Elepordi tava hind kopi-pasteet viga, peaks olema 24 senti jah.

Kurb reaalsus hetkel on, et kiirlaadijate võrgustikud on üle Euroopa väga killustunud ja väga erinevate hindadega. Ionity küll katab suurema osa EU-st ära ja on küllaltki konstantsete hindadega klientidele kuid ka seal on agasid. Peamine neist on, et nende kliendi hinnad on seotud sellega kust kaudu nende kliendiks saad. Neil on kliendid läbi koostööpartnerite. Enamasti on need autotootjad kes siis oma müüdud autole pakuvad ka laadimis-liitumis pakette. Aga võivad olla ka teised laadimisvõrgustikud, et pakkuda nö roaming teenust. Mingil määral seda roaming teenust pakuvad ka teised laadimisvõrgustikud aga isiklikud kogemused puuduvad.

Nendest paarist numbrit olulisem on minuarust lingid asjalikele tööriistadele nagu
https://www.plugshare.com/ kust näeb ümbruses olevaid laadijaid ning saab enda ühilduvuse järgi filtreerida. Näeb ära hinnad ning vahel ka kasutanud inimeste kommentaare iseärasuste kohta.
https://abetterrouteplanner.com/ kus saab planeerida sõite määrates ära ka enda sõiduki ja soovi korral veel igasugu muutujaid (oskab seeläb täpsemalt arvutada) ning toob välja ka eeldatava kulu kaardistatud laadijaid kasutades.
Näiteks Leaf-ga Tallinn-Berliin eeldatav kulu oleks ~90€ ehk ~5,6€/100km.

Põnevaks läheb lähiaastail, kui Tesla oma võrgustiku kõigile avab. Neil kõige laiemalt välja ehitatud võrgustik seega saaks ühest EU ostast põhimõtteliselt teise välja sõita küllaltki ette teada hinnaga.

Kui uskuda Soome ajakirjandust siis pidid seal olema esinduses Teslade hooldustööde järjekorrad mitu kuud juba. Ilmselt tuleks siis 2 auto juba kõrvale osta. Eestis ka minuteada esindust ei ole siiani.

# Kui tahta numbritest ausalt ja võrdselt rääkida peaks siis ka ICE puhul vahemikke kasutama. maanteel ökodiisliga 3.3L/100km saav mootor linnavahel ikkagi võtab 5.1L/100km ehk hinnavahemik on 4-6€/100km.
# Kui tahta alumisi otsi võrrelda, siis 1,5 on kordades väiksem kui 4.
# Kui tahta ülemisi võrrelda, siis 4 on väiksem kui 6.
# Kui tahta keskmisi võrrelda, siis läheb raskemaks kuna sõltub ju kasutaja marsruudist.

Ärge elage oma elu keeruliseks, palun! See on seda ilma teietagi.
Meil on lõpuks olemas WLTP metoodika, mis üsna usaldusväärselt ütleb keskmise (rõhk sõnal KESKMISE) kütusekulu, sest päeva (kuu, aasta) lõpuks määrab ainult keskmine, mitte ükski muu kululiik.
Näide: minu auto võtab WLTP järgi keskmiselt 6,5 l/100. Minu aasta tegelik keskmine kulu on 6,1 l/100 ja see loeb. WLTP on täiesti usaldatav, et iseenda jaoks kalkulatsioone teha, ei ole vaja asju liiga keeruliseks mõelda.

Ja miks rääkida ainult ökodiislitest? On olemas ka täiesti normaalsed autod, mis pole ökod, on lihtsalt diislid. Enamik inimesi ei tegele sendi poolitamisega, sest neil ei ole selle jaoks aega, kuna on vaja tööd teha.

Muudetud 24.09.21 20:03

# Ja miks rääkida ainult ökodiislitest? On olemas ka täiesti normaalsed autod,
# mis pole ökod, on lihtsalt diislid.
Sest keskmine Kärsale ei kõlba ;)

WLTP keskmine on nagu on. Eks ta indikatiivselt suurjusjärgi aitab paika panna, nagu ka linna ja maantee kulud aga mina pole seda keskmist ühegi masinaga kätte saanud. Ju siis sõidu jaotus või stiil ei ühti keskmisega.

Mis siin ikka leiutate, võtke spritmonitor.de lahti ja näete ka hoolduskulud ära. Jah, vahepeal on seal mõni luksatus ka sees, aga suurusjärgud on ikkagi paigas.
Lihtsalt näitena: https://www.spritmonitor.de/en/overview/0-All_manufactures/0
-All_models.html?fueltype=1&power_s=40&power_e=180&a
mp;minkm=50000&activity=730

Jäme sõiduautode keskmine kategoorias 40kW kuni 180kW minimaalse läbisõiduga 50000 ökodiisel kuni pärisdiisel on 5,8 sajale. Öko omad sõidavad seal kolme juures jne, edasi mängige ise seal arvudega kui on soovi süveneda ja kui pole, siis pole mõtet ka kommenteerida. Näiteks Civic 1.6 disla 88kW on 5 euri 100km peale kulu.

Miks keskmine ei sobi? Üritasin naeru pidada ja tegin kopipaste paarist kohast (hetkel muidugi vananenud andmetega):

"Tervise arengu instituudi andmetel on keskmine Eesti mees 41-aastane abielus ja ülekaaluline Marko, kes teeb suitsu ja joob vähemalt korra nädalas, aga stressi ei kurda. Keskmine naine on aga kõrgharitud ja normaalkaalus Katrin, kes ei suitseta, sööb iga päev juurikaid ja alkoholi tarbib vaid kord kuus või vähemgi. Samuti ei armasta keskmine naine jalgsi või rattaga tööle minna. Keskmine autojuhistaaž on meil 23 aastat. Keskmine sõiduauto vanus ligi 13 aastat. Keskmisel naisel on elu jooksul 1,63 last ja leibkonnas on keskmiselt 0,6 last. Keskmine tähendab ühikut. Umbes nagu tingpastelt."
https://menu.err.ee/1608192955/keskmine-eesti-mees-on-41-aas
tane-marko-keskmine-naine-aga-42-aastane-katrin

Isegi, kui keskmine auto oli nende vanade andmete järgi Passat, millega sõideti keskmisi sõite, siis tegelikult me ei osta ju keegi omale keskmisi asju, ei ole abielus keskmise naisega, jääb laste arv alla- või ülespoole keskmist jne. Huvitav, milline promill on sees foorumi keskmisel kommenteerijal ja keskmisel autojuhil igapäevasõite tehes? ;) Keegi pole tegelikult keskmine. Näiteks Marita ostab mitte ökodiisli vaid lihtsalt täiesti normaalse diisli. Mina poolitan senti autodega, millega pakun teenuseid, et püsida teenuse hinnaga konkurentsis, aga oma sõite teen hoopis ebaratsionaalsemalt ja kulukamalt ning diisleid üldse ei armasta, ei ökosid, normaalseid ega keskmisi. Ühegi sõiduki roolist pole kunagi ka keskmist kaasliiklejatele näidanud.

Aga tõsisemalt rääkides on WLTP ühelt poolt standard, mille alusel oskame hästi võrrelda oma autosid. Raske öelda, kas parem või halvem kuni 90ndate teise pooleni levinud standardist, aga kuna see standard poleks särtsukate puhul nii või teisiti enam kasutatav ja ega eriti valida pole, siis julgeks üldistada, et üleüldse tänaste sõidukite puhul on need nüanssidest (sõidustiilist mootori soojenemiseni/välistemperatuurini ja ilmastikuoludeni) tulenevad kõrvalekalded kohe märgatavalt suuremad. See on ka põhjus, miks mul sellest WLTP-st autot valides eriti kasu pole, sest "liiter sinnatänna" võib tähendada 20% kuluerinevust ja see on summa, mida keegi vabatahtlikult niisama tuulde (atmosfääri) minema ei viskaks, kui tal see raha peopeal oleks.

PS: tõstsin labjaka mõlemast postist lõigud teema esimesse postitusse. Samal viisil püüan "karistada" kõiki, kellel teemast mööda rääkimine olulisel viisil ebaõnnestub;)

No tegelikult ma mõtlesin täitsa tõsiselt ja ilma irooniata. Kui meil on valida kolme mängija vahel: WLTP keskmine, NEDC uhhuu-meetod või automüüja jutt (vahet pole, kas esinduses või kadaka turul), siis ma isiklikult eelistan WLTP-d.

# See on ka põhjus, miks mul sellest WLTP-st autot valides eriti kasu pole, sest "liiter sinnatänna" võib tähendada 20% kuluerinevust ja see on summa, mida keegi vabatahtlikult niisama tuulde (atmosfääri) minema ei viskaks, kui tal see raha peopeal oleks.

Isiklikult leian, et WLTP on oluliselt parem, kui mitte midagi, sest enda auto kulunumbreid saad teada alles takkajärgi ning ka nädalavahetuse pikkune proovisõit ei pruugi anda tulemust, mis võimaldaks elimineerida seda 20% viga. Ehk et väga head lahendust, tundub, ju polegi.

Mikihiiremaa EPA numbrid tunduvad mulle ka üsna usutavad, mis võiksid särtsukate ostjaile suureks abiks olla. Iseasi muidugi, kui palju sealsest valikust vanasse maailma jõuab ja see on üsna suur takistus, kui hakkame mõtlema särtsukast kui keskmisele inimesele kättesaadavast liiklusvahendist.

Läheb küll nats mööda, aga mida te nende numbritega peale hakkate?
Kui on vaja(ja meeldib ka) suurt mugavat bussi, siis ostadki US raua, mis võtab 20l sajale ja sõidad!
Sama el.autoga-kui ta raip eisõida piisavalt kaugele ja juhtme otsas ei viitsi rippuda, siis ei osta!
Elu on rohkem kui exceli tabel või Brüsseli sonimine.....

# siis ostadki US raua, mis võtab 20l sajale ja sõidad!

Täna ostad. Aga varsti ei osta sa enam midagi!

2023 pärast parlamendivalimisi kehtestub Eestis automaks. Kui see hakkab olema ainult nii nagu AMTEL tahab, siis veab, uusi juurde ei tule, aga vanad pääsevad maksuvabalt. See on kõige suurem küsimus ja kõige lahtisem koht, sest mõnel poliitikul võib käsi värisema hakata ja jääbki maks ära. Mis, oleme ausad, praeguste kavade kohaselt kedagi väga ei morjendagi, sest see oleks niikuinii väga väike.

Aga umbes 2026. aasta paiku tuleb mitu heledat laksu üksteise järel.

Kõigepealt Euro 7 heitmenorm, mille hübriidid vast üle elavad, aga teised autod tõenäoliselt mitte. Sinna pole midagi parata, sest kui normile ei vasta, siis müügiluba ei saa ja kogu lugu. Lihtne.
Siis teise asjana vähendatakse kogu aeg keskmise toote CO2 väljalaset, et see ükskord nulli viia. Kallimad autod muidugi jäävad tootmisse, sest nende ostjail on rahast ükskõik (maksavad süsinikutrahvi ära ja ostavad ikka), aga ainult nende peal tööstusharu püsti ei hoia ning üldisi heitmenorme peavad ikka täitma.
Kolmanda asjana tuleb umbes samal ajal ETS (Euroopa heitmekaubanduse süsteem, mis on viinud praegu taevasse elektrihinna, kehtides üle 1,5 MW võimsusega käitistele) ka transpordisektorisse ja siis hakkavad maksma 20l sajale võtvate masinate omanikud nii et valus hakkab. Väga valus. Korra sõidad ja siis ülejäänud aja sööd kiirnuudleid.

Rohkem polegi vaja - kui 2035 enam fossilikaid müüa ei tohi, polegi kellegil eriti enam midagi müüa. Normid ja maksud on kõri nii kinni keeranud, et särtsukale pole alternatiivi (ega see siis odavamaks ei lähe sellepärast!). Ja kui osta ei jaksa, siis sõidad bussiga. Lihtne.

Aga kui bussiga ei saa/jõua, siis ei sõidagi. Jääb osa raha teenimata, siis selle võrra tarbidki jälle vähem ning planeet muudkui jahtub ja jahtub ja Greta kuulutatakse eluajal pühakuks.

"Täna ostad. Aga varsti ei osta sa enam midagi!"

Ja siis imestatakse, et meil on endiselt tossavad hallmetallikdiislid, sest keegi neid juhtmeautosid ei soovi.
Kui puudub alternatiiv, siis kasutatakse olemasolevat( mis ei ole üldse paha rohemõtlemine).

Ah, et automaks! Vaadake, ute maksude kehtestamisest saame rääkida siis kui eestlane hakkab saama võrdset palka ja pensioni Lääne-Euroopa inimestega. Seni kuni seda pole on kõik sellised maksujutud kuritegelikud Eesti rahva vastu!

# kui eestlane hakkab saama võrdset palka ja pensioni Lääne-Euroopa inimestega
Algatuseks võiks siis Eesti inimene ka sama palju ettevõttele raha sisse tuua, kui Lääne-Euroopa riikides ;)

Kui juba kõike ülejäänud EU riigid, ka need endise idaploki omad, kus teenitakse väiksemaid palku kui Eestis, on suutnud kehtestada automaksu ja Eesti on ainus "must lammas" seltskonnas, siis mingi hetk väänatakse ühel või teisel viisil see meile ka peale.

Kuigi autotootjad kindlasti kasutavad iga võimalust, et hindu hoida nii kõrgel särtsukatel kui võimalik, siis vaba turu olukorras ei ole see lõpuni võimalik, sest teised pakkujad saavad tulla oma odavamate alternatiividega. Ja kui selle aastast Münheni automessi vaadata, siis tulevad Hiinlaste särtsuautod vägagi agressiivselt Euroopa turule.
Norras ja UK-s on nende toodangut osaliselt juba saada. Ka üks parima hinna ja võimekuse suhtega masinaid, MG 5 EV on just Hiinakate toodang. Viisakas mõõdus Corolla/Octavia mõõtu universaalkerega masin, mille letihind täisvarustuses on ~ 35k € ning mille sõiduulatus Eesti sisese liiklemise edukalt ära katab (kuni 400km, külmemal talveilmal maanteed pidi ka Tallinn-Põlva, päris Tallinn-Võru keset külmemat talve ei pruugi peatuseta saada.)
Sarnast alternatiivi hetkel EU turul põhimõtteliselt pole. VW MEB platvormile ehitatud maasturid on kõige lähedasemad aga jäävad kobakate mõõtmete kui ka kalli hinna tõttu ikka üsna teise klassi.

