Tegelik soodustus oleks kohustada kõiki bensiinijaamu omama ka elektriautode laadijaid. Kuuldavasti oli selline kohustus seadustatud hiljuti Venemaal. Ja kuigi seal on seaduste täitmistega nii nagu on, seegi on märgiline liigutus. Tegelikult meil pole selles vallas Venemaa kõrval millegagi hiilata.

Arnis, kas elektriauto liigub tulevikus tasuta? Sinu arvutsmisest jääb mulje, et 500kg akusid ongi kogukulu auto eluea kohta, mootor ei kaalu midagi ja elekter on tasuta? Sisepõlemismootori puhul arvutad küll mootori ja kütuse lisaks:) Eile ka küsiti uudistes, kas Eestis keelatakse uute sisepõlemismootoriga autode müük, vastus on kindlasti jah, küsimus oli lihtsalt valesti püstitatud, võinuks küsida nt järgmise 20a perspektiivis vms.

Kogu planeedi jaoks pole vahet, kas kütus põleb igas mootoris eraldi või elektrijaama suures ahjus. Energiat on ikka samapalju vaja, süsihappegaasi tekib ka sama palju.
Lokaalselt saab suurlinnade õhk puhtamaks, see on elektriautode võlu.
Planeedile on abi alles siis kui päikese- ja tuulejaamad suudavad autod elektriga täielikult ära varustada.
Kaod elektri ülekandmisel pole ka ilmselt olulised, vedelkütust peab ka laiali vedama.

kui tulevikus on ainult elektriautod egas siis hind 100km kohta ei jää enam 1 euro. Meie elektrimonopoli kartellid krutivad elektrihinna nii lakke et autoomanikel hing kinni. Põhjenduseks võib ju tuua et nõudlus ületab pakkumise.
Riik tuleb ja kollitab aktsiisitõusudega ning olemegi jälle tagasi kiviajas. Nii et seltsimehed, nautige kuniks elektriautoga on odav sõita.

karvanejakole: Tuletan meelde ühe taustamöla alla jääva fakti dinusaurusekütuse tootmisest.
Autod kasutavad üldjuhul kas bensiinkütust või diiselkütust. Maa seest pumbatakse toornaftat, mitte bensiini. Selle jaoks, et naftast teha sobilik kütus on vaja see rafineerida. 7 liitri kütuse rafineerimiseks kulub umbes samapalju elektrit nagu kulub elektriautol 100km läbimiseks. Sellest võib teha teatud järeldused.

Marko. Meil on üks väga suur reaktor, mis põletab kütust. Selle nimi on Päike. Selle kiirgust saab püüda. Piisab kui terve Hispaania katte paneelidega - sellest elektrist jagub tervele maailmale. Eestile on vaja märksa vähem. Võtame mõne pisikese saare ja mõned miljardid eurod. Ei pea mitte midagi põlema panema. Ja võime julgelt panustada sellele, et see reaktor stardib iga hommik. Kui seda ei juhtu, on meil suuremad probleemid kui see, et meil elektrit pole.

see suur et - nii kui elektrihind hakkab tõusma, tõuseb isikliku energia tootmise soov. Olgu tuul või päike või hamster rattal.

Midagi positiivset ka siia teemasse:
https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/toyota-ele
ktriauto-2022/

Kõige rohkem vist põrkuvadki siin mitte vajadused, vaid erinevate põlvkondade suhtumine sellesse, mida peetakse mugavaks. Ma ei kujutaks oma elu ette nii, et igal pool, kuhu lähen, kas siis bussiga Tartusse, laevaga Soome, õhtul pubisse või sõpradele külla, igal pool peab kogu aeg juhe kaasas olema, et saaks oma telefoni laadida. Ja selles samas bussis ringi vaadates näed, et neid inimesi on lausa enamus, kes on täiesti vabatahtlikult sellise telefoni eest isegi raha välja käinud. Ka auto puhul jääb natuke arusaamatuks, kuidas põhjendatakse mugavusega omale sellise lisakohustuse juurdevõtmist. Aga see aeg pole õnneks kaugel enam, kus laadimisega kaasnevad ebamugavused ei ületa tavalist tankimist. Kas just meie kliimavöötmes, aga kui soojades maades tekib piisavalt nõudlust, langevad hinnad ja kiireneb innovatsioon ja küll see kõik ka meieni siis mingil kujul jõuab.

http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/saated/c2edcbfa-f080-
4801-a1c6-f532026a225a/uudis

ma ei viitsi dogmaatilisse vaidlusse laskuda. see 7 lehekülge argumente siin oleks nagu moslemi ja kristlase vaidlus, kumma jumal on õige. küll aga ei ole ilus inimesi petta nagu sa oma viimases postituses teed.

riigi ülalpidamiseks on vaja raha ning märkimisväärne osa sellest rahast tuleb kütuse ja elektriaktsiisist (lisaks EE kasum, aga see on teine teema). Kuna ühiskondlikult on kokku lepitud, et igal järgneval aastal on riigieelarve suurem, siis ei saa riigi kogutava raha hulk väheneda. kui piisav hulk inimesi võtab kasutusele elektriauto ning selle tulemusena kütuseaktsiisi ja käibemaksu laekumine väheneb, siis kehtestatakse elekktriautomaks. maksu suurus peab seejuures olema võrdne riigil saamata jäänud kütuseaktsiisi+käibemaksu summaga, et eelarve koos püsiks. isikliku elektri tootmine sind ka ei aita, sest siis tekib puudujääk kõigis nendes maksudes, mida oma elektriarvel näed (aktsiis, rohelise energia tasu, käibemaks, EE kasum) ning kehtestatakse kodumaks vms, mis jälle eelarve puudujäägi ära katab.

naudi oma üliodavat ja maksuvaba sõitu kuni saad, aga ära reklaami välja, et see kestab igavesti.

Lgp.Kärss.

Palun ära lisa viisakasse arutellu daunistunud eesti keelt kasutavat ja koleveebi paremikku kuuluva ülesehitusega accelerista lehekülgi.
Olen kindel, et sain sellest kergemat sorti nägemis- ja kõnehäire, kui need lingid avasin ja tarvitada proovisin.
Tõlkemasinaga tehtud koledaid lehekülgi ei ole ilus levitada. Las selline asi jääb samasugustele robotitele lugemiseks.

to to arnis. Ja mis usku sina oled, et ei julge ennast isikustada? Loodan et saad aru, et ma ei tea, kellega ma räägin , ehk mida sa varem öelnud oled ja mida ei ole.
Ma pole öelnud, et elektriautode omanikud ei maksa teeremondi eest kui neid palju on. Sina hakkasid asju välja mõtlema ja eeldasid, et ma ütlesin seda. Mina ütlesin, kuidas mõistlikult inimestele elektriautosid "tutvustada".


Küll aga üks elektriauto rohkem tähendab üks tavaauto vähem. See aga tähendab, et vähem maksmist EU'le saaste eest ja vähem maksmist inimeste tervise arvelt. Sellise "heateo" eest tuleks premeerida. Siis tehakse "vabatahtlikke" heategusid rohkem. Keelata bensiinimootor on totter. Nii kaua kui neid valmistatakse, nii kaua neid ostetakse. Kui aga ei osteta, siis lõpetatakse ka tootmine.

Aktsiis (eriti veel teeremondiaktsiisi osa üksipulki) on ainult väike jupp kogukulust, mida üks masuudipressi omanik maksab. Kui seda 100%'selt rakendada elektriomanikele, tuleks muuta sõna "üliodav" "odava" vastu välja. Elektriauto ekspluatatsioon ei hakka ealeski maksma samapalju nagu masuudimasinal. Masuuti ei saa taevast püüda, elektrit saab.

et taevast elektri püüdmine on odav lõbu see eksib. Kuidas see oligi, ükski energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest olekust teise. Vot see autole sobilikuks energiaks muutmine määrabki hinna.

ega siis ainult autod elektrit tarvita. täpselt sama kallis on see elekter ka tänavate ja kodude valgustamiseks ja televiisori vaatamiseks ning paljuks muuks. ülla-ülla, eks ole?

Unelmates on keelata uute bensukate ja dislade müük aga ega siis enamus inimestest neid ei jõua osta niiet ei kao need bensukad ega dislad mitte kuhugi.

>Masuuti ei saa taevast püüda, elektrit saab. <


see lause räägib nii mõndagi rumalast inimesest.

on ilus talve õhtu.väljas kraade miinus 15-20. terve lasnamägi tahab oma uhked elektrikad laadima panna,koos busside ja rekkadega.need igasugused keelustajad võiks paar käiku ette mõelda.lihtne on ju normaalsete autode müük lihtsalt ära keelata,mõtlemata kui mõttetu see tegelikult on!

Praegu ei ole elektriauto massidele. Laadimisprobleemid. Kui asi areneb, nagu näiteks eelpool olnud lingis Toyota tahke liitium-ioonaku vms, mida laeb minutitega siis tulevikus on vedelkütuse tanklate asemel laadimistanklad. Kui ülikiiret laadimismeetodit ei leiutatagi siis väheke robustsem oleks laadimisjaamades akude vahetusfond. Avad pagasiruumi, tõmbad tühjad akud salvest välja ja võtad täislaetud akud, maksad arve ja suskad sisse nagu kõvakettad serverisse.
Juhul kui akud on muutunud selleks ajaks diplomaadikohvri suuruseks näiteks ja rattakoobaste kõrvale ehitatud sahtlid või miks mitte ka mugavamalt, avades bampris luugi vms. Ilmselt siis peab tankla operaator kontrollima et talle eluea lõpetanud akusid vahetuseks ei anta. Sellisel juhul peab autoomanik uued akud ostma.

Model 3 tuleb kahes versioonis:
tavaversioon: 5,8s 0-100km/h sõiduulatus 350km, tippkiirus 210km/h, 1610kg tühimass.
suurem aku (9k$): 5,3s 0-100km/h, sõiduulatus 500km, tippkiirus 225km/h, 1730kg.

Need on realistlikud suvised maanteenumbrid.
Ehk näiteks suvel (+10C...+30C) sõita püsikaga Tallinn-Tartu.
Hetkel veel nelikveo variant ei ole käibel. Standardiks on tagavedu.
Pagasiruum võrreldes 3-seeria BMW-sedaaniga: 1,2m2 (3-seeria) vs 1,4m2 (Model3).

Auto võtmeks ei ole pult, vaid kontaktivaba kaart, mis mahub rahakotti.
Kuid uksed on alati avatud kui telefon on kaasas (Bluetooth sisselülitatud).

