Värskemaid uudiseid Saksast.

https://youtu.be/pCg6TV2E_OA?t=910

subtiitrid on inglises, cc sisse.

kena
aga esimese asjana teen ma valmis omale elektritootmise, siis hakkan selle abil auto jaoks raha teenima.....

manitseja, pakun, et esimesed 10 aastat maksad sa elektritootmise valmis tegemise võlgu, seejärel kulutad veits elektritootmise demonteerimisele, kuna ta on selleks ajaks vananenud ning seejärel olenevalt iseloomust, astud teist korda rehale või hakkad auto jaoks raha kõrvale panema.

võlgu pole vaja maksta, võtan pangaarvelt.

elame-näeme... kui see foorum veel elus on (esimene postitus aastast 2011) , annan teada...

Hetke koroonakriis on viinud minu keskmise elektrihinna madalamaks kui oli enne elektrituru avanemist, ka mais oli see 8,9 sendi kandis kWh eest. See lisab ebakindlust projekti tasuvusse, eriti kui ka täna , tööpäeval ! , ei taha elektri hind Lõuna -Norras kohe kuidagi tõusta üle 0.2 sendi kWh eest. Kui nüüd Tootsi 150 MW paari aastaga valmis tehakse ja kaablit Rootsi ikka veel ei ole, siis võivad ka siin äkki tuulistel päevadel hinnad negatiivseks ära käia.. ?

Kui autot on kohe vaja, on mõistlik auto kohe osta. Kui kunagi kaugemas tulevikus, siis oma krundi peal oma vahenditega elektri tootmisest tulusam ja väiksema riskiga oleks indeksaktsiatesse (SPDR, DBXD vms.) investeerimine.

MB on toonud müügile EQ Power seeria pistikhübriidid, nad on vist esimesed el.autod või hübriidid, kus on täiendavast madalpingeakust vabanetud. Kogu elektrisüsteem on kõrgepingelise aku sabas: https://www.wapcar.my/news/MercedesBenz-adds-PHEV-variants-t
o-AClass-A250e-hatch-and-sedan-308

Soovitan vaatata, "roheline" päikese- ja tuuleenergia- HAA-HAAA-HAAA
https://vimeo.com/423114384

ei viitsinud vaadata ,,mis seal on ? jälle vigin, et tuuliku ja paneeli tootmiseks kulutatakse rohkem energiat kui need tagasi toodavad ?

kui tuuliku ja paneeli paigaldamisega raha tagasi teenib, siis kes see hea onu oli, kes selle tuulikule ja paneelile kulutatud energia kinni maksis,, ?

"Ostuabi" foorumis postitas keegi hannesm73 täna kl 20.50 "Hoiatus! Läbisõit 100% keritud" teemas tabeli EU riikide keskmiste aastaste läbisõitude kohta. Kui ma seda tabelit vaatan, siis ma ei saa aru, kellele ja milleks neid elektriautosid üldse ehitatakse. Selliste läbisõitudega ei hakka need mitte kunagi ära tasuma.

l1htsalt CO2 emissioon tuleb kaotada,,

Masstoodanguga läheb hind alla,,

Päikesepaneeli vati hind on kukkunud esmasest 300 dollarist kohati 0,15 dollari peale,, ehk 2000 korda,,

jee.kim - päris hull vaatamine. Väga huvitav ja hariv! Inimene suudab kõik muuta s..ks! Vastik! Haaa haa ei ole väga sobilik, sest küsimus ei ole rohelises ega mustas enam ammu!

Huvitav, kas kogu vajaminev kruus kavatsetakse sellisel viisil rongi pealt maha tõsta? Kui nii, siis peab Elon vist suurt avamist korduvalt prääksujas edasi lükkama.
Kopameeste maffia : )

https://youtu.be/-m4qTbOL1iI?t=296

See pole Tesla puhul probleemiks, Muski keskmine nimi Tesla-asjades peakski olema "edasilükkamine", ta pole ühtegi Tesla arendust lubatud tähtajaks valmis saanud. Isesõitvat autot lubab ta juba 5 aastat, aga lükkab kogu aeg selle kättesaadavuse tähtaega, tingimusi (ja hinda!) kaugemale. Ja lisaks need lakkamatud kvaliteediprobleemid.

Muski elutööks ja pärandiks loen mina pigem siiski SpaceX ettevõtmist, seal on ta tõeline innovaator ja konkurentidest kümnendi jagu ees.
Mees, kes pani Roskosmose varumeeste pingile.

https://epl.delfi.ee/arvamus/kristi-klaas-vesinikurong-ja-ve
sinikubuss-on-ka-eesti-tulevik-keila-ja-ida-virumaa-kuulavad
-juba-maad?id=90351649

Vesinik on ikka suht rumal idee olnud algusest peale. Kui suure kao ära kaotavad kuidagi, siis oleks jah jumet!

Leafide akude järeltootmises on oodata väikest läbimurret. Venes üks tegelane on selle ürituse veidi suuremalt ette võtnud ja tundub, et kasutatud autode omanikele avaneb lõpuks perspektiiv saada oma autoga veidi pikemalt sõita, kui tehas soovitab.
Tal on seal küll väikesed seadistusprobleemid hetkel ja ei ole kõike veel päris veatult toimima saanud, aga ühel hetkel loksuvad asjad arvatavasti paika. Tulevikus saab ära vahetada põhiaku suurema vastu ja/või lisada pagassi veel ühe pisema. Kokkuvõttes siis max 57kWh, kui õigesti arvutasin. Peaks tulema võtmed kätte lahendus, plug and play ja sõida. Eks ole näha siis. Kui enda vana aku sisu mõnele huvilisele veel paari tonniga maha lükata saab, siis on hinnad suhteliselt vastuvõetavad. Kest tuleb vist neile anda, vahetusfondi.

http://li.energo-e.ru/nissanleaf/

Kui tulla tagasi selle juurde, et aeglane laadimine on akule igati hea, siis mobiiliaku puhul on väga konkreetne näide tuua.
Sellest juba rääkisin, et igapäeva kasutuses kauem kestis, kuid ma lasin ka ilma sim kaardita telefonil olla sisselülitatud, ehk siis väga konkreetsed ja samasugused olud.
Täpseid aegu enam ei mäleta, kuid telefon oli mitu nädalat sisselülitatud ja aeglaselt laetud aku hoidis telefoni mitu päeva kauem sees.

Samas asi on ka elektriautoga, aeglaselt laadimine kestab kauem.
Seda on lihtsalt keeruline välja mõõta, aga saab.
Arusaadavama vahe jaoks peaks elektriautot muidugi 24 tundi saama laadida, ma ei tea, kas sellist varianti neile on?
Aga, kui oleks, siis võimaluse korral ma 24 tundi laadimist kindlasti kasutaksin, kui endale elektriauto ühel päeval ostan.

Aga see, et teie siin ei tea, et akule on aeglane laadimine hea, ei muuda seda juttu rumalaks, see näitab lihtsalt teie poolset akude mitte tundmist.
Ja toon veelkord välja, aeglaselt laetud aku annab rohkem välja, kuna aeglane laadimine on põhjalikum, samuti pikendab see aku eluiga.

Täislaetult näitavad mõlemad akud 100%, kuid kiiresti laetud aku % hakkab kiiremini kukkuma, ta ei ole samaväärne.
Täislaetud aku ei ole nagu auto kütusepaak, mis on kindel arv liitreid täis tangitud, aku laetuse tase on suhteline, see ei ole täpne maht.

Täitsa p****s lõpeta ära solgitamine. Mitu lehte juba "aeglase laadimise" debiilsusi rääkinud. Ära seleta. Osta endale elektriauto ja lae 6 aastat nii ja naa ja siis tule ütlema. Senimaani jälle hunnik roet.

Hakkab pihta see vana solgi möla uuesti :D

Tegelikult on nii, et sim kaardiga telefon on ühendatud võrguga ja pidevalt toimub võrgu ja telefoni vahel mingi infovahetus ja see koormab akut rohkem kui ilma simita telefon, mis lihtsalt laual vedeleb ja halligi ei tee. Tehnoloogia mittetundmine tekitab solkkommentaare, mida mõni võib isegi uskuma jääda.

