Kuna kütusekulu ja CO vahe on marginaalne siis nimetaks seda pigem veerandhübriidiks kui sedagi.
Sõidan hübriidiga ja fännan elektrikaid. Plug-in (pista sisse?) hübriid tundub ka ok, kuid lihtsuse huvides pooldaks vist juba elektrikat. 48V elektrisüsteemi hübriidiks nimetamine on siiski turundustrikk.
Pehmohübriid (pool- pole ta tõesti kuskilt kandist) vähendab ametlikku CO2 näitu mingid 10..15%, ehk siis suurt tulu tast pole, aga veidi aitab, ning lihtne juba olemasolevatele mudelitele külge pookida.
manitseja, kiirelt "diagonaalis lugedes" peavad rohkem kui kümnele autole mõeldud parklatega uued või renoveeritavad ehitised Saksas parklatesse laadijaid paigaldama, mis võimaldavad nii kiirlaadimist (>22kW), kui tavalaadimist.
Töötajal on oma töökohal oma isikliku liiklusvahendi laadimine maksuvaba.
Kui arvestada, et hübriid püüab kinni enamuse pidurdamisest saadud energiast ja suudab sellega sõita ilma sisepõlemismootori abita vähesel määral, siis öelda, et 48V-ne hübriid on poolhübriid tundub olema vist isegi OK (mitte sassi ajada mikrohübriidiga).
Sest see suudab küll mitte enamuse aga suures osas pidurdusenergiat püüda ja rattad ka pöörlema panna, aga siiski sõita iseseisvalt ei suuda. "Täis"hübriid on "elektrifitseerimisest" vast 1/4. Ja poolhübriid umbes 1/2 sellest 1/4'st.
Protsentuaalselt "tavalistele lugejatele" umbkaudseks etaloniks:
Tavaline auto X bensiinimootoriga - linnas 8l/100km, maanteel 6l/100km.
Täishübriidauto X bensiinimootoriga - linnas 6.5l/100km, maanteel 6.1l/100km.
Poolhübriidauto X bensiinimootoriga - linnas 7l/100km, maanteel 6l/100km.
Pistikhübriidauto X bensiinimootoriga - linnas 0-6.7l/100km, maanteel 0-6.2l/100km
suuremad numbrid tulevad siis kui pistikhübriidi mitte kunagi ei laeta. Kui laetakse, siis kuniks
aku pole tühi on kütusekulu 0l/100km. Mõlemas alas igapäevaselt sõitmisel üldiselt
tehakse nii, et linnas ei kasutata bensiinimootorit üldse ja maanteel seda suuresti kasutatakse.
Kui pistikhübriidi laetakse iga öö siis lisaks väikesele kütusekulule alustatakse talvehommikul
sõitu sooja salongiga. Teised hübriidid seda ei võimalda.
Nagu näha, siis poolhübriid on linnatänavatel/ummikutel märgatavalt parema kütusekuluga,
ilma et maksaks tunduvalt rohkem (täishübriidid maksavad rohkem). Lisaks pakub poolhübriid paremat
ristmikult startimist (hakkab kohe liikuma). Sedasama muidugi teeb ka täishübriid ja pistikhübriid.
Poolhübriid on üsna hea kompromiss. Üldiselt sõitjate ja kaubaruum on identne. Üldiselt piisab ainult
sellest, et autol ei ole tagavararatast kaasas, mida niikuinii suur osa enam kasutada ei oska ega täis ei pumpa.
Poolhübriidi ehitus on märgatavalt lihtsam ja hooldekulud võrreldes tavalise autoga praktiliselt samad.
Lisaks näeme, et ühtlasel kiirusel sõitmisel on kõik hübriidid on täiesti tarbetud maanteel, v.a. pistikhübriid.
Hyndai ütleb, et nende pehmohübriidid vähendavad CO2 KUNI 4% ja VW ütleb, et kütusekulu väheneb 0.3L sajale. Ei viitsi uurima hakata kas see on juba autodel standartvarustuses või tuleb ise € välja käia. Eks nagu enne mainitud € tuleb lõpuks tarbijal ikka ise välja käia, sest tootja peab keskmise CO2 madalamaks saama.
Aga süsteem ise paistab küllaltki hooldusvaba olevat, see on positiivne. Aga hübriidiks nimetada...
BMW läheb nüüd täielikult poolhübriidi peale, vastavalt siis mudeliuuendustega, mitte ühel päeval muidugi. Teised sammuvad samas tempos. Need normid on üsna kitsaks läinud ja trahvi ei taha keegi maksta.
Lihtsaim trikk nägemaks, kas 2020+a sõiduk on poolhübriid: kontrolli kas on nupp, mis lülitab välja automaatse start-stop süsteemi. Kui nuppu ei ole, siis on, kui nupp on olemas, siis on tegemist vanamoelise (häiriva viitega) start-stop autoga.
Sekundid ei pidanud ju olema oluline. Hoopis kilomeetrikulu on;) Vahet pole, millest jutt käib, kasutame ikka ühte väravasse mängimiseks sobivaid argumente, mis särtsukat tegelikkusest paremana võimaldavad näidata. Ja kui sellest ei piisa, siis hakkame poliitikute kombe kohaselt vahetama tsiteerides ära sisse- ja seesütlevat käänet ning sildistame sisulised vastuargumendid holokausti eitamisega võrreldavaks vihakõneks:P
Kuni 100km päevasteks sõitudeks on linnaautol see "20L paak" ju enam kui piisav. Aga jälle kipub minema arvutus vussi, kui lisada sinna juurde nende 30K+ maksvate nishiautode liisingumakse. Dacia Spring võib üllatada oma alla 20K hinnaga, aga me vist päris täpselt ei tea veel, kas selle eest saab "aku ja 4 ratast" või äkki natuke rohkemgi. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on võrreldava (?) Sandero sõiduomadused väljaspool linna pehmelt väljendudes katastroof, aga linnas jällegi täiesti piisav, kui nii väikese auto siseruumiga ära on võimalik elada. Teoreetiliselt peaks sinna saama isegi konksu sappa panna (jutt ei käi käru vedamisest, vaid ilma siseruumita autosse ei mahu suurem särtsutõukekaski sisse, rääkimata lasteaialaste ärajäävatest jalgrattapäevadest). Positiivse poole pealt on müüki tuleva mudeli hinnas alati kõvasti õhku sees (st projekteerimiskulusid), mis ei tähenda küll alati peatset hinnalangust, aga tavaliselt saab varsti sama raha eest natuke rohkemat - kas siis varustuse osas või ehk lausa tõelise luksauto Dacia Dokkeri särtsuversiooni vändaga akende ja ilma kesklukuta:) https://auto.geenius.ee/rubriik/elektriautod/dacia-spring-uu
s-ja-soodne-elektriauto/
Vahet pole, millest jutt käib, kasutame ikka ühte väravasse mängimiseks sobivaid argumente, mis särtsukat tegelikkusest HALVEMANA võimaldavad näidata. Või mis see Tarmo "kütusepaak ei pea olema suurem, kui 20l" Tähepõllu artikkel siis õigupoolest sinu meelest on?
Kui bensiin või diisel oleks igas majapidamises vajalik vedelik ja see tuleks sinna nagunii mööda maa-alust toru, siis laske käia. Olgu 20l kütusepaak standard. Igal õhtul teed selle 15sek kulutuse ja lased paagi täis, nagu särtsukalgi.
Juba oli see "imeaku" sekundite jutt mõni leht tagasi. Huiardamine... pole mõtet noh.
5-10 sekundit laadima panek ja 5-10 sekundit ära võtmist.
Olen mõõtnud. Aeg hakkab tiksuma siis kui katkestad auto juurest ära kõndimise et võtta püstol ja sisse sutsada ja stopper peatub siis kui jõuad sama koha peale tagasi kust pead edasi kõndima oma teed.
Olen 6a jooksul umbes 8-9 tundi "sellist liigutust teinud". Päris huvitav on seda summeerida. Terve tööpäev, isegi rohkem, palgaks ühe sellise tööpäeva eest on umbes 13 000 € (diiselhind miinus elektrihind * 180 000km=kasum).
Dacia standardis tuleb vast 2x elektriaknad, tagurduskaamera (minuarust on see turvanõuetes juba), raadio, speedlimiter ja kesklukk. Raha eest vast saab püsika, parkimisandurid ja konditsioneer. Norm ekraan koos androidi toega ei teeks paha aga arvatavasti lisab mingi 600€ otsa. Samas elektrikas konti väga ei ole vaja (kapoti alt ei aja kuuma ja Eestis jeeli jeeli palav). Huvitav kas istmesoojendused on standardis.
Ah ja kiirlaadimist ei saa standaris... peab mõnisott peale maksma. Kunagi Nissan tegi Leafiga samamoodi. See oli ammu ja see lollus lõpetati ära. Hinnavahe minimaalne. Noh.. neil on vaja alghind saada TÕSISELT miinimumisse.
Küsimus on LAADIMISE ajast, mitte laadima PANEMISE ajast!!!
Veelkord- ma võin ju kellegile öelda, et lase paak täis! Aega läheb minul vist 5 sekundit!
1:0 bensuka kasuks, või mis?
"1:0 bensuka kasuks" :D
lubage naerda.
Nii lahjad spetsis lõpetavad skoori lugemise umbes siis kui 3 väravat on löödud.
Tankimine 1, sõiduulatus 2, õige hääl 3.
3:0 bensuka kasuks. Ja edasi ju pähkel ei oska ja "kõik on juba selge...tsau ma lähen naist peksma" :D
Ei tegelt tahaks veel naerda kromosoomidefektsete üle.
Nii. Kas ostame nõudepesumasina?
Käsitsi pestes on pesemise aeg 10 taldrikule, 5 kruusile ja 10 lusikale 4 minutit. Nõudepesumasinal aga kulub pesuks 120 minutit. Fujh. Peseb käsitsi 1:0. Kes need kjeeniused kulutavad raha nii kalli asja peale. Iga päev peab 120 minutit nõusid pesema. On ikka taunid.
Kindlasti on neid, kes päev läbi ringi sõidavad ja lisaks veel magalas elavad, kus laadimise võimalused nadid.
Mulle meeldib elektrikas ning pole plaanis kunagi veel fosiili peale tagasi minna. Teistel inimestel on teistsugune elu, teised eelistused, aga ma ei arva, et nad midagi valesti teevad ning neid seetõttu mõnitada tuleb. Heaküll, need teevad valesti, kes 1000+ km järjest uhavad ning kaasliiklejad sellega ohtu panevad.
miks peaks kedagi ohtu panema,kui 1000 km sõidad.kui euroopas käin,siis sõidan tavaliselt 1500 km korraga.nagu sa ise ütlesid,siis inimesed on erinevad
Meil kõigil on vaja neid inimesi ja nende pakutavaid teenuseid, kes teevad tööd ja sõidavad päev läbi ringi. See probleem vajab toimivat lahendust, mitte nende vajalike inimeste karistamist, ahistamist vms. Ka Sinu ja minu rahakotist lisanduv maks ei lahenda seda probleemi, lihtsalt teenus muutuks kallimaks, ei enamat.
# nagu sa ise ütlesid,siis inimesed on erinevad
Seadus pannakse paika ikkagi keti kõige nõrgema lüli järgi. Enamus inimesi suudab ka sõidu ajal moblaga rääkida (ja kliimaseadme nuppude näppimine koos pilgu ära pööramisega teelt on lubatud kõigi jaoks!), aga kuna tänaste seaduste põhjal jagatakse igasuguste erinevate kategooriate juhilubasid ka igasugustele arengupeetusega inimestele, peab seadus tagama, et ka see kõige väetim, kes mingil moel sellest künnisest üle ronib, ei seaks oma puuduliku enesekriitika ja analüüsivõimetuse tõttu ohtu teisi liiklejaid. Kui omal ajal olid kutselisteks juhtideks sõna otseses mõttes parimatest parimad, siis praegu tundub natuke veider, et seda probleemi on asutud lahendama töö- ja puhkeaja reguleerimise asemel vähemvõimekate autode abil:))))
Vaatan, et särtsu vs kütuse tankimine tekitab endiselt kirgi. Ma kirjutasin juba üsnagi teema alguses seda, et kui särtsuauto aku ei oleks minu oma ega rendiaku sellisel kujul, nagu Renault seda kunagi pakkus, vaid rendiaku sellisel kujul nagu renditõukekad, citybee jne, saaks kiirelt vahetatava "akukassetiga" lüüa mitu kärbest ühe hoovaga. Ühelt poolt võtaks ka Vahemere äärde puhkama sõitja (loe: kulleri, taksojuhi jne) särtsuka tankimine (vahetus) aega sama vähe kui fossiilikal (pole isegi väga vahet, et seda paar korda sagemini tegema peab) ja kuna tanklas ootavaid rendiakusid saaks laadida kõige soodsamatel kellaaegadel, võiks see ühel hetkel olla ühtlasi tasuv ja piisava mahu juures ka stabiliseerida võrku. Minul oleks sellise särtsuka ostmise künnis oluliselt madalamal, olgugi et pea pooled sõidud saaks tehtud ka ideaaloludes kuni 200km lennukaugust pakkuva särtsukaga. Selliseid akukassette vms ei hakka tõenäoliselt keegi kunagi tootma oma entusiasmist - see vajab reguleerimist ja standardi loomist kusagilt kõrgemalt poolt. Umbes nagu moblalaadijatega tehti ja lahendati lõpuks ära ikkagi ääretult suur keskkonnaprobleem.