Ehk ma väga ei usu, et elektriautode hinnad jäävadki sinna luksus kauba hinnagruppi. Need langevad sealt paratamatult allapoole. Ilmselt mitte päris 20k kanti või alla selle keskmise pereauto kohta, kuna inflatsioon trügib alt poolt vastu. Aga inflatsiooniga korrigeeritult, siis näen reaalset võimalust, et 2030 aastaks on keskklassi elektriauto hind sarnane praegusele 20k €.

teistes ida-riikides,kus on automaks on kütus odavam,kui meil

Kütus odavam
Lisandväärtus firmale staks suurem kui suvaline hiinlane, hollandlane, itaallane jne rahvused suudavad anda.
Ja õnneks on see särtsuka teema kõigest poliitiline paber, mis varsti ära unustatakse. Marita esitas küll musta stsenaariumi aga õnneks ta kirjutatu on samal pulgal kui 5 astmeline ennustuste protokoll, millest Brüsseli kanad haarasid aind viienda ehk kõige mustema stsenaariumi.
Ja kui siin V8 mootorid ära keelatakse, siis on aeg kolida riiki, kus nad lubatud on.

olge rahulikud. Jäävad veel kauaks nii bensukad kui diislid, süüa tahavad ju kõik!

# Ja kui siin V8 mootorid ära keelatakse, siis on aeg kolida riiki, kus nad
# lubatud on.
Olen kuulnud küll majandus põgenikest ja poliitpõgenikest aga bensiini põgenikest polegi kuulnud. Tundub päris põnev kontseptsioon olema, lahkuda oma kodust, sõprade ja pere juurest võõrale maale, et tahta mõnedkümned minutid päevas teatud tüüpi põrisemist kuulda.

# Lisandväärtus firmale staks suurem kui suvaline hiinlane, hollandlane, itaallane
# jne rahvused suudavad anda.
Siis miks ei ole kohalike ettevõtete kasumid suuremad? Kui töötaja lisandväärtus on nii suur ja tema palk väike, siis järelikult peab selle vahe saama ettevõtja omale.
Hea küll, võõrfirmad viivad enda kasumi välja aga meil on täitsa oma ettevõtted ju ka kus siis peaks kogu kasum nende kätte jääma.
Aga mingil põhjusel ei paista kusagilt välja, et siinsed ettevõtete omanikud oleksid rikkamad kui Lääne-Euroopa ettevõtete omanikud. Kuhu see raha siis läheb?
Jah, lihtsustatud vaade kuna majanduses ei ole kunagi miski nii lihtne ja labane aga püüda peitu pugeda mingi jabura väite taha nagu "siis kui eestlane hakkab saama võrdset palka ja pensioni Lääne-Euroopa inimestega" on ikka lolluse tipp.


# Kütus odavam
Jah, seda natuke küll. Poola näite põhjal on kütus umbes 20 senti odavam ja 20k maksva auto maksukulu on piisavalt väike, et peale 2000 liitri kütuse ostmist on juba soodsam liigelda kui meil. Seda ei viitsi hetkel täpselt välja uurida, kuidas neil need auto ja kütuse maksude tulud kasutatud. Meil tundub, et on püütud lihtsalt kõik maksud ühe maksu sisse ära peita.

#Kui juba kõike ülejäänud EU riigid, ka need endise idaploki omad, kus teenitakse
#väiksemaid palku kui Eestis, on suutnud kehtestada automaksu ja Eesti on ainus "must
#lammas" seltskonnas, siis mingi hetk väänatakse ühel või teisel viisil see meile ka peale.

Kõik läheb metsa sellest hetkest alates, kui võetakse eelduseks, et kui lammas on must, siis näita ust. Ei ole ju nii, see on lihtsalt üks paljudest viisidest suunata tarbijakäitumist ja mitte ilmtingimata halb.

- Halb on sellepärast, et sellega suunatakse omama vähem autosid, kuna lõpuks ongi maksu valguses soodsam teha kõik sõidud eluks hädavajaliku suure maasturiga selle asemel, et käia igapäevaselt tööl tillukese "ostukäruga", sõita nädalavahetuseti koos perega mahtuniversaaliga ja kasutada maasturit ainult paar kuud aastas, kui ilma ei saa. Halb on ka selle pärast, et kui maks sõltub auto saasteklassist, soosib see pidevat auto välja vahetamist uuema ja vähem saastava vastu - vanadega sõidavad need, kes kapitalismi käigushoidmisesse nii palju panustada ei suuda, st need saastavamad autod ei kao kuhugi ja saastavad ikka edasi.

- Hea on sellepärast, et kui kogu maksu ei koguta mitte kütuse aktsiisi kaudu, vaid ka automaksuga, on selle arvelt võimalik hoida terve riigi kütusehindade taset madalamana ja nii jätab oma raha riiki ka transiitliiklus, mis tangib ikka väga palju ja seal, kus tööandja valitud tanklakett odavamat hinda pakub.

- Neutraalselt vaadates on aga mõned "nüansid": ühelt poolt saab suunata ostma inimesi vähem saastavamaid autosid, samas ei ahvatle see maks neid autosid korras hoidma (vaadake ise suht uusi esmaliisingujärgseid tahmageneraatoreid, mida linn täis on), kuna see keskkonna osas maksust olulisem "nüanss" vajaks hoopis teistsugust kontrollmehhanismi kui püsimaksekorraldus. Samuti ei soosi automaks ostma oma kasutusrezhiimi jaoks sobivaimat autot (vaid madalama maksumääraga autot) ja tekitab trotsi, et "tra ma olen selle eest juba maksnud ja pistku p¤&#e omale see ühistransport". Seda ei saa ka pahaks panna, kui inimese õiglustunnet on riivatud. Sellepärast on ka väga raske kujutada ette, millisel viisil võiks see maks olla õiglane, mis ei lööks linnainimesi (kelle jaoks auto eelkõige mugavus), maainimesi (kelle jaoks auto on ainus võimalus maal elada ühistranspordi puudumise tõttu), ettevõtjaid (transpordikulu kasv toob naaberriikide ettevõtted meie turult raha üles korjama, nagu mitmetes sektorites on juba juhtunud) ja näiteks ka äärmusrohelise maailmavaatega inimesi (mõistusega inimesed mitte ei välista, vaid valivad hoolikamalt oma transpordivahendeid) kõiki ühe vitsaga. Mida rohkem erisusi või mida valusamalt lüüa, seda rohkem leitakse tagauksi jokitamiseks ja lõppkokkuvõttes ei muutu midagi, kuid kodanik maksab rohkem mingi kalli kontrollmehhanismi ülevalpidamiseks. Nagu nt pidi Tallinnas parkimise tasuliseks muutumine lahendama parkimisprobleemi (väidetavalt tulu ei teeni, selle raha eest peetakse ülal kontrolöride armeed). Tallinna paadimaks on veel parem näide:)

Ei usu mina, et V8 (silindrite arvu) keegi maksustama hakkab. Pole seda juhtunud ka mujal. Maksustatakse lisaks tarbitud kütusele ikka kas kubatuuri, heitmeid, täismassi või kilovatte. Aga võiks maksustada hoopis kombinatsioone olulistest näitajatest. Näiteks asukoht+kellaaeg+heitmed+autos viibivate inimeste arv. Või ka sõidu põhjendus (nt paljud ettevõtjad kirjutavad sõidupäevikus rea lõppu konkreetse kliendi nime/aadressi ja seda kinnitab kuu lõpus väljastatud arve, seda nii töö- kui ka eraautoga töösõite tehes). Loomulikult ei kao "moosivargused" kunagi, aga nii kaoks ära (muutuks kalliks või tüütuks) sellised minu nooruses levinud üle Raekojaplatsi mittevajalikud sõitmised plaadipoe eest looduspoe ette:)

Vot ei tea, miks firmad oma otsustus- ja operatsioonikeskusi siin Eestis hoiavad, kui saaks odavamalt ka tegelt 100 hindut palgata ühe 5 pealise osakonna tööd tegema. Mingi jama peab siin ikkagi olema. Lisaks muud riigid on natukene kauem eksisteerinud, kui meie 21 aastat vana riik. Kümme võtsin nimme maha, sest esimene kümps läks mafiosnikutest lahti saamiseks.
Lõpetan nüüd selle off-topicu ära.

ERRi ühes artiklis vädeti nii:

Raporti ülevaatest selgub, et kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt oli transpordimaksude osakaal kogu maksulaekumisest 2019. aastal 1,1 protsenti, siis Eestis oli see 0,1 protsenti.

Samas artiklis teises lõigus:
Piiritsa sõnul kogutakse Eestis keskkonda mõjutavatest maksudest ja tasudest Euroopa Liidu keskmisega võrreldes rohkem kütuseaktsiisi ning ressursi- ja saastetasusid. "Näiteks 2019. aastal moodustas kütuseaktsiis 6,1 protsenti kogu Eesti maksulaekumisest, samas kui liikmesriikide keskmine jääb kolme protsendi piiresse.

Ehk siis maksud autode kasutamise pealt on Eestis 6,2% maksulaekumistest, kui Euroopa liikmesriikide keskmine on 4% maksulaekumistest. Seega, meil on tarbimise suunamisega kõik korras. Vähemalt teoreetiliselt.

väga hea

Kõik, keda särtsuautod huvitavad (kuid keda samad inimesed süstemaatiliselt hoopis vastasteks püüavad sildistada), on kindlasti seda blogi jälginud, aga nüüd vormistati see kevadine "test" ka korralikult artikliks. Veelkord, et keda päriselt huvitab, palun lugege mõttega lõpuni. Mul on tegelikult hea meel, et kunagi, kui oli nii vajadus kui võimalus, jäi väike särtsukaubik ostmata, kuna sel ajal (kreedeksi toetuste viimases otsas) polnud kusagilt võimalik leida reaalseid kasutajakogemusi ning tuli leppida tootjate reklaamijutuga... mille õnge langedes oleksin ostnud omale (tõsi küll, väga soodsalt!) auto, mis ideaalolude välisel ajal poleks oma ülesandeid täita suutnud ja kuuluksin praegu just samasse "parteisse", kus on need tuttavad, kes esimese särtsuauto (Leaf1) järel on tagasi fossiilikate peal ja veel ootavad, enne kui uuesti särtsuga riskida julgevad. Seda tüüpi testid reaalsest elust (mitte millegi tõestamised) ongi sellepärast väga tänuväärsed, et kõik ostjad teaksid, milliseid REAALSEID omadusi osava müügijutu taha on peidetud ning oskaks valida targalt, et pärast rahul olla. Sest, olgem ausad, nii skeptikud kui ka mõtlevad fanaatikud usuvad anonüümse foorumijutu asemel pigem reaalse kasutuskogemusega inimesi oma tutvusringkonnast, kelle usaldusväärsuses pole kunagi olnud põhjust kahelda ja ühepoolse kiidulaulu asemel sellist neutraalset testi, kus on numbriliselt toodud välja nii head kui vead. Kuna tänapäeval paljud inimesed pole suutelised mõttega nii pikki artikleid lugema, toon välja potentsiaalse särtsuväikekaubiku ostja jaoks olulisemad asjad sealt artiklist, mida ignoreerides on võimalik sattuda ostu järgselt ise pooldajate leerist skeptikute ridadesse. Lisaboonusena annan taaskord võimaluse süüdistada ennast reaalse olukorra vahendajana "laimu levitamises":)))) Edasi üksikute lõikude kopipaste, kogu jutt puudutab Peugeot eExpert kaubikut, millele lubab tootja 330km läbisõitu ühe laadimisega:

# ma tegin kõik võimaliku, et sõit oleks ökonoomne /.../ Kahjuks ei saanud ma proovida,
# mismoodi oleks olnud sõita “nii nagu diisliga” – kiiruspiirangute järgi, möödasõite tehes.

# üle 50% kandevõimest kaaluv koorem kasvatab elektrikulu ca kolmandiku
# võrra, kehv ilm teise kolmandiku võrra. Kiirteekiirus 110-120 km/h viskab
# veel ühe kolmandiku otsa.

# Linnakulu hullult ökotades: 15 kWh/100 km
# Linnakulu tavaliselt sõites: 20 kWh/100 km
# Maanteekulu koormata, ökonoomitades ja veokite taga (max 80 km/h): 22 kWh/100 km
# Maanteekulu koormata, kehva ilmaga, ökotades: 28 kWh/100 km
# Maanteekulu koormaga, kehva ilmaga, ökotades: 30-33 kWh/100 km
# Eelmine, aga tavasõiduga: 35-38 kWh/100 km
# Koorem, kehv ilm, kiirteekiirus: 45+ kWh/100 km

# Kui me kolm aastat tagasi Nissan Leafiga talvistes oludes Genfis käisime, siis hoolimata
# miinuskraadidest oli aku temperatuur pärast kiirlaadimist ja maanteesõitu niipalju
# kõrge, et täiskiirusel laadimist ei toiminud. Seekordselt proovisõidul laadis auto
# 50 kW kiirlaadijas kõikidel laadimistel arvutuslikult umbes 40 kW võimsusega, kuigi
# auto ise teatas mulle rõõmsalt, et laadimine toimub kiirusel 350 km/tunnis. Kui
# aku täituvus oli ca 90% juures, kukkus laadimisvõimsus umbes 10 kW peale
# ja umbes 95% täituvuse juures ca 3 kW juurde.

# kokku väga jämedalt 80 eurot ehk 8 senti kilomeeter.

# Soomes maksis diiselkütus testi ajal 1,5 eurot liiter, Eestis 1,2 eurot liiter.
# Diiselmasinaga kulunuks sellele konkreetsele sõidule Eesti hinnaga 65×1,2
# ehk jämedalt kah 80 eurot, Soome hindadega 100 eurot. Teisisõnu olid reisi
# otsesed kulud minu jaoks elektriautoga samad mis diiselmootoriga masinaga.

# Exceli tabelis arvestati, et minu pooleteisepäevane töösõit elektriautoga tarbis umbes
# 200 kWh elektrit. Reaalsuses kulus aga ligi 260 kWh ning sedagi tohutult
# ökonoomitades ja muude asjade pealt lõivu makstes. Kui sõita diiselmootoriga
# kaubikuga samadel kiirustel ja nii ökonoomselt kui ma elektrikaga sõitsin, siis teinuks
# diiselmootoriga masin selle ringi ära 55 liitriga. Soome elektriprofiili järgi tekitasin
# ma selle sõiduga 29,38 kg CO2. 55 liitri fossiildiisli põletamisel tekib 144 kg CO2 ning
# Excelid, fanaatikud ja rohearvutused ruigavad rõõmust /.../ Soomes olles tangin ma
# diiselmasinasse hoopis Neste MY kütust, mille süsinikusaldo on (paberil) hoopis
# väiksem. Äkki isegi parem kui elektril? Ja ometi ei kipu poliitikud seda kütust
# soosima ja näiteks aktsiisivabastusega propageerima.

https://www.accelerista.com/proovisoidud/paberitelt-reaalsus
esse-elektrikaubikuga-pariselt-tood-tegemas/

Ja nüüd millestki, millest on saanud osa kultuurist, et kui kellegi reaalne kogemus ei kattu enda maailmavaatega, suunatakse teravik sõnumitooja poole teemasse süvenemise või peeglisse vaatamise asemel. Poliitikas on nähtud piisavalt tühjade südamete, blm, lgtbq, liberastide, feministide jpt ristiretki nende vastu, kes kellegagi sõdida pole üldse soovinudki. Minu jaoks siiski hämmastav, et isegi mingi tehnilise lahenduse fanatism sama mustriga käitumist inimestes esile kutsub. Hea, et seda julgeb öelda avalikult välja juristi haridusega autoajakirjanik, kellel tegelikult oleks nii oskused kui vahendid need inimesed vastutama panna, kuid eetiliste väärtuste pinnalt jätab koerad edasi haukuma ja tegeleb selle osaga lugejatest, keda huvitab kirjutatu sisuline pool.

