Kopeerin siia teksti, mida loen sellelt viimaselt lingilt:

# Hyundai ja Honda kasutavad elektriautodes elektrit mittejuhtivat õli ja
# jahutusvedelikku. Sellise jahutusvedeliku vahetuse protseduur võib olla üsna
# keerukas protsess ja maksta isegi kuni 600 eurot.

Hea kiirenduse kohta saab lugeda ka siit, kõigest 19sek sajani! Enamus sama raha eest müüdavaid uusi fossiilautosid kiirendavad tegelikult paremini. Kui tahetakse võrrelda Tesladega, siis võrdleme ka Tesla hinnaklassis fossiilikaid.
https://www.accelerista.com/proovisoidud/dacia-spring-kas-ko
ige-kallim-dacia-voi-koige-odavam-elektriauto/

Sellest on küll kahju, et see Spring just meile pidi tulema 4-kohalisena. Igal pool autoteste lugedes tundub veider, et kui räägitakse teisest või kolmandast istmereast, läheb jutt sellele, kas ikka täiskasvanud mees jne. Omale pereautot otsivad inimesed ei pane täiskasvanud mehi tahaistmele! Sinna pannakse ikka lapsed. Aga muidugi hea, et välja toodi, muidu äkki tõesti ostab keegi selle töömeeste transportimiseks... Aga Dacia on otsustanud, et nad ei soovi olla Springiga valikus 3-lapselistele peredele ja kannatagu selle auto pöörast kiirendust ainult kuni 2-lapselised pered! Kolmanda lapse eest tuleb maksta 10K juurde, et osta imetillukene Zoe. Aga nad pole ainsad, paljudel tootjatel on läbi aegade olnud mingi kamm sellega, et osadel turgudel on sõsarmudel 5-kohaline ja osal 4-kohaline ja mõnedel (nt Fiat Panda) sai lisavarustusse osta selle viienda koha. See teema on vast tuttavam kõigile igasuguste kabriolettide pealt, kus samuti sai muus osas identseid nt Golfe jpt nii 4- kui ka 5-kohalistena ja keegi ei vaevanud pead selle üle, kas ikka täiskasvanud mees seal tagaistmel sõita tahab, nagu see oleks kellegi jaoks nüüd ostuargument. Ühele tuhandest (?) sellise auto ostjatest äkki isegi on. Minul on see paraku esimene välistus pereautot ostes, ammu enne kapoti alla vaatamist.

Muudetud 11.11.21 00:27

Teemaväline küsimus, et milline see elektrit juhtiv õli on? Päriselt ka ma ei tea, omal ajal sai arvuteid uputatud omajagu nii kasutamata mineraalõlisse kui ka täissünt õlisse, miski ei peksnud kuskilt üle, tuba lõhnas aind nagu graaž peaaegu. Samuti ei juhi voolu ei destilleeritud vesi ega ka glütseriin, mis sinna sisse segatakse, et jahutusvedelik tekiks.
5 liitrit glütseriini maksab keemiakaupades 12 euri, väga lisandeid sinna juurde pole vajagi va 30% destvett. Lisandeid siis selle pärast juurde, et muidu kukuvad voolu äkki juhtima veel aga eks tehase keemikud on selle peale kindlasti mõelnud. Igatahes ma ei saa sellisest hinnastamisest aru, lagi soti eest materjali ja 600 euri hinnasilt küljes, mille eest?!

Deus

Kas nii ei või olla, et tavaline õli imeb ajapikku niiskust sisse ja see spetsiaalne ehk mitte?

Võid vaadata, mis vanemate tesladega juhtub, kui jahutusvedelik mootorisse lekib. Auto mõõdab vooluringid üle enne iga käivitust ja kui numbrid ei klapi, näitab trääsa. Tuleb sõita onu voloodja juurde ja tehakse korda.
Järgneva näite puhul on mootor üldse kinni jooksnud.

https://youtu.be/yceBOLbs9hU?t=550

No siis lähed mõne eesti energia tegelase juurde ja ütled, et lase mulle 10 liitrit trafoõli, mis alajaamades trafode vahel kasutuses ja 600 säästetud, kui mingid juudid küsivad ulme summasid kuna küsida saab :D

Siin pole midagi Taaveti poegadega pistmist, kõik margiteenindused panevad kullast vedelike ja varuosasid!

Õli ja vesi minu mälu järgi ei segune, kihistub küll, vesi jääb põhja. Iseasi muidugi on see, et me elektrimootoris räägime juba kilovoltidest, mitte tavalistest voldist, mis arvutimaailmas eksisteerib, äkki isegi mingi õli puhul hakkab läbi peksma. Palju muidu akupaki soojendus/jahutusvedeliku hulk on liitrites, keegi teab? Umbmäärane hulk siis.

https://forte.delfi.ee/artikkel/95095503/tuhja-akuga-tesla-j
attis-poodlejad-kolmeks-tunniks-loksu

# Kui tahetakse võrrelda Tesladega, siis võrdleme ka Tesla hinnaklassis
# fossiilikaid
Ei pea võrdlema Teslaga. Tesla ei ole ammu enam ainus elektriautode tootja. Kui hinnaklassi, ruumikust ja võimekust vaadata, siis äkki peaks võrdlema VW eUp-ga? eUp vist törts kallim, mõõtmetelt vägagi sarnane ja võimekuselt ikka üle.

# et osta imetillukene Zoe.
https://www.evspecifications.com/en/comparison/2cf91d6e
Maitea, Zoe on igas mõõdus suurem kui Dacia Spring. Võimekam ka. Täitsa saan aru, miks rohkem maksab :P

# jahutusvedeliku hulk on liitrites, keegi teab? Umbmäärane hulk siis
Tesla S akupakis peaks olema ~7 liitrit vedelikku.

# 600€
Iseenesest tore, et on välja toodud see hind aga oleks siis ka välja toodud kui tihti seda vahetama peab? Enamikel masiantel on see nö eluaegne. Tootjate eluiga on arvestatud muidugi sinna 200-300k km kanti niiet äkki siis kusagil 150k peal oleks hea teha vahetus ennetavalt?
Tavalisel sisepõlemimootoril tehase välba järgi oleks selleks ajaks mingi 10 õlivahetust tehtud? Need, kes iga 5k tagant teevad siis pigem 30 õlivahetust?
Aga eks erineb tootjati muidugi. Arvestades, et elektriautodel on õlid suletud süsteemis ning reduktor ju vaid kahe hammasrattaga ülekanne, siis omamoodi arusaadav, miks nii harv õlivahetus vajadus.
Jahutusvedelik võib muidugi jah tiba teine teema olla, sõltuvalt süsteemist jne aga ka ei vaja iga aastast vahetust.

# elektrimootoris räägime juba kilovoltidest, mitte tavalistest voldist
Kuigi mõned masinad on 800V arhidektuurile üle läinud, siis kilovolti see päris kokku ei anna ning mootoritesse enamasti ei anta kõrgpinget vaid suurendatakse tihtilugu ampreid, et rohkem võimu kätte saada.
Samas, kui sul kogemusi elektriautode mootoritega, mis kilovoldiste kõrgpingetega töötavad, siis loeks huviga.

Küll sinna kilovoldini jõutakse, ampreid kogu aeg taguda pole lihtsalt mõistlik, seda teab iga mees ja naine, kes natukenegi võimsamat elektrit kaugemale kui meetri on üritanud transportida.

# Zoe on igas mõõdus suurem kui Dacia Spring. Võimekam ka. Täitsa saan
# aru, miks rohkem maksab

Muidugi on suurem. Pereautot ostes pole "sellise suurusega" ainult midagi peale hakata, kui lastekärude, jalgrataste vms kaasavõtmiseks on ikkagi vaja haagis sappa panna... oih, ka selle jaoks on vaja võtta Citibeest mõni muu fossiilipõletaja. Samas 3-lapseline pere vajab seda 10K hinnaerinevusest ülejäävat raha rohkem kui 2-lapseline - sellest ka igati põhjendatud küsimus, et kuna see auto oli varasemalt juba olemas 5-kohalisena, siis mis mõttega seda siin 4-kohalisena ikkagi pakutakse? Vastus on vast ikkagi see 10K raha, mida muidu kliendilt kätte ei saaks... Unistagu edasi, ka kliendid on ootel, sest ka teised tootjad on hakanud pingutama;) Ma ise tahaks lugeda pigem sellist testi, kust saan teada, kas fossiilidaatsadele sarnaselt igati võimekas konditsioneer on jälle kasutu suvel või tublit tööd tegev salongisoojendus jätab aknad jäässe talvel, kuna õuetuul puhub tihendite vahelt, ukselinkide-lülitite jm kaudu pahinal tuppa... või on sellised mõne kasutusprofiili jaoks olulised lastehaigused suudetud umbes eurose investeeringu (kiled ustesse:) minevikku jätta? Neid praktilisi pisiasju on tegelikult kümneid (lahti vajuvatest akendest kinnitusaasadeni pagasiruumis), mida oleks vaja märgata, et sellest saaks peale lugemishuviliste kasu ka tulevased ostjad. Eks kevadel oleme targemad, Lappi sõitmata polegi meil siin libedaid olusid olnud veel võimalik põhjalikumalt testidagi.

Kui varasemas testis võrreldi Springi pigem mopeedautoga, siis äkki oleks aus soovitada neile odava särtsuga pereauto ihalejatele praegusel hetkel pigem veel mõnda fossiilikat või üldse sõita rahumeeli edasi oma paarkümmend aastat vana avensiskorilladega? Pole põhjust arvata, et ka särtsukate konkurents pisiasjade kvaliteedi osas seal odavamas otsas nii hõredaks jääb kui praegu.

# Muidugi on suurem. Pereautot ostes pole "sellise suurusega" ainult midagi peale hakata, kui lastekärude, jalgrataste vms kaasavõtmiseks on ikkagi vaja haagis sappa panna... oih, ka selle jaoks on vaja võtta Citibeest mõni muu fossiilipõletaja.

Mitte keegi pole mitte kusagil söandanud isegi mõelda, ammugi siis veel öelda, et Spring oleks või vähemalt tahaks olla pereauto, vastupidist küll (ei jõua praegu artiklit otsida). Seetõttu pole minu meelest mõtet teda kritiseerida asjade eest, mida ta pole lubanud teha. Oleks, et lubaks ja ei teeks, siis on teine asi.

Kusagil särtsukate FB grupis jäi silma hea võrdlus (tsiteerin mälu järgi): sul on võimalik osta endale kas kaks Springi 2 x 21 000 eest või üks Enyaq 42 000 eest. Minu meelest väga tabav võrdlus ja hea, et see võimalus nüüd olemas on.

# Kui varasemas testis võrreldi Springi pigem mopeedautoga

Sellised võrdlused on suvalised ja tekitavad pealiskaudsel lugejal valesid seoseid. Spring on AUTO, mitte mopeedauto, ATV vms liiklusvahend. Sellisena tulebki teda võtta. Pole mõtet võrrelda õunu apelsinidega üksnes seetõttu, et mõlemad süüa kõlbavad.

# siis äkki oleks aus soovitada neile odava särtsuga pereauto ihalejatele praegusel hetkel pigem veel mõnda fossiilikat

Aga seda on ju minu meelest tehtud ja tehakse ka veel edaspidi. Need kolm sõna "odav", "särts" ja "pereauto" ühte lausesse aastal 2021 mitte kuidagi veel ei sobi ja ja keegi pole püüdnud neid Springi puhul ühendada. Kaks esimest - seda küll. Aga mitte kolmandat.

Olen siin kirjutanud ja jätkuvalt seisukohal, et odav särtsuga pereauto jõuab müügile alles kusagil käesoleva kümnendi teise poole alguses. Seda aga mitte seetõttu, et särtsukad praegusega võrreldes oluliselt odavneksid, vaid et fossiilikad lihtsalt oluliselt kallinevad. Ning meenutan, jutt käib uutest autodest.

# Mitte keegi pole mitte kusagil söandanud isegi mõelda, ammugi siis veel öelda,
# et Spring oleks või vähemalt tahaks olla pereauto

Kui sõita ringi mujal Euroopas, siis pealinnadest kaugemal kipub olema tüüpiline pereauto just nimelt sellises suurusklassis. Sellega on arvestatud ka teede, parkimiskohtade, garaazhide jm laiuste puhul - torkab iga kord silma igal pool, sest ma ise liigun nii kaugel kodust alati suurema autoga. Sellepärast ma ei mõistagi, miks on sisuliselt juba olemasoleval autol vähendatud istekohtade arvu, kuna reaalselt saavad sellega pihta just lastega pered. Kui põhjuseks akude kaal (millega vedrustus hakkama ei saa?), võiks ju vähendada hoopis kandevõimet? Võrdlus mopeedautode tasemega oli pärit Autogeeniuse artiklist, olgugi tegemist B-kat juhtimisõigust eeldava sõiduriistaga.

