"Kässar (registreerimata):
Elektriautoga on sedapsi, et peab olema 2 autot. Üks elektripunn, millega tööl käia ja öösel laadida ja teine auto, sisepõlemismootoriga, mida saaks kasutada pikemateks sõitmisteks."

Jälle 1 kes arvab, et kõigil peab elu olema selline nagu tema õigeks peab. Mul on 1 auto ja see on el.auto. Alul oli vana fosiilipõleti ka õue peal, aga osutus kasutuks, rändas lammutusse ning uut fossiilikat osta plaanis pole. Pigem vahetan suurema mahutavusega robustsema neliveolise elektrika vastu, kui midagi säänset müügile tuleb.

# Pigem vahetan suurema mahutavusega robustsema neliveolise elektrika vastu, kui midagi säänset müügile tuleb.

Uue Hummeri esimese partii tellimise magasid maha? Pole midagi, 2022 peaks kõik soovijad oma auto kätte saama.

"Jälle 1 kes arvab, et kõigil peab elu olema selline nagu tema õigeks peab. Mul on 1 auto ja see on el.auto."

Kui sulle meeldib 2 tundi passida ja oodata, mil aku täis saab, siis palun väga, see on sinu valik. Ma arvan, et päris paljudele selline pisiasi ikkagi mokkamööda ei ole . Midagi teha ei ole, tilk tõrva rikub ju meepotigi. Lisame siia veel selle, et kokkupõrke korral võib järgneda plahvatus, mille tulemusel auto süttib sekunditega põlema, siis vähemalt minul ei teki enam üldse küsimust, kas ma tahaks omale elektrikat. Aga see on vaid minu arvamus ja ei suru seda kellelegi peale.

wb - Skoda ENYAQ - oled tutvunud ülevaadetega?

Kässari hirmujutt samuti raporteerida. Ei ole okei neid valesid reprodutseerida. See arvamus pole probleem. Vaid see valeinfo enne seda.

Arnis, mis valeinfo. Pime oled või, kõik on videos näha, mis toimub autoga, kui tuld võtab. Solksolgi terminit kasutades on tegemist surmakuudiga, kui põlema läheb. Huvitav, kas tulekustuti on Teslal üldse kohustuslik ülevaatuse läbimiseks? Kasu tast ju ei ole. Viide:

"4-8,000 gallons( 15000-30000 liitrit) of water. Have to watch it 45 min for flare-ups. Can reignite HOURS TO DAYS after the event (????). That's from the fire department training video. "

Ja mis arvad, et peale laksu laiali lennanud bensiin sul ei põle või? Mingid idiootlikud põhjused ja möla hakkab kässari mulgust tulema taas. Akud pigem süttivad peale laksu mõne minuti jooksul(kui süttivad), mitte ei lahvata hetkeliselt nagu bensiin. See laadimise aeg mõndadele kindlasti oleks probleemiks, mulle isiklikult oleks suht suva sellest, nagunii ööseks paneks laadima lihtsalt ja kaugemale kui 100 kiltsa kodust ei ole ma viimased paar kolm aastat ka oma masuudipressiga käinud, üldse lamp mingi autoga kuskile pealinna ronida, rongiga olen käinud siit lõuna eestist aegajalt, palju mugavam ja muretum. Ja kui käikski need mõned korrad aastas, siis kuskil veerand tunnikest puuduolev osa juurde lasta kiirlaadijas poleks mingisugune nutmise koht mulle näiteks.

Kässar, päriselt ka, sa teed ennast ainult lolliks selle trollimisega.

Vedelkütusepõhised autod põhjustavad samuti põlgenuid, isegi rohkem kui särtsukad. Kokkupõrke korral samuti on gaas/vedelkütuse süttimine kiirem ja suurema riskiga kui akupaki süttimine. Ehk siis sõitjatel on rohkem aega autost väljuda ja ohutusse kohta jõuda.

Ning pikamaa sõidud ei ole probleem. Neid inimesi küllaga, kes sõidavad suuri vahemaid särtsukatega. Mõni neist jagab ka oma kogemusi ja võrdludi. Näiteks YouTube-st leiab Tesla Björn-i kes on erinevate autodega värdluse jaoks läbinud 1000km aja peale. sisepõlemismootoriga masin oli terve sõidu peale ~30 minutit kiirem, kui särtsukas. Tõsi, oli ka neid särtsukaid millega vahe oli tundides aga siin tuleb mängu juba pigem see, et ostja valib mis omadused talle olulised on. (https://docs.google.com/spreadsheets/d/1V6ucyFGKWuSQzvI8lMz
vvWJHrBS82echMVJH37kwgjE/edit#gid=15442336)

#Skoda ENYAQ - oled tutvunud ülevaadetega?
Ülevaated on senimaani ju ainult välimuse kirjeldus ja brošüürist lugemine. Sõita ei lasta kuna pole veel tootmises või siis VW grupp tahab hoida tähelepanu I.D.4-l. Rääkimata hinnast, mis nelikveolisel, kui mingitki sarnasesse hinnaklassi kuuluva auto varustut tahaks, on kohutav. Ligemale 60k € selleks, et saada törts suurem Kia eNiro. ~11k€ ei maksa see lisa mootor. Ja ventileeritud istmeid ikkagi ei pakuta kuigi teistel Škoda mudelitel juba valikus.

Selle ülevaate põhjal aga tundub BMW ix3 küll aga põnev variant: https://www.youtube.com/watch?v=QAXRAQLLz6g
Kogenud juhti jaoks on sõiduomadused paremad, kui sport versioonil. Ainult nelikvedu esialgu ei ole.

sekka Norra automüügistatistikat..
https://cleantechnica.com/2020/11/07/norwegian-plugin-market
-share-over-79-in-october-and-phevs-stagnate/

Saksamaal oktoobris jätkuvalt elektriajamiga (BEV + HEV) autode müük ületab diislite müüki, kusjuures vahe suureneb elektriliste kasuks. CNG müük tühine 0,2%.

Diisliga Peugeot Expert / Citroen Jumpy on saadaval nelikveolisena ja tõstetud kerega, aga e-Expetile / e-Jumpyle tuleb selline võimalus aastate pärast, kui üldse tuleb. Need ei näe eputavad välja ja kui ülemõõtu rehvid alla panna, oleksid mahukad maastikusuutlikud autod. Kusjuures L1 variant ei vajaks keskklassi sedaanist rohkem parkimisruumi.

Kah miskitpidi elektritransport. Ehk isegi autode asendus.

https://www.youtube.com/watch?v=xKvbSboQ5_g

Hoolimata aastate pikkusest kärast ja pusimisest suutis see hyperloop arendada kiirust 172km/h. Isegi tavalised rongid sõitsid juba 20 a. tagasi kiiremini.

juba 20 aastat tagasi eksisteerisid rongid 200 aastat.

ka vennad Wrightid lendasid esimene kord hästi madalalt ja hästi aeglaselt...

Ma ei väida, et praegused rongid on tehnika arengu lõpp-punkt. Ma väidan, et Virgini lahendus ei toimi. Aga midagi nad pidid näitama ning halva mängu juures head nägu tegema, vastupidine käitumine oleks olnud investorite jaoks rahaline katastroof.
Mingi 40 a. tagasi katsetati juba Jaapanis magnetpadjal ronge, meilgi kirjutati, et see on rongide tulevik. Isegi jupp magnetteed ehitati valmis. Need katsetused läksid prügikasti - kallis ja magala kasuteguriga.

MagLev on täiesti toimiv lahendus praegu ja kommertsiaalselt kasutusel vähemalt 3'es riigis....

"Ma väidan, et Virgini lahendus ei toimi." - wtf?
Oled sa inimesi 0-gravitatsiooni süstinud? Ei ole? Aga Virgin on.
Nii et STFU oma geniaalse ajuga ja tee midagigi enne kui ründad ülevalt poolt.

Muideks et sulle haamriga vastu näppe lüüa siis sinu "mittetöötav Virgin-i lahendus oli mõnisada meetrit pikk".

Hoolimata 40 a. ajaloost on maglevide käive vähem kui promill võrreldes rööbastranspordiga. Majanduslikult tasuvad nad pole, kasutatakse reklaami tarbeks lühikestel juppidel lennujaamade või näituste juures.

"Majanduslikult tasuvad nad pole, kasutatakse reklaami tarbeks lühikestel juppidel lennujaamade või näituste juures. "

Sama võib ju öelda el. autode kohta: Lühikesed jupid sõiduulatust, makstakse peale, et keegi neid ostaks.....

Aga laiemat pilti ka suudad näha selle asja juures? Ilmselt mitte, muidu poleks sellist lolli küsimärki.

Laiem pilt on see, et kui fantaseerida kogu transport särtsukateks lähema 5-10a. jooksul, siis me kukuks kõik rõõmsalt ühte suurde auku, kuna maakera on koore alt tühjaks kraabitud erinevatest metallidest, et sellist hulka akusid toota.

Lisame veel selle, et elektrivõrk vajaks meeletuid investeeringuid, et autode laadimist välja kannatada. Elektri hind läheks kosmosesse, palju õnne siis kõigile õhk, vesi ja maasoojuspumpade omanikele.

Laiem pilt on evolutsioon mitte revolutsioon u morons ja see ei toimu nii lühikese aja jooksul, kehtib mõlemi viimase ennu kiremise kohta.

Elektriauto mõttekus ja ELMOst. Mida oskaks selle kohta öelda. Ütlen kohe ära, et ELMO kohta ma ei oska midagi öelda, kuna ma ei tea , misasi see on ja tõenäoliselt ei tahagi teada, aga elektriauto mõttekuse kohta võiks öelda nii mõndagi. Esiteks, kas minu jaoks on elektrikal mõtet? Vastus lihtne, ei ole. Miks? Sellepärast, et laadimisaeg on tundides ja selle autoga ei läheks isegi Eesti piires ringreisile. Niisama töölkäimiseks kõlbaks küll, aga siis peaks olema ikkagi üks bensu või diislipõletaja lisaks, millega saaks pikemaid otsi teha. Nüüd vastupidavusest rääkides, siis kasutatud elektrikat ei julgeks eriti osta, kuna akumulaatori hind pidavat pool auto hinda olema ja eluiga neil just väga kiita ei ole. Võrdluseks hetkel kasutuses oleva disla mootor tiksub nagu emasüda , kuigi kilomeetreid juba üle poole miljoni . Ma ei vaheta autosid nagu sokke ja seetõttu sõidan ma selle autoga niikauga, kuni kere on sõel. Eelmise toyota corolla disla ma sõitsin sõelaks, mootor oleks veel edasi tiksunud, aga kere lihtsalt rossitas ära. Praegune masin on aastast 2003 ja kere olukorda arvestades võin julgelt 10 aastat veel lasta. Mootor on pommikindel ( prantsuse diisel) ja piisavalt jõuline ning ökonoomne. Ehk siis see masin sõidab 30 aastat julgelt ilma suurema dramaatikata. Erinevalt elektrikast, mis sellise aja peale oleks juba vähemalt 4 aku vahetust vajanud, kuigi tõenäolisem on, et see elektrijunn on pärast teise aku läbi sõitmist romula kaup. Kui rääkida üldse sõidu omadustest jms, siis vähemalt minu jaoks on väga oluline masina isikupära ja siinkohal tuleb loomulikult mängu masin süda ehk mootor. Ainuüksi silindrivalem juba annab teada , mis häält mootor kiirendades teeb , kuidas veab madalal pöördel jne jne. Elektrika puhul mingist isikupärast rääkida ei saa ja sellepärast keskendutaksegi põhiliselt dünaamikale , et kui kiiresti see või too ikkagi 100 läheb. Igav, ülimalt igav. Ei paku absoluutselt mingit pinget see kiirenduse mäng , kui masin häält ei tee. Paraku, kui järgi mõelda, siis eriti millestki muust, kui kiirendusest, nagu polegi elektrika puhul rääkida ja see on kurb. Teisalt ma saan aru ka nendest rahakatest tegelastest, kes omale Tesla vms ostavad. Eks igaüks tahab midagi uut katsetada ja kui raha on, siis miks mitte. Eriti hea on veel selle juurde kõigile pasundada , kui palju selline masin ikka loodust hoiab ja süsinikku kokku hoiab ja kui äraütlemata puhas selline tehnoloogia on. Kokkuvõtteks võiks siis öelda, et vähemalt minu jaoks elektrikal ei ole mõtet. Laadimisaeg on tundides, mis nullib ära mugava reisimise isegi Eesti piires ja teine suur miinus on see, et masinal puudub igasugune isikupära , sest puudub mootor ehk süda. 0-100ni hääletu kiirendamine muutub üpris kiiresti tüütavaks, lisaks rehvide kulumine sellise liikluskäitumise korral nullib ära ka igasuguse kokkuhoiu kütust põletava masinaga võrreldes. Et siis, kätt ette ei pane kellelegi, palun väga, ostke omale elektrikas, kui vajalikuks peate, kuid vähemalt ise ei kavatse elektrikat mitte iialgi osta oma eluaja jooksul, kui tanklates on vedelkütus olemas ja ma ei näe mingit põhjust, miks peaks see sealt kunagi kaduma.

" Lisame veel selle, et elektrivõrk vajaks meeletuid investeeringuid, .."
esiteks... meeletuid ei vaja.. pistikupesad on niikuinii juba laiali veetud..
aga lisaks ... mõtle .. kõik see kütusele kulutatav raha jääks ju alles....