# kui Accelerista Facebooki lehel sõidu kohta miniblogi pidasin, sattusin just
# nende ideoloogiliste vaadete pinnalt kergelt radikaliseerunud
# elektriautofanaatikute pa**rahe alla. Võeti isegi vaevaks mulle personaalselt
# solvavaid ja sõimavaid e-kirju saata. See ei ole okei.

# Igasugused foobid, lamemaalased ja muud tegelased hakkasid mulle “armastuskirju”
# (mõnikord lausa tapmisähvardusi) kirjutama juba siis, kui vahepeal natuke Fortet
# toimetasin, sest niipea kui sellesse maailma kübeke reaalsust poetada või kajastada
# mõnda teadustööd, mis nende tegelaste maailmavaatega ei klapi, saab see ego
# või maailmavaade pihta ja selle vastu peab ju ometi sõdima?!

# Seekordne kommentaariumites sündinud probleem peaks iga mõtleva inimese naerma
# ajama – mind süüdistati muuhulgas selles, et võtsin elektriauto ja viisin ta
# ebasobivatesse tingimustesse (loe: tööd tegema), et sellest tahtlikult halba kirjutada.
# Lõpuni ma küll aru ei saanud, et mis see ebasobivus on – kauba vedamine tarbesõidukiga?

Iseenesest asjalik kirjutis kuigi mõned asjad võiksid olla korrektsemalt sõnastatud.
Näiteks see, et need elektri kaubikud on hetkel kõik ümber ehitatud ICE masinad, mis paratamatult seavad piirangud ja millega käivad kaasas kompromissid. Üldse ei imesta, et sellised ei saa nii universaalselt hakkama. Kasvõi see, et kauba veoks ettenähtud sõiduk peaks olema üle 200kWh akuga mille jaoks kaubiku põhja all ruumi oleks küll. Või õigemini peaks pakutama selliseid kaubikuid suurema hulga akumahtude variantidega. Need, kelle töö ongi linnas ja lähistel käia objektidel pole suurt akupakki vaja, kõlbab sarnae 75kWh-ne aga need, kel vaja vahemaid läbida peaks olema võimalus see kallim ja suurema läbisõiduga variant hankida.

Kuigi kriitika artiklis on osaliselt suunatud müügimeeste jutu pihta, siis peaks seda natuke karmimalt suunama sinna mitte elektriautode pihta. Kui lubatakse "kuni" mingi kogus kilomeetreid akutäie kohta, siis peaks seal ka olema lahti kirjutatult need tärnid jms mis selle "kunI" moodustavad.

Laadimiskiirustest kirjutatust jäi aga mulje, et ta ei ole teadlik kuidas Leaf ja antud kaubik erinevad akude ja sellega seotud tehnika osas, mida on raske uskuda autoajakirjaniku puhul või kurvem variant, teadlikult toob sobimatuid paralleele.
Kuid kahjuks on ka siin reklaamijutt tihti juurprobleem. Reklaamida võib ikka 50kW laadimiskiirust aga jäetakse mainimata, et see ei ole konstantne laadimiskiirus. Ning laadijad ka tihti on väiksemale kiirusele piiratud. Meil omalgi Volt (endine ELMO) võrgustik koosneb suuresti kappidest, mis jutu järgi oleks pidanud 50kW suutma välja anda aga tegelikult üle 35kW ei anna. Nüüdseks Volt neil reklaamitud kiirust ka korrigeerinud alla lõpuks.


Eks mingil määral saan aru ka nendest etteheitjatest, kelle jaoks ongi jabur, et linnavahel 300km sõitev masin valitakse 1000 km maantee sõiduks ning hiljem kurdetakse laadimis peatuste aja üle ning aja sisustamiseks kulutatud raha kulu üle.


Läbimurde osas ütleks, et olukord on viimase 7 aastaga ikka paranenud küll. Ühe väikekaubiku eNV200 asemel on valida eri mõõtudes kaubikuid millel pea kõigil on 2x suurem akupakk ja ka suurem võimekus. Ehk siis pigem püsiv areng kui järsk läbimurre.
Järgneva 7-9 aastaga ei usu, et päris paigale asi jääb, pigem on näha olnud, et arengutempo säilib või kiireneb seega on lootust oodata ka kuni 700km sõidu ulatusega kaubikuid, millega ehk õnnestub siis ka pärisetl 300km maanteel täis lastiga vihmas sõita ;)

# linnavahel 300km sõitev masin valitakse 1000 km maantee sõiduks ning hiljem
# kurdetakse laadimis peatuste aja üle

Ei olnud ju nii - ei heida ette laadimisi ja sundpause, vaid nende tegelik hulk ei vastanud mitte ligilähedaseltki lubatule! Aga peaks. See ongi demagoogia tipptase. Meenutan veelkord demagoogia definitsiooni:
# Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm
# toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse
# uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks
# valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused.
Sinna auto külje peale on kirjutatud tootja (st edasimüüja) poolt just nimelt see demagoogia. Asi pole selles, et tähte närides mingites tingimustes see võibolla isegi ei ole lausvale, aga meelitatakse potentsiaalseid kliente tegema otsuseid lubadustega, mida auto täita ei suuda (igaks juhuks meenutan, mis otstarbel kliendid kaubikuid ostavad;)

# Reklaamida võib ikka 50kW laadimiskiirust aga jäetakse mainimata, et see ei ole
# konstantne laadimiskiirus. Ning laadijad ka tihti on väiksemale kiirusele piiratud.

Mida rohkem ja ausamalt sellistest asjadest räägitakse (mitte et ei teaks, vaid arvestatav osa neist uutest ostjatest, kes ei tea ja alles infot otsivad), seda vähem on neid, kes end hiljem petetuna tunnevad. Kui astuda samm tagasi ja vaadata suuremat pilti, siis särtsuauto kui nähtuse probleem ei ole tänapäeval (ei olnud juba algusest peale!!) mitte lennukaugus ise, vaid ehtsa demagoogia abil mulje jätmine, et see on märgatavalt suurem kui reaalsus. Nii sünnitataksegi juurde uusi skeptikuid, kuigi juba algselt aus olles oleks võinud see kõik olemata olla ja me ei peaks üldse tegelema praegu skeptikute probleemidaga. Fossiilikate puhul neid probleeme pole, aga mitte sellepärast, et nende puhul "valetavad" tootjad vähem, vaid nende puhul on võimalik jätta kuludest väär mulje ehk ainult neile, kes elu esimest autot lähevad ostma. Kõigil ülejäänuil on juba omad kogemused ja tutvusringkonnas veel sada inimest, kellelt nõu saab küsida. Särtsunõu oskavad anda vähesed ja seda küsitakse võõrastelt. Nt siin teemas ja siis inimene loeb neid "tõestusi", mida tal endal peale ostmist reaalseid sõite tehes (reaalselt pere autos, iga ilmaga, lubatud kiirustega jne) korrata ei õnnestu ja lõpuks on selles veel ise "süüdi"...

https://www.accelerista.com/uudis/innovatsioon/see-oige-niko
la-kohe-valmis/

Elektrilise (tahkisakuga) MB eCitaro linnaliini bussi kohta üks video: https://youtu.be/Om3uVW4lskE?t=1031
Algus aja videos panin sinna, kus räägib energiakulust.
~420kWh akupakk, liinil täislastis keset talve peaks sõiduulatus olema ~150km nende testimise järgi. Suvel kui pole vaja ustest tulevat õhku koguaeg soojendada küündib see kuni 300km.
Olulisem oli aga väike arvutuslik võrdlus:
Tesla Model 3 täislastis ehk 5 reisijaga tarbib ~30Wh/km reisija kohta
eCitaro 80 reisijaga tarbib ~15Wh/km reisija kohta
Keskmine sisepõlemismootoriga auto 5 reisijaga tarbib ~100Wh/km reisija kohta.

Kahjuks diisel Citaro arvutust sinna lisatud ei olnud.

Küll aga annab tunda, et tegu on ümber ehitatud sisepõlemismootoriga masinaga. Katusel on pea 2 tonni raskust ja sellega toimetulekuks on bussi tasakaalu kontrolli süsteem ületunde tegemas.

Üks miinus oli sellel versioonil veel. Kuna kasutusel tahkisakud siis nende laadimiskiirus on väiksem, kuni 88kW ehk peab arvestama umbes 5-6 tunnise laadimisajaga. Mis sobib, kui päevased sõidutunnid saab ühe laadimisega tehtud. Aga mitmega läheb juba keeruliseks ehk siis pikematele marsruutidele ei sobi veel mitte.

# ~420kWh akupakk, liinil täislastis keset talve peaks sõiduulatus olema ~150km
# nende testimise järgi. Suvel kui pole vaja ustest tulevat õhku koguaeg
# soojendada küündib see kuni 300km.

# Tesla Model 3 täislastis ehk 5 reisijaga tarbib ~30Wh/km reisija kohta
# eCitaro 80 reisijaga tarbib ~15Wh/km reisija kohta
# Keskmine sisepõlemismootoriga auto 5 reisijaga tarbib ~100Wh/km reisija kohta.

Kui alustada tagantotsast, kas poleks mõistlik keelata linnas ära "keskmised" sisepõlemismootoriga autod ja lubada seal sõita vaid neil, mille töömaht on näiteks alla 4L. Sellise otsuse järel ei ole Viimsi ja Veskimöldre hääled enam garanteeritud ;)

Tõsisemalt rääkides tekkis aga küsimus, milleks see 420kWh akupakk linnaliini bussil vajalik on? Tänane akumajandus on ju üks pudelikaeltest ja särtsubussiga jääb üks peamisi lokaalseid saasteallikaid (rehvitolm) ju täies mahus alles. St loogilisem tunduks ehitada igale poole trammiteed, loobuda linnas üldse akudest ning see viiks ka veeretakistuse (kWh/km/inimene) miinimumini. Neis kohtades, kus haardumine on kriitiline, jääksid siis trammide asemele trollid või 10km lennukaugusega hübriidbussid. Nii jääks akude "kaevandamisega" kaasnev keskkonnakoormus just linnakaubikutele (kus alternatiive väga ei ole) ja neile, kes tõesti linnas sõiduautost loobuda ei saa. Ühtlasi jätkuks fossiilipõletajaid veel kauaks maale+maanteedele, kuniks mingi moodsam akutehnoloogia või üldse mingi muu mootoritüüp nende funktsiooni üle suudab võtta. Nii peaks olema hundid söönud ja lambad terved ning kiviga saab pihta vaid see koer, kes kasutab linnas isiklikku sõiduautot kas laiskusest või lihtsalt lugupidamisest ümbritseva elukeskkonna vastu.

Kirjapandust on aru saada, et ise linnas ei ela seega võib sinna pakkuda igasugu jaburusi?
Kuigi tramm on energiatõhusam, siis selle infrastruktuuri kulu on selline, et kõiki linna marsruute katta ei õnnestuks. Isegi pikemaid mitte.
Niigi linnainimesed ei taha ühistransporti kasutada kuna sõidab liiga kaua ja autoga saab kiiremini/mugavamalt. Kui nüüd ümber ehitada veelgi enam põhi-arter ehk trammiliinide ja siis lühikeste haruliinide lahendusele, siis lisanduvate ümberistumiste jms ajakulu tõttu tarbitaks ühistransporti veel vähem.
Üldiselt olen selle poolt, et linn peaks tegema autodega linnas sõitmist ebamugavamaks ning täiendama muude liikumisviiside variante. Aga sinna hulka kuuluvad kindlasti liinibussid kui üks optimaalseima hinna-teenuse suhtega variant.

Ka sinu pidev unistus säilitada linnast väljas fossiili põletajaid on mõttetu. Ka linnadest väljas elajad, kes igapäevaselt sõite teevad ei sõida enamasti 300+ km päevas ehk saavad ka elektriautoga hakkama. Kaubavedu välja arvatud.
Need nišhid, kuhu paremate lahenduste tulekuni diislit tasuks säilitada, on väga väikesed kogu sõidukite kogust arvestades. (Kordan, kaubavedu välja arvata aga ka see tuleks rööbastele panna mitte asfaldile.)

100Wh/km inimese kohta tähendaks siis 50kWh/100km kogu auto peale. Laialt ümardades on 1L kütust 10kWh ehk siis 5L/100km oli selle võrdluse puhul sisepõlemismootori kütusekulu.
Keskmine sõiduato oli palju öeldud selle kohta, sest linnas saavutavad nii väikeseid numbreid kõige ökomad ökod kui neil 5 reisijat peal on. Vabandan segaduse tekitamise eest.

# linnas ei ela seega võib sinna pakkuda igasugu jaburusi?

Milleks minna jälle isiklikuks? Ma olen elanud arvestatava osa oma elust nii Tallinnas kui Tartus, tean peast bussiliine ja kasutanud tööl käimiseks (nt Kesklinn-TTÜ) ka jalgratast, kuna kuni lume tulekuni saab tipptundide ajal kiiremini ja tipptundide välisel ajalgi kulus vaid kümmekond minutit rohkem. Tõestatud mitukümmend korda koos startides nendega, kellel "oli vaja" teha iga liigutus ilmtingimata autoga. Tänapäeval on särtsutõuksid-rattad-rulad, nii et praeguste ilmadega võib selline libasportlane hoopis külmetada;)

Sellest on ka siin teemas räägitud piisavalt, et tulevik ei ole personaaltranspordi päralt... kuna persoone on üha rohkem, linnas ruumi üha vähem ja iga kasvav linn lõpetab varsti nii, nagu on lõpetanud need suuremad linnad siin ja sealpool suuremaid ja veel suuremaid lompe, kus lühemat aega olen elanud - kus ei teki soovigi autot omada. Tramm (metroo, misiganes) ei peagi katma tänaseid liine, sest enamjaolt nõuka ajal paika pandud liinid ei ole täna enam efektiivsed - kui igast suuremast elurajoonist on "metroopeatuseni" alla kilomeetri, oleksime juba palju paremas seisus kui enamus maailmast. Tallinna ja Tartu kuju arvestades ei tundugi see väga ebareaalne väljakutse. Ega teisi valikuid väga ei ole, sest veel rohkem autosid tähendab veel rohkem ummikuid, see on tupiktee.

