Kärss, mis iba sa ajad. Arvutan ühtepidi, soosides numbreid fossiilika kasuks, ei kõlba. Arvutan teistpidi, kasutades numbreid, mida näen reklaamitavat postidel, ei sobi. Mis pidi siis on õige?

Ja kas ma olen kellelgi midagi peale surunud? Ei ole. Olen välja püüdnud tuua, et müüt nagu elektrikad oleksid ilgelt kallid, ei päde. Või õigem oleks öelda, et see müüt pädeb teatud nishides. Nagu sulle meeldib koguaeg esile tuua.
Jah, särtsukad ei ole mõeldud suuremate haagiste vedamiseks. Eelpoolmainitud Enyaq tehase järgi üle 1t ei tohiks tassida ja ka seda tehes ilmselt sõiduulatus langeb kena 50%. Sõltuvalt vajadusest võib sellest piisata. Või ka mitte. Ei tea, ei tassi igapäevaselt haagist. On küllaga särtsukate omanikke, kes seda teevad. Tõsi, kaatreid jms paate ilmselt mitte.
Hind on nagu isegi mainisid vaid üks argument. Sinu jaoks on nagu välja tõid teised asjad olulisemad. Tore. Olku. Nagunii peab iga inimene ise enda jaoks asjad üle vaatama. Ma lihtsalt toon välja näitliku info, et huvilisel oleks võimalik võtta mingi näide või alguspunkt ja sealt edasi vaadata. Sinule isiklikult pole midagi püüdnud pakkuda, tõestada ega pähe määrida. Oleks tore, kui sa ka aru saaksid sellest, et see teema lõpptulemusena on koht kuhu võib ära eksida särtsu huviline kellel on teistsugused soovid kui sinul. Tema jaoks on oluline lugeda mõlemat tahku, mitte ainult seda, et haagise vedamiseks ja jutti 1000km läbimiseks ei kõlba särtsukas kuhugi.

Ilmaasjata lingin siia demonstratsioone akutehnoloogiast. Ilmselgelt ei paku need kellelegi huvi.
Eelmisel lehel viitasin akutehnoloogia demonstratsioonile, kus laeti liitium aku element täis alla üheksa minutiga. Tehnoloogia mis skaleerub ja mille eesmärk on nende toodetava auto akupakk täis laadida nullist 15 minutiga. (demo: https://www.youtube.com/watch?v=lmwqDHhcWJI)
Selle "triki" taga siis selline ettevõte nagu Atlis Motor Vehicles. Kasutavad teist tüüpi akuelemendi ülesehitust. Üsna sarnane Tesla "tabless" elemendile. Nende lahendus võimaldab väiksemat takistust voolule ning paremat temperatuuri manageerimist. See aitabki neil saavutada ja hoida optimaalset temperatuuri elektronide liigutamiseks ning tagab kiiruse.
Ehk siis jah, saab kiiremini ka olemasolevate keemiatega. Uuemad keemiad annavad aga veel hoogu ja võimekust juurde.

Lahendusi võib olla paljusid, kasvõi see, et hakkame tankima vedelat akut või mingit misiganes elektri- või energiavedelikku, spetsiaalsesse mahutisse autol.
Tulemuseks on see, et sealt paagist hakkab tulema elekter.

Põhimõtteliselt vesinikuauto midagi sellist on, kuna vesinikku toodetakse elektriga ja seda tangitakse autosse.

Nagu olen ka eelpool öelnud, alati võidakse leiutada mingi uus mootor, mis töötab hoopis teisel viisil ja mida toidetakse hoopis millegi muuga.

Muudetud 19.11.20 23:50

Lapbjakas, sa tood näiteks crowd funding projekti, millel pole kõikide toetajate rahade eest isegi mitte prototüüpi väljas vaid idee faasis ja siis näitad videot? Oled sa ikka tuttav konseptsiooniga, kuida syoutube videode pealt raha teenitakse? :D hetkel teenitakse selle lingi klikkimise pealt sellele vennale stripparite raha lubaduste eest, mis kunagi teoks ei saa. A tuleta mulle mu sõnu meelde siis kui see üks kord selliste lubadustega nagu praegu ja ka samasuguste näitajatega nagu praegu, kuskilt tehaseliinilt 51'se masinana maha veereb. Ma teen sulle siis ühe viski välja :)

Deus, ma viskit ei joo aga ühe suure limpsi võid ehk ikka välja teha.
Kui teemasse vaeuksid süübima, siis leiaksid, et nad on rohkemgi oma tehnoloogiast rääkinud ja seletanud kuidas ja miks töötab ning on vägagi avameelsed ka oma arengu ja rahalise seisuga. Ja mitte ainult oma YT kanalil vaid ka mujal, kus tuntakse tehnoloogia vastu huvi.
Aga jah, vaatame siis paari aasta pärast.

# suurimad automaksud on ikkagi seal, kus on palgad meie omadest paremad.

Otse loomulikult! Aga miks Sa eeldad, et Eestisse tuleksid kohe suurimad automaksud? Äkki natuke väiksemad? Äkki isegi veel väiksemad, kui meist vaesemates Ungaris, Rumeenias jne? Oled kursis teemaga või lahmid jälle suvaliselt?

# Arvutan teistpidi, kasutades numbreid, mida näen reklaamitavat postidel, ei sobi.

Teoorial, millel puudub seos tegelikkusega, ei ole ju väärtust! Kui Sa tood välja kõige kallima postihinna terve riigi peale (tõsi, Nestel on olemas ka mingi erikütus, mis on veel kopika kallim), aga reaalselt ostavad inimesed kütust mitte postihinnaga, vaid kliendikaartidega või siis üldse mitte kõige kallima keti tanklatest... mis väärtus on arvutusel, mille lähteandmed on valed? Ja ikka tuntavalt valed, mitte mingi mõne % kõikumine?

Selles osas olen solgiga samas paadis, et ka mina ei usu, et elektriautod ongi valmis. Praegune särtsuauto ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik lahendus kogu maailma päästmiseks ja pole ka mingit põhjust arvata, et praegu eksponentsiaalse kasvu faasis olev energiateadus järsku kaoks ja ühtegi päris uut lahendust lähikümnenditel turule ei tule. Kell tiksub (nafta "saab otsa"), pärast seda ei saa maailm seisma jääda ja tänased Leafid ei ole tulevik vaid olevik.

# Ei tea, ei tassi igapäevaselt haagist. On küllaga särtsukate omanikke, kes seda teevad.

Blufid? Milliste särtsukatega peale Model X ja paari päris uue särtsukaubiku on veel võimalik haagist vedada? Kui väidad, et neid on küllaga, siis palun nimeta kõik need (küllaga) tuttavad inimesed, milliste konkreetsete mudelitega neid haagiseid veetakse? Alles hiljuti tunnistasid siin teemas särtsukate pooldajadki, et neid pole (veel) olemaski peale mainitud erandi.

Tänan vihje eest Enyaqile, googeldasin ja jälle natuke targem. Igal juhul tore, et Model X on saanud konkurendi... aga mis hinna eest? Saab öelda, et Teslaga võrreldes tõesti odav, aga teine inimene ostab oma vajadusi silmas pidades sama võimeka auto alla tuhande euro ja see, milleks tal seda võimekust on mõnikord vaja, on see oluliselt loogilisem lahendus kui üks tema igapäevaste vajaduste mõistes üledimensioneeritud uus auto, mille ressursist kasutaks ta igapäevaselt ainult murdosa. Et on võimalik, ei tähenda, et on mõistlik. Lihtsalt näitena, et selle aasta esimese pika autoreisi tegin katuseboksi ja raskema haagissuvilaga, kui selle Enyaqiga üldse vedada on lubatud ja numbritesse süvenedes isegi mingi suvalise Dacia junni legaalne veovõimekus on suurem sellest Enyaqist. Teise pika autoreisi tegin teistmoodi eritingimustes, kuhu nagunii särtsukad praegu veel ei sobi (lennukiga Islandile ja edasi rendikaga mägedes F-teedel, kus linnamaasturid on keelatud). Äge näeb Enyaq küll välja, aga ma nimetaks seda ikkagi selle elektriauto algeliseks prototüübiks, mida meie lapsed üldse elektriautoks nimetama hakkavad. See ei ole täidetud nish ega ka reaalne lahendus inimestele, kellel on vaja käru vedada. Ega peagi olema, sest praegu ei üritatagi katta särtsukatega kõiki nishe, vaid tehakse autosid esmalt just linnainimestele, kuhu nad vaikselt lõpuks ka sobima on hakanud. Sellele vihjab ka Enyaqi nimi "linnamaastur":
https://www.skoda.ee/mudelid/enyaq-iv/enyaq-iv

Teslal on nüüd olemas ka päris särtsumaastur... aga mida selle teadmisega peale hakata, kui kõik selle omanikud Eestis eelistavad...? Kumb on mõistlikum, et kas osta igapäevasõitudeks see Cybertruck, osta lisaks Cybertruckile veel teine auto juurde, või panna max paarkümmend korda aastas käima nendeks töödeks oma vana Grand Cherokee ja teha kõik ülejäänud igapäevasõidud siiski keskkonnasäästliku ökopilliga?

ei lähe meelest vene film kus randapiknikku pidama sõideti KAMAZ'iga...
ka nii saab...selline oli lihtsalt elu... ja on ka praegu mõnel pool...

#Kui Sa tood välja kõige kallima postihinna terve riigi peale
Tundub, et paistab välja see, et igapäevaselt ei pea kütuse hindade üle muretsema, sest laen kodus. Vabandan väga, et liiga tegin ülekohtuse arvutusega.
Näeda, korrigeerin siis sinu nimetatud 0.91€ peale diisli hinna:
Eelpool mainitud sõidukite kulud kütusele seega:
Kodiaq: 1 852€ (Eelnev arvutus tulemus oli tervelt 8% mööda, niiet jah rohkem kui paar %)
Enyaq: 650€
Fossiilikas seega 1850-650=1200€ kallim aastas kütuselt. Tüüpilise liisingperioodi lõpuks kokku hoitud ~6000€ kütuselt (näitliku 30 000km aastas läbisõiduga). Ehk siis peaaegu kogu autode hinnavahe ära nullitud.


# Milliste särtsukatega peale Model X ja paari päris uue särtsukaubiku on veel võimalik haagist vedada?

Kui sa vaevuksid oma mõttemaailma poolt ehitatud kastikesest korra välja kiikama, et uuendustega kursis püsida, siis ehk teaksid. Antud juhul aitab ka kiire Google otsing kuna on teisigi, kellele antud teema huvi on pakkunud. Siin näiteks suht esimesena leitud artikkel, kus välja toodud mõni plug-in hübriidid kui ka BEV, millega saab vedada: https://www.hortoncommon.co.uk/electric-tow-cars/. Sealt loetelu: Model X (2t), Model 3 (0,9t), I-Pace (0,7t), E-Tron (1,8t), EQC (1,8t), Polestar 2 (1,5t).
Samast aritklist üks tore reaaleluline pilt tabatud: https://i.redd.it/nmz6yghn77j31.jpg

Ma ei ütle, et ükski neist valikutest oleks odav. Või mõistlik haagise vedamiseks. Aga väita nagu seda ei saaks teha on minu hinnagnul küll vale.

#teine inimene ostab oma vajadusi silmas pidades sama võimeka auto alla tuhande euro

Jätkuvalt nõustun, et kasutatud masin on ja jääb odavamaks. Eriti kui läheb õnneks ja remondi kulusid ei kaasne. Pead siiski nõustuma, et kõik ei osta omale kasutatud autot. Millal sa ise näiteks viimati alla tuhande euro eest auto ostsid?

#... ei usu, et elektriautod ongi valmis
#...algeliseks prototüübiks
Kas fosiilikad on "valmis" siis sinu/teie hinnangul? Koguaeg ju arendatakse ka neid edasi. Ükski selline tehnoloogia ei ole kunagi lõpuni valmis.
Samas vaadates, et praegu müügil olevad elektrikad on võimelised sõitma laadimisega ühest Eesti otsast teise, siis ainult linnainimese jaoks sobivaks neid nimetada on ka jabur. Veel vähem mingiks "prototüübiks" klassifitseerida.

#Sellele vihjab ka Enyaqi nimi "linnamaastur"
Nimi ei pidavat meest rikkuma. Sõiduvõimekusele vihjab aga küll ja olen nõus, et metsaveokite poolt ära lõhutud teele ei läheks võib-olla. Samas olen vägagi edukalt Küprose mägiradadel hakkama saanud ka Hyundai i30-ga millel oluliselt vähem maastiku võimekust kui mõnel linnamaasturil niiet minu silmis ütleb see nimi üsna vähe. Rääkimata sellest, et enamus inimesi ei ronigi oma autoga sellistesse kohtadesse mille jaoks päriselt maartusit tarvis oleks. Aga eks siin mängi rolli ka eestlaste suhtumine, et teede parandamise/hooldamise asemel ostame kõik endale maasturid ja siis ei pea muretsema.

#ja teha kõik ülejäänud igapäevasõidud siiski keskkonnasäästliku ökopilliga?
Kui see ökopill on särtsukas, siis on selle rakendamine muidugi mõistlikum. Nagu ka pooldan suhtumist, et igaks tööks oma riist.
Siingi teemas korduvalt näidatud, et ka säästliku fossiilikaga võrreldes on öko-m osta elektrikas ja sellega sõita. Isegi kui kogu elekter tuleb põlevkivist, sest terve auto eluea peale toodab niimodi vähem saastet.
Ilmselgelt ei tehta ostuotsuseid selle järgi kui öko see on.