Manitseja, tead isegi , et elektrivõrk ei ole pistikupesa. Kui igaüks laadima hakkab oma masinat, siis alajaamast lendab kaitse välja, kuna koormus läheb üle normi. Alajaamades tuleks hakata trafosid vahetama võimsamate vastu ja isegi sellest ei pruugi piisata, võimalik , et tuleks uued liinid ka ehitada, sest praegused on liiga peened , et vajalikku võimsust läbi lasta. Ja see jutt kehtib aeglase laadimise kohta. Kui superchargerit keegi tahaks paigaldada, siis tuleks juba omale eraldi alajaam ehitada, sest see vool, mis sealt läbi käima hakkab , on juba hoopis teisest puust võrreldes tavakoormusega. Nii et jah, paraku võrk seab omad piirid ja me teame, et raha nagunii vaevu jätkub, et olemasolevat kuidagimoodi korras hoida. Ehk siis ei ole mõtet mõlgutada utoopilisi lootusi, et ükspäev kõik saaksid oma elektrikat pistikust laadida. Võrgu ülesehituse hind läheb loomulikult tarbija kaela ja kuna võrk peaks muutuma mitmeid kordi võimsamaks, siis võrguhooldustasu tõuseks ka kordades , viies elektrihinna kosmosesse.

"Lisame veel selle, et elektrivõrk vajaks meeletuid investeeringuid, et autode laadimist välja kannatada."
"Kui igaüks laadima hakkab oma masinat, siis alajaamast lendab kaitse välja, kuna koormus läheb üle normi."

Sellest on siin teemas nii palju räägitud, et süda läheb pahaks. Ei juhtu ka siis mitte midagi, kui kõik hakkavad päeval oma autot laadima, aga Kässari kahjuks laevad enamus oma autot ikkagi öösel, kui terve eesti magab ja voolutarve on nagunii kümneid kordi väiksem päevasest. Kui hommikul kõik tehased oma masinad tööle panevad ja koduperenaised oma kodudes veekeetjad ka ja voolutarve hüppab ööga võrreldes lakke, kas siis lendavad alajaamades kaitsmed välja?

Ma loen seda viimasel ajal üha pingelisemaks muutuvat teemat ja ei jõua ära imestada kuidas mõned kirjutavad asjast mida nad ise ei ole proovinud (2020 aasta elektriautosid) aga arvavad küll palju.
Mina üht teist tean kuna minu peres on 2 vanat jaapani elektriautot kasutusel ning lähiaastatel lisandub 1 elektriliseks ümberehitatud 25 aastane saksa premium, auto millel (mõnede arvates igavene) sisepõlemismootor väsis ära (jahutus- ja õlilekked).
Miks ei ole võimalik elektrivõrku arendada? Iga aasta arendatakse 10-te miljonite eest, sest elektritarbimine koguaeg kasvab. 2020 aastal ehitati rekordiline arv uusi päikeseelektrijaamu, kas need siis oleksid võimalikud ilma võrku parendamata? Mingit probleemi ei ole kui on raha ja asi on tasuv.
Miks või kuidas siis tanklavõrku arendatakse, kuidas seda saab arendada? Mõnes kohas ehitatakse juba elamurajooni majade vahele, elamu asemele tankla. Viljandis oli kunagi paar tanklat nüüd on juba vist kümme ja tuleb juurde (täpselt ei tea sest ainult ühes on Enefitvolt'i kiirlaadija)!
Kiirlaadija mõte ongi laadida kiiremini kui 1 tund seal tavaliselt laadimissessioon just selle ajaga piirdubki aga keegi ei ole öelnud, et niikaua peab laadima. Mõistlik on laadida vaid niipalju kui on vaja edasisõitmiseks ja seda saab juba üsna täpselt kas auto pardaarvuti järgi või mõne äpi kaudu vaadata.
Kindlasti on olemas mitu inimest kes on nii hõivatud ja tähtsad, et neil ei ole aega paarisaja kilomeetri järel pausiks, nad on siin palju sõna võtnud aga las nad siis panevad edasi vanaviisi. Keegi peab ju tanklaäri ka toetama, muidu ei saa nad kiirlaadijaid osta.
Me elame ju digiajastul kõik info, süsteemid ja inimeste tegutsemine peab olema effektiivne, kiire ja vähem ressursse raiskav. Ma ei näe selles maailmas pikka iga mootorile kus on mingid 2200 aastat tagasi kasutusele võetud kangmehhanismid mille abil edasi-tagasiliikumine muudetakse pöörlevaks liikumiseks. Põletame nendes algelistes mootorites taastumatuid maavarasid mida võibolla 100 aasta pärast uutel põlvkondadel läheks väga vaja, nutikamalt kasutamiseks. Sisepõlemismootorid sõna otseses mõttes raiskavad kütuses olevast energiast 75% tänu oma puudulikule tööpõhimõttele ja ehitusele. Selge see, et seda äri on üles ehitatud 100 aastat ja inimestele on sisendatud, et nii ongi hea. Et peab põrisema ja tossama ning mõned ei saagi ilma selleta.
Tuleb uus põlvkond kes võibolla lepivad ilma põristamata autosõiduga, magnetvälja ajamiga (elektrimootori) abil vaikselt ja töökindlalt.

Ilus utoopia mõnel siin. Esiteks kogu päikese ja tuuleenergia on võimalik tänu sisepõlemismootorile. Ilma selleta kukuks kaasaegne tsivilisatsioon kohe kokku. Kuskil oli mingi uuring, et tuulepark vaevu vaevu teenib oma eluaja jooksul ehitusmaksumuse tagasi ja kasum tuleb neil toetustest. Päikesepaneelid on samuti elus tänu toetustele. Muidugi, ullikesi leidub, kelle arvates päikesepaneel või tuulik on tasuta elekter ja siis raisataksegi suur raha päikesepargi alla. Eriti naljakas muidugi meie kliimas, kus päike talvel ikka väga madalalt käib. Sellest ma ka ei saa aru, et mis sul need kangimehhanismid ette jäävad, kui mootorid tuksuvad miljon km ja rohkemgi veel. Väga töökindlad asjad, erinevalt patareist, mis 5-7 aastaga on utiil. Samuti etteheide, justkui oleks mootori kasutegur väikese võitu, ei päde, kuna ka elektritootmise kasutegur ei ole midagi kiita, näiteks põlevkivi elektrijaamadel oli see kuskil 30% kandis või midagi sellist. Ülekandmine, laadimine, tühjenemine kõik on seotud kadudega ja kokkuvõttes üleüldine efektiivsus kukub kolinal. Nüüd tuletame meelde, et külmal ajal sisepõlemismootoriga auto kasutab jahutussüsteemi minevat soojust ka salongi soojendamiseks, elektrikas aga peab selle oma sõiduulatuse arvelt maha võtma ja üldine efektiivsus kukub omakorda veelgi sügavamale mutta. Ja sellepärast loemegi, kuidas Norras Teslaomanikud sõidavad puhvaika ja käpikutega talveperioodil ringi. Meenutame ka läbikukkunud sotsiaaltöötajate elektripunnide kampaaniat, tänaseks on tagasi kolitud besiini põletavate masinate peale, sest nii on praktilisem ja mugavam.
Samuti ei vasta tõele mootorite halva kasuteguri jutt, suured 2 taktilised laevamootorid on üle 50% efektiivsusega.

Kässar, lõpeta valeinfo edastamine palun:
# erinevalt patareist, mis 5-7 aastaga on utiil.
Ei vasta tõele üldiselt. Kõik särtsukad mis toodetakse tulevad 8 aastase aku garantiiga mis sätestab, et vähemalt 70% mahtuvusest on alles. Enamasti ikka rohkem selleks ajaks.
Näitamaks, et ka juhul, kui aku tõesti selle garantii piiri lähistele peaks olema jõudnud, ei ole tegu veel rämpsuga, vaatleme, mida sellega teha veel saab:
Võtame siis näiteks Hyundai Kona. Uuest peast täis akuga 450km. Kui aku mahtuvusest 70% alles, sõidab ikka üle 300 km ehk kenasti Tallinnast Misso mis on üsna umbkaudselt ühest Eesti otsast teise. Minu silmis tundub veel vägagi pädev olema.

Kõrvale paneme Teslad, mis on oma akupakkidega kenasti üle 500k km läbinud ja lasevad teise samapalju vähemalt veel. (On ka siit teemast korduvalt läbi käinud)

Kässar
# Esiteks, kas minu jaoks on elektrikal mõtet? Vastus lihtne, ei ole.
Rohkem ei olegi vaja öelda. Kui ei ole sinu jaoks siis ära osta. Aga miks sa pead siin käima oma pläma ajamas? Las teised ostavad ja sõidavad oma elektrikatega. Jääbki rohkem kütust sulle põletamiseks. Peaksid hoopis püüdma rohkem inimesi veenda elektrikatega sõitma. Siis saaksid üldises vaikuses oma aromaatilist kõrva silitavat põristajat nautida.
Kui sul oleks reaalne huvi teema vastu, siis sa vaevuks end asjaga kurssi viima mitte ei korrutaks aastaid vanu müüte ja valeinfot. Kurssi viies oskaksid reaalseid murekohti välja tuua ja adekvaatsemalt teema üle arutleda.

Ta teeb seda meelega. Sellised indiviidid on taitsa olemas. Mottetu. Report. Koguaeg valeinfo levitamine

Kirjeldatud olukord, et kõik panevad oma autod ( mis on elektriautod) korraga laadima, ei saa praktikas esineda, sest meil ei ole nii palju teid, et nad saaksid end kõik korraga tühjaks sõita.....
Kõik autod ei mahu lihtsalt korraga teedele ära....

st enne kui tekib vajadus investeerida laadimisvõrku, on vaja investeerida teedevõrku, et akusid oleks võimalik korraga tühjaks sõita

2 põhilist vastuargumenti: Elektrivõrk ei kannata ning elektrihind kargab lakke ning maavarasid ei jätku.

Tavalaadides tarbib el.auto 1/3 Lasnamäe el.pliidi max. võimsusest. Kusjuures Lasnamäel on el.pliite kordades rohkem, kui sealsetel elanikel autosid. Seda hirmu el.autode vastastel miskipärast pole, et kõik Lasnamäe elanikud panevad oma pliidid korraga huugama ning liinid-trafod põlevad maha. See, et elektrienergia tarbimine suurendab hinda, läheb vastuollu Elektrilevi väitega - jaotusvõrgu ülalpidamise kõrge hind on tingitud Eesti vähesest tarbimisest km2 kohta. Kesk-Euroopas, kus tarbimine on suurem, kulub jaotusvõrgu ülalpidamisele väiksem % elektri hinnast.

Maavarasid ei jätku: Kui kogu Maal leiduvast praegu teada olevast kaevandatavast liitiumist teha akusid, saaks neist akudest kasutusea jooksul läbi lasta rohkem energiat, kui on energiat teada olevates nafta varudes. Ning kui naftat peale kasutamist enam ei eksisteeri, siis liitium jääb akudesse alles, on põhimõtteliselt korduvkasutatav.

ma ei saa aru kuidas lastakse niipalju teemaväliselt kommida!!!!
teemaks on elektriauto mõtekus,mitte mingid elektrivõrgu probleemid!
paljud teemad pannakse foorumis kinni,kuna on lõplikult ära vaieldud.sama ka siin

Elektrivõrgu arendustööd on seotud teema. Aga siin on vinüülplaat täiesti katki läinud ja minnakse täpselt sama jutu peale tagasi nagu AASTAID tagasi. See ei ole okei.

Ning kui naftat peale kasutamist enam ei eksisteeri, siis liitium jääb akudesse alles, on põhimõtteliselt korduvkasutatav.


Põhimõtteliselt küll aga seda siiski ei tehta, kuna liiga keeruline ja kallis.

Tegelikult ka see ei seisa paigal.

"Lithium from Norwegian electric car batteries isn't recycled that often. Instead, it ends up as waste when other metals it's mixed with are recycled. But this may change.

This year's Nobel Prize in Chemistry went to three pioneers in the development of rechargeable lithium-ion batteries. These batteries are now found everywhere and are a vital component of today's electric cars."

https://phys.org/news/2019-12-lithium-recycled.html

Aga eesti situatsioon on milline?
Põlevkivi keelatakse järk-järgult, kuna EL ei luba.
Venest el osta ei luba samuti EL.
Soomest tuleb vist mõni kaabel ainult.
Läti hüdroenergia kulub neil endil ära.

Niiet kes soovib oma aia taha tuumaelektrijaama??

Kuidas öösel laadida, kui päike ei paista?
Mõnest tuulikust tõenäoliselt ei jätku.
Kust saab tulevikus taastuvenergiat eesti?

# Kust saab tulevikus taastuvenergiat eesti?
Võta aga https://www.electricitymap.org/zone/EE lahti ja vaata mis elektrit tarbid. Eesti juba ammu impordib rohkem, kui toodab elektrit. Ja need paar kaablit Soome täitsa edukalt lasevad suuri koguseid elektrit läbi.

Eestis toodetakse biogaasi, mis on täielikult taastuv tooraine. CNG autod osaliselt kasutavad seda. Kui vaja saab gaasiga ka elektrit teha.

https://www.caranddriver.com/news/a34672772/chevrolet-bolt-e
v-recall-battery/

Chevy kutsub tagasi 50000 Bolti, põhjuseks, üllatus üllatus, ootamatud süttimised. Soovitus Chevylt mitte parkida oma elektrikat garaazi ja üldse parem oleks majast üpriski kaugele parkida.
Üldiselt ma olen sellise soovitusega nõus iga masina puhul. Garaazi julgeks masinat isiklikult parkida ainult siis, kui masinal on massilüliti. Ilma massilülitita masinal tuleks akuklemm maha võtta ööseks, aga see on üpris tülikas .

Bolti teema kohta vaevuksid rohkem lugema, siis teaksid täpsustada, et risk eksisteerib, kui aku üle 90% laadida ja jätta.
Probleem esines kolmel autol ja vähem kui paari kuuga leiti juurpõhjus ning käivitati tagasikutsumine.
ICE masinaid süttib mudeli kohta aastas vähemalt samaplju aga juurpõhjuseid ei leita ning tagasikutsumisi ei teostata, et vead parandada.

Pigem tundub eeskujulik käitumine Chevy poolt.