Siin on üks link soome keeles. Pikalt lahti seletamata tsiteerin ühte lauset: iinlaste särtsuautod kulutavad kogu oma "elukaare" jooksul rohkem energiat kui traditsioonilised bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid. Positiivne on see, et räägitakse iinlastest ja praegusest aegruumist. St ideaaloludes saaks olla tegu ainult "hästi natuke" puhtama lahendusega, mitte transpordiprobleemi kui terviku lahendusega. Küll aga laheneb see probleem, et kiirteed ja tunnelid ja suurlinnade linnasüdamed ei haise enam nii pahasti, haiseb lihtsalt kusagil mujal ja rohkem hajutatult = väikeste võitudega sammhaaval eesmärgi suunas.
"miks peaks kedagi ohtu panema,kui 1000 km sõidad.kui euroopas käin,siis sõidan tavaliselt 1500 km korraga.nagu sa ise ütlesid,siis inimesed on erinevad"
Aastaid tagasi, kui mõni end ja sageli ka teisi autoga surnuks sõitis, avaldasid "abivalmis inimesed" viida ta Rate kontole. Tüüpiliselt olid seal pildid a la "minu auto ja mina" ning enesekiitmine, kui hea juht konto omanik on ning sõim politsei ning Liiklusseaduse järgijate (uimerdajate - sõita mitteoskajate) aadressil.
See, et pikkalt roolis olles juhi tähelepanu hajub ja ta muutub teistele liiklejatele ohtlikuks, on katseliselt ja statistiliselt tõestatud, aga ikka leidub tüüpe, kes arvavad, et nad on rooli taga erilised, jumalikud.
#Seadus pannakse paika ikkagi keti kõige nõrgema lüli järgi.
Ei, seadus pannakse paika enamike kaitseks ja enamasti ka enamike põhjal. Tõsi, vahel ka üksikute lollide järgi.
#Enamus inimesi suudab ka sõidu ajal moblaga rääkida
Ja siinkohal viitan järgnevale kahele asjaolule:
* Inimesed arvavad, et nad on võimekamad kui nad päriselt on. Näiteks enamik juhte arvab, et nad on üle keskmise, mis kõigile statistikat vähegi mõistvale inimesele on ilmselgelt võimatu (https://www.psychologicalscience.org/news/motr/when-it-come
s-to-driving-most-people-think-their-skills-are-above-averag
e.html)
* Inimese psüholoogia on täis nõrki kohti. Üks neist on üleoleku illusioon (https://en.wikipedia.org/wiki/Illusory_superiority). Ehk siis läheb eelnevaga kokku: "olen üle keskmise hea", "enamik saavad x hakkam". Kõik väited ja arvamused, mis ei põhine teaduslikel uuringutel.
Kiire viide siis ka telefoni kasutuse kohta sõidu ajal: https://www.sciencedaily.com/releases/2018/03/180305160149.h
tm
Lühikokkuvõte: Laia valimiga katsealuste abil läbi viidud testid näitasid, et nii käeshoitav kui ka käed-vaba telefonikõne vähendas märkimisväärselt juhi tähelepanu võimet.
Muidugi võiks ju väita, et vähenenud tähelepanu ei ole koheselt liiklusoht aga tõenäosus liiklusohu jaoks tulenevalt vähenenud tähelepanust on oluliselt kasvanud.
# vaid rendiaku sellisel kujul nagu renditõukekad
Hiinas seda juba teostatakse. Kas just effektiivselt aga on olemas täitsa ühel tootjal võrgustik akuvahetus punktidest.
Arvestades vajadust standardiseeritud akupakkide mõõtmetele jne, siis see kahjuks ei ole realistlik laiemalt kui ühe tootja või tootjate grupi ulatuses ning vaadates Tesla plaane integreerida elemendid auto keresse kuna need kestavad miljoneid kilomeetreid ja seega enne laguneb auto ümbert ära kui aku sureb, siis ei näe ka reaalset vajadust sellise lahenduse järgi.
Need sõidud, mis on üle 400km on reaalselt alla 5% kõigist sõitudest mis tehakse autodega. Need mis on üle 1000km on kõvasti alla 1%. See on absurdselt väike nišh, et selle jaoks lahendus leida.
Praktilisem on autojuhte ümber harjutada, et nad igaöiselt juhtme sappa panevad ning aidata korteriühistutel laadijad paigaldada.
# St ideaaloludes saaks olla tegu ainult "hästi natuke" puhtama lahendusega
Küllaga allikaid internetis, kus on seda teemat küllaga käsitletud, kus võrdsete autode tootmise heitmed on EV puhul suuremad, kuid kasutusel jõuab EV järgi ja edestab. Ning selle kui lühikese ajaga määrab elektri tootmise ahel. Elektri tootmise ahelal on aga üks äge omadus, see on autost eraldiseisvalt võimeline ajas muutuma puhtamaks. Too mulle reaalne näide kuidas sisepõlemis mootoriga masina kasutus ajaga heitmevabamaks muutub.
See link on minu teada isegi eesti keelsena siit foorumist läbi käinud, et 70% juhtidest peavad ennast keskmisest paremateks autojuhtideks:))
# Ei, seadus pannakse paika enamike kaitseks ja enamasti ka enamike põhjal.
# Tõsi, vahel ka üksikute lollide järgi.
Ei, seadused tehakse ainult ja ainult üksikute lollide pärast (ja loomulikult enamike kaitseks!). Heaks näiteks on riigid, kus "kõik" on reguleerimata ja eeldatakse inimestelt tervet mõistust. Siis hakatakse tervet mõistust ka kasutama. Terve see foorum on täis juttu, et kraavi sõitmise põhjus on üks kord teede hooldamatuses, teine kord mustas jääs, kolmas kord kehvades rehvides jne. Aga mitte kunagi valesti valitud sõidukiiruses või juhi enda tehtud sõiduvigades. Siis tehaksegi lollide jaoks seadus, et jaanuaris peab ka +10 kraadiga sõitma "igaks juhuks" talverehvidega, teedel kehtivad jaanipäevast soojema ilmaga talvised kiiruspiirangud, esituled tuleb panna igaks juhuks põlema juba päeval jne. See jutt pole nii kaua relevantne, kuni antakse lubasid igasugustele "subaarikumuttidele", kes ka enda elu kõige paremal päeval poleks suutnud ausal viisil Tallinnas sõidueksamit ära teha ja on liikluses reaalselt ohtlikumad, kui mõni võimekam inimene peale 2000km roolis istumist. Absoluutselt igal alal on võimekamaid ja vähemvõimekamaid inimesi ja see ei kõlba mitte kuidagi elektriauto puudulike omaduste õigustamiseks, et vähemvõimekatele pole rohkem lennukaugust vajagi.
#Küllaga allikaid internetis, kus on seda teemat küllaga käsitletud, kus võrdsete autode
#tootmise heitmed on EV puhul suuremad, kuid kasutusel jõuab EV järgi ja edestab.
Kui kommenteerid, ära loe diagonaalis, vaid mõttega. Jutt käis ainult Hiinast - just nimelt Hiinas, Hiinas toodetud autode ja Hiinas toodetud (paljuski kivisöe) elektriga ei saavuta särtsukad seda terve oma elukaare jooksul. See, et Norras saavutavad, ei ole vastuargument sellele, et Hiinas ei saavuta. St seda probleemi ei saa lahendada nii, et toodame rohkem särtsukaid (mis hetkel saastavad SEAL rohkem!), vaid tuleb SEAL alustada elektritootmise puhtamaks muutmisest.
# Too mulle reaalne näide kuidas sisepõlemis mootoriga masina kasutus ajaga
# heitmevabamaks muutub.
Kui kivisöejaama saab lisainvesteeringuga asendada päikesepaneelidega, siis fossiilika saab lisainvesteeringu abil panna sõitma kasvõi lehmapeeruga. Kõik gaasiseadmete tüübid on järelpaigaldatavad täiesti mõistliku (äratasuva) hinnaga... iseasi, kas see on just kõige ratsionaalsem viis maailma päästmiseks. Kindlasti pole seda ka uute autode tööstuse nuumamine.
Kärss, ma sain väga hästi aru, et sa spetsiifiliselt Hiina näite tõid aga kahjuks see ei pea paika. Ja seetõttu ka vaidlesin vastu. Aga käime siis uuesti üle:
See video on kindlasti siit läbi käinud: https://youtu.be/6RhtiPefVzM?t=489
Antud juhul viidatud ajahetkele, kus lisatakse võrdlusesse USA kõige "mustema" elektri tootmisega osariik. Ning ka selle tootmise puhul on EV peale mõningaid aastaid puhtam (väike akupakk ~5 aastat ja suurem kuni 20 aastat).
Infoks siis järgnevalt lingilt, et antud osariigi elektri tootmine on 96% süsi: https://www.energy.gov/sites/prod/files/2016/09/f33/WV_Energ
y%20Sector%20Risk%20Profile.pdf
Võrdleme seda siis nüüd hiinaga. Siit lehelt leiab, et Hiina (Liiga üldine aga kuna ma ei tea millises provintsis vms täpsemalt antud uuring tegutses, pean lähtuma riigi tervik andmetest) elektri tootmine koosneb 59% süsi, 19% õli, 8% gaas ja ülejäänud taastuv. Ning on nähtav ka trend, et süsi väheneb ning taastuv suureneb. Link: https://chinapower.csis.org/energy-footprint/#chinas-energy-
consumption-breakdown
# siis fossiilika saab lisainvesteeringu abil panna sõitma kasvõi lehmapeeruga
Üks räägib aiast ja teine aia august. Jah, kui fossiilikas tagant järgi ümber konverteerida ja selleks raha kulutada, saab selle puhtamaks. EV omanik ei pea mingeid lisainvesteeringuid tegema aga tänu aina uutele ja puhtamatele elektrijaamadele langeb tema sõidust põhjustatud heitmete kogus igaaastaselt.
Oleme siis täpsemad, et ei saaks mõttest mööda vastata:
Too mulle reaalne näide kuidas sisepõlemis mootoriga masina kasutus ajaga
heitmevabamaks muutub ILMA auto omaniku poolse lisainvesteeringuta.
Ja viimaks, on kenasti näha, et pead ennast üliolendiks, mida ma olen nõus tunnistama juhul, kui sa omal nahal teed läbi teaduslikul meetodil koostatud testi, kus testitakse sinu sõiduoskusi värskelt ärganuna ja seejärel puhkepausideta 1000km jutti sõitnuna. Kui sellise testi tulemus näitab, et sa oled peale sellist ~12 tundi sõitmist sama heas juhtimis vormis kui värskelt puhanuna, võin julgelt tunnistada sinu järelikult põhjendatud teistest üle olemist. Kuni selle hetkeni kehtivad sinule aga täpselt samad keskmised ja standardid nagu igale teisele inimesele.
Sarnase testi võib ka sõidu ajal telefoniga rääkimise kohta teha.
Olen siinkohal natukene ülbe ja väidan, et mõlemal juhul tuvastataks MÄRKIMISVÄÄRNE halvenemine sõiduki juhtimise võimekuses. Sa oled inimene nagu iga teine. Mitmele asjale meie ajud puht bioloogiliselt ei ole võimelised korraga tähelepanu suunama, parimal juhul kiirelt vahetame tähelepanu subjekti. Mida väsinum seda aeglasem ka see protsess on.
Mitte otseselt puhkepausideta sõitmisest aga väsinuna sõitmisest on uuringuid tehtud küll ning tuvastatud, et pikem periood puhkamata on võrreldav joobes olekuga, mis puutub reaktsiooni kiirust ja otsuste tegemist. (https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1739867/pdf/v0
57p00649.pdf)
Antud uuringus viidatakse küll 17h ärvkel oleku ajale, mille tulemusel on inimese vaimse võimekuse langus võrreldav 0.8 promillise joobega. Eestis on teadupärast 0.2 promilli piiriks millest alates on auto juhtimine keelatud. (Kogu euroopas on see 0.8 promilli või alla: https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kasulik-tabel-autoj
uhile-lubatud-alkoholi-piirmaarad-euroopa-riikides)
Kas me nüüd võime lõpetada selle jauramise pikkade sõitude üle? Peaks olema ilmselge, et:
* esiteks puudutab see väga väga väikest osa sõite
* teiseks on see põhjendatult keelatud või taunitud kuna loob liiklusohtlike olukordade jaoks soodsad tingimused
virisejatele ja muidu targutajatele. kõigile ja kõikidele on tehtud igasuguseid uuringuid.nende uuringute tulemustest on kokkuvõtvalt terve elu kahjulik.
püsige teemas!
Labjakale: miks Sa räägid kogu aeg mööda ja üritad tõestada asju, mida keegi ei väida ega vaidlustagi? Mis on sellise käitumise mõte?