Alternatiiv elektrile:
https://www.youtube.com/watch?v=liEH9gnlgOA

Tundub, et juhtmete kaotamine edeneb ka kiirlaadijate maailmas: https://youtu.be/aq7SP18sPKw

Dacia Spring'i hind Luksemburgis alates 16 620 €.
Aga riik makab täiselektrilisele autole veel 8000 € peale...

pole ju paha ?

Kopi-pasta foorumist:
https://eestinen.fi/2021/11/soomlane-ostis-kalli-elektriauto
-ja-pettus-selles-sai-huvitist/

Vo. on juba 3 korda siit läbi käinud aga ei viitsi 59lk otsida:
https://www.accelerista.com/uudis/eesti/vesinikuvorgustik-ee
ldab-koostood/
Vesinikust siis...

lääneeurooplased sülitavad arvamusele, et spring pole pereauto, neile kõlbab ta küll
https://tehnika.postimees.ee/7396771/euroopa-odavaimat-elekt
riautot-on-saatnud-kiire-edu

See konkreetne Postiljoni nupp on küll kopi-peist maaletooja pressikast, aga ammu teada sisu sellest ei muutu. Spring pole olnud ega hakka olema kunagi pereauto, sest seda rolli täidavad teised. Kõik autod ei peagi olema klassikalised pereautod.

Spring on peajagu odavam elektriauto, mis on ideaalne suurlinnas liikumiseks. Ta on linnaauto. Meil ta populaarseks ei saa, sest meil on kogu vabariigi peale üks linna mõõtu asula ja lähim suurlinn on sellest pisut alla 400 kilomeetri.

# Vesinikust siis...
On tore, et meil sellega tegeletakse, et valmistuda tulevikuks kus see võib muutuda finantsiliselt mõistlikuks. Praegu aga pigem tundub meetod kuidas riigi raha kantida.
Vesiniku tootmine vajab umbes 55kWh elektrit, et toota 1gg vesinikku ( https://en.wikipedia.org/wiki/Hydrogen_economy#Electrolysis_
of_water_%E2%8093_green_or_purple )
kWh hind viin just jõudis rekordiliste numbriteni 40 senti, pikas plaanis vast ikka odavam ehk sinna 10 sendi kanti, seega 1kg vesinikku puhtalt tootmiskulu mõttes jääb sinna 5€ kanti. Tanklasse transport, hoiustamine jne ka sisse arvestada siis vist pigem 6€/kg kanti isegi.
Toyota Mirai tootja andmeil sõidab ~125km ühe kq vesinikuga. Ehk 100km läbimis hind ~4,8€
10 sendise elektrihinna juures elektriauto sama hind 2€ või alla.

Kui elektri tootmist ükskord hakkab üle olema suurtes kogustes ning kohalikult vesiniku tootmisse suunamine muutub finantsiliselt mõistlikumaks, siis võib muutuda vesinikul põhineva maismaa transpordi kasutamine finantsiliselt mõistlikuks.

EDit by Deus: tühikud, tühikud, tühikud! Tegin lingi klickitavaks.

Muudetud 30.11.21 11:40

ehk siis sobivalt umbes 10 aasta pärast...
siis kui taastuvenergia toetuse maksmise periood läbi saab...

broo..

# ehk siis sobivalt umbes 10 aasta pärast...
See oleks optimistlik vaade. Realistlik tundub pigem 15-20 aastat.
Teadaolevalt on planeeritud meil ehitada järgneva 10 aasta jooksul juurde umbes 20-40% meie tarbimise jagu rohelist elektritootmist. Vaja oleks aga üle 80%, pigem üle 100%, et oleks nö ülejääki, odavat elektrit, mida saaks "raisata" vesiniku tootmisesse.

:) https://auto.pub/bmw-de-ja-elektriautode-omanikud-on-psuuhil
istele-hairetele-koige-altimad/

edit@Kärss: koristasin lingi lõpust ära facebooki luureagendi

Muudetud 02.12.21 01:09

No selle uuringu tõlkijad ilmselgelt ei jaga psühhiaatriast ööd ega mütsi. Kui jutt on psühhopaatsusest ja selle tasemest (me kõik oleme psühhopaatsed, lihtsalt erineval määral), siis rääkida psüühilistele häiretele altim olemisest viitab lihtsalt kirjutaja ebakompetentsusele meditsiini valdkonnas.

Tõsi, miks peakski ajakirjanikuhakatiselt arstidiplomit eeldama, aga ehk oleks loo autor jaak (minu kaastunne inimesele, kes on perekonnanimest ilma jäetud!) võinud vähemalt lugu pealkirjastades üritada seda pisutki sisuga seostada, kuna psüühiliste häirete ja psühhopaatsuse vahele võrdusmärki pannes arstitudeng viiendast kursusest kaugemale ei jõuaks.

Kõik portaalid võimaldavad tänapäeval anonüümselt avaldada peaaegu midaiganes. Isegi Delfi anonüümseid artikleid loen juba sama pilguga, nagu siin anonüümsuse taotlejate postitusi, et väljendite pealt tunned juba ära, kes oma kirjutatud tekstist niigi palju lugu ei pea, et kardab identiteeti avaldada. Mälus sobrades on selle portaali arvestatava hulga siia jagatud artiklie autor seesama jaak.

Aga artikkel on vaatamata soperdatud tõlkele siiski huvitav. Mitte jutt, vaid sealt kaks tabelit (automargid, kütuseliigid) on üsna täpselt see järjestus, kuidas ka siin foorumis inimesed oma valikute õigustamisel endast välja lähevad, teistele peale suruvad, kuidagi teistest elitaarsemana üritavad näidata jne. Mitte ainult siin, vaid ka autoklubides jm. Eks meil kõigil ole omad pahed, ka minul, aga ma pole neid autosid, mida hinges fännan, siin foorumis praktiliselt mainudki ega osale ka mujal nende haipimisel, sest need ongi midagi hingele, mida pole vaja tõestada mitte kellelegi (peale oma abikaasa, kui mõne oma kollektsiooni jälle juurde ostan:).

Kõik need tarbeesemed siin ongi enamike jaoks tarbeesemed ja paljudel ongi täiesti pohlad sellest, kas sõidab bensiini, diisli või särtsuga või milline embleem seal iluvõrel on. Loomulikult lükkan ma ümber lausvaled või konkurentide propaganda, mida keegi teeb näiteks mu pesumasina kohta, aga pesumasinat ostes huvitab mind vaid see, kas pesu mahub sisse, kas saab puhtaks ja kui palju voolu võtab. Aga et hakata kirjutama sadu pikki postitusi enda pesumasina ülistamiseks, teiste mahategemiseks, hakata oma usu propageerimiseks külastama spetsiaalselt mingeid kodumasinate foorumeid vms... sellepärast ongi see hea artikkel, kuna annab põhjuse vaadata peeglisse. Iseasi, kas see pilt ka meeldib.

Teemasse midagi asjalikku kah (Tesla):
https://www.youtube.com/watch?v=LQnH4IDN7Ko

Muudetud 02.12.21 01:33

See uuring on omamoodi paras naljanumber. Kui võtta (isegi viidatud) allikas lahti ( https://www.scrapcarcomparison.co.uk/blog/which-drivers-are-
most-likely-to-be-psychopaths/ ), siis seal on näide sellest testist. Ei võta kaua aega, et see ära täita aga tulemust väga kvaliteetseks ei tasuks pidada. Veel vähem selle järgi mingeid tõsiseltvõetavaid järjestusi teha.

# Loomulikult lükkan ma ümber lausvaled või konkurentide propaganda, mida
# keegi teeb
Kui siin foorumis teemas ringi vaadata, siis jääb ka silma, et seda ka tehakse. Nii anonüümsete kui vähem anonüümsete inimeste poolt.


# kes oma kirjutatud tekstist niigi palju lugu ei pea, et kardab identiteeti
# avaldada
Tihti ei olegi tegu oma kirjutisest lugu pidamises vaid soovis oma elu rahus elada. Olles ise elus selle ämbri otsa astunud, et julgenud midagi avaldada mida sai minuga siduda, siis sellele järgnenud ei olnud meeldiv ja ei näe põhjust korrata. Tegu siis täpselt nende väheste (võimalik, et psühhopaatsete?) inimestega, keda internetis loetu niiväga torgib, et ei lase rahus paigal istuda.
Olgem ausad, need kellel väga vaja saavad siiani anonüümsusest läbi piiluda aga tüüpiline tugitooli Kalle, kellele pakub rahuldust teiste tülitamine/tümitamine/kiusamine kaugustest, ei vaevu niipalju vaeva nägema.

Ka autode energiaallika teema ei tohiks olla niivõrd kirgi küttev aga näet tuleb välja, et on. Seda ju näha igas foorumis, kus neist juttu tehakse, sest kiirelt ilmuvad välja mingid trollid, kes solki soppa ja isiklikke rünnakuid produtseerivad teemakohase arutelu asemel.



Asisemat infot:
Meie kohalik GridIO on tegus olnud. Pakuvad nüüdseks lisaks Teslale ka VW ja Škoda elektrikatele (vähemalt osadele) võimalust nutikalt laadida odavaimatel tundidel. FB grupis mõnda aega tagasi liikusid kasutajate kuvatõmmised, kust jäi mulje nagu sööstaksid kasutajad keskmiselt 30% kanti elektrikulult sedasi.
Neile, kel börsipakett, tundub see päris kasulik lähenemine olema.

# soovis oma elu rahus elada

Sa kirjutad nagu aus inimene:) Kärsad ja labjakad elavad kah rahus, aga jäädes truuks oma digitaalsele pseudonüümile on kõik nende kirjutatu leitav lihtsalt ka foorumi tavakasutajate jaoks nii kaua, kui seda infot üldse säilitatakse. Seda ei saa aga öelda foorumis figureerivate kümnete jaakude, punktikeste, "küsimus"te jne kohta, kes ühes kohas kirjutavad ühte juttu ja teises kohas trollivad, kolmandas kohas kirjutavad ühes teemas oma seisukoha pealesurumiseks kommentaare paljude erinevate nimede alt. Sellepärast on ka see autopubi "jaak" üks nime ja näota tegelane, kes oma põhimõtteid, veendumusi ega identiteeti ei üritagi oma "loominguga" siduda. Aga võibolla eksin ja ta on ainus autoajakirjanduses figureeriv samal tasemel tõlkimisoskusega "jaak" ka aastakümnete pärast;)

Kui oled märganud, siis ostuabi all on hetkel teema inimese murega, mis muutub lähiajal autokuludega ja kas särts või mitte.
https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?mod=1&tid=172875
Kuna öösel makstakse üldiselt paremini ja ka mulle endale istub rohkem sõitmine ajal, kui enamus inimesi (just neid, kellega liikluses kohtuda ei tahaks) magavad, siis jälgides ööpäevaseid elektrihinna kõikumisi ei ahvatle üldse mõte laadida igapäevaselt just päevaste hindadega (alles hiljuti nägime ära koos maksudega 506e/MWh eest!). See öösel sõitmine pole mitte minu kiiks, vaid on palju töid, mida ei saa teha kaheksastviieni, ei saa ka tulevikus, minu kiiks on lihtsalt see, et ma naudin tühjasid teid kolonnide-ummikute asemel ega pea pidama võitlust unega. "Soodsa elektri" kellaaegadel liikujaid on siiski palju ja on ka tulevikus, need tööd nõuavad tegemist.

Mul endal on siiamaani väga raske tunnetada ära seda piiri, millal on kiirlaadijas laadimine soodsam kodus laadimisest mitte lihtsalt elektri/diisli hindasid km kohta kõrvutades, vaid pannes see info kokku ka võrreldava auto soetusmaksumusega ja hinnalangusega tüüpilise 5a liisinguperioodi jooksul. Ei oska seda isegi nii hästi välja "exceldada", et oma arvutusi piisavalt uskuda pärast. Tegelikult peaks autode kasutusprofiilid jms süstemaatiliselt läbi mõeldes olema see siiski suht lihtsalt välja arvutatav ja oleks huvitav, kui keegi, kes teinud, oma arvutusi jagaks. Mitte kallutatuna ja propagandaks, vaid just neutraalselt, kelle jaoks ei eksisteeri mingeid põhimõttelisi eelistusi, vaid tunneb ka ise huvi tõele võimalikult lähedale jõudmise vastu.