National Highway Traffic Safety Administration - NHTSA oli see, kes asja välja selgitas ja käskis Chevyl oma masinad korda. Soovitus masinat majast kaugel parkida tuli samast ametist. Üks miinus jälle juures elektrikal, vaja pikka pikendusjuhet kerida õhtuti ja hommikuti. Lisaks oht, et mõni tont selle pikenduse ära varastab öösel.

# Kärss, ma saan aru, et sul on mingi isiklik sügav hirm, et inimesed kogematta
# äkki ostavadki endale särtsukad. Sinu kirjutistest on näha, et sul puudub
# objektiivne suhtumine teemasse ning levitad teadlikult infot, mis kaldub
# valeinfo kanti liigagi tihti.

Hirm... miks? Kas kogemus, ostuhuvi ja sellele eelnev eeltöö on siis subjektiivne suhtumine teemasse? Näita mulle ÜKS koht, kus ma valeinfot olen levitanud? Sina teed seda süstemaatiliselt, et kui mina kirjutan selgelt "transpordisektor", siis Sina taandad selle sujuvalt sõiduautodeks ja ütled, et mu väide ei päde? Tahad sildistamise abil targem välja paista, siis vähemalt loe enne läbi, mida kommenteerid ja kommenteeri loetut, mitte enda väljamõeldisi või valesse konteksti rebitud teksti.

See, et ma ise võrdlen siin diisel/särts vms kütuseliikide hindasid, ei tähenda, et ma ise mingi diislipooldaja oleks. Eelmisel aastal tellitud/ostetud uusi autosid ei olnud võimalik saada mulle sobivatel tingimustel särtsuga. Ühega oli diisel ainus reaalne valik. Teine on gaasihübriid (sest diislid ei meeldi). Nüüd sügisel ostetud kasutatud buss on samuti diisel paratamatuse tõttu. Aga arvestades seda, milline pornograafia on diiselmootor tehnoloogiliselt alates ühisanumpritse põlvkonnast, oleks mu eelistus võimalusel alati midagi muud ja särts sobiks oma lihtsuses selleks ideaalselt. Aga kui ostaks täna uut autot, ei takerduks see mitte omaduste (eelkõige veokonks ja tegevusraadius käru sabas), vaid paljuski ka hinnalipiku taha ning kui auto pakub teenust, on konkurentsis püsimine selle teenuse pakkumise eelduseks ning auto ostuhind+km kulu ei paku särts veel eeliseid (pakub vaid siis, kui arvestatakse ainult osa kuludest, need numbrid on siit teemast n+1 korda läbi käinud).

Tõe huvides puudutaks transpordisektorist veel korra kaubikuid, mis pole mõeldud mitte ainult linnalähitranspordiks. Kui igasugune (ka elektriline) sõiduauto teenib eelkõige mõne ühistranspordifoobiku huvisid, siis kaubikute kasutusala on alates liikuvatest töökodadest igasuguse kiiremat sorti transpordini. Kes sõidab palju öösiti, on kindlasti märganud, et suur osa öösel liikuvast transpordist on just nimelt anonüümsed valged kaubikud, millega viiakse väiksemad/kergemad ja kiiremalt riknevad kaubakogused laiali üle Eesti - midagi, mida ei hakka kunagi tegema veoautod, aga millest mingi osa võivad ehk võtta üle kunagi turule saabuvad suurema lennukaugusega särtsumuhviautod. Kui netipoes on teie (särtsu)auto jupi tarneajaks 2-3 päeva, saabub see suure tõenäosusega samuti ühe sellise valge kaubikuga kusagilt erinevatest Euroopa keskladudest ja mõnikord ka otse tehastest. Selliste väikeste kaubakoguste liigutamine raskeveokitega poleks mitte ajuvaba, vaid ka asjatult keskkonda koormav. See on lihtsalt näide, millega selle teema kontekstis mitteolulistel põhjustel ise natuke seotud olen ja miks ma väidan, et kui keelataks ära kõik sõiduautod, oleks mugavuse orjad sunnitud jalutama lihtsalt lähema bussipeatuseni, aga nende autode kadumine, millega tehakse tööd, paneks elu päriselt seisma. Õigemini nende ahistamine seaduse tasandil (piiramine, maksustamine) kajastub igal hinnalipikul ja nende kumuleerumist ei kannataks ühiskonna kui terviku rahakott välja. Igasugune tööd tegev auto on selle teema kontekstis see "mõttekus", kõik ülejäänu on pigem mugavus.

# Olen käinud esindustes uurimas elektriautode kohta ja mingil põhjusel tean
# mina kui klient nende sõidukist rohkem kui nemad, kuna olen vaevunud
# eelnevalt tutvuma kasvõi tootja brošüüriga.

Laigin! Ma tunnen iga kord esindustesse sisse astudes täpselt seda sama, et ma lähen sinna saama vastuseid küsimustele, millele ma Internetist vastuseid ei leidnud. Ja enamikel juhtudel hakkab müügimees jutustama mulle ümber reklaambrozhüüre. Üliharva tunnistab selline müügimees oma võhiklikkust ja teeb kõne hoolduse vm poolele ja küsib üle või siis on teinud seda juba varem ja oskab statistiliste andmete põhjal mulle öelda, et kui kasutan autot nii, siis sobib mulle paremini see ja kui kasutan teisiti, siis sobiks pigem mingi teine. Kliendil sellistele andmetele ligipääsu ei ole, aga kui temal on ja ta nende kasutamise asemel piirdub lihtsalt lipsu kandmise ja ilus olemisega, siis jõuamegi täpselt Sinu kirjeldatud olukorrani:) Särtsukate puhul võib samas mõndagi andeks anda, sest nendega on REAALSEID kogemusi kõigil müügimeestel veel vähe, aga see kõlba vabanduseks oma töö mitte tegemisel.

# Laadimisaeg sõltub sellest, kui palju elektrit on vaja juurde laadida.
# Kiirlaadijaga laed oma IONIQ Electricu ja KONA Electricu 54 minutiga.

Kui pikk on tööpäev, kui suure osa tööpäevast see ära võtab (muudab tööaja ebaefektiivsemaks)? Kui see on vaba aeg, kas on see on rohkem või vähem väärtuslik? Loogiliselt võttes (mida siin ka paljude särtsukate eestkõnelejad vahetpidamata korrutavad) peaks olema eelduseks, et see lisalaadimine ei kuulu mitte päevaplaanidesse, vaid see on midagi vägaväga erandlikku ning auto peab vastama sellisele tarbimisharjumusele, et seda laetakse ainult kodus uneajast.

## Elektriautoga on sedapsi, et peab olema 2 autot. Üks elektripunn, millega
## tööl käia ja öösel laadida ja teine auto, sisepõlemismootoriga, mida saaks
## kasutada pikemateks sõitmisteks."

# Jälle 1 kes arvab, et kõigil peab elu olema selline nagu tema õigeks peab. Mul
# on 1 auto ja see on el.auto. Alul oli vana fosiilipõleti ka õue peal, aga osutus
# kasutuks, rändas lammutusse ning uut fossiilikat osta plaanis pole.

Nojah, ühed müüvad oma vanad autod päris paljude tuhandete eest maha, teised viivad romulasse... mõni ime, et (mitme) põlvkonna jagu uuem ja mitte veel roimastatud auto edasiminekuna tundub:) Objektiivsuse huvides on alati mõistlikum võrrelda võrreldavaid (auto väärtus/hind). Ma selles osas jagan seda esimest arvamust, et tänases olukorras paljude jaoks ikkagi peab olema ka fossiilikas... mis võib vabalt olla ka citybee või mingi rendikas. St seda ei pea üldse hoidma oma garaazhis ega akna all. Aga ka need, kes peavad, on keskkonnateadlikkuse poolest kaugel ees särtsuusulahu pimesi propageerijatest, sest seisev auto ei saasta (loe: seisev särtsukas saastab sama palju kui seisev fossiilikas) ja kui seda fossiilikat on vaja (üli)harva ja selle enamjaolt seisva autoga saab rahuldada ära need harvad liikumisvajadused, milleks särtsukas misiganes põhjustel ei sobinud ja sellega suudetakse hoida ära veel ühe uue auto tootmine, võidavad kõik. Ka need, kes oma mätta otsast ühegi teise mätta otsas elavate inimeste elu mulle arusaamatutel põhjustel mõista ei soovi.

Teoretiseerijad esinevad siin oma teadmistega, aga uusi teadmisi kas ei omanda või jätavad enda teada ning on väga olulise (ja huvitava!) särtsu-uudise viimasest nädalast täiesti ära põlanud. Siin on nüüd teine särtsukaubik eCrafteri kõrval, mis juba natukenegi "kvalifitseerub" millekski (sest eMaster oli lihtsalt toores veel). Ja see on alles algus! Ma võtan umbes paari aasta pärast suurima hea meelega tagasi enda täna ja viimastel aastatel välja öeldud sõnad kaubikute segmendi kohta, et ei saa ja ei ole võimalik, sest varsti on.

https://ford.infoauto.ee/uudis/taeiselektriline-ford-e-trans
it-viib-uuel-tasemel-tarkvara-teenuste-ja-voim

# kui mina kirjutan selgelt "transpordisektor", siis Sina taandad selle sujuvalt sõiduautodeks
Põneva juhuse tahtel on teema "Elektriauto mõttekus" mitte "Elektritranspordi mõttekus" niiet kui selle teema kontekstis öeldakse "transpordisektor", siis tundub üsna loogiline, et peetakse silmas autode alamgruppi kõigi transpordivahendite hulast.

#Näita mulle ÜKS koht, kus ma valeinfot olen levitanud?
Hea küll, tsiteerin uuesti SINU kirjutatut eelmiselt lehelt, et mitte liiga kaugeid asju otsida:
"iinlaste särtsuautod kulutavad kogu oma 'elukaare' jooksul rohkem energiat kui traditsioonilised bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid."
Kuna tegu on tsiteeringuga, siis muidu ei määriks sellega seoses sulle valeinfo levitamise lipikut külge aga kuna sa järjekindlalt klammerdusid selle külge, siis ei saa kuidagi "armu" anda.

Labjakas: jätkad ju samas vaimus kontekstist välja rebimisega, sest kui mina räägin keskkonnaaspektis tervest transpordisektorist, siis Sina kommenteerid hoopis pealkirja teemat. Teema laiendamine on reeglites täiesti lubatud ja keskkonna aspekti tõid siia sisse üldse elektriautode apolegeedid, mitte mina.

Ja teiseks, kui minu link "peer reviewed" teadusuuringule ei ole tõestus, siis äkki avaldad, millist muud andmete avaldamise metoodikat peetakse meie planeedil sellest veel paremini tõestatuks? Youtube?

PS: kui Sa korduvalt nii lihtsatele küsimustele vastata ei suuda, pole ka mõtet seda offtopikut jätkata. Ega muidu vist kah ei ole, sest iga kõrvaltvaataja saab suurepäraselt aru, kes ja millega vassib:)

Kärss, sa siiani ei ole vaevunud üldse süvenema miks see sinu viidatud artikkel vigane on.
Ei ole asi viidatud teadustöös. Teadustöö osas pole mul mingeid etteheiteid. Olen sellele sinu "küsimusele" mitu mitu korda vastanud juba. Sa lihtsalt ei ole nõus lugema või mõistma või aksepteerima seda.

Viga on artikli soovis väänata teadustöö, mis keskendus tootmise keskkonna mõjule. Artikkel aga on sellest sujuvalt teinud uuringu, mis justkui kataks kogu auto elukaare keskkonnamõju.
Miks see "väike" detail oluline on? Sest tänu sellele detailile on võimalik artikli pealkirjaks panna, et elektriautod on saastavamad. Mis on tootmise aspektis õige. Sellele ei ole minuteada keegi kunagi vastu vaielnud. Aga mis on vale tõlgendus teadustööst. Samahästi võiks kirjutada suurelt pealkirja, et sigaretid ei kahjusta hingamisteid ning viidata teadustööle, kus katsealused hoiavad süütamata sigaretti huultel. Kas selline teadustöö omab seda väärtust, mida artikli pealkiri reklaamib? Ei oma.
Sinu suutmatus või soovimatus sellest aru saada ilmestab väga kenasti sinu soovi vale infot edastada. Selle asemel, et reaalselt süveneda sa lahmid oma asja edasi.

Äkki mul on õhtul aega lapata natukene seda teemat uuesti läbi ja leian kindlasti veel mitmeid näiteid, kui see üks sulle ei meeldi.

#jätkad ju samas vaimus kontekstist välja rebimisega
Ma pole midagi kontekstist välja rebinud. Ma lisasin juurde selle konteksti milles me oleme seletuseks, miks võib niimodi mõista sinu kirjutatut. Tundub, et sa oma "pika" eluea jooksul ei ole veel kohanud sellist asja, et lähtuvalt kontekstist on võimalik samu sõnu erinevalt mõista.
Jah, muidugi on võimalik teemat laiendada. Mul ei ole selle vastu midagi. Aga siis peab ka selle selgelt välja tooma, mitte eeldama, et teised kohe sinu teema laiendusest aru saavad. Eriti kui kasutatud lauseehitus võimaldab mitmeti tõlgendamist.

"Ja need paar kaablit Soome täitsa edukalt lasevad suuri koguseid elektrit läbi..."
Jah, normaalolukorras lasevad, aga Soomes eneses on elektripuudusest tingitud kõrge hind
Kui vaatad Nordpooli hinnakaarti, siis Rootsi-Norra on eriti põhjaosas palju odavamad. Seega Soome-Rootsi ühendused on liiga nõrgad .
Kerge kahtlus, et seda hoitakse nimelt, et uutele tuumajaamadele mingigi hinnatase säilitada - on ju Olkiluoto 3 omahinnaks mainitud 4,5 senti/kWh aga seegi on saavutatid pärast miljardite korstnassekirjutamist.
Vaadake või tänast päeva, tuule ja päikeseelekter annab üha enam päevast energiat aga sellest veel küll ei jätku, tuumajaam on vajalik pimedamal ajal aga öösel on täna juba hind null miskipärast ?? Ilmselt kombijaamade pärast, sest on kütteperiood... Seega tuumajaama nishiks jääbad beed talvised hommikud ja õhtud. Aga nii jääb 8000 tunnist aastas kasumlikuks neile vaid 2000?

