Leafi soojendus on aeglane, -17C korral 15 minutit Hyundai ja Kia 3 minuti vastu. Kasutan igapäevast diislit, millel ka Webasto abiks.
Proovisin Kona EV-d ja üllatusin, kui kiiresti see sooja andis. Pole vaja enam ette
soojendada, nagu diisli puhul vältimatu on.

See tabel on erijuht, Hyundai Motorsi ülistamiseks. Sellised on tulemused, kui tehakse pikk sõit, et akud soojaks läheksid ja samal ajal hoitakse salong välistemperatuuril -17C. Hyundai-Kia kasutab soojuspumba soojusallikana mootori-aku jahutusvett, aga külma ilmaga startides vajab aku ise soojendamist, mootori jääksoojus läheb sinna.
Kui pole kiirreageerija, siis salongi soojenemise kiirus polegi nii oluline. Paari miinuskraadiga panin auto peale hommikukohvi sooja, päris külmaga enne hommikukohvi, muud vahet polnud.
Webastol pole vist siiani appi, peab eraldi pulti kaasas tassima?

# Webastol pole vist siiani appi, peab eraldi pulti kaasas tassima?

Miks kaasas? See on kodus kapi peal, kunagi ei pea kaasa võtma. Mulle just äpilahendused ei meeldi, sest raske on end motiveerida vedama kaasas netiühendust ja nii suurt/rasket "labidat", mille olemasolu taskus juba märgatav on. Mind häirib isegi natuke alla 100g kaaluv Nokia nupukas, kuna varasemalt olid mugavuse standardiks pea poole kergemad telefonid. Arvatavasti jõuavad ka telefonid oma arengu käigus varsti mõistlikku kaalu tagasi. On teemaga seotud niipalju, et ma pole kunagi viitsinud süveneda Android auto seadistamisse, kuna ekraanid ei asu ühelgi mu autol vaateväljas ja minu arvates on ajuvaba (=ohtlik) vahtida sõidu ajal sinna, kus need ekraanid tarkpeade poolt paigaldati. See ongi telefoni mõte, et võtan kindalaekast välja, panen OTSE ENDA ETTE Waze jooksma ja sõidan. Ka siin tundub paar sammu tagasiminekut pigem edasiminekuna, kui autol oleks ekraan (ideaalis lausa HUD, et ei peaks seda järelpaigaldusena ostma) sõidu ajal vaateväljas ja netiühendus tuleks autosse istudes taskust automaatselt misiganes ürgaegse telefoni kaudu, mis suudab tekitada kuumkoha. Reaalselt toimiv navigatsiooniseade vajab tänapäeval ikkagi reaalset netiühendust, sellest ei saa üle ega ümber. Aga reaalselt on navigatsiooniseadet vaja harva, sellepärast valiksin võimaluse korral ostes alati sellise auto, millel netiühendust sisse ehitatud pole ja mis minu liikumisi ei jälgi. Fossiilikate puhul neid ikka leiab veel, särtsukatega kisub vist juba hapuks...

# Olen näinud, et eNV200-le lihtsalt on ehitatud lisa akupakk kongi põhja ja
# seeläbi suurendatud sõiduulatust

Huvitav, kas nii lihtne ongi, et ostad aku ja seejärel plug and play? Mul tekib suve hakul ühe järgmise konkreetset ülesannet täitva autoga see küsimus, et mida edasi teha? Fossiilikate puhul on lihtne arvutada, et kui praegu läheb kuus 6 paagitäit ja uuega läheks 3, siis hästi lihtsustatult tähendaks 3 paagitäie suurune kuumakse kuludega nulli jäämist (mis ei ole eesmärk omaette). Eks seal on veel sada muud pisinüanssi juures (vana auto elus hoidmine kopikate eest on kingitus keskkonnale ja uue auto suurem väärtus nt turvalisuse poolelt nullib nii mõnegi vana auto eelise jpms), aga kuna pool selle teema mõttevahetustest puudutab kulusid, siis neid on suhteliselt lihtne arvutada. Niisama lihtsalt saab arvutada ka särtsuka km kulu. Selle teema parimaid pärle ongi vast 2K suurusjärgus ostetud Miev, sisuliselt tasuta auto peale mõningast tarbimist:) Mina vaatan paraku otsa oma vajadustele, seejärel rahakotti ja jõuab üha uuesti ja uuesti tagasi sinna, et "kõige paremini äratasuva" auto otsimise asemel on mõistlikum omada mitut ja linnasõite mul niipalju pole, et "kõigeks" sobiva särtsuka eest praegusel ajal küsitavat hinda maksta. Seda ei muudaks ka viimatistel tingimustel pakutud särtsukatoetused. Kunagine 50% toetus (mida kunagi enam vist ei tule) paneks juba mõtlema ja uuesti arvutama. Tollaseid särtsuka omadusi vaadates pole ka ime, et sel ajal nii palju neile peale maksti... selle säästetud raha eest tulebki nüüd eNV200-le lisaaku juurde osta:)

Kärss

Miskit reklaami otseselt ei tee, aga suhteliselt lähedal toimetab üks selline tegelane.
https://www.youtube.com/c/AleksandrLoginovEnergoElement/vide
os

On ka euroopalikke lahendusi nissanile, aga näiteks muxsan-i "plug-and-play" protsess nägi umbes kümme korda hirmsam välja kui neil.
Omaette teema on küll käibeka ja tollimaksuga, rahanumber suureneb märgatavalt ja et üle ei lastaks jne. Kui ise Leafi fännaks, siis prooviks asja kindlasti ära, vähemalt lisaaku näol. Hetkel on küll igasugu piirangud peal, aga ju elu ühel hetkel jälle käima ka läheb.

Hollandis toimetab Evaliatega üks kodanik, ehk saad sealt ideid?

https://www.youtube.com/channel/UC6s6hzKdt0KnxyECKV0TiCw

"Miks kaasas? See on kodus kapi peal, kunagi ei pea kaasa võtma."
Kadedaks teeb, kui hästi mõnel pea lõikab - selle asemel, et pult kaasa tarida võib ju tööpäeva lõpus koju helistada, tulgu keegi kähku puldiga autot sooja panema.
Kui moblat veits täiustada, oleks see ainus dokument ja maksevahend üldse, mida elus vaja läheks. Kasvõi auto pult-võti on üleliigne vidin, mida kaasas kanda. Moblasid on rahakotist oluliselt väiksemaid, kui seda netis surfamiseks ei kasuta. Ka nutikell ajaks asja ära.

“Üks uus suund on meie e-Power, mis on Jaapanis ülipopulaarne, kuid jõuab Qashqai’ga Euroopasse ehk alles uuel aastal. e-Power on siis lahendus, kus elektriautole on pandud peale väikene bensiinimootor. Mõte on siin selles, et bensiinimootor saab autol töötada ühes kindlas ülioptimaalses ja vähesest kütusehulgas võimalikult palju elektrit tootvas faasis ning anda elektrit elektrimootorile, mis siis juba autot liigutab. Nii saame üsna paljuski suurendada elektriautode sõiduulatust, samas kulutada võimalikult vähe kütust ja paisata heitgaase,” räägib Mikk.

https://forte.delfi.ee/artikkel/93122657/kuula-saadet-auto-p
oodcast-4-mida-toob-2021-aasta-nissanile

e-Power on järjestikhübriid, EU jaoks juba läbi käidud tee. I3 kasutas seda "range extender" nimega, praeguseks sellest loobunud. Paralleelhübriid toimib veits paremini.

https://twitter.com/TeslaNY/status/1382940972133273601

artikli juures steve jürvetsoni tehtud pilt

https://www.pv-magazine.com/2021/04/22/add-electric-vehicles
-not-bulk-transmission-for-a-low-cost-clean-grid-uc-berkeley
-study/

Nägin linnapildis elektrisinist Honda E'd ja armusin ära. Mingi retrolaksu noot käis peast läbi, ma ei tea mis aga miski tõmbab selle poole. Õnneks pole rikas, ei saa osta seda.

Deusile:ega kohe ei peagi omama- kõigepealt näiteks proovi nädal:

https://eleport.ee/autorent/auto-info/?carid=32

Siin on kah natukene "mõttekusest" :))))
https://www.accelerista.com/proovitud/eksperiment/autoga-739
-tiiru-jarjest-viru-ringil-kas-moistlik-voi-ohtlik-eksperime
nt/
Aga kui 6 tundi sõitmist hakkab lumehelbekesi juba väsitama, tekib paratamatult küsimus, et oleks aeg vaadata üle juhilubade andmisega seotud nõuded ja nagu on eraldi märge näiteks vaegnägijatel, tuleks hakata välja andma ka ajalise sõidupiiranguga juhilubasid. Näiteks kolme tunni load. Ja nõudma neilt sõidumeeriku kasutamist:P

Viru ringi asemel võiks testimiseks võtta tõesti mingi mõistlikuma ringi. Näiteks Tallinn-Pärnu-Valga-Tartu-Jõhvi-Tallinn ringi ja siis vaadata, mitu ringi saab sõidetud kordagi "tankimata". Kiiresti peaks eralduma terad sõkaldest.

No selle näite puhul ei saa enam mõttekusest ega isegi mitte "mõttekusest" rääkida. Täname õnne, et autod terved ja keegi viga ei saanud. Ühtlasi võiks meedia peeglisse vaadata ja mõelda, kas igasuguseid lollusi on mõtet suure kella külge seada. Edasi on ainult aja küsimus, millal järgmine "keenjus" analoogset eksperimenti korraldama hakkab.

Kiire pilk google mapsi ütleb, et Kärsa poolt pakutud marsruudi pikkus on umbes 652 kilomeetrit. Ning kui arvestada, et elektromobiilsuse propageerija Alan Vaht sõitis eelmisel nädalal Škoda Enyaq iV 80 ühe laadimisega ainult 362 km, siis polegi midagi rohkem vaja tõestada.

Muudetud 24.04.21 09:59

Siin foorumis on ka selline teema: https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=172311
Teadlike valikute tulemustena on alla 1000km lennukaugusega autodega kokkupuuted elus üldse väikesed, aga see max võimalik ei ole ega peakski olema üldse asja point või tõestamist vääriv omadus. Ma sõidaks hea meelega oma 20-50km sõidud sellise autoga, mille lennukaugus jääb alla 100km, sest niisamuti nagu ei vea kaubikus ilma asjata koormat kaasas, ei tahaks ma vedada ilma asjata lühikeste sõitude jaoks ka suurt akut = eelistaks sõita pigem kergema auto kui mittevajalikult suurema lennukaugusega autoga. Lihtsalt see särtsukate lennukauguse ümber keerlev vaht on juba ammu absurdiks muutunud ja suurema lennukauguse asemel oleks vaja hoopis lennukauguse pikendajaid. Kogu see teema oleks tõsisemaltvõetavam, kui särtsuentusiastid julgeks välja öelda, et tänased ja homsed särtsukad ei olegi loodud konkureerima tavapäraste 1000-1500km lennukaugust omavate autodega. Ülehomsetest osad äkki juba on.