Siin korduvalt kirutud CNG autode pikka tankimise aega. Võtsin tanklas aega, kui palju kulub täiesti tühjade CNG balloonide täitmiseks. Auto seisis tankuri kõrval, kui panin stopperi käima, väljusin autost, tankisin auto 18,4 kg CNGd ja panin stopperi seisma, kui olin autos tagasi. Selleks kulus 4 min ja 32 sekundit. Tankisin ka 98, 7 liitrit. Selleks kulus 1 min ja 47 sekundit. Oleks rohkem bensiini mahtunud, tulnuks tankimise ajad võrdsemad. Ei näe erilist ajavõitu. CNGd käin tankimas keskmiselt korra nädalas, bensiini korra kvartalis, läbisõit 25000 aastas. Keskmine CNG kulu 3,9 kg/100km(3,33€/100km) mõõdetud tankimise järgi.
Kiiremad mehed muidugi jõuavad, selle võidetud ajaga, 4 talverehvi autole alla panna ja naabrinaise voodist läbi käia. Mina pean aga selle aja, tankuri kõrval seisma!
Elektrikate laadimise kogemused kahjuks puuduva.

arnis:
"..
10% on kadu minul arvestist kuni akuni. 10% pistikust ratasteni ei ole reaalne. Mootor+inverter on 90-93% kandis mälu järgi.
"

Tesla on oluliselt ökonoomsem, kui Audi, Kia-Hyundai on oluliselt ökonoomsemad, kui Leaf. Samas õhutakistused on neil paaridel sarnased. Sellest võiks teha järelduse, et osadel autodel on kaod väiksemad, kui teistel. Üldiselt sünkroonmootorid/alalisvoolumootorid on parema kasuteguriga, kui asünkroonmootorid=induktsioonmootorid.

Laadimise kasutegur oleneb temperatuurist. Ülimadalatel temperatuuridel kulub laadimise algfaasis suur osa energiast aku soojendamisele ning olenevalt autost võib sel ajal kasutegur isegi alla 50% olla.

Muudetud 20.11.20 12:30

Kas universiaal golfi klassi autodele on elektriautode hulgas alternatiivi reisijate mahutavuse ja pagasi mahu vaates nii, et viie kasutusaasta jooksul oleksid kogukulud väiksemad võrreldes bensu analoogiga? Enyaq on kõige lähedasem, aga hind on täpselt 2 korda kõrgem kui bensukal. Sõidan aastas 20000km. Labjaka arvutuse järgi on nulli jõudmine 25 aasta teema.

# Tüüpilise liisingperioodi lõpuks kokku hoitud ~6000€ kütuselt (näitliku
# 30 000km aastas läbisõiduga). Ehk siis peaaegu kogu autode hinnavahe ära nullitud.

Seda lauset saab lugeda ka niipidi, et kui ei osta omale autot "kogu eluks", vaid ainult liisingperioodiks, siis häving fossiilikaga võrreldes jääb suhteliselt tagasihoidlikuks;) Aga kui auto ongi ostetud eelkõige lühisõitudeks (st fossiilikat ei saaks veel soojakski), on see minu arvates siiski mõistlik lisakulu selle särtsuka pakutava lisaväärtuse eest ja kui ma elaks ise linnas, eelistaksin sellise kasutusprofiili puhul kindlasti särtsukat.

Niisama norimise mõttes, et sellest 0.91e postihinnast saab ju isegi kõige lihtsam eraklient veel kaardiga 1,5 senti alla. Äriklient rohkem ja jokitaja veel käibeka jagu lisaks:P. Huvitav, kas särtsukaga kah mõni jokitamise võimalus (peale Arnise mainitud "tööandja võimaldab") olemas on nendele, kelle tööandja ei võimalda ja kelle jaoks see jokitamine alles võimaldaks eelistada särtsukat fossiilikale? Äkki saaks selliste valikute ees seisvaid inimesi aidata sellega, et seadustataks see, mis praegu jokitamist eeldab?

# Ma ei ütle, et ükski neist valikutest oleks odav. Või mõistlik haagise
# vedamiseks. Aga väita nagu seda ei saaks teha on minu hinnagnul küll vale.

Keegi pole ju väitnudki, et ei saaks teoreetiliselt. Aga praktiliselt ei ole need autod, millega praegune maal elav pere oma vajalikud tööd ära saaks teha praegu olemasoleva auto asemel. Seda enam, et asi pole ainult hinnas, vaid neist pooltel pole (veel) Eestis esindustki ja sama hästi oleks võinud tuua siia juba ka Hiina-India turu mudeleid, mida nt UK-st juba päris headel tingimustel kätte saab. See pole isegi suurem asi iroonia, sest kui ma olen saanud hakkama Jaapanist ja USAst toomisega, siis UK-st euronõuetele vastava iinaka toomine on tõenäoliselt isegi lihtsam (kellel kogemusi, võib selle väite ümber lükata) ja nt minu jaoks see pole eriline künnis, kui auto ise on nii äge, et väärib sellist võimlemist.

# Millal sa ise näiteks viimati alla tuhande euro eest auto ostsid?

Irw, nädala alguses:)) Aga tõe huvides (kuna foorumi teisi teemasid lugevad inimesed nagunii teavad), siis see ongi minu viis riske maandada, et soovides omale nt 3K turuväärtuses autot, ostan selle vigasena nt 300-500e eest (sest mittesõitvat nii uut autot ei julge tänapäeval enam keegi osta ja need ongi reaalsed hinnad enne, kui veel odavamalt emexisse läheks), reeglina 500-1000e vahemikku jääva lisainvesteeringuga saab selle auto sisuliselt uueväärilisse seisukorda ja siis ongi mul väga heas korras auto 2-3x turuhinnast odavamalt käes. Edasi on paar aastat aega kas siis sõita või müüa kasumiga maha - käitun vastavalt "südamesoovile", sest selle kõige eesmärk polnud mitte otseselt raha kokku hoida, vaid ikkagi usaldusväärne ja väga heas korras auto, millega võib kasvõi homme sõita nii kaugele, kuhu teed viivad. Kirjutasin selle siia (foorumisse taaskord) pikemalt lahti, kuna haakub vägagi teemaga - selline viis saada hea auto kõvasti alla turuhinna on võimalik absoluutselt kõigi fossiilikate puhul (isegi liinibussid-traktorid). Küsimus teadjamatele, et kas selline asi oleks mõeldav ka särtsukate puhul? Millised on need vead, mis teevad särtsuka 5-6x odavamaks turuhinnast... kas neist saab jagu ka suvaline pead ja küsi kasutada suutev külasepp (ei pea silmas avariides kõveraks sõidetud masinaid) või vajavad pigem elektrooniku kätt? Olen aegajalt jälginud varuosadeks pakutavate särtsukate kuulutusi nii meil kui mujal, aga pole nii suuri hinnaerinevusi kunagi näinud ja ka palju väiksema hinnavahe puhul on olnud tegemist pigem juba taastamiskõlbmatute autodega (sobivad tehnika doonoriks taastamise asemel). Võrreldavas suurusjärgus kasumi (st hinnagarantii) ja korda tegemiseks võrreldava töömahu juures teeks seda hea meelega ka mõne särtsukaga, sest ma sõidakski hea meelega oma vähesed ühikesed otsad mõne särtsukaga. Kasvõi Mieviga, isegi Miaga:)

Lisan LeonCNG jutule, et diislit saab tankida 120L/minutis. Oluline on see küll vaid tuule käes ja koerailmaga, aga umbes poole oma sõitudest tangin samuti bensiini ja gaasi. Päris mitme auto puhul bensiinile lisaks ka pliiasendajat;)

# eestlaste suhtumine, et teede parandamise/hooldamise asemel ostame kõik
# endale maasturid ja siis ei pea muretsema.

Suhtumise viga on siin pigem arvustajas, sest riigi kodanikud ei saa võtta üle riigi ega KOV ülesandeid ja kui teid lahti ei lükata (või lükatakse sellisel kellaajal, kui inimesed peavad olema juba tööl ja lapsed koolis), ei jää tavalisel lihtsurelikul muud üle, kui osta oma tingimustesse sobiv auto või kolida ära. Kuna selliseid tingimusi on siiski vaid loetud kuud aastas ja pole mõeldav, et need paar kuud tööl/koolis ei käida, ongi minu arvates riigi maksupoliitikat suunates väga oluline meeles pidada, et sellised pered ei saa jätta ostmata maasturit, aga saavad jätta ostmata kõik "mõistlikumad autod". Ja kui nüüd "karistatakse" inimest maasturi pärast (seda tehakse juba praegugi aktsiiside näol, kuna suur/raske auto joob rohkem), ei tekigi tal võimalust osta sinna kõrvale teine keskkonnasõbralikum lahendus. Sama lause teistpidi öelduna kõlaks nii, et kui on eesmärk soodustada keskkonnasõbralike sõidukite ostmist, ei tohiks karistada peresid nende suurte-raskete-saastavate autode pärast, mida nagunii kasutataks vaid harva ja siis, kui muid võimalusi ei ole. St edevuse tõttu ostetud maastureid ei tohiks panna samasse patta nendega, kes olude sunnil on ostnud omale viimaste säästude eest mingi vana 8-kohalise Patroli või Ländkruiseri selleks, et kogu pere KOV suutmatuse pärast ei peaks linna kolima. Nii, nagu ei ole rahaliselt mõistlik teha 6x päevas käivat bussiliini iga metsataluni, on riigi kui terviku rahakotile tõenäoliselt mõistlikum lasta neil inimestel sõita sügisest kevadeni maasturiga, kui tagada neile madala sõiduauto jaoks sobivad tingimused. Probleem on aga selles, et kui riik on otsustanud seaduse täitmise asemel optimeerima hakata, tuleks need kulud kanda ühiskonnal solidaarselt, mitte lükata ainult kodaniku kaela, sest selle kodaniku töö vilju (tootmine maal) vajab siiski terve ühiskond. Linnainimesed palju enam kui see pere ise seal maal.

xil, enamik elektrikaid kodus tankides EI soojenda akusid mis on miinuskraadidel. Tesla on erand.
Muidugi viimase 6 aastaga oli minu auto aku miinuses vast tosin päeva aastas.
Igapäevasel kasutusel ei jahtu nii kaugele. Tesla vanasti kasutas induktsioonmootorit, nüüd üldiselt üks on püsimagnet, nagu ka Leaf ja enamik muid.
Alalisvoolumootoreid ei kasutata. Isegi tõuksidel. Aga jah jutt käis üldse laadimiskadudest nagu mäletan.

Elekriauto tankimisprotseduuri operaatori osavõtt kestab igapäevaselt 15 sekundit kokku. Mõni minut iga kuu.

"Elekriauto tankimisprotseduuri operaatori osavõtt kestab igapäevaselt 15 sekundit kokku. Mõni minut iga kuu. "

OEHH, proovime uuesti, suurte tähtedega, äkki tuleb vastus:

KAUA VÕTAB AEGA TÜHJA AKU TÄISLAADIMINE, EHK KAUA PEAD OOTAMA,ET AUTOGA UUESTI MAX.SÕIDUULATUS SAAVUTADA?

Väga kaua. Aga mis tähtsust sellel on kui elektriautosid kasutavad inimesed, kellel ei ole vaja 10minutilise etteteatamisega sadu või tuhandeid kilomeetreid läbida? Ära kruti sedasama vana plaati!

"Kas universiaal golfi klassi autodele on elektriautode hulgas alternatiivi reisijate mahutavuse ja pagasi mahu vaates nii, et viie kasutusaasta jooksul oleksid kogukulud väiksemad võrreldes bensu analoogiga? Enyaq on kõige lähedasem, aga hind on täpselt 2 korda kõrgem kui bensukal."

Võrreldes sama võimsa mootori ja automaatkastiga Golf Variandiga on hinnavahe 8500 EUR. Kui el.autode toetus jälle tuleb, jääb hinnavaheks 3500EUR.

Hind on kõrgem nii ostu puhul kui ka peale 5-t aastat müümisel. See tuleb ostuhinnast maha lahutada kui on plaan autot hoida kuni 5a.
Aga hinnaerinevus kohe kindlalt ei ole kahekordne kui just 10 000€'sele plangule hakka vastavat otsima.
Üldiselt erinevus on 10 000€ piires.

jee.kim-i DJ oskused on jah kesised.
KAUA VÕTAB AEGA RÄPASTE NÕUDE PESEMINE, EHK KAUA PEAD OOTAMA,ET NÕUSID SAAKS UUESTI KASUTADA?
...järgmine postitus: "Novot, mida sa seletad. Ma pesen käsitsi ja saab kiiremini ja paremini ja kõigest minutiga ja juba saab jälle nõusid kasutada!"

Kedagi ei huvita, millal saab nõusid uuesti kasutada, kell 2 öösel, understaand?

Nagu ka nõudepesumasinaga võib tekkida eriolukord, kus ... näiteks on räme pasahäda ja no vajalik labidas on nõudepesumasinas. No ja häda on ju suur ja peab minema. No teed masina ukse lahti, võtad labida välja kell 2 öösel ja PESED LABIDA KÄSITSI.
Samamoodi olen ma ka katkestanud kell 00:30 auto laadimise, mis on laadinud ainult pool tundi ja oli praktiliselt tühi kui koju saabusin ja on selleks ajaks ikka veel tühjavõitu. Ja nüüd pean 88km-se otsa tegema. Lähen lihtsalt kiirlaadijasse esimese asjana ja istun seal 15 minutit. Ehk siis pesed labida käsitsi ja teed oma häda ära.
Aga noh, 180 000km jooksul selliseid asju on juhtunud vast ühe käe sõrmedel.
Pigem on nõudepesumasina tsükli katkestamine tõenäolisem kui et aku tühi. Eriti veel kui on 40-60kWh, mitte 20.

Jeekim, sa oled üks viimastest kes lihtsalt püksi laseb sest labidas on ju nõudepesumasinas! Saa suureks ja mõtle iseseisvalt. Kui sinu elu tiirleb 15 minuti ümber, siis soovitan siit foorumist vaadata vasakule või paremale - oled kõvasti rohkem minuteid kulutanud SIIN foorumis kui mina kiirlaadijas passinud.

# Kas universiaal golfi klassi autodele on elektriautode hulgas alternatiivi
Praegu ei olegi mõistliku hinnaga meie turul saadaval universaalkerega pereauto mahtuvusega särtsukat kahjuks. Enyaq ja I.D4 jõuavad järgmine aasta ja nendegi hinda mõistlikuks nimetada on mõnegi arvates hullumeelsus, sest ka tutikas Golf on liigagi kallis.
Maailmas laiemalt on olemas näiteks MG 5 (https://mg.co.uk/mg5-ev/) mis on üsna täpselt universaal Golf-i alternatiiv. Selle hind eurodesse ümber arvutatult oleks ~31k € või ~33,5k€ kui rikkalikuma varustusega masiant tahta.
Kahjuks ei ole ühtegi lootust andvat infokildu liikvel olnud, et neid meile toodaks.