Preemiumpakett (5000$) sisaldab endas järmisi lisasid (üks pakett, kõik tuleb korraga):
Preemium salong (materjalid, pärisnahksisu Tesla enam ei paku mitte ühelegi sõidukile)
Soojendusega 12-suunalised elektriistmed, roolisammas ja isetumenevad-klappivad peeglid.
Preemium helipakett
Toonitud UV/Ir filtriga klaaskatus

Akule tuleb 8-aastane garantii, 160 või 200 tuhandelise läbisõiduga vastavalt akupakile.
Tasuta kiirlaadimist ei tule, maksad vastavalt kasutusele.

Nuppe on autos veel vähem. Vähekasutatavad kangid on kõik tarkvaralised, näiteks:
roolisamba reguleerimine, välipeeglite reguleerimine, kindalaeka avamine, peeglite sundklappimine,
näkkupuhuvad õhurestide reguleerimine - kõik see ekraanilt.
Alles on jäänud 2 roolirullikut, ohutulede nupp, 4x ukseaknad, 4x uste avamise klahv, 4x kohtvalgustid.
Suunatulekang ja käiguvalimise kang.

Kindalaeka avamiseks peab menüüs sorima?
Kas see on normaalne?

meie kliimas hakatakse neid siis remontima nö. itiservises, tihti ja kallilt.

Siin teemas tuli jutuks, et elektriautod vajavad funktsioneerimiseks suurt infrastruktuuri jne. Et nad olevat logistiliselt tupiktee. Ma ei oleks sellega nõus. Mitte et mul endal oleks elektrauto või oleks soov (ja raha) teda lähiajal osta. Kuid.
Ja see ehk puututabki neid, kes ei ela linnaliste infrastruktuuride lähedal. Ehk siis maainimesi, keskmikke taluperemehi jne.
Pole saladus, et meie riik, majandus ja ka maapiirkondade logistika on suht sõltuv sisseveetavast kütusest. Ja kui päeval X ei saabu enam kütuseronge, siis ongi jokk. Ja eriti suur jokk on neil, kes elavad maal (ei saa evakueeruda, sa ei saa isegi vedada haigestunud pereliiget linna, kus ehk mingi tohter leidub jne jne, neid stsenaariume jätkub, anna ainult fantaasiale voli).
Samas, bensiini ja diislit kodustes tingimustes on kordades keerulisem teha (kvaliteeti me ei puudutagi) kui elektrit. Muidugi, kes on natuke rikkamad ja ka elukohaga on õnnistatud, saavad teha seda ehk veel lihtsamalt - elektritootjaks muudetud vana vesiveski, kasutatud ära ka tõusud-mõõnad, lihtsamatele jäävad tuulegeneraatorid ja päikesepatareid, jne.
Kas selline nn. suurema sõltumatuse perspektiiv ahvatleb kedagi maale ostma väikestki elektriautot, ei tea.

palju ja mida peab ära jooma, et sellised mõtted siia kirja panna?

Ei. Kindalaeka nupp on vaikimisi ekraaniservas. Küll aga sa vist poleks vastu auto hinnast 40euri alla saama kuna kangi ja lukumehhanismi osa jääb autole paigaldamata.

Küll üritab mõni asja maha teha.proovi paremini kullakallis 'heiter' ;)

Vastase sildistamine näitab ainult enda argumentide nõrkust.

Ma usun, et enamus kliente telliks omale autosse kohe kümmekond nuppu ja kangi juurde, kui iga nupu hinnaks on ainult 40 eurot, mitte ei rõõmustaks sellise naeruväärse hinnavõidu pärast. Ekraani puudus on see, et sealt millegi otsimiseks peab sinna vaatama, teisisõnu pöörama pilgu teelt ära. Kindalaeka, peeglite, rooli asendi jne kangikesed oleks vastasel juhul kõik pimesi leitavad. See on päris suur lisaväärtus igasugustel vanadel autodel. Kasvõi juba selle pärast, et need funktsioonid, mida kasutatakse harva, neid tuleb ikkagi otsida, mitte ei piisa pilgu pealeviskamisest. Kui peeglite lüliti on ukse küljes peegli juures, saab iga loll hetkega aru, mida selle kangi või lülitiga tehakse (ja kui on vaja manööverdades peeglit liigutada, on pilk juba eelnevalt seal peegli suunal). See on loogika, mis on pealevaadates arusaadav nii pensionäridele kui lihtsalt forrestkampidele. Menüüst/ekraanilt millegi otsimine on lisatöö, ajakulukam ja sunnib vaatama mujale (sest mida iganes juht tegi, tema pilk ei olnud eelnevalt kindlasti mitte ekraanil).

Oma pimedas fanatismis Sa vist ei suuda märgata, et inimesi ei häiri mitte see, et auto sõidab elektriga, vaid häirivad väga konkreetsed asjad auto juures, millest tänasel päeval ebamugavaim on see igapäevane laadimisjuhtmest laadimisjuhtmeni sõitmine. Teise asjana häirib nende autode kiire moraalne vananemine, sest 10 aastase fossiilipõletaja tarbimisväärtus on võrreldav täna toodetava autoga, kuid sama vana särtsuauto pole enam kuidagi võrreldav tänasega - mitte aku vananemise pärast, vaid akutehnoloogia kiire arengu tõttu, mis omakorda jälle kajastub selles sõiduulatuses.

Auto kui terviku puhul tekib aga küsimus, miks ei või hübriidi või elektriautot näiteks disainida praktlisusest lähtudes? Miks üritatakse selle "futu" ja "vaata mind" pealesurumisega eristuda rumalustega, mis selle Tesla3 puhul puudutab ka sisedisaini. Tõenäoliselt on see ka üks põhjuseid, miks selliseid lollusi on nii raske alla neelata paljudel, kes uut autot otsivad (mille tõestuseks on müüginumbrid). Igasuguse äri aluspõhimõte on see, et klient ei ole kunagi loll. Kui kliendid toodet ei taha, on viga alati tootes, mitte kliendis.

Tesla üritab inimesi ilmselt tasapisi harjutada, et ühel ilusal päeval ei ole autos enam juhti, vaid ainult reisijad. Sellest ka see, et sa seal midagi eriti ei näpiks neid peegleid ja kliimaautomaatikat ja midaiganes kahjurlusega tegeleks. Üha targemaks muutuv robot teab varsti ise, millal sul selga sügada või istmepadja äratõmme sisse lülitada ja väike surts odööri salongi sisenevasse õhuvoolu piserdada.
Elame juba tulevikus, ise seda suuresti teadvustamata. Otse öeldes on nad seal lombi taga oma ülereguleeritud elust lihtsalt lolliks läinud. Samas, kaugelt on seda asja üsna ohutu vaadata.

...ühel ilusal päeval...

Täiesti nõus, aga see päev pole veel koitnud, kuigi selle saabumist saab juba ette aimata. Ka küljepeeglit peaks saama liigutada selle järgi, millisesse peegli osasse juht oma pilgu suunab. Täpselt nagu peeglekaameraga fookuspunktide valimine vastavalt sellele, millisesse kaadri sektsiooni vaatad. Küljepeeglitega peaks olema veel eriti lihtne, sest tavalisest seadest tuleb erandlikes olukordades reguleerida seda kas kaugemale autost või vaadata allapoole (kui on oht, et hoovis mõni pudulojus auto alla end sätib enne seisma jätmist). Nende paari soovi äraaimamine ei peaks sugugi raske olema, aga kahtlen sügavalt, kas seda ikka on (praegu juba) odavam toota kui pista juhtmete otsa lihtsalt üks joystik. Ega kõik need asjad arenevad pidevalt ja elektroonilised abimehed ületavad ammu neid võimalusi, mida juht oma käte-jalgade abil varem tegi... kuid alles praegu, sest esimesed kümmekond aastat tootmises olnud ESP, vihmasensorid jpms oli pigem üks paras kräpp. Sellepärast ma ei mõistnudki, miks neid mittetoimivaid lahendusi omal ajal osteti, kuigi praegu telliks need lisad uuele autole pikemalt mõtlemata. Sama ka särtsuautodega, et kui 90ndatest toodetavad masinad välistasid oma akuprobleemidega massidesse jõudmise, siis tänased ja natukene juba normaalset kasutust võimaldavad pole veel kümmet aastatki tootmises olnud. Kümne aasta pärast oleks ka endal tõenäoliselt raske leida argumente, miks veel eelistada särtsule fossiilipõletajaid, aga tänasel hetkel arvavad millegipärast enamus inimesi, et vara veel. Tänu millele saavad pooleldi maksumaksjate rahade eest elektriauto soetanud inimesed praegu ülbitseda ja targutada ja ühtlasi ka kasutada neid soodustusi, mida kümne aasta pärast särtsuautodele tõenäoliselt enam ei võimaldata

ja sa ise usud ka, et pärast sellist mõtteavaldust saab sind tõsiselt võtta?

Vaikimisi servas...
Ilmselt odavam ja töökindlam kui mitsu el akna lüliti oma kahe mikroskeemiga või VW Phaetoni tuulesuunaja salongis kahe mootoriga.
Aga siiski. Ma ei taha nende kiirelthävinevate kasutute vidinate remondi eest maksta.
Juba 90ndate bemm, mis käigukangi R peale liigutades parempoolset peeglit alla keeras ajas karvad turri.

Muudetud 30.07.17 01:03

"ja sa ise usud ka, et pärast sellist mõtteavaldust saab sind tõsiselt võtta?"

Kärss on siin üks väheseid, keda üldse tõsiselt saab võtta! Tema kommentaare loed alati hea meelega. Väga eluterve mees ja suhtumine. Aga kui sa küünik, arvad, et oled temast üle siis pane omad mõtteavaldused ka kirja.

Üha targemaks muutuv robot teab varsti ise, millal sul selga sügada või istmepadja äratõmme sisse lülitada ja väike surts odööri salongi sisenevasse õhuvoolu piserdada.


Vot nii see lähebki, üha targemaks muutuv robot leiab, et miks kuradi pärast ta peaks seda liha ja peki kamakat kaasa vedama, kütusekulu ju kohe suurem ja targutab ja nõuab igasugu mugavusi ka veel.

# Juba 90ndate bemm, mis käigukangi R peale liigutades parempoolset peeglit
# alla keeras ajas karvad turri

See silmavaate abil fookuspunktide automatiseeritud valimine pärineb samuti 90ndatest, minul oli siis Canon EOS 50E (Elan II). Kusjuures perfektselt toimiv! Bemari puhul otsustas auto, aga Canoni puhul jäeti otsustusvõimalus siiski inimesele. Ka kõigi nende teiste lahenduste puhul pole küsimus selles, kas mingi valik tehakse ekraanil, lülitist või üldse mõtte jõul. Mind huvitab ainult kasutusmugavus ja seda nii kasutamise kui hilisema hoolduse juures. Eks seda näitab aeg, kuidas Tesla elektroonika vastu peab - ürgvanad japsid oma kullatud kontaktide jms lahendustega näitavad hästi, et ka elektrit/elektroonikat saab teha autodel kvaliteetselt, kuigi tuliuued premium margid eelistavad tänini "garantiihooldust" nõudvaid odavlahendusi ja sellepärast ei küsiks niipidi, et kas elektrooniline on halb/hea, vaid et kas ma tahaks olla ise ja oma vabade vahendite toel neile katsejäneseks...