Sina räägid Hiina elektrist, aga artikkel oli auto tootmisest, kasutusest ja ümbertöötlemisest, st tervest auto eluringist, millest "kütus" moodustab vaid ühe osa. Ma ei oska spekuleerida, kas on hiinlaste särtsukad ehitatud vähem taaskasutatavaid materjale kasutades või tuleb see millestki muust, aga kui suudad seda tõestada, siis ära räägi siin teemast mööda ja rebi asju kontekstist välja, vaid kirjuta vastulause ajakirjale, kes selle avaldas. Tõenäoliselt makstakse honorarigi.
# Too mulle reaalne näide kuidas sisepõlemis mootoriga masina kasutus ajaga
# heitmevabamaks muutub ILMA auto omaniku poolse lisainvesteeringuta.
Too ise parem näide, kuidas saab fossiilipõletamine kivisöejaamas muutuda heitmevabamaks ILMA kivisöejaama omaniku poolse lisainvesteeringuta:) Räägime ikka tulemusest, mitte trollimiseks kõige sobivamast juuksekarvast tervikpildi juures.
Lihtsalt näide: moodsa auto puhul algavad (neljasilindriliste puhul) gaasiseadme paigalduse hinnad 700e-st, R3 mootoritel ja vanamoodsamatel veel odavam (neid hindasid ei reklaamita välja) - taustsüsteemi vaadates (uue auto hinnalangus, ekspluatatsioonikulude langus peale gaasiseadme paigaldamist jne) on tegu üsnagi olematu investeeringuga. Lehmapeeruseadmed on natuke kallimad, puugaasiseadmega sõidaks hakke tootja samas juba nullkuluga (st oma aja kuluga, nagu teisedki kulutavad aega töö tegemiseks, et omale mingit muud liikumislahendust raha eest lubada).
# kus testitakse sinu sõiduoskusi värskelt ärganuna ja seejärel puhkepausideta
# 1000km jutti sõitnuna. Kui sellise testi tulemus näitab, et sa oled peale sellist
# ~12 tundi sõitmist sama heas juhtimis vormis kui värskelt puhanuna, võin
# julgelt tunnistada sinu järelikult põhjendatud teistest üle olemist.
Kus ma olen väitnud üldse ENDA üleolemist? Kus ma olen väitnud, et ma olen peale 1000km/12h värskem kui äsja ärganuna? Miks Sa mõtled ise välja selliseid luuletusi ja siis agaralt "tõestad" vastupidist? Ma väidan vaid seda, et parimad on ka peale 1000km/12h paremad/ohutumad juhid kui need kõige nõrgemad puhanuna, kellele auto juhtimise õigusi võimaldatakse ja enne pehmode revolutsiooni olid kutselisteks juhtideks just need parimatest parimad. Ma olen küll sõitnud igapäevaselt (sh avariideta) täpselt 30 aastat, mõnel aastal ka üle 100tkm, aga pole mitte kunagi olnud kutseline juht. Küll aga olen lõiganud arvestatava osa oma elust ajusid ja võiks arendada seda neuroloogiaga seotud offtopikut natuke teisel kui youtube või autogeeniuse linkide tasemel. See jutt lihtsalt ei kuulu siia teemasse ja ega pole ka huvi tõestada et "Kuu pole juustust".
On märkimistvääriv see, et ma Kärsa lausega väga nõus: senimaani kuni Eestis antakse lube subaarikumuttidele, on kogu "asja paremaks tegemise üritused" lootusetud.
Eile oli minu ees üks nendest debiilikutest, kes 24/7 linnas sõidab ainult esimeste päevasõidutuledega. Ja mis juhtus? No juhtus see et too isik sõitis esimest korda linnast välja (vahtralehti ei olnud). Tal läks umbes 4 minutit aega ja umbes 30-40 üritust, enne kui lähituled sisse sai. Küll proovis umbes 20 korda täistulesid lülitada erineva "viiteperioodiga ja topeltklikkidega". Küll proovis suundasid. Kojamehi.
Senimaani kuni meie koba politsei ei hakka tegelema liikluslammastega (mitte ülbikud, vaid lambad), ei ole mõtet üldse LSi aretada.
Kes on koba liikluspolitseinik:
Koba liikluspolitseinik on selline politseinik, kellel 20+% portfooliost koosneb kollase tulega ristmikule sõitjatest, alla 30km/h kiiruseületajatest, moblakasutajatest ja alla 0.5 promillise joobega juhtida avastamistest.
Misasja te jaurate elektriautode puhtusest? Kuidas on 2020. aasta seis 10-50 aasta perspektiivis üldse adekvaatne? Tänane seis ei ole üldse asi millega peaks arvestama (võrgu puhtus ja akude kemikaalid).
4h järjest sõitnud juht on ise-enda latist kindlasti kehvem. Mõõdetavalt kehvem. Küll aga subaarik on hommikul kainena kehvem kui 1 promilliga 24h sõitnud Gennaadi Narvast.
Kui minu ees sõidab tulededebiil, saab täiesid nii palju kui ajaliselt ja teistega arvestades võimalik. Seekord tegi auto ise seda maanteel (automaatsed kaugtuled ei tuvastanud eessõitvat autot).
Kärss, kes meist siin nüüd üritab mööda lugeda ja mööda kirjutada.
Hiina väite osas: tõin elektri sisse kuna elekter on lõpptulemusena see energia mida enamjaolt kasutatakse selle auto tootmiseks ja pärast ka utiliseerimiseks ning vahepeal sõitmiseks. Kui sa oleksid vaevunud minu kirjutatud ja viidatud materjale üldse uurima, siis oleksid ehk leidnud, et sealt tuleb kenasti välja, etKärss, kes meist siin nüüd üritab mööda lugeda ja mööda kirjutada.
Hiina väite osas: tõin elektri sisse kuna elekter on lõpptulemusena see energia mida enamjaolt kasutatakse selle auto tootmiseks ja pärast ka utiliseerimiseks ning vahepeal sõitmiseks. Kui sa oleksid vaevunud minu kirjutatud ja viidatud materjale üldse uurima, siis oleksid ehk leidnud, et sealt tuleb kenasti välja, et auto kogu eluring toormest kuni toormeni ei ole nii must kui selle artikli põhjal jätsid mulje.
Proovime läheneda siis teisiti võttes sinu tsiteeringu sellest artiklist: "iinlaste särtsuautod kulutavad kogu oma "elukaare" jooksul rohkem energiat kui traditsioonilised bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid."
Viitan mugavale allikale (https://www.youtube.com/watch?v=O1MeR6vOcv0) ning teen siin ka arvutused läbi, et näidata kui vale see väide on.
Auto tootmisele kuluv energia 21MWh (sama nii sisepõlemismootoril, kui särtsukal), akule kuluv energia 16MWh ehk siis tootmis energiakulu on EV kahjuks 16MWh.
Kasutamis kulu: 100 000 km kohta särtsukal keskmise kuluga 15kWh/100km jaoks on koos kadudega (20% kõrgpinge liinidel ja 20% seinast akusse, pessimistlik) 24MWh
Diisli energiakulu 100 000 km kohta: 4l/100km (optimistlik kulu), 1l on võrdne 10kWh energiaga, kokku 40MWh (https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attach
ment_data/file/47732/7309-cca-draft-technical-guidance-app-b
.xls) (Jätab hetkel välja kõik diisli rafineerimis ja transpordi kulud)
Kui MWh ei meeldi ühikuna võime sama arvutuskäigu ka Džoulides läbi teha aga tulemus on sama.
Esimese 100 000 km läbimise tulemusel on:
* särtsukas tarbinud energiat: 21 + 16 + 24 = 61 MWh jagu energiat
* fossiilikas tarbinud 21 + 40 = 61 MWh jagu energiat
100 000km läbimise hetkeks on energiakulu võrdne. Praktikas sõidetakse aga kauem.
On näha, et särtsukad sõidavad edukalt vähemalt 300 000km ühe akuga, enne kui vaja maha kanda, paremad sõidavad ka ligemale miljon kilomeetrit kui mitte rohkem.
Võtame tagasihoidlikuks maha kandmise hetkeks selle 300 000km ja sellega seoses energiakulud oleksid:
* särtsukal: 61 + 24 + 24 = 109 MWh
* fossiilikal: 61 + 40 + 40 = 141 MWh
Särtsuka eelis oleks maha kandmise hetkeks 40 MWh. Mahakandmisel on peamiseks energiakulu erinevuseks aku lammutamine algelementideks. Oletades, et utiliseerimine on 2x energiamahukam, kui tootmine (mis kindlasti on ebarealistlikult pessimistlik oletus), siis ikkagi jääb särtsukas vähem energiat tarbivaks variandiks.
Ehk siis ei, särtsukad ei kuluta oma elukaarel rohkem energiat. Ega tooda rohkem heitmeid.
Kuna soome keelt ei oska, siis sinu viidatud väljaandele vastulauset ei hakka koostama. Pean rahul olema teadmisega, et olen vaid üht nende lugejat harinud.
#Too ise parem näide, kuidas saab fossiilipõletamine kivisöejaamas muutuda heitmevabamaks ILMA kivisöejaama omaniku poolse lisainvesteeringuta
Ei saagi. See jaam pannakse lihtsalt kinni mingi hetk, kun kõrvale on tekkinud mõni puhtam alternatiiv. Autoomaniku vaatepunktist aga ei ole mingeid lisainvesteeringuid tehtud. Järgmisena aga väidad, et uue jaama vaatepunktist on ju rahakulu olnud. Ja see on järjekordne kõrvalepõige mis tundub olema su peamine liigutus. Niipea, kui miski enam ei vasta sinu väitele/mõttele nii kohe vaja tuua kusagilt mingi kõrvaline asi mängu kuna ei saa ju ometi tunnistada, et sa võisid eksida.
Mis puutub pikamaa sõitmise teemat, siis küll pean tunnistama enda lugemise nõrkust, kuna sinu tekste üle lugedes tõesti ei ole sa enda isikust rääkinud. Ju mulle jäi nendest mitmetest kirjutistest lihtsalt mulje, et enda kogemustest räägid. (Mälu järgi mitmed leheküljed tagasi rääkisid oma mineviku elust, kus sõitsid mitmeid tuhandeid kilomeetreid euroopas aga hetkel ei suuda leida) auto kogu eluring toormest kuni toormeni ei ole nii must kui selle artikli põhjal jätsid mulje.
Proovime läheneda siis teisiti võttes sinu tsiteeringu sellest artiklist: "iinlaste särtsuautod kulutavad kogu oma "elukaare" jooksul rohkem energiat kui traditsioonilised bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid."
Viitan mugavale allikale (https://www.youtube.com/watch?v=O1MeR6vOcv0) ning teen siin ka arvutused läbi, et näidata kui vale see väide on.
Auto tootmisele kuluv energia 21MWh (sama nii sisepõlemismootoril, kui särtsukal), akule kuluv energia 16MWh ehk siis tootmis energiakulu on EV kahjuks 16MWh.
Kasutamis kulu: 100 000 km kohta särtsukal keskmise kuluga 15kWh/100km jaoks on koos kadudega (20% kõrgpinge liinidel ja 20% seinast akusse, pessimistlik) 24MWh
Diisli energiakulu 100 000 km kohta: 4l/100km (optimistlik kulu), 1l on võrdne 10kWh energiaga, kokku 40MWh (https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attach
ment_data/file/47732/7309-cca-draft-technical-guidance-app-b
.xls) (Jätab hetkel välja kõik diisli rafineerimis ja transpordi kulud)
Kui MWh ei meeldi ühikuna võime sama arvutuskäigu ka Džoulides läbi teha aga tulemus on sama.
Esimese 100 000 km läbimise tulemusel on:
* särtsukas tarbinud energiat: 21 + 16 + 24 = 61 MWh jagu energiat
* fossiilikas tarbinud 21 + 40 = 61 MWh jagu energiat
100 000km läbimise hetkeks on energiakulu võrdne. Praktikas sõidetakse aga kauem.
On näha, et särtsukad sõidavad edukalt vähemalt 300 000km ühe akuga, enne kui vaja maha kanda, paremad sõidavad ka ligemale miljon kilomeetrit kui mitte rohkem.
Võtame tagasihoidlikuks maha kandmise hetkeks selle 300 000km ja sellega seoses energiakulud oleksid:
* särtsukal: 61 + 24 + 24 = 109 MWh
* fossiilikal: 61 + 40 + 40 = 141 MWh
Särtsuka eelis oleks maha kandmise hetkeks 40 MWh. Mahakandmisel on peamiseks energiakulu erinevuseks aku lammutamine algelementideks. Oletades, et utiliseerimine on 2x energiamahukam, kui tootmine (mis kindlasti on ebarealistlikult pessimistlik oletus), siis ikkagi jääb särtsukas vähem energiat tarbivaks variandiks.
Ehk siis ei, särtsukad ei kuluta oma elukaarel rohkem energiat. Ega tooda rohkem heitmeid.
Kuna soome keelt ei oska, siis sinu viidatud väljaandele vastulauset ei hakka koostama. Pean rahul olema teadmisega, et olen vaid üht nende lugejat harinud.