Aga huvitav värske artikkel autopidamise tulevikust:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92787337/isiklik-soiduaut
o-on-teel-luksuskaubaks-mida-saab-endale-lubada-oluliselt-va
hem-inimesi-kui-seni

Minu arvates ei ole õige nimetada end vanakoolimeheks mitte sellepärast, kui meeldivad vanad asjad, vaid sellepärast, kui inimene teab, millest ta räägib, nö tunneb ise oma kompetentsi piire. Autode puhul saavad mõned inimesed tehnikast LÕPUNI aru ka Euro6 puhul. Mõned saavad ainult Euro0 puhul. Aga enamus ei saa sellestki aru ning ostavad teenust sisse kohtadest, kus samuti sellest aru ei saada:)

Teiseks häirib mind artikli juures see soovitus, et just nüüd on viimane aeg midagi teha. Ei ole. Reaalsusele otsa vaadates oli viimane aeg autode puhul ehk nii umbes kümmekond aastat tagasi (mööndustega plussmiinus 3-4 aastat), sest pärast seda on raske kusagil üldse progressi näha, pigem vaid kompromisside kompromissid poliitilise rohepesutellimuse täitmiseks.

Ma mäletan seda "nüüd on viimane aeg" juttu erinevate tehniliste lahenduste puhul juba perestroika eelsest ajast. Autode puhul oli vene autode viimane aeg 80ndate lõpus, sest hiljem ju enam ei saa. Siis 90ndate alguses pidid kohe tulema hullud diislimaksud, mina müüsin kah krooni alguses kohe oma tollal vägagi edeva Audi C3 igaks juhuks maha... ja lubasin aasta hiljem endale, et viimast korda elus allun mingile hirmutamisele, et mis kõik äkki juhtuma võib hakata. See "viimane hetk" soovitus võiks kehtida pigem selliste vanemate autode kokku ostmise kohta, millel kere on perfektne, ehitus lihtne (st varuosad taastatavad, ei pea poodi jooksma) ja oma mõistus käib autost täielikult üle. Kellel millest üle käib, on juba väga individuaalne. Aga kahtlustan, et see sihtgrupp, kellele artiklis antud soovitus suunati, võivad end pidada küll väga vanakoolimeesteks, aga nende mõistus käib praegu müüdavatest uutest autodest üle täpselt sama palju kui suvalisest citybeest või ukse ette nii praegu kui tulevikus tellitavast yandexi taksost. Rendiautod ei kao ju kuhugi, sõita saab ka tulevikus.

Siin teemas on paljud särtsuentusiastidki öelnud, et enamust ei huvita juba ammu sõitmise protsess. Minu arvates ka kvaliteet - õigemini kvaliteet tähendas varem lendava vaiba tasemel vedrustust, salongist puuduvat rehvimüra jne, aga tänapäeval pigem telefoniühendust, parkimisabisid (ise enam ei oska) jne. Sel juhul on enamike ootusi täitev tulevik ju üsna lihtne: ostetakse omale (isesõitev?) särtsuauto kui staatusesümbol või kui see on keeruline, jääb raha mingite muude ja rohkem välja paistvate staatusesümbolite (näritud õuna logodega kaasaskantavatest jälitusseadmetest kamaadogrillideni) jaoks ning autod ongi edasi pigem hobi. Siis panebki üks oma zhigulli tööle enda kasvatatud puuklotside abil, teine tõstab sinna akupaki koos elektrimootoriga ja ehe elamus sõitmisest (ingl.k pigem "motoring" kui "driving") ei kao kuhugi nende jaoks, kellele see on tõesti oluline. Ja kelle jaoks see pole oluline, ostavad juba praegu lastehaiguste ja ülikeerulise tehnikaga, sünteetikat täis ühekordseks kasutusringiks valmistatavaid (kuid see eest turvalisi!) autosid. Sest just praegu on viimane hetk. Jälle!

# Aga kui 6 tundi sõitmist hakkab lumehelbekesi juba väsitama, tekib
# paratamatult küsimus, et oleks aeg vaadata üle juhilubade andmisega
# seotud nõuded

Kärss, antud juhul sa teed teadlikult liiga sellist hinnangut andes. Autojuht võttis teadliku vastutuse ja leidis, et edasine juhtimine oleks OHTLIK. Mitte et ta seda teha ei saaks vaid see oleks TEISTE liiklejate suhtes ebaaus ja OHTLIK. Sellist käitumist, ehk vastutustundlikku autojuhtimist, tuleks kiita, mitte lumehelbekeseks sõimata. Siit oleks nii mõnelgi "kalevipojal" üht-teist õppida, kuidas käib inimeseks ja meheks olemine.

# see max võimalik ei ole ega peakski olema üldse asja point või tõestamist
# vääriv omadus.
Täiesti nõus, tänapäevalgi on särtsukad juba piisavad, et 99% tava-sõitjate jaoks kestavad ka pikamaa sõidul kauem, kui juht ise tahaks jutti sõita. Mitte kaua juht suudaks vaid kaua juht tahaks jutti sõita.

# parkimisabisid (ise enam ei oska)
Nagu paljude juhiabi tehnoloogiatega (nagu automaat käigukast, püsikiirushoidja, automaatsed päeva tuled jne) on tegu mugavus seadmega mitte ei viita juhi saamatusele või oskamatusele.
Autokoolis õpetatakse ja eksamil nõutakse ka parkimis oskust, ilma abideta. Niiet jah, juhid oskavad. Aga kõiksugu juhiabid teevad elu ju mugavamaks ja jätavad autojuhile rohkem aega keskenduda kõige olulisemale: ohutult liiklemisele.

# ostetakse omale (isesõitev?) särtsuauto kui staatusesümbol...
# ...ning autod ongi edasi pigem hobi
Auto on praegu juba staatusesümbol. Ei ole vahet kas istumise all on X5 või Tesla, mõlemad on samaväärselt staatusesümbolid. Mõne jaoks ilmselt X5 isegi rohkem kui särtsukas.
Isesõitmise osa aga pigem viitab sellele, et paljude inimeste jaoks ei ole auto juhtimine eesmärk iseenesest vaid vahend jõudmaks sihtkohta. Kui nad saaksid, siis nad ka praegu laseks kellelgi teisel juhtida ning tegeleksid muude toimingutega sel ajal. Lihtsalt enamikel ei ole nii palju raha, et oma sohvrit palgal hoida.
Neile, kellel on sügav huvi auto ja juhtimise vastu on auto ka praegu hobi ja jääb selleks ka tulevikus. Siinkohal ei ole vahet mis jõuallikas neid edasi veab, sest see on vastava inimese enda hobi-asi.
Ehk siis liikumine praegustest juhitavatest autodest tulevikku, kus ongi isejuhitvad autod mõjub sarnaselt hobustega eelmise sajandi algusest tänapäevani: hobused muutusid igapäevastest tööloomadest hobiks. Ja juhitavate autodega võib sama juhtuda. Mis on täiesti OK ju. Kõik ei peagi tahtma sõita (roolis olles) ühest kohast teise. Kõigil võiks/peaks aga olema mugav võimalus saada ühest kohast teise.

Auto on alati olnud sama palju staatusesümbol nagu kallid rõivad, uhke elupaik, hea välimusega elukaaslane jne. Ses osas ei muutu ka tulevikus midagi.

# Auto on praegu juba staatusesümbol. Ei ole vahet kas istumise all on X5 või
# Tesla, mõlemad on samaväärselt staatusesümbolid. Mõne jaoks ilmselt X5
# isegi rohkem kui särtsukas.

Jah, ainult et eputrillandus pole ju keelatud. Edumeelsetes riikides on vähemasti maksustatud;) Kui vaadata kaugemale postsots riikidest, on need haaviied ja teslad siiski murdosa turust. Enamus autoturu mahust on sellised, mis kohe mitte kuidagi ei liigitu staatusesümboliks. Ka mul oli see mõlema uue auto puhul üks ostuargumentidest, et mudel, mis on olnud tootmises juba väga pikalt, mõjub linnapildis juba vana autona ega kerja tähelepanu. Loomulikult oleks sama raha eest saanud osta ka mingi "staatusesümboli".

# sa teed teadlikult liiga sellist hinnangut andes. Autojuht võttis teadliku
# vastutuse ja leidis, et edasine juhtimine oleks OHTLIK. Mitte et ta seda teha ei
# saaks vaid see oleks TEISTE liiklejate suhtes ebaaus ja OHTLIK.

Kindlasti on ebaaus teiste juhtide suhtes hakata keset päeva "ummistama" ühte linna tuiksoont. Umbes sama, nagu ummistada sõiduautodega bussirajad või üldse tahtlikult terve mõni teelõik. Kaos tekib kiiresti, kui selliseid tõestamisi sooviks teha rohkem inimesi korraga. Aga see "väsimine" on hoopis teistlaadi probleem, mis tuleks lahendada ära enne juhilubasid tervisetõendi tasandil. Kullerfirmades tehakse väsimatult ja ohtlikuks muutumata ka 12 tunniseid vahetusi, samas hommikul kl 6 tööle minnes on linn haigutavaid ja liikluses erinevaid lollusi tegevaid juhte täis. Mõni ei suuda jällegi hilisel kellajal poolt tundigi ringi sõita väsimuse tõttu mingit jama korraldamata, mis ei kulmineeru avariiks ainult seetõttu, et enamus juhte siiski suudavad sõidu ajal mitte magada. Vaegnägijate märge juhilubades pole ju kuidagi vaegnägijaid halvustav ega ülekohtune. Inimesed, kelle koordinatsioonihäired ei võimalda manuaalkastiga auto kasutamist selgeks õppida, saavadki omale load, mis lubavad sõita ainult automaatkastiga. Nagu ma ei tahaks näha liikluses vaegnägijaid ilma prillideta või "käigukangivaatajaid" liikluse asemel käigukangi vaatamas, ei tahaks näha ka neid, kes roolikeeramise asemel hoopis linade vahel peaks magama. Seejuures on täiesti ükskõik, kui kaua ta eelnevalt roolis on olnud, kuna inimesed ongi erinevad ja nende väsimuse teke koos keskendumisvõime langusega väga individuaalne. Õnneks kasutatakse juba ka autodel väsimuse tuvastamist ja see muutub üha levinumaks, mis ongi hea. Aga tõenäoliselt ei sunnita siis lillelapsi tee ääres magama, vaid võtab auto juhtimise üle ja inimeselt võetakse jällegi võimalus vastutada ise oma tegevuse ja sellega kaasnevate tagajärgede eest. Nii neid lumehelbekesi juurde tehaksegi.