""Ma usun, et enamus kliente telliks omale autosse kohe kümmekond nuppu ja kangi juurde, kui iga nupu hinnaks on ainult 40 eurot, mitte ei rõõmustaks sellise naeruväärse hinnavõidu pärast. Ekraani puudus on see, et sealt millegi otsimiseks peab sinna vaatama, teisisõnu pöörama pilgu teelt ära. Kindalaeka, peeglite, rooli asendi jne kangikesed oleks vastasel juhul kõik pimesi leitavad.""

No hakkame siis lugema mõnd tavalist autot ja nuppe:
Valgustusega tuledelüliti, 70€ - Tesla - automaattuled, valik ekraanil.
uksed lukku lüliti 30€ - Tesla - valik ekraani servas
Istmesoojendus2x, parkimisandurid, ESP, mägipidur, 140€
Kliima ülesse, näkku, alla, retsirk, tagaklaas, sulatus, 160€,
Temperatuurirullik, ventilaatorirullik - 80€
heli rullik, järgmine, eelmine jaam, menüü, tagasi, 120€,
salongiheleduse dimmer 30€,
auto käivitusnupp 40€,
peeglite reguleerimise nupukomplekt 40€,
elektrilise roolisamba reguleerimiskang 50€,
Nonii, pool võiks juba loetud olla. Natuke veel ja ongi 1000€ koos.

Muideks, ma paluksin sul mitte avada kindalaegast ja otsida sealt kummi sõidu ajal. Ning peeglid, roolisamba, istmed, tuleks üks kord ära sättida ja mitte rohkem näppida, eriti veel sõidu ajal.
Ja see, et sinu arvates tuleb "pilk ära keerata" see on... suvaline lobisemine. Arvad, et ma sündisin eile :D Ma tean väga täpselt, mida autojuhi silmad teevad kui tahetakse vaadata, mis kell on, mis lugu mängib, mis kiirus on, palju õues sooja on, kas istmesoojendus on kõrvalistujal sees, kas udutuled on väljas... Täiesti... mõttetu virin. Kohe kui su auto kütteseier muutub selliseks, et sa ei pea "oma pilku teelt kõrvale juhtima", võtan oma sõnad tagasi.

"(sest mida iganes juht tegi, tema pilk ei olnud eelnevalt kindlasti mitte ekraanil)" - kui mina tagurdan, on minul pilk kindlasti ekraanil. Seal on märksa rohkem näha kui ükskõik kui hästi reguleeritud peeglitest ja puhtast tagaklaasist.

Mida ma kokreetselt märkan, on see, et SIND häirib ja et ma olen su vastane. Sa ei ole mulle vastane.

Dilemma lõpetuseks: peaksid just ostma Model 3, sest seal pole spidomeetri plokki. Seega vaatad sa rohkem teed ja vähem seiereid.

Ei päde kahjuks, arnis.

Võid ise järgi proovida, kumb rohkem teelt tähelepanu ära võtab, kas silmadega kiirpilk paarkümmend kraadi allapoole ja tagasi või kerge peapööre paremale ja tagsi(indias liigeldes siis vasakule).
Lisaks on ekraan suur ja õige koha otsimine võtab veel mõne silmapilgu. Ei jõudnud süveneda, kas nad juhuslikult esiklaasil sõiduinfot näidata ei kavatse ja see vaidlus on siin täiesti asjata.

Aga see pardatšokist sõidu ajal kummi otsimine oli hea nali : )
Loodame, et keegi seda väga isiklikult ei võta.

Kui ma oleks elektriautode vastane, siis ma ju poleks enne Kreedeksi toetuste lõppemist käinud oma ettevõttele elektriauto ostmise plaaniga neid esindustes proovimas ega otsiks praegu Saksast vana elektri "autot"! Küll aga olen lolluste ning odavate reklaamitrikkide vastane, kui seda minu tasku pealt finantseerida üritatakse. Kui Sulle ei sobi minu arvamus, et praegu on veel vara, et see massidesse jõuaks, siis neid arvamusi saab lugeda ka mujalt, et tuleks rääkida tulevikuperspektiivist, mitte valmistehnoloogiast

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raivo-hein-elektriautode-tu
levikuperspektiiv-on-paljulubav?id=79021950

Sa arnis ikka sellest aru said, et asi pole nuppude hinnas vaid kasutusmugavuses? Kui auto maksab 35000€ siis mida loeb siin üks 40€-ne nupp? Olgu neid kokku siis kas või 1000€ eest. Ja peeglite reguleerimisel ei ole ükski ekraani menüüdes sorimine kuidagi mugavam, kui teha seda täpselt käe all oleva joystikiga samal ajal peeglisse vahtides. Ja kui tihti keegi midagi krutib või keerab või ei kruti, ei puutu asjasse, sest jutt on kasutusmugavusest. Saad sa aru sellest?

To arnis: karsaga sa nagunii vaielda ei joua,parem loobu vabatahtlikult.

Minge proovige parem neid isesliikuvaid busse, tulevikus ei istu enam keegi roolis,et mis mote siin vaielda mingite nupukeste parast,vooras mure varsti.

td, tundub küll jah :D
Kärss - sobib elektriauto massidesse. Üks õnnestunud näide lükkab ümber kõik ebaõnnestumised.
Norras rohkem kui kolmandik uutest autodest on stepslisse topitavad.
Kuidas sa seletad seda? Kas "iga kolmas" ei ole "massidesse jõudnud" faasis?
See, et Eestis, Soomes, Liibüas ja veel sajas riigis ei tõmba asi ennast käima, ei tähenda miskit.
See, et Norras soodustatakse elektriautosid, ei ole argument kui jutt käib "elektriautod ei ole küpsed" teemal.
Väidad ju, et elektriauto ei ole sobilik massidele tehnilistel põhjustel. Norrakad faktiliselt soetavad ja elavad õnnelikult/õnnelikumalt elektriautodega.

röövelööbik - sa vist muud ei tee kui reguleerid roolisammast ja peeglite positsiooni igapäevaselt?
10 000€-ses Dacias vast tuleb igast nuppe kruttida - sooja ja külma, käik üles ja alla, aga preemiumklassi autos on filosoofia "set-it-and-forget-it". Paned ühe korra peeglid paika ja ealeski enam ei näpi. Tagurdamisel keerab ise alla ja siis tagasi normaalasendisse. Teise kasutaja puhul salvestab teise juhi sätted.
Kliimasätteid näppima ei pea, taustavalgustuse erksust näppima ei pea. Kõik elementaarselt tähtsad asjad on alati kättesaadaval, näiteks järgmine laul, volüüm, aken lahti, iste taha. Ja kasutustihedus on väga väga tähtis asi. Sellepärast ongi sinu klaviatuuril klahv Y ja klahv P märksa vähemmugavamas kohas kui klahv A või klahv "tühik" - tähtsad asjad on esile toodud, vähemtähtsad tagasi lükatud. Seetõttu on kõik haruldaselt kasutatav jama peidetud silmade eest ära ja kõik vajalik on diskreetselt olemas.

Mäletan veel seda aega, kui autodel olid kella tundide ja minutite reguleerimiseks kaks eraldi nuppu. Vot selles ajastus sa eladki. Ajastus, kus kella tuleb käsitsi paika kruttida. Minu autol ei saa kella üldse reguleerida. Ei nupust ega menüüst. Mõista mõista mis toimub.

Hämamine tuleb sul üsna viisakalt välja, arnis. Hea omadus tänapäevases maailmas, kas pole? Kahjuks oskavad ka teised teistes keeltes lugeda ja vastavaid uudiseid tarbida.

Norras on seesama kitse ja pisikese toa efekt. Lihtsalt öeldes on autode hinnatase riiklike maksudega nii kõrgele tõstetud, et kui stepsliautode puhul nüüd needsamad maksud seadusandja tahtel ära on jäetud, muutub nende eest küsitav suhteliselt krõbe hind üsna talutavaks. Paljudel juhtudel isegi odavamaks, kui keskmisel bensuõgijal. Lisaks vabastus teemaksudest(ka linnades), vaba parkimine, ühissõiduki raja kasutamine, tihe laadimisvõrgustik, elekter on odav, rahvas suhteliselt rikas jne.
See tähendabki seda, et sul on võimalik oma tehniliselt täiuslikku Nissan Leafi enamvähem igal vajalikul hetkel laadida, kui peaks tekkima oht teepeale jääda. Mitte nagu meil, et kui kaks autot on juba laadijasse unustatud, siis pühkigu teised suu puhtaks.

Jääbki vaid imestada, miks Ugandas rahvas sama arukalt ei käitu, kui norrakad?

ja kaua arnis ise norras elanud, et nii julgelt väidab sealset lahedat elu? eestis elavaid eestlasi vaevalt, et huvitab elu väljaspool eestit.

Kuule A!. Soovitan sul vastatav postitus endal enne läbi lugeda kui vastad. Arnis kirjutab väga selgelt, et Norra näitel on elektriauto tehnilisest aspektist igapäevaselt kasutatav. Rahaline osa on teine teema. Samasuguse maksustamise puhul on elektriauto veel dekaadi võrra kindlasti tulevikus. Eesti on siin hea näide, väiksed vahemaad, laadimisvõrk, võrdne maksustamine ja elektrikate müük sisuliselt null. Model 3 jääb kahjuks päris kaugele autost massidele. Suurema akuga ja sellisele hinnaklassile kohase varustusega auto hind USA-s alates 49000 USD, ehk meil koos km-ga 55-60 000 EUR. Autopiloot veel päris korralik summa juurde soovi korral. Lisaks veel lähima hoolduse asukoha Helsingis ja päris selge, et niipea need siin igapäevaseks ei saa. Enne 2019 ei saa ka neid keegi siin mandril kätte. Golfi suurune VW elektrikas 400-500 km läbisõiduga ühe laadimisega peaks tulema nii 2020 ja hind jääma alla 30 000. See vast esimene auto, kus tavaostja asub asja tõsiselt kaaluma. 2025 arvatavasti maksab uus elektrikas sama palju kui sama võimas bensukas.

miks sa läksid isiklikuks, kui rääkisin maksude jäävuse seadusest? siin on kümneid postitusi teemal sisepõlemismootori vs elektriauto km hind. peale kõiki komakohaga tehteid jõuti vist umbes sinna, et säästlik bensukas/diisel võtab 5L/100km ehk umbes 5,5eur. sina rõhud sellele, et sul on 1 eur/100km. ma juhin ainult tähelepanu, et 60% sellest 5,5 eurost on maksud ehk 3,3 eur. kui märkimisväärne osa inimestest kolib üle elektriautole, siis tuleb neilt see 3,3 eur/100km kohta sisse kasseerida. see pehmelt öeldes muudab kallima auto ostmise tasuvusarvestust.