#Too ise parem näide, kuidas saab fossiilipõletamine kivisöejaamas muutuda heitmevabamaks ILMA kivisöejaama omaniku poolse lisainvesteeringuta
Ei saagi. See jaam pannakse lihtsalt kinni mingi hetk, kun kõrvale on tekkinud mõni puhtam alternatiiv. Autoomaniku vaatepunktist aga ei ole mingeid lisainvesteeringuid tehtud. Järgmisena aga väidad, et uue jaama vaatepunktist on ju rahakulu olnud. Ja see on järjekordne kõrvalepõige mis tundub olema su peamine liigutus. Niipea, kui miski enam ei vasta sinu väitele/mõttele nii kohe vaja tuua kusagilt mingi kõrvaline asi mängu kuna ei saa ju ometi tunnistada, et sa võisid eksida.
Mis puutub pikamaa sõitmise teemat, siis küll pean tunnistama enda lugemise nõrkust, kuna sinu tekste üle lugedes tõesti ei ole sa enda isikust rääkinud. Ju mulle jäi nendest mitmetest kirjutistest lihtsalt mulje, et enda kogemustest räägid. (Mälu järgi mitmed leheküljed tagasi rääkisid oma mineviku elust, kus sõitsid mitmeid tuhandeid kilomeetreid euroopas aga hetkel ei suuda leida aga see jätkuvalt off-topic)
# Küll aga subaarik on hommikul kainena kehvem kui 1 promilliga 24h
# sõitnud Gennaadi Narvast.
Hahaa:)) Aga nii on.
# Kuna soome keelt ei oska, siis sinu viidatud väljaandele vastulauset ei hakka koostama.
Tänan, sellega ongi juba kõik öeldud. Mis vastulausest soome keeles üldse jutt on, kui TM samuti ainult vahendas infot??? Youtube videod on nüüd lausa "allikad" ja Hiina turu eripäraga seotud andmed, mida võimaluste piirides salajas püütakse hoida, on Sinul kõik teada... lihtsalt uskumatu! Kõige lihtsam on ikka lasta maha sõnumitooja, mitte süveneda sõnumi sisusse. Kui soome keelt ei tonka, loe siis algallikaid inglise keeles: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S03062
61917305433 https://www.bloomberg.com/opinion/articles/2017-07-04/china-
s-electric-cars-are-actually-pretty-dirty
Igaks juhuks juhin tähelepanu, et need avaldati 3a tagasi ja midagi on ka viimaste aastatega kindlasti muutunud (tegelikult küll lootsin, et need igavesed oponeerijad märkavad seda ise ja juhivad tähelepanu, aga ega kõige vastu vaidlejatelt ei saagi teemasse süvenemist oodata). Kuna pole põhjust eeldada, et keegi ka neid linke klikkida viitsib, teen kokkuvõttest siia kopipasteedi muutmata kujul:
"Electric drive vehicles are equipped with totally different propulsion systems compared with conventional vehicles, for which the energy consumption and cradle-to-gate greenhouse gas emissions associated with vehicle production could substantially change. In this study, the life cycle energy consumption and greenhouse gas emissions of vehicle production are compared between battery electric and internal combustion engine vehicles in China’s context. The results reveal that the energy consumption and greenhouse gas emissions of a battery electric vehicle production range from 92.4 to 94.3 GJ and 15.0 to 15.2 t CO2eq, which are about 50% higher than those of an internal combustion engine vehicle, 63.5 GJ and 10.0 t CO2eq. This substantial change can be mainly attributed to the production of traction batteries, the essential components for battery electric vehicles. Moreover, the larger weight and different weight distribution of materials used in battery electric vehicles also contribute to the larger environmental impact. This situation can be improved through the development of new traction battery production techniques, vehicle recycling and a low-carbon energy structure."
Kui tahad vaidlustada eelretsenseeritud teadusartiklit särtsuautode tootmise kohta Hiinas, siis auto24 foorum on selleks üsna mõttetu koht. Suudad selle oma arvutustega ümber lükata, on au ja kuulsus garanteeritud! Mina vaid vahendasin artiklit ja piisavalt palju aastaid särtsukaga sõitnuna ei pea vajalikuks valida pooli, sest ma olengi neutraalne: mind huvitavad vaid tõde ja selle kasutus praktikas, mitte kellegi teise seisukohtade kaitsmine.
PS: pikkade sõitude osas on Sul selles osas õigus, et ma tõesti sõidan väga palju. Mitte igavusest, vaid kuna mulle meeldib sõita, siis valin omale selliseid tööotsasid, millega kaasneb ka palju sõitmist (hästi tasustatav hobi oma põhitöö kõrval). Ainult et ma ei vaja mingeid välja teenimata tiitleid ega pea end mingiks supersõitjaks, kuna tunnen inimesi (professionaale), kes suudavad minust väga VÄGA palju rohkemat. Imetlusega vaatan just neid, mitte foorumites kõvatajaid.
Kärss jaurab siin mingist saastamise suurusest, reaalsus see, et elektriliikuri elukaare jooksul on tarvis märkimisväärselt vähem süsinikku miljonite aastate eest talletunud maapõuest tarvis atmosfäri lasta, mille siit uuesti kadumine võtab taas miljoneid aastaid ,enne kui seesama CO2 looduslikult uuesti maa sees naftaks või kivisöeks teisendub. Elektriauto akud koosnevad enamjaolt mineraalainetest, mille tootmise tõttu CO2 põhimõtteliselt õhku paisata pole tarviski, kui õiget energiaallikat tootmiseks kasutada(roheline energia siis). Tänasel päeval pole siin jah tõesti mingit pointi tootmiseks kasutatavat energiat võrdluseks tuua(kuigi ka see on juba praegult el-auto kasuks, sest kütuseks kasutatava energia kogus on lihtsalt meeletult väiksem), kuna teadupärast energiatootmine muutub iga aastaga kõikjal üle planeedi põhimõtteliselt roheenergia suunas. 30 aasta pärat on meil hoopis teine pilt energiatootmise osas, samas nafta/gaasi baasil on selge piir ees ja CO2 kaevandamisest loobumist sõidukite kütuse tarvis, mis on põhikulu poleks mitte mingitki teoreetilist väljavaadet, et sellest loobuda saaks, seega on fossiilipõletus täiesti õigustatult vaja igal juhul mida varem seda parem maha kanda, kuna iga gramm CO2, mida tänasel päeval ringlusse lastakse sügavalt maapõuest, see jääb väga pikaks ajaks atmosfäri ringlema, kuna seda pole lihtsalt kuhugile talletada enam. Puude istutamise juttu pole mõtet ajada, kuna metsa lihtsalt ei mahuks mitte kuhugile nii palju ja puidujäätmeid jms keegi sul naftamaardlate asemele matma ei hakka, mis oleks ainuke võimalus seesama süsinik uuesti maapõue talletada ja õhu koostises sellest CO2 uuesti vabaneda.
Kärss, järjekordselt sinu silmakirjalikkus lööb välja.
Esiteks need viited on mõlemad maksumüüride taga, märkasin seda ka siis kui sinu algselt viidatud artirklik püüdsin uurida. Ei pidanud vajalikuks eraldi välja tuua.
Kas aga sina vaevusid minu viiteid üldse uurima? Jah, linkisin YouTube video aga kas sa tead miks? Kuna seal on MUGAVALT juba algandmed koos viidatud allikatega olemas ning ma ei pea seda ise uuesti otsima.
Nüüd siis väike terminite probleem: cradle-to-gate ei ole terve elukaar vaid toormest kuni valmis tooteni. Ja selles osas ei ole kordagi vaielnudki, ka oma arvutustes ju tõin kenasti välja kuidas see on suurema energia kuluga (Isegi kasutasin arvutustes suuremat energiakulu kui artiklis ja sinu poolt viidatud uurimustöös) (https://en.wikipedia.org/wiki/Life-cycle_assessment#Cradle-
to-gate)
Püüame end siis õigemini väljendada: ma vaidlen vastu sinu viidatud väitele nagu särtsukad oleksid saastavamad või energiakulukamad oma täis elukaares. Sõnumitoojana sa ei peaks seda isiklikult võtma. Kui isiklikult võtad, siis järelikult tunned, et ma sinu arvamust püüan ümber lükata. Kui see on sinu arvamus, siis sa ei ole ju vaid sõnumitooja.
Mis puutub sinu viidatud aritklit, siis see ei oleks esimene kord, kui mõni teadustöö vms on kontekstist välja rebitud ja oma soovide järgi ümber sõnastatud.
Kärss, tsiteerides sind: "Kui kommenteerid, ära loe diagonaalis, vaid mõttega"
Küll on keeruline, kui keegi jõuab oma uurimustöös tulemuseni, mida ka läänemaailmas tsiteeritakse, kuid mis ei sobi ühe väikeriigi "spetsialistide" arvamusega. Kuna siin vist pole väga inimesi, kes oma töid teadusajakirjades avaldavad, avan natuke seda "Kuu ei ole juustust" tõenduspõhise teaduskirjanduse avaldamise tausta. See konkreetne teadustöö "kontekstist väljarebimine" seisneb vaid selles, et jutt käib Hiinast. Eelsretsenseeritud teadusartikli avaldamisel puudub sisuliselt võimalus valetada, moonutada fakte, rebida välja kontekstist jne, sest iga teadusajakiri püüab hoida oma "impact factorit" võimalikult kõrgel ja mis vähegi kahtlane, jäetakse lihtsalt avaldamata ja need teadustööd jõuavad lõpuks igale poole "delfidesse". Samal ajal iga teadustööd ise ongi üsna hästi fokusseeritud (Hiina turg), edasi pannakse nende fokusseeritud teadustööde põhjal kokku alles nn suur pilt maailma parimate poolt (review teadusartiklid) ja nende avaldamisel kehtib täpselt sama karm sõel (ka minu lauale jõuavad sellised artiklid retsenseerimiseks omal erialal ja kui ma bluffile karmi hinnangut ei annaks, ei pakutaks ka selliseid töid enam). Sellepärast kirjutasingi, et tahad vaidlustada, vaidlusta teadustööd, mitte ära vaidle siin minuga. Ülikooli võrgus on artikkel tasuta saadaval ja kui särtsuautoga nii palju raha kokku saab hoida, nagu siin räägitakse, võiks kasvõi oma südamerahu huvides astuda korraks sammu kõrvale reklaamiühiskonnast ja kulutada kopika ka teaduspõhise ning tasakaalustatud info ostmiseks. Aga seda võib ka mitte teha, sest Hiina autosid ei pea ostma, sinna elama ei lähe ja Hiina asub tegelikult üldse teisel planeedil, mis meie oma õnneks ei saasta;)
"Küll on keeruline, kui keegi jõuab oma uurimustöös tulemuseni, mida ka läänemaailmas tsiteeritakse, kuid mis ei sobi ühe väikeriigi "spetsialistide" arvamusega."
Tegemist on Bloombergi ajakirjaniku 2017.a. pärit arvamuslooga, kusjuures see ajakirjanik arvab kõike kõigest - ta on üllitanud lugusid koroonaviirusest veganluseni.
Kärss, järjekordselt sa loed diagonaalis ja ei süvene.
Ma ei vaidle teadustööle vastu. Pole vaielnudki teadustööle vastu. Teadustöö toob välja, et suuresti tänu aku tootmisele on särtsuka tootmise energia ja hetimete hulk suurem.
Ma lihtsalt ei taha lasta vabalt levitada väiteid, kus selle teadustöö tulemus ümber väänataks selleks, et "kogu elukaare" ulatuses on särtsukas energiamahukam ja saastavam. Ma ei saa aru mille üle sa vaidled üldse? Siililegi selge ju. et üks ajakirjanik on leidnud viisi kuidas oma narratiivi sobitada üks teadustöö selle tulemusi väänates (tootmisest sai järsku kogu elustükkel) ning teine ajakirjanik on selle üle kopeerinud sisusse süvenemata.
Ning siis on sarnase narratiiviga nõustujad heameelselt seda edasi viitamas ja levitamas ilma süvenemata kas see mida levitavad üldse tõene on.
Oma seisukohta kinnitava teadustöö peale raha kulutamine tundub vähe tulus. Vastupidist näitav/tõestav teadustöö aga oleks juba palju huvitavam, kuna sealt on võimalik midagi õppida.
Oeh, kumb neist on Pekingis Tsinghua ülikooli teadlastest see ajakirjanik, kes arvab kõigest kõike, kas uurimustöö autor Qinyu Qiao või tema juhendaja PhD Han Hao? Kui mingi kompostimees seda tsiteeriks, kas nad oleksid siis kohe teadustöö autorid või oleks see ajakirjaniku arvamuslugu? Miks Sa kirjutad siia selliseid eksitavaid kommentaare? See on, muideks, keelatud ka foorumi reeglites (1c).