Kui me veel tahame teha siia 2 gigavatist meretuuleparki, siis nende jaoks on loogiliselt vaja nii u. gigavatist otseühendust Rootsi. Või vähemalt Kuramaalt. Soomega puhuvad meil tuuled samal ajal, Rootsi-Norraga on mingigi nihe.

Peast umbes mäletades on Põhjamaade kogutarbimine 140 TWh aastas, meie oma 300 MW jaamaga (2-2.4 TWh/a) , on see siis tuuma-, põlevkivi- või hakkepuidujaam, jääme ikka sinna ümardamisvea taha..
Korralikud ühendused on olulisemad.
Iseäranis meile, kes me teeks ainult pisijaama ja kelle tuumaoskused ja taristu tuleb nullist luua...

saastamine kogu elukaare ulatuses on laiem küsimus..
pole mõtet sahmida ainult elektriautode metallide keskkonnasõbralikkuse ümber.
Kui alumiiniumi või terase tootmine saastab ja saastetasudes seda ei arvestata, siis on vale nii elektriauto kui ka raudteesilla ja alumiiniumlusika hind - enamus metalle läheb ikka veel mujale kui autotööstusesse ..

elektritranspordi CO2 ümber asjatades on suurusjärkude ettekujutamiseks abiks ehk teadmine, et Eesti ostab aastas sisse 900 000 tonni ehk miljard liitrit naftatooteid. S.o. 6 miljonit barrelit ja nafta hinda vaadates saab lihtsalt rehkendada, palju maksame kartellitulu Putinile ja islamistidele....

olukorras kus Uber ja Bolt on alandanud minu taksohinda lennujaama Tulikaga võrreldes juba 2x, peaks vist hakkama lähemalt uurima neid paindlikke autorendivõimalusi - äkki on rendiauto vahel omamisest soodsam....

# Äkki mul on õhtul aega lapata natukene seda teemat uuesti läbi ja leian
# kindlasti veel mitmeid näiteid, kui see üks sulle ei meeldi.

Ei, Sa ei leia, sest ma ei tee seda, kuna mul pole olnud kunagi huvi teha midagi sellist. Näpuvigasid võid äkki leida, neid juhtub igaühel. Ma pole absoluutselt fossiilikate fänn ja teeks hea meelega nii suure osa oma sõitudest särtsukaga, kui on võimalik särtsukaga teha, kuna mul on need eelised tööautona (Soomest) teada juba ajast, kui auto24 foorumit polnud veel olemaski. Ainult et ma ei tundnud sel ajal mingit vajadust end nende kogemuste tõttu kuidagi teisteks paremaks pidada ja särtsukaid kuidagi teistele peale suruma hakata (vaatame ajalugu, kümmekond aastat hiljem tulnud Mievid olid võrreldavate omadustega, lihtsalt kallimad ja uuemad). Need särtsuka eelised ei kaalu üles puudusi, mis neil on ja mis on paljudes segmentides vähenenud tänaseks minu silmis juba üsna võrdsele tasemele parimate fossiilikatega (vot see on nüüd subjektiivne minu enda hinnang enda mätta otsast vaadatuna). Selle subjektiivse hinnangu järgi on minu arvates mõttetu osta omale särtsuautot seisma, et teha sellega nädalas üks sõit - pigem sobiks särtsukas tarbimismudelina neile, kellel on väike pere ja kes saavad teha särtsukaga peaaegu kõik sõidud nädalas ja teevad selle peamiselt seisva fossiilikaga siis selle ühe sõidu nädalas. Igasugune fossiilikate ja üleüldse autode ahistamine (maksustamine) ei täida aga keskkonnahoidlikkuse eesmärki - autosid ei peaks autosid olema mitte võimalikult vähe, vaid et kasutataks igaks VAJALIKUKS elujuhtumiks selleks kõige optimaalsemalt sobivat liiklusvahendit. Asulatingimustes on selleks enamike inimeste jaoks ja enamikel juhtudel üldse ühistransport mitte auto;)

Paar värsket särtsuudist kah, esimese pealkirjas toodud fakti vaevalt keegi vaidlustada soovib:)
https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ennustus-elektriautode
-osakaal-meie-linnapildis-suureneb-juba-lahiaastatel?id=9169
0405

Teine uudis on huvitav selle poolest, et vaadake mida ütleb pealkiri (mind süüdistatakse ju valeinfo levitamises, kuna mõnele ei meeldi tsiteeritud artikli pealkiri), aga tegelikult on üle kolmandiku inimestest valmis kaaluma juba tänaste särtsukogemuste valguses särtsuka ostmist lähitulevikus, mis on palju suurem number sellest, mida siin "kõik teised on lollid" stiili viljelejad välja püüavad paista lasta. Sellest võiks kaudselt järeldada, et vähemalt kolmandiku inimeste jaoks vastavad särtsukate omadused nende vajadustele juba praegu.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-eestlased-on-ba
ltimaade-suurimad-elektriautode-vastased?id=91690379

Kärsa vajadusi rahuldav el.auto oleks hakanud maksma 167000 euri :)

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/briti-miljardar-poleta
s-teslaga-konkureerimiseks-meeletu-summa-ja-moistis-et-elekt
riautot-ei-ole-voimalik-kasumlikult-toota?id=89939079

No siin teemas on ju alati öeldud, kui keegi küsib, kuidas peaks saama hakkama lihtne maapere, kes veab vahest käru, talvel teid lahti ei lükata (4wd vajalik) ja 5+ kohta, et müüge oma vanad patrolid-länkarid maha ja ostke kõik uued Tesla X-mudelid. Pärast on hea öelda, et nish on ju täidetud ning see ongi õige tootvat tööd tegeva töölisklassi auto. Väga palju soodsam kah ülal pidada kui need vanad "igiliikurid". Ei mäleta, kui see link siit teemast varem läbi käis, kas siis jõudsin, aga tsiteeriks sealt ühte väga head lauset, mis iseloomustab hästi selle kõige "mõttekust" praegustes tingimustes:

# hiljem, mil teised ettevõtted hakkasid elektrisõidukeid kliimaneutraalsuse
# eesmärkide täitmiseks kahjumiga tootma, muutus meie tootmine meile liiga riskantseks

Selle monstrumi laadimine võtaks vist oma 2 ööpäeva. Me võime elektrikate puhul rääkida nii ühest kui teisest, positiivsest ja negatiivsest, kuid elevandiks ruumis, millest arnis ja labjakas eriti rääkida ei taha, jääb ikka ja alatiseks laadimisaeg. Selle vastu rohtu ei ole, sest füüsikaseadustest üle juba ei hüppa. Kõik supermegahüper kiirlaadimised on aku eluea arvelt. Ja aku eluiga on sinna 5-10 aasta kanti. Iga aastaga mahutavus akul väheneb, kuni saabub hetk, kui võib öelda, et aku on kaputt. Umbes nagu tavalise käivitusakuga, mingi hetk saad aru, et nüüd aitab ja tuleb uus osta ja reeglina nende eluiga ongi ca 5, äärmisel juhul ka 10 aastat. Ehk siis kokkuvõttes, kui ikka oled oma elektrika aku tühjaks sõitnud, siis tuleb see panna terveks õhtuks ja ööseks laadima, et aku täis saaks. Mida väiksema ja rahulikuma vooluga laadida, seda parem akule. Mida kiiremini laadida, seda kiiremini aku oma ressursi kaotab.

jätke jonn ja jätke viha, tooge välja selle särtsuka eeldatav km sõidu hind arvestades läbisõitu 300 000 km, seda koos kõigi reaalsete kuludega.
Samuti paluks välja tuua väikelinnade ja maaasulate präegune elektritarbimisvõimsus ja prognoositav juhul kui kaks kolmandikku präegustest sõiduautodest asendada elektrit tarbitavatega. Samuti välja tuua spetsialisti hinnang elektrivõrgu ümberehituse maksumusest.

Alustaks sellest, et mulle ei meeldi üldse arnise kõnestiil ega käitumine, mina oleks tema käitumise eest ammu mitu bänni saanud, huvitav, miks tema ei saa?

Kui suure hulga akude laadimisest rääkida, nagu näiteks buss ja rekka, siis mida suurem on aku, seda suurema vooluga kannatab, seda ka laadida.
Seetõttu ei pea busse ja rekkasid väga kaua laadima, see asi muidugi jääb, et suurema laadimisvoolu saavutamine on keerulisem, nõuab elektrivõrgult ja laadimisjaamalt rohkem.

Füüsikaline piir akude laadimiskiirusel? See on tõesti olemas, aga erinevatel akudel on see erinev ja see ei ole hetkel teada, kui suure laadimisvooluga aku kannatab ehitada.

Vastab ka tõele, et kiirlaadimine lühendab aku eluiga, iga elektriauto omanik peab ise valima, kas kiirlaadimine või pikem aku eluiga.
Vastavalt sellele saab ta oma laadimisi kohandada, vajadusel rohkem kodus laadida aeglaselt.
Samas reaalsus on see, et pikemaid otsi sõites ei pääse mitte kuidagi kiirlaadijatest.


Youtubes üks mees teeb huvitavaid elektriauto katseid, sõidab nendega kõvasti.
https://www.youtube.com/watch?v=o-9EDOik-MQ

Väga kenasti jääb ikka silma, kuidas pikemaid reisei tehes, tuleb oluline aeg kulutada laadimise peale ja ei tööta ka laadimissüsteemid alati 100%.
Mõnel autol paistab ka aku temperatuur seal kõrgeks minevat, mis hakkab laadimiskiirust piirama.

Endiselt ei ole ma leidnud head vastust, palju siis elektriauto akuvahetus tegelikult maksab?
Esimesed Nissan Leafid hakkavad nüüd rahvale jõukohaseks vaikselt muutuma, ainuke viga on väike sõiduraadius, mis oli ka uuena väike, kuid on nüüd veelgi väiksem.
Mis saab neist edasi 5a pärast? Kui lõpuks maksab akuvahetus auto hetke turuhinna.
See lihtsalt on näide, miks keskmisel Eestlasel läheb veel kaua aega, enne, kui ta saab hakata tõsiselt elektriauto peale mõtlema, kui selleks üldse tungiv vajadus peaks tekkima lähema 20a jooksul.

... ma olen korduvalt siin eespool näidanud, et kui mitte ainult 2/3 vaid KÕIK Eesti sõiduautod asendada elektriautodega, siis on vaja selleks aastas 1 TWh elektrienergiat, mis vanasti paar aastat tagasi oli meil täitsa omal olemas (tootsime 10, tarbisime 8 ja eksportisime 2 TWh) .

Kui see 1 TWh jagada ka 500 000 sõiduauto peale (kõik ei ole roolis 24/7 nagu siin mõni kommenteerija), siis teeb see 2 000 kWh aastas per auto ehk 7 kWh ööpäevas (300 päevaha - pühapäeva pead kah...).

10 000 km /auto x 20 kWh/100 km (=Tesla) = 2000 kWh /auto
500 000 autot x 2000 = 1 000 000 000 kWh = 1 TWh.

Väidan, et hommikused 7.00-9.00 ja õhtused 17.00-21.00 tipukoormused söögitegemisel on elektrivõrgule koormavamad kui selle 7 kWh tarbimine ülejäänud 10-18 odavama elektrihinnaga tunni jooksul.

2 sendi bensuhinna erinevuse pärast ollakse valmis sõitma tankima teise linna otsa, elektrihinna erinevus tipu- ja madalama koormuse ajal on aga 2 KORDA !

see oli kommenteerijale vaba_mees

aga olge mureta.. teile lihtsalt EI JÄTKU kõigile neid elektriautosid esimese 20 aasta jooksul... seetõttu pole vaja ka elektrivõrku hakata ümber ehitama . ...

Sama tulemuse saame umbes , kui võtame Eesti Statistikaameti aruandest sisseostetavate naftatoodete statistika..
Autobensiin ja diiselkütus on seal eradi ridade peal välja toodud.
Tuleb vaid arvesse võtta, et igas kilogrammis on 10 kWh soojusenergiat aga auto ratasteni jõuab sellest vaid heal juhul veerand.. Ummikus seistes ja linnasõidul kiirendades/pidurdades vähemgi: Ja j Jõuame jälle sellesama 1 TWh elektrienergiani, mida sõiduautodel vaja oleks....

Eesti keeles on elevant elutoas..

See kässar, solksolk ja mõneski teises foorumis hiilanud klemmikas jms põhulõuad üks ja sama isik ju :D. Või kui tõesti mitte, siis on see lollus kuidagi oodi nakkav olnud :D

Kütusemüüa elektri- ja CNG-autode tasuvuse analüüs:
https://www.err.ee/1157236/alan-vaht-elektri-ja-cng-autode-t
asuvuse-analuus

"elektrihinna erinevus tipu- ja madalama koormuse ajal on aga 2 KORDA !"

Tüüpiline öise ja päevase elektri hinnavahe on lõpptarbija jaoks 12%..20%.

"..Aga siin on vinüülplaat täiesti katki läinud ja minnakse täpselt sama jutu peale tagasi nagu AASTAID tagasi. See ei ole okei."

Vanad olijad teavad, mida siin aastate jooksul kirjutatud on, kuid uued tulijad peaksid selle teadmiseks kümnete lehekülgede kaupa "ise oled loll" tüüpi komme lugema - seda on ehk liiga palju nõutud.

See tasuvus analüüs, mille Alan tegi on ühelt poolt tore aga teiselt poolt natuke vigane.
Peamine probleem tuleneb tema subjektiivsest arvamusest, et elektrikad peavad olema MAX sõiduulatusega. Sellest tulenevalt on valitud kõige kallimad versioonid. Leaf on valitud + versioon millel rohkem sõiduulatust ja kallim hind, kuigi ka tavaline versioon on vägagi tarbitav ja palju parema sõiduulatusega kui esimese põlvkonna oma. Enyaq on valitud suurima akupakiga kuigi väikseima akupakiva variant oleks ikkagi parema sõiduulatusega, kui eelpool mainitud Leaf. Hinnavahe kena 10k€ neil. Tesla (mis üldse ei peaks Octaviate jms CNG masinatega samas tabelis olema aga see selleks) on samuti valitud LR+ variant, mis on peaaegu kalleim versioon, mida saab osta.