# Ei oska seda isegi nii hästi välja "exceldada"
Ennustamatut ei saagi ennustada :P
Elektriautod on piisavalt uued ja piisavalt kiires arengus, et ongi raske hinnata nende jääkväärtust. Leaf-id hoidsid keskmisest kehvemini hinda, Teslad üldiselt keskmisest paremini. Mida praegused Polestarid, VW-d ja Daciad teevad ei oska öelda enne kui 5 aasta pärast.
Enda arvutustest lähtun 0 jäägi põhimõttest, kuna see teeb arvutuse lihtsamaks. Tähendab küll seda, et nö tasakaalu punkt tuleb suurema läbisõidu juures.


Eks neid üksikuid erijuhte ole muidugi, kes ei saagi öist odavat elektrit oma kasuks ära tarvitada. Muidugi praeguste kiirlaadijate hindade juures on kohati odavam seal laadida tõesti kui kodus seinast. 22kW laadijad veel sinna 22-25 senti kWh kanti hinnaga. Jätad päevaks sinna laadima ja öösel sõidad. Eeldab muidugi, et on mõni selline lähistel, kuhu saab pikemaks ajaks jätta.

Ennustamatut muidugi ei saa, aga hetkehindade põhjal oleks täiesti võimalik, kui oskaks arvutada sinna sisse kõik muutujad ja nende osakaalud. Kui üks kord valemid õigesti valmis kirjutada, oleks edasi sisendhindade muutmine juba lapsemäng ja annaks suva ajahetkel täpse vastuse.

Minu öised sõidud võivad ju olla enda teadlik valik,aga ka abikaasal kipub olema pea iga nädal mõni päev, kui tuleb startida nt kl 5 või jõuab teisest Eesti otsast koju mõni tund peale südaööd. Hetkel fossiilikatega on lihtne jagada ka rahakotte tankimisel: isiklik, enda firma ja abikaasa tööandja oma olenevalt autost ja hetkevajadusest. Kui kõik oleks särtsukad, siis ma ei kujuta praegu ettegi, kuidas kodus need 3 erinevat "raamatupidamist" juriidiliselt korrektselt lahku lüüa. Rääkimata sellest, et siin maal kahe auto peale kokku 1000+ km laadimine ühe ööga (sõitjaid/autosid on tegelikult rohkemgi) nende soodsate tundide jooksul on ilma ise elektrit tootmata tehniliselt võimatu ja me ei tegele üldse sõitmisega, vaid sõitmine on kõigest vahend/eeldus, et saaks hakata tööd tegema. Neid lahendamist vajavaid sõlmi ikka jagub, et rohepööre üldse rohelise suuna saaks esmalt võtta.

https://auto.pub/vaata-milline-on-elektriautode-tegelik-labi
soit-maanteel/
Tsiteerin olulise:

# Saksamaa kiirteel läbi viidud eksperimendis sõitsid kümne elektriautot
# kiirusega 130 kilomeetrit tunnis.

# Kõige halvema tulemuse sai Mercedes-Benz EQV 300, mis suutis ühe akulaadimisega
# läbida vaid 273 kilomeetrit. Kia e-Soul oli tulemusega 280 kilomeetrit teine. Veidi
# paremad olid Hyundai Ioniq 5 ja Kia EV6, mis saavutasid tulemuseks vastavalt
# 290 ja 295 kilomeetrit. Volkswagen ID.4 GTX suutis liikuda 332 kilomeetrit.
# Porsche Taycan 4S avas esiviisiku läbides 352 kilomeetrit. Audi RS e-tron GT ja
# Ford Mustang Mach-E GT said kirja 367 kilomeetrit. BMW iX xDrive50 võimete
# piiriks jäi 434 kilomeetrit. Mercedes-Benz EQS 580 4Matic aga näitas ilma
# laadimiseta parimat läbisõitu – 444 kilomeetrit.

Väga huvitav oleks näha täpselt sama testi odavama otsa (nn rahvaautoks) mõeldud särtsukatega. Sh ka nendega, mida reklaamitakse kui linnaautosid ja mille ostmata jätmise argumendiks võib olla nii mõnegi jaoks just hirm selle ees, mis juhtub nädalavahetusel, kui ka kõik teised oma linnasärtsukaga Lätti odava õlle järgi soovivad minna. Springi puhul küll pigem "sportlik huvi", aga on veel palju teisi igati ägedaid väikesi linnakaid (500e, Honda e, i3, e-Up, minitsooper jt), mis maksavad fossiilikatega võrreldes juba nii palju, et ostjal võivad olla igati põhjendatud ootused kasutada autot ka millekski rohkemaks, kui bussiradade abil fossiilipõletajate peal oma komplekside väljaelamine.

....ja talvel!

WLTP tsükli põhjal on need võitjad mitteökonoomsete tipus. Kas sellest võiks järeldada, et nad on orienteeritud maanteesõiduks, vastupidiselt ökonoomiliste numbriliste näitajatega Hyundai toodangule?

Eile oli mingi autoteemaline reklaamsaade kanalkahes ja seal reklaamiti järejekordselt tikupoisi kiirlaadimist ning kõlama jäi, et keskmiselt 100km jagu laadimist läheb põhimõtteliselt samapalju maksma kui diisli tankimine. Loomulikult rõhutati, et odavamalt saab kodus, aga siit järeldus, et ära elektriautoga kodust kaugemale sõida, sest igasugune sääst on kiirlaadijate abil hoobilt nullitud. loomulikult saab meie kohalik kütusefirma omale sealt vahelt korraliku nutsu.

# Väga huvitav oleks näha täpselt sama testi odavama otsa (nn rahvaautoks)
# mõeldud särtsukatega.
Kuna sõiduulatuse määrab aku mahtuvus ja suuresti ka sõiduki hinna kuna akud on veel üsna kallis kraam, siis ei ole mõtet lootagi, et need mainitud lühimaa masinad (millel alla 50kWh akumahtu) suuri vahemaid laadimiseta läbiks.

Antud test on äge aga Eestlaste jaoks, kellel on tervelt paarkümmend kilomeetrit kokku maanteid, kus peaaegu sellise kiirusega sõita saab, natuke vähe määrav. Teada ju on, et kiiruse kasvades kasvab energia kulu hüppeliselt.

Kui numbreid võrrelda aga tahta, siis ev-database tundub, et ennustab päris lähedale isegi sõiduulatustega. BMW tegi 434 vs ennustatud 465 (https://ev-database.org/car/1473/BMW-iX-xDrive50 highway). Vähem, kui 10% eksimus ei ole üldse paha tulemus.


# aga siit järeldus, et ära elektriautoga kodust kaugemale sõida, sest
# igasugune sääst on kiirlaadijate abil hoobilt nullitud.
See pigem sõltub kui suur on jaotus kodune vs kiirlaadija kogu läbisõidust.
Endal alla 10% kiirlaadijate abil läbitud kilomeetrite osa seega mind väga ei häiri suures pildis see kallim kiirlaadija kuna keskmist km hinda ei vii märgatavalt üles.

# WLTP tsükli põhjal on need võitjad mitteökonoomsete tipus. Kas sellest võiks
# järeldada, et nad on orienteeritud maanteesõiduks, vastupidiselt ökonoomiliste
# numbriliste näitajatega Hyundai toodangule?

See torkas endalegi silma, et ohhoo, mis autod! Kusjuures artikli viimases lauseski toodi välja, et imelikul kombel polnud neil uuringus mitte ainsamatki Tesla mudelit. Kuigi uuritav autoklass oli pigem selline, et esmalt oleks pidanud olema kõik Tesla mudelid ja alles seejärel kõik need muud... vandenõu Teslade vastu, et neil liiga head tulemused teistega võrreldes ja hakkaks mõjutama "suurte sakslaste" müüginumbreid kehvas suunas? ;)

# keskmiselt 100km jagu laadimist läheb põhimõtteliselt samapalju maksma kui
# diisli tankimine.

See pole väga oluline, elekter ei peagi olema odavam, kui ta pakub seda sama mida diisel - nt sõita haagissuvila sabas sama kiiresti ilma, et kulu kasvaks jpm, mis on suurtel turgudel palju olulisem diisli ostuargument kui meil siin konnatiigis. Kuni seda ei saa, ostetakse selleks ikka diisleid või siis ostetakse maksusurve tõttu omale särtsukas ja võetakse rendiautoks reisile lisaks haagissuvilale ka diiselauto (mis praegu pole sugugi üle mõistuse kallis lahendus, kuigi minu silmis on tegemist üle mõistuse puhkuse veetmise viisiga just puhkuste veetmise hooaja kestel:)).

Aga tagasi teemasse, et kui diisli ja särtsu km hind tuleb täpselt sama (ostuga kaasnevast hinnalangusest kuni reaalse särtsukuluni nii, et võrgutasud jm kah sisse arvestatakse), mingit haagissuvila veovõimekust (loe: diislit) ei ole vajagi, igapäevasõidud on pool lubatud lennukaugusest... miks peaks ma üldse siis kaaluma diislit? Sellise inimese jaoks on särtsukas ju mitmete omaduste poolest mugavam, kui see kaablitega jändamine välja jätta (see nagunii laheneb mingil moel varem või hiljem).

# Kuna sõiduulatuse määrab aku mahtuvus ja suuresti ka sõiduki hinna kuna
# akud on veel üsna kallis kraam, siis ei ole mõtet lootagi, et need mainitud
# lühimaa masinad (millel alla 50kWh akumahtu) suuri vahemaid laadimiseta läbiks.

Selle jaoks, kes sõidab päevas 20km, on ka 80km lennukaugusest küll ja veel iga ilmaga. Probleem pole üldse see, kas sõidaks palju või vähe, vaid et oleks teada TÄPSED NUMBRID, et inimestel tekiks üldse võimalus osta oma vajadustele sobiv auto. Praegu ju kõik valetavad seda suuremaks, nii tootja, edasimüüja kui entusiastid autofoorumites;) Ma kahtlustaks, et just see valetamine on üks peamisi põhjuseid, mis paljude skeptitsismi toidab, sest reaalse kogemuse (nt rendikaga) saades rikub see auto maine lõplikult, kui "kütusepaak" on väiksem, kui olid arvestanud (ja oleksid muidu teadnud lihtsalt võtta suurema paagiga auto).

# et oleks teada TÄPSED NUMBRID
Hmm, võib-olla kuluks sulle endale ära üks eksperiment. Võta üks nädal ja pane iga päev kirja mis auto näitab keskmiseks kütuse kuluks sel päeval. Arvuta selle ja kütusepaagi suuruse põhjal välja mis siis auto lennukaugus on erinevatel päevadel ja ütle siis meile, milline neist see õige väärtus on? Võid kõrvale siis juba ka tootja poolt öeldud väärtuse panna, et näeks tõel ja valel vahet teha.

Point siis selles, et kütuse/energia kulu sõltub liiga paljudest asjadest, et saaks kunagi anda ÜHTE kindlat numbrit selleks sõiduulatuseks. Samamoodi nagu särtsukate pardakompuutrid arvutavad oma sõiduulatust pidevalt ümber viimaste kilomeetrite energiakulu põhjal nii muutub ka pidevalt sisepõlemismootoriga masina sõiduulatus. Lihtsalt on jaburalt fikseerutud selle sõiduulatuse peale kuigi see enamasti ei ole üldse probleem auto kasutaja jaoks. (Jah, tuled oma kaugmaa kaubikutega kohe välja aga enamus siin teab, et jutt käib paratamatult pigem sõiduautodest pigem)

lihtsam on vaadata, mitu tundi sa sellega sõita saad, 100 lidruse paagi piir on mul 10 tundi. 10 liitrit läheb tunnis, vahet pole, kui kiirest sõidan.
Teisel masinal on ca 420km 90 liitrit benssu, tundub sama taks olevat, et vahet pole, kui kiiresti sõita, siis kokku saad ikka ca 10 tundi, seda ma pean nüd kuidagi välja võluma, sest see masin ei näita mulle mootori töötunde, mingi stopperit aktiveeriva güroskoobi vms. Suudaks vast selle isegi 700+ km peale ajada pika sõiduga..
10 tunniga jõuad ilusti üle kolmanda riigi piiri või siis parimal juhul metsast välja tanklasse.