Aga ma pole siiani kindel, kumb neist on parem variant - kas nõuda inimestelt adekvaatselt oma piiride tundmist ja võimete hindamist või lasta kõik otsused teha tehnikal ning lubada inimestel manduda nii oskustes kui võimetes tasemeni, kust tehnika rikke korral selle ülesannete ülevõtmine võib hakata käima üle jõu? Selle heaks näiteks on hakkamasaamine libedate oludega (ESP ja selle igasugused alamfunktsioonid auto inertsi ärakasutamisel jpm) või isegi Sinu väljatoodud püsikiirushoidja (ilma harjunu jaoks täiesti mitteoluline ja tühine osa mugavusest, kuna selleks pole vaja spidokat jälgidagi). Kas tehnikat liialt usaldav juht on ikka kindlasti ohutum juht? Mis olukord tegib paarikümne aasta pärast, kui särtsupõlvkonna autod on saanud vanaks ja neid ootamatuid rikkeid kohtab palju, kuid on kadunud juhtide põlvkond, kes ilma juhiabideta autosid kasutada suudab?

Aga see hakkab minema juba liiga kaugele särtsukatest, mis ei peaks olema mitte eesmärk, vaid kõigest üks paljudest vahenditest muude eesmärkide saavutamisel. Samas siiski vägagi seotud uue tehnoloogiaga, mida autodesse tohututes kogustes püütakse mahutada ja mille kvaliteedis/töökindluses on vähemalt poolte tootjate varasemat tööd nähes põhjust vägagi kahelda. Jääb mulje, et arvestatav osa särtsuskepsisest on ühtlasi seotud igasuguse uue ja jaburalt keeruliseks aetud tehnoloogiaga (kuni kindlalaeka avamiseni puutetundliku ekraani menüü kaudu) ja seda ei saa ka kuidagi inimestele pahaks panna.

# Ja juhitavate autodega võib sama juhtuda. Mis on täiesti OK ju. Kõik ei peagi tahtma sõita (roolis olles) ühest kohast teise. Kõigil võiks/peaks aga olema mugav võimalus saada ühest kohast teise.

Siin teeb labjakas ühe põhimõttelise vea. Ta nimelt arvab, et mugav võimalus saada ühest kohast teise on inimõigus. Ei ole!
See ei olnud inimõigus nõukogudemaal (kes mäletab veel, see teab, millest jutt) ja see ei saa olema seda ka tulevikus. Jah, võimalus ühest kohast teise saada säilib, aga mitte soodsalt ja vabalt nagu tänapäeval autoga.

On kokku lepitud, et planeedi päästmiseks kliimakatastroofi eest (mille saabumises on samuti kokku lepitud ja see riigijuhtide poolt Pariisi leppe nimega allkirjastatud) tuleb pikas perspektiivis liikuda ühest kohast teise vaid keskkonnasäästlikult, need liikumisviisid on aga ainult jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga.

Siin teeb ka Vabamäe oma ainsa vea. Ta võib sarnaselt Kärsa või minuga soetada nii mõnegi liiklusvahendi "igaks juhuks", kuid kui auto kui selline on otsustatud surnuks maksustada, siis see nii juhtub ja tagavaraks soetatud liikurid jõuavad ikka ükskord metallipressi alla, sõltumata sellest, kas või kui palju nad saastavad. Sest need, kellele poliitikud meeldida tahavad, reeglina ei oma autot ega lube - ning ei pea ka teised omama.

Muudetud 24.04.21 20:03

# sarnaselt Kärsa või minuga soetada nii mõnegi liiklusvahendi "igaks juhuks",
# kuid kui auto kui selline on otsustatud surnuks maksustada, siis see nii juhtub
# ja tagavaraks soetatud liikurid jõuavad ikka ükskord metallipressi alla

Kunagi kindlasti, aga kui kunagi saabub, on meil ka uued alternatiivid, mida praegu aimatagi ei oska. Praegugi on olemas sada aastat vanu autosid ja 80 aastat vana autot/tehnoloogiat kasutavad paljud hobikatena siiani. Huvitav, kas on nii ka saja aasta pärast? Niipea pole näha, et keegi nt särtsukaks ümberehitatud mingit suvalist vana Volvot surnuks sooviks maksustada. Kaherattaliste särtsutoitele ümberehitus on juba väga levinud isegi soss-seppade ringkondades. Varsti on järjekord neljarattaliste käes;)

# tuleb pikas perspektiivis liikuda ühest kohast teise vaid keskkonnasäästlikult,
# need liikumisviisid on aga ainult jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga.

Sellega on võimatu mitte nõustuda. Üleminek on sujuv ja on juba alanud, esmalt elmorendid, seejärel tõuksirendid, juba hakkab kaup liikuma linnas VOKKidega ja särtsumopeedautode kõrvale tekivad paljudes riikides korraga nobedamad NOBE taolised kulgurid. Aga millega liigub seni enamus maailmast? Kas aasias levinud kahetaktilised "võrrid" on ikka keskkonnasäästlikumad tänastest tillukestest särtsuvokkidest? Ühe järjekordse hirmutamise pärast midagi praegu ostma hakata tunduks absurdne... olenemata sellest, kas langeks valik särtsuka või fossiilika kasuks. Pigem on muutused just nii sujuvad, et me ei märkagi, et vahepeal midagi muutus ja harjume piirangutega nii, et me ei tajugi neid enam piirangutena, sest me ei loe enam läbi ühtegi teksti enne "I agree" nupukesele vajutamist. Paralleele autondusega on raske mitte märgata.

ei kao need vedelkütusel sõitvad masinad kuhugi,kuniks naftat on.vedelkütuse müük on kasulik igale riigile.võimalus on muidugi,et vedelkütusest hakatakse elektrit tootma.niisama lihtsalt ei loobu naftast mitte keegi!

http://uk.motor1.com/news/502875/ev-owners-rural-areas-renau
lt/

Tundub, et inimesed hea meelega kasutavad ka linnast väljas neid nö linna-autosid. Ligi pooled Zoe-d on kasutuses suurlinnadest eemal nö maal. Kahjuks teiste tootjate masinate kohta seal võrdlevat infot ei olnud.


Kärss, vabadust aga su teksti lugede jääb mulje nagu oleks tegu nurgas toriseva vanamehega kellele ei meeldi, et maailm muutub. Mõni võiks ehk isegi sildistada ludiidiks.

Püüdes sisukamaks, aga kahjuks siiski teemaväliseks, jääda:

# Kindlasti on ebaaus teiste juhtide suhtes hakata keset päeva "ummistama"
# ühte linna tuiksoont.
Täitsa nõus, see "katse" oma olemuselt on vägagi arusaamatu ja jabur, pole vastu vaielda mingit mõtet (ega pole sellele ka viidanud)

# Kullerfirmades tehakse väsimatult ja ohtlikuks muutumata ka 12
# tunniseid vahetusi
Kus just teeb pause iga paarikümne minuti tagant (linnas) või maanteel seadustest tulenevalt iga 4 vms tunni tagant. Ehk nad ei ole kõik see aeg järjest ilma pausideta keskendumas liiklusele. Sama ka taksojuhtidega. Linnaliini bussijuhid on ehk need, kes kõige kauem jutti liiglusega tegelevad aga isegi neil on puhkepaus liini alg ja lõpp punktides, iga tunni vms tagant.

# inimesed ongi erinevad ja nende väsimuse teke koos
# keskendumisvõime langusega väga individuaalne
Ja sõltub nii paljudest teguritest, et inimene kes ühel päeval ei suuda süvenenult keskenduda tegevusele üle tunni võib teine päev kolm tundi järjest süvenenult keskenduda. Kui vaegnägelikkus või koordinatsiooni häired on tervislik probleem, mida ei pruugi saada ravida, siis inimese keskendumisvõime enamasti ei ole tervislik probleem ning muutub päevast päeva. Selle pärast kedagi kuidagi piirata/karistada/mõnitada on jätkuvalt üsna jabur.

Viisin selle offtopiku selleks palju paremini sobivasse kohta:
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=77590&last_p
age=1

https://www.businessinsider.com/electric-car-owners-switchin
g-gas-charging-a-hassle-study-2021-4

Elektriautost loobuvad valdavalt vaid need, kellel ei ole kodus/tööl mugavat laadimis võimalust.
Tundub, et peab sinna kortermajade juurde laadimistaristute tekitamisega rohkem vaeva nägema, siis väheneb vast see probleem.

Aga numbrites siis, USA särtsukate jaoks kõikge populaarsemas osariigis Californias ~20% särtsuauto omanikest vahetas need välja uuesti fossiilipõletajate vastu. Neist üle kahe kolmandiku tegi seda kuna neil puudus kodus laadimisvõimekus.
Isegi kui see ei olnud ainus põhjus, miks loobuti, siis ilmselt pea poolte jaoks võis olla küll.
Tundub seega, nagu 9 inimest 10-st, kes omavad elektriautot ja saavad seda kodus/tööl mugavalt laadida ei ole huvitatud naasma fossiilipõletaja rooli.

Sama eesti keeles:
https://forte.delfi.ee/artikkel/93315649/iga-viies-elektriau
to-omanik-poordub-tagasi-bensiinile-laadimine-on-toesti-pind
-p

Mind pigem huvitab elektriautode puhul see, et mis järgmiseks.

Nimelt mõnda aega võime trummi taguda, et elektriautoga on odav sõita - jätame auto soetuse hinna korraks mängust välja. Kuid oleme ausad see saab ainult senikaua kesta kuni elektriautod moodustavad väikse protsendi. Nimelt hektkel ju fosiilkütuse aktsiisist saab riik hea kopika ning selle põletajad teatud mõttes pakuvad elektriauto omanikele "tasuta lõunat" . Aga kui elektriautode % läheb suureks siis küll leitakse mingi viis kuidas kompenseerida fosiilkütuste aktsiisi vähenemist. Mõeldakse välja automaks vms. Elektri hinda on raske topelt maksustada - al la elekter koduseks kasutamiseks ja auto laadimiseks.

Mis ma tahan öelda igasuguse oma auto pidamine läheb nii või teisti kallimaks. Elekter mingi imevahend pole , võib olla matemaatika tehe muutub veidi aga mitte tulemus.

Mida järgmiseks... igal mõjul on olemas vastasmõju :))

https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/vandaalid-
topivad-saksamaal-kiirlaadijatesse-hakkliha/

Kõigile tarbijatele elektrihinda tõsta ei saa ja peale selle saab elektrit ka ise toota, mille maksustamine oleks aga maksusüsteemi eriliselt keeruliseks ajamine. Pluss veel vesinikuautud jms samuti tulemas.