# Ka sinu pidev unistus säilitada linnast väljas fossiili põletajaid on mõttetu.

Küsimus on hoopis selles, millises järjekorras minna üle särtsupõlvkonnale. Autotootjad on need, kes on otsustanud, et alustame linnaautodega. Maatingimustesse ei paku keegi veel turul ühtegi kerget ja piisava kliirensiga maasturitki, aga wannabemaasturite ja igati asjalike asfaldiautode valik on juba üsna asjalik.

# kes igapäevaselt sõite teevad ei sõida enamasti 300+ km päevas

See on jälle demagoogiavõte, millega külvad ja kasvatad skeptikuid ainult juurde... milleks küll? Mis sai sellest 330km lubatud lennukaugusest Accelerista artiklis reaalselt ökotades? Aga kui ei ole võimalik ökotada? Aga mida peaks tegema siis, kui seda, mis sellest 300km-st järele jääb, pole vaja mitte iga päev, vaid ainult 2-3x nädalas?

# Need nišhid, kuhu paremate lahenduste tulekuni diislit tasuks säilitada, on
# väga väikesed kogu sõidukite kogust arvestades. (Kordan, kaubavedu välja
# arvata aga ka see tuleks rööbastele panna mitte asfaldile.)

Kui Sind teema huvitab, siis loe see Accelerista artikkel uuesti läbi. Just see osa "kaubikumehe" elust, millega Sa vist ise kokku ei puutu. Kui võrrelda sõiduautodega (kogu sõidukite kogust arvestades, Sinu sõnad), on neid oluliselt vähem. Kui võrrelda neid sõite, mida EI OLE VÕIMALIK ära jätta ega asendada ühistranspordiga, on neid üllatavalt palju. Pean silmas just neid märkamatuid Berlingosid-Jumpisid-Jumpereid, millest paljudel on sees seadmed, paljudel külmikud, paljudel mitte iga vaid iga kolmas sõit selline, mida teisiti ei saa teha jne. Ka sellest on artiklis põgusalt üle libisetud - lõpuks tulebki osta ühe auto asemel kaks, tuleb rääkida ausalt juba kahe auto heitmetest ja kinni maksame selle lõpptarbijatena solidaarselt (olenemata isiklikest eelistustest).

# siis 5L/100km oli selle võrdluse puhul sisepõlemismootori kütusekulu.
# Keskmine sõiduato oli palju öeldud selle kohta, sest linnas saavutavad nii
# väikeseid numbreid kõige ökomad ökod kui neil 5 reisijat peal on.

Saan paari aastase kogemuse pealt öelda, et Priusega linnas täiesti reaalne, sõidustiili kohendamise (oskuse tekkimise) järel püsinud alati alla viie. Linnast väljas viie inimesega paraku sellest kulust enam rääkida ei saa. Mitte vastuargumendiks, vaid lihtsalt vahepalaks, et kummutada müüte, nagu mõni tuhat eurot maksva säästliku linnaauto mittesärtsualternatiiv peaks olema kindlasti haisev logiseja.

Siin kah natuke mõtteainet. Istutage puid lindudele, lilli erakmesilastele, selle reaalne jälg on tervikule olulisem kui rohepesule õigustuste otsimine. Ei pannud seda keskkonnateemasse, kuna "muster" haakub vägagi särtsuauto lobistide tegevusega. Kasutajad on hoopis teine teema kui lobistid.
https://ari.geenius.ee/eksklusiiv/rohepesust-vikerkaarepesun
i-kuidas-jaetakse-inimesele-mulje-et-ta-paastab-maailma/

PS: vahepeal Dacia Springi torkimas käinud. Piltlikult öeldes on tegemist täiesti "piisava" autoga selleks, et maksustada "surnuks" kõike seal, kus autosid näha ei taheta. Näiteks Riigikogu ja ministeeriumide-KOVide ametnike parklates:P See autoklass on levinuim üle terve planeedi ja väga arvestataval osal Euroopaski. Jään ootama testi, kes viitsib nädal aega kasutada ja omab ühtlasi võrdlust ka paljude teistega, et märgata olulisi pisiasju, mida enamus ega ka ise nagunii lühikese ajaga ei märkaks.

# Accelerista artiklis
Kirjutasin 2 KORDA, et kaubavedu ei kuulunud arvestusse. Lugeda oskad?

# tulevik ei ole personaaltranspordi päralt
Ei vaidlegi vastu. Sellega seoses on jabur väita, et elektriline liinibuss on mõttetu.
Metroo oleks vahva aga hinnalt veel kallim, kui trammid ning meie linnades ei ole sellist rahvastiku tihedust, et see ära tasuks kusagiltki otsast.

# See on jälle demagoogiavõte
Kui sa suutsid sealt välja lugeda, et ütlesin kaubikutega 300+ km sõita siis ehk jah. Kuigi üsna selgelt väljendades sai keskendutud mitte kaubikutele. Ning neile ei ole probleem ka keset talve 300km sõita, kui selleks sobiva sõiduki võtad. Väikese akuga Leaf ilmselgelt selleks ei sobi. Model 3 LR, ID.4, Ford Mach-e jne jne küllaga juba valikut mis on võimelised nende sõitudega hakkama saama.

"Siin kah natuke mõtteainet. Istutage puid lindudele, lilli erakmesilastele, selle reaalne jälg on tervikule olulisem kui rohepesule õigustuste otsimine. Ei pannud seda keskkonnateemasse, kuna "muster" haakub vägagi särtsuauto lobistide tegevusega. Kasutajad on hoopis teine teema kui lobistid."

Mõtlengi, et kas see on mingi peen iroonia, millele ma pihta ei saa.. Istutada 2 puud lindudele, mitte võidelda fossiilelektrijaamaga, mis paiskab õhku 2000t süsihappegaasi päevas? Kusjuures lindude vähenemise põhjus pole pesapuude vähesus, vaid söögi puudus - putukad on keemiaga tapetud, kuid põllumajanduskeemia vastu võitlemine käib vist rohepesu alla?

On hulgi kaubikuid, mis pikki sõite ei tee - e-poodide omad jne. Vaadates el.kaubikute tootmise tempot, läheb aastaid, enne kui nood elektrilistega asendatud saab. Küll siis tulevad müügile ka e-kaubikud, millega pikki sõite teha saab. Kasvõi Leafi akude mahutavus suurenes 24kWh - 64kWh ilma mingi revolutsioonita akutootmise käigus, vaid evolutsiooni tulemusena. Pole mõtet tegema hakata kallist universaalset asja, kuni on nõudlus odavate spetsiifiliste järgi.

# Sellega seoses on jabur väita, et elektriline liinibuss on mõttetu.

Palun seleta nüüd oma sõnadega lahti, miks on linnaliinide puhul need suure sõiduulatusega liinibussid keskkonnasõbralikumad kui trollibussid? Juba 70ndatel olid ju olemas trollid (minu teada isegi Venemaal), mis kasutasid taevaliine seal kus sai ja sõitsid vajadusel mingi kümmekond km vahepeal väikeste akude pealt, kuhu taevaliinide rajamine oli kallis või tehniliselt keeruline. Nii oli laadimine ja liiklemine lahendatud ilma lisanduva ajakuluta.

Saastamisest rääkides pigem ikka tramm (ei tekita rehvitolmu), mis hõivab vähem linnaruumi (autoteede arvelt;) - trammitee rajamise hinda vaadates on see muidugi kallis. Kui panna kõrvale märgatavalt laiema autotee rajamine sama hulga inimeste transpordiks koos iga-aastaste hoolduskuludega (ei pea lappima asfaldiauke, kitsa rööbastee soolatamisest-lumekoristusest rääkimata), räägiksime hoopis teistest numbritest. Kui lisada sinna juurde veel ka akubussi akude tootmine/eluiga, on tramm tõenäoliselt odavamgi. Kes reisinud palju kaugemates vaesemates riikides, on näinud kindlasti neid kümnete km kaugusel asuvatesse küladesse viivaid trammiteid, kus sõidavad midagi Ford Transiti laadsete koolibusside sarnast, kuhu vajadusel trammivagun(id) konksu otsa visatakse (st kui vähe vedamist vajavate inimeste pärast ikkagi rööbastee ära tasub).

Kaubikutest veelkord, mis on tegelikult päris hea näide: tehniliselt pole vahet, kas veab kaubik kaupa või sõiduauto inimesi, see on mõlemal juhul vajalik tegevus, sest nii kaubal kui ka kõigil autos viibivatel inimestel on tarvis liikuda ühest kohast teise. Tühjalt (mugavusest) sõitvaid kaubikuid sisuliselt ei eksisteerigi (erijuhud). Ei peaks eksisteerima ka selliseid tühjalt sõitvaid sõiduautosid peale erijuhtude, sest üksikisiku transpordiks vähemalt poolteist tonni rauda kaasa vedada on ajuvaba (loe: pole keskkonnasäästlik) ja selleks on juba ammu olemas keskkonnasäästlikumaid lahendusi (särtsutõuksid-rollerid, ühistransport, äärmisel juhul ka midagi Renault Twizy sarnast, kui mingil põhjusel ikka ise tasakaalu hoida pole võimalik).

Lisan siia juurde ühe netist rotitud pildi. Ma olin 15a oma juhistaazhist harjunud sellega, et saab kõvasti seal parklas tiirutada enne, kui leiad tühja koha auto parkimiseks. Lõpuks alati leidsin. Siis oli kah vastuseis, et mis mõttes võtate selle ruumi autodelt ära ja annate inimestele. Alles veidi varem oli iseenesestmõistetav sõita autoga Raekoja platsile parkima. Lõpuks terve mõistus võitis. Sama hästi võiks võtta (ja ükskord võetaksegi) autodelt ära terve kesklinn: esmalt transiitliiklus, seejärel igasugune eratransport ja jääbki alles vaid ühistransport. Neid on juba praegugi väga väga vähe, kellel on autoga vaja sõita kesklinna (AUTOGA! VAJA? Ise SÕITA? KESKLINNA!).

Rohepööret (mitte rohepesu) arvestades oleks viisakas anda see nüüdseks viimase vaba maalapini asfalteeritud linnaruum ikka loodusele ja inimestele, mitte mingitele teist tüüpi (elektri) autodele.

#..St loogilisem tunduks ehitada igale poole trammiteed, loobuda linnas üldse akudest ...

pigem on trend et ka trammid loobuvad pidevast kontaktliinist ja võtavad kasutusele akud...(ja superkondekad) ... laevad vaid peatustes ...

https://en.wikipedia.org/wiki/CAF_Urbos#CAF_Urbos_3

Vahemärkuse toodud fakt on ise õige, aga kas seda juba lausa trendiks on õige nimetada? Peatustes laadimine on ju samuti väikese aku teema, kuna siis pole samuti vaja sõita 150km järjest.

Kõik liigub nagunii juba õiges suunas.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94715787/uus-ajastu-elektr
iautode-muuginumbrid-uletasid-euroopas-esmakordselt-diiselau
tode-muuki

# Aastaga on elektri- ja hübriidautode müügiarv kasvanud 61 protsenti.

# Elektriautode turg kasvab aastaks 2030 eeldatavalt 50 korda

Mis saab siis kui elektrihind ja veel enam tarne muutub probleemseks? Varsti on juba mureks laes lambi põletamine, mis elektriautodest siin veel rääkida. Statistikast, kuni mainitakse ka hübriide, pole asi nagu õige, sest hübriid on ikkagi abimootoriga bensukas. Näis mis lähiaastad toovad, kas tundub ka siis veel hea mõte elektriauto peale kolida kui stepslist tilgub kuloneid jaopärast hinge hinnaga?

#hübriid on ikkagi abimootoriga bensukas.
Jah, loomulikult. Seetõttu ei lubatagi Euroopa Liidus alates 2035 müüa bensukaid ei abimootoriga ega ka ilma abimootorita. Kel on, sõidab kuni jaksab.

#kas tundub ka siis veel hea mõte elektriauto peale kolida kui stepslist tilgub kuloneid jaopärast hinge hinnaga?
Loomulikult tundub, kui raha on kõvasti käes. Kui ei ole, siis nende jaoks on ühistransport nii nagu see oli meie maal 50 aastat tagasi ja keegi ei vingunud.

Turumajanduse korral on kõrge müügihind ja odav tooraine hind tootmise suurendamise stimulaatoriteks. Päikesepaneele tehakse peamiselt liivast ja nende hind on langenud. Praegu piirab nende paigaldamist mittepiisav tootmine, aga Hiinas juba vorbitakse uusi, senistest suuremaid räniplaatide tehaseid. Elektri hind hakkab tulevikus ehk rohkemgi kõikuma, kuid keskmine hind tuleb alla.
Trammide kontaktliinid on töökindlad. Mis mõte on neid peatustevahelise maakaabli ja akudega asendada? Trollidega on teine lugu - nende liinid lagunevad tihti ja vajavad töömahukat hooldust, lisaks trolli aeglusele ja madalast töökindlusest tingitud õigeks ajaks kohale jõudmise mitte väga suurele tõenäosusele.

Kas just trend, aga igatahes trammi uuesti Luksemburgi tagasitulekut niimoodi ehitatakse.
Kohati on ka kontaktliini juppe ja pantograaf on trammil ka.
V-olla vanalinna piirkonnas jäetakse arhitektuurilistel kaalutlustel kontakliin ära.
Peatustes on maas miski kahe soonega plokid...

https://www.alstom.com/our-solutions/infrastructure/aps-serv
ice-proven-catenary-free-tramway-operations
Vist jah ilu pärast ja et autodel kõrguse piirangut poleks, saab näiteks 2k busse kasutada.

Kas keegi suudaks mulle loogikat seletada, et mis valemiga aku pealt sõitev tramm on parem kui aku pealt sõitev troll? Isegi kui tahetakse miskit kultuuripärandit säilitada, siis linnaruumi vaiksuse mõttes on peidetud ratastega trammi nahas troll palju parem idee, akudele ka kindlasti sõbralikum.