Kust need kaugmaa kaubikud järsku välja ilmusid? Juba aastaid püütakse siin tõestada, et kaubikud on mõeldud ainult linnas lühikestel otstel kaupu laiali vedama ja särtsukaubikud sobivad juba niigi peaaegu kõigile:P

Sa tõesti arvad, et ma ei tea oma autode äärmusi? Igaüks vast teab, aga vaja oleks teada enne ostmist piisavalt täpselt, et oskaks valida endale sobiva. See accelerista näide on just nimelt mahtuniversaali mõõdus autost, gramm suurem meie Daciast/Espacest ja gramm väiksem meie Vito Tourerist ja kirjeldab detailselt, kuidas ja mis tingimustes kasvab särtsukulu mitmekordseks. Fossiilikatel kohtab ka äärmuste puhul üliharva üle 30% kulutõusu tuule-vihma-lume, katuseboksi, kerghaagise, veidi suurema kiiruse või mõne inimese lisandumise tõttu. Seda 30%+ aluseks võttes "ei saa kunagi petta". Särtsukaga 2x suuremat akupakki "igaks juhuks" liisides liigub aga terve auto sujuvalt järgmisse hinnaklassi. Ei maksa unustada, et särtsuentusiastist Uku (käinud särtsukaga Shveitsis jpm põnevat) võrdles seal seda mahtuniversaali suurust muhvikat oma 2x suurema (max mõõdus) 2,0td Crafteriga, mis kannatab tuuletakistuse jm pärast rohkem kui ükski mahtuniversaal või sõiduauto. Aga praegu ei pea silmas mitte kütusekulu vaid selle muutust, millega valetatakse särtsu puhul hoopis teises mastaabis ja mille kuluVAHET ei oska ennustada isegi omanikud, kes vahest abi vajavad. Ammugi ei saa seda oodata siis inimeselt tänavalt, kes astub sinisilmselt salongi oma vajadustele vastavat autot valima.

https://www.accelerista.com/proovisoidud/paberitelt-reaalsus
esse-elektrikaubikuga-pariselt-tood-tegemas/

Väga hea kokkuvõte aga "otsustajaid" see ei koti!
Nemad jahuvad ikka oma rohepöördest ja TseeOost ja KTMV....
Päris elu ja tingimused on teisejärgulised.

"Aga praegu ei pea silmas mitte kütusekulu vaid selle muutust, millega valetatakse särtsu puhul hoopis teises mastaabis ja mille kuluVAHET ei oska ennustada isegi omanikud, kes vahest abi vajavad. Ammugi ei saa seda oodata siis inimeselt tänavalt, kes astub sinisilmselt salongi oma vajadustele vastavat autot valima."

Jah, maailm on nii julm, lollidele antakse isegi kirikus peksa.
Aga need tüübid, kes mõne aasta koolis on käinud, leivad netist kalkulaatorid, kus tootjad täiesti valetamata teada annavad, mis tingimustes kui kaugele sõita saab. Esimene ettejuhtuv: https://www.renault.co.uk/electric-vehicles/zoe/battery.html
Aga WLTP tsükli puhul ei saa ei suuremaks ega väiksemaks valetada, võib vaid viriseda, et see metoodika on liiga optimistlik.

# WLTP tsükli puhul ei saa ei suuremaks ega väiksemaks valetada, võib vaid
# viriseda, et see metoodika on liiga optimistlik.

Optimistlik pole õige väljend. Pigem on see liiga reaalsuskauge. Aga on väga suur vahe, kas erineb mingites oludes reaalsusest mingid kümned protsendid või mitu korda. Viimasel juhul tekibki küsimus, et kui reaalsus võib erineda kordades, siis miks sellist jama üldse avaldatakse? Kujutad ette, et lähed ostma diiselmootoriga mahtuniversaali, mis võtab väidetavalt 10L/100km, aga isegi ilma käru sappa panemata on kehvema ilma korral kulu üle 20L/100km? Kas see, kui autoostjat, kes loodab margiesindusest saada ausat infot, peab hakkama otsima kusagilt mingeid kalkulaatoreid, et saada teada, kui palju talle valetati, on nüüd uus normaalsus ja progress? Varem nimetati seda heauslike klientide petmiseks. Mitte, et fossiilautode müüjad ei petaks, aga VAHE, kui palju petab sama margiesindus ühe või teise puhul, on meeletult suur ja see on aktsepteeritud valetamine. Ja siis imestatakse inimeste skeptitsismi pärast, kui neile valedele jälile on saadud ja järgmist "väiksemat vale" enam nii lihtsalt uskuda ei taheta:)

PS: siin reklaamitud odav öine börsielekter maksab hetkel koos maksudega Alexela äpist järgi vaadates 426e/MWh kohta. Järgmine algav tund 420e/MWh kohta. Sinna lisanduvad veel EE võrgutasud. Odavam, kui panna hommikul (660e/MWh) diiselbussi eelsoojendamiseks juhe seina, on vajutada puldist webasto käima.

Praegu on tipptundidel odavam isegi "sinise" kütusega kodus elektri genekaga voolu toota.....

Praegu on kõige odavam Enefiti laadijaga laadida. Saadeti just uus hinnakiri. Tavakiire (mitte ülikiire) kWh hind ei tõusnud, endiselt 0,22EUR/kWh koos käibekaga.

..saatsin oma bensuauto Eestisse, sest hakkas juba vigu tekkima ja remont siin kuidagi kallis. Vajan autot tglt suht vähe, tööl käin jala ja parkimine on niikuinii peavalu.
Ja pealegi pandi mulle akna alla kaks bemmi seisma - üks neist i3.

Kui on vaja sõita .... "Võta ! .... aga pane pärast tagasi kaa ! "

Sai ära proovitud... rebib hästi ja rooli taga on üllatavalt palju ruumi...

Miski 200 km vist akutäiega, jäi armatuurilt mulje...?

Dacia Vedru turvalisus kah nüüd testitud. Tulemus on igati autoklassi vääriline, oleks võinud ka hullemini minna.
https://www.youtube.com/watch?v=2indFTVpQ_Y

Täiesti jabur- oodatakse ja igatsetakse odavat ning kättesaadavamat särtsuautot ja siis tambitakse ta mutta WACK!
Enamus siinsõitvaid hallmetallikdiisleid on veel kehvemad, ja veel kurta juhiabide üle.....

Siin on sarnased testid teise väikese ja minu silmis oluliselt atraktiivsema särtsukaga. Hinnavahe on küll ligi 8K Fiati kahjuks
https://www.youtube.com/watch?v=bOav454apLM

Muudetud 18.12.21 01:01

VW ID mudelite maaletooja on Rootsis nüüd fakti ette pandud, et kas tuleb keelata nende müük, ehitada need ümber talvekõlbulikuks või tutvustada neid huvilistele kui suveautoks sobivaid mänguasju, mis nõuavad talvisel ajal erikohtlemist (näiteks et -30c ja madalamatel temperatuuridel PEAB autot kasutama vähemalt korra ööpäevas). St probleem pole mitte autos, vaid selles, et maaletooja on jätnud tutvustamata sellised iseärasused, millest nad on ise teadlikud, kuid kliendil on sellises kliimas elades õigus eeldada, et autot tohib hoida ka õues, mitte ainult soojas garaazhis:) Huvitav, kas Eestis maaletooja teavitab kõiki ostuhuvilisi sellise auto "lisaomaduse" osas? Minul siin maal elades on iga talv mingi periood öösiti igal juhul külmem kui -30 ja ma pole särtsukate puhul sellise asja peale mõeldagi osanud, sest paarikümne aasta eest tööautoks olnud särtsukatega selliseid probleeme ei esinenud. Kellelgi polnud, sest "pool Lapimaad" said oma posti kenasti kätte erinevate särtsuautode vahendusel.

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/myytava-kesaoloihin-sovel
tuvana-sahkoautona-ruotsin-autoliitto-tylyttaa-volkswagenin-
id-perheen-pakkaskestavyytta/cdaca78c-50fa-4468-afa8-a2d19d1
96e54

Kui vaadata seda WLTP kiiruste graafikut, siis jääb see linna ja linnalähedaste alade kiiruste juurde. Sealt see optimism tekib. Aga enamus inimesi elabki juba nendes alades ja pigem on reaalsuskauge ju siis teiste jaoks arvutada. Võibolla peaks olema mingi pikamaatsükkel siis. Elektriauto/hübriidi head tulevad välja kui saab pidurduse kineetilist energiat soojuseks mitte muundada ja foori taga mitte voolu kulutada.

Mina isiklikult olen saanud ka bensiiniautoga halbades tingimustes 2x kulu kätte.
98 Jeep GC oli suvel linnas kulu 17 ja talvel 35. Seal oli muidugi paar aga, mis selle näite ekstreemseks teevad.
1. Auto sillad, vahekast ja käigukast olid külma ilmaga ikka üsna kinni (äkki isegi natuke vett sees difrites?). Ilmselt mingite õlide vahetus oleks aidanud seal takistust vähendada
2. Selle auto tüüpviga, et konditsioneeri kondensaat jooksis salongi, tekitas talvel olukorra, kus esiklaas oli ka seest jääs. Ehk külmkäivitusel auto sõidetavaks saada, läks veel kauem aega.
3. Sõita oli vaja 5km hommikul ja 5km õhtul.

Sealt tekkis olukord, kus arvestades auto soojendamiseks kuluvat aega oli kiirem jalgrattaga minna.
Viies talv läheb nüüd rattaga ja see aasta on esimene, kus ka elektriga varianti kasutan. Lisaboonusena saab oma 45min päevast füüsilist aktiivsust ka kätte.
Autost hakkas kahju kui iga 2 kuu tagant lihtsalt rehve täitmas käisin ja läks täiesti müüki.
Rattaga on talvel probleem kui teid ei hooldata. Elektrikas murrab sellest väga hästi läbi. Külmemate ilmadega sõidan siiski tavalise rattaga, sest lumi ja jää kannavad hästi juba. Elekter sellise ilmaga liiga kiire ja väntamisest ei saa nii palju sooja.

Põhimõtteliselt leiangi nüüd, et Tartu suuruses linnas pole isikliku autoga suurt midagi teha. Kuskil käimata pole jäänud, mõnel korral on rendikat või Bolti vaja läinud, aga ma mõtlen küll, et tegelik transpordis elektrile üleminek võiks linnas elektriratastega toimuda. Mugavuse küsimus muidugi ja mitte kõigile sobilik, aga nagu WLTP, suurele osale tegelikult relevantne.

Aga miks autofoorumisse sellist jalgrattapropagandat postitada ? :)
Eks mul endalgi veri soontes üsna bensiinine ja V8 mürinast ära ei ütle, aga selleks, et mõni nädalavahetus saaks CO2 paisata olen nõus ülejäänud ajal seda mitte tegema :D

Südame alt tegi soojaks kohe selline avaldus, ilusaid pühi!

# Kui vaadata seda WLTP kiiruste graafikut, siis jääb see linna ja linnalähedaste
# alade kiiruste juurde. Sealt see optimism tekib.

See pole optimism vaid süstemaatiline valetamine, kus kliendilt ei peaks eeldama, et ta on piisavalt spetsialist, et see valetamine ära tunda. Siin ei saa süüdistada isegi mitte esindusi, vaid valetamist soosivat süsteemi ennast. Kuni aastatuhande vahetuseni anti kõigi autode kütusekulud väga lihtsal viisil: 90km/h-120km/h-linnatsükkel. Neist ainult viimase puhul saab rääkida sõidustiilist jm eripäraradest, mis tulemuse ebatäpseks võivad teha. Need kaks maanteekiirust olid nii konkreetsed asjad, mille puhul oleks märgatav erinevus tegelikkusega võrreldes kohe silma torganud ja tootjad vastu pead hakanud saama. Kuna reaalselt esinevad ka tuul, tee kalded, kurvid jm, siis erinevused tehase lubatuga kippusid olema ikka seal 0,1-0,2L/100km kohta (loomulikult tehase lubatu kahjuks), aga need olid reaalselt saavutatavad numbrid ja sellest on ka siin foorumis teemasid, mida sai teha, et saada hakkama ka ökonoomsemalt, kui tehas lubas (spetsiaalrehvid, eriõlid jne). Praegune WLTP on selle kõrval kasutu lollus, mis ainult hõlbustab heausklike klientide petmist. See, kui "linna lähedal" keegi täpselt elab, on täiesti teisejärguline ega sobi valetamise ettekäändeks, kuna nende numbrite põhjal ei olegi võimalik teha tõeseid järeldusi enda kasutusprofiili arvesse võttes.

# 98 Jeep GC oli suvel linnas kulu 17 ja talvel 35. Seal oli muidugi paar aga, mis
# selle näite ekstreemseks teevad /.../ Sõita oli vaja 5km hommikul ja 5km õhtul.