Tuues need võrdlusvalikud normaalsematesse väärtustesse, siis ka tasuvusarvutused muutuvad "viisakamaks".

Eks ole arusaadav, et mõne jaoks ongi sõiduulatus äärmiselt oluline ja nende jaoks selline võrdlustabel on ehk mõistlik. Paljude jaoks on aga päevane 200-300km piisav sõiduulatus ja ei ole vaja seda suurt lisainvesteeringut teha nende lisa 200km sõiduulatuse jaoks.


#ja aku eluiga on sinna 5-10 aasta kanti
Kässar vms, kaua sa seda sama vigast plaati keerutad. Särtsukate aku eluead on pikemad. Kui tootja juba usaldab anda garantii 8 aasta peale ja see garantii ei tähenda, et siis on surnud, vaid et selle ajaga ei lage võimekus alla 80%, siis kestab see aku vähemalt 10 aastat kenasti. Eriti kui arvestada asjaolu, et liituim akude peamine langus toimub esimeste aastatega.


# tooge välja selle särtsuka eeldatav km sõidu hind arvestades läbisõitu 300 000 km
vaba mees, mitme aastaga see sõidetakse? Muidu raske ju arvutada kogu kulu kuna sinna peaks siis hooldused ja kindlustused jne sisse minema, mis on aasta põhised pigem, mitte km põhised.
Aga eeldame, selliseid ümaraid numbreid siis, et 300 000km 10 aastaga.
Võtame näiteks Leaf-i, mille ostuhind on ~32 000€ (Praegu pakuvad veel 5000€ soodustust + KIK toetus 4000€). Arvestame 90% kodust laadimist ja 10% kiirlaadijat, mis tundub olema internetist leitava info põhjal üsna tüüpiline jaotus. Vastavalt kasutajale võib erineda.
Elektrihind eelpool mainitud tasuvusanalüüsis oli võetud 0.083€/kWh kohta. Energiakulu Leafil koos kadudega võib keskmiseks arvestada ~22kWh/100km . Kiirlaadija hinnad on 0.24€/kWh.
1km "kütuse" hind oleks keskmiselt seega 0,0217 €
300 000km peale kokku kuluks "kütusele" 6510€
Hooldused omast kogemusest on alla 150€ aastas aga ümardan üles mugavama arvutuse jaoks.
Seega 10 hooldust on 1500€
Liikluskindlustuse jaoks pakub LFK 80€ aga ümardame üles 100€ peale. 10 aasta jaoks seega 1000€
Kasko ilmselt siis ka? 450€ aastas tundub üsna pädev olema Leaf jaoks. 10 a peale seega 4500€
Kogukulu 10 a ja 300 000km peale on seega: 32000 + 6510 + 1500 + 1000 + 4500 = 45510€ ehk km hind oleks 0.1517 €
Seda muidugi eeldusel, et peale 10 aastat on auto väärtus 0, mida ta ilmselgelt ei ole.
Lühema ajaga läbi sõites oleks km hind väiksem. Pikema aga suurem. Muutujaid palju.

Eks siis kiirlaadijat kasutades on maanteel 100 km hind u. 5€. Ma sõidan 240kw sakslasega, mis on suur, mugav ja turvaline sama kütusekuluga. Ei oota kuskil juhtme otsas ja ei mõtle pidevalt, millal laadimine planeerida. Millest me siin üldse räägime, tundub, et ühel pool on mingid põhimõttelised maailmapäästjad või hoopis müügimehed....Ei lähe läbi.

Kas särtsuka laadimisel tekib tõesti 20% energiakadu, nagu kütusemüüja artikkel väidab?
Artiklist:
"Elektriautode elektritarbimine vastavalt automüüja andmetele, millele on juurde arvestatud akude laadimisel tekkiv energiakadu 20%"

Kunagi võib-olla kirjutasin juba, ei viitsi uuesti täpset numbrit otsida, aga Tesla pistik->rattad kasutegur on üle 90%. Seda Tesla enda väitel.

Mul on olnud nii I6 mootoriga sakslane kui 102kW korealane, enne neid venelane ning rootslane ning kõigil on kütusekulu elektrikast suurem olnud, eriti linnas. Aga ma olen erijuht - ei ostnud elektrikat tõesti selleks, et sente kokku hoida.

"Füüsikaline piir akude laadimiskiirusel? See on tõesti olemas, aga erinevatel akudel on see erinev ja see ei ole hetkel teada, kui suure laadimisvooluga aku kannatab ehitada."

Tänapäeval on üpris hästi teada erinevate akude omadused. Igasugu füüsikalisi parameetreid on võimalik mõõta. Pliiakude sisetakistus on kõige väiksem ja sellepärast on need ka kasutusel käivitusakudena. Nad on suhteliselt odavad ja nad on lihtsasti ümber töödeldavad. Sisetakistuse suurus on suures osas määratud elektrolüüdi keemiliste reaktsioonide kiirusega, sest keemiliste reaktsioonide käigus hakkavad ioonid liikuma ning mida kergem ja vähem pingutust nõudev see on, seda madalam on ka sisetakistus . Teada on , et pliiakudes kasutatav elektrolüüt, milleks on väävelhappe vesilahus, annab madala sisetakistuse.
Kui on vaja palju võimsust ja suurt voolu , siis vana hea pliiaku puhub pilli. Tõstukitel näiteks kasutatakse pliiakusid.
Liitiumakudel on ka väikene sisetakistus, kuid mitte nii väike , kui pliiakudel. Nende eeliseks on muidugi kaal ja sellepärast nad on sobilikud elektriautodele, kus kaal mängib suurt rolli.
Mida väiksem on sisetakistus, seda suuremat voolu aku välja annab, kuid siin jällegi on omad füüsikaseadustest tulenevad piirangud. Liiga suure voolu korral võib aku lihtsalt plahvatada ja auto, maja vms maha põletada. Tuttav mul näiteks üritas ükskord kontrollida akut lehtvõtmega lühistades klemmid. Tagajärjeks oli aku plahvatus, mees ise õnneks jäi terveks.
Kokkuvõtvalt tahaks öelda, et tänapäeval teatakse üpris hästi erinevaid metalle, materjali, elektrolüüte ja nende parameetreid. Kõik need teadmised on kasutusel akutehnoloogias ja tulemuseks ongi vastavate parameetritega akud. Kui on tarvis suurt akupakki , mis annaks välja suurt voolu, siis tuleb panna lihtsalt hästi palju akusid rööpühendusse ja voila , annabki palju voolu välja. Selle kõige jaoks on füüsikaseadused valemite näol olemas, mitte midagi dramaatilist ja müstilist selles ei ole.

P9xxxxxx, energiakadu tekib, see kui suur sõltub paljudest asjadest. Peamiselt sellest, kas kasutada optimaalset laadimisseadet. Aga jah, võib ulatuda halvimal juhul isegi 30%-ni. Praktikas on pigem alla 10%.

Rääkides elektriauto sõiduulatusest, siis mina ootan sellelt 1000km sõiduulatust, akupaki kõige rohkem 2000 Eurot maksumust ja 20 minutiga täislaadimise võimekust.
Enne, kui seda pole, ei ole mul elektriautoga midagi peale hakata.
Ma ei ole nii rikas, et sellist hobiautot endale osta, mis neile tingimustele ei vasta.

Kässar, antud hetkel esitled sa suurepäraselt oma kitsast mõtkemist ja vajaka jäävaid teadmisi.

Miks sa räägid ainult neist akudest, mis on olemas?
Ma ju ütlesin, et ei ole teada, millise võimekusega aku kannatab ehitada.
See tähendab seda, et akusid alles arendatakse ja ajapikku tulevad järjest paremad akud, mis võimaldavad rohkem.
Elektriauto puhul võid pliiaku kohe ära unustada, lisaks suurele kaalule, suurtele mõõtudele ja lühikesele elueale on selle miinus ka väike mahutavus.
Leiab veel ridamisi puudusi.



Akulaadimise elektrikaost olen ka mina rääkinud, see on asi, millest paljud millegipärast ei räägi, kui räägitakse elektriauto "odavusest".
Ei tasu unustada ka tõsiasja, kui sa külma ilmaga elektriautot laed, kulub osa energiat ka kütmise peale, eriti, kui sa soovid autos oodata.
Aku seisukohalt muutub küttega garaaz elektriauto puhul väga oluliseks.
Samas ei julgeks mina hoida elektriautot laadimas majas, kus ma magan.
See garaaz peaks olema kas majast eraldi või tulekindlalt soojustatud, et tuli ei leviks mujale majja, kui peaks akuga mingi jama juhtuma.

Kui kellelgi on soov mind igal pool näha ja mind igasugu nimetustega seostada, igas olukorras, kus kellegi jutt on tema omast targem või tema omast erinev, siis oleks aeg pöörduda psühhiaatri poole.
Sest, kui igal pool mind näed on sul tõsised vaimsed probleemid.
Kässari jutuga ma kohe kindlasti ei nõustu, ma ei räägiks eluski sellist juttu nagu tema.

Muudetud 19.11.20 16:35

Oi tere jah :d
Ühest otsast tore, teisest otsast "deem meil on veel üks".
No sorry, aga suht samasse absurdiauku räägite mõlemad.

10% on kadu minul arvestist kuni akuni. 10% pistikust ratasteni ei ole reaalne. Mootor+inverter on 90-93% kandis mälu järgi.

Kui solk elaks USAs siis tal oleks vaja 1609km-list akut (1000 miili) ja hind peaks olema 1691€ (2000$) ja laadima peaks täis veerand-tunniga (1/96 ööpäevast).

Fiktiivsed numbrid, fiktiivsed numbrid. Aga noh, see on kindel et midagi selgeks õpetada ei saa, nii et diskussiooni nende numbritega kohe kindlasti ei lasku :D

Tüüpiline arnis, tuleb jälle ütlema, palju ma tema arvates sõitma pean ja millise autoga, täiesti haige inimene ja täiesti mõttetu jutt sul.


Minu numbrid lähtuvad minu vajadustest ja mugavusest ning rahakotist ja rahalisest tasuvusest.
Miks ma peaksin ostma elektriauto, kui see on mulle rahaliselt kahjulik ja ebamugav kasutada?
Mina ei ole nõus loobuma vabadusest, et mu auto on alati valmis sõitma, kas kohe või kiire tankimise abil 1000km kaugusele maanteesõitu või palju iganes mul sel hetkel vaja on.
Üldse ei ole ma nõus loobuma kiirest tankimisest.

Olen päris hoolega vaadanud tolle inimese videosid, kelle Youtube lingi ka panin.
Väga kenasti peegeldub sealt välja elu elektriautoga ja olen vaadanud ka teisi videosid sellest ning muidu selle kohta uurinud.
Laias laastus teadsin seda kõike enne ka, nüüd lihtsalt tean täpsemalt ja olen näinud, et olen senini õigesti teadnud.
Sinuga arnis polegi võimalik normaalsesse diskusiooni laskuda, sest sa ainult lahmid ja ülbitsed ja loed välja täpselt seda mida tahad.

Sa küsisid palju on minu arvates keskmise elektriauto sõiduulatus, mina tõin välja vahemiku 100-300km ja ütlesin ka, et sõltuvalt oludest.
Sina lugesid sellest välja 100km, täiesti haige suhtumine sul.
Keskmist elektriautot ei ole tegelikult väga olemaski, kõige lähem on sellele Nissan Leaf ja neist levinumad ei sõida 300km, mis hetkel Eesti teedel sõidavad, kuna neil ei ole 60kWh akupakki, enamikul.

Muudetud 19.11.20 17:00

# a 20 minutiga täislaadimise võimekust
Näedsa, tegeletakse sellega: https://www.youtube.com/watch?v=lmwqDHhcWJI
Nad loodavad järgmise aasta lõpuks esimestele soovijatele oma pikup-id kätte toimetada. Realistlikum ilmsetl 2022 lõpp aga loota võib.
Sõiduulatust loodavad ka saada neist sinna 700-800km ja võimekus suuri raskeid haagiseid vedada (Kuni 15t kui õigesti mäletan)

Ehk on lootust, et asi areneb.
Hinna osas pead muidugi ootama ma arvan üle kümnendi, et nii odavaks sellise sõiduulatusega aku muutuks. Praegu võib sellise raha eest saada kasutatud EV aku millel sõiduulatust heal juhul kuni 100km.

Ma siiani ei mõista, miks peaks keegi tahtma peatusteta 1000km sõita ehk üle 10 tunni jutti autoroolis istuda aga igalühel omad hobid järelikult.

#Ma ei ole nii rikas, et sellist hobiautot endale osta, mis neile tingimustele ei vasta.
Naljakas, ma just olen vaadanud, et ma ei ole nii rikas, et endale pereautoks lubada fosiilikat, sest see joob kogu auto eelarve ära.

labjakas
Asja arengule ma loodangi, ka seda ma tean, et enne aastat 2040 selline auto rahvale taskukohaseks ei muutu, mis vastab vähegi minu tingimustele.

Sest 1000km on võrreldav minu praeguse bensiiniauto maantee sõiduulatusega, sama ootan ka elektriautolt.
Ühtlasi on see elektriauto puhul eriti oluline, kuna laadimine võtab kaua aega, ka pool tundi on minu jaoks liiga palju.
Seega peab olema varu, kuna ma ei kavatse seda iga päev laadima hakata.
Ühtlasi tuleb arvestada ka aku mahutavuse vähenemisega, ehk siis ajapikku seda 1000km enam ei saa, varu on vaja.