sinu üleolev väide, et sellel nüansil pole tähtsust, sest elektriauto ekspluatatsioonikulu jääb ikka väiksemaks, on soovunelm. kas sinu arvuti ekspluatatsioonikulu on täna odavam kui trükimasinal? või nutitelefonil väiksem kui kettaga lauatelefonil? muutuvad teenused, mille eest maksad (trükimasina uus lint ja paber vs windowsi uus litsents ja turvamüür), kuid summad ei vähene kunagi. või sa tõesti arvad, et praegu kasseerib autotootja sinult raha uksenupu õlitamise eest korralises hoolduses, aga kui hakkad ust avama ekraani alt servast, siis autotootja pakub peale ostu kõike tasuta? sarnaselt riigile, on ka firmadel käibe ja kasumi jäävuse seadus ;)

eelmisele nimetule.
Väga realistlik analüüs, seda kindlasti. Tesla pakub juba praegu katseliselt sellist hooldust, kus meistrimees tuleb näiteks tööajal sinu automobiili juurde ja suudab väidetavalt kuni 90% "vigu" parandada ilma hooldust külastamata. Tulevikus pidi see valdavaks muutuma. Pluss veel see juurde, et uuendused ja muu taoline asi võetakse üle õhu vastu ja rakendatakse poolautomaatselt.
Meenub juhus, kus oli tõepoolest kiiresti vaja androidi tahvlit kasutada, mis 99% ajast kapisahtlis pikutab ja sisselülitamisel andis too teada, et nüüd hakkan ennast uuendama. Ilma midagi küsimata ega midagi. Lihtsalt hakkab uuendama, mis võttis mitu minutit sellest vajalikust hetkest. No milleks mulle see kõik?
Ei kahtle, et tulevikus teevad head raha arvutientusiastid, kes autotootja poolt tahtlikult tekitatud tarkvaralisi komistuskohti parandama hakkavad.

Kahjuks on asi selles, et hetkel ei toimu enam diskussioon, vaid kohati inetuks kiskuv vaidlus dogmaatilise elektriuskliku ja tema jüngrite, vs talupojamõistuse vahel. Kumbki pool ei saa teisest enam aru. Maailm meie ümber on nii kiiresti muutunud ja ühed on suutnud selle tempoga kaasa minna, või seda isegi veidi edestada, teised mitte, mina nende seas. Ei ma taha omada asju, mis teavad täpselt, mida minu heaoluks teha on vaja ja pigem väldin taolisi lahendusi. Mõnele aga meeldib väga positsioon "säti paika, unusta ja mine oma eluga edasi" või kuidas see asi kõlaski.

Aga elame näeme. Kui juhuslikult lähematel aastatel peaks müügile tulema normaalmõõtmetes universaalkerega ja vähese maastikuvõimekusega sõiduauto, mida käitatakse elektriga, salongis on veel mõned nupud ja spidomeetriblokk, mis ei taha sinu eest kõike ise ära teha ja sõidab maanteel u.350-400 km.....siis suudaksin ma seda ehk kasutatuna kümne aasta pärast ostagi.

Ma lisaks siia ühe keeruliselt mõõdetava aspekti- inimeste tervis ja riigi kulu selle ülevalhoidmisele. Mulle ei meeldi sõita haisva suitseva diisli taga ja kindlasti see ei mõju mu tervisele hästi. Elektriauto kindlasti vähemalt viib saaste inimese igapäevasest olmekohast eemale. Milline on planeedile elektriauto jalajälg akude tootmisest auto utiliseerimiseni või nafta kaevandamisest CO2-ni linnas on kindlasti väga palju arvamusi. Mis mind paneb arvama, et elektrika jalajälg on väiksem, on asjaolu, et kütuse tootmiseks naftast kulub päris palju elektrit. Täna on paljudes Aasia linnades õhk tervisele vägagi kahjulik. Endale meeldib ikka mõelda, et minu elektrika kütus pärineb päiksepaneelist või hüdroelektrijaamast.
Minu keskmise läbisõidu juures 20 000 km aastas peaks olema maja katusel 25 m2 päikesepaneele, süsteem elektrivõrguga ühendatud. Sel juhul oleks see 20 000 km aastas sõidetud oma maja katuselt pärineva päikseenergiaga. Tuleb teoks teha.

Auto tootmisele kuluv elekter? Raud, vask, alumiinium, liitium, rehvide tooraine, plastikdetailid, klaasid ja mis kõik veel- kas need tekivad ilma elektri ja naftata? Palju kulutavad maagikaevandused, palju ümbersulatustehased? See on pea liiva alla peitmine kui arvatakse, et elektriauto on üliroheline.

Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
Auto tootmisele kuluv elekter? Raud, vask, alumiinium, liitium, rehvide tooraine, plastikdetailid, klaasid ja mis kõik veel- kas need tekivad ilma elektri ja naftata? Palju kulutavad maagikaevandused, palju ümbersulatustehased? See on pea liiva alla peitmine kui arvatakse, et elektriauto on üliroheline.



Oeh.... kesse rääkis tootmise rohelisusest ? vahet ei ole mdia sa toodad, sõna tootmine tähendab juba et saastab ja kurnab keskkonda. lõppprodukt lihtsalt saastab vähem meie keskkonda (ei tarbi kütet+ CO+ tahm+ muud osakesed). Kas tõesti on vaja norida ja "mängida" lolli ? sama teoorika väites et maa on lame, kuna ma ju näen horisonti sirgena mitte kumeralt :)

Aga äkki oleme juba tootmisfaasis ette ära kulutanud selle rohelise tarbimisosa? Mõtled küll, et tangid rohelist elektrit, aga ehk hoopis tasapisi maksad tagasi tootmiskulusid ja alles mitme aasta pärast hakkad tõeliselt roheliselt sõitma? Mis on siis tavaauto ja el. auto erinevus- ainult sisepõlemismootor ja käigukast, neid asendavad üks vaskmähisega mootor ja liitiumakud- kumb variant on rohelisem toota, sest kere ja sildade tootmine ilmselt suurt ei erine?
Ja kas siis el. mootori ja akude tootmine tõstab auto hinna kahekordseks, sest sarnane sisepõlemismootoriga auto on ju odavam? El. auto müügihind on 2x suurem ja kas siis ökoloogiline jalajälg ka suurem, sest ilmselt ka tootmine kulukam? Seega oleme tagasi jutu alguses- kas tootmisfaasis kulutame enrgiat ette ja pärast sõites "teenime" võlga tagasi?

"To arnis: karsaga sa nagunii vaielda ei joua,parem loobu vabatahtlikult."

Täpselt sama saab ka arnise kohta öelda. Ostis auto ainult tänu sellele, et sai poole hinnaga kätte ja muudkui vaidleb. Poleks seda toetust olnud, poleks seda teematki olnud!
Kummal siis rohkem õigust on, kas vastastel, kes ei osta või pooldajatel, kes ka ei osta? Ja miks te ei osta? Juba ainult 8 aastaga (arnise arvutuste järgi) tasub ära!
Sellisel kujul el.auto ei jõua kunagi massidesse. Maanteele ta ei sobi (isegi elektriauto esientusiast arnis käib pikki otsi oma diisel bmw-ga sõitmas) ja linnaautoks (pere teiseks autoks) ta ka oma väga kõrge hinna tõttu ei sobi, sest linnaautol (pere teisel autol) on reeglina väga väikesed läbisõidud ja ükski keskklassi esindaja ei ole nii rikas, et nii väikeste läbisõitude jaoks osta nii kallis auto. Arnise tasuvusaeg 8,.. aastat oli arvutatud vist 30000km/aastas juures. Palju linnaautod sõidavad?

röövelööbik - ma arvan, et kui ma uuena seda autot ei oleks saanud toetusega, oleks läinud ise 2015-2016 saksast toonud mõne. Ja veel odavamalt. Lihtsalt kasutatud. Või ostnud peaaegu uue auto24-s, "võtnud kellegi toetuse üle", noid ikka veel saadaval.

röövelööbik - otsusta nüüd ära, kas sobib elektriauto maanteele või ei sobi. Maantee ei alga 100st kilomeetrist. Maantee algab linnapiirist. Hetkel säästan konkreetselt iga päev 5,7€ diislit, 5x nädalas. Sellest 0,7€ kulutan elektrile. See teeb ainult tööl käimiseks 100€ kuus. Kui ma oleksin "keskmine eestlane", oleks see 1100€ kütusesäästu AINULT tööl käimiseks, minu puhul. Aga tegelikult sõidan autoga rohkem. See selleks.
Ja nagu Lunguuks mainis, on elektrikal muid hüvesid kui ainult rahasääst. Seda nii isiklikus vaatevinklis tervis, kui ka suures pildis vaadates.
See, et meil palju kruusa põletatakse, see ei puutu "maailma pildis" asjasse. Me kas vaatame isiklikku ninaees põlevat suitsupressi või räägime globaalsest energiatootmisest. Ärme Eestit eraldi vaata, sel pole mõtet (tühine osa).

Autotootmise suhtes elektriauto ja tavaauto tootmine/ekspluateerimine nii väga julmalt erinevad asjad ei olegi.
Suur osa detailidest on, niiöelda, üks-ühele. Salong, kere, veermik. Vahe on põhiliselt selles, et ühel puudub mootor (~150kg), käigukast (60kg), küttepaak (10kg), küttepump, summuti (20kg), genekas (7kg), starter(4kg), mootori õhufilter (4kg), mootori õli (120 liitrit), mootori õlifilter (4kg) , kütus (25-30 tonni) ja veel pudipadi.
Selle asemel on elektrimootor (30kg), inverter (20kg), laadija (10kg), aku (300kg), 70MWh energiat.
Mõlemal autol on peaaegu kõik taaskasutatav, klaas, metall, enamus plastikust, vaskmähised, valatud alumiinium/malm. Jäävad ainult rehvid, õlid.. ja loomulikult kulutatud 25-30 tonni kütust sisepõlemismootorite puhul. Keegi pole öelnud, et autotootmine puhas on. Aga elektriauto vs tavaauto tootmine - vahe ei ole suur.

Nojah, kõige targemad hakkavad kohe streikima: "aga miks sa kütust mõõtsid ja elektrit ei mõõtnud".
No sellepärast, et 25-30 tonni vedelkütuse rafineerimiseks (jätame transpordi arvestamata) kulub 40-50MWh elektrit.

Jah, ühel autol kulub elu jooksul kütuseks 25-30 tonni +40-50MWh elektrit, teisel autol kulub eluea jooksul 0 tonni vedelkütust ja 70MWh elektrit.