# hind on täpselt 2 korda kõrgem
Kui võrrelda kalleima versiooniga, siis küll. Planku planguga võrrelda, siis on vahe ~50%. See, kas sinu igapäevane sõitmine mahub ~300km sisse ära on vaid sinule teada ja selles osas ei tea kommenteerida millise versiooniga reaalselt võrdlema peaksid.

Seega arvutused pead kahjuks ise tegema kuna keegi teine sinu eest ei oska öelda mis on võrreldavad varustused ja sellest tulenevalt võrreldavad hinnad.
Puht odavamaid planke masinaid omavahel võrreldes on ostuhinna vahe natuke üle 12k€ ja sinu mainitud sõidumahuga jääks särts kõvasti kallimaks (10% kallima auto hinnast sissemakseks mõlemal arvutusel, 30% jääk, särtsuka intress 1,5 ja fossiilikal 1.9, 60 kuuline periood, bensiini hinnaks arvestasin 1.2, Kärss võib täpsustada kui jälle ülekohtuselt kalli hinna võtsin):
Golf liising + kütus: 214+145=359€
Enyaq liising+elekter: 366+54 = 420€
Isegi hoolduskulude erinevus ei aita seda vahet tasa teha.
Kui särtsuka toetus sisse arvestada oleks seis tasavägisem:
Enyaq liising+elekter: 296+54 = 350€
Ja sellisel juhul võib hoolduskulude vms abil jääda plussi. Samas ei tea öelda mis nende kindlustuste hinnad oleks, sest liisingus kasko kohustuslik ja senimaani kippunud särtsukate kasko törts kallim olema. Ja sellest tulenevalt ei pruugi särtsukas olla odavam. Suurema läbisõiduga ilmselt aga küll.


Kärss
#sest riigi kodanikud ei saa võtta üle riigi ega KOV ülesandeid ja kui teid lahti ei lükata (...) ei jää tavalisel lihtsurelikul muud üle, kui osta oma tingimustesse sobiv auto

Meil on viimase 10-15 aasta jooksul olnud alla kümne lumetormi mille tulemusel teed on olnud seisukorras, et nende läbimiseks oleks tarvis maasturit. Kõigil teistel juhtudel ei ole teele kogunenud lumekogus nii paks, et sealt ei suudaks tavaline auto läbi sõita, kui on ilmtingimata vaja nii vara liigelda, et teid pole jõutud puhtaks lükata.
Olles ise kohanud keskmise või nõrgema lumesaju korral ka öösel kell 3 lumesahkasid teid puhastamas ja soolamas, seda rohkem kui ühe omavalitsuse teedel, siis tundub see üsna otsitud probleem olevat. Aga tõsi, igalepoole ei satu ja kui see on sinu igapäev talvel, siis tunnen kaasa.
Samas KOV peaks alluma selle elanikele niiet kui pole võetud vaevaks seda korralikult teha, siis kas a) valijaid ei huvita või b) valijad ei tee piisavalt kära neid vaevavate probleemide üle. Õnneks juba vähem kui aasta pärast saab üsna tuntavalt selles osas mõju avaldada ;)

Minu elu ei keerle 15min ümber!
Mind huvitab KONKREETNE laadimisaeg ja siis siin raiutakse järjepidevalt mingist 15 sekundist WACK
Ise Te olete ka tunnistanud, et pikemateks või ootamatuteks sõitudeks võtate fossiilika.
Võib olla Teie elu keerlebki ainult töö ja kodu trassil ja saategi oma "15 sec." hakkama, ehk Teie 15 sec. kehtib AINULT kodus!!!
Kiirlaadija ei ole mingi lahendus, kui pean järgmiseks 150'ks kilomeetriks kuskil ootama ja siis jälle ja jälle, ennem kui koju oma maagilise "15 sec." juurde jõuan.
Mainiti, et tore oleks kui iga töö/sõidu jaoks oleks oma auto, minu puhul siis:
linnasõidu auto(särtsukas?), pikema trassi auto, pereauto(mahtuniversaal) ja käruvedamise auto. Väga roheline ja mõistlik lahendus!

WOW- olemas on ju sisepõlemismootor, ma saan kõik asjad ühe autoga teha....

# Mainiti, et tore oleks kui iga töö/sõidu jaoks oleks oma auto
Mainiti, et vastava ülesande jaoks peaks rakendama vastavat sõidukit, et ei tekiks olukorda, kus kord aastas vajaliku pagasi ja sõitjate ruumi jaoks sõidad ülejäänud aasta ringi kaubikuga.
See ei tähenda, et peab omal olemas olema kõigiks elujuhtudeks vajalikku autot. Kui vaid kord aastas on vaja haagist vedada või üle 5 inimese autosse mahutada, siis on ju mõistlikum nendeks juhtudeks laenata/rentida vastav sõiduk.



# Mind huvitab KONKREETNE laadimisaeg
Sind huvitab see, kuna oled harjunud mõtteviisiga, et tühi paak tuleb täis tankida.
Kui sul oleks kodus 3-4 korda odavam kütus, kui tanklas, siis sa ilmselt ka hakkaks pigem kodus tankima, isegi kui see aeglasem oleks. Neil juhtudel, kui tuleb ootamatu sõit ja paak tühi saad ju alati juurde võtta kallimat.

Laadimisaja osas, siis enamjaolt viidatakse (0/5/10/20)-80% jaoks kuluvale ajale kiirlaadijas. Palju kasulikum on üks teine näitaja, mida on ka mõnes ringkkonnas kasutama hakatud: sõiduulatus tunnis. Ehk näiteks VW I.D3 kiirlaadija kiirus on 260km/h (50KW laadija), Honda e puhul 190km/h, EQC 440km/h, Kona 380km/h jne jne (ev-database.org lehelt info leitav)
Mõte siis selles, et enamikel juhtudel niipalju sõiduulatust akusse ei mahu nagunii seega tervet tundi ei kulu ja kuna enamasti laetakse sihtpunkti jõudmiseks vajalik kogus + väike buffer, siis saab mingi aimduse kaua peab reaalselt laadija juures auto olema.

Vahele siis uudiseid maakera kuklapoolelt, kus inimesed teatavasti kõnnivad pea alaspidi ja autod sõidavad ka rattad ülespoole. Aga peatselt jõuavad need ideed ka euroliitu nagu ma olen juba paar aastat ennustanud.

Lugu ise siin.
https://www.caradvice.com.au/903101/victoria-to-tax-electric
-and-plug-in-hybrid-vehicles-from-2021/

Kes pikalt lugeda ei viitsi, siis Victoriast saab Austraalia teine osariik, kes kehtestab maksu täiselektrilistele autodele ning pistikhübriididele. Määr on 2,5 kohalikku peenraha ehk ümberarvestatuna umbes 1,5 eurosenti kilomeetri kohta. Pistikhübriidide maksumäär on viiendiku võrra väiksem.

Rohelised ja elektriautode koguduse liikmed on mõistagi kurjad, aga koerad hauguvad, karavan läheb edasi ja riigieelarve vajab täitmist ka järgmistel kümnenditel, hakake parem aegsasti selle mõttega harjuma, on pärast vähem valus.

Särtsukate maksustamisega täitsa päri, niipea kui fossiilikatele kehtetatakse keskkonna saaste maks.

Ilmselgelt peavad kõik teed kasutavad sõidukid selle eest maskma ja kui seni on see maks kütuse aktsiisi peidetud siis on arusaadav, et särtsukad hiilivad kõrvale ning neile tuleks rakendada teistmoodi see maks.
Kohati tunduks õiglasem rakendada üks üldine kilomeetri vms põhine teedekasutus tasu kõigile sõidukitele ja kütuseaktsiis ümber vormistada keskkonna reostuse maksuks. Aga vaevalt et nii läheb.



Austraalia osas on pikalt räägitud juba sellest, et sealne fossiili sektor on tugeva lobitööga tegelenud, et vähekenegi pidureid tõmmata särtsukatele ja tundub, et see on edukas olnud hetkel. Kahtlustan, et see on siiski tuuleveskitega sõdimine, kuna autotootjad ise näevad, et mitmed turud hakkavad fossiilikaid keelama niiet võib juhtuda, et nad hakkavad ka vähem investeerima fossiilikate arendusse ja seetõttu jäävad fossiilikad lihtsalt maha särtsukatest mõne aja pärast. See mõni aeg hetke seisuga tundub olema küll 15-20 aastat.

# Meil on viimase 10-15 aasta jooksul olnud alla kümne lumetormi mille
# tulemusel teed on olnud seisukorras, et nende läbimiseks oleks tarvis
# maasturit. Kõigil teistel juhtudel ei ole teele kogunenud lumekogus nii paks,
# et sealt ei suudaks tavaline auto läbi sõita

Räägi enda eest. Minul on Tallinnasse harva asja ja eelmine talv on 10-15a esimene, kus saab öelda, et polnud tõesti päevi, kus lumevaalud ei ulatunud kordagi üle kapotiserva ning oli võimalik saada hakkama ka ilma maasturita. Oli võimalik, aga kuidas... Peterburi maanteel paarkümmend cm lund, öösel kaks kitsast (sõiduauto) roobast, minul roobastest laiem käru sabas, roobaste põhi kiilasjääga kaetud (all uued naastud), roobastest laiem käru pidurdas nii palju, et üle 50km/h hoogu sisse ei saanudki, keegi mööda kah ei saanud, kõik sõitsid kenast sabas ja said aru... Õnneks oli nädalavahetus ja selline kellaaeg, et polnud veokaid ja neid õnnetuid mu taga oli vähe. Arva ära, mitu korda kõigil eelnevatel talvedel seda ette on tulnud? Jah, neliveolise särtsuautoga mul seda probleemi poleks tekkinudki, sest peale paari üksiku "miljonäriauto" ei lubata neile nii rasket käru sappa panna:)) Tegelik probleem oli muidugi iseendas, sest Jeebiga kodunt ära minnes seda probleemi poleks tekkinud. See, et linnas ei tuiska kõrgeid hangesid ka väikese lumesaju puhul, ei ole põhjus öelda, et maal saab hakkama ainult asfaltteedele projekteeritud autodega. Ära ainult ütle, et nish on täidetud ja ise olen loll, et juba 8a tagasi Tesla Cybertrucki asemel mingi mõttetu diisel-Jeebi ostsin...

# Kohati tunduks õiglasem rakendada üks üldine kilomeetri vms põhine
# teedekasutus tasu kõigile sõidukitele ja kütuseaktsiis ümber vormistada
# keskkonna reostuse maksuks.

Põhimõtteliselt nõustun selle seisukohaga, aga siin on veel üks "aga". Esmalt tuleks maksustada sõidud, mis on seotud mugavusega. Vajaduspõhiste sõitude maksustamine kergitab ühiskonnas nii paljude teenuste ja toodete hindasid, et seda ei jaksa me kinni maksta ja selle tulemusel need teenused-tooted kaovad koos kümnete tuhandete töökohtadega või kingitakse ära liberaalsema poliitikaga naaberriikidele (nagu nt suvise turismihooajaga seotud bussitransport leedukatele nende riigi kavala dotatsioonimehhanismi pärast). Taolisi ämbreid on võimalik kolistada ainult piiratud hulgal.

# keskkonna saastamise maksu pole vaja kehtestada autodele, see saastamine
# tuleb maksustada kohe ammutamisel, muidu jääb sul tahes-tahtmata miski
# sektor kahe silma vahele.

See oleks kindlasti kõige "rohelisem" viis musta kulla maksustamisel, aga kuidas see praktikas välja näeks? Isegi nafta riigist välja müügi piirang vastavate organisatsioonidega mitteliitunud ammutajate puhul viiks ikkagi ebaausa konkurentsini ning see nafta kasutataks ära mõne muu majandusharu arendamisel, mis peale maksustamist muutuks konkureerivatel tootjatel kallimaks. See probleem laheneb tõenäoliselt varsti iseenesest, kuna nafta kättesaamine maapõuest muutub üha kallimaks.

Mulle meeldib hoopis alpool artiklis pakutud lähenemine, mis on kindlasti kõige keskkonnasäästlikum. Eriti fossiilikate puhul, mis külmalt töötavad saastavamas rezhiimis kui töösoojana. Kuna mingil põhjusel ei soovita, et kõik inimesed artiklit näeks, siis põhiline point on see, et kolmandik sõitudest jääks tegemata, kui alla 3km otsadel autot ei kasutataks (WHO andmetel on iga kolmas autosõit EU-s alla 3km) ja selleks on juba palju erinevaid võimalusi (töökohale lähemal kui 3km töölistele ei pakuta parkimiskohti jpm, et panna inimesi eelistama alternatiivseid transpordivõimalusi). Näiteks praegune ilm on ideaalne tõuksi või jalgrattaga sõitmiseks, sest tuul on ilmajaama andmetel praegu alla 25m/s ja sademete hulk alla 10mm/ööpäevas;)

https://epl.delfi.ee/arvamuskonkurss/mis-saab-homme-reigo-ki
mmel-alla-kolme-kilomeetri-autota?id=91737625

Minu arust oli labjaka näide 62 kW mahtuvusega Enyaqi kohta, millel mootori võimsus 132kW. Minu jutt ei olnud otseselt Golfist, aga Golfi klassi autodest. St mul endal Golfi asemel Astra universiaal 110kW, automaat, led tuled, iseparkiv, hoiab joonte vahel. Ehk siis peaaegu täislaks. Adaptiivse püsika asemel tavaline. Maksma läks alla 24 tuhande. Enyaqil kiirendus 132kW mootoriga masinal 8,8, Astral 9,5. Minu silmis samasse auku.

Mulle iseenesest elektriauto kontseptsioon meeldib. Kilometraaži on elektrikatel juba jõudnud minu kasutusulatuseni. Mistõttu Arnise argument koduse laadimise osas on väga kõva. Samas loen ka raha. Elektriauto rohelisuses, eriti minu poolse kasutusea jooksul, ei ole veel veendunud. Mistõttu võimalik elektriauto rohelisus terve auto eluea jooksul ei kaalu hetkel üles rahalist aspekti. Ehk sis ootame vee mõned aastad. Kui maksustamisega mängima hakatakse, siis ei ole alternatiiviks elektrikas, vaid kasutatud.