Saan aru, et Google ülikooli ja Youtube instituudi teadussaavutuste linkidega on lihtsam suruda peale oma arvamust, aga kui teema vähegi huvi pakuks, saab ka nende päris teadlaste avaldatud uurimusi googeldada ju täiesti tasuta sellel tasemel, et saab kätte uurimustööde järeldused ning peamise sõnumi. Nad on ju avaldanud teadustöid ka pärast seda, ka käesoleval aastal. Peaksin tooma siia välja kõik leitud ja läbi loetud lingid? Nad ju analüüsivadki pea kõigis oma uurimustes tervikpilti, mille tulemused saaks väga jämedalt üldistades võtta kokku nii, et kasvuhoonegaaside emissioon on särtsukatel väiksem, aga arvestades kulusid, lühemat eluiga jne pole asjad enam nii, nagu neil (ka siin teemas!) paista püütakse lasta ja välja reklaamitakse. Foorumi mõte peaks olema pigem arutluskäik, et jõuda tõele lähemale, mitte valede levitamise kaudu enda jaoks meeldiva propaganda tegemine. Ega teadustöid vaidlustatakse samuti ja mõni neist ongi erapoolik - kirjutasin juba, et siin teemas hämamise asemel on selleks teised kohad ja bluffi paljastamise järel on au ja kuulsus garanteeritud. Tehke ära, kes selles piisavalt pädev on! Mina ei ole, sellepärast loengi juurde, püüan end harida (eelkõige tõenduspõhise teaduskirjanduse abil) ja jagan mõnikord ühtteist ka teistega.
#mitte valede levitamise kaudu enda jaoks meeldiva propaganda tegemine
Olen täiesti nõus. Kas sa siis palun lõpetkaid selle tegevuse?
Hea küll Kärss, kuna sa ei oska lugeva või ei vaevu lugema, siis igaks juhuks kordan veel sündmuste aehela:
Kärss, sa postitasid lingi soome TM artiklist, mis viitas omakorda Bloombergi artiklile ja ühele uurimustööle ning tsiteerisid infot, et särtsukas on kogu elukaare ulatuses energiamahukam ja saastavam.
Leidsin, et valeinfot levitamine ei ole hea ja tõin välja esimese vastuargumendi miks see väide ei pea paika.
Kärss, jätkasid oma asja ega süvenenud.
Proovisin teistpidi näidata väite ebaõigsust
Kärss, jätkasid oma asja ajamist ega süvenenud vaid jõudsid järeldusele, et ma vaidlen ühe TM artikli algallika vastu (mida pole kordagi teinud)
Seletasin lahti kuidas teadustööga ei vaidle, tõin välja selle, kuidas Bloombergi/TM ajakirjanik teadustöö tulemuse enda narratiivi jaoks sobivaks väänas.
Kärss, miks sa selle peale teiste haritusteed tuled ründama? Millega ma Sind olen solvanud? Pole sinu pihta ju midagi öelnud. Ainult valgustanud kuidas sinu viidatud artikkel on väär. Mina isiklikult võtaks seda positiivse kriitikana, kui keegi minu viited vead välja tooks, sest üsna häbi oleks kui ma pidevalt teadmatusest solki jagaks.
#See on, muideks, keelatud ka foorumi reeglites (1c)
Palun, näita kus ma olen teadlikult mingit valeinfot esitanud. Saaksin siis ka targemaks mis see valeinfo on ja enam ei kasutaks vastavat allikat/väidet vms. Vajalik on ilmselgelt ka mingi etalon-allikas, mille põhjal väita, et minu jagatud info on vale.
# Too mulle reaalne näide kuidas sisepõlemis mootoriga masina kasutus ajaga
# heitmevabamaks muutub ILMA auto omaniku poolse lisainvesteeringuta.
Võtsin eilse tsitaadi, millele Kärss ei viitsinud vastata. Teen siis ise musta tööd :)
Hästihoitud 80nda aasta VAG 1,6TD, mis võtab 4,5 liitrit sajale, on oma kilomeetrirohelusega ilmselt tänapäevasest 7ks aastaks vastu pidama projekteeritud iseliikuvast nutitelefonist mäekõrguselt üle. Kõik see on siin kusagil ammu kirjas ka ilusti, aga kes siis lugeda või süveneda viitsib, kirjutamine on palju põnevam.
Labjakale: see käis väite kohta, et tegemist on Bloombergi ajakirjaniku 2017.a. pärit arvamuslooga, kuigi tegemist on hiinlaste teadusuuringuga ja sellele oli ka viide lingi kujul olemas. Sama ajuvaba olnuks väita, et see oli Tekniikan Maailma ajakirjaniku arvamuslugu.
"Hästihoitud 80nda aasta VAG 1,6TD, mis võtab 4,5 liitrit sajale, on oma kilomeetrirohelusega ilmselt tänapäevasest 7ks aastaks vastu pidama projekteeritud iseliikuvast nutitelefonist mäekõrguselt üle."
Kas see 80nda 1,6TD on sinu igapäevasõiduk või käid sellega üksnes suvel vahest ilusa ilmaga nädalavahetusel väljanäitusel? Ja kas arvad päriselt, et tänane elektriauto on projekteeritud vastu pidama 7a?
Kärss, kuna sa ilmselget siiamaani ei ole vaevunud süvenema materjalidesse, siis puust ja punaseks:
teadustöö millele Bloomberg ja TM viitavad toob välja asjaolu, et särtsuka tootmine on tänu akule energiamahukam (mis on tõene igalpool maailmas, mitte ainult hiinas) ning siis täpsustab, et tulenevalt tolle hetke Hiina energia tootmise vormidest, mis suuruses hetimed sellega kaasnevad.
TM ja Bloomberg aga meelevaldselt tõlgendasid tootmise terveks auto elukaareks.
CO2 ei ole saaste. CO2 moodustab kogu atmosfäärist väga väikese osa, kes veel ei tea, siis mingi 0,04% kogu atmosfäärist. Globaalset soojenemist CO2 ei põhjusta, see on vastuolus füüsikaseadustega. Mõju on null. Co2 on taimekasvule väga kasulik, miks muidu suurtes kasvuhoonetes CO2 taset tõstetakse. Muideks, kes veel ei tea, siis CO2 on väga hea soojusjuht, enamikest atmosfääris leiduvatest gaasidest paremini tema soojust juhib. Seesuur ka veel, et nafta ja gaas on taastuvad energiavarud. Tekivad nad maa sees iseenesest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Laboris on need tingimused esile kutsutud ja naftat tuleb solinal. Ainuke asi, et nende tingimuste kunstlik esilekutsumine võtab liiga palju energiat , et asi ära tasuks ja sellepärast pole mõtet seda ka teha, eriti kui maa sees need tingimused loodulikult on olemas. Või usute ikka veel , et fossiilid põlevad? Kivistunud kujutis mingist eelajaloolisest elukast põleb? Tegelikult justnimelt ei põle, vaid tõmbab kütuse näiteks söe kütteväärtus alla. Biomassi lagunemisel ei teki naftat, kui ei usu, minge poodi, ostke hunnik banaane ja apelsine, visake ämbrisse ja vaadake, mis juhtub. Lihtsalt mädaneb ära see värk teil seal ja kogu lugu. Kui naftat tahate, siis tuleb labor appi võtta ja tekitada tingimused selle tekkeks. Vot see on teadus, mitte jutt mädanevast biomassist , mis tekitab naftat miljonite aastate jooksul.
See Foorum ei ole koht globaalse kliimamuutuse eksistentsi diskuteerimiseks. Vaikimisi on vastu võetud otsus, et see on ja alternatiivsed variante peab massiivsete analüüsidega tõendama. Siin ei ole kedagi kes on selleks pädev.
CO2 ei ole saaste. Jah. See on atmosfääri komponent. Selle osakaal muudab drastiliselt atmosfääri omadusi. CO2 on taimedele kasulik. Jah.
Diiselmootorid eraldavad NO ja NO2 ühendeid, mis moodustavad igasuguseid ühendeid mis põhjustavad probleeme,sh taimedele. Ning toodavad ka palju PM2.5 mis on katserogeenne elusolenditele nagu meie. Küll jah eelkambriga diislid pigem eraldavad seda veidi vähem ja pigem PM10 rohkem. Ja Eestis on hajaasutus ning neid muresid niiväga ei märka. Kuid me ei tooda autosid ka siin.
Igapäevasõiduk on 2,5 liitrise mootoriga pärisauto. On ka mõned 2,3 ja 2,8 liitrised, aga need pole hetkel kasutuses. Volkari näide oli lihtsalt kujund.
Ma ei arva kunagi midagi. Ka lotonumbreid lasen enda eest arvata. Ma kas tean või ei tea.
Suures plaanis olen ma rohelisem kui enamus siinsetest, kuna igapäevaautole tegin tule katlasse viimati nädal+ tagasi.......
Hakkab pihta selle kässariennu lamemaalasest vandenõuteoreetiku möla siin taas. Seleta lahti siis, kui CO2 kliimasoojenemist ei põhjusta, mismoodi siis veenuse pinnatemperatuur märkimisväärselt kõrgem on, kui merkuuri oma, kuigi merkuur päikesele lähemal ahh. Vihjeks, et veenusel atmosfääris TÕESTATULD mitmete mõõtmistega väga kõrge CO2" sisaldus. Viimane kord kui oma möla ajasid siis antud koha pealt tõmbas sul suu vett täis ja lamemaalase jutt sai tolleks korraks otsa.
See, et CO2 on taimedele hea, on veits lihtsakoeline väide. Umbes nagu väita, et males etturi vastu oda saada on hea. See oleneb. CO2 rohkusest võidavad kiiremakasvulised taimed, need saavad eelise ning hakkavad aeglasema kasvuga taimi lämmatama - liigirikkus võib hakata vähenema sh. looduslik metsade taastumine aeglustuma. Kõrgem CO2 tase loob võimalused praegusest kõrgema CO2 vajadusega taimede tekkeks, aga see võtab aega. Ehk nii miljoneid aastaid? Loodusele on ühtviisi head nii madal kui kõrge CO2 tase, aga halb on selle või mistahes muu komponendi kiire muutus, sest siis hakkab toimuma liikide tekkimisest kiirem liikide hävinemine.
Pole vaja selliseid kujundeid tuua. Kui see sinu kujund oleks olnud algusest peale sama intensiivses kasutuses, kui näiteks Arnise Leaf (30000km/a, kaasa arvatud talvel sõitmised), siis poleks seda kujundit ammuilma enam olemaski. Mootor vast oleks selle 1200000km väljagi vedanud, aga näita mulle igapäeva autot, mis suudab 40 meie talve üle elada.
Neid kujundeid on vaja inimestele, kes ei suuda ilma kõrvalise abita aru saada, et mida rohkem kilomeetreid auto oma elukaare lõpuks läbib, seda rohelisem see auto on.
Kõvasti üle 90% autodest ei jõua oma eluea jooksul 500 000 km lähedalegi.
Võtame seda kui teadmist kui arvestame rohelisi arvutusi.
Elektriautodel on mootori ja käigukasti kallite rikete vastu immuunsus. Need elektrikad, mille aku ostuhetkel on 40kWh+ kestavad sellest kõrgest latist väga suure tõenäosusega kauem.
Need, mille aku on 25kWh'st vähem üldiselt lõpetavad 300 000 - 400 000 km vahel.
# mida rohkem kilomeetreid auto oma elukaare lõpuks läbib, seda rohelisem see auto on.
Kahjuks ei ole asi nii. Vaata postituse lõpus arvutst. Auto tootmisele kuluv energiahulk on võrdne ökonoomse mootoriga (4l/100km) sõitmisel läbitava 50 000km jaoks vajaliku diisliga.
Ehk siis vana masin, mis võtab näiteks 7l/100km kohta oleks mõistlikum maha kanda ja uus võtta selle asemel, et järgnevad 90 000km (või rohkem) sõita, sest see uuem ja ökonoomsem oleks selle aja peale vähem saastet tekitanud.
Kui vanem masin ja uuem on samaväärse kütusekuluga, siis on jah vanem mõistlikum aga kui uuem on ökonoomsem, siis on mõistlikum ilmselt vana maha kanda ja uus võtta.
+++++ARVUTUSED++++++
Kasutan arvutustes mugavuse pärast energia koguseid mida väljendan diisli liitrites. Tootmine ilmselgelt ei käi diisli pealt vaid nii kuumus kui elektri energia pealt mis võivad olla vähem saastavad, kui diisli põletamine.
Auto tootmise energiakulu ~20MWh. Konverteeritult diisli liitritesse on see umbes 2000 liitrit (1L diislit on võrdne umbes 10.9KWh energiaga, ümardan mugavama arvutuse jaoks 10KWh peale).
Auto A kütusekuluga 7L/100km läbib selle kütusega ~30 000km.
Auto B kütusekuluga 4L/100km läbib selle kütusega ~50 000km.
90 000km läbimise hetkeks on:
* auto A kulutanud sõitmise peale kokku ~6000L diisliga võrreldava kogusa energiat
* auto B kulutanud tootmise (2000L) ja sõitmise (3600L) peale kokku ~5600L diisliga võrreldava koguse energiat.
Ehk uuem masin on oma tootmiseks vajamineva energiakulu tasa teinud ja veel natuke ülegi.
+++++ARVUTUSED++++++
Unustasin eelmise postituse särtsukatega ära siduda.