Ma olen siin juba kirjutanud, et minu bensiiniauto kütusekulu on praktikas üle 10 sendi/km. Kütusehinnast moodustavad aga maksud üle poole, seega 5+ senti/km.
Seega on mõttekas ja lollikindel maksustada läbisõidu pealt.
Lähed ülevaatusele ja muuhulgas maksad ära ka eelmise perioodi läbisõidumaksu.
Kui see oli 20 000 km, siis maksad tonni.
Eelis on veel see, et oled saanud keskmiselt pool aastat maksepuhkust, naftatoodete puhul maksad ju maksu ette ära juba enne sõitmise alustamist.
Uus auto, millega igal aastal ülevaatusel käima ei pea, saab rohkem maksepuhkust…

Muidugi võib veel sisse viia massikoefitsente - raskem auto maksab rohkem, kergem vähem..


Väidetavalt aga võivat elektriauto akuga teoreetiliselt ka raha teenida - üürid ühiskonnale salvestusmahtu välja… ?

manitseja

Sinu jutus on loogikaviga. Kütusemaksud tasud tankimisel, igal juhul ettemaksuga. Miks see elektriga teisiti peaks olema?
Aga ära anna rohkem hulludele ideid, pärast ütlevad, et ise te ju tahtsite maksta, me tulime lihtsalt rahva soovidele vastu.
Pealegi ajude programmeerimine juba käib, kui ajakirjanduses järjekordselt automaksujutt üles võetakse. Just hiljuti oli üks selline õnnetu juhtum.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) plaanib osta esimese elektrilise patrullauto, et selgitada välja, kas elektriautod sobivad operatiivsõidukiks ning millele tähelepanu pöörata, enne kui selline suurem investeering teha. Pikemas plaanis võib rohepööre oodata ka kiirabi ja päästeameti sõidukiparke.

Esimesed elektriautod sai PPA üheksa aastat tagasi. CO2 kvoodirahast soetatud 19 Mitsubishit võttis amet tänulikult vastu ja kasutas neid nii-öelda administratiivsõitudeks. Nüüd astutakse samm edasi.

https://www.err.ee/1608200002/politsei-plaanib-katseks-osta-
elektrilise-patrullauto

Mumeelest see maksude teema siin korduvalt läbi käinud aga viitan siis siin ühele arvutuskäigule, mis küll UK põhjal tehtud aga kandub küllaltki edukalt üle: https://www.youtube.com/watch?v=WtC8nJzXKBU

Kokkuvõte: aktsiisid on praegu umbes 5s/km mille lisamisel elektrika ülalpidamis kuludele jääb elektrika püsikulu ikkagi väiksemaks kui bensiin/diisel.
Selleks hetkeks, kui elektrikaid on piisavalt, et oleks vaja nö tekkiv eelarve auk ära täita on ka elektrikate hinnad jõudnud langeda ja/või fossiilipõletajate hinnad tõusnud ehk hinnavahe enam ei mängi rolli ja ülalpidamiskulu põhiline.



PPA elektriauto saab põnev katsetus olema. Praegu neil 4x4 diisel Octaviad ja Superbid mille ostuhind sinna 30-35k€ kanti. 4x4 Enyaq aga 48k€ niiet päris kena hinnavahe auk, mis vaja ära siluda madalamate ülalpidamis kuludega.
Kui peaks kogu hinnavahe tasa tegema vaid kiirlaadijates laadides tuleks maha sõita üle 500k km enne, kui hinnavahe oleks tasa tehtud.
Kui laetaks vahetuste vahel tavalise elektriliitumisega, siis peaks natuke üle 250k km sõitma hinnavahe tasa tegemiseks. See tundub olema aga üsna tavaline läbisõitpatrullikal. Hoolduskulud võib-olla aitavad veel natuke asja paremaks teha.
Samas karmides talvistes tingimustes 250km maantee sõiduulatust võib väheks jääda niiet Tallinn-Tartu maanteele eravärvides patrullima ei paneks ilmselt veel.

politsel ei võta kindlasti elektrikat patrullimiseks.patrullmasinates on tehnikat nii palju,et auto mootor peab koguaeg töötama.kontoris olles on neil samuti koguaeg saba taga.muidugi alustatakse selliste eksperimentidega vastu suve,et midagi tõestada ja särki rebida

63amg, sa üldse artiklit lugesid? Patrulli võtavad jah. Seadmete vooluga varustamine oli teemaks ka seal. Samas kui auto aku on üle 70kWh ja sülearvuti võtab mingi 100W, raadiosaatja teine 100W ning mõni asi ehk veel natuke otsa, siis seda 500W suudab selle aku pealt päris mitu päeva jooksutada. Sõiduulatust natuke sööb ära aga samuti tühjenes kütuse paak, kui mootor seistes töötas. Võrdluseks siis särtsumasinad suudavad läbida 3-7 kilomeetrit ühe kWh energiaga, sõltuvalt masinast ja oludest. Seega tund elektroonikat käitada tarbib ära 1,5-3,5 km sõiduulatust ehk alla %. Seisad paigal ka terve tööpäeva jagu ja ikka kulub kuni 6% akumahust sellele lisaelektroonikale. Isegi kui eksin praegu ja kogu nende lisaelektroonika tarbib 3x rohkem, siis on see ikkagi piisavalt väike kogus, et ei tekita probleemi.
Reaalselt võtab ilmselt salongi soojendus rohkem energiat, kui nende seadmed. Kuigi effektiivse soojuspumbaga salongi soojuse hoidmine ei tohiks ka üle 1kW võtta, pigem sinna 500W kanti kui näiteid internetis uskuda.

Ning nad tahavad ideaalis neljaks aastaks võtta katsetamiseks, et oleks pikk periood kuhu erinevaid tingimusi satuks. Minimaalselt aasta, et kõik aastaajad oleksid kaetud.

Teinekord tasub lugeda enne kui lahmima asuda.

Nähes sageli öösiti autodes magavaid politseinikke, tundub talvisel ajal fossiilkütuselt käitatav salongiküte selles nishis pigem mõistlik lahendus, sest kõik muud särtsuka eelised jäävad ju alles. Maanteepatrullina pole võibolla kõige mõistlikum lahendus (veel), kuid linnas miks mitte? Või miks peaks üldse võrdlema Superbe Enyaqiga? Superbid on ostetud ikkagi "kõikidesse oludesse", kuid ainult linnaoludes oleks teslakolmedel jpt lähiajal alles turule tulevatel autodel mitmeid eeliseid (ma nägin ca 20a tagasi USAs politsei käes happeakupõhiseid särtsukaid linnas, vbl leian mingi pildigi).

Linna, kus pole oluline omada ülimat stabiilsust ka 250km/h juures, sobiks pigem midagi kerget ja kiiret. Kui üle poole sajandi on olnud tootjatel spets politsei- ja taksoversioonid tootmises... raske oleks uskuda, et neid särtsuajastul tegema ei hakata. Ja nagu on praegu turul kõrgemas hinnas vanad politsei/taksoversioonid (ühed võimsama mootori ja tugevdatud veermiku pärast, teised tugevdatud veermiku ja topeltheliisolatsiooni pärast), on need karmimaks kasutamiseks ja vastupidavamaks ehitatud mudelid tõenäoliselt hinnatumad kunagi ka särtsukate hulgas;)

labjakas pole vist kunagi autodega tegelenud ja politsei autot on ainult piltide pealt näinud.kui sa väidad ,et soojendus võtab rohkem energiat,kui kogu lisavarustus,siis pole sinuga mõtet üldse rääkida!

äkki siis 63amg toob välja reaalse elektritarbimise välja nii peak kui tava olukorras, muid tundub niisama lahmimisena

Ärge muretsege, see katsetusauto jääb Tallinna linna piiridesse.....

Rottisin pildi ühest Soome FB grupist. Lühikokkuvõte, et ühe Sodankylä kortermaja torustiku renoveerimisega kaasneb kohustus luua sellele ühele majale särtsuautode laadimisvõimekus, mis on umbes pool terve Sodankylä linna praegusest elektri tarbimisest. Detaile pole üle kontrollinud, aga mõeldes Eesti alevite ja alevike peale, kus leidub samuti suuri kortermaju... kas need suurusjärgud on õiged ja kas see kõik ootab ees ka meid?

Eestis juba uuendati ehitusseadust. Vana maja olulise renoveerimise korral on vaja laadimisvõimekus lisada. Kui ei eksi, siis tähendas põhimõtteliselt lihtsalt kõri vedamist, isegi juhet ei ole vaja sisse panna. Ei ole märkimisväärne lisakulu sellise renoveerimise juures, millest alates nõue kehtima hakkab.
Aga teeb hiljem elektrika laadija paigaldamise ikka väga palju lihtsamaks.

Ja teinekord pane link algallikale ikka ka ;)
https://www.facebook.com/groups/ilmastofoorumi/permalink/101
58292577292725/



Reaalne jutu point on küll seal, et kõik laadimiskohad ei peaks vast saaba 11kW laadimisvõimekust, ehk tunduks ebareaalne, et kõik maja elanikud on korraga oma masinad tühjaks sõitnud ja vajavad sama aja jooksul jälle täiesti täis akusid. 11kW laadijaga saab ~7 tunniga ka enamike suuremaid akusid täis. Kui võttagi kehvem variant, et kõik jõuavad 0% akuga koju kella seitsmest õhtul ja peavad hommikul startima kella seitsmest,siis jääb laadimiseks ikkagi 12 tundi. Ehk siis vaja on targemaid laadijaid, mis oskavad ise ära jagada laadimisaja nii, et kõik ühendatud masinad saaksid hommikuks täis. Olgu selleks siis aja põhine jagamine või võimsuse põhine.

Õnneks on seda probleemi juba täheldatud ning minuteada tegelevad elektrivõrgu ettevõtted lahenduste otsimisega nuti-võrkude või sarnaste kaudu.

Heh, ma isegi ei teadnud, kus see algallikas on, kuna see elab juba oma elu kümnetes muudes avatud ja suletud gruppides. Ma ei mõelnudki niiväga selle ühe maja muret praegu, vaid ühe maja tarbimiselt eeldatakse praegu poole asula reaalset tarbimist. Huvitav, millise perspektiiviga see laadimistaristu välja tahetakse ehitada? Vaevalt, et 20a, pigem ikka palju kaugemale tulevikku vaadates, aga kes julgeb ennustada, milline on särtsukate laadimisvajadus kasvõi 20a pärast olukorras, kus kõik räägivad VEEL SUUREMATEST akudest ja ilusamatest lennukaugustest? Soome kohta on see 7-st minema ja 19-ks koju üsna tabav, seal kipubki kogu elu väga korrapärastes raamides olema ning särtsu jaotamine nii, et kõigile jaguks, saab olema paras väljakutse, kuna hetkel räägime ju ainult ühest kortermajast. Linna mõõtu asulas on neid "mõned" veel ja kliima nõuab liikumiseks rohkem energiat, kui meil siin parasvöötmes.