Hea valik, minu silmis on see topelt talasildadega ZJ viimane päris maasturi nime vääriv "Cherokas". Sõitnud sellisega juba üle 10 aasta, aga linnas tõesti vaid ekstreemoludes, pigem maal põldudel, maanteel rasket käru vedanud jms. Ainult et minu tarbimisviisi ja mootorivaliku juures on üle 10L/100km kohta harva saavutatav, enamus paagitäisi ikka gramm alla selle ja võrreldes nüüd suvalise bensiiniautoga talvistes oludes väga ei kurda kütusekulu pärast:)) Sinu näide 5+5km on aga ideaalne olukord vist igasuguse särtsuka jaoks, sest siis puudub üldse vajadus iga öö laadida ja nädalas on ikka mõnel ööl piisavalt neid soodsaid tunde, kus saab piisavalt särtsu juurde odavalt ja ühtlasi ka "stabiliseerib võrku", kui särtsukate propagandaga kaasa minejate asemel ostaks praegu neid vaid inimesed, kes sarnasel viisil autot kasutavad. St just sellest nishist tasukski alustada (maksudega jm survestades) särtsuautondust. Jalgrattaga sõidetakse igal pool põhjamaades kogu talv, aga selle eelduseks on puhastatud kõnniteed. St värskelt sadanud poolemeetrises lumes pole rattaga sõitmine probleem (küll aga tuisuvaalud), aga see värskelt sadanud lumi vajab regulaarset ära koristamist. Ei kujuta ette, millal Eestis selleni jõutakse, et tööle mineku kellaajal saab rattur kindel olla, et tema ja töökoha vahel on absoluutselt kõik teed puhtad... ja seda ka töölt tulles. Soomes elades oli see minu jaoks alati iseenesestmõistetav ja nende 7a jooksul ei tulnud kordagi ette vajadust rattaga lumepudrus sumpamiseks. Eestis määritakse aga rohelistel eesmärkidel punast plastmassi puhastamata autoteedele, et inimesed rattaga sõidaksid... sest see oli kõige odavam JOKK rohepealinna tiitli võitmiseks:)

Mu eelmises postituses mainitud külmaga laadimisprobleemid pole mingi falskwagenite eriomadus, see puudutab ka teisi särtsuautosid. Hea, et lõpuks ometi sellest avalikult rääkima hakatase, sest siiani on kõlanud pigem vaid "makstud sisuturunduse" tegijate hääl, kus tunnistatakse parimal juhul vaid "väikesi tagasilööke" lubatud sõiduulatuse saavutamisel;)

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/tehdaskin-huolissaan-kian
-ja-hyundain-sahkoautot-latautuvat-heikosti-talvella-nain-ka
vi-testissamme/135da217-63c4-47bf-9dc2-f4dd982a5d53

EDIT: midagi lõbusat kah vahelduseks tõsisemale jutule. Jutud odavatest (22K EUR) särtsuautode akudest leiavad kinnitust:
https://www.dailymail.co.uk/news/article-10339169/Owner-blow
s-Tesla-protest-17-000-cost-replacing-battery-Finland.html

Muudetud 23.12.21 21:58

https://www.ohtuleht.ee/1051775/video-kalli-akuvahetuse-peal
e-vihastanud-soomlane-ohkis-oma-tesla

# Mu eelmises postituses mainitud külmaga laadimisprobleemid pole mingi
# falskwagenite eriomadus, see puudutab ka teisi särtsuautosid.
Need probleemid on ammu teada ja mõned tootjad ka lahendanud seda. Neist parim lahendus hetkel Teslal kui käia laadimas Tesla Superchargerites. Kui auto navile teada anda ,et lähed laadijasse, siis hakkab juba ette akut soojendama ja siis on laadijasse jõudes optimaalse laadimiskiiruse jaoks sobiv temperatuur akul.

Teised tootjad saaksid ka seda teha aga ma kahtlustan, et suuresti on probleemiks laadimisvõrgustike killustatus. Ehk siis autod ei tea laadijatest piisavalt, et saaksid hinnata mis temperatuurini oleks mõistlik soojendada ja kas üldse oleks mõistlik, sest vb ei ole piisavalt vabu laadijaid vms.
Mingit osa mängib ka see, et teised tootjad ei tooda nullist ise oma akupakke ning ei tea piisavalt hästi mis on nö turvalised piirid mille raames akut võib päriselt laadida jms.


# Somm laseb Tesla õhku
See video (võib õigemini videod) on päris hästi ringlusse läinud :D
Kohati naljakas, et mõnda justkui olulist detaili ei mainita igalpool aga samas mõnest vaatepunktist ei ole ka need olulised vaatepunktid.
Kui peamiselt heidetakse ette, et peale garantii perioodi sõiduki nö südame vahetus tootja käest ostes on üle 20% sõiduki algsest ostuhinnast, siis mulle ei tundu see ajuvaba vaadates palju maksaks tootja käest tutika mootori ostmine peaaegu 10 aastat vanale sõidukile.
Hinnaklassi ja võimekust arvestades (mugavust vast mitte?) võiks ehk küsida, et palju 2013 aasta seitsmenda seerja BMW mootori eest BMW küsiks?

Antud sõiduki puhul on rohkem teemaks see, et autol juba prooviti mitte-Tesla töökojas akut vahetada ja see ei õnnestunud korralikult. Kui töökoda ise saasta ei teinud, siis järelikult näide Telsa filosoofiast, mille kohaselt ei tohiks keegi peale Tesla nende sõidukeid parandada ja seega ei anta piisavalt infot ja õpetusi ning tööriistu ja varu juppe töökodadele.

Näide Tesla aku ettesoojendamisest oli huvitav ja minu jaoks uudis. Päris kõva ostuargument põhjamaades... ja ühtlasi ka põhjus, miks mitte sattuda vaimustusse teistest. Ammugi mitte odavamatest iinakatest, millega juba aastaid lubatakse euroturule revolutsiooni tegema tulla. See autopõletamine oli ju huumor, põletati kest ära, mitte auto.

# Hinnaklassi ja võimekust arvestades (mugavust vast mitte?) võiks ehk küsida,
# et palju 2013 aasta seitsmenda seerja BMW mootori eest BMW küsiks?

Eee... äkki räägime kvaliteetautodest? Teslad ei ole ehitatud nagu bemarid, millega käiaksegi kogu aeg remontimas igasuguseid asju. Pigem võrdleks millegi kvaliteetsemaga, nt Lexus LS-ga. Kvaliteetsemate autodega ei saa võrrelda jälle sellepärast, et neile ei osta keegi esindusest uusi mootoreid, kuna need ei lagune pidevalt ja neid saab osta ka odavalt vähekasutatuna avariiliste autode pealt romulatest. Ma ei tea, kas ka Tesla akupakke niiviisi avariiliste autode pealt kommiraha eest pakutakse, aga nt Volvode ja Joboota hübriididele neid Soome juba vahendatakse üsna mõistliku hinnaga - vist on asi selles, et sõlm peab olema ise piisavalt kvaliteetne, et nõudlus nende järele oleks väiksem, kui neid avariide kaudu kasutatuna peale tilgub. Tesla puhul siis vist neid (veel) piisavalt ei tule vastupidavusega võrrelduna. Tegelik probleem on ikka harjumustes, sest meist keegi ei osta nii kallist kümne aasta vanust autot mõeldes, et sinna ca teine auto raha (ilustatult öeldes viiendik uue auto hinnast) veel juurde võib minna. Lisan igaks juhuks juurde, et 10a vana seitsmesajane bemm on ca 3x odavam ja Lexus LS ca 2x odavam kui sama vana Tesla.

Tesla 2013 a Model S junn maksab u. 30 000€ ja sellele 20 000€ juurde panna, et sõita saaks?
Võrreldes sama aastakäigu Lexuse(või misiganes autoga) ja tema mootorivahetusega........

mis puutub siia teemasse mingi sisepõlemismootor.teslal oli ju mootor korras.antud juhul peaks võrdlema sisepõlemismootori kütusepaagi hinda.

# Ma ei tea, kas ka Tesla akupakke niiviisi avariiliste autode pealt kommiraha
# eest pakutakse
Kommiraha eest mitte. Avariilistelt masinatelt lähevad järelturul täiskomplektsena sillad koos mootori(te)ga ning akupakiga sinna 20k € kanti. Ainult akupaki võib ka 12k € eest saada.
Tihti ei ole tegelikult terve akupakk vigane vaid piisaks ühe mooduli vahetusest. Seda teenust Tesla ise ei paku aga mõned töökojad siin-seal seda teevad. Näiteid küll, kus 20k paranduse asemel saadakse 5k-ga hakkama kenasti.

Üldiselt on Tesla akupakid järelturul nõudlusest tingitult nii kõrge hinnaga. Leaf omad on pigem sinna 100€ jääk kWh kohta kanti. Tesla omad pigem 200€ jääk kWh kohta.

# neile ei osta keegi esindusest uusi mootoreid, kuna need ei lagune pidevalt
Ei saa ka väita, et Teslad pidevalt sedasi laguneks aga tootmismahtudest tulenevalt on ilmselt see % jah natuke suurem, eriti kui rääkida tootmis algusaastate masinatest.
Mingil põhjusel lihtsalt peetakse lagunevat Teslat uudikünnist ületavaks aga lagunevat Lexust mitte....

# antud juhul peaks võrdlema sisepõlemismootori kütusepaagi hinda.
Saan aru ahvatlusest sedasi võrrelda aga need ei ole üks-üheselt võrreldavad. Puht veoskeemi osadena on akupakk kõige kallim, veel ilmselt mitmeid aastaid. Ning sellest akupakist sõltub vägagi auto kasutatav võimsus.

https://insideevs.com/news/529772/gacaion-600kw-charger-reve
aled-soon/
100km läbimise laadimisaeg alla 3min, aku eluiga 1M km, seda küll hiinlaste endi andmetel.
Kui vanasti kopeerisid hiinlased teiste väljatöötlusi, siis nüüd, saabuval aastal, hakkab näiteks Mitsubishi selle auto (Aion V) koopiat Mitsubishi Airtrek Electric nime kasutades müüma.

Muudetud 27.12.21 09:54

Rottisin lõustikust ühe jupi trollipostitusest. Jutt läks seal edasi juba päris hulluks:)

Sellest on siin varemgi räägitud nii Padaoru näitel kui ka veidi tuisusemate ilmade puhul, kui linna saabuvate teede äärsetes laadimispunktides moodustuvad siis päris korralikud järjekorrad, sest algselt arvestatud sõidujääk kahaneb reaalses elus planeeritust palju kiiremini ja kui on vaja jõuda. Olukord on tobe, kuna kiirlaadimisvõimekust arendatakse ikkagi sinna, kus on seda vaja pidevalt. Mitte sinna, kus pidevalt vaja ei ole, aga kui on, siis on vaja järsku "kõigil korraga". Huvitav, kas on tulevikku silmas pidades mingi plaan olemas ka ajutise/suure lisalaadimisvajaduse katmiseks masside jaoks? See puudutab peale Eesti ka teisi riike, kus sõidetakse talviti suusaboks katusel ja teinekord ka pikemalt lumepudrus puhastatud teede asemel.

Aga põhjus, miks selle siia panin, et mind huvitab teoreetiliselt, kuidas sellist pildil olevat särtsuautoummikut lahendama hakataks? Oleks fossiilikad, siis on lihtne, et bobcatiga lumi autode vahelt tee kõrvale ja siis keerab juht võtit või eelneb sellele limpsipudeli täis kütust paaki, et jõuaks esimese asulani/tanklani. Millised on üldse võimalused saada liikuma nt 500 või kasvõi ainult 200 tühja akuga elektriautot sellistes tingimustes? Siin pole ju mõtet enam rääkida sellest, et tanklates saiakeste mugimine ongi tulevikus osa autosõidust või et mis vahe sellel on, kas "tankimiseks" klub paar või paarkümmend minutit. Ka vesiniku tankimine ei käi nii lihtsalt nagu pagassis varuks hoitava "limpsupudeli" paaki kummutamine. Isegi 100 auto puhul oleks juba logistiliselt keeruline neid niimoodi laadida ja ükshaaval minema sõidutada. Samuti pole võtta kusagilt ka sadades puksiire (nagu ka sadades ratastel hädaabigeneraatoreid). Mingi ametniku laual on tõenäoliselt olemas dokument ka sellise "lume-särtsu-kriisi" lahendamiseks, aga mu enda fantaasiast ei piisa, et seda ligilähedaseltki näiteks selle Padaoru juhtumi juures ette oskaks kujutada.

Kusjuures Padaorg on kuulus seetõttu, et see juhtus riigi põhimaanteel. Ma ise olin ligi nädala tsivilisatsioonist lõigatud ja lumi tõsteti rasketehnikaga teelt ära (ega lõhutud ära ka lumehunnikutesse kinnituisanud maha jäetud autosid), sest sahkadel polnud seal paarimeetrises kõvaks tuisanud lumes midagi teha. See oli vaid õnnelik juhus, et Padaorus asi nii hulluks ei läinud kui mitmetel kõrvalteedel, kuigi kohapeal olnuile on see kindlasti tempel mällu igaveseks:)

Noh, neid aku "kanistreid" juba kasutatakse mõnelpool.
Ega palju pole ju vaja masina liikvele saamiseks. Paar kWh annavad juba 10+ km sõiduulatust vms, et teelt ära saada masin kasvõi lähima elektriga varustatud hooneni vms.
Alati võib ka kohale sõita voolu jagava autoga. Kia EV6, Ioniq5, elektriline F150 kõik suudavad vähemalt 3kW välja anda, et teele jäänut abistada.