Mõlema puhul saab elektriks kasutada nii rohelist päikesenergiat kui ka kruusapõletusjaama elektrit. Fakt on, et kütuse rafineerimiseks ei kasutata rohelist. Võite ise uurida, internetis on sellest juttu tõstetud küll ja küll.

Summa: elektriauto elu jooksul eraldub MAKSIMAALSELT (100% põlevkivist toodetud elekter) 25 tonni CO2-te. Tavaauto puhul 75t+17t kütuse tootmiseks. Lisame siia ka need autod, mis ei ole rida-4-diisel ja saame ümmargused 100t CO2-te. Ehk vahe on neljakordne, ümmarguselt. Ja seda ebaristlikel tingimustel. Maailmas kasutatakse sütt ja põlevkivi aina vähem ja vähem. Hetkel umbes veerand kogutoodangust.
Diislit kulus 2001a autol 6l/100km, kulub ka 2016a autol 6l/100km. Võrdväärsel autol. Näeme üllatavalt mitteüllatavat progressi. Kas ootame veel 15 aastat :D

Muudetud 02.08.17 21:25

"Kiirustage seltsimehed, kiirustage..." https://www.accelerista.com/uudis/valismaa/nissan-leaf-papar
azzo/
Pean tunnistama, et vähemalt on see leaf välimuselt juba auto moodi.

"Kui ma oleksin "keskmine eestlane", oleks see 1100€ kütusesäästu AINULT tööl käimiseks, minu puhul."

Kirjutad "keskmine eestlane" ja siis lause lõppu "minu puhul". Väga õige tähelepanek! Keskmine eestlane ei käi 40km kaugusel tööl. Ja keskmine eestlane ei sõida aastas 30000km. Niisiis, teadmiseks kõigile teile, kes te sõidate näiteks 20000km aastas. Teie uue el.auto tasuvusajaks kujuneb umbes kõigest 13,7 aastat ja kõik teie, kes te sõidate näiteks 15000km aastas, teil kujuneb auto tasuvusajaks tühised 16,4 aastat. Retoorilise vahemärkusena küsin, et kui palju on üldse inimesi, kes sõidavad ühe ja sama autoga 8 aastat ja rohkem.
See jutt, mis sul sealt edasi tuleb, see on nii hale möla, et seda ei hakka üldse kommenteerimagi. Mitte kedagi ei huvita, mis kui palju midagi elu jooksul eraldab või kui palju midagi kuhugi kulub. Kui sa nii roheline oled siis otsi endale Keilasse töökoht või müü oma Keila tagune maja maha ja koli Jürisse. Pole üldse autot vaja ja säästad veelgi rohkem oma isiklikku raha ja keskkonda ka. Nagu pole ka mingit mõtet argumendina välja käia mingi kindalaeka nupu asukohta või selle olemasolu üldse. See on nii kuradima 10-järguline asi, et selle põhjal ei tee mitte keegi mitte kunagi mitte ühtegi autoostu otsust.

Ma küsisin lihtsalt- kas sispõlemismootori ja käigukasti väljavahetamine elektrimootori ja akupaki vastu on 2x kallim reaalselt või turundusosakonna trikk? Kui reaalselt, siis mis rohelisusest me räägime- see 15 000€ on juba lisakulu, mida tavaauto alles kulutama hakkab, aga el. auto hakkab kohe lisaks veel elektrit kulutama. Seega pole mõtet hakata tooma mingeid kütusekoguseid näiteks- el. auto need juba 15 000€ väärtuses ette ära kulutanud.

Korraks olid veel mõtteid lisaks aga kui olin lugenud viimast röövli posti siis lihtsalt olen nõus ja vajutan meeldib! + Ikkagi laadimisaeg ja OLEMATU laadimisvõrk EESTIS? Või soovib keegi teist juttu kirjutada?

Muudetud 02.08.17 23:08

elektrikad on mõeldud pigem keskmisele eestlasele, kes ei jõua normaalsele autole kütust sisse osta.

Nagu loeks sada aastat vanu ajalehti:P Lihtsalt toona oli auto kui selline mõttetult kallis ning keerukas pidada, ikka hobune või vaesemal rahval härg/eesel olid õiged asjad;)

Arnist võite ju peksta, aga tema toodud faktid on õiges suurusjärgus, komakohtade üle käib käll veel vaidlus.

Küll võiks isand röövelööbik öelda, mis on siis see esimesejärguline asi, mille alusel Üks Õige Eestlane autot valima peaks, et mitte Teadjate viha alla langeda?

1 kWh elektri tootmiseks kulub 1,25 kilo põlevkivi. 1kg põlevkivis on 80% süsinikku. 1kg süsiniku põlemisel eraldub 3,6 kg CO2.

Seega 70MWh elektri tarbimisel eraldub 70*1,25*0,8*3,6= 252 tonni CO2.

1 liitri bensiini põletamisel eraldub 2,3 kg CO2. 1 tonnis Seega 25 tonni bensiini põletamisel eraldub 25/0,7*2,3 = 82 tonni CO2.

Lisa veel viimasele juurde bensiini tootmiseks kulunud energia. Ma lisaks veel siia, et elektriauto toetusega Eestis kaasnes energia rohesertifikaadi kohustus. Seega pärineb see elekter kõik taastuvatest ressurssidest, sisuliselt päikseenergiast. Viimane muudetud elektrivooluks siis läbi ilmastiku (tuul, vesi) või siis otse päiksepaneeli abil. Isiklikult meeldib ka sõita kodumaise kütusega, mitte ida poolt pärinevaga. Samuti ostan kõik aktsiisikaubad pigem Eestist veidi kallimalt kui lasen oma raha Läti riigi eelarvesse ja siis virisen teede või tervisehoiu pärast siin.

Offtopic, aga kui see raha läheks teedesse ja tervishoidu, poleks probleemi eestist ostmisel. Ja idaviru kaevandused huugavad endiselt.

Venemaal kaalutakse keeldu sisepõlemismooritega autodel siseneda suurlinnadesse ja kuurortite piirkondadesse.

http://360tv.ru/news/zapret-na-vezd-129364/?utm_medium=sourc
e&utm_source=rnews

"Küll võiks isand röövelööbik öelda, mis on siis see esimesejärguline asi, mille alusel Üks Õige Eestlane autot valima peaks, et mitte Teadjate viha alla langeda?"

Tule taevas appi, missugused inimesed! Sa võid täitsa vabalt valida endale auto kindalaeka nupu asukoha järgi. Ega see pole keelatud. Ja kui ära oled valinud siis anna meile ka teada, missuguses kohas see nupp asub. Auto marki ja mudelit ma ei tahagi teada, huvitab just nupu asukoht!

Kõikidele nendele, kes arvutavad siin mingeid põlemisjääke ja muud taolist. Kas te päriselt ka olete ostnud mõne auto, tehes eelnevat taolisi arvutusi?

# mis on siis see esimesejärguline asi, mille alusel Üks Õige Eestlane autot valima peaks

Mitte igaüks ei pea valima selle järgi, aga olulisel kohal on kindlasti ka mugavus. Iga päev laadimisega tegelemine, oma lennukauguse arvestamine, teele jäävate laadimispunktide teadmine, laadimiseks siiski üsna palju aega kulutada, enne kui edasi saab sõita... see kõik on mugavuse vastand, millega muidu ei tegeleks ega pead vaevaks. Mugavus on see, et lihtsalt sõidad viisil ja sõiduvahendiga, mis kutsub pigem sõitma rohkem kui vähem. Ning võimalikult harva kulutad oma aega ja energiat selleks, et omale seda sõitmist võimaldada. Diisliga reaalselt siis ca pooleteisetuhande km järel kulutad mõned minutid tankimisele ja jälle sõidad, fossiilkütuse+gaasipaagi kombo puhul juba üle 2tkm jne.

Teine osa võimaldamisest on see, et kui ühe auto kulu aasta kohta on suurem kui teisel, siis selle vahe arvelt oleksin saanud võtta omale näiteks palgata puhkust need päevad/nädalad, mitte tööd teha. Kui raha pealevool on nagunii suurem selle kulutamise oskusest ja see ei tule mitte tööga, vaid näiteks dividendidest, siis loomulikult pole see enam ka kulu ei oma vahendite ega ka lähedastega veedetud aja arvelt. Meie ühiskonnas on see ikkagi erijuhtum, mitte tavapärane, millest soovitusi andes tasuks lähtuda.

Ma vist igas teemas väidan seda, et erinevalt hobidest saab kõik ülejäänud nähtused tarbeesemete puhul taandada rahale. Ja kui elektriauto puhul algab see äratasumine alles pärast 6-15 aasta möödumist (kui auto ise on juba vana, mitte ainult moraalselt, vaid juba ka tehniliselt), siis edasi polegi nagu võimalik faktide alusel vaielda. Kuna ostu ei õigusta mitte kõigi jaoks üheselt olulised faktid, vaid kas siis mingi erivajadus (igapäevaselt nagunii ainult pistikust pistikuni), mingi turusolkimisskeem (maksad ainult pool auto hinnast, keegi muu maksab teise poole), hobi (minu poolt kõva respekt praeguste elektriautode tuunijatele!) või siis üldse mingi umbluufaktor, millest ei peagi teised aru saama.

Selle eelneva lõigu kokkuvõtteks näide Arnise jutust:

# Hetkel säästan konkreetselt iga päev 5,7€ diislit, 5x nädalas

Ja hetk varem kirjutas, et mitte ei säästa, vaid maksab siiamaani peale. Nii kaua pole veel särtsuautot omada jõudnud, et säästma hakata. Ega ma seda sellepärast siis pahaks pane - ma ei lähtu oma autovalikutes samuti mitte ainult säästmisest, kuna mingid teised omadused tunduvad palju olulisemad, aga niiviisi pidevalt fakte moonutades on see kõik asjalikust argumenteerimisest juba päris kaugel. Kurb on just see, et kui seda loeb inimene, kellel omal kogemusi pole, ühtlasi pole ka head analüüsivõimekust ega aega tervet teemat kriitilise pilguga läbi lugeda, siis säästmise argumendiga näiteks 5 aastaks omale uut autot ostes saab ta sisuliselt vastu pükse. Sellise kallutatud ja läbinähtava reklaamijutu pidev produtseerimine suhtluskeskkondades võib ju olla lubatud, aga pole eetiline. Enda valikute põhjendamine on samas igati mõistetav, aga mitte see, et arvestan ainult elektrikulu, aga teiste kulufaktoritega käin ringi suvaliselt ja üritan neid võimalusel üldse maha vaikida...

Isand röövelööbik võtab nüüd südamerohu ära ja rahuneb maha - milleks nii tühise asja pärast ärrituda?