Viimaste tuuliste, vihmaste ja suht külmade päevadega torkab maanteede 110/120km/h lõikudel silma üha rohkem vanu Leafe, mis sõidavad ca 85-ga ja uduste akendega, autos istujail jope karvane krae kõrgele tõstetud. Jääb mulje, et need autod on ostetud just linnas tööl käimiseks, aga ostetud lennukaugust arvestades natuke liiga täpselt, ehk siis ideaaloludest lähtudes. Siit ka küsimus kasutajatele, millise % kokkuhoidu annab selline 120km/h ja soe auto vs 85km/h ja kütmata niiske auto? Ei eelda, et keegi kohe midagi tõestama peaks minema, aga mingi suurusjärgu oskate ehk välja pakkuda? Usku teeb samal ajal masohhistlikke katseid Soomes särtsukaubikuga:)
https://www.facebook.com/accelerista/posts/2844517795810231

Külm-soe puhul on küss, et kui külmast kui soojaks. Samal temperatuuri jaoks on kasvõi siin tabel kuni 120km tunnis.

https://www.speakev.com/threads/leaf-speed-vs-range-graphs.8
255/

Kuna talvised testid ajavad usulahul harja punaseks, siis võtaks nt 0 kraadilt u 23 kraadini (see temperatuur on mul pandud paika peaaegu kõigi autode kliimaseadmetel, mitte et jahedamas autos istuda poleks võimalik). Aga huvitab just tervikpilt, et panna sinna juurde ka kõva tuul ja kiiruste vahe.

Soovitan lugeda läbi ka kõik kommentaarid sealt FB postitusest, on kohati üsna informatiivne.

Kuna tegu pole suvaliste foorumis arvajatega, vaid inimestega, kes ehk enim on Eestis üldse autoteste läbi viinud ja pigem just särtsukaentusiastidega (on neil pereski olemas, sellest kiidulaulust sai vist link ka siia), teen siia osalise kopipaste YT kommentaaridest, mis võiks panna mõtlema ja ühtlasi omada ka suuremat kaalu, kui kelleiganes arvamus, kuna meil kõigil on selles vallas kitsam silmaring. Oluliselt kitsam, ka särtsuka omanikel.

"Elektriautodest. Ma olen öelnud korduvalt ja ütlen veel: ärge armuge praegusesse tehnoloogiasse liialt, see on vaheetapp. On meie kõigi huvides, et see naljakas pimedas kobamine ja koperdamine ruttu otsa saab ja leitakse võimalus a)uute akutehnoloogiate kasutuselevõtuks, b)akude mugavaks vahetamiseks, c)vesiniku või muu kütuse tulemiseks. Jutt sellest, et paneme kõikjale laadijaid ja loome taristu... teate, selle jutu üle te mõne aja pärast naerate. Seni kuni pärisprobleemid pole lahendatud /.../ E-autode fännid ei kujuta ega saagi ette kujutada, milline on ühe vanmani või veoautojuhi elu. Seal ei ole aega, et suvaliselt pausile panna graafik, sest ennäe, aku sai ettenähtust varem tühjaks. /.../ täitsa tavaline vanmani tööpäev teisel pool lahte. Mõte, et kui õige vahetaks elektri peale ümber, on ammu olnud. Tavaline Soome ring, lühem seekord isegi kui tavaline, hulk asju peale korjata hulgast punktidest ja siis tagasi. Mis eksperiment see "sõidame linnas" oleks? Tartusse saab selle kaubikuga kah kenasti, kui seal laadida, siis tagasi ka, aga mis on point? Mis ÜLDSE on eksperimendi point kui niisama sõita siia-sinna ja siis rääkida, et oh, tore on? Teeks nagu tavaliselt ja siis arvustaks."

# kõik räägivad VEEL SUUREMATEST akudest ja ilusamatest lennukaugustest?
Maja elektritarve autode laadimiseks ei sõltu autode akude mahust vaid sõltub elanike sõitmise mahust. Kui 20 aasta jooksul just ei kasva majaelanike sõitmise harjumused ehk ei hakata rohkem sõitma, siis akude maht ei mõjuta laadimis vajadust.
Sealt edasi kui võtta reaalne keskmine päevane läbisõit kuni 100km (Euroopas keskmine oli vist pigem 50km ühe auto ühe päeva kogu sõit), siis selleks vajaliku kuni 30kWh (väga külma ilmaga või väga kulukas auto) laeb kas paari tunniga (11kW laadija) või 12 tunni jooksul seinapistikust ära (2,5kW).
Majal ei ole vaja võimsust 40 autot korraga 11kW kiirusel laadida. Ja kui tõesti on kortermaja, kus kõik elanikud on ränd-müügimehed vms ja igapäev sõidavad 400 km, siis tekib tõesti vajadus suurema juhtme järgi.

Iseenesest on arusaadav, et kui me liigutame energiatarbe kütustelt üle elektrile, siis peabki elektri võrgu võimekus paranema. Põletame aastas ju päris suuri koguseid kütuseid liikumise peale.

Kütusekulu erinevus on kindlasti märgatav aga praegu 120km/h ja vihm on parem isegi, kui 90km/h ja lumi. Enda tüüpiline marsruut linna ja tagasi hea ilmaga suvel võtab kuni 40% akust. Tänase ilmaga läks 51%. Kõige kehvema ilmaga olen kohanud, et on läinud 67%.

Need, kes on tõesti liiga piiri lähedale planeerinud sõidu, neil võib jah 85 vms olla mõistlik.
Muide, Leaf raibe valetab ju jubedalt. Mul peab spidokal ~100 ees olema, et GPS järgi 90km/h saaks kätte. Spidoka järgi 90km/h sõidan, siis GPS on pigem 82km/h. Võimalik, et see juht omast arust sõidabki normaalse kiirusega (spidoka järgi 9xkm/h).

# Majal ei ole vaja võimsust 40 autot korraga 11kW kiirusel laadida. Ja kui tõesti
# on kortermaja, kus kõik elanikud on ränd-müügimehed vms ja igapäev
# sõidavad 400 km, siis tekib tõesti vajadus suurema juhtme järgi.

See on Lapimaa, "kõik" asub kaugel ja sõidetaksegi rohkem kui mõnes muus ja palju suuremas linnas. Ma mõtlen praegu selle peale, et kui 1 maja = pool linna hetke tarbimisest, siis maju on ju linnas palju. Siin teemas on räägitud seni hoopis muud juttu. Aga ei saa ka mööda vaadata, kui seadus nõuab. Meie seadused on hetkel veel superluks.

Tänud Leafi kohta selliste nüansside jagamisest, mida oleks võinud jagada siin inimesed juba aastaid ja aastaid tagasi.

Kärss, seda infot on ammu juba jagatud: https://youtu.be/9w_CCj8SC4E?t=546
Video on siis aastast 2014, auto24 kanalist.

Thanks, vaatan üle. Ma olen seda tüüpi inimene, kes loeb kiiresti ja palju nii paberilt kui ekraanilt, aga ei ole püsivust istuda passiivselt ekraani ees ja vahtida videosid tüüpilises pikkade juhtmetega inimestele mõeldud tempos - seetõttu pole ka kodus telekat, ei tea midagi neist kanalitest, pole vaadanud elusees mingeid accelerista-topgeari jms telesaateid, vaadanud kunagi ainsamatki wrc või f1 etappi vms. Aga kui keegi ütleb, et ma seda infot mujalt ei saa ja peaksin vaatama, kannatan ära ja leian aja. Umbes nendel lingi sekunditel jõudsin aga juba ära kuulda, et asi veel hullem ja kellade 102km/h on tegelikult hoopis 90km/h. Kunagi tuleval nädalal vaatan, panen mõnel pikemal maanteeotsal auto suurele ekraanile taustaks mängima;)

kas elektriauto on nii tark,et kui lükkad pistiku taha,siis akut ei lae,kuid soojendab hommikuks salongi üles.igal hommikul poleks vaja laadida,kuid sooja masinat on vaja

kortermaja peakaitsmele oleks jah lihtne lahendus prioriteedireleed, kui tipptarbimise ajal mis hommikul ja õhtul paar tundi ja kui peakaitse peaks piiri peale jääma, sisi lihtsalt prioriteedilt sekundaarsed on need laadijad ja lükatakse mingi loogika alusel neid tagant ära selle mõne tunni jooksul. Ülejäänud enamiku ajast saaks järgi hoida ja keskmist läbisõitu arvestades saaksid siiski kõik oma akud hommikuks täis. JA nii suurt võimsust poleks vajagi kui 11kW, piisaks miski kolmest neljastki täiesti korterile, uuematel masinatel saab vist kõigil laadimisvoolu piirata, kui tõesti peab ilmtingimata 3 faasiline ühendus olema, kuigi vast on ikka tavaline 230V laadijad ka endiselt olemas.

Kärss, viitasin videole vaid seetõttu, et seda oli kergem leida kui näiteks siin teemat lapata 50 lehekülge ja leida neid kohti, kus seda kirjutatud. Ka viitasin selle video kuna meie omadel teedel nö omad inimesed katsetanud ja tõdenud.
Aga mujalgi seda infot mainitud.

63amg, oleneb autost aga jah osadel saab küll sedasi seadistada, et juhe on seinas ja ei lae aga soojendab autot.

40kWh Leafil, kui juhe on seinas, soojendab alati seinast. Laeb vaid siis, kui juhe on seinas ja kas taimer on välja lülitud või taimer on sees ja käes on taimeriga seatud laadimisaeg. Kasutan taimerit, kuna nii võib juhtme kohe töölt tulles seina pista, aga laadima hakkab öise odavama elektriga.

Renault kalkulaator: https://business.renault.co.uk/electric-vehicle-range/master
-ze/battery.html Sättida seeb kiirust, koorma raskust, välistemperatuuri ning soojendust sisse lülida. Parimal juhul sõidab akutäiega 167km, halvimal 65km, kusjuures 120km tunnis ta sõitma õnneks võimeline pole, muidu oleks ulatus veel väiksem.

Oleme jõudnud ajajärku, kus kõige odavam elekter ei pruugi olla enam öine elekter.
Hetkel oleme üleminekuajas.. kord nii, kord naa.
Aga jõuame peagi sinna, et kui väljas valge, siis elekter odav, kui mitte, siis kallis.

Pean silmas maailmas tervikuna, mitte siin ekvaatorist kaugel gloobuse pärapõrgus, kus elab vaid pool protsenti Maa rahvastikust....

Ka elektriautode jõudmine siia võiks kulgeda loomulikul teel, las inimesed ostavad siis kui see on neile kasulik ja nad neid tahavad, mitte ponnistades toppida neile maksumaksja raha, et saada ka siin täis miskit protsenti ja rabades sellega niigi nappivaid elektrisõidukeid tuhandete meist palju hullemini heitgaasidega saastatud linnade elanike eest.