.,. - sa ei oleks pidanud seda välja ütlema :D See on lihtsalt nii koomiline kuivõrd aeglaselt on inimene ennas koolis täis laadinud.

Kas keegi peale solksolki ei tea et aeglane laadinine on parem leebem?

arnis, see et sina ei tea aeglase akulaadimise kasulikkusest ei tee seda debiilsuseks.
Aga see, et sa enda rumaluse tõttu seda debiilsuseks nimetad, näitab tegelikult sinu enda madalt intelligentsi ja seda, et sinu jutt elektriautoteemal ei ole eriti tark, mida olen ka enne märganud.
Sul on asjad nii, et kui sina ei tea, siis pole sinu arvates olemas ja kukud solvama, nii intelligente inimene ei käitu, aga eks sa paistadki selline ülbe inimene olema, seda ka mujal foorumites.

.,. sinu kommentaar oli praegu täiesti mõttetu, see näitas ainult seda, et sa ei tea halligi asjast.
ilma sim kaardita telefon oli akukestvuse võrdlemiseks just hea, kuna toimis samades tingimustes või ei saanud sa aru, et ma testisin mõlemat akulaadimist ilma sim kaardita telefonis? Ehk siis võrdsetes oludes.
Olen testinud nii igapäeva kasutuses, kui ka ilma sim kaardita ja mõlemad näitasid aeglase laadimise eelist.


Teadsin aeglase laadimise kasulikkust muidugi ka enne, lihtsalt testid on seda omakorda tõestanud.
See, et teie sellest siin midagi ei tea, ei muuda mu jutt ei solgiks ega mölaks.
See on tegelikukt üsna nõme, et ise olete harimatud ja oma rumalusest kukute mind ja mu juttu solvama, ise samas asjast mitte midagi teades.
Ise pole te ühtegi sellist akutesti teinud.

Üks hullemaid asju ongi see, kui inimene oma rumalusest kukub teisi solvama ja jääb sealjuures ise tegelikult lolliks, kuna ta ei teadnud, millest ta räägib.
Antud juhul ei tea siis teie aeglase laadimise kasulikkust.
Sellest ei räägita eriti, kuna rahvas ei ole huvitatud oma telefoni ega auto laadimisest 24 tundi, aga mina olen.

See, et see nn aeglane laadimine sul mingil määral akusse isegi rohkem laadis seal telefonis ei tähenda absoluutselt, et see asi sul seal nüüd hirmus kasu oleks akule olnud. Tavaliselt on laadimisvoolu pealt cutoff tehtud, 50mA näiteks. Kui sa mingi oma lollaka aretusega seal telefoni tilgutad, siis väga võimalik, et see cutoff ei rakendu, mis enne täislaadimist normaallaadijaga peaks toimima ja akusse tilgutatakse niiöelda ülepinget, kuniks lihtsalt pinge pealt piir ees on. See aga tähendab, et akusse topitakse tegelikult veidike rohkem kui tootja ette näinud, mis kiirendab aku vananemisprotsessi. Sa võid sealt oma telefoni akust 105% ka sedasi välja võluda ja kiidelda et oi kui hea sinu laadimine ikka on, kui cellid , mis 4,2V pingele ette nähtud 4,3V peale laed. Vaatad jah et ohhoo, aku kestab kauem, ent see 0,1V kõrgem pinge ja ca 100 laadimistsükliga on aku küpse kah, kehvemal juhul läheb paiste või muutub üldse tuleohtlikuks. Niiet ära seleta siin solgiaju, kui sul ei ole reaalselt numbriliselt võrreldavaid andmeid ees, mis pingeni cellid laeti ja kas cutoff oli või mitte jne, et sa sealt mingeid mõneprotsendilisi erinevusi enda suureks revolutsiooniliseks avastuseks pead. Reaalsus on see, et kui sul kaks samasugust akut või siis üks ja erinevate katsete tulemusel tehtud ning peale laadimist ja ööpäevast seismist on klemmipinged mõlemil täpselt samad, siis sealt sa ka sama energia hiljem kätte saad. See et kiirlaadimine seal akule veidi rohkem liiga teeb kui tavalaadimine on tõenäoliselt õige, ent oma tilgutamisega sa sealt rohkem energiat küll kätte ei saa hiljem, kui laetuse tase täpselt sama peale laadimisi(klemmipinged peale ööpäevast seismist samad).

"solgiajule" - me oleme seda tosinkord korda juba öelnud talle. Solk ei saa mitte midagi numbritest aru. Ta ei tea mitte midagi C-rate-ist, ei tea midagi sisetakistusest, BMSist ja ei erista NiCd vs NiMH ja Li-ion ja Li-Po.
Osati jutt tundub klappima happeakudega, aga noh, ta rakendab väheseid andmeid üksteisega risti, erinevate keemiatega ja disainidega.

Me oleme talle viisakalt öelnud et ta on täiesti eksinud ja nüüd lihtsalt saadame sügavale pimedasse koopasse, sest vana ei saa lihtsalt aru. Võib-olla on ta troll, aga praeguseks hakkan juba kahtlema, kas meelega või kogemata - kuna asi on kestnud üle aasta ja mitte midagi ei muutu, jutt on ka nagu väga ühtlane ja vasturääkivusi enda tekstile ei ole olnud.



Olukord on niivõrd jabur nagu The Verge-iga juhtus mõni aeg tagasi:
https://www.youtube.com/watch?v=M-2Scfj4FZk
Väga tõsine kanal täis väärtuslikku kraami ja järsku tuleb 100% tuksis video. Otsast lõpuni solk. Eranditult. Täiesti arusaamatu kuidas see juhtus.

AKUMAHU KADU - statistika :

Lisan värskeima kala letile:
Täna, ühel mu elektriautodest, haihtus esimene "akumahtuvuse pulgake".
Ehk siis auto arvates on 15% originaalmahust kadunud.
Auto läbisõit täna oli 173 166 km ja auto sai just 6 aastaseks.
Minu arvestuste kohaselt on umbes 12-13% sõiduulatusest kadunud.
Või lihtsalt sõidan paremini. Või rehvid on säästlikumad. Aga ametlikult 15% :D

Edaspidi nagu ikka, 2% aastas.
Keda huvitab, siis soovitan ikka igal ööl 80%-ni laadimist.
Kiirlaadimisel ainult nii palju kui vaja. Tiirutada 5% ja 80% vahel on täitsa okei!
Ja 1-3% on ka täitsa okei (~sada korda meelega sinnani surunud).

armis kogu see jutt, mis sa praegu rääkisid oli ju lihtsalt otsitud hulk väljendeid ja suvalisi asju, millega sa üritad enda arvates asja ajada keeruliseks ja midagi muuta.
Ma teen väga hästi vahet akutüüpidel ja aku sisetakistus ei oma antud hetkel mitte mingisugust tähtsust, aeglane laadimine on endiselt kasulik.
Tegelikult ei tõestanud sa mitte midagi vastupidist, minu öeldule, et aeglane laadimine on kasulik.
Lisan veel seda, et see toimib kõigi levinud akutüüpidega.
Eriti põnev on, et sa C rate mängu tõid, üritad lihtsalt asja keeruliseks teha, ise asjast mitte midagi jagades, see on asi, mida ei ole üldse mõtet antud hetkel mainida, C rate on lihtsalt see, kui suure osaga vooluga aku summaarset mahutavusest me akut laeme, aga milleks seda hetkel mainida ?
Kui sa niiväga tahad seda mainida? Siis mina räägin 0.04C-0,05C või C/24 - C/25.




Teisele postitajale, ei ma ei räägi siinkohal aku pinge kõrgemale laadimisest.
see sinu jutt cut off 50 mA on suht ajuvaba jutt antud hetkel.
Telefon lõpetab laadimise teatud pinge pealt ja ma saan ta laadida täpselt samale pingele ka väiksema vooluga, sama pingeni, sama pingega lõpetamiseni.
Lõpetamise saan teha nii ise, kui lasta telefonil laadida väikse vooluga ja nii, et telefon lõpetab.
Tulemus on see, et aku peab kauem ja eluiga on ka pikem.
Ma tean väga hästi, et pinge võiks piirduda 4,18V ja telefon ise lõpetab isegi varem(võib vastavalt telefonile veidi erineda).
Aeglasem laadimineon parem, kuna see on põhjalikum, umbes sama teema, et ühel juhul loobid aiakäru küttepuid täis, teisel juhul laod, vahe on sees, kummal juhul rohkem sisse mahub.
Lihtsalt vahe ei ole nii suur, aga ta on siiski märkimisväärne.