APS trammid on kas akudeta või pisikeste akudega - saavad elektrit altpoolt rööbaste vahelt.
Tallinnas olid vahepeal sarnased https://www.tripadvisor.com/AttractionProductReview-g189413-
d11454428-Heraklion_Hop_On_Hop_Off_Bus_Tour-Crete.html lahtise teise korrusega punased turistibussid liikvel. Kuidad meil tagati, et joobes briti poissmehed seal enne trammiliini alt läbi sõitmist teise korruse toolidel ei seisnud, et endli kepikesega selfit teha?

Ise küsin, ise vastan: https://miro.medium.com/max/800/1*Lsw6K-Cj1VvtTbXG2bVxGQ.png
Tänud kaasa mõtlemast.

Siin on Riviani offroad demo https://www.youtube.com/watch?v=KGqexebCcUo
Rivian lubab, et varsti saab teha "tank turn" https://www.youtube.com/watch?v=7BkxjHkOvYY

Ma ütleks, et elektriauto mõttekusele tuleb juurde uus mõõde - elektrikad oskavad asju, mida naftapõletajad ei suuda.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94757031/kodumaise-kutusef
irma-suur-otsus-kaks-murrangulist-uuendust-muudavad-elektria
utod-populaarseks

Toon välja mõned huvitavamad lõigud:

# Eestis on kindlustusega kaetud 720 000 sõiduautot /.../ 2050. aastaks on Eestis
# laias laastus 500 000 elektriautot, 100 000 vesinikuautot ja üle 30 000 CNG
# ehk gaasiauto. Ülejäänud autod panevad liikuma bensiin ja diislikütus. Rehkenduse
# tulemus oli selline, et 2050. aastaks jääb tänasest vedelkütuste turust alles 12–13%.

# Seda maailma raputab veel miski ja selleks on elektriauto aku voolupinge /.../ Suurema
# akupingega saavutad suurema laadimisvõime, näiteks 120 kilovati asemel on võimalik
# laadida 240-kilovatise võimsusega. See tähendab juba kaks korda kiiremat laadimist
# võrreldes 400-voldise akuga. See tähendab, et laadimine 10%-lt 80%-ni võtab
# aega ainult 18 minutit.

# Välja on arvutatud, et aku tootmise kilovatt-tunni hind on praegu 130–160 eurot.
# Järgmise nelja aasta jooksul prognoositakse selle langust 80–90 euro peale.

# „Elektriautode hinnad võrdsustuvad tavaautode omadega 2024.–2025. aastaks.
# Mõnede markide puhul on juba hinnavahe minimaalne

See on siiski kõige inetum lugu laadimisäri juures, mille eest tuleks panna selle otsuse taga olevatel ametnikel "pead veerema" - väga konkreetne ja rahaliselt mõõdetav kahju, mis tuleks sisse kasseerida korruptiivse hõnguga tehingu otsustajatelt, mitte maksumaksjatelt ega ka tanklakettidelt (nagu praegu plaanis)

# Kui 2012. aastal Elmo võrk rajati, küsis riik tanklakettide abi. Vaja oli paigaldada
# 167 laadijat teeliste vaates magusatesse kohtadesse ja olemasolev tanklataristu
# sobis selleks ideaalselt. Mõeldud-tehtud. Siis aga selgus, et riik müüb taristu koos
# isikliku kasutamise õigusega maha. „Tuled vastu, annad tüki oma maast ära. Selle
# asemel et riik tuleks ja pakuks, kas tahaksite ise oma tanklates laadimisäri ajada,
# läksid need meie konkurendile. Konkurent ajab äri sinu õuel. Meie lükkame tanklas
# lund. Keegi meile raha ei maksa.

# „Igale poole tahaksime panna superlaadijaid, aga meie tanklates olevate ELMO
# laadijate tõttu areng venib. Eesti Energia ja Enefit Volt sinna uut laadijat ei pane.
# Me paneksime hommepäev.

Kuna siin teemas on olnud palju juttu kivisöeelektrist, siis siin esitatakse faktina kõige äärmuslikum näide. Allikaid ei nimetata ja selle usaldusväärsust ei saa hinnata, aga taevast see väide kah vaevalt võetud on:

# kui auto toodetakse Hiinas kivisöe baasil toodetud energia abil ning see
# sõidab Poolas kivisöe abil saadava elektriga, siis on auto eluea CO2 heites
# võrreldes bensiini- ja diiselautodega ikkagi kokkuhoid saavutatud.

"See on siiski kõige inetum lugu laadimisäri juures, mille eest tuleks panna selle otsuse taga olevatel ametnikel "pead veerema" - väga konkreetne ja rahaliselt mõõdetav kahju, mis tuleks sisse kasseerida korruptiivse hõnguga tehingu otsustajatelt, mitte maksumaksjatelt ega ka tanklakettidelt (nagu praegu plaanis)"

Riigile kuuluv ELMO müüs võrgu riigile kuuluvale Elektrilevile. Mitu eurot sa rahalist kahju mõõtes maksumaksja kahjuks ja mitu eurot tanklakettide kahjuks said?

Xil, Su küsimus on retooriline. Artiklist tuleb ju hästi välja, et maksumaksjana seisneb mu kahju selles, et potentsiaalse särtsuauto ostjana ei ole nüüd seal teenust (selle teema kontekstis, väga olulist teenust), mis muidu oleks olemas ja mittesärtsuauto ostjana maksame kütuste jm eest kõrgemat hinda, et eraettevõtja ka temalt poolvägisi võõrandatud laadimisplatsi puhtana hoiaks. Alan Vaht ütleks Sulle tõenäoliselt üsna täpse numbri, kui palju on konkreetselt nende kett kandnud rahalist kahju otseste kuludena ja selle tehingu tõttu tegemata jäänud tasuvate investeeringutena. Nemad pole ainsad kahju kannatajad. Asi pole mitte summa suuruses, vaid õigusriigi toimimise põhimõtetes.

Asi on veel hullem: Tanklaketid ei lubanud laadijaid mitte suvalistesse kiirtanklatesse paigaldada, vaid nendesse, kus on söögikohad. Kuna el.auto tankimine võtab aega, siis tüübid tulevad söögikohtadesse, määrivad põrandad ära, söövad fossiili tankijatele mõeldud toidu ära ning tagatipuks peavad tanklaketid neilt raha ja kaardimakseid vastu võtma!
Ma ei teagi, kas suurem koomik on krokodillipisaraid valav tanklaketi tegelane, või nood, kes tema juttu lugedes nuttu laristama hakkavad..

Muudetud 05.10.21 14:17

tanklaketil on ju võimalik kohtusse minna kui neil tunne et partner on ülekohtuselt tegutsenud. aga kui tulevikus suurele osale elektriautodest piisab kodus laadimisest siis suur osa tanklaid paneb uksed lihtsalt kinni.

The Owen Magnetic

https://www.youtube.com/watch?v=LYQ2PiX_Z9o&ab_channel=J
ayLeno%27sGarage

# Ma ei teagi, kas suurem koomik on krokodillipisaraid valav tanklaketi tegelane, või nood, kes tema juttu lugedes nuttu laristama hakkavad...

See tanklaketi tegelane on neid krokodillipisaraid valanud juba paar aastat. Temale on koomikuks olemine ses osas palga sisse kirjutatud ning siin ei ole midagi üllatuda.
Tanklakett võitleb oma konkreetsete ärihuvide eest ja see on business as usual ning kui keegi ei taha neile välja ehitatud taristuga laadijaid lihtsalt märgade silmade eest kinkida, siis tuleb seetõttu ju krokodillipisaraid valada.
Ma ei arva, et keegi neid tema pisaraid väga usuks ja artikli kallutatuses pole ka võimalik kahelda.

Muudetud 06.10.21 09:26

Kuigi mulle ei meeldi kuidas ELMO võrgustiku müügiga asju aeti ja ei ole ka Volt jätnud muljet, et tõesti püüab tugevalt edasi arendada meie riigis elektriautode laadimis võrgustikku, siis hala nende kappide üle antud juhul on jabur.
Kui neid kappe ei oleks seal tankla territooriumil, siis lükataks seal lund ja hooldataks seda ala täpselt samamoodi, lisa kulu sellest ei ole see tanklaäri nüüd küll saanud.
Nagu juba välja toodi, siis lisa tulu võib küll saada poe klientide näol.
Ning konkurentsi võtmes, kui Volt ei uuenda oma kappe, mida hetkel põhimõtteliselt saavad vaid Leaf-i omanikud kasutada, siis paigaldades sinna CCS ühendusega kiirlaadija (reaalselt kiirlaadija, mis vähemalt 50kW välja annab ehk oluliselt rohkem kui Volt(ELMO) kapid), siis külastataks just nende laadijate pärast mitte vanade kappide pärast neid tanklaid.
Üldisemalt on nagunii nende laadijate tanklatesse toppimine mõttetu. Tanklad on paigutatud teele, et seal paari minutiline peatus tehtaks ja siis inimene edasi läheks. Kiirlaadijatega on/oli võimalus suunata inimesi teelt maha asulatesse. Lisanduv inimeste kogus aitaks väikeasulate äridel tegutseda ja aitaks natukene elu sisse puhuda nendesse.
Ka elektriauto omanik meelsamini laadimise ajal tegeleb millegi asisega, mitte tanklas passimisega.
Eks see ole natuke üle paisutatud mul praegu kuna laadimisajad aina langevad ja enamasti ei laeta täit akut nagunii vaid ainult piisavalt, et järgmisse sihtkohta jõuda. Siiski need vähesemad, kes teevadki ringreisi, kellel ongi soov/vajadus rohkem laadida teevad ka pikema peatuse. On ka rohkem huvitatud kohalikest vaatamisväärsustest ja asutustest jne.


# Kuna siin teemas on olnud palju juttu kivisöeelektrist, siis siin esitatakse faktina kõige
# äärmuslikum näide. Allikaid ei nimetata ja selle usaldusväärsust ei saa hinnata, aga
# taevast see väide kah vaevalt võetud on
Taevast ei ole see võetud muidugi. Seda täpselt sellises vormis ei olegi vist võrreldud aga neid uurimistöid on tehtud küll, mis on hinnanud kui suure jalajäljega mingit kütust tarbiv sõiduk on. Siit teemast ka neid läbi käinud minu mälu järgi. Siin näiteks ük: https://theicct.org/sites/default/files/publications/Global-
LCA-passenger-cars-jul2021_0.pdf
Seal pole küll Hiinas toodetud ja Poolas tarbitud näide aga seal on Hiinas toodetud ja Hiinas tarbitud näide. Üldiselt on tegu juba pikalt teada arvutustulemusega mis tuleneb elektriautode energiaeffektiivsusest.

ma siiski sõidan maanteel selleks, et jõuda kiiresti sihtkohta, mitte, et minna kuhugi külavahele jalutama.
Seega üritan Eesti piires teha seda peatusteta.. Kui magistraalil poleks tanklat, siis näeksin enne pisut vaeva et auto täis tankida ja kindlalt kohale jõuda, mitte minna viimasel hetkel ehku peale kuskilt külavahelt tankimist otsima, kus pealegi tankla võib hoopis kinni olla (loe - elektriauto puhul teise poolt hõivatud) .
See on nõukaajast omandatud käitumisviis ja ka täna Tallinnast Narva suunal sõites ei ole tanklaid maanteel just tihedalt.
Elektriauto puhul on eelis, et majaomanikuna alustaksin ma päeva igal juhul hommikul täislaetud akuga.. bensiini puhul on mul täna enamasti paagis eelmise nädalavahetuse maalkäigu jääk..

Kui Kuusalust teepealne tankla likvideeritaks, siis minult ja minu perelt ikkagi Kuusalu kaubandus ei saaks juurde sentigi käivet...

Kas erafirma esindaja on kallutatud oma ärihuvide poole? Imelik ju, kui ei oleks. See "kas tõesti" või jutt krokodillipisaratest ei ole enam kuidagi adekvaatne, sest see kõik on olnud teada ju algusest peale. Kohviku kliendid oligi tõenäoliselt ainus präänik, mida oli võimalik neile vastu pakkuda olukorras, kus ettevõtjalt sellist laadimisteenust oodata olnuks rahaliselt ajuvaba (peaks maksuametile põhjendama oma loogikavabasid investeeringuid;)). Aga kuna laadijad on laiali eri kettide vahel, oli selle müümine tervikuna (mitte nt oksjoni korras iga laadija eraldi) ettevõtjatele noa selga löömine. Nii alatut käitumist lihtsalt ei saa riigilt keegi eeldada (olenemata sellest, kas see on lepingus kirjas või mitte) ja ettevõtja "kallutatud" pahameel on igati põhjendatud, kuna sellega peteti välja võimalus enda ostetud/renditud maal ise investeerida ja kasumit teenida ja nüüd pole ka särtsuklientidel seda teenust, mis muidu võiks olla.

Aga teemasse kah: ma olen ammu imestanud, miks särtsukate hulgas praktiliselt polegi "normaalseid universaale". Kuigi tehnoloogia eripäradest (tuuletakistus on olulisem kui fossiilikatel!) lähtudes võiks maanteesõiduks sobilik särtsuuniversaal ollagi omal moel ebanormaalne - mahukuse saavutamiseks pigem pikk kui kõrge. Nagu Nissan Stagea või 1.gen Dacia Logan MCV. Edasi on juba oma valik, kas tellida see "maanteesärtsukas" universaalina, 7-kohalise suurepere autona või miks mitte ka kaubikuna. Fossiilikatena on selline "madal-pikk-universaal" keretüüp end juba õigustanud ja ma ei imestaks üldse, kui esimesed pääsukesed selles vallas turult koore riisuvad, sest väga palju on inimesi, kes praegu toodetavaid särtsukate enamlevinud keretüüpe (putukad ja wannabeparketimaasturid) ei ostaks nagunii ka fossiilikana.

Soovitan lugeda viimasest DIGI ajakirjast Dacia Springi arvustust. Ma ei mäleta, et oleks üldse kunagi lugenud arvustust, mis mõnda autot nii tõsiselt maha teeb. Muidugi ka asja eest. Pähe sai selle eest, et tegu on poolfabrikaadiga, mis võrreldav pigem poole odavamate analoogsete mopeedautodega ja seda ka sõiduomadustelt (nt maanteestabiilsus).

# olen ammu imestanud, miks särtsukate hulgas praktiliselt polegi "normaalseid universaale"

Guugelda näiteks tähekombinatsiooni MG Motor 5 SW EV

# Vahepeal Dacia Springi torkimas käinud...
# Jään ootama testi, kes viitsib nädal aega kasutada ja omab ühtlasi võrdlust ka paljude teistega, et märgata olulisi pisiasju, mida enamus ega ka ise nagunii lühikese ajaga ei märkaks.

Selline test lubati viimases Istmesoojenduse podcastis välja. Millal täpselt tuleb, ei öeldud.