Mulle elektriautod meeldivad ja hoian ka ise asjal silma peal, ehk soetan juba mõne aja pärast ühe isegi, kui hinnad peaks muutuma.
Kui, siis esialgu pigem küll pistikhübriidi...

# Oleme jõudnud ajajärku, kus kõige odavam elekter ei pruugi olla enam öine elekter. Hetkel oleme üleminekuajas.. kord nii, kord naa.
Aga jõuame peagi sinna, et kui väljas valge, siis elekter odav, kui mitte, siis kallis.

No sinna jõudmine eeldab ikka nii pikka aega ja sellist tehnoloogilist revolutsiooni, mida meist keegi praegu ette kujutada ei suuda. Elekter on odav siis, kui tarbimine on väike ja kallis siis, kui tarbimine on suur. Ja tarbitakse ikka siis kui inimesed on ärkvel ja väljas on valge. Tarbimise määravad tööstustarbijad, kodude valgustamine on tühine osa.

# Ka elektriautode jõudmine siia võiks kulgeda loomulikul teel, las inimesed ostavad siis kui see on neile kasulik ja nad neid tahavad, mitte ponnistades toppida neile maksumaksja raha, et saada ka siin täis miskit protsenti ja rabades sellega niigi nappivaid elektrisõidukeid tuhandete meist palju hullemini heitgaasidega saastatud linnade elanike eest.

Kahjuks see pole internetiajastul enam võimalik. Inimkond (twitteri avangard) on kaotanud arusaama sellest, kus nad elavad ning võukleb jääkarude päästmise eest kohas, kus viimased pole kunagi elanud. Selle vastu me võidelda ei saa kahjuks. Kurb on vaid see, kui meie oma riigijuhid on kaasajooksikute esirinnas.

# Mulle elektriautod meeldivad ja hoian ka ise asjal silma peal, ehk soetan juba mõne aja pärast ühe isegi, kui hinnad peaks muutuma.

Mulle ka. Aga hinnad teatavasti muutuvad ainult ühes suunas ehk kallimaks. Kõik analüüsimajad ennustavad juba aastaid, kuidas kohe-kohe muutub sp mootoriga auto omahind võrdseks samaväärse särtsuka omaga - ainult et ma miskipärast ei näe seda võrdsust autode müügisalongides ja seda ei paista ka kusagilt.

# Kui, siis esialgu pigem küll pistikhübriidi...

Olen pidanud tööasjus mõned tuhanded kilomeetrid pistikhübriidiga läbima. See on olnud väga värskendav kogemus.
Esimesed päevad paned rõõmuga saba seina, sest elekter on odav ja öine elekter eriti odav.
Mõne päeva pärast teed seda juba vastumeelselt.
Siis mõtled, et miks ma pean?
Teed peas kiire arvutuse, kui suure rahalise efekti annab igal õhtul auto laadima panek (plusspoolele), arvestad, et tegelikult sõidab auto täiselektriliselt lubatud 50 km asemel vaevalt 30, lisad sinna juurde auto hoovi ning sealt välja ajamise aja ja vaeva, korrutad selle läbi oma töötunni maksumusega (miinuspoolele) ja tulemusena unustad ära igasuguse kaablitega jantimise. Miks ma peaksin, kuni tanklas veel bensiini antakse?

Kui võrrelda Model 3 hinda sama võimsust ning kiirendust omavate fossiilikate hindadega, siis elektrikas on fossiilsest pigem odavam.
Analüüsimajasid on kui seeni pärast vihma ning igaühel on õigus arvata, aga kiiret hindade võrdsustumist ennustajad ei arvesta sellega, et elektrikad arenevad ja paari aasta pärast pole elektriauto enam see mis täna. Põhiliselt akude mahtuvus suureneb ja seetõttu ka hind tõuseb.
Need, kes ennustasid, et el.autodel pole järelturgu, kuna nende akud on paari aastga kutud, panid samuti puusse.

marita57

Huvitav, mul just vastupidised mõtted. Vahel enam ei mäletagi, kas sai see juhe auto külge pandud, või mitte. Lähed kontrollid, on küljes. Eeldab muidugi seinalaadija olemasolu, portatiivse laadijaga muutub toimetamine üsna kiirelt tüütuks, ses osas olen ühel meelel. Ise ostsin mõlemad odavalt alist ja toimivad.

Hetkel hakkab endale seatud üleminekuperiood pluginaga läbi saama ja peaks elektrikat otsima hakkama, aga ei tahagi enam. Eriti kui hinnad on küllaltki konkreetselt eest ära jooksnud ja mudelivalik suhteliselt kesine endiselt - mitte ühtegi sõiduato mõõtu universaalkerega elektrikat pole olemas ja lähitulevikus pole ka ette näha, et kellelgi neid peale minu vaja läheks: )
Seega kasutan ära mõlema lahenduse häid külgi ja olen rahul. Üks entusiast lubas järgmiseks aastaks suurema aku välja töötada ja kui hästi läheb, siis sõiduulatus võiks kerkida praeguselt 25-35-lt 60-80-ni. Investeerin parem x raha sõiduulatuse tõstmisesse ja võiks kokkuvõttes rahul olla. Igaühele oma.

"Kõik analüüsimajad ennustavad juba aastaid, kuidas kohe-kohe muutub sp mootoriga auto omahind võrdseks samaväärse särtsuka omaga - ainult et ma miskipärast ei näe seda võrdsust autode müügisalongides ja seda ei paista ka kusagilt."

Eelnevale lisaks veel seda, et analüüsimajad ennustavad oma riigi hindu, mitte Eesti omi. Vaatasin huvi pärast Saksa VW ja Skoda lehtedelt: Sakslase jaoks on Up ja eUp sama hinnaga. Eniaq odavam kui Kodiaq - ennustus ongi täide läinud.

Saksas on mõnusad elektrikate toetused ka!
Nii umbes 10 kilo.
Sealmaal võtab Tesla mõnusalt turgu, kuigi nüüd ka id.
Võiks mainida ka seda, et laadijas el. hind sealmaal 30- 80 senti- päris krõbe?

# #Oleme jõudnud ajajärku, kus kõige odavam elekter ei pruugi olla enam öine elekter. ....
#No sinna jõudmine eeldab ikka nii pikka aega ja sellist tehnoloogilist revolutsiooni, mida meist keegi praegu ette kujutada ei suuda.

Midagi pole vaja ette kujutada vaid vaadata ainult Nordpooli hinnatabelit.
Saksas vimasel ajal pea igal pühapäeval keset päeva hind mitte ainult odav vaid suisa negatiivne. ..
Seega vaja autole esialgu suurt akut selleks, et nädala varu korraga ära laadida... selle eest makstakse siis ka peale... Kui puudu jääb, siis jah võtad kiirteel 80 sendiga juurde...

Kujutage ette kui bensiini tankimise eest oleks nädalavahetustel peale makstud???

# Kui võrrelda Model 3 hinda sama võimsust ning kiirendust omavate fossiilikate
# hindadega, siis elektrikas on fossiilsest pigem odavam.

Kunagi kirjutasin samast asjast siin, kui üks "autospordihuviline" sõber tundis huvi valikuvariantide vastu ja hakkas arvutama. Soovis särtsukat, aga ostis ikkagi ühe hübriidi... A!-gi juba mainis, et normaalseid universaale polegi särtsusegmendis võtta, kuid parketimaasturid on vastukarva paljudele ja Leafi taolisi kääbusautosid ostavad ka mujal peamiselt vaid linnainimesed.

# Eelnevale lisaks veel seda, et analüüsimajad ennustavad oma riigi hindu, mitte
# Eesti omi. Vaatasin huvi pärast Saksa VW ja Skoda lehtedelt: Sakslase jaoks on
# Up ja eUp sama hinnaga. Eniaq odavam kui Kodiaq - ennustus ongi täide läinud.

See kehtib juba päris ammu paljude riikide kohta. Tsiteerides kaasfoorumlast, et maksude abil saab ka sea lendama panna. Vahet pole, kas tehakse mingi maksumuudatus elektri, fossiilkütuste või eri liiki kütust tarbivate autode osas (nt uuena registreerimine, kasutusmaksud jne) ja on kõik kaardid jälle segamini. Ma sellepärast ei vaata tänapäevast autot juba ammu enam kui investeeringut, vaid pigem kui ühte tarbekuluallikat. Kui kogukulu (autopesust garaazhi maamaksuni) tuleb Citybee abil odavam, siis peab seal olema mingi muu lisaväärtus juures, et oleksin nõus oma raha tuulde loopima ja ikkagi endale auto ostma/liisima. Maal elades pole mul väga valikuid, aga see on paljudes neis teistes riikides ka üks argumente, miks linnas eluasemekulud võivadki kallimad olla. Aga ikka ootan ka särtsusegmendis autosid, mis pole valmistatud kui odav tarbekaup, vaid millel ka autona ajas säiliv väärtus võiks olla.

https://forte.delfi.ee/artikkel/93414517/dacia-tegi-valmis-i
meodava-elektriauto-labisoit-on-ka-ullatus

Rumeenias eneses makstakse elektriauto ostuks veel 10 000 € toetust kah.
https://classe-export.com/index.php/lettreinternationale/tou
r-monde-actu/20048-voiture-electrique-roumanie-double-subven
tions-a-lachat/
Siis ei jää sellest hinnast enam suurt midagi järgi...

Aga eks selliseid hinnaüllatusi hakkab tulevikus ridamisi tulema...

# Rumeenias eneses makstakse elektriauto ostuks veel 10 000 € toetust kah.

Kui vaadata toetusi mujal riikides, on see üsna otseselt seotud sellega, kas ja milline on selle riigi enda autotööstus. St nendes riikides ongi uue (särtsu) auto toetus mõistlik. Meil ei ole üldse oma autotööstust ja kuna meil pole ka olulisi probleeme õhusaastega (nende suuremate riikidega võrreldes), on meil igasugune selline toetus majanduslikus mõttes kurjast, kuna lükkab paigast ära väliskaubanduse bilanssi muude majandussektorite arvelt ja teeb riiki tervikuna ainult vaesemaks. Sellepärast peaks ka toetused olema meil suunatud sellele, et uusi autosid ostetaks võimalikult vähe, kuid need, mida ostetakse, ostetaks pigem keskkonnasäästlikumad (midaiganes see siis eri transpordisektorites tähendab). Aga kui meil tekib oma autotööstus, mis suudaks rahuldada masside vajadusi ka Eesti piirides, muutub kogu see eelnev jutt kehtetuks... vähemalt majanduslikus mõttes:)

nagu juba öeldud - rikkama elanikkonna hobide toetamine ei ole mõistlik. See et siin mõnisada või tuhat elektriautot ringi kimab ei anna mingit mõõdetavat kliimasäästu.

seda on siin juba 54 lehekülge püütud tõestada

Valga inimesed saaks hakata juba Valkast elektrit tooma...
https://thedriven.io/2021/05/12/nissan-leaf-owners-could-sta
rt-feeding-into-grid-by-end-of-year/
Tallinlased peavad ootama, kuni Tesla sama asjaga hakkama saab...