Teeme kiiresti selle arvutuse ka läbi, kui mitu kilomeetrit peaks särtsukas sõitma, et ära õigustada selle tootmis kulu võrreldes olemasoleva autoga:
Auto A on olemasolev diiselmootoriga masin mille kütusekulu on 7L/100km.
Auto C on elektriline ning selle tootmiseks kulub 20MWh + aku 20MWh (ütleme, et on suuremat tüüpi aku) ehk 40MWh energiat, mis on võrreldav 4000L diisliga.
Auto C energiakulu on 20kWh/100km ning 100 000km läbimiseks kulutab 2000L diisliga võrreldava koguse energiat.
Tootmise ja 100 000km läbimise hetkeks on:
Auto A on kulutanud 6000L diislit
Auto C on kulutanud tootmisele (4000L) ja sõitmisele (2000L) kokku 6000L diisliga võrreldava koguse energiat.
Ehk siis kui plaan on sõita rohkem, kui 100 000km on vähem energiamahukas ja seeläbi vähem saastavam sõita elektriautoga kui vana diiselmootoriga autoga.
Isiklikult pean veel natuke üle aasta sõitma, et enda särtsukas sellest vaatepunktist ära tasuks.
Vaikimisi võeti vastu otsus...nii lihtne see ongi või? Maakera temperatuuri pole võimalik üldse mõõta, selleks ei ole piisavalt termomeetreid. Temperatuur muutub drastiliselt juba mõne km-ga. Kui keegi räägib, et ta teab, et keskmine temperatuur on tõusnud 0,5 kraadi, siis ta lihtsalt räigelt valetab. Kui keegi väidab, et jäämass väheneb, siis ta valetab. Ei ole võimalik mõõta. Selliseid andmeid lihtsalt ei ole. Kui keegi väidab, et ookeanid hapestuvad, siis ta valetab, ei ole võimalik mõõta. Samuti, miks peaks põdema 0,5 kraadi pärast, kui meil on olnud -30 kraadi talvel ja +30 suvel. Taimed ja loomadel on täiesti poogen mingist 0,5 kraadisest temperatuuri muutusest. Tegelikult on nii, et maakera liigub väga väikeste sammudega päikesest eemale , täpselt samamoodi , nagu kuu liigub maakerast eemale. See tähendab, et meil läheb järjest külmemaks, mitte soojemaks. Kuid ärge kartke , jääaega, nagu meile seletatakse ja sellele järgnevat suurt uputust nagu on jutustatud, samuti ei tule. Mõlemad on müüdid ja teaduslikku alust neil pole. Lihtsalt spekulatsioonid. Loogilisem on see, et teatud piirkondades on liustike teke loomulik nähe ning teatavasti kontinendid ajas liiguvad. Mingil hetkel olime näiteks oma maalapiga ekvaatoril. Mis veel, mäletate osooniaukude paanikat, mis tegelikult oli järjekordne müüt. Osoon tekib looduses loomulikult päikesekiirguse toimel pidevalt ja inimene ei ole võimeline osoonikihti hävitama isegi kui ta seda sooviks.
Kui sulle iga päev räägitakse, et suitsuandur päästab elu, siis lõpuks krutidki ta lakke- iial ei tea...
Kui iga päev räägitakse kliima soojenemisest, siis lõpuks hakkadki uskuma ja ise mõõtma ei hakka.
Kässar (registreerimata), sinu trollivat teksti on lausa lust lugeda, naerda saab nii, et kõht kõveras.
Kui see oleks sinu reaalne seisukoht, siis tunneksin su harituse üle muret.
Eks sinusuguseid on ka vahel vaja, et saaks tõsisesse päeva killukese huumorit, tänan.
Loll troll see kässar, levitab ja korrutab oma sitta, kõik teised teadlased üle ilma lollid ja tema teab täpselt kuidas ja kus ja mida tegelikult toimub. See et maakera ümmargune seda ta ajab ka et ei saa ju mõõta, pole kellegi nii pikka mõõdulinti, järelikult vale ja lapik hoopis. Samasigune jobikas nagu see delfi hho generaatori loll, raisk ma ei seedi selliseid tärne
Käsipidur nopib ja tõlgendab kuda tahab :)
Aga samas on teadlasi, kes ütlevad, et soojeneb ja on teadlasi, kelle arvates läheneme väikesele jää-ajale...
Võta siis kinni?!
Aga päris lolliks ja hüsteeriliseks ka ei tasu minna nagu kahjuks kombeks...
Labjakale: Sinu soov musta lillaks rääkida ei lükka ümber seda, et nende samade teadlaste sulest leiad sealt samast kümneid asjakohaseid ja väga huvitavaid uurimusi (sh arvutusi), mis väärivad vägagi lugemist - kui pakub huvi pigem teema kui vaidlemine. Aga kui teema sisu huvitab vähem kui oma seisukohtade kaitsmine, pole minul jällegi vaidlemise vastu huvi, sest infot vahendades pole mul endal siin üldse sellist seisukohta, mille kaitsmist kuidagi vajalikuks peaks.
# Kõvasti üle 90% autodest ei jõua oma eluea jooksul 500 000 km lähedalegi.
See ongi probleem, millest tuleks alustada. Mitte, et lihtsalt tehakse auto utiliseerimine arutult kalliks:), vaid et tootjatel oleks motivatsioon valmistada autosid, millega nende ostjad ise TAHAKSID sõita kaugelt peale 500tkm. St seda tuleb lahendada põhjuste kaudu (kvaliteet, mugavus, vastupidavus jne), mitte tegeleda tagajärgedega. Täpselt nii, nagu on poliitilise otsusega alustatud diislite väljasuretamist maksude kaudu, saaks maksude kaudu sundida ka tootma kvaliteetsemaid autosid. Praegu toodetakse täpselt seda, mida turg nõuab - 2% raha kokkuhoiu nimel tehakse mingi sõlm 4x väiksema elueaga (vajab vahetust 20a asemel 5a pärast), sest uue auto ostja ostuotsuseid ei mõjuta enam see, mis juhtub autoga peale liisingu/garantii lõppu. Ja lõpuks ongi turg täis autosid, mille puhul Röövelööbik küsib täiesti õigustatult, et milline igapäeva auto suudab 40 meie talve üle elada (ma võin näidata, aga mitte tänapäevast:). See, kui varem suutsid, tähendab, et võiksid suuta ka täna tootmises olevad. Jälle kordan end, kuna kirjutasin juba aastaid tagasi siin teemas, et särtsuautodega oleks hea algust teha, sest neid on just lihtsuse tõttu fossiilikatest lihtsam valmistada nii, et kriitilised ja kallimad sõlmed (aku, mootor(id) jpm) on ka tulevikus lihtsam/odavam vahetada järgmise põlvkonna vastu ja auto pikem kasutusiga võikski muutuda reaalsuseks. Siis ei pea mugavust puudutavad detailid olema toodetud odavaimast naftasaadusest, vaid hinda 40a peale ära jaotatuna võiks olla vabalt valmistatud ka mingist katseklaasiükssarviku nahast. Sellised autod on ju olemas praegugi, ainult see ühiskonnakord, mis vanasti soosis ka vaesemaid inimesi valima vastupidavamaid lahendusi, soosib praegu isegi jõukamat keskklassi minema kaasa odava kiirmoega. Selle muutmiseks on vaja juba enamat kui akurevolutsiooni.
Täna on suur kitsaskoht siiski seal, et särtsukad suudaks täita vaid üksikuid transpordinishe. Aga samal ajal poleks raske nõuda, et tootmisse tulevad fossiilikad alates aastast 20XX peaks olema särtsuauto conversion kiti valmidusega. Auto ostuhind tõuseks vaid sadades eurodes, aga kohe, kui on tehniline lahendus riiulist võtta, saaksid kõik, oma diisli pihustivahetuse vm kallima jama puhul valida just oma autole mõeldud särtsukiti. Kindlasti pakuks keegi varsti alternatiivina juba ka vesinikukitti vm tehnilist lahendust, mis jõuab uudistesse esmakordselt alles aastate pärast. Praegune "toodame odavalt lühiealist kräppi" ei ole kasvava rahvastikuga maailmas pikemas perspektiivis nagunii jätkusuutlik.
labjakas, ei ole trolliv tekst , vaid väited põhinevad füüsikaseadustel, nagu termodünaamikaseadused, stefan-boltzmanni jne. Kui keegi väidab, et CO2 põhjustab maakera keskmise temperatuuri tõusmist, siis ta läheb vastuollu nende seadustega. Need seadused täna kehtivad . Keha temperatuuri ei saa tõsta ilma talle täiendavat energiat andmata. Nii lihtne see ongi. Või olete näinud keha, mis hakkab iseenesest soojenema??? CO2 ei ole energiallikas, vaid täpselt samamoodi ,nagu iga teinegi keha, vajab energiat, et teda üles soojendada. Nii et palun väga, lükake need füüsikaseadused ümber ja siis võime globaalsest soojenemisest rääkida. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt usuga, et midagi kuskil soojeneb.
To kässarienn
Teaduses ei ole mõistet konsensus. Samuti ei huvita teadust kellegi kraad, haridustase vms. Iga "jobikas" võib teha teadust.
Kärss, kuni sa ükskord hakkad lugema mis sulle kirjutatakse kopeerim oma eelnevate kirjutiste teksti:
# Ma ei vaidle teadustööle vastu. Pole vaielnudki teadustööle vastu.
Järgnevalt palun sul ise vaadata reeglit 1c, nagu sa palusid mul teha ning kaitse oma järgnevat väidet:
"Täna on suur kitsaskoht siiski seal, et särtsukad suudaks täita vaid üksikuid transpordinishe."
Tänapäeval on müügil elektriautod, mis linnaliikluses suudavad läbida laadimisega üle 400km ehk tüüpilise linnaelaniku nädala kui mitte kuu sõidu.
Sama auto suudab linnalähedal elava inimese liiklusvajadusi katta mitme päeva sõitude jaoks. Kiirlaadijaid on kõigis linnades ja paljudes mitte-päris linnadeks klassifitseeruvates asulates. Ehk siis linna ja lähist eelanikud on kaetud.
Üle-eestilisi reise on tehtud ka esimese põlvkonna Leaf-iga edukalt ning uuemad elektrikad suudavad ka vahepeatusteta ühest otsast teise sõita. Seega ka pikamaa sõit on kaetud.
Väikekaubikud on ka elektrilistena valikus niiet ka kullervedu linnade lähistel olevatest logistika keskustest kuni lähistel olevate lõpp-punktideni on võimalik.
Linnade vaheline ehk kesk-kaug ja kaugmaa ei ole veel kaetud aga seda on raske "auto" alla grupeerida kuna pigem veokite teema kuid tõsi, tehakse ka kaubikutega ja need justkui oleme autodeks lugenud.
Ja see, et rääkida, et laadimine on vähem mugav kui tankimine ei viita sellele, et särtsukas ei suuda seda nišhi täita. Samamoodi nagu pastakas ja harilik võimaldavad kirjutamist kuigi üks vajab vahepeal teritamist ja teisega saab koguaeg kirjutada.
Kässar (registreerimata), kas keegi on kunagi öelnud, et CO2 tekitab soojust? Ei! On öeldud, et CO2 kiirendab kliima soojenemist. Samamoodi nagu kasvuhoone puhul klaasid ei tooda soojust aga näet ilma nendeta oleks väga külm seal.
Päike on meie planeedi energiaallikas. See kas planeedile tekib CO2 abil kasvuhoone ümber või mitte on inimkonna tegevusest kahjuks sõltuv.
Sellest olen juba mitu korda rääkinud, et tavaline kasvuhoone piirab konvektsiooni, ei muud. Maakera asub aga vaakumis, konvektsioon ja otsene soojusjuhtivus ei puhu üldse mingit pilli, on vaid soojuskiirgus. Iga keha kiirgab soojuskiirgust vastavalt stefan boltzmnni seadusele. Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem kiirgab. Ei ole võimalik tõsta keha temperatuuri ja samal ajal tema kiirgust plokkida , vähendada. Seega igasugune jutt, justkui CO2 tekitab mingi imelise "teki" ümber maakera, mis plokib kiirgust, on jama. Stefan boltzmanni seaduses ei ole mitte mingit viidet kasvuhoonegaasidele, lehmapeerule vms.
Kliimahullukeste väited on alati mingi füüsikaseadusega vastuolus, nii lihtne see ongi. Tunnistan ausalt, ise ka mingi hetk olin juba kliimahullukeste ree peale hüppamas, aga kui Greta Thundbergi hakkas aknast ja uksest sisse tulema 24/7, siis sain aru, et midagi on ikka väga mäda selles asjas ja hakkasin ennast rohkem kurssi viima asjaga , siis lõpuks jõudsin sisemisele veendumusele , et kogu see asi on jama.
Iga füüsika seadus võib näidata mida kirjutaja tahab, kui see kontekstist välja võtta.