Kärss, kui Eestisse tuleksid väiksed automaksud, siis mind see Accordist loobuma ei paneks elektriauto kasuks.

Kuid meie automaks on hetkel läbi kõrge kütuseaktsiisi, ehk siis kütus on palga suhtes kallim, kui näiteks Saksamaal.
Seetõttu pole ka meil hetkel reaalset vajadust automaksu kehtestada.

Muudetud 22.11.20 21:11

# Kui räägime aga nüüd reaalsest elust, kus on vaja lapsed näiteks kooli või
# ennast tööle ajada (tüüpiliselt siis ajavahemik 6-8 hommikul tööpäeviti), mille
# enne välja tõid, kui murepunkti, siis sel ajal on enamasti, ka talvel, need teed
# "linnaauto" jaoks läbitavad.

Mitte kunagi (saad aru, mida tähendab MITTE KUNAGI?) pole käinud lumesahk isegi mitte enne esimest liinibussi! Veerand tunni järel pole lagedate põldude vahel tuisuga bussi jäljedki enam tuvastavad. Kui teeolud on piisavalt kehvad, siis buss lihtsalt ei tule (ei keera maha suurelt maanteelt) ja igaüks vaatab ise kuidas lapsed kooli ja ise tööle saab. Sahk käib reeglina kl 8 paiku (pigem 8.15), kui paljud inimesed peavad juba olema linnas ja tööd tegema (loe: osa teid puhastatakse enne seda kellaaega ja osa alles PÄRAST!) . Eelmine talv oli erandlik, ei pidanud tõesti ühtegi madalat autot välja sikutama (ja sel põhjusel rääkisingi nädalavahetusest, kuna ainus tõsine lumi tuli Põhja-Eestis maha nädalavahetusel!), aga see ei käi päris nii, et ühe erandliku aasta pärast müüakse maasturid maha. Kusjuures ma ei ela sugugi mitte pärapõrgus, vaid alla 5km ühest Eesti suurimast magistraalist ja mitte väga kaugel Tallinnast. Täiesti reaalne elu, mis eeldatavasti ei muutugi, sest suuremat teede puhastamise võimekust ei jaksaks ühiskond kinni maksta.

Solk, Su näide Saksamaast on loomulikult õige, aga äkki tutvuks nüüd pooltõdede levitamise asemel kütuse hindade ja juba olemasolevate automaksudega meist vaesemates EU riikides;) Mitte, et ma mittesaastava (seisva) auto maksustamist kuidagigi pooldaksin, sest just eelmises lõigus kirjeldatud olukorra tõttu olekski kõige loogilisem, et neil, kellel on vaja, on maastur olemas, aga sellega sõidavad ainult need, kellel on vaja. Maastur on alati sõiduautost suurem, kohmakam ja janusem - ma ise ei sõida sellega ühtegi sõitu kunagi lõbu pärast - sõidan ainult siis, kui teisiti ei saa. Sellepärast minusuguste maksustamine kannakski ainult maksustamise eesmärki ja kui maksude tõttu peaks hakkama mingitest autodest loobuma, oleks maastur (praegu kõige vähem sõitev auto) neist viimane... ja sunniks mind lõpuks just maaturiga rohkem sõitma, sest see on viimane, millest on võimalik loobuda. Loodame, et otsustajate silmaring on avaram ja vähemalt püüavad näha oma ninaotsast veidi kaugemale.

Muudetud 23.11.20 10:54

Võimatu on valida, kellel on vaja mingit autot ja kellel mitte ja selle järgi maksustada.
Sedasi ei saa kedagi eelistada ja sellist süsteemi on võimatu üles seada, isegi, kui seataks, et maainimesed saavad, siis hakataks seda ärakasutama.

Üleüldse käiks see inimõiguste vastu, selline eelistamine.
Seega, kui mingi automaks tuleb, siis kõigile, aga pigem pooldan selle mitte tulemist.
Milliseid mitte rikkaid riike sa mõtled, kas neid, kus on kütus, alkohol ning suits odavam, kui meil ?

Muudetud 22.11.20 23:00

Arnis kirjutas:
"xil, enamik elektrikaid kodus tankides EI soojenda akusid mis on miinuskraadidel. Tesla on erand."

Lõik Leafi kasutusjuhendist:
"The Li-ion battery warmer automatically turns on when the Li-ion battery temperature is approximately -17°C (-1°F) or colder. The Li-ion battery warmer automatically turns off when the Li-ion battery temperature is approximately -10°C (14°F) or higher."

Tuleta iseenda teised laused meelde. Teisisōnu hoia konteksti.

Kontekst oli:
"Laadimise kasutegur oleneb temperatuurist. Ülimadalatel temperatuuridel kulub laadimise algfaasis suur osa energiast aku soojendamisele ning olenevalt autost võib sel ajal kasutegur isegi alla 50% olla."

Loen raha, samas igat senti pooleks ei sae. Kütus aastas alla 2 tuh euro, liising umbes 3 tuh koos kaskoga. Hooldused mingi 200 aastas.

Arvutasin:
Bens 24000 hinnaga ja Enyaq 47000-5000 e 42000 hinnaga. Masinad liisingus 2,5 intressiga (kõrgem, kui hetkel). Bensiini hind 1,3 euri, elekter 0,1 euri. Bens kulu 100le 7 elektrikal 15. Bensuka aastane hooldus 300 elektrikal 100. Arvestasin, et jääkväärtus on mõlemal 7 tuh. Kasutusaeg 5 aastat. Kaskot ei arvestanud ja Enyaqi suuremat velje mõõtu ei arvestanud. Nende pealt ehk mõnisada euri 5 aasta peale on vahet Astra kasuks.

Bensukal liisingmaksed ca 19 tuh, hooldused 1,5, kütus 9,1 tuh ehk kokku ca 29,6 tuh. Enyaqil liising 38,2, hooldused 500, elekter 1,5 ehk kokku 40,2 tuh.

Kui bensu hind arvestada1,2 ja 100le 6,5, siis bensuka kuludest saab 1,3 tuh alla. Kui elekter maksaks 0,13 euri, siis elektri kulu 0,45 tuh juures. Ehk siis max 2 tuh liiguks vahe suuremaks.

Kokkuvõttes teeb elektrikas esimese 5 aasta jooksul tagasi 7,5, järgnevate puhul 8,5 tuh (intressi vahe). Minu puhul läheks seega umbes 15 aastat, et nulli jõuda. Samas kui bensukas maksaks 34 tuh ja elektrika toetus kehtib, siis saaks tasa juba esimese viie aastaga.

kellseitse, huvitavad arvutuse tigimused valitud aga tänan jagamast :)

Jäi natukene segaseks, miks mõlemal jäägiks valisid kindla € väärtuse mitte üsna tüüpilise % väärtuse alghinnast? Kas eeldad, et elektrika jääkväärtus langeb oluliselt kiiremini fossiilika omast? (Minuteada enamike elektrikate puhul on amortisatsioon üsna sarnane fossiilikatega)
Miks valisid intressiks 2.5 kui siin eelpool väljagi toodud, et elektrikatele pakutakse madalamat intressi? (Swed 1,49%, Citadele 1,49%)

Kui just ettevõttele ei osta, siis kahjuks toetuselt läheb tulumaks maha niiet arvestada saab vaid 4000€.

#Minu arust oli labjaka näide 62 kW mahtuvusega Enyaqi
See maksab muide 37k€ mitte 47k€ (mille eest saab nelikveolise suurima akupakiga). Ning sinu mainitud varustusest Astra puhul on kõik peal välja arvatud ise-parkimine, mida ei paista ka lisavarustuses olevat.
Sellest lähtudes peaks arvutused palju lähemad tulema IMO. Aga ma siinkohal eeldan, et lisasid endale meelepäraselt lisavarustust juurde, mis ongi normaalne (lihtsalt võrdlemise huvides on siis keeruline võrrelda masinaga, millel ei ole vastavat varustust).

Kui viie aasta pärast peaksid siis jälle liisingut vahetama jääme lootma, et on elektrikate hinnad allapoole tulnud. Nagu VW ja mõned tootjad on ennustanud/lubanud, et 2025 võiks hindades võrdsus saabuda.

Seda, et hindades saabub võrdsus, olen ma vähemalt 10 aastat kuulnud. Algul lubati võrdsust 2020. Siis 2023. Sina väidad, et VW lubab 2025.

Kui keegi suudab neis hindades võrdsuse tuua, siis on see Euroopa Komisjon, mitte autotootjad. Maksudega saab ka sea lendama panna ning keeldudega asjadele soovitud hinna poole suunata.

Mina seda asja ei usu, 2025 ei saa nii karme nõudeid tootjaile kaela väänata (alles tuleb Euro 7 heitmenorm), et fossiilikad sedavõrd kallineks, et nad muutuvad samas hinnas olevaks särtsukatega. Kui, siis ehk vast 2030, mitte varem ei jõua see hetk kätte. Akutehnoloogias revolutsiooni ei paista ning tahkisakud ei taha ka kuidagi seeriaautodele jõuda.

marita57, kas sa tõesti arvad, praegune trend, kus särtsukad on aastate jooksul odavamaks muutunud ei jätku? Model S on oma varsti kümne aastase eluea jooksul langenud hinnas üle 30% ja seejuures kasvatanud sõiduulatust pea kahekordselt.
Akutehnoloogias on hinnad viimase 10 aastaga langenud pea 8 korda. ~1200$/kWh pealt 160$/kWh peale. See langus jätkub tänu suurenevale tootmisele ja tehnoloogia arengule. Ainuüksi Tesla plaanib järgneva kolme aastaga akude tootmiskulusid langetada üle 50%. Ja teised tootjad samuti.
Võtame siis näiteks selle VW MEB platvormi akupaki, mis algab 50kWh-st ja küündib 80kWh-ni. Nende hinnad 50% odavamaks lähevad, siis auto tootmise hind langeb kohe 4000-6000€.
Sellele lisaks on praegustes elektrikates väga palju arenduskulusid hinnas sees ja mingil määral ka turu mõjusid, kuna ostuhuvi on suurem kui toota suudetakse. Arenduskulud hajutuvad suurema tootmise puhul rohkemate sõidukite vahel ning kui turule jõuab rohkem valikut, siis ka ostuhuvi hajub piisavalt, et hinnad surutakse seeläbi allapoole.

Kui GM just jugelt reklaamis, et plaanib 2025 aastaks 30 elektrilist mudelit turule tuua (https://electrek.co/2020/11/19/gm-30-new-evs-by-2025-7-bill
ion-to-evs/), siis ilmselgelt valikut tuleb juurde üsna kiirelt. Ja ega nad ainus tootja ei ole. Kia plaanib 11 uut EV-d 2025-ks turule saada (https://thedriven.io/2020/10/27/kia-increases-electric-ambi
tions-to-11-new-ev-models-by-2025/). Hyundai 16 uut ev-d aastaks 2025 (https://www.fleetnews.co.uk/fleet-management/future-fleet/h
yundai-s-vision-of-the-future-16-electric-vehicles-by-2025)
Ja need on näited mis kiirelt ja kergelt netist leidsin. Tõenäoliselt ei suudeta päris niipalju tuua aga ka pool lubatust tähendaks lisanduvat ~30 mudelit ainuüksi nende tootjate poolt.


Ka praegu on juba olukord, kus samaväärsete masinate puhul võib särtsukas olla sama kulukas või soodsam ülal pidada, kui fossiilikas piisava läbisõidu korral. Hinnalangustega on ilmselge, et fossiilikatega jõutakse samale hinnatasemele ilma säärase läbisõidu klauslita.

Ebaausalt muidugi mängib rolli ka see tõesti, et fossiilikatele kehtestatakse karmimad nõuded, mis nende hinda kipuvad üles ajama. Ebaausalt hinna mõttes. See, et fossiilikad vähem saasta välja ajaksid on ainult positiivne.

Labjakas, sinu näites oligi ju see 37 tuhandene ja koos lisadega 47+ tuh. Võtsin liigsed lisad maha, sain elektrikale 1,7 tuh euri säästu. Astral on iseparkija olemas ja töötab, kuigi ei kasuta. Auto oli juba müüjal tellitud st ise ei valinud midagi juurde. Huvi oli just tagaistme 40:20:40 lahenduse vastu ja see oli koos iseparkijaga.

Miks mõlemale kindel summa? Kasutatud auto tuleviku hinda ei oska ennustada. Võib olla on elektrikal kõrgem, võib olla mitte. Hinnavahe peaks siis oelma vähemalt 11 tuh. ehk siis jätkuvalt kahekordne vahe, kui tänaseid 4-5 aasta vanuseid Astraid vaadata. Intressikulu mõttes teeb selline lähenemine elektrika soodsamaks, sest põhiosamaksed on suuremad.

# ...kus samaväärsete masinate puhul võib särtsukas olla...

Kasutan lihtsalt tsitaati, mitte ei vaidle millegi poolt/vastu. Selline eeldus, et miski on samaväärne, ajab uppi enamuse võrdlustest. Nii musta valgeks rääkimised kui ka parima tahtmise juures tehtud neutraalsed võrdlused, sest kuiväga me ka ei tahaks, need ei ole kunagi päris samaväärsed ja selline "samaväärsuse" väitmine on alati hästi subjektiivne ning sõltub ainult sellest mättast, mille otsast keegi oma maailma vaatab ja valikuid teeb. Lõpuks jõuabki kõik välja sinna, et A-klass ja S-klass on samaväärsed, kuna tagaistujate jalaruum on samaväärne (võetud reklaamist, millega A-klassi pikemat kereversiooni kunagi promoti), sest kellegi jaoks see ongi kõige olulisem valikukriteerium üldse ja ta ei vaja neid omadusi, mis on teisel juba baasvarustuses. Sellepärast jäävadki siin sellised võrdlused pigem eksitavateks ja neid võiks pigem kirjutada natuke täpsemalt lahti foorumi "võrdlustanner" alajaotuses, sest seal detailidesse süvenedes oleks neist kellelegi oluliselt rohkem kasu, kui siin paratamatult kaldus usuhullude tõestamistega, kus ühe jaoks pole 8% kuluvahe oluline ja teine ei pea üldse vajalikuks arvutada kallima ostuhinnaga kaasnevat liisingumakset või ei arvesta kiirlaadijate lisakulusid kodulaadimise kõrval, sest JUST TEMAL pole seda vaja. Sellised tingimuste sujuvad muutmised (nii hea- kui pahatahtlikud) ei vii tõele lähemale ja hajuvad siin muu jutu sees ära, kust neid arvutusi, kellel neid päriselt vaja võib minna, nagunii hiljem ülesse ei leita.