Aga rohkem ma sel teemal teiega vaielda ei viitsi, teie jutust on näha, et te ei saa tegelikult mõhkugi aru ja las olla, minu akud kestavad tänu neile teadmistele paremini, kui teie omad.
jah arnis sa võid siin oma elektriauto akujääki reklaamida palju tahad, see ei muuda mitte midagi.

Põnev ongi arnise puhul see, et sa ei ole kõige targem, aga oled ülbe ning üritad mind lolliks teha, aga paraku teed vaid ennast lolliks.
Miks sa arvad, et ma akudel vahet ei tee? See oli ju lihtsalt sinu otsitud asi, üritades mind lolliks teha, aga sinu õnnetuseks teen ma akudel rohkem vahet, kui sina ja tean väga hästi nende erinevat käitumist ja samal ajal ka sarnast käitumist.
Kõik levinud akutüübid on aeglase laadimisega kasulikumad, Ni-Mh, Pb, Li-Ion pluss nende mitmed muud erinevad varandid, ei hakanud kõiki üles lugema.

Muudetud 13.07.20 22:23

"Aga rohkem ma sel teemal teiega vaielda ei viitsi," .......Aamen.
Hoidku jumal oma sõna.

Tasuv bisness, see "roheline"...
https://maaleht.delfi.ee/uudised/jokk-skeem-toetusrahadega-o
n-kaima-lukanud-kibekiire-paikeseparkide-ehitamise?id=904351
99

.... järjkordne näide seadusandja haldussuutmatusest

Asi ei ole seadusandluses vaid asjas endas.Ei tuule, päikese jmt "rohelises" energias ja ka el. autos ise ei ole midagi peale äri! Maailma päästmisega ei ole siin midagi pistmist, ka kaudselt mitte!

Tossutame fosiilse kütuse baasil edasi - maailma pole võimalik päästa ja suurlinnade elanike tervist parandada?
Sinna läheb aastakümneid aega, kuni kogu energia saadakse täiendavat CO2-te juurde tootmata, aga korraga kõike saada pole võimalik - tasapisi, sammhaaval.

CO2-l ei ole mingit võimet maakera keskmist temperatuuri tõsta. Tegemist on täpselt samasuguse kehaga nagu iga teinegi, mis vajab päikeseenegiat , et üles soojeneda. CO2 taseme tõus mõjub taimekasvule soodsalt, ehk siis planeet muutub järjest rohelisemaks. Probleemiks oligi justnimelt liiga madal CO2 tase, mis juba taimedele kiratsevalt mõjus, kuid nüüd liiguvad asjad õnneks paremuse poole.

Teaduse "tippmees" on jälle sõna võtnud küsimuses, milles tal kahjuks aimu ei ole :-)
Ma annan väikese vihje sulle: aknaklaasidele pannakse kilesid - osad ei ei lase päikesekiirgust tuppa, teised jälle ei lase soojust välja, kas kile temperatuur mõjutab kuidagi toas oleva õhu temperatuuri?

"kas kile temperatuur mõjutab kuidagi toas oleva õhu temperatuuri?"
Loomulikult, kõik ju teavad seda, ega me kõik siis lambad pole. Päikese käes kile temp suureneb, sellevõrra toas jahedam. Mul kõik aknad majas toonitud ja akna klaas on kuum päikese käes, toas jahedam. Maal on mul toonimata klaas ja see on jahe päikese käes, toas jälle soojem.

... järgi oleks akna asemele paigaldatud peegli (välja peegeldava) korral toas külm ja peegel tuline :-)
OK, rohkem ei trolli/ riku reegleid.

Ma kopin siia ühe naljaka arvutuse:

Arvude keeles
----
Maailmameres on 1 500 000 000 000 000 000 000 liitrit vett. Et seda vee hulka kasvõi veidigi soojendada, selleks kulub kolossaalne hulk energiat. Kui soovime maailmamere temperatuuri tõsta 1 kraadi võrra, siis kulub selleks 6 000 000 000 000 000 000 000 000 džauli energiat.
Piltlikult: kui me lõpetaksime igasuguse energia tarbimise üldse ja läheksime elama koobastesse, kui me kasutaksime kõiki oma tänaseid energiaallikaid (nafta, kivisüsi, hüdroenergia, tuumajaamad jne jms) üksnes maailmamere soojendamiseks 1 kraadi võrra, siis võtaks see meil aega 32 000 aastat, et see juhtuks.
Meie mõju maailmamerele, mis määrab nii meie kliima kui CO2 osakaalu atmosfääris, on praktiliselt NULL.
Küsigem loogilise küsimuse: kui me tahame Maa atmosfääri soojenemise abil tõsta maailmamere temperatuuri 1 kraadi võrra, siis kui soe peab Maa atmosfäär selleks olema?
Meie planeedil on 1 kg atmosfääri kohta 1 tonn vett. Masside vahe on 1:1000. Arvestades seda masside erinevust, annavad arvutused tulemuseks, et maailmamere soojendamiseks 1 kraadi võrra peaks Maa atmosfääri temperatuur olema maailmamere temperatuurist 4000 kraadi võrra kuumem. Kui tahame tõsta maailmamere temperatuuri 2 kraadi, siis peaks meie atmosfääri temperatuur olema 8000 kraadi C.
Sama tark kui arvata, et atmosfäär soojendab üles maailmamere, on arvata, et küünlaga saab keema ajada raudteetsisterni täie vee.
Järeldus: kogu see globaalne paanika ja hüsteeria meid ootava maailmalõpu kohta põhineb 100% valetamisel, mitte teadusel ja teaduslikel faktidel.


Tegelikkuses on aga nii, et CO2 on täpselt nagu iga teine keha, mis vajab päikeseenergia poolt üles soojendamist. Ta ei ole ise energiaallikas. Energiaallikas võiks olla gaas, kui see põlema panna. Nii et kokkuvõttes ei saa CO2 mitte kuidagi maakera keskmist temperatuuri tõsta , mõju on absoluutne null. Lihtne füüsika tegelikult, aga võtab aega, et see kohale jõuaks. Mul võttis ka päris kaua aega, vahepeal hakkasin ise ka juba kergelt kliimasoojenemisse uskuma, kartsin suurt uputust jms idootsuseid, mis kliimasoojenemise tagarjärjel pidid tulema, aga õnneks midagi sellist siiski ei juhtu, kuna see on füüsikaliselt võimatu.

idioodikari, pane klaasist kasvuhoones seestpoolt põlema ja roni ise sinna sisse.

Toon veel ühe lihtsa näite , kui oluline ja võimas ikkagi päike on meie planeedi soojendamisel. Oletame, et päike kustuks täitsa ära mingil põhjusel ja mis siis selle tagajärjel juhtuks. Esiteks õhk jahtuks kohutava kiirusega maha ja varsti oleks väljas -200 ja peale kraadi külma. Nüüd mõelge ise, kui kiiresti viskab jää peale sellise temperatuuriga, ookeanid oleks esimese 24 tunniga juba jääs, 48 tunni pärast oleks jääkihi paksus juba mitu meetrit.

