle tillukese kitsa varurattaga lumepudrus). Ja kuna pidin katki tehtud asja teise inimese autol korda tegema, siis täna õhtuni sõitsin selle "võilõikajaga" Tallinnas, päris palju parklates ukerdamist jms, kuid liikus 100% iseseisvalt vaatamata vabadifrile...

oh, jah... ka mu väike laps oskab miks-küsimustele (loe "need" kokku) arukamalt vastata...
aga kõik ei peagi irooniast "aru" saama.
soovin 100% edu, vaatamata vabadifrile ;)

Kärss. võõra autoga kohe katsetusi tegema 200KM/H?!..samas millegi olulise järgi sõites.. pluss sinu eelnevad ja järgnevad muinaslood,meetrisel lumel sõitmisest jne. kahju et testima pole keegi tagaveoline julgenud tulla, peale Omega tookord Tartus. HR. kärss. ehk oled liialt palju RISKIKULLERIT vaadanud muud tõesti ei oska arvata enam.

On jah kahju, et keegi testima pole julgenud tulla. Iga aasta kutsun, aga MITTE KEEGI ei tule. Mis see riskikuller on? Mingi järjekordne sakslaste seriaal bahnil autode lõhkumisest? Kuidas see selle teemaga haakub? Mul ei ole kodus telekat ega ole viimased kümmekond aastat tundud vajadustki selle järele, ei ole kursis. Kas 200km/h on mingi eriline kiirus premium klassi autodele või millest siin nüüd number on tehtud? Kas ohutumat kohta on üldse korraks gaasi vajutamiseks olemas kui minu kirjeldatud olukord? Seda enam, et see kõik on tehtud autoga, mis maksab vaid mingi murdosa kuupalgast, st pole ka eriline õnnetus, kui midagi juhtub (ja juhtub seal Ülemiste kogunemistelt edasi minevate inimestega pidevalt - selleks just seal samas kohas käiaksegi, et näpust minek ei tee praktiliselt kunagi autole viga). Miks keegi ei viitsi isegi mitte argumenteerida vaid käib mingi suvaline lahmimine selle kallal, kui keegi midagi teemasse puutuvat julgeb öelda? Vägisi tekib mulje, et paljud võrdlevad siin esi-tagavedu hoopis arvutimängude põhjal, mitte päriselus praktiliste kogemuste põhjal.

see pole enam mingi asjalik jutt, vaid klikkide lunimine.

"Kas 200km/h on mingi eriline kiirus premium klassi autodele või millest siin nüüd number on tehtud? Kas ohutumat kohta on üldse korraks gaasi vajutamiseks olemas kui minu kirjeldatud olukord? Seda enam, et see kõik on tehtud autoga, mis maksab vaid mingi murdosa kuupalgast, st pole ka eriline õnnetus, kui midagi juhtub... "

teema pealkirja veel mäletad, mees?

ja ära nüüd ütle, toktor kärss, et keegi sulle sõnu suhu on pannud ja niisama lambist väidab, et sinu jutt on kui kaamelitatt...

vastaks sinu esimesele küsimusele: ON KÜLL... ja teisele, et ON KÜLL. ja seda eriti sinu järgnenud väite põhjal - vana odav auto, varasemast teades, et mingid juustud rehvid all (ilmselt, kui üks neist üldse saba andis ja tagavara asja halvemaks ei teinudki.)

olen kümme aastat erinevate bemmidega sõitnud ja julgen esivedu paremaks pidada just talvel jäistes rööbastes sõites või kuhugi lumisesse kohta parkima tagurdades. ehk siis talvistes nõmeoludes. mujal laulaksin bemmile kiidulaulu iga kell.

jutud mingist harrypotterlikust ("Harry Potter" on raamat ja film, nagu ka "Riskikuller") kärsamäest või sellest, "kuidas me sõitsime metsas puhta lume peal hooga oma tagaveolisega kaugemalegi kohast, kus koerad juba kinni istusid" on praktilise elu seisukohast mõttetu pläma. minge oma jutuga lumepudrusesse parklasse pärast soolatamist-külmumist-soolatamist jne...

kui tõesti kärsa juttu uskuda, et tal on iga ülikonna, lipsu, ilmateate ja naise tuju jaoks eri auto, siis tema leiab muidugi alati sobiva "veoskeemi" (prsse, vihkan seda värdsõna!), tankini välja,
aga ülejäänud lepivad sageli ühe autoga oma elus ja tihtipeale tuleb valida variant, mis sobib igasse olusse.

Seega, härra toktor, kutsuge nii palju, kui tahate - MITTE KEEGI ei tulegi teie juurde ravile, nad eelistavad teist diagnoosi.
arvutimäng tänaval ei aita, selles on sul muidugi tõsi taga! aga ka netis aetud möla pole siiamaani kedagi lumest välja aidanud.