Eks see ole aja küsimus kuna laadijaid sama rikkalikult on, kui tankureid. On ju neid alles alla kümnendi paigaldatud.

Padaorus jäi kehvemate rehvidega üheteljeveoga auto kinni, järgmine samasugune hakkas tast mööduma, jäi samuti kinni ja kuigi tagapool oli maastureid, kes oleks võinud jäljed sisse sõita ning seeläbi tee ka teistele läbitavaks teha, ei saanud nad enam ette teed tegema sõita. Ehk siis ehtinimlik egoism.
Kui Padaoru najal väita, et el.sõidukid ei sobi, saaks veel kindlamalt väita, et mitte-maasturid meie teedele ei sobi.
Kaasaegse el.auto aku mahutavus on kesteltläbi 60kWh, seisva auto kütteks kulub 2-3kW, olenevalt temperatuurist ning auto ehitusest (soojuspumba olemasolu jne). Pooltäis akuga saaks auto pool ööpäeva soojas hoida. Ega sisepõlemismootoriga autos ka kauem istuda ei tahaks ja selle aja peale tuleksid päästjad sobiva tehnikaga ning transpordiksid vähemalt inimesed ära kuniks tee on lahti lükatud.

padaorus oli ikka maasturimehed egoistid! tõmmanud siis kasvõi tagurpidi see üheveoline kärakas eest ära,siis oleks ju tee vabaks saanud.tegelikuses on maasturijuhid kõige saamatum kontinget üldse,kes teedel,tänavatel liiklevad

Nõus. Ma suutsin isegi enda maasturilaadse toote eelmine aasta töö juures parklas täitsa kinni ajada, mis siis, et kõik lukud ja asjad peal on ning siis pidin ootama kuni üks opendiff 4veduline tuleks ja mu välja sikutaks. Siiski, kui ta kohale jõudis, olin ma oma jõuga välja saanud tänu "libisemisvastastele" plaatidele! Äkki päris saamatuks ei saa ikkagi nimetada.

# Alati võib ka kohale sõita voolu jagava autoga.

Muidugi võib, kõike võib. Ainult et sajad autod korraga ja autode vahel on auto kõrgused hanged, sellist ummikut lahendatakse "otsast alustades", mitte ei sõideta autode vahel joonikute ja maasturitega. Kanistri või "akukanistriga" pääseb sinna muidugi jalutama, kui neid on piisavalt võtta või on, kust juurde tuua.

Ma just enne kirjutasin, et Padaoru juhtum sai kuulsaks, kuna toimus ühel riigi põhimaanteel. Kõrvalteedel jm oli lund rohkem, tuult rohkem jne. Mina tulin vahetult enne koju tavalise sõiduautoga ja vaatasin, et olukord kipub käest ära minema. Kui ilma tõusude-langusteta siledal külasse saabuval teel hakkasid autod ükshaaval kinni jääma, võtsin kõrge maasturi ja sikutasin pool õhtut neid sealt välja. Ikka leidus kloune, kellel oli vaja ronida mööda, kuid kes ei tahtnud uskuda, et nad oma sõiduautode ja tänavarehviga parketimaasturitega sealt läbi ei saa. Loomulikult jõudsin varsti sikutamisega ka nendeni, aga selle asemel, et pöörata ots ringi, oli suhtumine ikka, et ma proovin ikka edasi sõita. Siis vaatasin küll, et olen sattunud kuhugi lollide planeedile ja tulin koju ära, sest muidu oleksin olnud lõpuks ise oma maasturiga seal klounikarja keskel, kellest ei saa lõpuks enam möödagi ilma teetammilt suht pehmele põllule sõitmata. Nii nad sinna jäid, mõned omaenda sõiduvigade tõttu, mõned mittesobiva liiklusvahendi tõttu ja mõned puhtalt lollusest, keda hoiatati, aga ikka ronisid. See tegi ka päästetööd keeruliseks ja lõikas paljude inimeste kodud ära tsivilisatsioonist, kuna sel ajal tegeletigi esmalt põhimaanteede ja kohaliku tähtsusega teede taasavamisega ja kellelgi polnud võimalik raisata aega-energiat mingite väikeste külade peale, et sealt kilomeetrite viisi ettevaatlikult maha jäetud autode vahelt lund põldudele tõsta. Mina ostsin nädalaid pärast seda omale suure töösaani ja inimeste vedamiseks mõeldud kelgu haakesse, et mitte sattuda tulevikus olukorda, kus ka nt kiirabi pole võimalik abi andmiseks kohale kutsuda ega ka jalgsi ligi 2m lumes lähima maanteeni pääseda. Deusi libisemisvastased plaadid on hea näide sellest, et uppuja päästmine ongi uppuja enda asi. Aga Alpides nõuab ikkagi seadus kettide kaasas kandmist, sest ilma seaduseta puudub inimestel oskus seostada põhjuseid ja tagajärgi, aga see on juba teine teema (kuigi oleks vbl ka sel hetkel Padaorus aidanud liikuma need esimesed kinni jääjad ja oleks kogu järgnenud tsirkus jäänud olemata).

See oli nüüd olukorra kirjeldus neile, kes mäleta või ise ei osalenud päästetöödel. Minu küsimus oli aga selles, et aeg läheb edasi, talvel suviste temperatuuridega vist väga arvestada ei maksa ja selliseid olukordi näeme ka tulevikus - kuidas üldse oleks võimalik nii suurt hulka särtsuautosid sealt ära päästa? Võibolla on selleks valmidus olemas, särtsuautoentusiastid on ehk kursis. Mina ei ole.

# Pooltäis akuga saaks auto pool ööpäeva soojas hoida. Ega
# sisepõlemismootoriga autos ka kauem istuda ei tahaks

Keegi ei tahaks istuda. Aga kui mul on 100L paagist pool alles (või tillukesel ökoautol 50L paagist pool alles), on seal vähemalt võimalik surnuks külmumata istuda oluliselt OLULISELT kauem kui pool päeva, sest poole päevaga jõuab sinna kohalik traktorist, mitte Päästeamet terviklikku olukorda lahendama, kuna nemad peavad tegelema mitte ühe "hädaoruga", vaid kõigiga korraga.

Nendel kel on elektriauto (või kaaluvad) ja tahavad olla valmis igasugusteks juhtumiteks siis tuleks meeles hoida paar soovitust kui oled autos, mis ei saa edasi sõita:
1) Lülita sisse istmesoojendus ja kuula raadiot - see ei võta akust tuhkagi
2) pane Parking peale - piduri peal hoidmine ei ole hea, pluss võib gramm akut ka kulutada kui mootor on sõiduvalmis.
3) lülita sisse kliimapaneelil õhu retsirkulatsioon - selle tulemusena lähevad aknad uduseks, aga kui edasi ei ole vaja sõita, siis polegi vaja kogu aeg värsket õhku peale võtta. Õhuringlus vähendab energiatarvet väga palju, räige pakasega mitmekordselt.
Puhuma pane jalgadele või jalgadele+näkku. Kindlasti ära puhu esiklaasile! Soovitatav on ka ventilaatori kiirust piirata esimese neljandiku piires.
4) Veendu, et saad telefoni autos laadida. Kui ei saa, siis pead selle kahjuks välja lülitama kui aku hakkab tühjenema (10%) - sul on seda vaja, et helistada vajadusel 112. Eelnevalt on hea navist vaadata KUS sa oled kinni ja suhelda lähedastega, äkki mõni tuleb aitab (kui oled kraavis näiteks).
5) Kui elektriauto aku hakkab tühjaks saama (alla 10km sõiduulatust) pead kahjuks kliimaseadmest loobuma (lülita OFF peale, ventilaator ei tohi üldse puhuda). Istmesoojendused ja raadio on täiesti okei! Kuula uudiseid. Kui oled lõksus üksi (teisi autosid ei ole) ära unusta ohutuled sisse lülitada (lähituled välja) kuni päästjate saabumiseni. Siitmaalt alates PEAD kindlasti tegema esimese kõne häirekeskusesse, et nad oleksid vähemalt kursis olukorraga. Kui sajab, veendu, et ei auto poleks täielikult lume all - käi väljas, veendu, et 4 ohutuld on kaugelt nähtavad.
6) Kui ette tuleb "Kilpkonn" koos 0% aku jäägiga, on soovitatav auto välja lülitada päästjate saabumiseni. Seekord pead helistama ja mainima, et nüüd on kõik, oodata ei saa. Sellest ajast alates on autol veidi reservi, mida võib kasutada teele saamise abistamiseks ja laadimiskohani kohale roomamiseks.

Arvesta, et üks tund passimist kliimaga võtab pakasega akust 5-10km sõiduulatust kui jälgid soovitusi. Ainult istmesoojendusega 1-2km tunnis.
Autos on sinu enda hingeõhu tõttu vähemalt 5 kraadi soojem kui õues ilma tuulekülmata. Kui kasutad ainult istmesoojendust ja ronid varvastega istmele, katad end jopega (sinu ja istme vahel ei ole jopet), siis alajahtumine on praktiliselt võimatu - istmesoojendus eraldab 50W sooja, mis on täiesti piisav, isegi kui autos on -10 (õues -15).

Fosiilsete autode omanikud arvestage, et 1 tund ootamist töötava mootoriga põletab 10-40km sõiduulatust, olenevalt mootorist.
Kütusetulukese süttides on jäänud 4-10 tundi (kui auto on tasasel teel).

Kui nüüd uudis lahti teha ja lugeda, kõlab see nagu aprillinali.
https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/peugeot-ja
-citroen-kiirendavad-mudelirivi-elektrifitseerimist/
Ega selle vastu polegi midagi nii kaua, kuni auto reaalsed omadused selle all ei kannata, aga hetkel püsib see mulje, et need autod pole veel valmis oma bensiini- ja diiselmootoriga sõsarate kõiki funktsioone üle võtma:)

Jah, iga kuues 2021 müüdud pesoo oli elektriline. See kõlab tõesti aprillinaljana.

Vaatasin huvi pärast Tesla kodulehele, nagu tahaks sealt autot osta. Eesti on nimekirjast maha tõmmatud, kuigi vahepeal olime esindatud. Nüüd kuulume jälle "other europe" alla, nagu vanasti.

tundub,elektrikate fännid on kuhugi kadunud.millegipärast on suur vaikus

# millegipärast on suur vaikus
Mida siis peaks siin kajastama, mis veel pole läbi nämmutatud?

Tõsi, CES-ga seoses oli mingeid USA autotootjate mudelite "esitlusi" aga kuna need rääkisid masinatest, mis loodetavasti jõuavad 2024-2026 turule, praktikas võib-olla hiljem, siis jätab pigem reklaami triki mulje.

1000km meestele meelerahu tekitamiseks võib muidugi seda jagada, kuidas Tesla maanteel ~90km/h kiirusel 1200 km läbis katselise akuga

https://electrek.co/2022/01/05/tesla-model-s-752-miles-range
-one-energy-dense-battery-pack/

Aga kuna selle aku ülesehitus oli selline, et kulgemiseks kasutas ühtesid elemente ja kiirendusteks teisi, siis sealt tulenevad teatud piirangud, mis neile samadele 1000km meestele ei istuks kuidagi. Nimelt aeglasem laadimis kiirus.
Akupakk siis sisaldas kaht aku elementide kogumit. Ühed olid optimeeritud suurele võimsusele, teised suurele kestvusele. Suure võimsuse omad suudavad korraga palju voolu välja anda ja vastu võtta, vajalikud siis kiirendusteks ja kiireks laadimiseks. Kestvusele optimeeritud annavad välja väikese võimsusega voolu aga suudavad seda teha kauem, nö parema mahtuvusega. Sellest tulenevalt aga ei suuda nii kiirelt ka voolu vastu võtta ja aeglasemad laadida.

EDIT@Kärss: tegin lingi korda, Sul oli tühik sinna sisse jäänud.

Muudetud 12.01.22 02:15

Ma pole siiani eriti aru saanud, et kui nätieks mõne lasnaka mikrorajooni majade ees hakkab seisma sadu elektriautosid, siis kuidas nad kõik laetud saavad? Rohepööre on välisukse ees, peagi korteriukse ees, ammu peaks olema valmidus hakata ehitama laadimispunkte ja vedama kaableid, aga miskipärast keegi ei liiguta- milles point? Kas me tõesti saame hakkama nende väheste avalike laadimispunktidega ja mis hakkab toimuma imaveres tikupoisi juures kui kõik seal laadima hakkavad? Vähemalt burgerimüük kasvab ilmselt kordades.