Tänan küsimast, minu valitud autodel on kõigil kindalaeka nupp kaane küljes ja tõmmatav, mitte keeratav ega vajutatav ega puutetundlik;) Säärane mõnus, enda olemasolust mitte kuidagi märku andev funktsioneeriv tükk.
Auto valikul siiski vähetähtis detail - ühelgi juhul pole see määravaks osutunud;)

Täitsa kurb on lugeda, kuidas inimesed peavad igapäevaselt sõitma teisttuhandekilomeetrisi otsi tööle ja tagasi. Mul on kohe häbi oma 65 km pärast (kokku). Õnneks on neid inimesi veel, kelle päevane läbisõit jääb alla 100 km. Selle läbisõidu võimaldavad enamus müüdavaid elektriautosid.

Kärss, mis on need "teised kulufaktorid", mida Arnis on maha vaikinud?

Ühtlasi oleks ma väga tänulik, kui keegi aitab arendada minu funktsionaalse lugemise oskust ja osundab Arnise tekstile, kus ta väidab elektriauto sobivust eranditult ja kõigile kasutajatele? Mulle on jäänud mulje, et ta siiski on rõhutanud elektriauto sobivust teatud kasutusmustri puhul ja osundanud sobimatust teistsuguste valikute puhul.

Muudetud 04.08.17 16:14

ja eriline vajadus on saag uuesti käima tõmmata?

Välismaal käivad inimesed südamerahuga ka 200-300km kaugusel tööl. Vaadake kaardil seda pisikest eestit ja võrrelge mõne muu euroopa riigiga- heal juhul saate viiendiku-neljandiku selle riigi pindalast kinni katta. Meie ühest otsast teise 300km on mujal maailmas soojendussõit.

300 km saksas tööle käia on sama mis Eestis 100 km sõita!

"300 km saksas tööle käia on sama mis Eestis 100 km sõita!"


Peaaegu. Ajaliselt võiks öelda, et Eestis üle 80km/h keskmiseks ei saa.
Seega 100km on 1h12min. Saksas saaks keskmiseks baanidel
tipptundidel vast 160-180, 200 ei tule kuidagi ära päevases vahetuses.
Ja 170'ga sõites 300km on 1h45min.
Ning see 1h45min läheb benapüssil maksma umbes 40 eurot, üks ots.
1600€ bensule tööl käimiseks kuus. Käigem rahulikult edasi tööl :)

Ja sellise vahemaa saab ikkagi mõne kallima elektriautoga läbitud.

Faktid ruulivad :D

Ning see 1h45min läheb benapüssil maksma umbes 40 eurot, üks ots


kuule koolipoiss õpi arvutama!!!

too siis oma arvutuskäik mis selle ümber lükkab. sellise kiiruse juures ei ole kütusekulu enam 5l 100 le

Selliseid vahemaid ei sõideta bensiiniautoga. Järsku on kõik kirjutajad ära unustanud, kustkohast meile vanu diiselautosid sisse veetakse.
Kiirteel on ka diisli kulu mõistlik.

"Mul on kohe häbi oma 65 km pärast (kokku). Õnneks on neid inimesi veel, kelle päevane läbisõit jääb alla 100 km. Selle läbisõidu võimaldavad enamus müüdavaid elektriautosid."

Osta siis ära see elektriauto, mis sa tühja heietad!

# Täitsa kurb on lugeda, kuidas inimesed peavad igapäevaselt sõitma
# teisttuhandekilomeetrisi otsi tööle ja tagasi0

Aga igal nädalavahetusel maale ja tagasi? Maale sõitmiseks siis teine samasugune uus auto korrusmaja ette... ainult et selle erinevusega, et selle "äratasumist" ei pea esmalt 5-15 aastat ootama? Või milles see IGAPÄEVANE teisttuhande km iroonia täpsemalt seisnes?

Teine kulufaktor ongi see äratasuvuse teema. Mõttetu on korrutada kümneid kordi kõiki ülejäänuid, kui see kõige rohkem rahakotti mõjutav osa sellest nagu muuseas pidevalt "ära unustatakse". Sarnaseid faktide kallutamisi on täis kogu see teema. Ei saa salata, et mitte ainult ühe filosoofiasuuna esindajatelt:) Mul on seda kõike pigem veider jälgida, sest igapäevased kasutuskogemused on kõigi hetkel legaalsete autode energiaallikatega ja kuna näen ju kõigi nende puudusi/voorusi, puudub ka põhjus neist ühte eelistada või illusioone luues universaalselt heaks pidada. Aga kui mugavate autode asemel hakatakse rääkima plastmassist pisiautodest nagu Leaf jms, näengi seal vaid omadusi, mille kirjeldamiseks piisab exceli tabelist. Praegu tunnengi seetõttu puudust just Tesla kogemusest, mis peaks nagu olema ikkagi midagi rohkemat, kui odavalt valmistatud transpordivahend masside jaoks. Kahjuks pole ka tutvusringkonnas ühtegi Tesla omanikku - seevastu mitmest Leafi omanikust on saanud peale kasutuskogemust millegipärast taas veendunud fossiilipõletajad ja seda just põhjustel, mida siin kõik pidevalt paarile fanaatikule meenutavad...

Herr ...... Konkreetsed arvud, numbrid, paluks. Mine uuri natuke internetiavarustes asja ja tule jaga teadmisi.
Kui palju võtab diisel sellistel kiirustel? Palun. "mõistlik" ei ole mõõdetav väärtus.

Mida suurem kiirus, seda suurem kütusekulu ning selles osas pole ka elektriauto erand.

"Herr ...... Konkreetsed arvud, numbrid, paluks. Mine uuri natuke internetiavarustes asja ja tule jaga teadmisi.
Kui palju võtab diisel sellistel kiirustel? Palun. "mõistlik" ei ole mõõdetav väärtus."

Mis vahe seal on, kui palju diisel saksa bahnidel kütust võtab? Püüa parem võsale selgeks teha, miks sa ei ole nõus täishinnaga uut leafi ostma, ta ei ole sellest veel siiamaani aru saanud. Tuletan veel meelde, et ta on oma päevaseks läbisõiduks 65km deklareerinud.

See on siin juba ammu selgeks tehtud, miks pole hetkel mõtet osta täishinnaga elektriautot- hind ja tasuvus. Kui keegi mõtleb paduroheliselt ja rahakott ei määra, siis ostku. Mis puutub terminisse mõistlik, siis jämedas laastus on kiirusel 120km/h kütusekulu 20% suurem kui 90ga sõites. Kiiruse kasvades protsent pidevalt suureneb. Loomulikult sõltub see konkreetsest autost.

Unustage ära see "tasumine"!
Mitme aastaga Teil nt. pesumasin "ära tasub"? Sõltub , mis on käsitsi pesemise [või siis naise ;) ] hind?
Üksi auto ei tasu ennast ära, vaid on ainult KULU! Lihtsalt mõned kulutavad rohkem, teised vähem.

Erandiks on vist sellised "leiud", a'la tonniga ostsin ja aasta pärast müüsin kolmega maha....

Ka pesumasinaid on igas hinnaklassis, kuid lõpptulemus on kõigil suht sarnane- puhas pesu. Seega kui seis on sama, miks osta kallim pesumasin? Võib olla odavam laguneb kolme aastaga ja kaks korda kallim kuuega, kuid ostes kuue aasta jooksul kaks odavat, oleme ikka sama raha kulutanud. Autod paraku vananevad üsnagi võrdselt- kaks korda kallim auto ei pea kaks korda kauem vastu.
Me kõik oleme tarbijad ning kui just lollidemaal rahapuu ei kasva, teemegi omad ostud sissetulekutest lähtuvalt.

Kui vahel tuttavalt Leafi laenan, et perega mõnusalt, vaikselt mõni pikem sõit Eestis teha. Siis on sellest laadimisvõrgustikust väga palju abi. Elan Tallinnast 160km eemal ja siiamaani pole õnnestunud seda vahemaad ühe laadimisega läbida. Ikka peab ühe laadimise tegema. Hea, et üldse on võimalus kiirlaadida, väga paljudes riikides seda ju ei ole. Tahtsin see suvi ka Läti tiiru teha aga hästi pole võimalik, lihtsalt neil on nii vähe laadijaid kogu riigis. Ja lõuna eestist Riiga Ikla kaudu ei saagi minna. Kui keegi on sõitnud siis palun täpsustage kuidas saaks. Kui nüüd aga tulevad vw, opeli ja teiste Combo kiirlaadimispesaga autod siia, mis siis saab? Millal hakatakse kiirlaadijaid kaasajastama, kas pannakse veel üks pistik juurde? Olen jälginud Bjørn Nylandi sõite ja Norras on enamus laadijatel kõik variandid olemas (pilt kopeeritud https://chargedevs.com/wp-content/uploads/2016/02/EV-Chargin
g-lessons-learned-from-Norway8.png) Nagu näha on tootja sama ABB nagu meilgi. Küsimus on kindlasti rahas sest programmi vahendid on ilmselt ammu otsas. Kuidas saaks siis mõned juhtmed ja pistikud juurde laadijatele? Sellega muutuks kohe meil kasutatavate autode valik palju laiemaks ja isegi hallmetallikuga sõitja lapsed võiksid tulevikus kaaluda särtsumobiili kasutamist.

Diiselauto kütusekulu 200 lähedastel kiirustel on teistkümmend liitrit sajale. Tunniga läbitakse pea 200 km, seega tunnikulu on üle 20 l sajale. Ega see 40 € lahja kahe tunni kuluks polegi vale. Vito rüüpas 180 peal näiteks 14 l sajale.

Eraauto ei saa kunagi "ära tasuda". Küsimus on vaid selles, kas konkreetne isend pakub piisavalt head kulude-hüve suhet või mitte. Kuna inimeste eelistused on erinevad, tuleb siit ka paratamatult erinev rõhuasetus detailidele. Paraku osa väitlejaid tunnistab vaid oma maailmapildi õigsust ja peab kõiki teisi lollideks. Tuletan meelde, et meil on vaba maa. Lubagem siis igaühel vabalt eksida, eksole.

Mis isand röövelööbiku muresse puutub, siis tõenäoliselt me endale pruugitud elektriauto pere kolmandaks autoks ka soetame, kui praeguste autode aeg täis saab. Pruugitu, kuna minu jaoks on uue auto soetamine asjatu kulu. Aga see ei juhtu praeguste läbisõitude juures lähiaastail. Kui mõni "ülijuht" muidgugi varem ära ei vormista - alati ju ei jätku ruumi teiste lolluste õgvendamiseks.

Kusjuures ei ole välistatud, et akutehnoloogia areng võimaldab juba varem sellle soetuse ära teha. Elame, näeme.

Koige huvitavam,et keegi siin konelejaist ei oma isiklikult e-autot,moni on saanud tiiru teha,(isiklikult samuti)
Samas koik nii tulihingelised arvamuste avaldajad. Samamoodi voiksite ju vaielda millest iganes,kui kokkupuude jaabki vaid neti-avaruste tasemele.