Kässar, ma ei väida, et tegelikult on kõik vastupidi, aga samas on raske uskuda, et Sa enda kopeeritut isegi läbi ei lugenud, et mitte viga mitte märgata. Need arvutused ei ole mingi abstraktne black box, et paned ühest otsast andmed sisse ja võtad teisest otsast andmed välja. Pigem selliste lähteandmete puhul Su laste füüsika eksami tasemel ülesanne. Aga see kõik on teisejärguline, sest fossiilkütuste limiit saab enne täis kui Päikeselt saadav energia ja inimtsivilisatsioon saab tõsise tagasilöögi co2-ga kaasnevate probleemide tõttu. Co2 on nagu kella sihverplaat, mis lihtsustab aja kulu jälgimist, samal ajal aja kulgu mõjutamata. Selles osas just nõustungi, et co2 vähendamise nimel looduse (eelkõige ökosüsteemide) hävitamine on üks kõige ajuvabamaid nähtusi praegusel ajal ning eelkõige on see raha kantimine teatud huvigruppide kätte. Alles seejärel midagi muud. Särtsukate nish on alles arengutee alguses ja mitte ei päästa maailma, vaid peab läbima teatud arengutee, et rahuldada kunagi tulevikus transpordivajadusi.

Muudetud 18.07.20 20:39

Kirju seltskond teil siin. Keegi teab akudest kõike, keegi räägib inimfaktorist maailma soojenemisel ja keegi ajab toonklaasi peegliga segi- no comments.

Kärss, CO2 pärast ära muretse, mingeid probleeme see ei tekita. Kliimasoojenemist ja Noa laeva taolist uputust ei tule. Jääaega, nagu meile räägitud on, samuti mitte. Fosiilkütuste koha pealt ma ei oskagi praegu öelda, on teooriaid, et õli tekib maa sees abiootiliselt. Nimelt seal on olemas kõik tingimused, rõhk, temperatuur, sobivad katalüsaatorid reaktsiooniks jms, et õli saaks iseeneslikult tekkida. Laboris saab ka need tingimused esile kutsuda , kuid energiat kulub ilmselt rohkem, kui õlist tagasi tuleb ja sellepärast ei ole see mõttekas. Jutud "peak oilist " hakkasid juba eelmise sajandi 60-ndatel pihta , et kohe kohe saab nafta otsa, aga miskipärast on naftat praegu niipalju, et vahepealt maksti lausa peale, et lahti saada.
Ja veelkord CO2-l ei ole võimet maakera temperatuuri tõsta. Kliimahullude põhiargumendid on alati füüsikaseaduste vastased. Lihtne ja hea näide kliimahullude lausrumalusest on see, kuidas nad selgitavad CO2 mõju- nimelt päikesekiirgus pidavat CO2 -st läbi tulema, maapinda soojendama ja siis maapind pidavat hakkama kiirgama mingit spets lainepikkusega kiirgust, mida siis CO2 hästi pidi kinni võtma ja siis tagasi maapinnale suunama. Kõiknagu ilus kena, aga füüsikaseadustest on teada selline reegel, et külmem keha ei saa kuumemat soojendada. Kui maapind soojendas CO2-te, siis oli ta järelikult soojem keha ning järelikult ei saa CO2 kuidagimoodi enam maapinda, kui soojemat keha, tagasi soojendada. Füüsikaseduste vastane.
Teine lemmikargument on kliimahüsteerikutel, et CO2 tekitab mingi kaitsva "teki " ümber maakera ja püüab soojuse kinni ja välja enam ei lase. Aga ka see ei ole füüsikaseadustega kooskõlas, nimelt selline asi pole võimalik, et keha temperatuur suureneb, aga soojuskiirguse hulk väheneb. Tegelikult mida kuumem keha, seda rohkem ta soojust kiirgab. Kõik on tegelikult ülimalt lihtne füüsika, kuid see võtab natuke aega , et kohale jõuda.

Ohhjahh ma ei viitsi selle kässari idikaga enam pikalt vaidlema hakata, eespool asjad selgeks tehtud, igatahes see põhiharidusega suva töll üritab siin justkui vastava haridusega teadlasena esineda, ent tegu suvalise trollist idikaga, kes teab teemakohasest füüsikast sama palju kui siga pühapäevast.

Kärsanina, siin polegi enam midagi vaielda, kuna kliimahüsteerikute põhiargumentide räiged füüsikaseaduste vastasused sai ju kandikul kõigile oma täies alastuses silme ette toodud. Mida siin enam teha on, case is closed, jutul lõpp. Lõpetuseks veel üks pähkel pureda Kärsanina nimelisele tölpale, nimelt maakera keskmist temperatuuri pole üldse võimalik mõõtagi. Kõik jutud, et 0,5 kraadi sinna ja tänna on täielik jora. Selleks , et mõõta maakera keskmist temperatuuri, peaks kogu maakera ühtlaselt , nii atmosfääris, kui ka hüdrosfääris ja maapinnas termomeetritega ära katma ja siis need termomeetrid peaks olema omavahel sünkroniseeritud jne jne. Ja siis tuleks hakata neid mõõteandmeid kuidagi võrdlema. Ühesõnaga, kui keegi väidab, et teab täpselt, et 0,5 kraadi on keskmine temperatuur muutunud, siis see jutt on totaalne kelbas. Tänase mõõtemetoodika viga on ca +-50 kraadi.

Misasja sa seletad et iga molekuli temperatuuri on vaja umbes planeedi atmosfäris teada, et mingit hinnangut anda keskmisest temperatuurist. Satelliidid pool sajandit juba peilivad piisavalt neid temperatuure ja mille põhjal saab vägagi adekvaatseid ja faktidele tuginevaid järeldusi teha. Graafikud näitavad stabiilset tõusu mõõtepunktides. Sinu teooriad on täielikud lamemaalasest lamba etteasted, mine mõõda loodiga parem lennukis oma maa lamedust edasi mitte ära levita oma s1tta siin jälle. Või too kasvõi üksainus väide, mida on keegi kusagil ka reaalselt tõendama võimeline ja seda teinud. Senikaua sa võid väita siin mida iganes, et tegelikult on maa sees teine suurem maa blabla, seniks kui su mölale ei ole mingitki tõenduslikku alust, siis pista oma tõejärgse ajastu alternatiivteooriad omale sinnasamusesse või koli telegrami troll.

Väide üks: külmem keha ei saa soojemat keha soojendada. Termodünaamika seadus. Minu teada ei ole seda veel ümber lükatud. Näide siis toodud CO2 kohta, mis peaks paapinda tagasi soojendama.

Väide kaks: ei ole võimalik samal ajal keha temperatuuri tõsta ja soojuskiirgust vähendada, jutt siis nimelt kliimahüsteerikute CO2 "tekist" . Stefan Boltzmanni seadus täpsemalt siis on kõne all, mida pole ka veel minuteada ümber lükatud

Ja veel, mitte mina ei pea tõestusi otsima, et need minu poolt viidatud seadused toimivad, vaid sina pead tõestust otsima, et need ei toimi. The burden of proof is on you. Analoogia gravitatsiooniga, mina ei pea sulle tõestama, et kivi kukub maha või õun pähe. Sina pead näitama, kus need asjad tagurpidi liikuma hakkavad.

Külmem keha ei saa soojemat soojendada, järelikult soojuspumbad on lollidelt raha välja petmine - termodünaamika seadus.

Kuumema keha soojuskiirgus on suurem, järelikult see, et kroomitud käterätikuivati soojuskiirgus on umbes 2x väiksem, kui samasuguse valge emailiga käterätikuivati oma, on trükiviga andmelehel - Boltzmanni seadus.

Akadeemilist kraadi omavad tüübid on aastaid arutlenud ja toimuvaid protsesse jälginud, praeguseks pea konsensuse saavutanud, et CO2 on peamine praeguse kliimasoojenemise põhjustaja, aga mida nemad seal elukaugetes teadusasutustes teavad. Tõde tuleb otsida ühe kolkariigi autofoorumist!

WB, õpi kõigepeals soojuspumba tööpõhimõte selgeks. Mis puudutab Stefan Boltzmanni , siis seal on peale temperatuuri veel tegureid( emissivity näiteks). Tee see asi omale selgeks ja siis saad aru, millest ma räägin. Mis puudutab igasugu akadeemilisi kraade ja konsensusi , siis teaduses ei ole mõistet nagu konsensus. Konsensus võib olla poliitikas. Teadust võib teha suvaline prügikasti tagune bocki joov parm.

Valus troll see kässaritolgus ikka, nagu mainitud suurem osa oma ala spetsialiste on asjad läbi teinud ja jõudnud vastavatele järeldustele ning siis on siin üks tolgus kes üritab musta valgeks rääkida.