" ...ee on algeline mõtlemine, et kui lõpptarbija asemel väänata maks tootjale, muutub toode lõpptarbija jaoks odavamaks...."
Ma pole väitnud, et odavamaks läheb, ma väidan, et hind ei tõuse, sest naftakartell hoiab hinda niigi tarbija ostujõu piiril...
Lihtsalt ammutajat maksustades osalevad kõik, tarbimist maksustades ainult maksustavad riigid...

Julgeolekunõukogu ülesanne ongi vaadata, et maailm tervikuna p-sse ei läheks, mitte enese väikest kasumiraha taga ajada ..

# kui siin paratamatult kaldus usuhullude tõestamistega
Tore, et sa selle näitena vaid EV asju välja tood kuigi siit teemast käib küllaga läbi ka fossiilika usuhulle, kes ei ole võimelised aksepteerima reaalsust.

Üldiselt aga nõus, et võrdväärsus on vägagi subjektiivne mõiste. Mingi piirini saab seda tasakaalustada, kui seadagi niiöelda definitsioon, et võrdväärsed on mingite tehniliste näitajate ja samasuguste varustus nimekirjade puhul. Ilmselgelt tekivad probleemid, kui ühel on võimalik mingeid tehnilisi näitajaid/varustust saada ja teisel mitte.

Elektrikate teema vb tõesti ei ole õige koht, kus sellisedi võrdlusi detailselt välja tuua, risustaks liiga palju.

#sest JUST TEMAL pole seda vaja
Muuseas, kas sa oled tähele pannud, et sina alalõpmata ainult sellest vaatepunktist kirjutadki? Igakord, kui midagig üldisemalt öelda, siis sinu esimene vastus on, et kas sina või sinu naaber maalt ei saa ometi sedasi hakkama ja sellega justkui oleks demonstreeritud, et särtsukad on praht. Soovitan soojalt, vaata peeglisse enne kui teistele oma käitumist omistad.

# siit teemast käib küllaga läbi ka fossiilika usuhulle

Nõustun täielikult, aga verbaalne ususõda poolanonüümses Internetis äärmuslike rühmituste vahel on suhteliselt nigel lähtekoht diskussiooniks, mida peale "AINULT minul on õigus" karjujate ka huvitav lugeda oleks.

Labjaka viimase lõigu kohta: ma olen paraku üdini praktiline inimene, kes elab reaalset elu ja peab tegema reaalsete võimaluste piires reaalsed otsused. Aga mul pole absoluutselt vaja seda, et teised peaks elama samamoodi nagu mina ja mulle just meeldivad need erinevad nishid siin elus, sest kui kõik kasvataks lehmi, kust ma siis mune ja porgandeid saaks? Vastaspoole arvamuse austamine tähendab ühtlasi ka seda, et kui mina saan, aga Sina ei saa, siis järelikult ei ole õige öelda, et kõik saavad ja see, et mina saan nii, ei ole mitte kunagi argument väitluses selle üle, kas või kuidas Sina saad. Ilma enda omast erineva seisukoha austamiseta ei ole diskussioon kahjuks võimalik.

xil - mis mõte on võrrelda ülimadalaid temperatuure miinuskraadidega?
Kui õues -5 siis üldiselt aku on ikka veel üle nulli.
Kui õues -15 siis aku on üldiselt -5 kandis.
Aga et seda teada, peab olema kogemust.

Rääkida mingist kasuteguri kukkumisest... no milleks...
Kedagi ei huvita mingi 1x 10 aasta jooksul juhtuvast juhtumist.
Kui ühel päeval 3650-st päevast on kasutegur 90% asemel 50%, siis
mis on üleüldine kasutegur?
Viimase 6 aastaga näiteks seda ei ole juhtunud mul ja suht võin öelda
et arvatavasti Eesti peale kokku ei ole ka "ülimadalat aku tempi" enne
aku laadimist mitte keegi saavutanud.

Selleks peab auto tühjaks sõitma, ootama 2-3 päeva ja siis laadima panema.

# Viimase 6 aastaga näiteks seda ei ole juhtunud mul ja suht võin öelda
# et arvatavasti Eesti peale kokku ei ole ka "ülimadalat aku tempi" enne
# aku laadimist mitte keegi saavutanud.

Kui reaalne selline olukord üldse on? St kui väljas on -40 ja kiirteesõit (reaalne näide ülemöödunud talvel Oulus, kui mina sõitsin kiirteel 100-ga ja üks vana Leaf möödust minust kui postist) - kui hästi või halvasti on aku isoleeritud ümbritsevast keskkonnast ja kas see omabki üldse tähtsust? Su jutust jääb mulje (seda kogemust mul pole), et kui panna sõidust tulnud auto kohe laadima, siis aku on alati piisavalt soe ning laadimisel kasutegur alati maksimumilähedane?

Muidugi võib defineerida nii, et aku laadimise kasutegur on alati sama, külmade ilmadega tekkiv täiendav elektrikulu on tingitud aku soojendamisest ja see läheb teise lahtrisse, kuid see sobib pigem poliitilise kui praktilise mõtlemisega. Isoleeritud aku aitaks nii kuumade kui külmade ilmadega energiat kokku hoida, nii nagu isoleeritud salongki ja tulevikus nad kindlasti tulevad ka, tasapisi.

Võrreldes el.autode hindu aku kWh kohta, on hinnad viimase 10 aasta jooksul rohkem, kui 2x langenud. Kuna lühike sõiduulatus on olnud suurem probla kui kallis hind, on mindud seda teed, et el.autosid on tehtud pigem paremaks, kui odavmaks.

Võrdlemine jääbki alati subjektiivseks, kuna inimeste soovid on erinevad. Keegi võib ju pahandada, et Ferrarid on ülehinnatud. See, et neil on "punnidest" 10x võimsam mootor, pole oluline, kuna tüübil on Ferrarit vaja mitte kimamiseks, vaid naiste lantimiseks.

Nüüd on mõisted sassis. Päevanali esitas tegelikult väga hea küsimuse, arnis plähmib, nagu viimasel ajal õhtuti tihti juhtub, liigagi tihti......
Küsimus oli - kuskohast tuleb soojus, ega ometi elektrist? Vastus peaks olema, et tuleb muidugi, aga seoses elektriauto madala kasuteguriga :) on jääksoojus salvestunud akupakki peamiselt ja võrgust laadimisel eraldi aku kütmiseks lisaenergiat ei võeta. Seega, kuna elektriautol on aku tavatarbimise puhul laadimiseks sobivas temperatuuris, siis laadimise ajal võrgust lisaenergiat ei tarbita kütmiseks ja kasutegur on tavapärane.

hind on turumajanduses nõudmise/pakkumise suhte väljendus ja elektriautode kõrged hinnad tingitud ka pakkumise vähesusest,,,
või seisab kuskil sadamas platside kaupa müügiks mitte läinud elektriautosid... ?

Solk, Sa räägid jälle oma suhtumisest automaksu, mis ei huvita mitte kedagi ja millel on seadusloome ees ainult nn mokalaada väärtus. Iga seadus, selle muudatus ja selle optimaalseim rakendusviis peab täitma mingit eesmärki. ENNE automaksust üldse rääkimist on vaja sõnastada eesmärk! Selle sõnastatud eesmärgi saavutamiseks on alati mitmeid erinevaid viise, milles automaks on ainult üks variant. Lisaks soovitud mõjule on igal variandil (ka automaksul) soovimatud kõrvalmõjud. Siin on nii palju vastamata küsimusi ja automaksu ainus otsene eesmärk tundub olema praeguses kontekstis (Eestis) ja ajahetkel vaid riigieelarve täitmine. Sel juhul oleks igasugune diskussioon antud teemal nagunii mõttetu.

# elektriautode kõrged hinnad tingitud ka pakkumise vähesusest

Ka siit teemast käis läbi viide, et praegu maksavad tootjad särtsukate tootmisele peale (vist co2 trahvidega säästetud rahade eest), mis omakorda hoiab väiksemaid tegijaid turult eemal. Ei tundu jätkusuutlik ärimudel firmade jaoks, kui seda kunstlikult maksude abil sellisena ei hoita.

EDIT: Keskkonnateemadel veel mõtteainet (tsitaat: BP on üks sajast ettevõttest, kes vastutab tervelt 71% globaalsete emissioonide eest):
https://epl.delfi.ee/kliima/maailma-suurimad-keskkonnasaasta
jad-viibutavad-tarbijatele-nappu?id=91751915

Muudetud 24.11.20 20:08

Kui mälu ei peta, siis sai vandenõuteooriate levitamine ära keelatud. Kui petab, siis on keelatud sellest hetkest alates.

see BP pakkumine teemalise artikli pealkiri seal haakub kuidagi Rootsi prostitutsiooniseadusega...
et karistatakse teenuse tellijat...
või vastupidi.. ?
???

# praegu maksavad tootjad särtsukate tootmisele peale
Eks see oleneb tootjast. Tesla "koorib" kena 30% kasumit iga särtsuka pealt ehk teoorias võiksid hinna hea 20% alla lasta ja ikka kasumis olla. Aga kuna nad investeerivad agressiivselt kolme tehase ehitusse, akutehnoloogiasse, autopilooti ja mitme uue mudeli arendusse, siis ilmselgelt see raha kulub kõik ära.

Vaevalt ka Renault ja Nissan praeguseks kahjumiga oma elektrikaid müüvad. Nende põhiline arendus kulu ilmselt juba tagasi teenitud ja ka väike kasum.

eGolf ja elektriline Focus mis olid nõuete täitmis masinad ilmselt läksid tootjale rohkem maksma kui tagasi sai aga need olid ka otseselt trahvidest pääsemiseks või üldse müügiloa saamiseks loodud.

ma ei saa sellest elektrikate kiidulaulust aru.pidev jutt,et elektrimootorit on odavam toota,kui sisepõlemismootorit.akude hinnad langevad.uus komplekt pidavat maksma vaid 10000.- euri jne.sel juhul leaf peaks maksma ilma akudeta max 10000.- paneme aku juurde ja kokku max 20000.-ometigi on müügi hind tunduvalt kõrgem. tundub rohkem selline juudi muinasjutt,et kuidagi ei suudeta ots otsaga kokku tulla ja pidev nutt ja hala

Elektrikas ongi "mull!"
Tesla suudab seda ülal hoida võlgade ja kosmonautikaga, teised tavatootmise arvelt, et saaks ka SPM'ga autosid müüa.
Dyson' on väga hea näide selle kohta

xil, sa mine oma muinasjutuga kuhu tahad. Tesla on börsil kaubeldav ning sellega seoses peavad oma finantsaruandeid avalikustama.
Näiteks siit võid vaadata: https://tesla.gcs-web.com/financial-information/quarterly-re
sults

Sealt näeb muuseas, et viimased 5 kvartalit on Tesla kasumis olnud. Näeb ka seda, et neil istub pangas peaaegu 15 miljardit dollarit vaba raha investeeringute ja laenukohustuste tasumiseks.

Minu point: ära aja loba kui sa ei vaevu isegi kontrollima kergesti leitavate allikate põhjal oma väidet.


63amg, üks asi on reklaaitav hind ja teine on reaalne hind. Kohalik edasimüüja pakub praegu näiteks allahindlust mis toob Leaf-i hinna alla 30k. Ehk siis reklaamitavas hinnas on õhku sees küll.
Seni kuni on nõudlust piisavalt seni autotootja vabatahtlikult hinda alla ei lase. Leaf-i edasimüüja püüab ära kasutada ostutoetust, et korraga suurem hulk läbi müüa.


Dyson ehitas oma soovidele vastava ülivõimeka maasturi ning leidis, et selle kasumlik müük oleks tema hinnangul liiga kõrge hinnaga. Samas vaadates, et Taycan on kallimgi kui Dysoni auto oleks olnud ja samuti sobitub väikesesse nišhi, siis ei ole välistatud, et ka Dysoni autole oleks ostjaid olnud. Kuna neil aga puudub tootmisvõimekus, siis selle väljaehitamine ei oleks ilmselt ära tasunud väikeseeria tootmise puhul. Ehk nagu Dyson ütles, majanduslikult ei oleks neil mõistlik neid toota. Mitte et ostjaid ei oleks. Mitte et ühiku hind liiga kõrge oleks. Vaid et tema ettevõttel ei oleks majanduslikult mõistlik neid toota.

Kust tuleb Tesla kasumlikkus:
https://www.fool.com/investing/2020/07/26/teslas-biggest-pro
fit-driver-isnt-sustainable.aspx

maaks, jep, saavad arvestatava osa oma kasumist tänu sellele, et teised autotootjad annavad neile raha. Kui teised autotootjad ise elektrikaid toodaks, siis nad ei peaks andma Teslale raha. Ühelt poolt vaadates ebaaus eelis Teslale, et konkurendid neile konkurentsi pakkumise asemel raha annavad. Aga samas ka konkurentide vaba valik elektriautode tootmise asemel osta Teslalt crediteid.
Muidugi mulle meeldiks, kui keegi ei tahaks Teslalt neid crediteid osta ja meil oleks seetõttu rohkem elektrikate valikut turul.


Muide, tasub tähele panna, et see kui palju Tesla ilma credititeta kahjumis oleks kahaneb iga kvartal. Ehk siis tänu suurenevale tootmisele ja suurenevale müügile on nad peagi ka ilma nende müügita kasumis.

Siin oli juttu eGolfidest jt e-sõiduautodest - keegi selle peale pole mõelnud, et neid, keda niiväga särtsukate vastasteks üritatakse sildistada, ei osta selliseid eGolfe samadel põhjustel, miks nad ei osta omale fossiili-Golfe? Samal ajal jätab diisel-Masteri ostja eMasteri ostmata hoopis muudel põhjustel.