Kui jalanumber on 46, siis 44 suurus kinga ikka ei proovi/osta!

Lihtsalt huvitav lugemine sellest, kuidas prognoositakse metallide nõudluse muutumist tulevikus seoses autode üha kasvavale "elektrifitseerumisele"

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektriautode-revolutsi
oon-muudab-oluliselt-metallide-noudlust-kes-on-voitjad-ja-ka
otajad?id=79087510

Mina isiklikult olen e-auto omanik. 3a sai täis just.
Kas on veel mõni?

Tõsi, "rahaline tasuvus" on tegelikkuses selline... vale otsaga väljend.
Kordan veelkord, elektriauto on preemium-tüüpi auto.
Aga ka tavaline auto on juba kategoorias "luksuskaup".
Ühel päeval on uus preemium klass "norm". Hetkel kindlasti ei ole.
Igal juhul on auto kuluallikaks. Preemium peakski maksma rohkem.
Diskussioon käib selle üle, et "tegelik kulu on väiksem kui arvata".

"Kordan veelkord, elektriauto on preemium-tüüpi auto."

I-Miev on preemium-tüüpi auto! Lubage naerda.

Lubame naerda.
Aga mul on suur huvi teada saada, mis teeb elektriautost "preemiumi" ja mis on temal siis nii palju paremat küljes, et ta nii kallis on? Ajal, mil kogu elu meie ümber koosneb sisuliselt tarbekaupadest, on auto mõne silmis ikka veel selline müstiline asi, et teda peab jumaldama, tema eest rohkem maksmine on kuidagi iseenesestmõistetav ja tema eest tuleb rohkem hoolitseda kui oma perekonna eest.

Huvitav väljend. hoolitseda rohkem, kui oma perekonna eest.

Kas minut õhtul ja teine hommikul laadimispistikule kulutatud aega on liiga palju?

Ma usun, et Arnis ei mõelnud siin mitte mugavust ega prestiiži, mida tavapäraselt "premiumklassi autoga" seostatakse, vaid pigem mõtlemist. Sest ratsionaalselt mõeldes on nii Sklassi MB kui Hyundai i30 vaid autod, kuhu mahub 4 inimest ära. Hinnavahe neljakordne, mõlemad viivad punktist A punkti B. KUsjuures ratsionaalselt võttes on i30 oluliselt parema hinna-kvaliteedi suhtega. Aga mingil põhjusel sõidab valdav enamus seda rahaliselt suutvaid ikka essiga, mitte iikolmekümnega...

Elektriautodest rääkides tasuks üle saada neist imevatest, mida isegi valmistaja enam enda omaks tunnistada ei taha. Need olid üks arenguetapp, nagu seda olid puitkodarate ja täiskummist ratastega veoautod kunagi. Nüüd neid enam ju ei kohta. Samamoodi vajuvad ajaloohämarusse need autolaadsed tooted.

Kusjuures erinevalt paljudest "asjatundjatest" olen ma imevaga veidi pikemalt sõitnud ja see oli eeldatust meeldivam kogemus. Niivõrd, kuivõrd saab olla meeldiv sõita kitsa ja kipaka autoga, mille loomisel on iga senti kokku hoitud.

Kas ma mainisin midagi pistiku ühendamisele kuluva aja kohta?
Mõte oli selles, et auto jumaldamine on mõnel ikka veel esikohal. Ja justnimelt sellepärast sõidavadki mõned s klassiga, sest seal on ju autot "rohkem". Umbes sama, et kui kõrvuti on kaks kirikut- pisikene puukirik ja suur uhke kivikirik võlvlagede ja kuldaltariga, siis vaevalt et keegi puukirikusse läheb- suures kirikus on ju jumalat rohkem...
Aga mõelge nüüd sellele, et sisuliselt on ka rong elektrisõiduk- diiselmootor ajab ringi generaatorit, mis toidab elektrimootoreid. Või saab ülevalt traatidest elektrit, aga miskipärast seda ei jumalda keegi- tavaline ühissõiduk ju. Sama ka trammiga- istuge peale ja sõitke elektri jõul ning kiitke.

isegi mopeedauto on premium sest need on kõik 2 kohalised kupeed ja kõik kupeed on premiumid.

http://tehnika.postimees.ee/4202575/itaalia-tesla-omanikud-l
abisid-uhe-laadimisega-uskumatu-maailmarekordilise-vahemaa?_
ga=2.30607231.1707004146.1501995709-483317801.1501995706

Minu lugupidamine Arnisele, et ta viitsib ikka vaielda inimestega kelle elu saavutuseks jääb järelmaksuga ostetud vana diisel Audi, või alla tuhande eurone nelivedu Volvo.
Need inimesed ei saagi sellest kunagi aru, et mõni inimene võib osta endale elektri auto lihtsalt sellepärast, et see meeldib talle. See kas see rahaliselt ära tasub, ei mängi mingit rolli, sest raha puudust pole.
Ja kujutage ette, et mõne inimese unistus polegi saksa premium, kuigi ta võiks neid uuena ilma liisinguta osta.

Kunnnn (registreerimata) arnis lausus nii: ma arvan, et kui ma uuena seda autot ei oleks saanud toetusega, oleks läinud ise 2015-2016 saksast toonud mõne. Ja veel odavamalt. Lihtsalt kasutatud. Või ostnud peaaegu uue auto24-s, "võtnud kellegi toetuse üle", noid ikka veel saadaval.

samas tubli on ta ikke

röövelööbik, luban naerda küll. Võta samas klassis tavaline mitte MiEV ja tunneta erinevust. Mida pakub 40kW-ne bensumootor 5-käigulise manuaalkastiga ja mida pakub MiEV. See on ikka väga erinev.

Preemiumit on ikka väga VÄGA palju.
Ma ise tulen BMW 5-seeria roolist ja mingi närune Nissan on ikka tõsiselt hea sõidudünaamikaga.
Pead lihtsalt leppima teadmisega, et kui sa elektriautoga paar kuud talvel ja paar kuud suvel pole elanud, siis sa ei saagi üldse aru, mida ma seletan. Pigem jauratakse ikka oma vana joru: saab vähe sõita, laeb kaua, talvel on külm ja akusid tuleb iga 5 aasta tagant vahetada.

Põhieelised tulevad momentaansest kliimaseadme reageerimisest (külm, kuum), momentaansest gaasipedaali reageerimisest (aeglustus, kiirendus), väga sujuvast kiirendusnäitaja muutumisest ning räigelt madalast raskuskeskmest tulenevast kurviläbitavusest.
Elektriautod teevad autode kõige tähtsamat funktsiooni (punktist A punkti B viimine) eeskujulikult hästi ja juhile lihtsalt. MiEV on oma roti vedrustusepaketi ja paberil nõrga ajamiga väga kõva püss, mis teeb linnas pooltele autodele pähe, nii foori taga kui ringteel. Kui plastikdetailide või salongikujunduse peale silm kinni keerata, siis võrrelda saab seda märksa kallimate kompaktautodega.
Olen päris mitme teise 2015-2017a Nissaniga sõitnud ja ütlen, et põhimõtteliselt kõigil on kapoti all täielik kapsaaed. Mõni üksik manuaalkastiga pill võib midagi teha, aga mitte palju.
Kui Škoda teeks elektriauto, siis arvatavasti oleks see Škoda parima sõidudünaamikaga auto. Kui BMW teeks normaalse seeria elektriauto, siis oleks see arvatavasti üks parimatest BMW mudelitest.

Kui me võrdleme elektriautosid ja tavaautosid, siis me ei võrdle suunatulekangi kujusid, istme värve ja velgede suurust. Ma eeldan, et nii palju võiks ikka mõistust peas olla.

https://www.youtube.com/watch?v=k2W4qPZbzwU

"Mida pakub 40kW-ne bensumootor 5-käigulise manuaalkastiga ja mida pakub MiEV. See on ikka väga erinev."

No räägi siis, missuguseid läbisõite MiEV pakub. Minupärast võib MiEV olla maailma parim auto aga kui ma temaga sõita ei saa siis ma ei taha teda. Isegi kui teda nimetatakse preemiumiks.

Kui mõni joffentroller peab vajalikuks kuskilt põõsastest kraaksatada, siis paluks ikka faktiliselt täpseks jääda. Et juba keskmise anonüümse kommija isikuomadused jutuks tulid, siis avan veidi kaarte. Näiteks mina liigun 16 aastat vana, ilma järelmaksuta ostetud ja mitte väga hullusti suitseva diiselaudiga. Umbes pooleteist-paarituhande eurone lugu, paagitäis maksab kuskil 80€. Hädaga sõidab 1000 kilti sellega ära ka. Tanklas siis korra paari nädala tagant, oleneb sõitudest muidugi. Ei arva, et tegu on maailma parima sõidukiga, kuid midagi väga põhimõttelist ette heita ka ei oska. Paned lapsed-naised-koerad sisse ja sõidad vajadusel mitusada kilomeetrit ilma mingi jamata. Mõnikord on isegi talvel soojaks läinud. Salongist just, ja mootor kaa. Suvel tuleb aukudest vahest külmagi. Isegi on kohe tulema hakanud, kui masina tööle paned.

Siin veerukeses jätab selle õnnetu leafi ülistamine juba veidi lolli mulje küll. Tavaline plekikolakas, nagu sealt kontorist neid ikka väljutatud on, pealekauba koledama otsa oma, nagu uued seda marki olema kipuvad. Vaikne on ehk linnakiirusel, maanteel teeb kindlasti rohkem häält, kui see ülalmainitud audi. Sõitnud olen kunagi ja taguotsatunne ütles seda üsna selgelt. Just tuule-ja rehvimüra poole pealt eriti hõisata pole. Kusjuures sisse istusin täiesti ilma eelarvamusteta, ikkagi nagu tulevik või nii, välja tulin juba oma isikliku arvamusega kogu asjast siiamaani. Aga see selleks.
Kui kellelegi jubedalt meeldib ja jaksab liisingumakset tasuda, kasutagu terviseks, aga käia kolm korda päevas siin kirjutamas, et olen maailma parima auto OMANIK - mees, võta ennast kokku! või kuidas need inglased sellisel juhul ütlevadki. Foorum võiks siiski jääda üldkasuliku info jagamise või enese väljaelamise kohaks, mitte arutuks egodriftiks.

Tegelikult on taskukohase hinnaklassi masinaid teisigi, mis siiski normaalse, viisaka auto moodi välja näevad, aga elektri abil liiguvad. Näiteks Golfid või B klass mersult ja nüüd see hunday oma. Täitsa sümpaatne asjake. Väiksematest veel Up!, fiat500 ja zoe ja mõned kaubikud lisaks.