Mõtlesin juba, et kärsanina nimeline kliimahüsteerikust troll kadus tagasi oma urgu, mis tavaliselt juhtubki, kui kliimahulludele natuke koolifüüsikat meenutada, aga kas sa näe, tundub et vahepeal ollakse oma urus mingit vängemat sorti lõvikonservi manustatud, et jätkus julgust ikka ja jälle sedasama vana mantrat edasi pudrutada. Veelkord, akadeemiliste kraadidega onklite konsensusel ei ole teaduses mingit asja. Lamemaalased on ka konsensusel, et maakera on lapik.

Ajaloost on ju teada, et mida suurem vale, seda rohkem usutakse ja seda fakti kasutatakse laialdaselt.

Natuke ka satelliitidest. Satelliit on põhimõtteliselt kaamera, mis asub väga väga kõrgel. Loota, et sealt tuleb mingit usaldusväärset ja paikapanevat infot mingi asja temperatuuri kohta, on pehmelt öeldes, kahtlust äratav. Kes on näiteks soojuskaamerat käes hoidnud, see teab, palju seal on igasugu parameetreid , mida saab niblida ja mis kokkuvõttes siis keha temperatuuri ära määravad. Pehmelt öeldes satelliidi pilti võib tõepoolest kasutada, et näha, kus asub mingi soojem hoovus ja kus külmem vms, aga et nüüd kraadipealt maakera keskmist temperatuuri määrata, on idiootsus. Muidekse Stephan Boltzmani seadus on siis aluseks igasugu sellistel tehnilistel vidinatel, mis temperatuuri määravad.

No johhaidii hakkab pihta see möla,, mida sa siin kaagutad siis kõva geenius omaarust, mine lükka oma suur teadmine siis letti trumpile, too ju ootab lausa, et saaks mingi sellise ümberlükkamatu ja tõendatava fakti, mille alusel igasugu kliimalepetest taganeda ja saaks teaduslikele faktidele tugineda. Selle asemel kireb siin oma ajuvabast füüsikast, mille tulemusel peaks planeet siiani samasugune laavakera olema, kui tekkimise hetkel, kui väidetavalt vaakumis ju soojus ei saa kuhugile liikuda, valus mauk, muud midagi.

Jummel küll , kärsaenn, kas sa koolis üldse füüsikatunnis käisid või tegid poppi kogu aeg. Praktiliselt iga põhikoolijuntsu teab, et soojus liigub konvektsiooni, soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse kaudu. Vaakumis siis ainult see viimane, soojusjuhtivus ja konvektsioon puuduvad. Asi on ülimalt lihtne füüsika, uskumatu , et tänasel päeval veel mõni mees veel nii harimatu on, et isegi seda ei tea. Iga keha, mis on vaakumis , kiirgab soojuskiirgust vastavalt Stephan Boltzmanni seadusele, kusjuures kiirguse ja temperatuuri vahel on astmefunktsioon, nimelt siis temperatuur on neljandas astmes. Ehk siis tõstes näiteks keha temperatuuri 2 korda, suureneb kiirgus 16 korda. Mida kuumem on keha, seda intensiivsemalt ka kiirgab ja seda kiiremini ta ka jahtub. Ja siinkohal siis mainiks veelkord kliimahüsteerikute CO2 "tekki", mis väidetavalt maakera keskmist temperatuuri pidavat tõstma sedaviisi, et osa soojuskiirgust kuidagmoodi kinni hoitakse , tagasi suunatake, ühesõnaga ära blokeeritakse. Ehk siis seesama CO2 "tekk" on Stephan Boltzmanni seadusega räiges vastuolus. Maakera keskmine temperatuur saab tõusta ainult siis, kui kuskilt energiat juurde tuleb ja selleks peaks päikese intensiivsus suurenema, kuid päikeseintensiivsus on suhteliselt konstantne.

Blaa blaa blaa, ilus möla tolgus, trollide trumpala. Kui kasvuhooneefekti ei eksisteeri sinu pseudoloogika järgi, mismoodi siis veenuse kui päikesest kaugemal asuva planeedi temperatuur on kõrgem kui merkuuri oma, mis päikesele lähemal ahh? Vihjena, veenusel kasvuhoonegaaside osakaal väga kõrge. Vastus on muidugi aimatav, tegelikult mõõtmisandmed valed ja kogu planeedi molekulide temperatuur pole teada, seega valed järeldused jah. Tegelikult veenusel seal mäekünka taga korralik pakane jah? Valus maun ikka.

Kas see äkki juba liiga kaugele ei lähe elektriauto mõttekusest ja ELMO programmist? Ehk aitab?

https://leht.postimees.ee/7025155/vesinikupooret-enam-ei-vaa
ra?_ga=2.96049556.969084045.1595654805-1055589979.1588783730

Vesinik sobib ennekõike suurte energiakoguste pikemaajaliseks salvestamiseks: Kui 10x suurem aku maksab ka 10x rohkem, siis 10x suurem vesiniku anum kogu süsteemi hinda palju ei tõsta. Kasulikum on vesinik-elekter muundi paigaldada kuhugi, kus saaks ka muundamise jääksoojuse ära kasutada. Näiteks suvel toota päikeseelektrist vesinikku ning talvel muundada see tagasi elektriks ning jääksoojusega maju kütta. Paagid soovitatakse paigutada maa alla, siis ei riku nad vaadet ning on väheohtlikud.

vesiniku tootmise ja edasise muundamise tehnoloogia ja seadmed maksavad samuti teatava raha, seega muutub vesinikuelekter taskukohaseks alles siis kui selle tootmiseks vajalik taastuvelekter puhtamuidu juba käes on....

Ehk loksuvad proportsioonid tulevikus ise paika..

Võrdlus hobutranspordiga.... ise jõupingutusi tegemata oli maismaal võimalik edasi liikuda vaid siis kui omasid hobust... hobuse omanik oli tegija.
10 hobuse omanik oli juba väga rikas mees, sadades.. selleks pidid juba riigivalitseja olema...

Praegu on igaühel 100 hobuse ekvivalent õue peal, mõnel lausa mitu, ja need seisavad enamuse ajast niisama. Paar korda nädalas veavad need omaniku lihakeha paari km kaugusele poodi, ehkki selleks piisaks ka eeslist või koerarakendist.....

Taastuvelektri tootmisel on põhitegijaks päikesepaneelid. Viimastel aastatel on tootmine kolinud Hiinasse ja muide ka paigaldus . Paar aastat tagasi panid hiinlased omale üles pea pooled maailmas aastas paigaldatud paneelidest. 50 GW ühel aastal.

Kui Eestis pannakse järgmiseks jaanipäevaks kõik need praegu planeeritavad 500 MW päikesepaanele käiku, siis on meil per nuppi päikeseenergia tootmisvõimekust 2 x rohkem kui hiinlastel.

Tuleenergiaga sama asi, meil oli 2 x tohkem tuulikuid per nuppi kui Hiinas, siis hakkas see Aidu ja Tootsi kamm ning tekkis oht, et jõuavad järgi ja mööda...
Kui nüüd Tootsi 150 MW tuleb, siissaame veel uuesti eest ära ...

Aga hind.... autoga läheb ümberpaiknemine ikka maksma umbes 20 senti km.. pool sellest kütusele ja teine pool mujale. Mul endal küll vana ront, mille turuhind on muutumas kolmekohaliseks, aga pidurite vahetus ja suverattad tekitasid sel aastal kulu ligi 1000. Seega järgmine 10 000 km läheb tänavuse aasta remondikulude amortiseerimiseks.

Elektrihind ise tootes on juba OK , võrgust ostetavaga võrreldav, tänu sellele, et saab liigse võrgu kaudu maha müüa. Selleks aga , et keegi sellest vesiniku ajaks ja siis veel mulle tasuvalt kuhugi ballooni pumpaks ...?

Kõiki tegevusi ei pea tingimata sisse ostma. Mõned on elu igapäevne osa.
Võiks ju elada hotellis, ei peaks koristama ja ise süüa tegema, voodi tehakse kah ära, aga enamus inimesi nii ei tee.. Ilmselt ka energiatootmine muutub igaühe oma tegevuseks... vähemalt seni, kuni jalg veel tatsub, vanadekodus tarbid hiljem võrguenergiat..