Fossiilikas pole ju nii kallis tegelikult, kui sa võtad arvesse auto ostuhinda, millegipärast jätad sa selle praegu arvestamata.
Siin on isegi arvutusi ju välja toodud, ka mina tõin, mis tõestas, et 200 000km-ga elektriauto veel midagi erilist ei anna, võrreldes bensiini autoga.
Võin praegu selle vähendada ka 150 000km peale, see ei muuda palju.
Võrdlesin uut VW Golfi ja Nissan Leafi.

Toon sulle veel võrdluseks, et isikliku autoga sõidan ma 10 000km aastas, sellest enamus maanteesõit.

Muudetud 19.11.20 17:17

Lugedes järjest erinevaid kommentaare...

# kuid elevandiks ruumis, millest arnis ja labjakas eriti rääkida ei taha, jääb
# ikka ja alatiseks laadimisaeg.

## "elektrihinna erinevus tipu- ja madalama koormuse ajal on aga 2 KORDA !"
# Tüüpiline öise ja päevase elektri hinnavahe on lõpptarbija jaoks 12%..20%.

...ei näe ma mitte probleemi vaid kasutamata võimalust, sest pole mingit ületamatut põhjust, miks peaks tühja aku vahetamine täis laetud aku vastu võtma rohkem aega kui paagi täis soristamine, kui selleks on loodud eelnevalt tehniline valmidus. Seda polegi vaja väikestele linnaautodele, aga ühel päeval on turul tõenäoliselt rendiautoteenus pikemateks maanteesõitudeks, kus selline akude vahetamine on tehtud lihtsaks-kiireks ja üks osa sellest ärimudeliston just elektri hinnavahe erinevatel kellaaegadel/nädalapäevadel.

# Väga kenasti jääb ikka silma, kuidas pikemaid reisei tehes, tuleb oluline aeg
# kulutada laadimise peale ja ei tööta ka laadimissüsteemid alati 100%.

Eesti oma särtsuautofännid on ju kirjeldanud seda, kuidas näeb välja särtsukaga Shveitsis vm kaugemal käimine, kuidas on arvestatud aega laadimiseks jne, need lingid on kõik siit teemast juba läbi käinud. On võimalik, aga miks peaks ostma endale fossiiliauto selleks, et üks kord käia kusagil kaugel, kui sama hästi saaks enamuse sõite teha suva särtsukaga ja rentida paar korda aastas omale mugav maanteeauto nende reiside jaoks? Kas üksi igapäevaselt linnasõitude tegemine nii suure/raske akuga/autoga on mõistlikum? Laadiate tõrkeid esineb, väga ei reklaamita, aga alles eile juhtus Eestiski ja uudis oli natuke aega Delfis üleval:
https://forte.delfi.ee/news/auto/eleporti-laadimisvorgustiku
l-on-probleem?id=91712505

Jälle läheb jutt selle peale, kui palju peab särtsuauto suutma järjest sõita: Arnise auto peab sõitma 100km, enamike inimeste autod u 400km, töö tegemise autod vähemalt 700km ja solgiautod vähemalt 1000km. Need kõik on erinevad nishid ja ühe nishi jaoks loodud auto ei peagi sobima teise nishi. Ainult et fossiilkütuse täielikku vahetamist särtsu vastu transpordisektoris ei saa toimuda enne, kui kõik need nishid on täidetud loogilises hinnaklassis. Kui mingi nish jääb täitmata, millist muud alternatiivi pakute?

# Ma siiani ei mõista, miks peaks keegi tahtma peatusteta 1000km sõita ehk
# üle 10 tunni jutti autoroolis istuda

Mina jälle ei mõista, miks peaks keegi üldse sel teemal sõna võtma, kes ei taha ise nii head autot ostagi, mille roolis tõesti tahaks nii palju järjest istuda? Eks samas on ka natuke naljakas, et selliseid fossiilikaid on palju, mille roolis tahetakse, aga selliseid särtsukaid pole nagu üldse mitte siinsete kommentaaride põhjal.... äkki peaks särtsukate puhul tegema midagi teisiti, et ka nende roolis oleks meeldiv pikemalt sõita? :P

Särtsukate puhul saaks palju teisiti teha, mis paneks need rohkematele inimestele meeldima.
Mind näiteks häirib, et neid üritatakse kujutada futuristlikena, kuigi nad võiksid samal ajal näha välja, nagu teised autod.

Akuvahetuse teenus on jah üks variant, mis võiks pakkuda kiiret tankimist elektriautole.
Kas see ka reaalselt tuleb on hetkel raske öelda.

Kas sa Kärss selle peale mõtled, kui palju see autorent välismaa reisi jaoks maksma läheb?
Lisaks võtab see aega, palju mugavam on minna enda autoga reisile.
Pealegi, läheks elektriauto ostmine mulle ju väga kalliks, milleks?
Uus Leaf maksab ikkagi üle 30 000 ja uuem kasutatud leaf pigem sinna 20 000 poole.
Seega, kus on see odavus?
Seda enam, kui tahan osta midagi, mis suudaks klassilt pakkuda asendust mu praegusele Accordile, siis sellist turul hetkel polegi vist?

Ka tulevikust rääkides, oman ma oma autot just selle jaoks, kuna ma tahan seda omada ja sellega sõita, mitte rentida.
Tahan seda autot ise kasutada ja enda soovide järgi valida ja sättida.
Enda auto annab võimaluse sellega kiirelt alati igale poole minna ja pole mingit enda asjade ringi tõstmist ühest autost teise jne.

Muudetud 19.11.20 18:38

Mnjamh, kui sul on auto pigem iluasjaks, millega 10 korda aastas täis paagi maha sõidad, siis saan aru, miks elektrikas ei pruugi kunagi sulle sobima hakata. Ja ei peagi.


Siiski toon välja, et elektrikal ei ole mitte mingit põhjust, miks peaks passima auto juures seni kuni ta laeb. Nagunii enamus autosid seisavad 90% oma eluajast, seega kui ta selle nagunii seismise ajal laeb on ju ainult hea.
Pikamaa sõidul saan veel aru, et Leaf vms millega vaevu 200km saab sõita maanteel, siis muutub asi tüütuks. Kõvemad pillid panevad maanteel 400km ära. Nagu enne ütlesin, maitse asi aga mina ei kujuta ette, et peale 400km sõitmist ma ei tahaks autost välja astuda ja sõitmisest puhata. Mõni probleem siis seda ühildada laadimisega. Aga jällegi, isiklik vaatepunkt ja ei eeldagi, et kõik samamoodi käituks/mõtleks.



#Fossiilikas pole ju nii kallis tegelikult, kui sa võtad arvesse auto ostuhinda, millegipärast jätad sa selle praegu arvestamata.

Ikka ostuhinda sisse arvestades. Ilma ostuhinda arvestamata oleks asi ikka eriti hull fosiilikate jaoks.
Muide, Leafile pakutakse 5k soodustust ja kui ostutoetuse riigilt saad, siis veel 4k soodustust ehk võimalik uus masin 23k eest saada (https://www.nissan.ee/soidukid/uued-soidukid/leaf/mudeli-pa
kkumised.html). Võrdlus Golfiga läheb kohe väga palju "raskemaks" kuna aastane läbisõit millest alates Leaf mõistlikumaks muutub langeb märgatavalt. Siiski kuna toetus on ettenähtud palju sõitvatele inimestele, siis ei tasu sellega kõigil arvestada.


Ütleme, et ma otsiks oma perele praegu uut autot. Mahutama peab mudel pere ehk kaks täiskasvanut ja kolm last ning pagasi. Elektrikaid, mis seda teevad on Tesla, Audi/Mersu, Enyaq/I.D4 või ENV200. Isiklikult ENV200 ei meeldi niiet viskan välja. I.D4 hindasid ei tea. Audi, Mersu ja Tesla on ägedad aga kallid.
Seega teen kiire võrdluse Enyaqi baasil. Kui fossiilika võtaks, siis näiteks Kodiaq tundub lähedaseim võrreldav olevat. Karoq on väiksema pagasi ja väiksema tagaistme mahutuvusega kuid törts odavam.
Komplekteerisin kummastki masina, mis sarnast kogemust pakuks kasutusmugavuse osas jne.

Enyaq iV60 47.5k€: https://bit.ly/2UJ6INO
Kodiaq 2.0TDI 40,6k€: https://bit.ly/2UJFPsR

Enyaqil ei näe mõtet kalleimat võtta kuna praegune 100km sõiduulatust on juba piisav, see kolmekordistada on juba hea varu.
Kodiaqil ei soovinud bensiinikat kuna on palju sõitmist.
Kütusekulu on Kodiaqil reklaamitud 5.9L/100km
Enyaqil reklaamitud 15kWh/100km (WLTP jagatud neto akumahutuvsega ja ümardatud üles)
Koos laadimiskadudega ~17kWh/100km. Elektrihind on öösiti üles ümardatult 0.1€. Diisel ümardatult 0.9€
100km hind seega Kodiaqil: 5.3€
100km hind seega Enyqil: 1.7€
Aastane läbisõit umbes 30 000km:
Kodiaq kütusekulu: 1 590€
Enyaq elektri kulu: 510€

Ehk seitsme aastaga tuleks puhtalt kütusesäästult hinnavahe tagasi. Hoolduskuludega koos kiiremini.
Diisli aktsiisi tõstmisega kiiremini. (elektri aktsiisi võib ka tõsta aga 10% 1500€-st on oluliselt rohkem, kui 10% 500€-st
Lisada juurde veel praegune ostutoetus, siis tundub Enyaq eriti hea valik.

Aga ilmselgelt see on "otsitud" võrdlus kuna ei valinud ju kõike odavamat ja "null" varustusega Kodiaq-i aga reaalne elu ongi nii, et me valime nende autode ja varustuste vahel millega oleksime igapäevaselt nõus ringi sõitma. Ja sellises võrdluses võib reaalselt tekkida olukordi, kus särtsukas on mõistlikum variant.

Oma eelneva näite ümber arvutamisel liisingusse ja igakuistesse väljaminekutesse saame:
(10% kallima hinnast sissemaksuks ehk 4750€, 30% jääk, Swed-i intressid 1.49 kuna särtsukatele soodus ja 1,89 tavalisel)
Enyaq: 511 + (510/12) = 553,5€ + ~15€ kuus iga-aastase hoolduse jaoks (kui lähtuda Nissani hooldus stiilist, vähem, kui Tesla hooldus stiilist)
Kodiaq: 432 + (1590/12) = 564,5€ + ~20-30€ kuus iga 15-25k km järgse hoolduse jaoks

Ja see ei arvesta sisse särtsuka paremat sõidudünaamikat ning muid hüvesid nagu kaugsoojendus(mille alternatiivi saaks Kodiaq-le tehasest lisaraha eest võtta) jne

Alustame sellest, et sa oled elektriauto elektrikulu näol liiga optimistlik.
Reaalsuses kujuneb sul see suuremaks, seda juba niisama, aga arvesta, et talvel on elektrikulu kõvasti suurem.
Ma ise arvestaks elektriauto 100km läbimiseks ikka vähemalt 3 euri sajale, ei ole mõtet selliseid arvestusi teha liiga optimistlikult.
Pead arvesse võtma erinevaid asjaolusid, mis seda hinda kergitavad.
Ühtlasi pead arvestama, et sa ei saa oma autot laadida ainult öise elektriga, seda tuleb teha ka päevasega, samuti tuleb kasutada kiirlaadimisjaamu.

igaühel erinevad olud, ei kahtlegi selles, aga tihti ei analüüsita asja piisavalt.

Ma ei ole Tesla fänn, aga see on praegu vist ainuke elektriauto, mis võiks mulle natukenegi sobida, aga mitte muidugi rahaliselt.
Lisan muidugi siia, et ma pole nagunii nii rikas, et osta kasvõi 25 000 Euri maksev tutikas auto.

Muudetud 19.11.20 19:15

#Kas sa Kärss selle peale mõtled, kui palju see autorent välismaa reisi jaoks maksma läheb?

Loomulikult, sest ma olen 30 aastat teinud igal aastal vähemalt üks-kaks pikemat autoreisi ja olenevalt paljudest asjaoludest pidanud tegema need valikud. See pole küll absoluutne tõde, aga üldjoontes on need üsnagi võrreldavad valikud, sest rendifirma peab küll tootma kasumit, aga tema autod ei sõida mitte igapäevaselt teise Euroopa otsa ja kui sõidaksid, siis nii odavate hindadega autosid rentida poleks võimalik (väidan, kuna sõprade hulgas on mitme erineva suure autorendifirma omanikud ja seetõttu natuke kursis ka köögipoolega). St see minu jaoks õiglane hind tuleb nende arvelt, kes rendivad sama autot lühiajaliselt Eestis lühikesteks otsadeks. Võta nt üks Hispaania ots, arvesta sisse absoluutselt kõik autoga seotud kulud/kulumine (st mitte lihtsalt kütus) ja vaata seejärel hinnavahet. Ja kui on ikka veel suur, siis mõtle, mida teha teisiti, et see vahe oleks väiksem või enda kasuks. Reaalselt on rendika puhul suurem kulu seotud pigem kindlustuse tingimustega, sest kui keegi kusagil parklas midagi ära rihib, siis oma auto puhul on pohlad (leiad paari kuu jooksul mõnekümne euro eest bolt-on asendusdetailid), aga rendikaga maksad kas remondi või riskide maandamise eest.

Ainult et teema juurde tagasi tulles... milline on siis selline matkaautoks sobiv elektrimootori(te)ga rendikas, mida võrreldava hinnaga ja mugavustest loobumata soovitaksite kaaluda järgmist reisi planeerides fossiilika asemel? Mis on reaalne alternatiiv, mitte teoreetiline?

# tahan osta midagi, mis suudaks klassilt pakkuda asendust mu praegusele
# Accordile, siis sellist turul hetkel polegi vist?