Autot elektri salvestamiseks kasutada oleks vist kõige kulukam salvestusviis üldse, arvestades auto hinda, seda, et iga laadimistsükkel vanandab akut ja seda, et autoakusse mahub elektrit laias laastus 2EUR eest.

https://fr.auto55.mobi/actu/33466-un-millier-de-voitures-ele
ctriques-croupissent-dans-les-champs-en-france

Google tõlgitud tekst mujalt: "Roheline tulevik prantsuse stiilis: Autolib ühiskasutusteenuse eesmärk oli tuua Pariisi, Lyoni ja Bordeaux tänavatele kuni 3000 Itaalia Bolore Blecar elektriautot. 2012 aastal alustatu on toonud vähemalt tuhat kasutatud autot põllule mädanema. Prügila neid ei taha ja akude uuendamine auto eluea pikendamiseks ei ole rahaliselt tulus. Samuti ei tasu neid lammutada isegi Indias."

Prantsuse keelsest tekstist saan aru nii, et nende autode probleemiks oli see, et akusid ei soojendatud/jahutatud aku enda voolu pealt vastavalt vajadusele ja sealt said probleemid alguse ning praegu on lekkivad akud põhjustanud seal keskkonnakatastroofi, kuna selliste väikeste särtsuautode akude taaskasutamine on alles katsetusjärgus.

.".Elles devaient donc toujours être branchées..."
..st et neid [autosid/akusid] tuli hoida pidevalt vooluvõrku ühendatuna...

rendiauto peab alati olema lollikindlam kui tavaauto.
Ja koledad näevad muidugi välja kah.

Oleks Mitsude asemel omal ajal ostetud Leafe, oleks elektriautodesse suhtumime meil positiivsem..

# Oleks Mitsude asemel omal ajal ostetud Leafe, oleks elektriautodesse
# suhtumime meil positiivsem..

Ei usu. Maanteed on ju "täis" uduste akendega venivaid Leafe mitte Mitsusid. Sama hästi võiks öelda, et kui oleks ostetud Teslasid... ega siis nende Bluecaride pärast terve Prantsusmaa veel elektriautosid vihkama ei hakanud, aga kindlasti meenutasid nad hea sõnaga 15a vanemat eCliot, mis juba siis linnaautona üllatavalt hästi hakkama sai ja vaatamata happeakudele täiesti võrreldavat tarbimisväärtust pakkus. Kõigil juhtudel on probleem ikka selles, et autoga on püütud teha midagi, milleks see pole mõeldud ega sobilik. Olgugi, et teema algusest peale üritab mingi seltskond tõestada, et särtsukad sobivad juba ammu kõigeks.

Muudetud 14.05.21 12:48

Kärss, elektriauto ei sobi igalepoole samaväärselt nagu rekka ei sobi igale poole. Aga tüüpilise sõiduatuo kasutusjuhtude jaoks sobib elektriline sõiduauto täitsa kenasti. Selle tõestuseks on ligemale kümme aastat sadu tuhandeid elektriautode kasutajaid.
Sealt edasi peab inimene pigem peeglisse vaatama, et mõista kummas tegelik viga on, kas autos või inimeses endas, et miks talle "ei sobi" see sõiduk.

Kordan uuesti üle: KÕIGILE EI PEAGI MEELDIMA/"SOBIMA".

Aga ei maksa seetõttu käia ringi karjumas nagu elektriautod oleksid puudulikud ja kellelegi ei kõlbaks.

ma vahepeal laadimata ning külmas autos värisemata vähemalt Tallinnast Tartusse ja tagasi ei saa, on asi ikka kahekümne esimesel sajandil väga, väga puudulik!

Meie Mitsusid ei ostetud vaid saadi kvoodi eest ning see polnud a la carte valik - tuli valida nende mõne asja vahel, mida Jaapan pakkus - mida neil üle oli.

# Aga ei maksa seetõttu käia ringi karjumas nagu elektriautod oleksid puudulikud
# ja kellelegi ei kõlbaks.

Ärme nüüd mõtle muinasjutte välja: seda "kellelegi ei kõlba" juttu käivad rääkimas ainult särtsukate apolegeedid, üritades näidata sellega tühisemana realistide argumente, kelle senised kogemused särtsukatega ei vasta sisuturundusena näivatele kommentaaridele. Kõlbavad küll ja kuidas veel ning seda, kui paljudele, näitab suurepäraselt nende % kogu ringisõitvast autopargist (tegu pole ju defitsiitkaubaga, mida vabaturutingimustes kätte ei saaks). Kõik ülejäänud, kellel oleks võimalik, aga on valinud selle asemel hübriidi või midagi muud, peavad tänast särtsukat oma vajaduste ja võimaluste valguses lihtsalt ebamugavuseks või ülemaksmiseks.

Nagu oli kuskil juba välja toodud, saaks elekriautosid promoda eelkõige kui noorteautosid. Kuna nad vajavad laadimiseks aega, siis seda aega tuleks sisustada - laadimisjaamad ehitada kahasse motellidega..

# (tegu pole ju defitsiitkaubaga, mida vabaturutingimustes kätte ei saaks)
Kui sa tähele pole pannud, siis nõudlus ületab pakkumust juba aastaid. Teslal näiteks on terve kvartali tootmismaht läbimüüdud enne kvartali teist kuud, tõstavad hindu kuna nõudlus nii suur.
VAG grupi masinatel on tellimisel aeg üle poole aasta (ainult osa sellest on tingitud kiipide puudusest sest niigi on ümber suunatud kiipe ja tootmis mahte suurendatud https://www.autobild.de/artikel/skoda-chef-thomas-schaefer-i
nterview-19464431.html)

Ja seda situatsioonis kus EV skeptikud kasutavad iga võimalust, et oma negatiivseid müüte ja pläma ajada. Mind ei üllata, et sedasi inimesi suunatakse hübriide vms ostma. Kui inimene ei tea asja kohta tõtt ja talle aetakse kärbseid pähe, siis karta on, et ta hoiab eemale.
Näen siin neid tarkpäid kaagutamas kes ise ei ole sõitnud elektriautoga või ainult esimese põlvkonna Leafi või MiEViga.
Sarnaseid kohtan ka reaalelus kui märgatakse, et ma elektriautoga sõidan vms. Need müüdid on ikka korralikult kanda kinnitanud üldsuse teadvuses.

Kui ma elaksin magalas ja autot hoiaksin maja ees, töötaksin katlainsenerina, töökoha lähedal laadimist poleks ning peaksin nädalavahetustel Võrus elavat vanaema vaatamas käimas, arvan, et mulle elektriautod ei meeldiks.

EU rikkamates riikides toimub praegu fossiilsetelt elektrilistele autodele üleminek kiiremini, kui kunagi hobustelt autodele üleminek. Vaesed ääremaad on alati igasugustele uuendustele viitega reageerinud.

"Vaesed ääremaad võiks..."

Mõni vaene ääremaa kuskil Aafrikas võiks naftaajastu vahele jätta... umbes nii nagu meil pangatšekid vahele jäeti...
Paneksid elektritootmise kohe päikesepaneelidele ja sõidaksid akuautodega..
Alustada võivad muidugi elektrijalgratastega... äkki polegi kaugemale vaja ponnistada...

Bemm lubab välja tulla tuleval aastal vesiniku X5-ga.
https://www.autoblog.com/2021/05/12/bmw-x5-hydrogen-fuel-cel
l-suv/#slide-2308743
Iseenesest on veesinikuauto ju samuti lihtsalt elektriauto, ainult aku on väiksem?
Kas ei kooru siit välja võimalus, et lõpuks tehakse miski kompaktne kütuseelemendi plokk, mille tõstad nagu kohvri pagasnikusse ja ühendad oma elektriauto akuga, kui peaks olema plaanis tavapäraselt pikemaid reise?
Ja see kohver muutub omaette tööstusharuks... pole vahet kelle kohver sul pagasnikus auru välja ajab... auto sõiduomadused määrab ikka logo iluvõrel...

# Kui sa tähele pole pannud, siis nõudlus ületab pakkumust juba aastaid.

Jutuks hea küll. Hetkel on 167tk müügis ainuüksi siin auto24 portaalis. Otsin teiste riikide suuremate müügiportaalide andmed kah kõrvale? Muidugi võib alati öelda, et on vaja just mingit unobtainiumist tehtud 2024 aasta mudelit, mida ei suudeta piisavalt toota, aga vale on väita, nagu ei oleks elektriautod soovijate jaoks kättesaadavad.

https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?bn=2&a=1011
02&h%5B0%5D=6&ae=2&af=200&ssid=9273071

https://bit.ly/3hsnWLH
inimesed seisavad järjekorras

See BMW vesinikuauto on limited series, ehk siis tehakse koostöös Toyotaga mõned testimiseks.

Kütuseelement kohvriga autosse: Miray fuel cell on suurem kui tüüpiline sisepõlemismootor https://memeburn.com/motorburn/2014/11/toyotas-mirai-hydroge
n-fuel-cell-car-really-future/ , lisaks veel 88kg kaaluv vesinikupaak.

Kärss, kas sa teõsti püüad väita, et kuna autosid on järelturul pakkumises, siis järelikult ei ole nõudlust? Järelturul on ka tavalisi autosid pakkumisel, kas see tähendab, et inimesed ei taha enam autosid osta?


Vesiniku kütuseelemendil põhinev range-extender ei ole väga mõistlik just tänu vesiniku paagi ja torustiku suurusele ning keerukusele. Põhimõtteliselt ei peaks selline kütuseelement ise kuigi suur olema kui ta suudab koguaeg akusse voolu juurde toota ja akul on suur mahtuvus, kust sõitja saab peamise koguse voolu. Miray element peab suur olema vist pigem seetõttu, et sealt toodetud elekter läheb otsesemalt mootorisse kuna kaasas veetav aku ei ole niiväga suur ja ei anna piisavalt palju watte korraga välja.

Kas vesinikuga ei ole nii, et vesiniku tootmisel on suur energiakadu. Ehk siis kui 2MW tuulik toodab tunniga 2000KWh, siis saaks sellega akusse laadides sõita ca. 10 000km ja kui sellest toota vesinikku ning see vesinik autosse tankide siis saaks sõita mingi 3-4000km?
Ma olen aru saanud, et seetõttu ükskõik kui taaastuvast elektrist vesinik toodetud on, on ta ikka enam kui kaks korda kallim kütus, kui akusse laetav elekter.
Seega tavalise maanteetranspordi puhul pole vesinik küll kuigi konkurentsivõimeline.
Misiganes metsatraktor või lennuk või isegi laev võiks aga samas täitsa hea variant olla vesiniku kasutamiseks.