Hea meelega laeks siia ülesse koopia Dacia Springi testist Digi lehes, aga see oleks vastuolus heade tavadega ja ka autoriõigustega. Selle asemel panen siia ühe lõbusa testi särtsuputukatest, mis on Digi arvates Dacia Springi otsesed konkurendid:)
https://www.youtube.com/watch?v=GrDXIj0Mj00

# Guugelda näiteks tähekombinatsiooni MG Motor 5 SW EV

See on ju "sama normaalne" längus tagaklaasiga pooluniversaal nagu Peugeot 308 SW pistikhübriid, millel tagaluugi eesmine serv algab peaaegu tagaistme peatugede kohalt ja kuhu eriti midagi (st rohkemat sama pika laugsabaga võrreldes) sisse ei mahu. Sellepärast tõingi näite Stageast ja kõige vanemast Logan MCV-st, kuigi mööndustega oleks abi ka sellest, kui tuleks ahtriosa poolest midagi sarnast 20 vanadele e-klassile-accorditele-passatitele. Asi pole selles, et ma ihaleks midagi 10a+ tagust, vaid autotootjad on millegipärast otsustanud, et Euroopa turul müüakse "päris universaalide" asemel ainult kõrgeid mahtuniversaale, samal ajal kui pilukatemaal on need madalad-mahukad universaalid endiselt levinud keretüüp (siiski langustrendis ka seal). Pool selle teema vaidlusest on tulnud tegelikult just sellest nähtusest särtsukate puhul, et salongi kubatuuri liitrite kasvatamine kõrgusesse vähendab reaalset lennukaugust maanteel, mis oleks liitrite kasvatamisel kõrguse asemel auto pikkusesse suurepäraselt välditav. Võibolla on selle taga mingid tehnilised nüansid aga võibolla pole lihtsalt aeg veel sealmaal, et särtsukaid püütakse teha millekski enamaks kui linnas paari inimese või poekottide vedamiseks. Isegi elektrikaubite asemel praegu lihtsalt elektrimootoriga kaubikud, pole vist jõutud veel nishideni, mis pole esmatarve, aga peavad olema kindlasti turul kaetud selleks ajaks, kui "kell kukub"...

Muudetud 08.10.21 01:31

# Hea meelega laeks siia ülesse koopia Dacia Springi testist Digi lehes, aga see oleks vastuolus heade tavadega ja ka autoriõigustega.

Kärss tekitab jälle segadust :)
Digi on ainult üks paljudest Geenius meedia väljaannetest ning üldreeglina eraldi väljaannete jaoks sisu ei toodeta, vaid artiklid on eri brändide all ristkasutuses. Seega on 98% tõenäone, et tegu on lihtsalt Dacia Springi arvustusega Geeniuse portaalis ning enamus inimesi ei loe seda sisu seda mitte Digi, vaid Autolehe või geenius.ee portaali kaudu.

Väite kontrollimiseks, Kärss, palun ole hea, kirjuta siia lihtsalt kaks lauset sellest artiklist (tsiteerimine viitega allikale ei ole teatavasti keelatud) ja siis saab kohe selgeks, kas tegu on ekstra Digi jaoks toodetud looga (mis ei tundu kuidagi usutav) või lihtsalt Autogeeniuse tavalise autoarvustusega, millega kõik tellijad saavad tutvuda siin https://auto.geenius.ee/test/proovisoit-dacia-spring-on-koig
e-odavam-elektriauto-eestis-ja-selleks-on-ka-pohjus/

Muudetud 08.10.21 07:59

# on tulnud tegelikult just sellest nähtusest särtsukate puhul, et salongi kubatuuri liitrite kasvatamine kõrgusesse vähendab reaalset lennukaugust maanteel, mis oleks liitrite kasvatamisel kõrguse asemel auto pikkusesse suurepäraselt välditav.

See ei ole üldsegi mitte särtsukate-spetsiifiline küsimus.
Liitrite kasvatamine kõrguse asemel pikkusesse muudab auto disaini vorsti sarnaseks ning inimesi, kes soovivad osta seelaadset toodet oma teenitud raha eest, jääb järjest vähemaks.

Teine nüanss on, et liitrite kasvatamine kõrgusse võimaldab püstisemat isteasendit ning mugavamat sisenemist-väljumist. Inimesed ei soovi autosse sisenedes selle ees pugeda ja roomata, kui neil on võimalus seda teha uhkelt, sirge seljaga.

Kindlasti on ka neid, kelle jaoks 10 km lennukaugust maanteel on kõige olulisem, aga nende hulk on sedavõrd väike, et neile eraldi autot disainida ilmselt lihtsalt ei tasu ära. Ja kui on vaja kaupa vedada, siis haagitakse taha käru või võetakse kaubik.

Saksamaal müüdi septembris akuautosid rohkem kui diiselautosid.

Auto kõrgus ei määra otseselt õhutakistust.
Näiteks vorstikujulise Audi A6 Avant Cd=0,28
temast 24cm kõrgema Tesla X Cd=0,24.
Lisan veel juurde: VW e-Up Cd=0,32, ehk siis pisiautod on linnaliikluses keskkonnasõbralikumad, kuid maanteel 100+ km/h sõites võivad suurematest rohkem elektrit tarbida.

Muudetud 08.10.21 10:07

# See on ju "sama normaalne" längus tagaklaasiga pooluniversaal nagu Peugeot 308 SW
Selel üle võibki vaidlema jääda mis hetkest alates on auto "universaal" kerega. Tootjate ja nö levinud segmentide järgi aga on MG 5 universaalkerega ning üks väheseid, mida müüakse. Teoorias peaks neid juurde tulema paari aasta pärast aga kaheldav, et hind sama hea.
See, et üldisemalt universaalide osakaal aina kahaneb on kurb auto turu reaalsus ja algas enne kui elektriautod tulid uuesti teemaks ning siin ei ole kuidagi süüdi edasi liigutav mootor vaid tarbijate soovid ja harjumused.
(Ning enamik universaale on sarnase kumera/kaldus tagaotsaga, vanade Volvo V70 ristkülikute aeg sai tootjate jaoks läbi juba mõnda aega tagasi)

Puht tehnilisest küljest ei oleks tootjatel probleemi teha universaalkerega elektriautot, näiteid ju olemas. Teemaks on ikka turu nõudlus.
Võimalik, et selleks ajaks kui tootmise kulu langeb saab hakata ka sinna odav-keskklassi segmenti tootma sõidukeid ja siis tuleb neid universaale rohkem aga kas see juhtub enne 2030 aastat on teadmata.

# Kärss, palun ole hea, kirjuta siia lihtsalt kaks lauset sellest artiklist

Edasi tsitaat artikli algusest (ma kirjutan kiiresti ja kui keegi ette loeb, võiks ka kogu artikli siia ümber kirjutada:)

"Kas kõige odavam elektriauto Eestis on ka hea?

Digi lehekülgedelt on aastatega läbi käinud lugematu hulk tehnoloogiaseadmeid ja paljude kohta on pealkirjas esitatud sarnane küsimus. Aegaajalt ilmubki välja mõni vidin, mis paneb imestama, kuidas 100 euro eest saab teha nii hea asja, samal ajal kui teised küisvad näiteks 500 eurot?! Kas Dacia tõmbab kübarast tõesti välja priske jänese?"

Tsitaat kusagilt keskelt:

"Kas see oli tuul, õrn kiht vett teel või kõik see kokku, aga ootamatud suunamuutused võtsid selja higiseks ja kiirus langes kohe kõvasti. Lumistes ja jäistes oludes selle autoga maanteele minna ei tahaks"

Tsitaat lõpust:

"Eestis on Springi ostule raske mingit head põhjendust leida. Kullerid ja sotsiaaltöötajad (sest Spring on justkui uus Mitsubishi i-Miev) on ju ka inimesed, keda talvisesse liiklusesse ei tahaks ajada. Suviseks hobiautoks on seda kah raske valida. Dacia lahendab olulist probleemi, aga mitte Eestis, seega hinnast hoolimata on vastus eitav. /Lõpus tabelina plussid-miinused ja selle all kokkuvõte/ Dacia Spring on tõepoolest soodne elektriauto, aga kübarast pole õnnestunud jänest tõmmata ja väga hästi on näha, kust on tulnud kokkuhoid. Sobib heasse kliimasse linnasõidukiks, aga Eestis läheb sellega keeruliseks."



Ma ei näe nagunii autogeeniuse artiklit, kuna see on pandud maksumüüri taha, aga kuna siit käisid läbi sellised laused:

# Jään ootama testi, kes viitsib nädal aega kasutada ja omab ühtlasi võrdlust ka
# paljude teistega, et märgata olulisi pisiasju

ja

#Selline test lubati viimases Istmesoojenduse podcastis välja. Millal täpselt tuleb, ei öeldud.

Selle põhjal eeldasin, et ei ole veel testitud Eestis. Siis potsatas aga postkasti uus DIGI, kus on testitud üsnagi põhjalikult ja Eesti oludes. Seda parem, kui kõike saab lugeda ka veebist ja inimesed tõesti on valmis maksma nende artiklite lugemisõiguse eest.

# vanade Volvo V70 ristkülikute aeg sai tootjate jaoks läbi juba mõnda aega tagasi

Kui nüüd täpne olla, siis viimane kandiline (point pole selles, et kandiline, vaid et on pika katusega, mille tagaluugi ülemine serv asub auto ahtriosas, mitte keset autot) V70 tuli liinilt 2016. Alles 5a tagasi, ei ole ju nii väga ammu...

Lõpuks ei taandu kõik sellele, et "millist autot osta", vaid millised autod tuleb mingite puuduste tõttu välistada. See tagaluuk võib vabalt ka längus olla, kui "vorst" piisavalt pikaks venitatakse, nagu näiteks seesama 1.gen Logan MCV (millel oli vägagi turgu, wiki väidab, et on Lada Larguse nime all tänaseni tootmises!!).

Kuna meil külahullude jaoks oma teemat ei ole, aga isejuhtivad autod haagivad kõige paremini särtsukatega, siis jätan selle uudise siia:

"Eesti juhtiv diginõunik Marten Kaevats teatas, et novembrist alates ta enam riigikantseleis ei tööta ning ta ei lahkunud omal soovil.

Kaevats kirjutas sotsiaalmeedias, et koondamisteade ulatati talle kolmapäeva hommikul. “Ametlikuks põhjenduseks olid eelarve kärped ja sel nädalal on Riigikantseleis toimumas suurem koondamine,” ütles ta. “Tegelik põhjus on muidugi mujal, ilmselt seal, et ma pole olnud päris tavapärastesse raamidesse mahtuv riigiametnik..."

Kellele see uudis midagi ei ütle, olgu õnnelik. Tal on lihtsalt vedanud. Mul tänu oma ametipostile nii hästi ei läinud ja ma pidin tundide viisi tema hullumeelseid ideid kohe Eestisse jõudvatest isesõitvatest autodest kuulama.

# Selle põhjal eeldasin, et ei ole veel testitud Eestis. Siis potsatas aga postkasti uus DIGI, kus on testitud üsnagi põhjalikult ja Eesti oludes. Seda parem, kui kõike saab lugeda ka veebist ja inimesed tõesti on valmis maksma nende artiklite lugemisõiguse eest.

On muidugi testitud, Autogeenius võttis ja sõitis sellega natuke, lugu on Tarmo Tähepõllu sulest Digi/Autogeenius portaalis olemas ja üsna negatiivne. Maitse asi, muidugi, kuidas tõlgendada.

Täispikka (nädal) testi saab lugeda accelerista.com veebist ja täiesti tasuta. Millal, seda ei tea.

Nojah, minul kadus peale Digi/Autogeeniuse testi lugemist ka ootusärevus pikema testi
osas:( Jääb vaid loota, et neid soodsaid valikuid hakkab vaikselt lisanduma ja mõni tootja suvatseb tulla turule selles nishis ka valmisproduktiga. Sest seda eelist, et erinevalt fossiilkütustest saab elektrit ka ise kodus teha, ei võta vast keegi kunagi särtsuautodelt enam ära.

Arvasin, et Eesti teste loevad nood, kes inglise või saksa keelt ei mõika, või siis ei oska interneti kasutada, kui näen, et eksisin. Ma ei arva, et eesti autoajakirjanikud oleksid rumalamad kui välismaised kolleegid, kuid paljudel välismaistel ajakirjadel on sada kordi suurem lugejaskond ja seetõttu jagub testimiseks 100x rohkem raha. Nad saavad ka testimise autod varem kätte. Kasvõi Dacia Springi testiti läänes umbes pool aastat tagasi. Hiinas testiti arvatavasti veel paar aastat varem (seal müüakse teda peamiselt Dongfeng nime kasutades), aga hiina keelest ei saa ma isegi aru.

https://www.accelerista.com/uudis/tooteuudis/bmw-i4-tavainim
ese-sartsubemm-voi-luhta-lastud-voimalus/
Tasub lugeda. Artikkel ise on küll veidi negatiivses toonis, aga ka mina mõistan seda, et "koore riisujate" asemel oleks vaja pigem "maailmapäästjaid" - neid autosid, mida ostetakse vajaduspõhiselt. Mitte edevuspõhiselt.

Vajaduspõhisus on kommunismi aluspõhimõte. Teoreetilist hea ja õige, aga praktikas pole suudetud seda saavutada ning vaid paar riiki on veel üritama jäänud. Kusjuures kommunismi kehtestamise üritused on toonud heaolu asemel viletsust. Darwini õpetus on Marxi õpetusele siiani lõdvalt ära pannud.

Muudetud 13.10.21 08:10

On küll mõned nüansid, mis tekitavad küsimusi "milleks küll" (üle 2t tühimass, hind ja "teibitud tõllarattad" muudavad välimuse okseleajavaks), aga tervik jätab küll mulje, et selles autoklassis jääb ainsaks reaalseks "puuduseks" firmamärk. Ega selles hinnaski õhku just ülemäära palju pole, kui arvestada omadusi, mudeli uudsust ja seda, mida konkurendid sama raha eest pakuvad. Kiire googel näitas, et sama raha eest samade omadustega fossiilautot turult väga ei leia... Kahju, et särtsukad löövad praegu hinnaga vaid eriliste mudelite puhul (nii odavamate kui kallimate), mitte veel tavaliste pereautode klassis.

Ei välistaks üldse, et kümnekonna aasta pärast ehitatakse just samale "vananenud" platvormile igati kriitikat kannatavate omadustega "maailmapäästjatest" rahvaautod.

https://www.accelerista.com/proovisoidud/pilk-peale-kasi-kul
ge-ev6-toenaoliselt-koigi-aegade-agedaim-kia/

PS: panite tähele, lennukaugus (reaches up to 528 km range in WLTP) pole üldse enam teema;)

https://www.autoevolution.com/news/the-little-camper-that-co
uld-stella-vita-completes-extended-trip-on-solar-power-only-
172021.html?utm_source=ae_self&utm_medium=ae_onscroll&am
p;utm_campaign=ae_onscroll#

jälle asi, mis kunagi kulub ära, kui niisama pulli pärast naftapõletamine ära keelatakse....