Roni oma mätta otsast korraks maha ja astu kümme sammu tahapoole, et näha suuremat pilti. Riik peab maksudega suunamise abil tagama ühiskonna toimimise, mitte võimaldama solkidele akordione ja arnistele leafe. St riik peab võimaldama Sulle seda Accordi eeldusel, et Sa kasutad selle auto ressurssi võimalikult efektiivselt ja sõidadki 5 inimest autos. Kui on 4 inimest, siis see peabki tulema kallim. Sama puudutab ka Arnise Leafi, minu Masterit jne. Riigi poolne maksustamine ei pea võimaldama kellegi hobisid ega mugavusi ja selles suunas me liigume, tahad või ei taha seda. Kusagilt uudistest käis just info läbi, et Eesti ja Poola on ainsad riigid EU-s, kus autot peale kütuseaktsiiside muul viisil ei maksustata. Riik ei suuda ega peagi doteerima neid, kes sõidavad üksi-kaksi viiekohaliste autodega, vaid peab lähtuma nn miinimumist, et vältimatud sõidud saaks sõidetud. Kahjuks läheb nii, et Sind sunnitakse valima järgmiseks Accordi asemele pigem Up või eUp. Nii on see peaaegu igal pool mujal juba ammu ja ma ise muretsen pigem selle pärast, millisel kujul neid teiste riikide "kodanikelt raha kätte saamise viise" meil siin rakendama hakatakse, sest sellega võib päästa praeguse vinduva majanduse ja võib ka rikaste-vaeste lõhe suurenemisega riigi pankrotti ajada. Särtsuautodele üleminek ei saa olla mitte eesmärk omaette, vaid on üks (oluline!) detail suures tervikpildis.

Alustaks sellest Kärss, et riik ei doteeri mind kuidagi ja kuna ma sõidan 10 000km aastas, siis ei ole ma selle Accordiga suus tarbija ega reostaja.
Lisaks on see auto piisavalt ökonoomne ja piisavalt heade saastenormidega, et mitte olla liiga suur saastaja, ka mootor on 2,0 115kW, ehk siis mitte suur mootor.
Riik ei pea mulle seda autot võimaldama, ma võimaldan ise.

Kui sa nii ökoloogiliselt praegu mõtlema hakkad, siis tuleks paljud suured projektid kinni panna, mida ehitatakse ja üldse suur osa praegusest elust lõpetada ja hakata elama talupoja kombel.
Kui me tahame olla nii ökoloogilised, siis tuleks kiirteed igal pool maailmas ära lõpetada ja maksimaalseks kiiruseks sättida 80 km/h, veel parem 60, saame veel väiksemaks kütusekulu ja reostuse.

Ma olen ökoloogilisuse poolt, aga selle asjaga aei tohi liiale minna.
Kärss, sa jätad arvestamata asjaolu, et meil pole küll automaksu, aga meil on palga suhtes kõrge kütuseaktsiis ja muud maksud, lisaks on bensiin üldse meie palga suhtes kallis võrreldes nende maadega, millega sa võrdled praegu.
Meie sissetulek ei võimalda neid automakse tasuda.


Kui ma terveks auto reisiks pean auto rentima, siis tuleb maksta seal päris kõva rent ja päris kõvad muud tasud.
Mäletan, kui kunagi uurisin, et Lätti sõiduks Mazda 323 rentida, maksud ja summad, mis mulle öeldi, neid oli üsna mitu, tekitas selle, et mul oli mõistlikum kiiresti Sierra osta.
Ma olen autokuludega kursis, rendiauto on endiselt kallim ja ma eelistan sõita enda autoga.
Mul ei avaldu ka need autokulud nii tugevalt, kuna ma ei sõida palju.
Rehvikulu kerkib tõesti esile, kuna kasutan kalleid rehve ja 17" mõõt, siis on see 100km kohta euro kandis, arvestada tuleb ka rehvivahetust vähemalt üks kord.

Väiksema auto peale mina nii kergelt ei lähe, kuni vähegi suudan ja kuni on vähegi talutav, jätkan sama klassi autodega.
Vaata parem, mida paljud teised teevad, milliste suurte ja võimsate vanade autodega nad sõidavad ja kui palju, nad tarbivad kõvasti rohkem kütust, kui minu auto ja reostavad rohkem.

Muudetud 19.11.20 19:51

Ma sõidan aastas 10 tuhat aga paaki peab mahtuma vähemalt tuhat. Sõidan 10 korda aastas.

Miks sa arnis hiilgad kogu aeg kitsa mõtlemisega?
Kõik sõidud pole ju maanteel, ega suvel, seega kulub rohkem, kui 10 paagitäit.
Kuid oluline on asjaolu, et maanteel saaks 1000km sõita.

Tänapäevase diisliga ei ole see üldse midagi ulmelist ju? Audi TDi 1.9 suutis vabalt kuni 1300 kiltsa paagitäiega sõita ja paak oli 60 liitrit? Tangidki korra kuus, mis siin ulmet on? Kui nüüd ulmesse minna, siis ma tangin enda masinat keskmiselt 1,5 korda kuus ja 10k tiksub aastas ette, vahe selles, et paak on 100L ja tegu on V8 bensukaga. Kes mis mätta otsast vaatab...
Kui elektrikat peaks kaks korda kuus laadima aastase läbisõidu 10k jaoks, siis keegi praegu ei võtakski sõna aga kahjuks inimesed sõidavad erinevalt, kes 60 kiltsa päevas viimis-tallinn-viimsi otsa, kes 200 kiltsa haapsalu-tallinn-haapsalu otsa ja kes 7 kiltsa päevas õismäe-mustamäe-õismäe otsa. Mõni inimene arvab, et ta auto on ilgelt vastupidav ja võiks suisa kaplinn-northkapp otsa ilma remondita vastu pidada ja võimalikult lühikeste laadimisaegadega, mõni käib iga 5000 tagant teeninduses eelremonti tegemas kartmas muidu kuskil võpsikus millegi purunemist, kui pole jupid tutikate vastu kogu aeg välja vahetatud. Millest me räägime siin? Elektriauto mõttekus tänapäeval on 200km (+/- lisa kilumeetrid vastavalt tootjale) ja seal kogu see mõttekus lõppeb, sest kõikidel inimestel pole kodus võtta 30+ amprit laadevoolu, ega need kiirlaadimisjaamadki väga kiired pole. Lühiotsade sõitjad võivad ööseks juhtme järgi lükata ja pohhui pohhui see 8h laadimisaeg.
akude laadimise koha pealt, et selleks on eraldi väärtus nimega C ja see märgib ära, kui mitmekordselt võid sa ampreid sisse taguda enne kui asi väga hapuks kisub. Siin ülitatud pliiakudel on ta ikkagi 1C ringid keskmiselt aga NiMh puhul on väärtus juba kahekordne, LiPo puhul suisa kolmekordne ja LiION puhul suisa neljakordne, kõik oleneb muidugi jahutusest ka. sisetakistustest ärme hakata üldse rääkima, see on isegi pliiakude puhul seinast seina, olenevalt siis geel vs AGM vs tavaline vs õhukesed plaadid vs paksud plaadid vs tootja patendeeritud värk jne. Jällegi, millest räägime?

#Meie sissetulek ei võimalda neid automakse tasuda.
Mis ajast Läti ja Leedu sissetulekud meie omadest nii karmilt mööda on läinud? Seal ju kehtivad automaksud.
Alles oli ju sellega seoses juttu, et Lätlased registreerivad autosid Eestis kuna siis ei pea automaksu maksma.

#Alustame sellest, et sa oled elektriauto elektrikulu näol liiga optimistlik.
Ei ta kust otsast ma optimistlikum särtsuka osas olen, kui fosiilika osas? Fosiilikal usaldan tootja numbreid, diisli väänan odavamaks kui tanklas pakutakse ja ev jaoks väänan elektri kallimaks, kui see millega ise oma masinat tangin pidevalt.
"Analüüsi" võib muidugi teha üht ja teistpidi. Naugnii peab iga tarbija ise tegema endale sobiva. Kogu point oligi, et ka praegu turul leitavate masinate seast võib leiduda mõne tarbija jaoks situatsiooni, kus EV on odavam fosiilikatest.

Kui tahaksid neid arve "õiglasemaks" väänata, siis esiteks tuleks fossiilika kütusekulu korrigeerida tehase numbritest realistlikeks ehk mingi 10-20% ülespoole kruttida. Siis tuleks minu valitud diisli hind korrigeerida selleks, millega teda tanklates pakutakse, peake olema vist 0.99 (vahel saab vist ka 0.96) vms. Nende väikeste korrektuuridega oleks eelpool toodud fosiilika aastane kütusekulu juba 2015€.
Nüüd võime siis arutada särtsuka numbrite korrigeerimist. Rakendame esiteks sama 15% tehase numbrile nagu fossiilikal, et oleks "võrdne". Talviti kütte jaoks vaja ka kuni 3kWh/100km juurde lisada, aastast umbes pool selle küttega periood seega keskmiselt võime 1.5kWh kulu kasvatada. 10% siis umbes laadimis energiakadu.
(15*1.15+1.15)*1.1 ~= 21kWh/100km
Elektri hind viimase aasta keskmine öösiti 0.085€, päeval 0.11€
Kuna päevase sõidu laeb ööga kenasti ära siis enamus laadimist ikkagi odava elektriga aga teeme solgile heameelt ja ütleme, et 10% on päeval, mis iganes põhjusel. Ütleme, et tahaks minna mööda riiki ringi ka sõitma ja teeme 3000km kiirlaadijatega, ehk ka ~10% aastasest sõidust, kiirlaadijas hind 0.24kWh.
Särtsuka kulu siis: 428,4 + 69,3 + 151,2 = 648,9

Ehk siis eelneva "analüüsi" põhjal oli kütusekulu vahe 1080€, korrigeeritult on vahe 2015-650 = 1365€ fossiilika kahjuks.
Ehk jah, olin liiga "egaõiglane" enne fossiilika vastu ja liiga "leebe" särtsuka vastu.

Tahate seda või mitte. Elektriautosid laetakse aeglaselt kui põhjust pole kiiresti laadida. Kui auto seisab ja elekter on alla keskmise hinna, siis auto laeb. Operaator ei tegele laadimisega. Operaator lihtsalt sutsab sisse kui asjal on mõtet (on midagi laadida). Rikas+laisk operaator võib soetada ka autonoomse sutsamise seadme.
Elektriauto ei tööta nii nagu olete harjunud fosiilikaga. Seda ei tangita tulukese süttimisel.

Kui selle teadmisega ei lepi siis ei saagi asjale pihta, keeruta kuidas tahad.
Jah, elektrikad üldiselt liiguvad 3C laadimisvõimekuse suunas. Unistajate soovidele siinkohal tähelepanu ei pöörata.

# meil pole küll automaksu, aga meil on palga suhtes kõrge kütuseaktsiis ja
# muud maksud, lisaks on bensiin üldse meie palga suhtes kallis võrreldes nende
# maadega, millega sa võrdled praegu.

Nii rumala jutu puhul (palgad vs kütuse hinnad) ei oska soovitada muud, kui avardada oma silmaringi. Suur osa Euroopast ei ole rikkad suurriigid ja otseseid makse on ikka rohkelt (meil on rohkem varjatud kulusid, mida kodanikud väga ei märkagi).Kütusehindade ja mediaanpalkade võrdlemiseks pole vaja isegi neid riike külastada, selle info leiad ka netist. Ja kõik nad maksavad siiski ka automaksu ja nii kaua, kuni üksi ei sõideta "Smartidega", on ka meil raha maksta automaksu... aga tulles teemasse tagasi, igal seaduslikul maksuhooval peab olema eesmärk. Minu arvates on ajuvaba maksustada (kasvõi särtsurevolutsiooni kunstlikuks esilekutsumiseks) seisvat autot, sest seisev auto ei saasta ja kui see on sõidukorras, suudab ehk hoida ära ühe uue auto tootmise. Uue auto (=kaudselt tootmise) või läbitud kilomeetrite maksustamine võiks juba kanda endas ka mingit suuremat eesmärki kui eelarve täitmine.

# Väiksema auto peale mina nii kergelt ei lähe, kuni vähegi suudan ja kuni on
# vähegi talutav, jätkan sama klassi autodega.

Selles ongi vahe, et Sind on võimalik sundida ja loobuma mugavusest (mitte, et seda peaks tegema). Mind ei ole võimalik sundida, sest minu pere ei mahu ära 5-kohalisse autosse, mul pole valikuid, kui vaja siis nutan ja maksan (kärss@2,0vtec115kW). Aga riik vajab makse ka siis, kui kõigil on juba särtsuautod ja nafta on maailmast sisuliselt lõppenud. Kasuta oma head fantaasiat - milline võiks olla transpordi maksustamine nii, et hundid söönud ja lambad terved?

CNG või LPG või mis iganes see škoda otse tehasest värk ei ole, on kuskil 3, kopikatega euri sajale Octaviaga, Üks tuttav augustis ostis ja praeguseks on juba 30k kellal, number peab suht paika rahaliselt.

Maksustamise koha pealt ei tohiks keegi sõna võtta. Saksamaal sotsid vaatavad, et kuna tüübid enam kontorisse ei sõida ja kõtust ei tarbi ega ka voolu, siis peaks neile täiendava maksu peale väänama kodukontoris istumise eest, sest noh, neil jääb ju rohkem pappi üle nüüd ja sotside, kommude, marksistide jne õigete majandusteooriate kohaselt peaks ikkagi võrdsus säilima nendega, kes peavad tööle sõitma ja riigi kassasse selle vahe kompenseerima.

Muudetud 19.11.20 22:06

CNG paaki mahub vähem kui nii mõnegi elektrika paaki.
Solgile see ei meeldi. CNG tankimine võtab koos kohalesõitmisega
rohkelt...rooohkelt aega. Eelmine leht või midagi juba arutasime...

Jällegi, loeme terve minu kommentaari läbi ja siis alles paugutame, et CNG paaki mahub vähem. Mõnel pole rohkem vaja lihtsalt!