Siin keegi veel Tesla aktsiate tõusust rõõmu tunneb? Vaadake nt 5a või 10a vaadet. Ise loll, et juba kümme aastat tagasi ei taibanud neid osta... aga praegugi teeb aktsia "iga teine päev" kõigi aegade rekordeid, nii et isegi viimastel nädalatel (ja päevadel!) rongi peale hüpanud inimesed kauplevad kasumiga. Iseasi, kui kaua ja millal sealt õhk välja lastakse? Või kui palju seal täpsemalt õhku üldse on või kui kaua enne õhu välja laskmist veel hind kerkib? Tesla aktsia on tõusnud kasvõi juba ca aasta taguse ajaga võrreldes üsna täpselt 10x (2019 oktoobris ca 50e/tk, täna 570e/tk). Selge on ka see, et see pidu ei kesta lõputult mitte lihtsalt Tesla, vaid ka terve turusektori puhul. Ei kavatse küll ühegi särtsukate tootjate aktsiat niipea müüma hakata, kuigi ise nende e-tooteid millekski mõistlikuks (vajalikuks!) veel kasutada ei oska. Lihtsalt mõtlemisainet majanduse prognoosijatele;)
https://finance.yahoo.com/quote/TSLA/

Tellijad on EUs sel kuul XC40 EVsid kätte saama hakanud. Hind soolane >60kEUR. Eestikeelne Volvo koduleht ei tea sellisest autost veel mõhkugi.

arnis kirjutas:
.. Tesla vanasti kasutas induktsioonmootorit, nüüd üldiselt üks on püsimagnet, nagu ka Leaf ja enamik muid.
Alalisvoolumootoreid ei kasutata. Isegi tõuksidel."

ID3 ja sugulastel on harjadeta alalisvoolumootorid. Tõenäoliselt kahemootorilistel variantidel pannakse teine mootor asünkroonne, kuna kahte alalisvoolu- või sünkroonmootorit on keerulisevõitu nii juhtida, et 1 teist koormama ei jää.

ID3-del on taga- ja küljeakendel rohekat tooni soojusisoleeritud klaasid, esiaknal soojus- ja müraisolatsiooniga infrapuna peegeldav juhtmevaba soojendusega klaas. Kuna viimasel ajal läheb autofirmade kodulehtede kogu aur klatspildidele ja ülistuskõnedele, ei leidnudki, mis tehnilist lahendust soojusisolatsiooniks kasutatud on.

# Ma kuulen kellegi jalas ämbreid kolisemas...

Irw, usuküsimustes polegi faktid olulised ja pole see ka kunagi tõmmanud tagasi enesekindlust uute faktide väljamõtlemisel. Aga eks me püüame jõudumoodi neid lapsusi ümber lükata:) Aga Arnisele siit sõbralik vihje, et eks kõik inimesed ole eksklikud ja see oleks märkamatu pisiasi, kui Sa esineksid entusiastina mitte eksperdina ning suhtuksid lugupidavalt ka Sinust erineva arvamuse esindajatesse.

Täiesti juhuslikult jäi näppu üks peaaegu poolteist aastat vana artikkel soome keeles Neste poolt jäätmetest valmistatavast diiselkütusest. Ei ole teinud taustauuringuid ning ei julge seetõttu ka kinnitada ega lükata ümber seal esitatut, aga artikkel torkas silma julge väitega, et jäätmetest valmistatava diiselkütuse CO2 heitmed on üle 2x väiksemad kui Soomes särtsuautoga sõites. Pooltargumendina torkas kohe pähe kunagi siin teemas kõlanud väide toornafta rafineerimise elektrikulu kohta, siis jäätmetest tootmisel sellest enam rääkida ei saa. Vastuargumendina sobiks aga see, et artiklis välja käidud Soome elektrivõrgu ekvivalent särtsuautole 29 g/km ongi ainult nn keskmine väärtus, aga elektri ostjal on valikuvõimalus osta ka ainult rohelist elektrit, mitte "turu keskmist".

https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/b6d10e5d-4787-4975-99
5a-b148d3e177bd

Artikli keskel torkas veel silma huvitav väide jäätmediisli omaduste kohta, mis maakeelde panduna oleks moodsa autoga vähem peenikest puru ja nokse kui bensiinimootori puhul.

#Ja jos ajaa kaikkein uusimman dieseltekniikan, Euro 6.2 -normin autolla,
# selviää pienhiukkasista ja Nox-päästöistä bensiinimoottoria pienemmillä lukemilla.

Artikkel on huvitav just selle poolest, et rohkem kui tuleviku pärast, paneb mind muretsema see, kuidas meie majandus üleminekuaja üle elab. Sest see üleminekuaeg võib saabuda meist olenematutel põhjustel kiiremini kui koroonaga kaasnenud uus normaalsus.

Mida te prääksute siin nüüd kooris ja parastate kari tohmaneid, kui veidikenegi mootorite tööpõhimõtteid teate, siis antud mootor on põhimõtteliselt sama, mis püsimagnetiga vahelduvvoolumootor, lihtsalt nn mähistele tekitatakse vahelduvkomponent otse sealsamas mootoris sees pooljuhtide abil. Artikliski sedasama mainitud, kui pealkirjast kaugemale oskate lugeda. Kui vahelduvvoolumootorile sagedusmuunduri kuskile korpuse külge integreerin, ega see sellest kohe sul mootorit kui sellist alalisvoolul toimivaks muuda. Alalisvoolumootor on ikka selline, mis toimib iseenda mehaanilise ülesehituse toimel puhtalt alalisvooluga ja seda suudab teadaolevalt ainult harjadega klassikaline alalisvoolumootor. Muidugi võib siin nüüd väita et teatud pooljuhtide arvust/kogusest/peidetuse astmest või millest iganes võiks selliseid mootoreid alalisvoolumootoriteks nimetama hakata, ent klassikaliselt on olnud alalisvoolumootor siiski klassikaline harjadega mootor, nimetagu neid hübriide keegi kuidas tahab.

Midagi autodest kah-AUDI kavatseb särtsuga Dakar'i rallile minna
https://www.autocar.co.uk/car-news/motorsport-news/audi-leav
e-formula-e-enter-electric-suv-2022-dakar-rally

Kui nii tehnilistesse detailidesse minna, siis saab täpselt sama segaseks ajada ka vahelduvvoolu olemuse. Kas vahelduvvool on ainult puhas siinus või laiendame selle ka igasugu nurgelistele imitatsioonidele?!

Muutuva kiirusega püsiva momendiga ajamites on alati tegemist alalisvoolust tekitatud modifitseeritud siinusega. Ehk siis võib öelda, et kõik need (harjadeta) mootorid töötavad alalisvoolu pealt.

https://www.dhnet.be/regions/bruxelles/bruxelles-mobilite/le
-gouvernement-bruxellois-adopte-son-projet-de-peage-urbain-5
fc8b76e9978e255b0ca5d85

google tõlge
"...Brüssel on valinud uue automaksusüsteemi mudeli, mis ei põhine enam autoomandil, vaid selle kasutamisel: nutikate kilomeetrite hinnakujundus või smartmove. See mudel põhineb variatsioonil, mis sõltub läbitud kilomeetrite arvust, teekonna ajast (tipptund, tipptund või öötund) ja sõiduki võimsusest. Teisisõnu võimaldab selline lähenemine autojuhtidele maksta vähem, kui sõidate vähem kilomeetreid, valides alternatiivse transpordivahendi (jalgsi, rattaga sõitmine, ühistransport, ühiskasutatavad autod ...) või vältides tipptunde Brüsselis ", selgitab Brüsseli valitsus täna pärastlõunal

See mudel asendab Brüsseli elanike praegused teemaksud. Iga-aastane teemaks kaotatakse. Registreerimismaks (TMC) jääb alles ainult luksusautodele, sõidukitele alates 15 hobujõust...."

antud juhul need pole vist ikka otseselt hobujõud vaid miskid muud tinghobused....

See kehtestatakse juba praegustele sõidukitele, nii, et kütuseaktsiis jääb ikka....
Aga on näide, et hakatakse maksustama liigutuse pealt... seega peab tulema miskit totaalse kiibistamise sarnast, mille vastu lääne-eurooplased väidetavalt ikkagi nii hullult olevat, et isegi unikaalset isikukoodi ei luba inimõiguslased kasutusele võtta...

saa nüüd aru...

EU autode elektroonse maksustamise esmane direktiiv on aastast 2004. Kasvõi Saksamaal on see veokite jaoks kasutusel, aga see on autoraadio mõõtu arhailine kast. Tänapäevane tehnoloogia võimaldaks ka passiivse RFID kaardi abil identimist ja raha kogumist.
Aasia suurlinnades on autode elektroonne maksustamine rohkem arenenud.

Kuidas see siis nüüd hakkab olema - maksadki läbisõidu pealt ?
Bensuaktsiis kaob ära või ?
Maksad mitte omamise vaid kasutamise eest?

Ehk siis võiks kinnisvaramaks kah ära kaduda - see mis lääneriikides olemas on mitmel pool?
Katsu sa seda mõnele lääne inimesele selgeks teha.. et kui maja on aga keegi sees ei ela , siis ei pea maksma..
Ei tõmba neid vist kaasa.
Aga automaksu võiks kah istmete arvu pealt teha.. ?

Maksustamist on võimalik nii segaseks ajada, et siga kah ei söö
Ja raha toob see siis sisse aga arengutei suuna

manitseja, kinnisvara ja vallasvara on ikka natuke erinevad. Kinnisvara tühjalt seismine koormab majandust samas vallasvara mitte kasutamine ei koorma majandust. Mõnel juhul võib ka elavdada.
Näide: Tühjalt seisev kinnisvara vähendab näiteks üüriturgu mistõttu tõusevad üürihinnad ja elamiskulud mis omakorda jätab vähem raha tarbimisele mis kokku vähendab majandust. Rääkimata sellest, et tühjalt seisev kinnisvara on ees teistel võimalikel kinnisvara ehitus soovidel/plaanidel mistõttu muutub kallimaks uue kinnisvara ehitamine soovitud auskohta või tuleb see mujale ehitada mis omakorda alternatiivse asukoha ümbruse hindu kergitab jne jne see ahel jookseb.
Seisev auto ei võta peaaegu kelleltki midagi ära. Tõsi, kütusemüüjad natuke kiruvad aga kahtlustan, et nende jaoks vähe märgatav. Liisingud/kindlustused ikka jooksevad. Hooldused on nagunii igaaastased, eriti neile kes nagunii vähem sõidavad. Rehvid ja mitmed kuludetailid on aegumiskuupäevadega ja vähese sõidu puhul vaja neid nagunii vahetada pigem selle põhjal kui läbisõidu põhjal.
Seisva auto alternatiivina kasutatud takso/ühistransport aga elavdab majandust kuna viib raha ühistranspordi ärisse mis saab pakkuda rohkematele juhtidele tööd ja uute sõidukite tellimisega tootmis ettevõtetele kasumit jne jne jne.


Kurb tõsiasi on, et me kõik oleme jälgitavad nagunii kuna meil on telefon taskus. Isegi kui Apple/Google jälitamine välja jätta, siis iga võrku ühendatud seade omab unikaalset ID-d mille ta edastab koguaeg telekomi mastidega suheldes. Kuna seadmed ei oma võimekust suunatud raadiosignaalide jaoks vaid levitavad igas suunas, siis mitmed mastid saavad selle signaali kinni püüda ja passiivselt kuulates ära märkida. Piisab ju vaid kolmest mastist, et vähema kui meetrise täpsusega seadme asukoht ära määrata.

Kuna uuematel sõidukitel on kohustuslik suhtlemis võimekus, et õnnetuse korral automaatselt hädaabiteenustega ühendust võtta, siis on ka kõik uuemad sõidukid samamoodi jälgitavad. Teoorias peaks see suhtlus sõidukis olema välja lülitatud kuni õnnetuse hetkeni aga selleks, et vajaduse korral hädaabi kõne/teade läbi läheks peab ikkagi see seade suhtlema juba enne õnnetuse toimumist.

Siin tuleb välja juba vana tarkus, et teadmatus on õnnis. Seni kuni inimesed ei teadvusta endale, et neid nagunii jälgitakse, seni võivad nad oma käitumist ja elustandardit muutmata tühjalt väita/nõuda, et neid jägida ei tohi.
Elame aga vabal maal ja iga inimese vaba valik ju kas ta tarbib kõiki neid seadmeid ja elumugavusi, mis paratamatult ka jälgimist võimaldavad.

https://www.autocar.co.uk/car-news/new-cars/new-hyundai-ev-p
latform-brings-800v-charging-310-mile-range
Kui see V2L töötab ka autolt autole, siis lahendab see ju ära tühja akuga teelejäämisprobleemi.....
On ju vaieldud vastu väitele, et igas metsatalus on ju ikka pigem pistikupesa kui kanister õige kütusega aga päris kindlalt saab väita, et erinevalt nõukaajast täna igas teises möödasõitvas autos kütusekanistrit pole, isegi mitte igas sajandas mitte, aga mõne oma aku hoolikamalt täis laadinud juhi käest saab teele jäänud tibin väikese särtsu tulevikus vast ikka kätte ...?

Kas nüüd suvila elektriliitumisest hoopis loobuda võid, see on omaette teema.
Kui tõesti ainult suvisest suvilast rääkida, siis interneti, külmkapi ja väikese pumba toidad 100 kWh autoga nädalavahetusel ära ja saad veel linna tagasi kah, aga sellisel asjal on tolleks ajaks pigem niikuinii ka päikesepaneelid külge kruvitud...
Talvist suusamökkit ei küta saa niikuinii üles ei auto ega paneelidega... vähemalt ei meil ega Soomes.
Alpides.... mine tea..?

auto mis laeb ennast ise:
https://www.theverge.com/platform/amp/2020/12/6/22157109/apt
era-ev-solar-charging-vehicle

Eestisse küll ei sobi, aga kui 90% maakera sõiduautodest nendega ära asendatakse , siis võiks meie ehk kasvõi fossiliga edasi tossutada. Eratranspordisektori heitevähendamiseesmärk oleks globaalselt ju täidetud....?

Pole midagi uut siin päikese all - ka päikesepatareidega auto on siit juba läbi käinud. Kui akuautodele heidetakse ette aeglast laadimist, siis päikesepatareide puhul on see veel aeglasem. Parkimismaju, mis lahendavad parkimisproblasid linnades, ei saa kasutada jne. Mõistlikum on päikesepatareid statsionaarselt paigaldada ning juhtmega läbi jaotusvõrgu auto külge ühendada. Samas, kui päikeseelementide paigaldamine autole odavaks muutub, ega nad lisa-allikana midagi paha ka ei tee.