Hiinamaal toodetavaid marke ja mudeleid ülesse lugema hakata, siis lõppeksid ennem tähed klaviatuurilt vist. Seal tehakse eriti palju nn.mopeedautosid, mis ei lähe üle 45kmh, aga igaüks, kel nägu veidi sirgem peas, võib taolisega liigelda. Aga on ka päris auto või maasturi moodi eksemplare igale valikule ja rahakotile. Kui partei ja valitsus on võtnud kursi elektritranspordi eelisarendamisele, siis nii ongi. Mitte nagu meil, et poole päeva pealt lõppevad toetusrahad otsa ja automüük kukub kohe nulli. Samas, kas riik peakski sellist asja toetama. Oleks meil veel endal autotööstus, et raha jääb koju või nii. Kui juba oleme kord nii vaesed ja õnnetud, siis naudime seda täiega, ilma igasugu liisingumakseta.

Elekter, mida massin tarbib ja selle eest makstav raha, jääbki 'koju' :)

Juku123, hea point! Eelista Eestimaist!

Hakkasid silma mõned kohad selles reklaamijutus

#Põhieelised tulevad momentaansest kliimaseadme reageerimisest (külm, kuum),
#momentaansest gaasipedaali reageerimisest (aeglustus, kiirendus), väga sujuvast
#kiirendusnäitaja muutumisest ning räigelt madalast raskuskeskmest tulenevast
#kurviläbitavusest

Ma just ennist väitsin, et hobiautona on elektrikas täiesti mõistetav (tahan ju endalegi hobikaks, kuigi mitte Leafi), aga pere ainsa tarbeautona kulgemiseks... mitte ükski neist omadustest pole tarbeauto puhul ostuargument. Need on plussid, st tore et mitte vastupidi, aga nende pärast ei osteta omale tarbeautot ega nende puudumisel ei jäeta ka ostmata. Minu seitsme aasta pikkusest elektriauto kogemusest jäi meelde aga just selle kommentaari järgmises lõigus kirjeldatu, et kogu aeg oli talvel külm, kogu aeg oli vaja laadida, liiga vähe sai sõita jne. Ja kuna tollasel tööandjal oli ka teisi autosid, siis loomulikult peale paari esimest teelejäämist (tuli vahele midagi ootamatut, aku sai tühjaks, tanklatest polnud kasu:) sai vähimagi riski realiseerumise ohu korral käidud ikkagi mõne teise või siis üldse oma autoga. Vaatamata sellele, et elektriautoga oleks saanud näidata tagatulesid igal ristmikul vähemalt pooltele nendest, keda ei huvita võidusõitmine:). Nii et nende pikkade lugulaulude kõrval on ikkagi raske leida ridade vahelt seda, miks tänane elektriauto peaks omadustelt kõlbama rohkemaks kui pere teiseks autoks või mis on need omadused, mille nimel tasub elektriauto äratasumist oodata olenevalt läbisõidust ca 5-15 aastat, nagu see tänaste hindade juures "diiselfaabiaga" võrreldes siin numbritena välja toodi. St ei tasugi, fakte ei ole, on lihtsalt meeldimisfaktor või mingi usufanatism. Kummalgi juhul pole vaidlusel mõtet, sest nagu ühele meeldib Leafiga kurve võtta, niisamuti teisele meeldib mitte igapäevaselt juhtmetega jännata ja mõlemal on õigus.

# Mida pakub 40kW-ne bensumootor 5-käigulise manuaalkastiga ja mida pakub MiEV

Igas mõttes hea lause, sest 40kW puhul erinevad teineteisest mitte ainult särtsusõidukid, vaid 40kW suudab liigutada hiiglaslikke traktoreid ja kaasaegse turbomootori puhul ka teisi putukaid hoopis paremini, kui poole sajandi taguseid pereautosid. Sellepärast kasutataksegi tänapäeval autode iseloomustamiseks pigem pöördemomenti, või siis täpsemalt momendikõvera kuju. Kuigi mõned ametkonnad lähtuvad endiselt võimsusest nii kindlustusmaksete arvutamisel kui ka tulevase automaksu planeerimisel. Reaalselt ei mõtle enamik ostjaid mitte kummagi parameetri peale. Kõik taandub ikka rahale, ehk siis mina annan raha välja, aga mida ma saan nüüd vastu? Kui annan välja 30K eurosid, siis tahaks saada vastu ka kolm korda rohkemat kui "naabrimees", kes käis välja ainult 10K oma vana preemiumi eest. Ja mitte tähelepanu vaid reaalseid omadusi. Teisisõnu, kuniks särtsuauto ostuhind ei tule alla (kasvõi kunstlikult alternatiivide maksustamise kaudu), ei saa ka selle ostuargumendiks olla mitte raha (äratasumine ostja jaoks), vaid on midagi muud.

# Minu lugupidamine Arnisele, et ta viitsib ikka vaielda inimestega kelle elu saavutuseks
# jääb järelmaksuga ostetud vana diisel Audi, või alla tuhande eurone nelivedu Volvo

Miks Sa arvad, et auto on kellegi elusaavutus? Kas kamm või kingaviks, kui samuti tarbeesemed, on kellegi elusaavutused? Erinevalt nendest "vaadake kõik mind" disainiga sätsuautodest jäävad need "elusaavutused" kõigile märkamatuks, neid ei osteta edevusejanu pärast, vaid ainult reaalsete omaduste pärast. Eks neid on siin peale minu teisigi, kes tänaste särtsuautode fossiilianalooge on uuena kohe välja ostnud, mitte pidanud liisingu abil seda edevusejanu rahuldama, aga huvitav, miks siis särtsuautode müük peale toetuste lõppemist praktiliselt lakkas, kui nende austajatel peaks kah nagu võimalusi ostmiseks olema? Äkki kõik inimesed polegi nii vaesed, et peaks varjama oma vaesust kalliste asjade ostmise abil? Loomulikult kaasneb sellega ka lahknevus arvamustes, mida keegi peab mugavuseks või üldse kuludeks oma pere eelarveridadel...

See, et elektri eest makstav raha koju jääb, on natukene erinevaid küsimusi tekitav, aga kuna see on autofoorum, siis ma selliseid küsimusi ei küsi.

Identiteedikriisis A! võiks oma lahmimise kinnituseks nüüd tsiteerida, kus täpsemalt Arnis:
"... käia kolm korda päevas siin kirjutamas, et olen maailma parima auto OMANIK - mees, võta ennast kokku! või kuidas need inglased sellisel juhul ütlevadki. Foorum võiks siiski jääda üldkasuliku info jagamise või enese väljaelamise kohaks, mitte arutuks egodriftiks.
..."

Muidu tegid endal lihtsalt ennast täis... Ning elasid välja oma egodrifti. Misiganes see ka on.

Küll on siin hulk inimesi, kes järjepanu tõestada punnitavad, kui mõttetu on elektriauto ja kui lollid on nende kasutajad (mitte segi ajada omanikega, eksole).

Paluks mulle näidata tänapäevast pelgalt surnud dinosauruste jõul liikuvat autot, mille gaasipedaalivajutusele järgneb hetkeliselt kiirendus. Kõik need mõtlevad, turbodiislid kauem, turbobensukad vähem, aga kõigil järgneb pedaalivajutusele nii sekundiline mõttepaus. Ja siis hakkab juhtuma. Kui hakkab...

Oluline? Kindlasti mitte. Aga kuratlikult mõnus küll:P Mistap ma imevat linnaliikluses mõnuga pruukisingi - see ratastel külmkapp oli kilulinnas asjatades täiesti mõnus asi.

Identifitseerimatule punktireale kommentaariks, et ainus elektriautot vedelkütusetoitelisest tõeliselt eristav omadus on vajadus perioodiliselt ühendada ja lahutada laadimispistikut. Ning teha tuleb seda palju sagedamini, kui tavalist autot tanklaga ühendada. Muus osas ei erine: laste tekitet sodi tuleb ikka samaväärselt välja luuata, tuuleklaasipesuvedelikku kulub samamoodi, piduri- ja sillaosi tuleb ikka aeg-ajalt üle vaadata...

Muudetud 08.08.17 08:52

Kärss kirjutas:

## Minu lugupidamine Arnisele, et ta viitsib ikka vaielda inimestega kelle elu saavutuseks jääb järelmaksuga ostetud vana diisel Audi, või alla tuhande eurone nelivedu Volvo

#Miks Sa arvad, et auto on kellegi elusaavutus? Kas kamm või kingaviks, kui samuti tarbeesemed, on kellegi elusaavutused?

Mina isiklikult ka ei arva, et auto oleks kellegi elusaavutus - üldjuhul. Auto oli elusaavutus nõukogude inimesele, kuid tänapäeval on sellest üldtunnustatult saanud tarbeese, hobiautod välja jättes. Aga neist viimastest me siin praegu ei räägi, selleks on teised kohad.

Samas on auto väga paljudele inimestele elus suuruselt väljaminek (kohustus panga ees) nr 2 eluaseme järel (ärme räägi suurettevõtjaist & tippjuhtidest, neid on ühiskonnas alla protsendi). Ning see tähendab, et kulutus autole on oluline.

ELMO programmi lõpetas ära toonane rahandusminister Jürgen Ligi, kes teatas, et maksumaksjad tervikuna ei peaks kinni maksma elektriautode omanike egotrippi - seda riigis, kus inimeste keskmised sissetulekud ei ole võrreldavad ei norrakate ega pariislaste ja londonlaste omadega. Paneme asjad suurde plaani ja saame aru, mis on mõistlik ja mis mitte, mille eest teha suuruselt teine väljaminek ja mille eest mitte. Ka arnis poleks ostnud elektriautot ilma toetuseta.

Arnis siinsamas jutulõimes väitis, et ma olen erivajadustega inimene. Kahtlemata on tal ses osas õigus, kuigi mulle ei meeldinud sellega kaasuv halvustav toon. Erivajadustega inimesed on inimesed nagu kõik teisedki meie seast ja pealegi kõik erivajadustega inimesed ei liigu ratastoolis. Erivajadused on erinevad, sh psüühilise erivajadustega inimesed.

Seega palun rohkem sallivust ka siin foorumis! Kuidas käituda, saab muuhulgas juhiseid siit: http://sm.ee/et/uudised/vordse-kohtlemise-seadus-tagab-edasp
idi-koigi-diskrimineerimistunnuste-alusel-samavaarse

Olen alati ja igal pool öelnud - elektriautod on tulnud selleks, et jääda, kuid see võtab aega rohkem, kui mõnele aktivistile meeldib. Elektriauto on kohal siis, kui arnis (mitte mina ega mõni teine minusugune hall-metallik-diisel automanik!) endale ilma toetuseta ostab elektriauto ning müüb oma fossiilipõletaja riiki, kus neid veel kasutada lubatakse. Kuni selle ajani on tegu vaid intellektuaalselt huvitava aruteluga, aga selleks ju foorumid ongi :)