Deus
#Kui elektrikat peaks kaks korda kuus laadima aastase läbisõidu 10k jaoks
Tundub täitsa tehtav ju. 12 kuud, 2 korda kuus laadida, 24 laadimist. 10k km jaoks seega vaja laadimisega sõita 416km. Sellega saavad edukalt hakkama: Tesla 3 LR, Tesla S LR, Tesla X LR, Huyndai Kona, ID.3 Pro S, Taycan 4S Plus. Ja hunnik masinaid, mis järgmine aasta peaks turule tulema.

# pole kodus võtta 30+ amprit laadevoolu
Sõltuvalt sõiduvajadusest ei pea niipalju olema. Endal laeb 10A peal päevase ~100km sõiduvajaduse ära. 16A peal saab juba rohkem laetud ning kui on võimalik mitu faasi laadijale anda saab veel rohkem jne jne. Ehk ei ole kõigile vaja seda 30+ amprit. Ikka lähtudes sõidu ja laadimise vajadusest.

#ega need kiirlaadimisjaamadki väga kiired pole
Kui just ei ole tegu ringreisiga või kaugemasse punkti sõitmisega, kus laadimis võimalust ei ole, siis on kiirlaadija nö puksiirteenus, kus sa võtad täpselt niipalju, et jõuda odava laadijani ehk sihtpunkti. Viis kuni kümme minutit on piisav enamasti.
Pikamaa sõidul jah võib see ka kolmveerand tunnini ulatuda, kui on vaja 300km+ sõiduulatust juurde laadida ja see muidugi võiks kiirem olla kuna kõik ei taha peale 3+ tundi roolis istumist teha pikemat peatust ja puhata/venitada/süüa/kergendada jne.

Siinkohal ei saa nõustuda. Mul oli vaja teha tööots, kiireloomuline, Tallinn-Vilnius-Tallinn. 1h veetsin Vilniuses aega, ülejäänud läks kõik sõidule ehk siis kell 2 alustasin Tallinnast päeval ja järgmine hommik kell 8 olin tagasi.

Sinu välja toodud autode hinnad on jämedalt 100 000 Eur, 35 000 Eur, 50 000 eur, 110 000 eur jne.

Mu V8 võtab 18 sajale julmalt. Maanteel saab 12 ka hakkama aga pohhui sellest. Masin maksis 5 aastat tagasi 7000 euri. remondile on kulunud 5 aasta jooksul 2000 euri ehk masina "väärtus" on ca 10 000 euri, rehvid ja ülevaatused jne jne.

Arvutame nüüd, mitu kilumeetrit ma olen saanud sõita selle 25 000+ euri eest enne kui elektrikas hinna poolest nulli jõuab ja alles siis minu jaoks kasulikuks muutub? :P

Taaskasutus on säästlikum alati ;)

Muudetud 19.11.20 22:41

"Rääkides elektriauto sõiduulatusest, siis mina ootan sellelt 1000km sõiduulatust, akupaki kõige rohkem 2000 Eurot maksumust ja 20 minutiga täislaadimise võimekust."

Ja jäädki seda ootama. Juba põhjendasin ühes vanemas kommentaaris, miks ei ole võimalik korraga nii palju energiat nii vähese ajaga akusse pressida. Füüsika paneb oma piirangud ette.
Aga olgu, oletame, et tulebki selline mõte pähe, et paneks omale kiirlaadija õue püsti ja hakkaks akut laadima. Sinu soovitud andmete põhjal oleks vaja akut, mis oleks umbes 2x praeguse Tesla aku mahutavusega, ehk siis 2x100kwh =200kwh aku. Ja tahad sa seda laadida ära 20 minutiga. Laadija võimsus peab olema siis vähemalt 600 kw, arvestades kadusid, siis võtame igaks juhuks 700 kw. Vaatame nüüd, kui palju voolu läheks 1 faasilise laadija korral. 600000/230=2608 amprit. Tavaliselt on peakaitse ca 20 amprit, nii et juurde oleks vaja osta Elektrilevilt 2588 amprit. 1 amper maksab 156 euri, kui elad alajaamale lähemal, kui 400 meetrit, ehk siis kogukulu ca 2588x150=403728 euri. Kui elad kaugemal , kui 400 m alajaamast, siis tehakse tegelike kulude alusel.

"See tähendab seda, et akusid alles arendatakse ja ajapikku tulevad järjest paremad akud, mis võimaldavad rohkem."

Füüsiliselt ei ole võimalik lühiajaliselt pressida suurt hulk võimsust läbi peenikese juhtme. Suur vool tähendab suurt juhet. Kõikide akude põhimõte on suhteliselt sama ja suhteliselt samasugused piirangud ka neil on.

Nu ei pea olema alati jäme juhe, saab volte ka tõsta amprite asemel aga 14kV otse akusse on hetkel veel tõesti ulme valdkonda ulatuv :)

Lisaks juurde, et mitte ainult akude tööpõhimõte pole sama vaid ka superkondekate teema on täpselt samasugune, laed kaua ja saad rämeda paugu korraga lühidalt.

Deus, CNG on libe jää selle teema kontekstis, sest sellel CNG Skodal on suht väike gaasipaak ja bensupaak seal juures üldse suht olematu. Sellega ei sõideta 1000km+ maanteel ja see on sobiv nish neile, kes sõidavad nagunii igapäevaselt tanklast mööda ja võivad pikemale reisile minnes kütuse kanistritega kaasa võtta (ja siis mingi 10L kaupa tilgutada:). Ma ütleks, et samasugune nishitoode, nagu tänane särtsukas ja üldse mitte halvas mõttes, sest selles nishis töötab ju hästi. Fossiilkütustega on lihtsalt olemas see valikuvõimalus, et kui tahan, ostan hiigelsuure ja mugava, kui tahan, ostan üliökonoomse (3e/100km), kui tahan, ostan sellise, mida saab tankida maanteel 1500km+ tagant jne, kui tahan ostan 3500kg käru vedada suutva BE kat.maasturi (Landcruiser) või kaubiku (Hiace!) jne. Ma pole näinud ühtegi pädevat põhjendust siiani, miks peaks olema vajalik või kasulik mõni neist nishidest maksustamise abil välja suretada?

# Sinu välja toodud autode hinnad on jämedalt 100 000 Eur, 35 000 Eur,
# 50 000 eur, 110 000 eur jne.

See siin on rikkurite teema ja see raha asub üldse teises rahakoti sahtlis, seda ei arvestata. Sellepärast, et tegelikult ei ole võimalik 10K (ammugi mitte 1K) eest osta autot, millega sõita saaks. Ja isegi kui oleks, siis oleks need nii halvad, et jääks kõiges (KÕIGES!) alla elektriautodele. Nii kaua, kui Sa tagumikku lakkuda ei soovi ja särtsukate headust siin vahendeid valimata ei kiida, oled särtsuapolegeetide silmis paratamatult opositsioonis. Hakka harjuma sellega, sest faktidega ei saa murda usku... ja miks peakski?

Labjakale: mis point on mängida palli ühte väravasse niimoodi, et kõik näevad oma silmaga, et Sa seda teed? Nt Premium7 diisel (ja paljud teisedki) on nädalaid olnud 0,91e, aga Sina räägid CirkleK hindadest (kust ma nt aastaid pole tankinud) ja kliendikaardiga saan ühest teisest ketist 6 senti alla (sest ma ostangi kuus suht palju kütust - täpselt nagu Sina saad selle võrra ehk soodsamalt särtsu, kuna Sul seda rohkem kulub). Ma hindan Su püüdlusi arvutada, aga ei pea õigeks numbritega vassimist (see pole ka valetamine, Sinu väljatoodud turu kalleim postihind pole ju vale, lihtsalt liiga kaugel reaalsest ostuhinnast), kuna sellega Sa devalveerid ka seda osa oma jutust, mis vääriks igati tõsiselt võtmist. Arvutused samas ka ei tõesta midagi, sest odavam hind ei ole vastuargument mingile omadusele, mida särtsukad (veel) ei paku. Kasvõi haagise vedamine, mida mina teen korra-paar nädalas, aga mis ei ole oluline absoluutselt mitte ühegi tänase päevani särtsuauto ostnud inimese jaoks. Erinevad nishid ja sama ajuvaba, kui suruda peale särtsukaid neile, kellele need ei sobi, oleks suruda fossiilikaid peale näiteks nendele linnainimestele, kes ehk ainult kõige kuumemal suvepäeval suudaks oma lühikeste otsadega saavutada töötemperatuuri fossiiliautol.

A, pardon, ma vaese inimesena enam selles teemas sõna ei võta ja hoolitsen ikka selle eest edasi, et jääkarul külm ei hakkaks, Tuuleparkide loomise jaoks töötavad tehased ja Narva elektrijaam jäävad hätta selle asja nagu Antarktika ja Arktika ja Alaska 1000 aasta vanuse metsa lahti sulatamisega.

Otseloomulikult taaskasutus on odavam.
Kui keegi pakuks 70% hinnas langenud ja heas korras X aastat vana Taycani/Tesla S, siis võtaks selle küll aga näet ei ole nii kaua turul veel olnud neid masinaid. 2030 võime selle juurde tagasi tulla, siis on järelturul juba arvestatav hulk särtsukaid tänu praegu iga-aastaselt kasvavale tootmisele.

#Siinkohal ei saa nõustuda. Mul oli vaja ...
Jep, sinu isiklikud sõidud ei pruugigi sobida. Ma rääkisin üldisemalt nagu sina eelnevalt, kui kirjutasid "Kui elektrikat peaks kaks korda kuus laadima aastase läbisõidu 10k jaoks, siis keegi praegu ei võtakski sõna"


#Arvutame nüüd, mitu kilumeetrit ma olen saanud sõita selle 25 000+ euri ees
No kui sa palud:
"18l/100 julmalt, maanteel 12": ütleme keskmiselt siis 14l/100km. Bensiin ma eeldan, liitri hind vist 1.35?
100km hind seega ~19€
25k€ eest saab läbida tervelt ~132k km
Mida sa selle teadmisega teed ma ei tea ja ausalt ei huvita ka.
Samahästi võin arvutada, et tänu elektrika säästlikusele suudan sõita 25k€ eest ~1 250 000 km. Praktikas ma ei sõida vist terve elu jooksul niipalju kilomeetreid maha. Ehk siis sama kasutu arvutus.

Selle vahega, et ma saan juba sõita seda 100 000 kilomeetrit aga sa maksad veel oma autot kinni :D

Kärss, rumalat pole siin midagi, suurimad automaksud on ikkagi seal, kus on palgad meie omadest paremad.
Lätis ja Leedus on ka mitmed asjad odavamad, kui meil, kui neid tahate võrdluseks tuua.

Kässar, siin sa hiilgad praegu suurepäraselt innovaatilisuse puudumisega.
Kui paljud inimesed ajaloos enne sind on rääkinud juttu, et ei saa, ei ole võimalik?
Probleem seisneb selles, et sa mõtled liiga kitsalt, sa mõtled oma kitsaste teadmiste piires ja arvad, et need ongi kogu maailm, aga ei ole.

Tehnikas leitakse kogu aeg uusi võimalusi innovaatiliste inimeste poolt, kunagi kindlasti öeldi, et tänavaauto 300 km/h sõita on võimatu, tänapäeval, aga leiab neid ridamisi, mis seda suudavad.
Nagu sulle juba öeldi on võimalus tõsta pinget, mis vähendab voolutugevust juhtmes.
Kes ütleb, mis viise on veel aku kiireks laadimiseks? Need võivad olla asjad, millest me hetkel ei tea midagi.
Elektroonikas on leiutatud palju viise, kuidas teha asju võimsamaks ja effektiivsemaks, paljud asjad saavutatkse kavaluse ja teistsuguse lähenemisega ja innovaatilisusega.

Seda olen ma juba ammu siin teemas rääkinud, et elektrivõrku on vaja arendada, loomulikult elektriautod vajavad seda.

Asja ei tohi vaadelda nii, et ei saa, vaid tuleb otsida viise, kuidas saab.
Kes ütles, et juhe on peenike? Kes ütles, et elektrivõrk jääb endiseks?
Kes ütles, et akud on ühesugused?
Kindlasti mitte mina ega teadlased.
Teadus on viimase 30 aastaga avastanud imelisi asju ning avastab veel.
Meie teadlased teevad tänapäeval asju, mis tunduvad ulmelised, ometi on need reaalsus.

Jah, kõik ei ole võimalik, aga me ei tea täpselt, mis on võimalik ja mis mitte, akude puhul on täiesti reaalne, et leitakse viis nende oluliseks parendamiseks.

Kus on näiteks öeldud, et aku ainus laadimise viis on juhtmega otseühendus?
Kuidas sa saad kindlalt väita, et ei ole võimalik leiutada viise, kuidas saab kontaktivabalt laadida akuelemente, mis näiteks võimaldab nende ülikiiret laadimist ?

Muudetud 19.11.20 23:34

Akud siiski on üsna piiri peale viidud, siin pole enam eitust. Vaja uut keemiat või ulme valdkonda puutuvat mateeriat, et asi ägedamaks läheks. Hetkel oleva seisuga igatahes on pekkis selle kiirema laadimisega ja ainukesed alternatiivid olekski ainult kiirelt tangitav vesinik, mis tuleks ohutuse mõttes vahetatava kanistrina lahendada nagu vahepeatuseks oleks juba pakutud mõte, et "bensukas" pargid auto kuhugi tõstukile, kus robot sul tühja Makita aku laetud Makita aku vastu vahetab ja DeWalt samamoodi seda akut sööks. Ülejäänd on ajaraisk ja lühikese otsa teema.

Muudetud 19.11.20 23:33

Seda ma mõtlengi, et akusid arendatakse ja laadimise viise.
Ma ei väidagi, et praegusi akusid nii ruttu laadida saaks.
Ma ei tea ka seda, kuhu maale akud ja laadimine areneb, aga väga tõenäoline on see, et paremaks, kui praegu.

Muudetud 19.11.20 23:36