"manitseja (registreerimata):
Kuidas see siis nüüd hakkab olema - maksadki läbisõidu pealt ?
Bensuaktsiis kaob ära või ?
Maksad mitte omamise vaid kasutamise eest?"

Riikliku tähtsusega teed, mis võimaldavad kiiret liikumist pea iga ilmaga ja linnasisesed suure koormusega teed vajavad kulukat hooldamist. Elektroonse maksustamise väravad pannakse sellistele teedele. Kui sõidad, maksad aktsiisi, kui kasutad sõitmiseks paremaid-kallimaid tingimusi, maksad lisaks. Külajorssid, kelle pärast Kärss muretseb, sõidavad oma talust külapoodi õlle järele ilma lisatasuta.

Vahelduseks tagasi tehnoloogia suunale.

Pikemat aega on minu jaoks põhjustanud hämmingut, et vaatamata elektriautode võimsamate mudelite üliägedatele dünaamikanäitajatele, ei ole ma leidnud ainsamatki videot või mõõtmistulemust ühegi elektriauto miilisõidu tulemuse kohta.

Sellega seoses on mul tekkinud küsimus, et kas nn one-mile-run on üldse (võimsa) elektriautoga teostatav? Kas aku, jõujagamine ja mootor üldse peavad sellisele valule vastu, mida (minu arvates õigustatult) peetakse autode võimekuse mõõdupuuks?

Täna just lugesin erinevate elektirautode Performance´it puudutavaid artikleid netist ning näiteks Tesla Ludicrous´i kohta ütleb, et seda ei ole soovitatav kasutada sagedamini kui kord 10 minuti jooksul. Auto kliimasede rakendatakse tööle mootori ja akude jahutamiseks vms jne jne.

Kes pole miilisõidu teemaga kursis, siis tegemist on lõppkiirusvõistlusega ühe miilisel (1609m) distantsil, mis tähendab, et auto mootor ja jõuülekanne pannakse proovile absoluutse maksimumiga. Tavaelus ei avane väga tihti võimalust nii intensiivselt paigaltstardist kiirendada auto maksimumsuutlikkusega, mis lahjemate autode puhul tähendab ca 200km/h kiiruseid aga võimsamate puhul kaugelt üle 300km/H kiiruseid.

Kui enamus Tesla valikust on piiratud 200..250km/h juures (sest elektrimootori pöörded on piiratud ja ülekandearvu ei muudeta = käigukasti ei ole), siis Raven nimeline mudel lubab lausa 320km/h. On selline kiirus üldse maksimumkiirendusega paigaltstardist saavutatav?

Ühe miili võistlus on ajalukku vajumas ja pigem omaloomingulistele autodele. Kaasaegsetele seeria-autodele korraldatakse 1/4 miili teste, kuna tippkiiruseni jõutakse enne ammu enne miili läbimist: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_fastest_production_car
s_by_acceleration

Ühe miili võistluse võidaks see, kel piirkiirus kõige kõrgemale seatud, aga suurtele kiirustele mõeldud aerodünaamilise kereta tänavaautode kiirus on piiratud ohutuskaalutlustel.

See on küll turundusjutt, aga ehk sobib see link ka siia.

"Milline on elektriauto laadimiseks sobilik lahendus koju?

Elektriauto ostmine on mõistlik valik, kuid otsustades puhta särtsuauto kasuks, on mõistlik teha üks tark valik veel: nutikas ja tulevikukindel laadija."

https://www.postimees.ee/7125755/milline-on-elektriauto-laad
imiseks-sobilik-lahendus-koju

no jah https://unews.pro/news/109060/

Kohe tuleb terve armaada särtsukummardajaid ja väidavad, kui vale ja kallutatud see kõik on!

Kes on väitnud, et kiirlaadijate toel sõites võitu saab? Elektriauto on kodus öösel laadimiseks. Samuti on ammu teada, et praegused rahvaautod el toitel sobivad pigem linna kui mandreid ületama.

Muudetud 10.12.20 23:29

See rootsi artikkel on viimastel päevadel igal pool ringelnud ja minuarust Hinnavaatluse foorumis toodi juba üsna adekvaatne vastus välja. Kopeerin selle siia loodetavasti tolle autori loal:
"Arvestades kui "efektiivne" see Jaguar on siis samaväärne võrdlus oleks olnud XC60 asemel võtta Ford F150 näiteks. Või I-Pace asemel näiteks Hyundai Kona või Model 3.
Hinnad on ka üsna "huvitavad", arvestades, et Ionity omad on näiteks netis saadaval ja ei ühti nendega seal (Rootsis on 8,7SEK/kWh, vs tabelis 11,48SEK/kWh). Samuti, kui tegu oleks regulaarse elektriauto kasutajaga ja pikamaasõitjaga, siis tõenäoliselt oleks ta mõne laadimisvõrgustikuga püsipakett, millega oleks hinnad kõvasti odavamad.
Tesla puhul võib efektiivsuse julgelt 50% paremaks panna ning laadimishinnad sinna 25-30 eurosendi kanti panna ja arvutuskäigu uuesti teha, tuleb natuke teistsugune tulemus.
Aga noh, sellise "võtsin kätte ja nikerdasin põlve peal valmis" testi kohta tuli tulemus umbes selline, nagu eeldada oli.
ABRP(https://abetterrouteplanner.com/?plan_uuid=b033dc56-e3f
f-4752-9ff2-138f1b252043) kasutades saan ma hinnanguliseks kuluks 331€ kopikatega näiteks (need ilma hinnata on tasuta laadimispunktid). Tesla Model 3(https://abetterrouteplanner.com/?plan_uuid=a9e6ae08-dd1c-4
5bb-a781-b26cf48e6c94) tuleb 115€ kopikatega, laadimisaeg kokku 3h21min. Eeldades, et sõiduajas on sees ka söögipausid siis tõenäoliselt jõuab kohale Volvoga samal ajal. Hyundai Kona(https://abetterrouteplanner.com/?plan_uuid=e9c3ce7e-7cd
3-41de-9111-141bacdafff5) tuleb ümmarguselt 150€, laadimisaeg 7,5h, pigem on aeglasem kui Volvo, kuid kõvasti odavam.
Ja huvi pärast ka äärmiselt "efektiivne" Audi E-tron(https://abetterrouteplanner.com/?plan_uuid=3fd120fa-f
3eb-4b9a-8c3a-18ffec4c1458): 375€ ja 4h40min laadimist."


Omalt poolt lisaksin, et kuigi mulle selle testi tulemus ega metoodika ei meeldi, siis on tegutundub olema reaalse olukorraga kuhu end mitte harinud ja end hindadega mitte kurssi viinud tarbija võib sattuda. Reaalselt elektriauto ostnud inimene ilmselt ei lae kõige kallimate hindadega ja kõige kallimatest laadijatest rääkimata siis sellest, et ilmselt kasutavad igat ette juhtuvat destination charger-it kui peaksid ööbima või pikemalt peatuma jne. Mistõttu minu silmis ei ole see kindel võrdlus enamike särtsuka omanike/ostjate/huviliste jaoks kohane. Kuid see on ammu teada, et pikamaa sõit ja kiirlaadijad ongi kallimad kui kodus öise odava elektriga laadimine.

Aga hea viis rekatsiooni tekitada ja lugejaid saada.

Kesk-EU kiirlaadijate kWh hinnad on meeletud, aga seal on kuumaksuga sooduskaardid neile, kes pidevalt kiirlaadijaid kasutavad. Paljude laadimisvõrkude (kaas)omanikud on el.autode tootjad ja eelkõige nende markide omanikud saavad lisasoodukat. Näiteks Ionity võrgus saavad VW AG mudelite omanikud elektrit 0,79EUR/kWh asemel olenevalt mudelist ja lepingust alates 0,30EUR/kWh hinnaga.

See test on selles mõttes mõttetu, et elektrikas kaugemale sõitmiseks nagunii ei kõlba. Ma ei kannataks isegi poolt tundi oodata, kui samal ajal bensukal või diislil paneks paagi paari minutiga täis. See raha, mis kokku hoiate elektrikaga, kulub aega parajaks tehes snäkkidele ja kohvidele mitmekümnekordselt tagasi.

vägisi jääb mulje, et meie hulgas on inimesi, kes elavadki autos...(ma ei pea silmas siin elukutselisi autojuhte). Siis on jah korteris sissekirjutuse omamine mõistlik.
Mina elan majas ja mul on ka maakodu. Seega on meie autovajadused erinevad ja paistab, et esialgu rahuldab tehnoloogia areng minu omad ära, aga lähemad 5 aastat vähemalt ma vist veel ootan siiski... (mh. teenin sel ajal elektriauto raha )

Ma saan aru, et elektrikas on uus ja huvitav, aga muus osas nagu jääb täitsa mõistmatuks, miks peaksin omale elektrika soetama. Pikast laadimisajas piisab, et elektrikast kauge kaarega mööda käia. Need masinad ei ole normaalselt kasutatavad, kui tahaks minna veidi kaugemale sõitma. Mugavus on null või isegi miinusmärgiga. Snäkkidele , kohvidele ja majutusele kuluks metsik raha, et aega parajaks teha samal ajal, kui aku laeb. Kogu reis keerleks ümber aku laadimise. Tööl käimiseks ja Maximast piima saia toomiseks oleks Tesla taoline elektrikas räige overkill. Isegi minu jaoks, kelle jaoks tavaliselt overkill is underrated.

Ja kui tihti sa neid ülipikki sõite siis teed, et on vaja pikalt (ca pool tundi iga kahe-nelja tunni tagant pikamaa sõidu puhul) laadida? Ei püüa väita, et sulle üksikisikuliselt elektrikas peaks sobima aga püüan sellest inimtüübist aru saada, kelle mentaliteet on, et laadimine on probleem.

Olen sõitnud üle aasta esimese põlvkonna Leaf-iga, maanteel 100km jahedama ilmaga ei pruugi ära tulla. Sellegi poolest Tallinn-Tartu ja Tallinn-Valga sõit ei olnud probleemid. See pool tunnikest pausi iga ~tunni tagant kulus täitsa ära.
Olen nõus, et kui oleks töösõit mitte minusugune lõbusõit, siis aeg on raha ja oleks vaja moodsamat autot, mis ühest Eesti otsast teise laadimispausita sõidab (mida on müügil juba mitmeid). Välismaale sõites on juba niigi läbi käinud asjaolu, et iga paari-nelja tunni tagant oleks vaja teha sõitmisest paus enda värskendamiseks/puhkamiseks. Ehk siis piisav et kiirlaadijas järgmised 200-300km sõidu jaoks juurde laadida.

Ühesõnaga Kässar, jätad katkise gramofoni muljet. Ise pole pikka maad kunagi püüdnud elektrikaga sõita aga lärmad kuidas see on ikka selline piin, et paha hakkab. Kuidas oleks, kui prooviksid ära selle nalja ja siis räägiksid oma kogemustest? Või kuidas oleks, kui kaaluks, et need kellel on särtsukad ja sõidavad selliseid maid oskavad omadest kogemustest rääkida kui jube piin see laadimine siis ikkagi on. Või pigem uuemate/sobilikemate särtsukate puhul ei ole piin.

"Sellegi poolest Tallinn-Tartu ja Tallinn-Valga sõit ei olnud probleemid. See pool tunnikest pausi iga ~tunni tagant kulus täitsa ära."

Hakkab jälle see kohustusliku kusepeatuse/haige eesnäärme jutt pihta, nagu siin paarkümmend lehte tagasi oli WACK

"Ise pole pikka maad kunagi püüdnud elektrikaga sõita aga lärmad kuidas see on ikka selline piin, et paha hakkab. Kuidas oleks, kui prooviksid ära selle nalja ja siis räägiksid oma kogemustest? "

Üldiselt öeldes, et ei tasu uskuda, et maas on s**t, paned ikka näpu sisse ja proovid?

Mis inimtüüp, mis mentaliteet... kui palju maksab keskmine era (mitte ettevõtte või panga) omanduses olev auto? Kõik ei taha hakata pankasid orjama, mõned ei saa isegi kui tahaks. Mis valikud on üldse 4-5K eelarve juures? Valik kulutada aega sõidust väsinud lastega kusagil kiirlaadija juures lootusega, et seal keegi juba ees ei oota oma laadimise järjekorda?

Välismaale sõites on juba niigi läbi käinud asjaolu, et iga paari-nelja tunni tagant oleks vaja teha sõitmisest paus enda värskendamiseks/puhkamiseks. Ehk siis piisav et kiirlaadijas järgmised 200-300km sõidu jaoks juurde laadida.

Tartust startides, tulen tavaliselt välja Varssavis et tankida, muidugi Ladaga peaks tõesti sirutama, isegi kui lennukaugus seda ei nõuaks

Elektriautodele tehakse liiga ..!
https://www.irishtimes.com/life-and-style/motors/electric-ca
rs-may-be-even-cleaner-than-makers-claim-1.4425514?mode=amp

Minu üht tüüpi päikesepaneelide sagedusmuundur näitab, et 1 MWh-ga säästetakse terve tonn CO2 emissiooni, teine aga , et vaid 400 kg.

seda kütuse emissiooni peaks arvutama vast nii, et CO2 molekulmass on 12+2×16=44 ja lihtsustatult võtma iga 44 tonni CO2 kohta kulub 10 tonni kütust (see 2 läheks siis vesiniku arvele mis kah kütuses sisaldub).

ehk 44 tonni tähendab 10 tonni kütust ehk 11 000 liitrit ja kui auto võtab 10 liitritsajale, sis on see 110 000 km, kui 5 liitrit sajale, siis 220 000 km.....?

Ehk siis tänavu moes olnud 50 kW päikesepark säästab aastas ühe väikeauto eluea emissiooni. Kui park kestab 30 aastat, siis kokku 30 aasta kütuseemissiooni...?