Enamus inimesi elab kortermajades, kus nad ei tooda ise eletrit ja soojusenergiat, ei võta vett oma kaevust, ei hoia ise katust, fassaade, maja esist korras jne.

Eestis on olukord, kus eletri hind negatiivne, juba ära nähtud ja taastuvelektri tootmine alles lapsekingades. Samuti nähtud olukordi, kus el. hind 8x keskmisest kallim. Mingil kujul energia salvestamine koos üle-EU el.võrguga on paratamatu tulevik.

kas on praegu juba enam vähem korralikku elektriautot, mida tasuks soodustusega (5000 riigi toetus ja käibemaksust vabastamise võimalus) osta, arvestusega, et see oma 15 aastat korralikult teeniks....?

Kas mõni laiatarbe sõiduautotootja üldse teeb ükskõik mis energial liikuvat autot mis niikaua vastu peaks tavakasutuses? Mitmetel pakutavatel autodel on siin 7 aastat garantii küllap nad selle reklaamis ära mainiks kui oleks selline masin pakkumises.
Ma arvan, et kui viitsida masina eest hoolt kanda ka peale garantiiaja lõppu kas ise või lasta kellegil teisel usaldusväärsel seda teha siis suurema akuga (>50kWh) masinate puhul võiks aku ka üle 10 aasta kenasti kasutatav olla. Kui on Liitiumaku siis ilmselt tuleks panna paika mõistlikud täislaadimispiirid ja valida selline masin mida iga päeva lõpuks päris tühjaks ei sõida. Liitumakud niikuinii kaotavad oma mahutavust ka aastatega seepärast tulekski võtta suurema akuga siis ei ole kasutusaja lõpus muret, et ei vea välja, nagu vanadel esimese põlvkonna autodel, kus 5 aastaga jäi taksodel sõiduulatuseks 60km. Võibolla see sobib mõnele inimesele, kuid raske on harjuda sellega kui eelmine auto sõitis nt. 600km ühe tankimisega.
Nagu kõik autoomanikud teavad siis põhiprobleem Eestis elektriauto pikaaegsel kasutamisel pole mitte mootor, aku ega ka veermik, vaid hoopis kere ja korrosioon. Kuidas leida auto mis kohe roostetama ei hakka, kuidas tagada, et praegu 2020.a. ostetud autol kere veel 15 aastat kestaks? Kas kere peaks olema alumiiniumist või hoopiski süsinikust?

võhiklane - jah, enamik elektrikaid saavad sellega hakkama. Siiski kui ostad odavama masina, näiteks VW e-UP või samas klassis, siis pead 15a reaalselt tugevama plastiku keskel istuma. Kui on plaan nii pikaks ajaks reaalselt omada ka, siis soovitaks võtta midagi keskklassist. Midagi, millel on natuke oskust ohutust tagada (otsasõidu automaatpidur), väga head esituled (mitte halogeen ja kaugtule assistent kui sõidad maanteedel ka), võtmeta uste avamine ja muud sellist.

Elektriauto vajab minimaalselt hoolt. Iga 5a (max 150 000km) oleks vaja reduktoris õli välja vahetada (1 liiter umbes) preventatiivseks hoolduseks. Kord aastas (peale soola-perioodi soovitatavalt, kevadel) pidurisüsteem ära puhastada ja ära määrida - seda kasutatakse väga vähe, võib kleepuma jääda kui 2a keegi midagi ei uuri seal. Ja muud klassikalised tegevused, rehvid, veermik, klaasipesu, kojamehed, salongiõhufilter (kord aastas, 10€). Kui pikivahehoidmisega on probleemid, soovitaks esiotsale kleepida kivikaitsekiletuse. Kui sõita teedel, mis ei ole puhtad (kruus/liiv jne) siis kivikaitsekiled lävepakkudest allapoole (oleneb auto konstruktsioonist, mõnel juba on).

Soovitan osta elektriauto, mille ametlik sõiduulatus on 200km kui aastaseks läbisõiduks on kuni 35 000km. Või 250+km kui üle 35 000km.

Rooste teema - mind üllatab, et Nissan ei roosteta. Ja veel mõned, mis varem roostetasid. Ei kujuta ettegi miks.
Preventatiivselt tuleb teha peale sõiduki ostu ISE (mitte krowni töökojas, kui ise ei oska, siis normaalses töökojas) siseõõnsuste "vahatamine". Ustesse ja muudesse õõnsatesse kohtadesse tulistatakse sisse vaha, mis poole aasta pärast on nagu küünlavaha. Ei lase soolasel veel flantsiservade vahele pugeda. Iga 2-3a tagant võib veidi lisada seda.

Tsinkimata külmvaltsplekist autod peavad olenemata margist nii 10 a. roostele vastu, mõnede eranditega.

Kui Cybertrucki idee peaks teoks saama, siis selle roostevabast terasest kere normaaltingimustes ei roosteta. Lisaks on ta sisuliselt plekipainutuspingi abil tehtud - kohalik plekksepatöökoda teeb uue pleki, kui mõni lömmi läheb.

# Tsinkimata külmvaltsplekist autod peavad olenemata margist nii 10 a. roostele vastu

Nojah. Teised sõidavad samal ajal ringi oma 40+ aasta vanuste masinatega, mida veel keevitatud pole. Soolases Tallinnas vast mitte talviti, aga maal saab veel hakkama ka soolavabalt ja roostevabalt.

Kirjutan hoopis sellepärast, et juba ammu enne selle teema loomist olid olemas elektrirollerid ja lähiriikides isegi kuigivõrd levinud juba. Juba sellest ajast alates ootan, millal tulevad elektritsiklid, et saaks vaikselt ja pläristamata sõita, aga neid ei tule millegipärast kusagilt. Nüüd on midagi mannetut juba ka Eestis saada. Erinevalt särtsuautodest on nende särtsuvõrride hinnad vähemalt mõistlikus suurusjärgus, kuigi ega nende hiinakate eest vist rohkem küsida ei kõlbakski...

https://supersoco.ee/

Kärss

e-tsikleid ikka nagu on. Loomulikult ei paku ükski neist sõiduulatust 1000km ja kogu pere ka peale ei mahu, et Vahemere äärde puhkusele sõita.

Harley-Davidson Live Wire ELW
Energica EVA Ribelle, Energica EVO...
Zero SR S Tourer, Zero SR F...
Lito Sora
Brammo Empulse R
ja nii edasi, lihtsalt esimesed, mida mobile näitas.

TO A!: igasuguseid oli olemas juba hulga aastaid enne selle teema algustki, aga särtsuratastele on juba kaua aega ennustatud suurt tulevikku (juba u 2000a, kui Soomes ühel motomessil esimesed sõidud tegin, vaimustusin ja maaletooja juttu suurest tulevikust uskuma jäin;), sest moodsa särtsutehnika võimalused peaks sobima kergetele kaherattalistele palju paremini kui neljarattalistele ja peaks ka nende hinna tooma märgatavalt madalamaks kui särtsuautode vs fossiilautode puhul. Aga ei paista seda revolutsiooni eriti kusagilt, kuigi loogiline oleks näha särtsukaid mitte lihtsalt kõigi tuntud tootjate valikus, vaid ka muljetavaldavaid müügimahtusid. Selles valguses ongi see Harley pigem naljakas, sest just selle margi austajad tunduvad vajavat tähelepanu (plärinat) rohkem kui ühegi teise margi fännid:)

Zero teeb e-tsikleid juba aastaid, aga hind 20kEUR. Sama kiirendusega bensiini-Yamaha maksab 10kEUR.

Saksamaal on el.autode toetus 9kEUR, seetõttu e-Up bensiini-Upist odavam. ID3, mis peaks paari nädala jooksul lõpuks müüki tulema, vaid paar kEUR Golfist kallim.