No pühad olid ju, pidi veidi bensiiniraha laristama, muidu ei mahu enam kontole ära.

1.9MWh elektrit kulus detsembris ja sai 400€ arve selle eest :D Päikest jätkus vaid 5% kinni mätsimiseks, mis on talvekuu kohta tavaline.
2021 aasta kokkuvõte: 19.8MWh elektrit läks kasutusse, millest omatootmine 19.2MWh.
Oletame, et elektrihinnad püsivad detsembri tasemel (200+€/MWh), siis nihkuks päikesepargi tasuvusaeg 3 aasta peale. Ulme. Loodame et nii magusaks ei lähe. Mõni päev oli elektri hind niivõrd kõrge, et odavam oli põletada balloonigaasi, mis on elektrikatkestuse puhul tagavaraküte.
34€/17kg, 2€/1kg. 1kg=12kWh sooja, 17s/kWh. Soojuspump kasutegur 2-3kWhsooja/kWh pakasega. Kui elekter üle 50s, siis kindlasti gaas. Mul kahjuks pole õhk-vesi soojuspumpa - seal saaks optimeerida tarbimisaega soodsamale elektrile.

Elektrikas on sõitnud 208 tuhat, aku kena 86%. Alternatiivne elektrikas ka sõitnud juba 22 tuhat minu käes. Kokku 2021 aastal 23 ja 12 tuhat vastavalt. Disla kulutas mingi poolteist paaki aasta peale.
Tahaks mingi uut elektrikat, aga pole nagu põhjust veel.
Pean mainima, et hakkasin talve algusest akut laadima 100%-ni iga öö, eelmistel talvedel seda ei teinud, aga suure ööpäevase läbisõiduga olen sunnitud, pealegi akumaht on vastavalt vähenenud ka ja päevasel ajal juurde laadida ei ole majanduslikult mõistlik. 4x ööpäevas salongi üles soojendamine 5minutiga võtab umbes neli korda 5% sõiduulatust pisikese aku puhul.

Mängumaastik natuke muutus, tuleb kohendada oma maneere :)

Punktike, kuhu sul sellega kiire on? Optimistlik ennustus näeb ette 8 aasta pärast 100k elektriautot Eesti teedel, see on ~10% autopargist, vb peaaegu 20% kui ainult liikuvaid masinaid arvestada. See hetk, mil seal lasnamäe majade vahel igaöiselt sadu elektrikaid laadida tahaks peab veel kaua ootama.
Ja see on siit mumeelest juba läbi käinud, et see täiendav elektri võimsuse vajadus ei ole midagi müstilist. Keskmise Eestlase päevane läbisõit sinna 20km kanti, mis on alla 5kWh energiat. Seega on kaks varianti, kas kõik laevad iga öö väheke või laevad vaheldumisi ja suure koguse energiat. Tõenäosus, et kõik autod vajavad korraga täis võimsusel laadimist ja ööga 50+ kWh energiat on äärmiselt väike.
Kui kunagi jõuame sinna punkti, et elektrikad moodustavad üle 50% aktiivsest autopargist, siis võib hakata vinguma elektri ühenduste üle. Eeldusel, et selleks hetkeks ei ole orgaaniliselt need uuendused juba toimunud.

Magalate vahele ehitatakse tasulised mitmekorruselised el.autodele parkimis-laadimismajad koos alajaamaga ja ongi probleem lahendatud. Rikkamate eeliseks on koha väljaostmine. Mugavus maksab ja nagu ütles üks tuntud poliitik, siis elekter ongi mugavus.

Ma ei tea, kas auto täpselt sama on, mis siit teemast ka varem läbi käinud, aga nii test kui testija on erinevad, tulemus... sisuliselt sama. Ja ei maksa unustada ka seda, et jutt käib küll kaubikust, aga sisuliselt on tegemist ühe väga levinud suurema mahtuniversaali (pereauto) põhjaga ja istmetega versioon on suurema tühimassiga.

Minul oli viimasel uue auto ostul selle L3 diiselversioon just nn teine valik (kuna esimese valikuga oli üksjagu probleeme mind huvitava versiooni tellimise/saadavusega, mis küll lõpuks lahenesid), aga kui nüüd, kui enam diislina ei saa ja särtsuversiooni reaalsed omadused on kah korduvalt testitud - see valik on paljude jaoks arvatavasti jäädavalt kadunud. Ehk siis lingis oleva testi näitel, et ei saa vaatamata valetades välja reklaamitud igati viisakatele kulunumbritele reaalselt isegi perega Kõrvemaal suusatamas käia ilma lisalaadimiseta... ja probleem pole mitte lisalaadimine ise, vaid see, et ühel hetkel nt nädalavahetuseti, võistluste ajal jne on seda tarvis järsku kõigil korraga.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95608183/ajakirjaniku-soid
ukogemus-elektriautoga-talvisel-maanteel-kilomeetri-soidad-k
aks-kaotad

EDIT: et oleks tasakaalus, siis täna ilmus acceleristas ka kiidulaul samale autole:))
https://www.accelerista.com/uudis/tooteuudis/muugile-joudsid
-toyota-proace-electric-ja-proace-verso-electric/

EDIT2: samast kohast ka üks värske piinlik propagandaartikkel.
https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/milline-aj
am-on-taskukohasem-peugeot-2008-naitel/

Muudetud 12.01.22 16:47

Tesla ületas jälle millegagi uudisekünnise:
https://madehanaqvinews.com/2022/01/elon-musks-vegas-loop-tu
nnel-called-a-death-trap-after-ces-attendees-get-stuck/

Suvapilt illustreerimaks, et põlevad ka särtsuautod, mitte ainult fossiilipõletajad. Raske küll öelda, kummad neist rohelisemalt või tervislikumalt põlevad:)

Fossiilikas tekitab põledes kindlasti vähem saasta, aga kuna statistiliselt lähevad fossiilikad põlema 60x suurema tõenäosusega, on nende põlemise ökoloogiline jalajälg oluliselt suurem. https://ndakotalaw.com/do-electric-cars-catch-fire-more-than
-gas-powered-vehicles/#:~:text=Millions%20of%20vehicles%20fr
om%20a,and%20tragic%20loss%20of%20life.&text=Hybrid%20ve
hicles%3A%203%2C474%20fires%20per,25%20fires%20per%20100K%20
sales

Muudetud 14.01.22 11:01

Tänan artikli eest, seal on muudki head infot. Päris nii ei saa võrrelda, kuna fossiilikate puhul sõidavad tänavail ringi ka 40a+ vanused autod. Minul on nt läinud 2x elus fossiilikas sõidu ajal põlema, ühel juhul lüliti (Audi 80) ja teisel juhul "spetsialistide" valesti paigaldatud muusikasüsteemi tõttu (kaitsmeta 12v juhtmed läbi teravate servadega avade 24v elektrisüsteemiga maasturil). Hullemast päästis enda kiire reaktsioon. St need on harva seotud kütusetüübiga. Pigem vanuse ja sossseppade ümberehitustega (ei olnud mõeldud kui statistika enda 2 juhtumi pealt:).

Mu point polnud mitte selles, millega juhtub sagedamini, vaid mille puhul on loodud tingimused, et inimene koos sellise ohuallikaga ühte kitsasse ruumi võib sattuda. Gaasiautode puhul on nt keelud, kuhu ei tohi parkida. Särtsukate puhul on kõik ilus nii kaua, kuni see väiksem statistiline tõenäosus veel kordagi realiseerunud pole. Ühel päeval realiseerub tõenäoliselt kah inimliku lolluse pärast, aga kütusetüüp lõi olukorra, miks seal palju autosid ja inimesi ilma põgenemise võimaluseta koos tohtis olla.

Seda statistiakt vaadata, siis võiks jääda mulje, et vanemad sisepõlemismootoriga autod süttisid vähem. Lähtudes siis sellest, et hübriidid on enim süttivad 100k sõiduki kohta ning neid alles viimased paarkümmend aastat toodetud.

Süttimisest tingitud tagajärjed on küllaltki võrreldavad tüüpilise auto süttimisel vabanevate gaasidega jne. Kui leegid juba maha suruda, siis enam erilist vahet ei ole, elektriauto aku tahab lihtsalt järeljahutust, et mitte uuesti süttida aga selles olekus tema nö aktiine oht on küllaltki minimaalne ümbritsevate suhtes.

Üldjuhul fossiilauto lakkab põlemast, kui hapnikku juurdevool peatada, näiteks tulekustutusvahuga.
Kui elektriauto aku süttib, siis tekib ahelreaktsioon, kus lühisesse põlenud elementides soojuseks muutuva keemilise energia tulemusena põlevad aina uued elemendid lühisesse. See protsess ei vaja hapnikku ning üldjuhul ei suudeta isegi rohke veega akut sedavõrd palju maha jahutada, et ahelreaktsioon katkeks enne, kui kui akust saab energia otsa. Teoreetiliselt võiks täis aku paremini põleda, kui tühi.

Fossiilauto 12V akule ei saa panna peakaitset, kuna ta peab välja andma sadakond amprit voolu starteri jaoks. Akuautode 12V akudel on peakaitse, seetõttu põleb juhusliku lühise korral tõenäoliselt kaitse, mitte auto maha.
Lisaks on fossiilikal kasutusel kergestisüttivad vedelikud.
Kui Teslade vana NCA akukeemia oli süttiv, siis uuemad akutehnoloogiad (näiteks LiFePO4) on mittepõlevad. Lisaks kui näiteks LiFePO4 akuelemendist nael läbi lüüa, mis elektroodid lühistab, siis vabanevast soojusest ei piisa ahelreaktsiooni tekitamiseks.

Oh sind sinisilmset. Neid lipo pakke olen ma küll ja veel maha põletanud erinevatel põhjustel, lähevad nagu säraküünlad :D

# Neid lipo pakke
LiFePo != Lipo
Ärme aja asju omavahel sassi eks? :D
https://www.endless-sphere.com/forums/viewtopic.php?t=26709
https://medium.com/battery-lab/a-lifepo4-battery-vs-lithium-
ion-polymer-battery-6a028111efa3

Ei aja sassi, lipo pakid on nad kõik aga erineva keemiaga. Ma siis täpsustan, olen nii LiPo pakkidest kasutanud LCO, LFE ja LMO omasid. Erinevus lisaks keemiale on ju ka ehituslik, vanad läpaka akud oma liitiumiga on suht paksukestalised torupommid, Lipo pakid kõik fooliumisse pmts pakitud asjad kuid kui see fooliumipakike panna tugevama kesta sisse paisuma, saab pauku ikka ja tuld ka.

Panen siia kolm vana artiklit (SEBi kinnimakstud sisuturundus:), mis pole sisu poolest eriti ajale jalgu jäänud ja millest just siin teemas (mitte roheökomökos) ka varasemalt on juttu olnud. Sisetunne ütleb, et see reklaam võiks olla läbi loetud enne, kui oma seisukohti kujundama hakata ja neid kinnitavaid/ümberlükkavaid fakte googeldama hakata.

https://www.seb.ee/foorum/auto/muut-elektriauto-tavaautost-k
allim

https://www.seb.ee/foorum/auto/muut-elektriautodel-pole-koht
a-magalarajoonides

https://www.seb.ee/foorum/auto/muut-elektriauto-pole-nii-roh
eline-kui-raagitakse

PS: kõik kuluarvutused tuleb muidugi teha uuesti, sest vahepealse ajaga on mõne energiaallika hind kasvanud kolmandiku võrra, mõni teine aga 6 korda:)

Mõttesse taas tulnud mingi vana leaf ligi võtta(2012-2015 vahemikus), küsimus, et kui palju kulub elektrit maja ees enne sõitu soojendusele, et esiaken enamvähem puhas oleks ja salongis 15 kraadi vnäiteks oletame miinus 10 kraadiga välistemperatuuri korral. Õhksoojuspumbaga ja pumbata variandi puhul siis mõlemite andmed oleks head. Ja kas saab ka ilma laadijata sabas selle kütte distantsilt sisse lükata? Mingi äpi kaudu pidi käima nagu aru olen saanud? Ja kas auto vajab sel juhul mingit sim kaarti, mille kaudu ühendust peab mobiilse andmeside kaudu? Kui sim kaart, siis kui palju see andmemahtu võiks võtta,? peab liituma või mingi kõnekaart ka sobiks? Ja kui pisikesi otsi linnas teha tööle ja tagasi kokku max 20 kiltsa, kas selle kaasasoleva 230v pesast laadijaga ajab kenasti asja ära, kui kodus maja ees laadida? Ja kas aku kütmisele kulub ka mingit energiat seal madalate miinuskraadidega, st et arvutuste järgi 230V ja 10A öösel odavaima elektriga tilgutades võiks nagu päevase sõiduvajaduse katta mul, samas kui väljas pakane, kas ei või juhtuda, et hommikul avastan, et sellest 230V 10A laadimisest enamus on läinud aku soojendamisele ja laadimiseni pole jõutudki? Palju küsimusi, ent ehk keegi viitsib vastata kel kogemusi.