Muudetud 13.12.20 17:45

Siin põrkuvad kaks suunda. Esimene on, et peab saama sõita 1000 km järjest ja kõik muu on jama. Teine suund väidab, et iga 100 km järel peab nagunii pausi tegema. Teisel rindel murtakse piike selle üle, et kas 4k auto on õigem kui 40k auto, see siis tuhendetes eurodes. Mõlemal klubil on oma väljakujunenud ja kinnistunud seisukohad, neid muuta on ilmselgelt võimatu. Milleks siin lehekülgede kaupa tühja vaielda? Aktsepteerige teise leeri arvamust ka, püüdke mõista!

Muudetud 13.12.20 17:47

4.-nda juuli hommikul kalkun rõõmustas, sest tema arvates tuleb kohe suur pidu ...

Põhiline müratekitaja vast on see, et sõna saavad nii need, kellel on arvamus, kui ka need, kellel on kogemus/vajadus.

Mina olen ilmselgelt omamoodi äärmus, sest tavaoludes ei sobiks minu vajadustega ükski elektriauto.
Samas on päevi, kus saaksin väga edukalt kõik oma asjad aetud ilmselt isegi iMiev-i laadse pasaga.

Kahtlustan, et olen siin teemas oma näite kunagi juba toonud aga ma ei soovi hetkel hakata kõike uuesti läbi kammima.
Minu tavaolu on seni sisaldanud päevi, kus stardin hommikul Tallinnast, peatun ennelõunat Valmieras, lõuna paiku olen Riias, pärastlõunal Ventspils´is ja õhtuks olen Vilniuses.
Veidi lihtsam näide: stardin hommikul Tallinna lähistelt, peatused Järvamaal, Valgamaal ja Pärnus ning õhtuks tagasi koju.
MITTE ÜHEGI MINU PEATUMISPAIGA LÄHEDUSES EI OLE ELEKTRIAUTO LAADIMISVÕIMALUST.

Lisame siia veel sõiduharjumused/liikumiskiiruse ning see võrrand läheb väga käest.

Elektriautod on üha ägedamad, aga tehnoloogia eripäradest tingitud puuduseid ei ole võimalik pehmendada pontšikute või kohvidega.

https://electrek.co/2020/12/11/hyundai-teases-ioniq-5-bi-dir
ectional-charging/amp/

nüüd siis auto, millega järgmise Olkiluoto avarii korral pappi teenida....
Palju seal makstigi.... 3500 € MW/h ?

# Olen sõitnud üle aasta esimese põlvkonna Leaf-iga, maanteel 100km jahedama ilmaga ei pruugi ära tulla. Sellegi poolest Tallinn-Tartu ja Tallinn-Valga sõit ei olnud probleemid. See pool tunnikest pausi iga ~tunni tagant kulus täitsa ära.

Jättes kõrvale prostata hüperplaasia healoomulised vormid ning muud kusepidamatuse põhjused, võib asja peale ka teistmoodi vaadata.

Ma olen selleks liiga vana, mu elu on liiga lühike ja mu aeg selleks liiga väärtuslik, et Tallinn-Tartu-Valga teel iga saja kilomeetri tagant teha kolmveerandtunnine sunnitud paus. Jah, loomulikult võid selle ajal tagaistmele ronida ning tööd teha või netis surfata, aga ma eelistan neid mõlemaid asju teha tunduvalt mugavamas olukorras. Ning rääkida sellest, et ajaviiteks autoistmel burksi järada ja kohvi lürpida on puhkus - no vabandage!

Samas pole mõtet labjakale selgitada, et tema seisukoht on vale. Vana Leafiga saabki olla ainult üks vaade maailmale, sest rohkemateks ei jätku akus voolu. Aktsepteerige tema arvamust nagu Marko soovitas!
See aga ei tähenda, et aastal 2020 peaksid kõik seda vaadet jagama.

Marko, kaks põrkuvat suunda on pigem need, kellest üks soovib mõista võimaluste ja vajaduste paljusust, aga teine kasutab igal pool argumendina, et kui mulle sobib, peab järelikult sobima ka kõigile teistele ja kõik peaks tegema samu valikuid, järelikult tulebki fossiilikad maksude abil välja suretada, järelikult teiste arvamuste esindajatel puudub isiklik kogemus ja arvamus saab olla ainult eelarvamus ja nad on kinni milleski jne. Põrkumine toimubki hetkel, kui algab oma eluviisi pealesurumine ja peab meenutama, et teised inimesed peavad lähtuma valikuid tehes teistest tingimustest.

Mulle väga meeldis eelmises kommentaaris väljend, et mu aeg on liiga väärtuslik kiirlaadijates ootamiseks. Sellistele inimestele, kelle ajaressurss on piiramatu ja see aeg on väga odav, on väga kõrge nõudlus tööjõuturul;)

Kuna ma olen TTT-klubi liige (tasase taipamisega tegelased), siis ma ei ühenda ära, et kuidas saab väita, et fossiilikad saastavad rohkem kui elektrikad.
Mõlema jaoks on vaja luua taristu ja seda käigus hoida. Mõlema energia on vaja toota. Mõlemad tulevad meile täpselt teadmata allikatest.

Lisan siia näite elust enesest (loe: äärmuse). Sõidan suurema osa oma sõitudest 91a toodetud mugava ja võimeka fossiilikaga, mille varuosade ja remondivajadus on väga vähene. Auto minu käes viimased 14a. Kütusekulu keskmiseks võib pikemalt mõtlemata lajatada 10L/100km või isegi natuke rohkem. Sõidustiil pehmelt öeldes elav/meeleolukas - naudin kiireid möödasõite ja sõidan üldse tempokalt - võimalikult ohutult aga väldin sabas/kolonnides istumist. Seega "põhjagaasiga" kiirendusi tuleb ette sageli. Teekonnad on sageli pikad (500km päevas või rohkem). Aastane läbisõit ca 50.000km (teised pereliikmed sarnaste autodega teist samapalju).
Salongitempreratuuri keeran täpselt selliseks nagu parasjagu tuju on - kui märkan, et autol kusagilt aknad jääs/udused või kipub lumi kogunema (tuule)klaasile keeran ventilaatori võimsamaks. Vajadusel jätan auto mootori tööle, et kaasreisijat oodates auto soe püsiks. Niisamuti kasutan võimalusel/vajadusel tagaklaasi ja peeglite soojendust, et nähtavus auto ümber oleks maksimaalselt hea/ohutu iga ilmaga. Kui esituled on jääga kaetud, siis lülitan sisse kaugtuled (konkreetsel mudelil ka udutuled), et need puhtaks sulaks ja ma ei peaks kraapimisega tegelema.

Ei ole kunagi peljanud minna talvel autoga metsa turnima, teadmata kas saan sealt omal jõul liikuma, sest kui ka peaks abi ootama jääma, siis saab auto soojas hoida. Auto on üle keskmise mugav, praktiline, väga hea juhitavuse, läbivuse ja suutlikkusega tervikuna.

14a tagasi polnud vist küll ühtegi "mõistlikku" elektriautot turult võtta aga kui ma täna viiksin oma vanakese lammutusse ja ostaksin võrreldavate omadustega (parima?) elektrika, siis kas ma 14a pärast saaksin väita, et olen kulutanud/saastanud vähem kui oleksin hoopis jätkanud oma fossiilika tarbimist?

Hehee, ma vaatan, et keegi on siit teemast korralikult offtopikut välja rookinud:) Karta on, et see offtopik tuleb siia tulevikuski tagasi, sest särtsukate puhul ei saa rohepesust üle ega ümber. Lepime kokku, et edaspidi jääb see teema ikkagi särtsutranspordi ja selle toetuste jaoks ning kliima teemadel vaieldakse edasi alloleval lingil ja kui tuleb siia jutt kliimast, paneelidest jne, siis kolib see jutt sinna hiljemalt peale esimest meeldetuletust.

https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=171991

Labjakale (kustutatud postitus): ei, ma ei pidanud üldse Sind silmas, kuna seda särtsukate pealesurumist ja ainult iseenda arvamusega nõustumist on see teema täis algusest peale. Kui Sa end ikkagi puudutatuna tundsid, ju siis oli selleks põhjust:P

Aga teemasse kah: uus särtsukate taotlusvoor sai poole tunniga täis! Autode topis on minu arvates üsna loogilised valikud. Aga väga soovitan lugeda neid kommentaare seal - peegeldab jube hästi inimeste hirme, teadmatust ja eelarvamusi;)
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/eraisikud-ja-firmad-jo
oksid-elektriautode-toetusele-tormi-taotluste-vastuvott-sai-
kiire-lopu?id=91977807

Huvitav lugemine särtsukaubikutest. On toodud välja ka see, millest siin teemaski palju räägitud, et särtsusõidukid hoiavad kehvasti hinda (ka tulevikus), kuna selle segmendi areng on nii kiire, et vananedes jäävad praegused sõidukid ajale kiiremini jalgu kui fossiilikad. Nii piiratud lennukaugusega hädavajalik 6000km kuus (äratasumiseks) tähendab ühelt poolt üsna spetsiifilises turunishis tegutsemist ja teiselt poolt garantii lõhkisõitmist liisinguperioodil. No ei ole jätkusuutlik lahendus enamike jaoks.
https://www.accelerista.com/arvamus/millal-on-kasulik-soetad
a-elektriline-tarbesoiduk/

Siis üks poolkohustuslik lugemine VW ID.3-st, millest on pikalt räägitud ja oodatud nn eurokonkurenti Leafidele. Lugesin kohe kaks korda ega pane edaspidi kellelegi pahaks, kes selle asemel pigem fossiilipõletajaga Golfi ostavad, sest kui see on innovatsioon... Ei pea silmas üldse Android Auto ootamist (on omal olemas, aga ei kasuta, ei tunne vajadust), vaid just ajuvaba ja ebapraktilist disaini, 20" rattad (rehvide hind ja valik, ma eelistaks pigem 14":), pimesi kasutatavate nuppude asendamine puutetundlike ekraanidega jms pornograafia, mille põhjal välistaks juba edasi süvenemata, kuna "oma käe järgi auto" on üks olulisemaid asju mugavuse juures, mida ei saa (nii nagu vanadele autodele) lisavarustusena juurde osta.
https://www.accelerista.com/proovisoidud/pilk-peale-kasi-kul
ge-vw-esimene-paris-elektriauto-id-3/

sealt jäi silma Skoda Enyaq ja ajasin jälgi, ning selgus, et veab ametlikult käru..
ja veel täitsa legaalselt ka minu praegust käru mida ma ilmselt vean ttihti illegaalselt...ehk lubatust suurema massiga..

Kas keegi oskab kommenteerida - kas annab umbes vana Avensuse mõõdu välja.. ?

hea termin - vajaduspõhine sõit..
mingil hetkel jõuame kindlasti sinna, kus fossiilil tohivad sõita vaid operatiivautod ja sõjavägi..
Esimese asjana tuleks keelata niisama pulli pärast naftapõletamine - ehk siis autosport viia üle ainult elektrile..
Lootsin vaikselt, et änakust saab viimane bensiiniralli maailmameister aga Ogier sai tiitli tagasi.. :P

Enyaq või ID4 võiks mõistlikuks rahva särtsukaks saada küll (Enyaq omab isegi reaalseid nuppe veel roolil mitte ei ole puutetundlikuks läinud nagu VW oma uuemates autodes).
Praktilisust jagub ja on kauba/asjade mahuavuses võrreldav Ocaviaga. Avensisega endal kogemusi pole aga kahtlustan, et Avensis oli nõks suurem kui Octavia.
Käru osas peab tähele panema, et 1,2T tohib vedada vainult suurima akupakiga (ja vist ka kahe mootoriga) ehk kallim versioon. Odavaim, mid võib vedada oli mälu järgi iV60 ja seegi vaid 750kg.

Kärss, tundub, et isegi vene toodang loobub nuppudest: https://insideevs.com/news/459956/kama1-electric-car-russia/
Ja see ei ole ainult särtsuakte teema. Uued Golfid ju ka kõik puutetundlikud või aina rohkem sinna suunas liikumas.

Elektri rallika testimine: https://www.youtube.com/watch?v=ZUwRnBhtevE

Ühest küljest jääb nuppe aina vähemaks, teisest küljest on neid aina vähem vaja. Mu autol on küll lisaks kahele ekraanile hulk nuppe, aga peale rooli küljes-juures olevate on viimastel nädalatel vaja kasutada olnud vaid sisse/välja, edasi/tagasi, seisupiduri ja kaassõitja istmesoojenduse nuppu. Ma pole uurinud, võib-olla istmesoojendusel on andur nagu turvavöö kontrollil - sel juhul poleks seda ka vaja sisse-välja klõpsida.

Mulle meeldib praeguse teabe baasil Nissan Ariya tiba rohkem kui Skoda Eniaq, aga ootan, kuni nad müügil on, siis vaatan, kumb osta, või tuleb veel midagi huvitavat. Ariya tohib tirida kuni 1500kg, aga jällegi olenevalt mudeli võimsusest.

Ariya eelis on suurem akude ja mootorite kombineerimis võimalus. Muus osas ilmselt maitse asi :D

Selge see, et ega see nn "elektriauto" pole kuigivõrd kergem taluda planeet Maa ökosüsteemile ja loodusvarade maapõuest ammutamise tagajärjed on ikka samad. Tehnoloogiate arendamisega tuleb senisest ikka palju-palju rohkem tegeleda ja tagada valikute mitmekesisus. Nojah ja muidugi on kohe ka näha, et see huvigruppidele meeltmööda ei ole, kuidas siis nii?

üks oluline hinnatase olla kätte saadud...
https://about.bnef.com/blog/battery-pack-prices-cited-below-
100-kwh-for-the-first-time-in-2020-while-market-average-sits
-at-137-kwh/
ma oma eelmise auto ostsin tutikana , kui elektriauto ostan, siis ei tahaks rohkem maksta....

Sellised ennustused tasuks vahel välja trükkida ja knopkaga seina peale panna.
Pärast 10 aastat hiljem hea vaadata, kuidas on läinud....

jäi ette sihuke globaalne ülevaade
https://www.virta.global/global-electric-vehicle-market
et ehk võib eeldada, et täna on maailmas 10 miljonit elektriautot?
Ja tarbivad oma 100 TWh elektrit aastas, millest küll suur osa pidavat minema hoopis hiina elektrijalgratastele....??

seega 10 000 elektriautot tarbiks 100 GWh ja 10 autot 100 MWh ehk 1 võtaks 10 000 kWh?
?
Meie siin rehkendame pigem 3000 kWh aastas?