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94896475/video-vaata-kuida
s-hakkab-toimima-alexela-uus-ulikiire-elektriautode-laadimis
jaam

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94896393/alexela-avab-esim
ese-eesti-kutusemuujana-elektrilaadijate-taislahenduse

Norrasse on järjekordne hiinlaste el.auto müüki jõudnud: https://byd.no/modeller/tang/
Minu jaoks näeb vanamoodne välja, aga alalhoidliku maitsemeelega inimestele vist meeldib, kuna kaubaks on hästi läinud.
Hind sama, mis eTronil, meil võiks ta seega nii 70kEUR maksta - arvamus, et Hiinast hakkab "lihtinimeste" rahakotile sobivaid el.autosid tulema, on vaid eelarvamus.
Kuigi Norras on juba aastaid põhiliselt el.autosid ostetud, tehti seal septembris uus el.autode müügirekord.

Minu üks masin sõitis 200 000km ära nüüd nädal tagasi.

Leaf - aku 85%. Seisuga 100 000km oli 93%.
Järelikult kusagil 400 000km juures hakkab mulle
ebamugavusi põhjustama, kus ma talvel
70-80km-seid sõite ei saa ühe jutiga ära teha. Järelikult
aastaks 2027 soetan moodsama elektrimasina ja Leaf jääb
plaan B-ks.

Veermik on veel tehase oma, eeldan et kusagil 300 000km
juures peaks kogu kompoti ära vahetama kui hakkab
väsimusmärke näitama. Võibolla parem isegi 250 000km,
sest ei usu, et üle poole miljoni auto sõidab minu käes.

B-auto läbisõit on mul kuni 10 000km aastas ja C (fossiil) 1500km,
osati kärusõidud, osati õppesõit (manuaal) ja mõni pikem ots ka.

PS: mõne aasta pärast olen diisli arvelt säästnud rohkem kui
auto ostuhind oli. Hetkel on bruto sääst täis tiksunud (18 000€).

Muudetud 25.10.21 10:05

Jetson ONE is an ultralight and extremely fun to fly recreational all-electric personal vertical take-off and landing (VTOL) aircraft.

https://www.youtube.com/watch?v=FzhREYOK0oo&ab_channel=J
etson

https://www.jetsonaero.com/

Tundub, et kaevandustes läheb asi elektriliseks jälle: https://im-mining.com/2021/10/26/proterra-komatsu-announce-c
ollaboration-electrify-underground-mining-machines/


Teslale ruttu vaja konkurentsi, juba võtnud enimmüüdud auto tiitli EU-s: https://electrek.co/2021/10/25/tesla-model-3-becomes-best-se
lling-vehicle-europe/

Aga soomlased kahekordistavad särtsuautode automaksud... tagasiulatuvalt:)

https://www.ksml.fi/uutissuomalainen/4344549

Kuidas sa nii suure võidu said? Minu diisel võtab 6l/100. Ütleme diisel on olnud hinnaga kuskil 1,35€/L. Tegelikult vist enamus aega odavam. Seega saan ma 200 000 sõidetud 16 200 eest. Aga elekter tuleb ka maha arvutada, see pole ka tasuta.
Ma mingist suvalisest raha.geenius artiklist arvutasin, et kui vaid kodus laed peaks sul olme lännud vähemalt 5000 elektrile. Seega kütuse hinnavahe ca 11.200 ideaaljuhul.

Nüüd kui palju su auto oli ostes kallim samaväärsest diislist? Peugeot 2008 elekter näiteks ongi u sama palju ca 12 000 kallim. Nüüd muidugi ei võta me arvesse kindlustusi, hooldusi ja jääjväärtust mida ma ei tea. Eeldan, et elektri kasko on kallim, kuna auto kallim, samas kas hooldus järsku odavam? Ma ei tea. Leafi jääkväärtus väga hea pole. Samas uute elektrikate kohta ei oska öelda...

"Aga soomlased kahekordistavad särtsuautode automaksud... tagasiulatuvalt:)"

Ajakirjandus on oma ülesannete tasemel. Suuremat aastamaksu ei tule maksta mitte tagasiulatuvalt, vaid alates 2023. aastast, el.autode puhul, mis on ostetud 2021 a. või hiljem. Ja ajaleht jätab kirjutamata, et ühtlasi on plaanis tõsta kütuseaktsiisi - bensiinil 0,12EUR/l, diislil 0,135EUR/l - kokkuvõttes akuautode maksueelis ei vähene.

# Eeldan, et elektri kasko on kallim, kuna auto kallim
See eeldus ei päde kahjuks. Kuigi Tesla puhul on kasko kallim olnud, siis teiste markide puhul ei ole seal vahet kohanud. Liikluskindlustus aga on odavam enamasti.

Hinnavahe osas on raske adekvaatselt kahjuks hinnata sest need mudelid millel on paralleelselt pakkuda nii fossiilseid kui elektrilisi ajameid ei ole optimaalselt ehitatud ja see kajastub ka hinnas, ning tihti ka võimekuses.

Need, mis on nullist täis-elektrilisele platvormile tehtud on aga raskemini võrreldavad kuna täpset vastet ju pole millega võrrelda.

Lähimate võrreldavatega (sama tootja sama segment jne) proovida võrrelda, siis tuleb see vahe jah sinna 8-10k kanti, mõnel üksikul juhul vähem.
Elektri hinna osas sõltub laadimise lahendusest. Kui ikka on kasutusel tark lahendus mis laeb ianult odavaimatel börsi tundidel, siis võib vabalt km hind laadimise mõttes tulla ka alla 1 sendi. Kiirlaadijates koguaeg laed, siis aga maksad rohkemgi kui bensiini diisli eest mõnel juhul.

Praegu tõusnud elektri hindadega ja suvalisemalt laadides on mul tõusnud km hind 2 sendi pealt 2,7 peale ning selle hinnaga tuleks 200k läbimise kulu tõesti 5k € kanti.

Elektrisurfar Soomes Kemijoki jõel.

https://areena.yle.fi/1-50995499

No aga auto eest makstud oligi 18k€, ülejäänud oli toetus.
Nüüd on toetuse määr langenud, aga ka hinnad paremad
samaväärsetel elektrikatel.

200 000km puhul tuleks liita ka 1000€ mootoriõli mängu.

6 liitrit on mul ka maanteel, aga lühikesi otsi on päris palju
ja talvel on ikka 7-7,5 kanti. Reaalne keskmine ei ole pea kellelgi 6.
Elektri peale oli ~2€/100km. Ütlesingi, et bruto.
Ja alates sellest aastast siis on päikesepark, mis 7 aastaga
oma investeeringu tagasi toob. Elektriautode tõttu toodetud
~20MWh läheb kõik endale (müügil kasum väiksem kui endale).

Üks aasta siia sinna pole enam nii oluline. Võin järgmine aasta
uuesti ette laduda, aga tulevikku on kerge kalkuleerida ka täna.
Seda oli kerge kalkuleerida ka 2014, kui auto ostetud sai.

Mingi uus propagandalaine on välja tulnud. Esmalt mõeldakse välja mingid müüdid, millest peale artikli kirjutaja veel keegi kuulnud ei ole... ja seejärel lükatakse need edukalt ümber:))
https://arileht.delfi.ee/artikkel/94987385/8-muuti-elektriau
tode-kohta
Ja siis ilmub välja järgmine kloun, kes on just eelkõige eputrillafaktori tõttu kunagi selle valiku teinud (nii tuleb jutust välja), kelle tarkuse baasil bensiini- ja diiselautode turtsumine on mingi standardne omadus ja kelle meelest sobivad elektriautod päris kõigile (isegi mitte osadele inimestele või peaaegu kõigile):
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95018035/mario-kadastik-pa
rast-elektriautot-enam-bensiiniautoga-kull-soita-ei-taha
Aga pealkirja ennast kommenteerides näen reaalelus pigem seda, et paljud ei tahtnud mõnda aega pärast elektriautot rohkem elektriga sõita ja on fossiilkütusega liikurite juures tagasi. Ja veel rohkematel on peres lisaks elektriautole ka fossiilikas. Aga see on pigem valikute küsimus, sest kui fossiilikat on vaja vaid üksikud korrad aastas, on seda tõenäoliselt odavam rentida (st rendihind aastas jääb alla tavapärasele aastasele hinnalangusele) ning sageli sobivad selleks isegi lühirendiks mõeldud autode tarbimine mitu päeva järjest - see on enda tutvusringkonnas viimasel ajal üllatavalt levinud trend neil, kes just linnas elades auto OMAMISEST loobuda on otsustanud (ja siis iga kord erineva autoga külla tulevad ning muretsevad iga oksakriimu pärast:).

# Ja siis ilmub välja järgmine kloun, kes on just eelkõige eputrillafaktori tõttu kunagi selle valiku teinud (nii tuleb jutust välja), kelle tarkuse baasil bensiini- ja diiselautode turtsumine on mingi standardne omadus ja kelle meelest sobivad elektriautod päris kõigile

Mario Kadastik ei ole kloun. Ta on edukas ja hästi kalkuleerida oskav ärimees. Tal on Sinuga sama teaduskraad (küll mitte sellele eelnev hariduskäik), aga see ei ole hetkel oluline. Oluline on see, et ta on Teslade mitteametlik maaletooja ning elektriautod on tema äri ja sissetulek.

Seega business as usual ja loomulikult iga juut kiidab oma kaupa ja iga müügimees teeb oma toodetele müügituge. Selle peale ei saa pahandada, küll aga selle peale, et meil ei leidu inimesi, kes talle suudaksid avalikult vastu argumenteerida. Mitte et see lihtne oleks...

PS saabusin õhtul koju ja homme hommikul lähen tööle särtsukaga. Täna ei viitsi laadida, ehk homme, võib-olla... :-)

Muudetud 02.11.21 20:39

arnis:
#Reaalne keskmine ei ole pea kellelgi 6...

Minul näiteks on viimase aasta keskmine (tanklas kulutatud, mitte kompuutri näit, kuna panen kõik kulud sh tankimised täpselt kirja) 5,6 l/100km. Autoks kaheliitrise mootoriga VW Tiguan, kusjuures valdav enamus liikumisest toimub kiiruste 110-130 vahemikus.
Kui 90-ga sõita, siis saaks alla 5 ka keskmise kulu :)

# ei ole kloun. Ta on edukas ja hästi kalkuleerida oskav ärimees /.../ ta on
# Teslade mitteametlik maaletooja ning elektriautod on tema äri ja sissetulek.
# Seega business as usual ja loomulikult iga juut kiidab oma kaupa ja iga
# müügimees teeb oma toodetele müügituge.

Täiesti minu viga. See polnudki ju artikkel, vaid suurelt juurde kirjutatud, et sisuturundus! Aga inimese kohta, kes kasutab argumentidena diislite ja bensiiniautode turtsumist, on kloun siiski üsna leebelt öeldud. Foorumis, kasvõi siin teemas, sellise argumendiga lagedale tulles saaks palju ausama hinnangu;)

Teemasse kah, ikka Teslast: https://www.youtube.com/watch?v=4bPsdX9rnvk

Muudetud 03.11.21 01:43

Mul on reaalne keskmine 6. Talvel ja suvel ca 6.1 l (suvel kontvsuurendab kulu) ja kevadel/sügisel ca 5.9. Elan linna piiril. Ca 90% linnasõit aga noh äärelinna võtmes. St ummikud ei hakka koduuksest.

Ökotades saaks vast vähem aga ei viitsi, sõidan normaalselt. Suur auto, mootor PSA grupi 1.5 turbodiisel.

Tehas ütleb üldse, et 4.4-5.3 l/100 km võiks võtta. Aga siis peaks vist küll sõitma nagu 80 aastane kirikuõpetaja palvusele.

mis te arvate - millal tuleb siia pildile lisaks 5 senti/km läbisõidumaks elektrikatele ?

... muidugi võiks siis lisada ka CO2 emissioonimaksu fossiilikatele?
60 €/tonn = 6 senti/kg teeks 150 g/km emiteerivale Skodale lisamaksuks 0,9 senti/km.
Praegused aktsiisimaksud ju CO2 emissiooni ei arvesta?
(eeldame vaikimisi, et elektrikad sõidavad 100% taastuval või et see elektritootmise emissioon on juba elektrihinnas maksustatud)

Kodus laadijatele läks tänu elektri ülekandetasu poolitamisele km läbimine tiba odavamaks.
Läbisõidumaks, kui ta tuleb, siis kõigile, mitte vaid elektrikatele. Siiani pole maailmas vist ühtki juhust, kus mingi maksuga oleks elektrikat fossiilsest kõrgemalt maksustatud. Kui mingit maksu on elektrikatele pandud lusikaga, siis fossiilikatele on sama või võrreldavat maksu tõstetud kulbiga.

Eile õhtal küsis hispaanlane mu käest:
Deus, ma tahan elektrikat osta, võtan Tesla või midagi muud?
Ma küsisin selle peale, et kus sa sõita tahad, linnas või ostad kuhugi välja maatüki?
Ma tahan Madriidi sõita.
...
Kõrval olev norrakas ja hollandlane hakkasin selle peale lihtsalt naerma ja ütlesin ühest suust: osta diisel või bensakas.
Mõlemil on särtsukad olemas muide.
Okei, sai seletatud siis natukene, et teekond läheb tiba pikemaks ajaliselt ja värki aga jõuad Madriidi välja küll, pole hullu.
Ja siis ta ütles, et OK, siin EU's vb saan hakkama aga Kolumbias oleks prses, isegi linnades sees.

# Siiani pole maailmas vist ühtki juhust, kus mingi maksuga oleks elektrikat fossiilsest
# kõrgemalt maksustatud.
https://www.drive.com.au/news/victoria-passes-road-user-tax-
for-electric-vehicle-owners-industry-reacts/
Austraalias Viktooria osariigis kehtestati mitte-fossiilikatele läbisõidu põhine maks. Fossiilikatele seda ei kehtestatud.

# Esmalt mõeldakse välja mingid müüdid, millest peale artikli kirjutaja veel keegi kuulnud ei
# ole...
Kuigi mõned neist on harvem esinevad, siis ei ole ükski neist mingi uus välja mõeldud müüt. Mõni on harvem esinev (näiteks "Elektriautode kulude eest on keerukas tööandjale tšekki esitada") aga täiesi reaalsed asjad mille kohta levib igasugu kaheldava väärtusega infot.