Roheline või mitte? Natuke liiga palju otsi jääb lahtiseks, et seda "müüdimrdmist" veenvalt kehtetuks tunnistada. Eks see tõde on vast seal kusagil vahepeal.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/bussiarimees-tellis-uuringu-m
is-utleb-et-elroni-rongid-on-liiga-tuhjad-ja-reostavad-loodu
st?id=90570265

# xil
Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
Ühe paneeli ostmine edasimüüjalt ning selle kruvimine katusele võrreldes põllutäie paneelide ostmisega vähempakkumise tulemusena otse tootjalt - ma ei tea, kas vahe 10x on, aga 5x kindlasti. Lisaks invertorite arv ja liitumispunktide arv. Vähem liitumispunkte kW kohta on ka võrguteenuse pakkujale odavam.....#

siin värske uudis: https://www.pv-magazine.com/2020/07/29/worlds-largest-solar-
project-for-on-site-consumption/

70 M€ -ga saadakse püsti 100 MW päikesepark, ehk siis 70 eurosenti vatt...
ma ei taha ära sõnuda, aga oma isikliku pisikese paigaldisega üritan liikuda samas hinnaklassis. ..
Minul ei ole vaja ehitada ekstra selleks teid, kõrgepingeliine ja alajaamu...
elame-näeme...

vastuseks arnisele Nissani mitteroostetamisest. Kas sa oled akukasti alt põhjakatteid eemaldanud? Või lasid sinna alla ka mingi mastiksi kohe uuele autole? Minu masinal oli taksona 350000km läbitud arvatavasti ilma korrosioonitõrjet tegemata ja akukast ning selle ümbrus roostetas mis kole. Lisaks need põhja plastikkatted koguvad soolaliiva sinna vahele (kevaditi olen neid maha võtnud ja puhastanud) pole ime, et seal kõik hakkab roostetama.
Teine levinud elektriauto i-MiEV sama lugu akukasti all plastikud koguvad seda jama teedelt ja akukast hakkab alt roostetama. Mitsubishi esindus on seal tõrjet teinud aga ma ei tea kas seda tehti uuele autole enne üleandmist või alles hiljem kui juba roosteprobleemid tekkisid. Lisaks kuna sel autol on kogu veoajam taga siis see kogub teetolmu ja vett sinna mootorile, inverterile, vaakumpubale ja laadijale. Ning kui nendest mõnda on vaja demonteerida siis see on ikka "tore töö".

No 350 000km on juba selline kilometraaž et "miks mitte roostetada" :D
Ses mõttes, auto ostmise ajal ei oodanud, et auto kestab 10a roostevabalt.

Jah, tegelikult need detailid, mis ei ole värvitud, need tõesti on kehvad. Midagi nägin kapoti all põhja juures. Esimesel aastal kohe tuli roostekirme peale.

Eks võtan põhjakatted lahti, vaatan mis toimub. Kas seal plastiktüüblid on korduvalt kasutatavad või lagunevad ära?

Tüübleid kõiki tervena kätte ei saa kui pole 8 aastat neid lahti võetud, igasugu teelt pärit muda ja pigiga on need koos. Seal on osad tüüblid samad mis logareid hoiavad osad mitte. Midagi saab autopoodidest sarnast küll, ma ostsin teadmatusest ebayst. Seal on ka hea hunnik 6-seid polte mis samuti roostetavad mehiselt. Mina vahetasin need würthist ostetud M6 roostevaba poltide ja suurte seibide vastu.

Spetside järgi on 40kWh akuga Leafi mootori võimsus 110kW, kuid siin on kasutatud autode lehel mitu 90kW võimsusega isendit müügil. mobile.de lehel ka üksikud, põhiliselt itaallaste poolt müüdavad.
Oskab keegi seda anomaaliat selgitada?

110kW on mootoritarkvara määratud maksimaalne võimsus, mida mootor on lubatud tarbima.
Aga akupakk garanteerib 90kW väljundvõimsust igas olukorras. Ehk näiteks kui akutase on 5%.

Ja kuna tootja saab valida, mis passi läheb, siis pigem väiksem number, arusaadavatel põhjustel.

Tegelikult 110kW-ne mootor on täpselt sama mis vana 80kW-ne mootor 2013-2017, lihtsalt tootja "tõstis piirajat". =2011-12 on veidi erinev mootori konstruktsioon.

https://forte.delfi.ee/news/auto/tabel-koige-suurema-soiduul
atusega-eesti-muudav-odav-elektriauto-on?id=90626773

leidsin sihukese paberi ...

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9390-2020-I
NIT/et/pdf

on vähemalt koht kuhu taastuvelektrit müüa...

Poola lubas möödunud aastal, et tuleb 8500EUR suurune el.autode ostutoetus, käiku läks poole väiksem nr ja ainult
Kirjutasin pika jutu, aga vaatan, et kohale jõudis vaid esimene jupp.. Siin on ülejäänu kirjas:
https://notesfrompoland.com/2020/07/10/polish-governments-el
ectric-vehicle-subsidies-fail-to-attract-applications/

Muudetud 18.08.20 08:37

See on mõistlik, et toetusi vähendati..
Minuarust elektriautoturg areneb ise, ilma toetusteta..
Naftapumpamine tuleb maksustada !!!

Maksustatud ju, ja mitte vähe!
Jah, igatsugu "roheliste" asjade toetamine tuleks. lõpetada!
Praegu käib JOKK'itamine, "maailma päästmisega" pole midagi pistmist!

Ja millele riigieelarvet kulutada tuleks? Praegune kriis näitab eriti ilmekalt: riigid trükivad raha vaeste abipakettideks juurde, kuid lõpuks pidama jääb see raha rikaste kontodele - aktsiahinnad löövad rekordeid.
Kulutada raha õhusaaste vähendamisele, et suurlinnade elanikud oleksid tervemad, see on mõistlikum, kui kulutada raha meditsiinile ravimaks neid, kel tervis õhusaaste tõttu pekki läinud.

Naftatarbimine on mõnes riigis maksustatud, pumpamine mitte !
Seda sai lk 42 juba lahatud...

Globaalselt mõjuks kõigile võrdselt lajatamine, mitte, et siin väikeses maanurgas nimega Euroopa keegi üritab roheliseks hakata.. kõige kaugem maanurk, kus erinevalt muust maailmast on siiski ellujäämiseks ka kütta vaja ..

Kuna Poolas tehakse elektrit senini suures osas söest, oleks ilmselt sarnaselt meiega ka neil kordades suurem efekt CO2 vähendamise osas saavutatav kui need toetussummad suunata elektriautode asemel päikesepaneelide paigaldamiseks. Eriti täna, kus paneelivati hind lööb rekordeid - 0.14 USD jms.
(Ka sihuke hind on välja käidud, aga see on vast trukiviga:
https://www.enfsolar.com/pv/panel-datasheet/crystalline/4355
8?utm_source=ENF&utm_medium=panel_list&utm_campaign=
enquiry_product_directory&utm_content=2747 )
Aga see minulingit dokument ongi vist see, millele marita ihjs, et ei tohi CO2 lihtsalt niisama vähendada vaid peab vähendama tegevussektorite kaupa...
Hakkame ostma vägisi ulmekalleid (esialgiu) vesinikubusse aga sütt kütame edasi..

Vaadates Saksa energiabilanssi: Tuuliste ilmadega ekspordib Saksamaa ööpäev läbi, keskmise tuulega öösel impordib, päeval ekspordib, tuuletus olukorras öösel impordib, päeval on nullis. Eksportida saab ta tänu sellele, et naabermaades (Poola, Tšehhi) on päikeseelektri toodang väiksem. Oleks neil päikeseelektri osakaal sama suur, polekski päeval elektrit kuhugi panna - päikesepaneelid oleksid maha visatud raha ning raisatud loodusressursid. Päästaks jäme kaabel ümber maakera, aga see on vähemalt lähikümnendeil veel teostamatu. Teine võimalus on energia salvestamine, aga see ei müü massidele, järelikult ei müü ka poliitikutele. Abiks oleks ka suurte fossiilelektrijaamade asendamine pisikeste, väikese inertsiga turbiinidega, mis saaks vaid ööseks tööle panna, kuid see müüb veel vähem.