Väga laia laastuga: elekter->vesinik kasutegur 50% ja kütuseelemendi kasutegur 50%. Süsteemi kasutegur seega 25%. Laborites ja kalleid materjale kasutades on saada suudetud veidi paremaid kasutegureid, aga nood olid reaalelu protsendid.
Kusjuures, mida suurem on kütuseelemendi energiatihedus (mida pisem-kergem ta teha), seda kehvem on ta kasutegur. Miniatuursematel on see alla 30%.
https://www.sciencedirect.com/topics/engineering/fuel-cell-e
fficiency

Ehk jämedalt sama, nagu sisepõlemismootor:) Ilma nafta hankimise, töötlemise ja logistikata:(

Vesinik on hää asi päikesest/tuulest ülejääva elektri purkipistmiseks, et seda siis kiiresti välja valada teisel kujul tarvitamiseks. Täna pole vesinikumajandusele taristut, muidu ideel jumet on. Ning kuniks akutehnoloogia ei paku traditsiooniliste kütustega võrreldavat "tankimiskuiirust", see jume järjest paraneb.

Hakkame võrdlemisel ikka samast punktist peale:

Päike -> paneel -> elekter - 20% ja ajakulu 0. sealt edasi elektrolüüsile läheb ehk tund ja siis võb paaki umbata või talveks hoiule panna.

Päike -> biomass/biokütus - ?? oli vist 0,8% (kui mitte 0,08%) ja ajakulu kevadest sügiseni...

Järjekordne paskvill, aga klikke püüab. Püüab isegi nii hästi, et mina lugesin ka läbi.
Õnneks läbi lugedes märkad, et 5 aasta pärast võivad ühtlustuda nende autode hinnad, mille omanikel on niikuinii suhteliselt suva ja kus mootor/aku moodustavad suhteliselt väikese osa auto maksumusest.
Seda aga, et 9 aastaga muutuvad võrreldava auto hinnad 18 600 eurolt ainult 19 900 euro peale (ehk vähem, kui 10%) ei usu vist loo autorid isegi.
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/uuring-elektria
utode-hind-voib-tavalistega-uhtlustuda-juba-5-aasta-parast/?
utm_campaign=uudiskiri17052021&utm_medium=email&utm_
source=sendsmaily

Ühesõnaga VÕIB ühtlustuda. Võib, aga ei pruugi. Ja kuna 5 aasta pärast seda keegi ei mäleta, siis treitakse uus uudis, kuidas 5 aasta pärast hinnad ühtlustuvad jne jne.

Eelmine aasta alles lubati, et 2024 on juba hinnad võrdsed: https://www.auto123.com/en/news/price-electric-vehicles-bloo
mbergnef-batteries/67694/

Eks kunagi see võrdsus punkt ka saabub aga ennustada kuna on väga raske sest hindasid kujundavaid tegureid on liiga palju.

Päikese ja tuuleparkide ületootmist on võimalik effektiivsemalt talletada kui vesinikku toota. Esiteks on vesiniku tootmisel effektiivsus alla 30% pärast elektri tagasi saamiseks. Teiseks on see küllaltki kallis tehnoloogia.
Võrdluseks on palju alternatiive kuidas energiat talletada. Kasvõi lihtsalt õhku surve alla panna ja hoiustada paakides. Tehnoloogia on odavam ja pärast surveõhuga generaatori ringi ajamine effektiivsem.
Soomlased aga kasutavad liiva kuumutamiseks, et seeläbi soojust talletada ja hiljem kasutada. Ning hiljem siin kontekstis tähendab suvel tootmist ja talvel kasutamist: https://polarnightenergy.fi/

"Päike -> paneel -> elekter - 20% ja ajakulu 0. sealt edasi elektrolüüsile läheb ehk tund ja siis võb paaki umbata või talveks hoiule panna."

Raha määrab. Esmapilgul on kõik lihtne, mõned seadmed järjestikku ning rikkus tuleb, aga kui kõik väiksed kulutused kokku võtta (soetamismaksumus, vananemine, kasutamisega seotud kulud..):

- Päikesepaneelid vananevad, st. nende tootlikkus väheneb ajas. Odavamatel kiiremini, kallid peavad päris kaua vastu, kuid mitte igavesti.

- 50%..55% kasuteguriga elektrolüüsi puhul kasutatakse plaatinametallist pinnaga elektroode, mis "kuluvad" kasutamisel. Mõne sendise elektri kWh hinna puhul lisab see silmnähtava protsendi salvestatavale el.hinnale juurde.

- Vesiniku kokkusurumine pole tasuta lõbu (termodünaamika), sinna kulub omajagu energiat.

- Kütuseelement pole igavene, ta "tööpind" sisaldab jällegi plaatinametalli, mis sealt pisitasa ära kulub. Kasutamise käigus hakkab ta võimsus suht lineaarselt vähenema. 100kW mootorist saab 80kW, siis 60kW..

Siiani on ainus tulus energia salvestamise meetod loodusliku veereservuaariga hüdroelektrijaam.

Ja milline neist tehnoloogiatest (liiva kuumutamine, suruõhk, hooratas, ...) võimaldab talletatud energiat kiiresti autole üle kanda? Siin on eelkõige autofoorum:)

Ka maasoojuspump suvisel jahutusperioodil kütab maapõue - paneb soojust tallele;)

Sõiduautodele on effektiivseim hetkel siiski aku.
Suurematele sõidukitele ilmselt vesinik, sest seda saab nö energiatihedamaks hetkel pakkida ja kiiremini tankida, mis pikamaa raskeveo sõidukite puhul vajalik ning kus võib energia tootmis eba-effektiivsust kompromissiks tuua. Ei ole välistatud, et kümnendi pärast on ka akutehnoloogia piisava energiatiheduse ning laadimis kiirusega, et see kompromiss enam ei päde.

Aga kui tahta, siis leiab näiteid nii hoorataste kui ka suruõhu sõidukite kohta:
https://en.wikipedia.org/wiki/Compressed_air_car
https://en.wikipedia.org/wiki/Gyrobus
https://jalopnik.com/nasas-forgotten-electric-car-from-1979-
is-utterly-fasci-1791525327

komistasin kilomeetrihinna kalkulaatori otsa.
https://www.ypsilon.ee/7255197/vaata-milline-on-sinu-masina-
kilomeetrihind
Sain iserehkendatud 30 sendi asemel sellega isegi 33 senti.
Suuresti kindlustuskulude arvelt. Kui need maha võtsin , siis tuli 25.

milliseks pikaajalistel elektriauto omanikel km hind kujuneb?

Mul läheks arvepidamine kallimaks, kui autole kulunud elekter. Mõnikord olen vaadanud huvi pärast, mis elektrihind parasjagu on, aga praktilist mõju see paarkümmend senti kallim/odavam laadimine ei oma.

no pane siis kütusekulu sinna miski 0,1 l/100.
Olulisteks tegijateks on niikuinii auto hind, jääkväärtus, kindlustused ja hooldused...
34 000 auto jääkväärtusega 5000 ja 10 000 aastas andis km hinnaks 49 senti...

# Mul läheks arvepidamine kallimaks, kui autole kulunud elekter.

Jajah, ma teenisin kah ükskord 5 min telefonikõnega 2K EUR ja järelikult on mu tunnihinnaks 24K/h:))

Kui jutt käib auto kogukulust ja Sina räägid elektrikulust, on seda isegi demagoogiaks palju nimetada. Ma sisestasin sinna just ühe hiljuti müüdud auto numbrid retrospektiivselt ja sain autokulu miinusmärgiga. Sisuliselt siis maksti mulle peale, et ma selle autoga mõned aastad veidi sõidaksin ja lõpuks kallimalt maha müüks, ainult et ma ei tule pärast foorumisse väitma, et igaüks samu valikuid tehes täpselt sama tulemuseni jõuaks (täna ostes enam ei jõuakski, sest nende hinnad on juba "taevas") või et elektriauto pidamine oleks seetõttu ebaratsionaalne, kuna on igal juhul pidamiskulude poolest kallim sellest konkreetsest vanast fossiilikast. Ma usun, et enamike autorahaks24 jms platsidel vedelevate roimade puhul, millega aegajalt ka ringi sõidetakse, saavad samasuguse miinusmärgiga kulu, sest seda äri poleks teisiti võimalik ajadagi;)

Lahe leht see ypsilon :-)
Jääkväärtus 5k€ on natuke õel :-), hetkel 5a vanused Leafid müügis ~12+k€
Ma sain enda numbritega elektrika kuluks 0,44€/km ja bensukal 0,39€/km
https://www.upload.ee/image/13177549/elektriauto.jpg
https://www.upload.ee/image/13177548/bensiiniauto.jpg
EDIT: Hüpoteetiline variant kasutatud elektrikaga 0,16€/km (5a vana, ilma kaskota, kohe välja ostes)
https://www.upload.ee/image/13177583/elektriauto_5a.jpg

Muudetud 26.05.21 16:17

# milliseks pikaajalistel elektriauto omanikel km hind kujuneb?
Oma pooleteise aastase kasutuse põhjal olen arvutuslikult saanud umbes 0,18€/km (igakuised kulud k.a. liising makse + sissemakse jagatud läbitud km peale). Selle kalkulaatoriga saan 0,18€/km kui panen jääkväärtuseks mitte turu keskmise vaid kiirmüügihinna.
Võib isegi üsna täpseks pidada. Kütuse kulud siis selle kalkulaatori järgi ~10% kogukuludest. Üldiselt kinnitab kogetut: ette määratud kuu auto eelarvest on kulu väiksem, mis oli ka eesmärk :D
Kui aga pikendan arvutusaega liising perioodi lõpuni ja jätan jääkväärtuseks 0, saan kilomeetri hinnaks juba 0,15€
Ilmselt tal mingi väärtus on ikka. Vaadates seniseid Leafe järelturul, siis peaks see jääkväärtus olema tolleks hetkeks sinna 4-6k kanti mis took km hinna juba vahemikku 0,13€/km kuni 0,12€/km

Sain oma bensulale siis: Keskmine kulu 1 km kohta 0,12 €

Kurbi hetki ka. Kanalit sirvida ja näeb, mis seal enne põlengut valmis saanud oli. Ohtlik asi see liitium. Vana muidugi täpselt ei seletanud, et millest läks, kas autost või elektrijaamast, vahet muidugi lõppkokkuvõttes suurt pole.

https://www.youtube.com/watch?v=5PoLmbWHnj4

"The Israeli revolution of the internal combustion engine.

All of this, says Fridman, should now be different: "Our engine weighs only about one-third of a comparable, conventional engine, at the same power.It is cheaper, more efficient, andsince it consists of only twelve parts, of which only one moves, it is also almost completely maintenance-free. "That sounds almost too good to be true..."

https://www.aquariusengines.com/wp-content/uploads/2018/05/W
ELT-Article.pdf