# näen reaalelus pigem seda, et paljud ei tahtnud mõnda aega pärast elektriautot rohkem
# elektriga sõita ja on fossiilkütusega liikurite juures tagasi
Rohkema kui ühe inimese vaatepunktist tehtud statisika aga räägib pigem vastupidist.
96% küsitletud EV omanikest ei ostaks järgmise autona ICE: https://newsroom.aaa.com/2020/01/aaa-owning-an-electric-vehi
cle-is-the-cure-for-most-consumer-concerns/
90% küsitletud EV omanikest ei ostaks järgmise autona ICE: https://www.rac.co.uk/drive/news/electric-vehicles-news/90-o
f-ev-owners-wont-switch-back-to-petrol-or-diesel/

On oluline vahe, kas su kogemused on kehvasti valitud EV-ga, hädise EV-ga nagu elektriline Golf või Focus olid või päris EV-ga, mis annab hea kogemuse. Kui paljud Kona või eNito, kui paljud Tesla omanikud vahetasid tagasi ICE vastu? Vähesed. Need vähesed kellel tõesti ongi tarvis tihti sõita 400+ km marsruutidel kus ei ole laadijaid. Need vähesed kelle jaoks mootori heli on auto juures olulisem kui muu sõidukogemus. Tegu on siiski vähemusega, kellele kas ei saagi kunagi sobima elektrikad, kuna ei tee õiget häält ja ei erita õiget lõhna või kes peavad ootama kuni laadimis taristu areneb.

# Kuigi mõned neist on harvem esinevad, siis ei ole ükski neist mingi uus välja
# mõeldud müüt

Sa tood näite üliharva esinenud müüdist, mille saab igaüks, keda vastus päriselt huvitab, minutiga lihtsa googeldamise abil ümber lükata. Mina pole kuulnud küll mitte kunagi ja mitte kusagil selliseid müüte, et elektriauto hoolduskulud on kallimad fossiilikatest, et elektrihind (mitte koos liisinguga kaasneva hinnalangusega) ületab fossiilkütuse hinna, kiirendab kehvemalt, et aku läheb meie pehmes talves konkreetselt rikki vms lausp@ska. Mis muidugi ei tähenda, et keegi kusagil selliseid müüte on käinud pastakast välja imemas ja siis neid kusagil levitab.

# kui paljud Tesla omanikud vahetasid tagasi ICE vastu? Vähesed.

Loomulikult vähesed, eriti kui tuua nii absurdne näide (Tesla omanik Norras, UK-s jne)? Miks ta peaks seda tegema, kui maksudega moonutatud turg teeks sellise lükke ajuvabaks? Ma ei ostaks samuti kunagi ühtegi autot enam, kui auto ostmine/pidamine tehakse kallimaks kui helikopteri pidamine ja minu sissetulekute juures oleks helikopteri ostmine märkamatu kulu. Eks nii on praegugi Eestis, kus maanteel 120km/h alas sõidad sageli mööda Leafidest, aga mitte kunagi Tesladest. Tesla omanik, kui tal on vaja fossiilika omadusi (haagissuvila vedamiseks vm), ei osta seda endale, vaid läheb rendib selle nädalaks summa eest, mille eest eestlane ostab auto nii endale kui naisele. Ja ei vali üldse mitte ainult selle järgi, kas on elekter või mitte, vaid et talvehommikul värava ette lükatud jääkamakad auto nina ära ei lõhuks, maanteeni viivad jäised roopad auto põhja ära ei rüüstaks jms, millest nende palju soojemate riikide autoomanikud arugi ei saa. Ma nõustun sellega, et kes on särtsukaga rohkem sõitnud, hoiab turul juba teadlikumalt silma peal ja on mõistlike omaduste puhul valmis kergekäelisemalt särtsukat valima kui nn keskmine inimene. Mina samuti, kuna juba väga kaua aega ei tehta selliste omaduste-töökindlusega fossiilikaid, mida päriselt osta tahaks. Neid ühekordseks kasutamiseks (liisinguperioodi lõpuni) garantii toel toimivaid autosid vaevalt üldse keegi fännab, muidu neid ju ei vahetataks välja. See on keeruliseks aetud roherahapesupoliitika loodud sundolukord paljude autokasutajate jaoks, mis vajaks hädasti muutmist.

# kui tuua nii absurdne näide (Tesla omanik Norras, UK-s jne)?
Aga kas keegi tõi nii absurdse näite? Viidatud allikad olid USA ja UK kohta ning ei piirdunud kuidagi Tesla-ga. Mina tõin need näited (Hyundai, Kia, Tesla) välja kuna nad ei teinud "compliance" ellektrikaid vaid päris elektrikaid.

# Neid ühekordseks kasutamiseks (liisinguperioodi lõpuni) garantii toel
# toimivaid ​autosid vaevalt üldse keegi fännab
See on põnev mõtlemine, et tänapäeval toodetakse vähekestvaid autosid. See on idee, mida siin korduvalt on välja heidetud. Kahjuks aga on see pettekujutelm, mis on suuresti tingitud "ellujääjatest" ehk nendest vähestest vanal ajal toodetud masinatest, mis veel töökorras on, suuresti tänu väga hoolsale omanikule ja ohtrale remondile.
Eurooopa tootjate kohta ei ole kohanud nii täpselt väljaöeldult aga USA toodangu kohta küll: 70ndate autode tootjapoolne eluiga oli arvestatud alla 150k km. Odomeetergi oli disainitud vaid kuni 99 999 miili näitama.
Üksikud eksemplarid sõidavad aga siiani. Kõiki neid, mis vahepeal on ära surnud ja vanametalli veetud me lihtsalt ei näe.
Võtame kohaliku autoturu. Aastal 2000 oleks pidanud liikluses väga palju nägema 70ndate autosid, kui nende eluiga pikk oli ja kauakestvad autod olid. Mälu küll natuke keh va aga mingil põhjusel märkasin rohkem 80ndate lõpu ja 90ndate masinaid (nõuka omadel ma ei oska mälupildi järgi vanust kuigi täpselt paika panna).
Kui praegu aga linnapilti vaadata, siis 90ndate toodangut kohtan aga igapäevaselt liikluses. Subjektiivne kogemus justkui toetab seda, et uuemad autod kestavad kauem.
Eks siin mängib samuti ellujääjate pete rolli nagu ka see, et 90ndatel toodetigi lihtsalt rohkem autosid, kui 70ndatel
​
Sellele vastu ei hakka vaidlema, et mida uuem auto seda rohkem tehnikat täis on ja seda rohkem on sõlmi, mis võivad katki minna. Enamus neist aga ei takista auto kasutamist

Autode vastupidavust ja küsitava väärtusega tarbijaeelistusi ei peaks vast ühte patta panema. 90ndate autod on ikka üsna kaasaegsed eelnevate kümnenditega võrreldes ning selles vaates igapäevasõidukina aktuaalsemad.

# Läbisõidumaks, kui ta tuleb, siis kõigile, mitte vaid elektrikatele. Siiani pole maailmas vist ühtki juhust, kus mingi maksuga oleks elektrikat fossiilsest kõrgemalt maksustatud. Kui mingit maksu on elektrikatele pandud lusikaga, siis fossiilikatele on sama või võrreldavat maksu tõstetud kulbiga.

Millal tuleb, keegi ei tea, aga tuleb igal juhul. Särtsukas ei ole mingi imeloom, vaid üksnes ajutine hullus, mis pikas perspektiivis peab kaduma nagu iga eraauto - vähemalt Euroopas.

Sellega täiesti nõus, et kui särtsukad saavad maksu lusikaga, siis fossiilikad kulbiga. Ühel hetkel peab ju särtsukas igatepidi soodsamaks muutuma fossiilikaga võrreldes ning ainus võimalus selleks on tõsta makse, olgu siis otseselt või kaudselt.

Kes soovib, võib ajaviiteks kaasa mängida mõttemängu, mis näitab üsna hästi ära, kuidas teisitimõtlejaid sildistatakse siinsamas Eestis. Sissejuhatuseks taustainfo Riigikantselei poolt:
"Eraautod ja kesklinna autoga sisenemine on suur luksus ja omab olulist mõju keskkonnale. Rohepöörde kiirendamiseks tuleks lisada luksuskaupadele maks, mis arvestaks kaupade mõju keskkonnale."

Kes aru ei saanud, siis ütlen otse: eraauto on suur luksus ja see tuleb täiendavalt maksustada. Täpsemini aadressil https://eesti2035koosloome.ee/et

Kas see https://eesti2035koosloome.ee/et on järjekordne näide riigi raha otstarbekast kasutamisest?

Võib ka nii öelda. Pildid on ka joonistatud vastavalt, et suitsupilv taga sama suur kui auto ise.

# Viidatud allikad olid USA ja UK kohta ning ei piirdunud kuidagi Tesla-ga. Mina
# tõin need näited (Hyundai, Kia, Tesla) välja

Mu point oli ju hoopis selles, et Eesti konteksti ei sobi neist ükski võrdlus. Keskmine auto Eestis ei maksa ligilähedastki hinda nendega võrreldes, kust need valimid võeti. Nende autode hinda palganumbriga kõrvutades läheks need võrdlused veel rohkem kreeni.

# ...ehk nendest vähestest vanal ajal toodetud masinatest, mis veel töökorras
# on, suuresti tänu väga hoolsale omanikule ja ohtrale remondile.

Nii need müüdid sünnivadki. Pigem püsivad elus vaatamata hooldustega ülelaskmisele ja remondivajaduse pea täielikule puudumisele, sest vastasel korral oleks ju odavam liisida uus... Ellujäämine on otseselt seotud auto keredega. Muudad tänavale laotatavat keemiat ning laotamise tingimusi/intensiivsust ja jälle saab vanu autosid vähemaks. Tehnika poolelt aga...tuleval aastal täitub mul ühe autoga 20 aastat, on 70ndatest pärit väga mugav auto, juba ammu ei raatsi talvisel ajal linnas kasutada, siin maal soolavabas keskkonnas ikka sõidan. Ei sure selline tehnika kulumise tõttu naljalt. Surebki seetõttu, et kui ei tapa sool, järgneb iga kord, kui kindlustus kellegi teise põhjustatud avarii tõttu jälle autot lunastada soovib, uus remont, kuni ühel hetkel pole kas saada enam varuosi lappmiseks või saab kannatada kere konstruktsioon, nii et seda lappida poleks enam turvaline. See kõik juhtub ka uutega, mida kauem neid liikluses hoitakse. Eks hiljem ole näha, kui palju neid praegusi autosid 40-50 aasta vanustena veel on tarbeautodena (mitte hobiautodena) ja kas nende töökindlus on tõesti nii hea. Siin foorumis on piltidega teema autodest, mida olen toonud, on sõpradel või millest mitmeid siiani veel kasutan (ise või peres). Seda ohtra remondi juttu kipuvad rääkima need, kelle tarbijaeelistus on mõnede arvates veider või kes täpselt ei teagi, millest auto koosneb, millised tehnilised lahendused vajavad siledaid teid ja millised kestavad igal pool, millel võib tehaseseadistust muuta ja millel mitte (ja miks), millise sõlme õigeaegne pisiremont hoiaks hiljem ära suuremad probleemid jne. Sellepärast ühed sõidavadki aastakümneid ülevaatustest ülevaatusteni remonti vajamata puhtalt kuluosade (mahlad-klotsid jms) toel. Aga see pole üldse selle teema jutt. Särtsukatel, kui neil elektroonika just aastakümnete pärast üllatusi ei hakka pakkuma, oleks igati potentsiaali saada jälle isalt-pojale kvaliteeditaseme autodeks, mis oli kunagi standard, aga mida saab öelda vaid väga vähese osa 90ndate masstoodangu kohta.

# 70ndate autode tootjapoolne eluiga oli arvestatud alla 150k km. Odomeetergi
# oli disainitud vaid kuni 99 999 miili näitama.

See müüt on tuttav kõigile, kes Juri Kotijevi klassikat kunagi lugesid. Algul vene keeles ja hiljem tuli välja ka eestikeelne tõlge. Seal olid kõigi autode elueaks antud max paarisaja tuhande ringis. Aga mina tõin samal ajal Saksast neid üle miljonilise läbisõiduga (kapremontimata) ja üks sõber sõitis ka ühe seal 180tkm elueaga pakutud bensiiniautoga mootorit avamata midagi 1,1 miljoni kanti. Kuulujutud tekitavad neid müüte tänagi juurde, samal ajal teised tarbivad ega oska suhestuda nende muinasjuttudega. Ja siis tuuakse tavaliselt näiteks mingi tüüpvigane odavauto, mis hooldamata-remontimata tekitas probleeme ja sellega ongi tõestatud, et ka ükski teine auto ei saa järelikult paremini vastu pidada. Nii lõpevad siin foorumis paljud teemad;)

# Ühel hetkel peab ju särtsukas igatepidi soodsamaks muutuma fossiilikaga võrreldes

Siia teemasse on lisandunud juba päris mitmeid näiteid, kus särtsukas ongi juba soodsam võrreldavast fossiilikast - juba praegu, selle rohepesusuuna esimeste sammude ajal. Mul tekib hirm sellepärast, et kui palju peaks siis särtsukas fossiilikast veel soodsam olema? Fossiilikatest jõudis ju diislite keerukus absurdini juba paarikümne aasta eest, uued bensiiniautod on garantiiajal hädas ummistuvate kübemefiltritega... kogu see aeg on olnud saadaval ka särtsukaid ja need on samal ajal arenenud ainult loogilisemas suunas erinevalt fossiilikatest. Kõik need, kellel "on vaja" sõita moodsa autoga, kolivad peagi särtsu peale ümber ka maksudega hirmutamata.

Akuauto on siis igatpidi soodsam, kui võimaldab odavma hinna juures vähemalt
sama kiiresti sama teekonna läbimiseks vajaliku energia laadida,
täis tangituna sama vahemaa läbida,
sarnaselt kiirendada,
sama harva tehnohooldust vajada
jne.
Osade näitajate osas on akuauto fossiilikast parem, osade osas halvem ja selle variandini, kus ta "igatpidi" parem on, läheb veel kõvasti aega. Päris pikalt tuleb veel apelsine õuntega võrrelda ning kumb on soodsam, sõltub kasutamise eripärast.

"Elektriauto on mugav, vaikne ja kiirendab hästi, kuid on hinnalt kallivõitu. See-eest on aga edasised kulud võrreldes sisepõlemismootoriga masinatega väikesed, näiteks ei vaja elektriauto iga-aastast õli- ja filtrivahetust."

https://arileht.delfi.ee/artikkel/95071505/elektriauto-soeta
mine-on-kallis-ent-hoolduskulud-madalad

no see õlivahetus on ikka meeletu argument.aastas 50.- euri hävingut