Kui vaadelda meie planeeti kui musta keha nagu Stefan–Boltzmanni seaduse jaoks oleks tarvis, siis peaks ka eeldama, et planeedil puudub atmosfäär. Kuna meie planeedil aga on atmosfäär, millel on elektromagnet laineid peegeldavad omadused, siis kipub olema nii, et osa energiast, mis peaks "mustalt kehalt" emmiteeruma põrkab aga atmosfäärilt tagasi ja neeldub. Atmosfääri peegelduvust mõjutab selle koostis. Mõnda ainet liiga palju tekib, näiteks H2O, CH4 või CO2, siis see peegelduvus väärtus suureneb. Ning see piirab süsteemist väljuvat energiat.
Kahjuks päris maailm ei ole nii lihtne nagu füüsika seadustes kasutatavad ideaal-mudelid. Selleks, et mudeldada nö reaalelu on vaja rakendada korraga mitmeid füüsika seadusi ja nende omavahelisi mõjusid arvestada.
"siis sain aru, et midagi on ikka väga mäda selles asjas ja hakkasin ennast rohkem kurssi viima asjaga , siis lõpuks jõudsin sisemisele veendumusele , et kogu see asi on jama."
Kui kursis sa nüüd oled siis, 12.4%, 35,4% või lausa 44.39%?
Ja mul küsimus, kas maailm käitub vastavalt Greta ja/või sinu sisemisele veendumusele?
Miks ma küsin, noh et ikka sellepärast, et täna saunas kaks meest ühest suust ütlesid "ah usu mida tahad, see koroona on võlts". Nad olid vist kah sisemiselt väga veendunud.
Kopeerin siia keskkonnaministeeriumi lehelt kasvuhooneefekti lühikirjelduse:(https://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt ):
Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.
Siin on selgelt näha füüsikaga vastuolu. Maapind soojendab CO2-te ja nüüd CO2 hakkab maapinda tagasi soojendama. Kui maapind soojendab CO2-te , siis maapind on soojem keha ning CO2 külmem keha. Külmem keha ei saa kuidagi soojemat keha tagasi soojendada. Analoogia ahjuga. Kui ahi soojendab toas näiteks tugitooli, siis tugitool ei soojenda ahju tagasi. Soojus liigub alati kuumemalt kehalt külmemale. Igasugu kliimahullukeste nn feedback loopid tulevadki justnimelt sellistest füüsikareegleid eiravatest seletustest. Näiteks runaway global warming oleks siis analoogne ahju ja tugitooliga, kus mõlemad hakkavad nüüd soojust omavahel põrgatama ja selle arvel mõlema temperatuur tõuseb järkjärgult nii kõrgele, et maja põleb lõpuks maha. Me teame, et midagi sellist aga ei juhtu ja reaalselt on vaja toa soojas hoidmiseks aeg-ajalt kütet peale visata.
Ehk siis veelkord , labjakas, unusta see kasvuhooneefekt ära. Seda ei ole. Ühelgi gaasil ei ole võimet maakera temperatuuri tõsta. Nende mõju on täpselt ümmargune null . Atmosfäär lihtsalt jaotab soojust ühtlasemalt laiali ja kaitseb meid, ilma atmosfäärita vesi keeks veekogudes päise päeva ajal. Aga mingit võimet tõsta keskmist maakera temperatuuri tal ei ole. Selleks on vaja lisaenergiat.
Koroona on ülevõimendatud. Kui tagantjärgi statistikat vaadatakse, siis tuleb välja, et üpris lahja gripihooajaga on tegemist. Mina võtan seda haigust kui paratamatust, sest sellega ei ole võimalik võidelda. Maskid ei aita, sest sääski kalavõrguga ikka ei püüa. 2 m distantsi hoidmine samuti ei aita . Ainuke asi mis aitab, on inimese enda immuunsussüsteem. Nagu Trump ütles, siis lahendus ei saa olla hullem kui haigus ise. Majanduse kinnikeeramine, inimeste kodudesse keldrisse peitu sundimine jms asi kokkuvõttes hullem , kui see suhteliselt leebelt enamusel inimestest kulgev viirus ise. Vanad ja väetid ning mitme kroonilise haigusega inimesed peaksid olema ettevaatlikud, kuid kõigi teiste jaoks peaks elu minema edasi nagu enne. Rootsi ei pannud ennast lukku ja sai alguses selle eest vastu päid ja jalgu kõigi käest, kuna surmade arv oli suur, kuid nüüd Rootsi tuleb juba paremini sellest välja , kui teised riigid, kes karme reegleid kehtestasid. Karjaimmuunsus ilmselt hakkab seal tekkima. Ja nagu näha, siis neist reeglitest ei ole olnud erilist kasu nendes eriti karmides riikides. Loomulikult, kui haiglatest ei jätku enam kohti haigetele, siis tuleb karmimad meetmed uuesti käiku lasta.
Mismõttes pudru ja kapsad? Selgelt ju kirjutasin, et
-soojus liigub alati soojalt kehalt külmemale
-ei ole võimalik tõsta keha temperatuuri ilma lisaenergiata
-ei ole võimalik tõsta keha temperatuuri ja samal ajal selle kiirgust vähendada
- ei ole võimalik valgust/ soojust "lõksu püüda". Iga keha , mis on üle absoluutse nulli, kiirgab soojuskiirgust. CO2 kiirgab samamoodi.
Need on füüsikaseadused, millest kliimahullukesed ei taha midagi teada saada ja kukuvad jahuma konsensusest "teadlaste" hulgas, et ikkagi soojeneb. Soovitan lugeda K.Popperit, mis on teaduslik teooria ja mis mitte. Siis saad teada, et konsensusel, kraadil, mainel või miljonil toetaval artiklil ei ole mingit asja teaduses.
## kaitse oma järgnevat väidet:
## "Täna on suur kitsaskoht siiski seal, et särtsukad suudaks täita vaid
## üksikuid transpordinishe."
# Linnade vaheline ehk kesk-kaug ja kaugmaa ei ole veel kaetud aga seda on
# raske "auto" alla grupeerida
Tüüpiline - kui argumendid saavad otsa, hakkame väänama definitsiooni. Mina räägin transpordinishidest, aga kõik, mis pole auto, ei ole Sinu jutu järgi enam transport. Mis see veoauto siis on? Muusika või kõrgkultuur? Või milline näeks välja 8h tööpäev 80km sõiduulatust pakkuva uue eMasteriga? Täidetud nish?? Laevad ja lennukid, mis moodustavad väga suure osa õhusaastest globaalselt, pole samuti transport?
Milleks selilne demagoogia vajalik on - kõik ju näevad, oskavad lugeda, saavad aru ja teevad reaalsetest võimalustest lähtudes oma otsused. Sa ei pea õigustama oma I.gen Leafi ostmist kellelegi ja sellepärast särtsukate kohta pidevalt midagi kokku luuletama. Mina sõidaks kah hea meelega selliseid sõite särtsukaga, kui mul selliseid sõite oleks, aga mu pere on 6-liikmeline ja turul pole isegi mitte mahtuniversaale, mis mahutaks lisaks inimestele ka asjad ära ja korra-paar nädalas käru veaks (7-kohaline eNV200 on ikkagi äärmiselt väike auto). Homme käime külas perel, kus o 6 last - kui 8-9 kohalisi fossiilikaid on turg täis, siis kus on sellised särtsukad? Väga palju nishe on täitmata ja nendelt, kellele need nishid on eluliselt olulised, ei saa võtta ära õigust liikuda või panna peale kohustusi hakata ühe auto asemel sõitma samu sõite kahe särtsuautoga, osta ühe kaubiku asemel 2 ja palgata sinna juhid jne... kui sellised "rohelised" kraanide juurde lasta, oleks koroona mõju majandusele viimane asi, mille pärast muretseda:)
kuidas on võimalit tühast selline jauram käima kakkuda, mina tõmban küll varsti joone alla nädalale ja lähen sõpradega tina panema, mul pohhui neist särtsukatest, masuudipress liigub iga ilmaga ja väikeste vahedega ikke väääga kaugele
Kärss, ma ei teadnudki, et sa selline lumehelbeke oled.
Ma palusin sul mitte valeinfot edastada ja sina hakkad kohe kisama nagu keegi tahaks sult ära võtta sinu autot. Kõlab samahullult nagu USA-s elavad relvafanatid, kes lähevad lolliks kui keegi julgeb välja öelda, et uusi relvi suvalistele tänavalt ei tohiks anda.
Mass-lennutransport ei ole fosiilikatelt üle viidav, ei hakka üldse torkima. Laevanduses on tuumareakotritega laevad aastakümneid ringi liikunud niiet fossiilile alternatiive teoorias olemas, praktika on omaette teema.
Kaugmaa transpordi käisime üle juba.
7 kohalisi särtsukaid on olemas lisaks eNV200-le, nagu on ka busse, kui tervet suguvõsa vaja sõidutada.
Protsentuaalselt eraisiku transpordist on kõvasti üle 60% kaetud olemasoleva mudelivalikuga, kuigi alati võiks valikut rohkem olla kuna osadele meeldib üks tootja rohkem kui teine jne. Niiet, ei, ei saa öelda, et elektrikas oleks piiratud vaid väikesele nišhile. Ainus mis sellist piirangut võib tekitada on valeinfot jagavad inimesed.
Ja nii igaks juhuks kordan üle: ma ei taha muud, kui see, et sa lõpetaks valeinfo edastamise.
Miks? Sest kui tuleb särtsukatest väheteadlik inimene infot otsima ja ei viitsi ~50 lehekülge läbi lugeda, eriti kui pool sellest on trolliv tekst, siis ta avab viimase lehe ja loeb sealt sinu kirjutist: "Täna on suur kitsaskoht siiski seal, et särtsukad suudaks täita vaid üksikuid transpordinishe." Selline valeinfo on väheteadliku inimese jaoks piisav, et ta rohkem ei hakkagi uurima, sai kiirelt kuklas sügelevale hirmule kinnitust, et särtsukas ikka ei kõlba kuhugi ja rohkem ju vaja polegi.
Mis puutub minu autovalikusse, siis seda ei pea ma kellegi ees õigustama. Kui ei meeldiks, siis müüksin maha. Praegusel hetkel ainus põhjus miks maha müüks oleks suurema ost, kui pere kasvaks nii suureks nagu sinul.
Kärss, maakerale langeb x ühikut valgusenergiat päikeselt iga sekund. Kui CO2 tase on 300ppm, siis kiirgab y ühikut minema. Kui CO2 on 400ppm, siis z ühikut minema. Kusjuures z on väiksem number kui y.
CO2 molekul neelab teatud lainepikkuse endasse (niimoodi töötavad spektroskoobid) ja seejärel hakkab see molekul suurema amplituudiga võnkuma. On olemas molekulid, mis hakkavad eraldama teise lainepikkusega kiirgust, aga CO2 ei ole selline molekul.
Mis sa arvad, et sa labidas ei ole sellel alal kui sa kasutad väljendeid "soojus liigub"? Misasi on soojus? Mis tähendab liigub? See on 8. klassi füüsika tase.
Sa arvad et sa ei ole labidas sellepärast et ... klassikaline Dunning-Krüger efekti haripunkt (foto).
Arnis, miks Sa sellist asja mulle seletad ja mind labidaks nimetad? Ma pole ju selles, mida seletada püüad, isegi sõna võtnud.
Labjakas, piinlik pole juba? Mina räägin transpordinishidest, Sina üritad seda keerata eiteamilleks. Et kui üks on juba ulmelises hinnaklassis turule suudetud tuua, siis nish on täidetud ja kõigi (kasvõi 60%) vajadused rahuldatud? Selline musta valgeks rääkimine on ju kõigile läbinähtav, mitte ainult minule. Kui must oleks valge, sõidaksidki kõik juba särtsukatega, sest poleks mingit põhjust enam fossiilikaid osta. Pane arvuti kinni ja vaata korraks, mis toimub REAALSES elus ja seda, mida just äsja kirjutasid. Miks Sa pead kõiki inimesi lollideks, kes enne uue auto ostmist ei tutvu turul pakutavaga, ei kuula müügimeeste (ilustatud!) juttu, kelle huvides (trahvid!) on müüa fossiilikate asemel just särtsukaid või kes ei anna endale aru, mida nad vajavad? Kui pead kõiki teisi lollideks, on teistel nii "targa" inimese seisukohtadega juba a priori natuke keeruline suhestuda...
Kärss, ma ei pea inimesi lollideks, pole seda väitnudki. Küll on tõsi see, et enamik ei tea kõigest kõike ning seetõttu otsivad lisainformatsiooni. Kui nad seda sinusuguste käest saavad, kes valeinfot ja müüte levitavad, siis nad ei lähegi särtsukaid lähemalt uurima, kuna neile on sinusuguste poolt juba selgeks tehtud, et "nišhi" kaup ja kuhugi sõita ei saa ja koguaeg peab istuma juhe käes kiirlaadija juures jne jne jne.
Sinu suur lootus ehk automüüjad on sama teadmatud või hullemad kui sina. Sul on väidetavalt vähemalt mingi kogemus omal elektriautoga. Olen käinud esindustes uurimas elektriautode kohta ja mingil põhjusel tean mina kui klient nende sõidukist rohkem kui nemad, kuna olen vaevunud eelnevalt tutvuma kasvõi tootja brošüüriga. Tahaks loota muidugi, et asi paraneb aga ei paista paranevat.