vastan käenn (registreerimata) küsimustele
Re: Elektriauto mõttekus ja ELMO
Minu kogemused on 2012 Leafiga kellel on uuem vastake soojuspumba küsimusele.
-küs.: Kui palju kulub elektrit maja ees enne sõitu soojendusele, et esiaken enamvähem puhas oleks ja salongis 15 kraadi näiteks oletame miinus 10 kraadiga välistemperatuuri korral.
-vas.: Ei tea palju energiat kulub, kui on autoga kaasas olev laadimisjuhe siis võtab 2300W niiet sõltub kaua vaja on järel hoida. Kui juhet pole ühendatud siis saab äpi või auto taimeriga max 15min eelsoojendada, temperatuuri seadistab auto ise soojendab ka rooli ja istmeid. Seega vast pool tundi ja umbes 1kWh.
-k: Ja kas saab ka ilma laadijata sabas selle kütte distantsilt sisse lükata? Mingi äpi kaudu pidi käima nagu aru olen saanud?
-v: Saab ka ilma laadijata siis on aeg piiratud 15min. Jah mõnel töötab originaal äpp aga on olemas ka lihtsamad alternatiivsed äpid.
-k: kas auto vajab sel juhul mingit sim kaarti, mille kaudu ühendust peab mobiilse andmeside kaudu?
-v: Kaart on uuena esindusest pandud ja selle pärast pole vaja muretseda.
-k: Ja kui pisikesi otsi linnas teha tööle ja tagasi kokku max 20 kiltsa, kas selle kaasasoleva 230v pesast laadijaga ajab kenasti asja ära, kui kodus maja ees laadida?
-v: Ilusti laeb ära, isegi laeb õhtul laadima pannes hommikuks peale 100km pikkuse sõidu tegemist ära. 2.2kW x 10h=22kWh
-k: kas aku kütmisele kulub ka mingit energiat seal madalate miinuskraadidega, st et arvutuste järgi 230V ja 10A öösel odavaima elektriga tilgutades võiks nagu päevase sõiduvajaduse katta mul, samas kui väljas pakane, kas ei või juhtuda, et hommikul avastan, et sellest 230V 10A laadimisest enamus on läinud aku soojendamisele ja laadimiseni pole jõutudki?
-v: ei ole täheldanud akusoojendusega mingeid probleeme. See rakendub vaid siis kui aku jahtub alla -15 kraadi ja selle võimsus on vaid 300W niiet u. 2000W jääb ikka laadimiseks. Laadimine soojendab ka akut. See soojendus on vaid põhjamaades uuena müüdud autodel.
- laadimisega on olnud apsakaid kuna juhe on ununenud ühendada õhtul või on kehvasti ühendatud, samuti on vaja auto ekraanil laadimistaimerid korrektselt seadistada, et ta ikka hakkaks laadima. Äpist või armatuuri nupust saab ka sundida laadima kui on vaja taimeri välisel ajal kohe laadima panna.

arvan, et üsna pea, juba sel kevadel, hakkavad odavama elektri tunnid olema päeval ja kallimad öösel... seega on kasulik omada töö juures laadimise võimalust.
Paar aastat tagasi sai sel teemal seletatud, vahepeal ma pole uurinud, kuipalju meil siin kantooras elektriautosid on juurde tekkinud ja kas laadimine on ikka veel tasuta...

käenn -
-10*C puhul läheb 15 minutit telefonist sooja panemisel ja 3.3kWh
seadmega, et esiklaas oleks sulanud ja läbipaistev. Salong on meeldivalt
soe juba varem. Ehk 3.3kWh*0,25=0.9kWh, ümardame 1kWh peale.
Ehk see mugav start läheb maksma 5 või 20 senti, olenevalt elektri hinnast.

Tavalise ilmaga, ehk -5*C, mis üsna tavaline meil siin talvel, 5-10 minutit.

Kui teha seda kaasa antud vanaema laadijaga, 2.3kW, siis ajaliselt venib
natuke pikemaks, 20-25min ma arvan. Vanaema laadija suudab öötariifi jooksul laadida 18kWh, ehk 100km.

Okei selge, pilt ees enamvähem energiakulust. Ja ilmselt oleks hommikul mõistlikum igal juhul juhtme otsas soojendada, kuigi elektri hind võib enne kaheksat kordades börsihinna järgi kõrgem olla kui kell 1 öösel näiteks? Ei kulutaks niigi vähest akuressurssi soojendamisele (tsüklite arvu mõttes just, mitte läbisõidu osas, selle paarkümmend kiltsa ikka veab vast igal soojendusastmel välja). Ja selle leafspy või asjaga oleks ka tark vist üle vaadata aku olukord? Kunagi uurisin selle kohta kui ka ostuplaan oli, aga tookord rauges, nüüd uuesti tõsised plaanid tekkinud ses osas. Heao leks kui näeks näiteks sõidu ajal cellide pingeid eraldi ja siis lapatsi põhja lüües kui mõni ära kukub liialt madalale oma pingega, siis ilmselt aku ebaühtlaselt kulunud ja kahtlases seisus.

No kui elekter maksab üle 50 sendi, siis vast mõtet parem akust soojendada kui juhtmest, akutsüklid talvel praktiliselt ei toimu ja 5-80% vahele jäädes vaja 10 tsüklit teha et kirja läheks "üks täistsükkel".

Jah, enne ostu kindlasti leafspy-ga kontrollida. Leia keegi kui endal pole võimalust.

Leafi ostes pea meeles, et 2014a või uuem 24kWh Leafi aku peab mitu korda kauem vastu kui esimese generatsiooni esimene akukeemia (kusagil 2013 lõpetati selle kasutamine). Ehk kui ostad kuni 2013 Leafi, siis selle hind peaks olema 25+% madalam kui 2014+a sama läbisõiduga.
Väikese erandiga saab seda visuaalselt näha nõnda, et kliimapaneelile tekkis pea samal ajal (kui akukeemia uuenes) HEAT nupp.

Aku ebaühtlane kulumine on haruldane ja aku kontrollsüsteem niikuinii märkab seda SOH numbri arvutamisel, ei pea käsitsi vaeva nägema.

..saaks osta uue Leafi, N-Connecta, 40 kWh, 110 kW/150hj.
Hind 18 000 €

See oleks juba nagu omaaegse 50% toetusega variant... kas auto iseenesest erineb toonastest ? Oluliselt parem ? Mille poolest ?

Sõita saab ilmselt suht kindla peale vaid 200 km kandis jutti?
Kas pardalaadija 3,3 kW käib tavalisest seinapesast?

Vaatan; et müügi poole peal küsib keegi sama raha 2018 aasta auto eest ... ?

Kui 18k eest pakutakse uut, siis väga hea pakkumine.
Leaf 40 talvel 200km maanteel ära ei sõida. Suvel küll, natuke vb pealegi. Energiakulu sinna 16kWh/100km kohta.
3.3kW pardalaadija on põhimõtteliselt jah tava seinakontakti max võimsus (16A) aga sellega laeb päris kaua akut täis. 6.6kW pardalaadija oleks parem, eeldusel, et kodus on võimalik 32A he faasi pealt autole ette anda.

Kiirlaadija oli vist nüüdseks standardvarustuses.

Võrreldes kunagise 2012 aasta Leaf 24-ga on ikka märgatav vahe akutehnoloogias. Muus osas ei pruugi väga suurt vahet olla autos endas.

Kas see Leaf, mis toodud Itaaliast ja asub Leedus?

Kui mõnikümmend tuhat juba odomeetril, siis suvel Tln-Tartu maanteel 130-ga sõites Tallinnast-Mäekülla ja tagasi veits juurde laadimata ei saa. 100-ga sõites napilt saaks. Originaallaadimiskaabel (EVSE) on tal 2,3kW. Kui laadimiskaabel on 3,3kW, siis arvatavasti kuskilt Amazonist-Ebayst ostetu.

Muudetud 26.01.22 18:14

... ei ole Leedust. See on tutikas.
N-Connecta, 62 kWh, 160 kW/217 hj. saaks väidetavalt 26 000 ga.
See annaks 200 km ilmselt iga ilmaga?

Kas see 8000 hinnavahe on seda väärt ?
Linnaümbruses ukerdamiseks kõlbavad mõlemad, aga nagu kiuste oleks enese pikemad distantsid, mis tulevikus sagedamalt ette tulla võiksid 210 ja 270 km...

62kWh akuga saab pea iga ilmaga 200 kätte jamh. Talvel rasketes oludes küte max peal võib energiakulu sinna 28kWh/100km peale tõusta, kuna kogu 62kWh akut ei ole kasutuses, siis neil üksikutel hetkedel ei pruugi kätte saada 200km. Normaalsemates oludes aga saab hakkama. Suvisel normaalse temperatuuriga ilmaga võib pea 400km isegi kätte saada. (Linnadevahelistel teedel 80-90km/h keskmise kiirusega on energiakulu sinna 15-16 kWh kanti)
Realistlik vahemik millega arvestada on pigem 300 suvel, siis ei tohiks tekkida ebameeldivaid üllatusi.

Kui on teada, et pikemad sõidud on kavas tihedamini kui kord kvartalis, siis soovitaks suuremat akut jah. Võib muidu muutuda väga tüütuks sobivate laadijate leidmine. Eriti kui arvestada, et Leaf kasutab Chademo pistikut, mida leiab üle eesti ~30kW võimsusega kuid mida väga palju juurde ei lisata uutesse kohtadesse.
Kui paar-kolm korda aastas aga neid pikemaid sõite vaid vaja teha, siis ilmselt ei tasu see hinnavahe ära neid kuni poole tunniseid puhke peatuseid. (tüüpilise omamis aja ehk 5 aasta peale 10 tunni jagu aega, 8k hinnavahe, tunnihind seega peaks olema üle 800€, et tasuks ära nende ainult puhke peatuste vältimiseks suurema akuga masina ostmine.)

Kui see hinnavahe niiväga rahakotti ei riiva, siis võta suurem akupakk. On igapäevasemalt rohkem meelerahu, et kui ka üks öö mis iganes põhjusel laadimine ei toimi, siis ei teki sõitmisega probleeme.

62ne on raskem ja akupakk mõned sentimeetrid paksem. Senikaua kui maanteelt maha ei keera, midagi häda ehk polegi. Teine hea asi on see, et järelturul maksab neljakümnesest natuke rohkem, kui kunagi paremaid elektrikaid vaatama hakkad.

8000€ on suur hinnavahe. Kui iga aasta sõidad 8 korda üle 250km päevas ja sõidad autoga 5 aastat, siis ühe sellise reisi maksumus on 200€ üks reis. Väga keeruline on sellist hinda ära põhjendada.
Kui laadimisjaamas 10 minti oodata, seda 8 korda aastas, põhjustab see 80 minutit "ajakadu". Samas 1000€ säästu aastas. Kumb on siis olulisem :D

Arnis, Sa võrdled praegu natuke võrreldamatuid asju. See ei ole praktline vajadus, vaid kasutusharjumusi toetav omadus. Sulle millegipärast pole siin teemas meeldinud kunagi sellised küsimused, mis Su enda valikute rahasse ümberarvutamist on küsimuse alla seadnud. Näiteks teine inimene ostab omale viie soti eest universaalkerega diisel Golfi, mille tehnikal on ressurssi järel veel vähemalt pool miljonit km, sõidab sellega alla 5L/100km (maanteel alla 4L/100km) ja ei pea kunagi tegema poolel teel pealesunnitud peatusi vms. See on samuti valik ja paljude jaoks täiesti võrreldav valik tulitera särtsuauto kõrval, kuna eeldatavasti ei pane kumbki inimene auto alla oma viimaseid sääste ja lõpuks taandub kõik ikka küsimusele, kui palju rohkem on mõistlik maksta, et saada ka rohkem vastu makstud rahale. Rõhk on sõnal "rohkem", mitte "raha".

Kui 270 km ka vaja ühe otsaga, siis vaata Kia/Hyundai poole, nende Kona ja Niro on väga hea tehnika ja aku Leafist oluliselt kestvam. Konaga ka -15 kraadiga tuleb maanteel 300 km välja (22 kraadi salongis), suvel 400 iga ilmaga. Niro on suurem, aga ka peaaegu sama kuluga.