Energia salvestamine hakkab siiski päris atraktiivseks juba muutuma. Esimene väga suur energiasalvestusjaam toodab omanikule ostuhinda kiirelt tagasi ja on ka vähendanud kohalike inimeste energiaarveid. See on nii tõhus, et seda juba teisel aastal laiendati. Nüüd loodab sama omanikfirma (Neoen) rajada veel paar korda suurema jaama. Samuti proovitakse ka paar korda suurem jaam rajada USAsse ühe väga suure energiaettevõtte poolt (PG&E). Kõik need seni tehtud ja plaanitud siin mainitud jaamad kasutavad Tesla akusid.
Ka Soome on tulemas esimene akujaam. Seni küll veel suhteliselt väike.

https://hornsdalepowerreserve.com.au/
https://www.ecowatch.com/tesla-megapack-2645326345.html?rebe
lltitem=4#rebelltitem4
https://www.neoen.com/var/fichiers/20200609-neoen-media-rele
ase-ypr.pdf

kui nii, siis peaks Saksamaa öine elekter päevasest kallim olema...
Või OK.. mujal on siis päevane elekter nii kallis, et Saksamaal tasub päikeselise ilmaga eksportida?

Ega lõpuks tulevikus ongi ka energiatootmisega nii, et tootmisvõimsusi on palju ja enamuse ajast need seisavad, nagu meil täna on Eestis 1 350 000 inimese kohta 700 000 sõiduautot, praktiliselt kõik viiekohalised. Seega nagu ülearu?
Aga erinevalt autost, mis seisab enamuse ajast paigal ja autota inimesele välja ei laenata, saab PV paneel anda toodangut ka siis kui ise seda ei tarbi..
Kui keegi on parasjagu nõus natukenegi selle eest maksma.

Sõitsin vanasti lennujama harjumusest alati Tulika taksoga, kuni hind hakkas tõusma üle 10 € , siis ei saanud enam visata kümnekat ja öelda, et tagasi pole vaja.
Nüüd on taksoturul toimunud muutused ja viimastel kordadel olen visanud viieka ja öelnud, et tagasi pole vaja.
Autoks oli viimati samuti suht uus Skoda Octavia nagu Tulikagi vahepeal kasutas, juhiks korralik viisakas eestlane...

Kui Nordpooli hinnakaarti vaadata, siis ümber maailma pole kohe vajagi ... esimese asjana oleks meil vaja üht jämedat kaablit Rootsi...
Peaks olema täitsa tehtav ju, eriti kui von der Leyen oma triljonit siin lehvitab...

Viimasel ajal haruldane, kui el.autode tootjad sõna peavad, aga Polestar hakkaski augustis EUs autosid müüma, päris palju juba arvele võetud. Lähim koht, kust osta saab, on siiski Rootsi ja automüüjate (vahendajate) teenust Polestar esialgu ei kasuta - mobile.de portaalis vaid 1 müügil ning kallima hinnaga, kui Polestari kodulehelt ostes.

Mul aga sai valmis elektritootmine esimeses maakodus, kus trenditeadlikud külalised (ja tulevikus ka ma ise) nüüd oma rohelisi sõiduvahendeid roheliselt laadida saavad.
100 km Tallinnast ida suunas.
Järgmine ja 4x võimsam tuleb teise maakohta edelasuunda....
Seega osa Eestit on kaetud.
Võin ka teistele soovijatele sõbrahinnaga roheelektrit müüa...

Mis laadimisstandardeid su laadimisjaam toetab?

Vaatan, et Tallinn-Tartu maanteel on 180km jooksul Enefit laadijaid vaid umbes kümne auto jagu. Kas seal leidub söögikohtade juures või mujal veel lisaks mitte-Enefit laadijaid?
Kuidas saavad Enefit laadimisteenust kasutada välismaalt siia sõitnud tüübid või vanurid, kel pole nutitelefoni?

See on lahe. Oleks kasvõi üks istekoht lisaks, oleks ka praktiline (sest muidu konkureerib vaid elektritõukekaga:). Kui nüüd ka hind veel loogilisse suurusjärku jääb, paistab siit oluliselt rohkem potentsiaali, kui neist suurtest ja rasketest elektriautodest, mis erinevatel põhjustel arvestatavale osale inimestest hästi (veel) ei sobi.

https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/kadrioru-pargis
-naeb-kolmapaeval-eestlaste-omaparast-elektrisoidukit/

üks majandusajakirja arvamus autoturust üldiselt:
https://www.forbes.com/sites/jimcollins/2020/09/01/volvos-po
lestar-2-outsold-teslas-model-3-in-sweden-and-norway-in-augu
st/amp/

Juulis müüdi EUs Tesla mudelitest rohkem pea kõiki teisi tuntud el.autode marke, kuna Tesla ei saatnud autosid EUsse. Lisandusid nende Teslad, kes autod oma kulu ja kirjadega USAst tõid. Augustis silma järgi üks laevatäis tuli. Võimalik, et Tesla ootab, kuni Saksa tehas valmib ning hakkab siin EUs toodetuid müüma.
Muide Norra septembrikuu enimregistreeritud el.auto on VW ID3 PRO. Septembrit on küll vaid veits üle ühe päeva olnud..

Muudetud 02.09.20 09:46

Kas kellelgi on olnud kogemusi ABB Terra AC laadimisjaamadega? Kas soovite osta, kuid pole kindel taustaprogrammis?

https://chargingshop.eu/product/abb-terra-ac-7-4-kw-32-a-typ
e-2-socket/

Palun viimane postitus lahti seletada!

"Tartu sai elektriautode ülikiirlaadija."

"Olerexi Aardla tanklasse (Võru 176) paigaldatud Enefit Volt ülikiirlaadijaga võib sõltuvalt autost laadida 100 kilomeetri jagu läbisõitu vähem kui kümne minutiga, muutes elektriauto kasutamise senisest mugavamaks.

Elektriautode kiirlaadimisvõrku Enefit Volt kuulub ligi 180 laadijat, millele aasta jooksul lisandub nii uusi laadimispunkte kui ka laadijaid. Enefit Volt võrgus saab laadida nii Euroopa (CCS) kui ka Jaapani (CHAdeMO) laadimisstandardiga sõidukeid."

https://tartu.postimees.ee/7054079/tartu-sai-elektriautode-u
likiirlaadija

https://www.google.com/maps/place/V%C3%B5ru+176,+50112+Tartu
/@58.3551192,26.721488,19z

Kas viimasel ajal on endiselt olukordi ette tulnud, kus moblarakendus näitab, et Enefit laadija on töökorras, kuid kohapeal selgub, et ei tööta?

Võrgu nõrkuse pärast paanitsejaid kohtab igal sammul, aga reaalsete probleemideni on seni jõutud vaid Norras nagu siin foorumis korra eelpool kirjeldati. Norra turg on eriline, kõrged riigi toetused, veel kõrgem ostujõud ja selle taustal olematu elektrihind ning vanade ja seetõttu miljööväärtuslike elamurajoonide veel naftaeelsest vaesuse ajast pärit infrastruktuur.
Aga nüüd tehakse häält ka britimaal.... Kas Brexit toob nii hästi sisse et elektriautode buum algas või vastupidi - lihtsalt elektrit napib?
https://www.autoexpress.co.uk/electric-cars/353209/energy-fi
rms-want-right-switch-electric-cars-charging-home?amp
Mina haistan siit tagant võimalust tipuelektrit kallilt müüa...

Võrgu nõrkuse pärast muretsevad netikommijad rohkem, kui võrguettevõtted, vähemalt siiani.
Elektriautod loovad võimaluse oma autoakuga raha teenida. Praegu seadusandlus seda ei võimalda, aga tulevikus võib minna nii, et nii nagu praegu saad isikliku tuuliku või päikesekatuse elektrit võrku müüa, saad ka odavama hinna ajal täis laaditud aku kallima hinna ajal võrku tühjendada.

ega me ei pruugi teada, kas mõni teslaomanik kel päikesepaneelid kodus, oma töö juures laetud Teslat vahelduseks kõrgema elekrtrihinna ajal vaikselt võrku ei tühjenda ja sellega taastuvenergiatoetust ei kasseeri...