Käisin hiljuti uurimas eNirot, et näha kas ja mis tunnetus erinevus on võrreldes Leafiga. Seisan salongis eNiro ees ja ütlen müügimehele, et tahaksin Niro-ga lähemalt tutvuda. Esimene asi mida ta teeb on viipab käega, et see on seal taga nurgas. Mitte ei täpsusta, et see minu nina all on elektriline mitte tavaline, ei uuri kumba Niro-t ma mõtlen. Esimese asjana suunab mu elektrikast kaugele eemale. Ja see on minu kogemus läbi aastate olnud kui olen käinud kusagil esinduses uurimas mõne elektrika kohta. Mõni ime siis, et eestis ei osteta elektrikaid. Müügimehed kas aktiivselt suunavad eemale või kui neile spetsiifiliselt öelda, et tunned särtsuka vastu huvi lahtub müügijutt ruttu kuna midagi öelda ei osata.
Tootjate trahvid on ka naljanumber. Nende jaoks ostavad nad Teslalt krediite või ühendavad jõud mõne vähem saastava tootjaga ja trahvidest jälle prii.
Kärss, ma saan aru, et sul on mingi isiklik sügav hirm, et inimesed kogematta äkki ostavadki endale särtsukad. Aga selle otsuste peavad nemad tegema ja selle jaoks on neil adekvaatset infot vaja. Sinu kirjutistest on näha, et sul puudub objektiivne suhtumine teemasse ning levitad teadlikult infot, mis kaldub valeinfo kanti liigagi tihti.
Või äkki on sul hoopis sügav kibestumus, et turul sinu väga spetsiifilist mugavus ja elustiili vajadust täitvat särtsukat sinu arvates või sinu rahakotile ei eksisteeri. Eks see võib-olla seletaks ka miks sa kõigi teiste juttu väänata ja käänata püüad igal võimalusel.
Fotole kirjutasin õigesti, tekstis valesti. Kässarile oli see.
Kõikidel ei ole elektrikat sest 10a tagasi oli hind kehva ja nüüd kui hind paika saaks minna pole millega neid toota (pole vastavaid tehaseid). Kusjuures teadmised nendest on siiani katastroofiliselt kehvad. Aasta on 2020 ja 90% keda vean ei saa asjale üldse pihta. Nende jaoks on see ikka mingi hübriid ja laadima peab tanklates tunde. For real. 90%. Need on siis lihtsalt inimesed mitte meie siin foorumis.
Arnis, umbes aasta aega tagasi olin peaaegu samas seisus kui sina. Lugesin siit sealt õudusjutte, kuidas kohe kohe maakera üle kuumeneb ja me kõik sureme varsti välja. Ma olin mingil määral siiski skeptiline, sest ma ei saanud aru, kuidas 0,5 kraadi või 2 kraadi saaks põhjustada sellist kataklüsmi, nagu kirjeldati , sest nagu juba öeldud, talvel on meil mõnikord -30 ja suvel +30 ja pole nagu hullu midagi. Aga siis , kui hullunud pilguga Gretakese epistlilt liialt paju hakkas saama, sain aru, et midagi on mäda. Lugesin siit sealt ja lõpuks panin enda jaoks pildi kokku, milles kogu see asi on. Mingi keha temperatuuri tõstmiseks on tarvis lisaenergiat. Termodünaamika esimene seadus. Nüüd termodünaamika teine seadus määrab ära, et soojuse liigub kuumemalt kehalt külmemale. Sellepärast ei saa ka CO2, kui külmem keha, maakera, kui kuumemat keha, enam tagasi soojendada. Vastasel korral oleks tegemist entroopia vähenemisega, kuid süsteemis entroopia alati suureneb. Piltlikult öeldes ei ole võimalik teha kuuma kohvi jääkuubikuga. Siis veel muidugi ka Stefan Boltzmanni seadus, mida kliimahüsteerikud räigelt rikuvad, väites, et on võimalik tõsta keha temperatuuri ja samal ajal tema kiirgust vähendada.
Kokkuvõtvalt globaalse soojenemise hüsteeria ei ole midagi muud, kui lihtsalt usk , et soojenemine toimub. Ei ole andmeid , et soojenemine toimub. Pole puht füüsiliselt võimalik mõõta maakera keskmist temperatuuri, selleks pole piisavalt termomeetreid. Samuti CO2 tase ei ole ühtlane , vaid muutuv. Mauna Loa mõõtepunkt istub vulkaani otsas, kes veel ei tea. Mis veel, ei ole võimalik mõõta maailmamere taseme tõusu, kuna referentspunkti pole võimalik määrata. Maapind liigub , samuti maapinda mõjutab ka tõusud ja mõõnad. Satelliidid ei saa temperatuuri määrata, sest selleks oleks tarvis teada maakera emissioonitegurit, kuid selle määramiseks oleks jällegi tarvis teada maakera temperatuuri, mida ei ole võimalik määrata.
Kokkuvõtteks, kui küsite, et milleks kogu see kliimahüsteeria on üles köetud, siis vastus on üsna lihtne - raha. Suured rahad liiguvad süsinikuneutraalsuses. Hästitasustatud riiklikud töökohad jne jne.
Kui me nüüd kõik rahulikult maha istuksime, vaataksime maailma üldpildina, mõtleme teooria ja praktika peale, siis mis aastal võiks reaalselt globaalne automüük jõuda olukorda, kus sisepõlemismootorite ja elektrikate müük oleks 50/50? Kas aasta 2030 on igati reaalne või täielikult naiivne ennustus? 2019 oli elektrikate osakaal väieetavalt 2.6%.
kässarile, siis sattusid telegrami, paraweb-i või jumalteab kuhu tõekuulutuste saidi otsa, kus räägitakse, kuidas tegelikult kõik tänapäevane füüsika on vandenõuteooria ja said sealt oma lollile ajule sellise sisendi nagu siin näeme ning nüüd kuulutad oma vankumatut tõde nagu moslemi pühasõdalane jah? Mine aja oma sitta parem sealsamas edasi omasuguste seas, pole vaja selliseid HHO geneka suguseid idikaid siin vähegi reaalsusega kooskõlas olevate teemade vahel oma idioodi tõde kuulutama.
Kässarienn, vastupidi ju. Teie üritate siin füüsikat ümber lükakata, üritades tõsta keha temperatuuri ilma täiendava energiata. Te ei tunnista termodünaamika esimest seadust. Teie olete see, kes üritab külmema kehaga soojemat üles soojendada ( CO2 soojuse tagasipõrgatamine maapinnale). Te ei tunnista järelikult termodünaamika teist seadust. Te üritate entroopiat vähendada. Teie ei tunnista Stefan Boltzmanni seadust, üritades keha temperatuuri tõsta ja samal ajale tema kiirgust vähendada. Ja nüüd siis hoopis süüdistate mind, et ma ei tunnista tänapäevast füüsikast.
to Kunn
Ma ei trolli, ma räägin nii nagu asjad on . Füüsikareeglid kehtivad, või väidad vastupidist?
Meie tunnistame vastava haridusega enamikke teadlasi, kes selle on ammuilma ära tõendanud, et CO2 toimib kasvuhooneefekti põhjustajana, see et sina siin mingi põrandaaluste väidetega välja kargad ja need suurema enamuse vastava ala inimeste väited siin mutta tambid, see tõendabki, et oled lamemaalasest troll, kes kuskil telegramis mingit sitta loeb, mida vandenõuteoreetikud pasundavad ja käid seda jama siin nüüd kuulutamas. Nagu korduvalt eespool ka väitnud olen on veenus vs merkuur kenasti võrdluses olemas, mida põhjustab suur kogus CO2 atmosfäris
Tundub, et Bently loodab, et elektrikaga saab luksuslikuma ja võimekama masina. Plaanib järgneva kümne aastaga täieslikult üle minna särtsukate tootmisele: https://www.bbc.com/news/business-54835588
Üsna julge väljaütlemine tundub. Aga samas päris hea näha kuna äkki aitab innustada teisigi tootjaid rohkem elektrikatele rõhku panema.
Ja ma usun, et kuskil sõidabki juba ammu S-klass, mida sikutab piitsavilinal põlvedeni kõrbeliivas sumav eesel.
*Mina näiteks pean valdavalt inimesi lollideks, sest nad ei tea kõigest kõike ja nad ei tahagi lisainformatsiooni.
Elektriautoga on sedapsi, et peab olema 2 autot. Üks elektripunn, millega tööl käia ja öösel laadida ja teine auto, sisepõlemismootoriga, mida saaks kasutada pikemateks sõitmisteks. Kuna laadimisaeg on tundides, siis elektrikaga pikemat reisi ette ei kujuta, olgu selleks Tesla või Bentley. Midagi teha ei ole, elektrika laadimisaeg on füüsikareeglitega piiratud ja võtab aega tunde ja suuri muutusi selle koha pealt tulla ei saa. Räägitakse aku vahetusest jaamades, aga minu teada Tesla on ise üleni üks suur aku, nii et siis oleks juba tarvis auto vahetust jaamades. Nii et kallid, väga kallid mänguasjad on need Tesla ja Bentlyd ja väga ebamugavad pikemal reisil, kuid vaja vahepeal laadida. Aga noh, eks paljudega ongi nii, et kui tuleb uus nutimobs müüki , siis visatakse vana kus see ja teine ja iga hinna eest on vaja uuemat ja uhkemat. Elektrikas on samamoodi uudne asi ja läheb paljudele hirmsasti peale, eriti kui saab rääkida suurest looduse säästmisest, aga kui paar korda reisil olles tühja aku pärast treileri peale satutakse, küllap siis kohale jõuab, et vana diisel pass oli ikka päris hea asi ja viis punktist A punkti B ilma pipardamata. Kokkuvõtteks ei oska öelda muud, et sendisaagijatest saan aru, kes kasutava pisikest elektrilist junni tööl käimiseks ja panevad ööseks laadima, kuid kallimad on lihtsalt ühed ilusad ja toredad , kuid ilma erilise praktilise väärtuseta jumpstükid. Senti nendega ei sae ja kaugele ei sõida. Ok, kiirendavad hästi ja talvel on hea pidamisega ja täis igasugu lisasid , aga kõige selle nullib ära ja tõmbab miinusesse pikk laadimisaeg.
vaielda indiviidiga kes liigub kodust ainult aku ühe tsükli piirides, egas talle tee selgeks et elu ei keerle ainult tema ümber, ja vaadates meie taksoparkki, siis ei oskagi seisukohta taksojuhtide kohta võtta , kas nad kõik on nii lollid , et oska raha lugeda, või hoopis ..................
Arnis, auto liigutamiseks on vaja energiat. See energia on vaja akusse salvestada. Laadija võimsust on võimalik tõsta kas suurendades pinget, voolu või mõlemat. Pinget väga kõrgeks tõsta ei saa, sest see on ohtlik, ülelöögid jne. Seega tuleb suurendada voolu. Mis aga tähendab, et juhtmed lähevad järjest jämedamaks. Akul on samuti sisetakistus, mis soojeneb, kui sellest elekter läbi läheb. Kui nüüd üritada mõne minutiga, nagu kulub bensukal paagi täitmiseks, kogu energia akusse pressida, siis läheks aku lihtsalt põlema ja kogu auto põleks maha. Omaette teema on elektrika kustutamine, olen lugenud juhtumeid, kus tuletõrje brigaad ei suutnud mitme tunni jooksul tulekahju ära kustutada. Samuti juhe , mis akut laeks, oleks nii jäme, et sa ei jõuaks seda maast lahtigi tõsta. Rääkimata ühenduskontaktidest. Pliiakud on ühed kõige madalama sisetakistuse akud, kuid ka neid liiga kiirelt laadides lähevad plaadid kõveraks ja lühisesse ja aku läheb p...se. Nii et kokkuvõttes aku laadimine võtab aega tunde. Mitte kunagi ei ole võimalik akut laadida sama kiiresti, kui läheb praegu tarvis bensukal paagi täimiseks. See ei ole lihtsalt füüsikaliselt võimalik.Energia hulk on lihtsalt liiga suur, mis oleks tarvis lühikese ajaga akusse sisse pressida.
Sellelt videolt on näha, kuidas Tesla tuld võtab. Kujutage nüüd ette, kui Teslaga pauku panete ja tuli taga on. Ja kui igaüks hakkab superchargeriga oma Teslat laadima, mis kindlasti ei ole akule ja kogu autole nii kasulik, kui rahulikult laadides, koormates üle aku ja juhtmestiku, siis võib juba ette kujutada, mis jamad sellest edasi arenevad ja sellised süttimised muutuvad aina sagedasemaks. Kõige hullem on kiirus, millega masin tuld võtab. Praktiliselt plahvatab mõnel juhul. Ei näe eriti shansse ellu jäämiseks sellisel juhul.
Tesla kasutab vähem haruldasi metalle sisaldavat, kuid süttimisohtlikumat NCA akukeemiat, enamus teisi EUs müüdavate el.autode tootjaid ohutumat, aga kallimat NMC keemiat. Hiinlastel on lisaks veel odav ja ohutu, aga kehva energiatihedusega LiPO keemia.
