kui ON VAJA jutti sõita, kasvõi selleks , et vältida ööbimiskulusid, siis ei saa valida ei laadijat ega tanklat... ka kütusehinnad kiirteetanklates on kallimad kui sealsamas kõrval külavahel aga enamus ei hakka sellepärast kiirteelt maha keerama... vähemalt mina küll mitte...
kusjuures ma läbin selliseid distantse umbes 20 korda aastas, aga autoroolis tegin seda viimati 10 aastat tagasi. Reeglina ostsin lennukipiletid aasta ette ära..pandeemia lõi selle muidugi sassi.
Kuid ma tean inimesi,kes selleks siiski kasutavad selleks autot...tõsi küll paar kolm korda aastas
See ongi see vahe, et kas tööreis või puhkusereis. Ma reisin 99% asjast töö asjus ja ongi vaja jutti sõita ja võimalikult kiiresti ning legaalselt kohale jõuda.
veel.... diiselauto kulutas selle näite puhul 1500 kWh soojusenergiat, elektriauto ligi 700 kWh elektrit, mis soojusjaama puhul annaks samasuguse CO2 heite.
See on hea näide, miks ei ole veel vaja pushida toetusi mitte elektriautodesse vaid kõigepealt elektritootmisesse...
Ja kui palju kulutati diislit selleks, et oleks elektritaristu, mida laadimiseks saab kasutada (alajaamad, kõrgepingeliinid, alajaamad, jaotusvõrgud jne.)? Ja kui palju selle hooldamisele/ ülevalpidamisele läheb?
"Eesti elektrivõrk on elektriautodele üleminekuks valmis.
Euroopa Komisjoni sellel nädalal avalikustatud heitmete vähendamise plaan näeb muu hulgas ette, et aastast 2035 müüdaks Euroopas peamiselt elektrisõidukeid. Eesti elektrivõrk peaks kasvavale nõudlusele tõenäoliselt vastu.
"Võrguteenuse nõudlust mõjutavate prognooside kohaselt kasvab tarbimine võrgus seonduvalt elektriautode lisandumisega 2030. aastaks Eestis pea 180 gigavatt-tunni võrra. Elektrilevi võrk on selliseks tarbimise tõusuks valmis, eriti veel, kui me suudame hinnaindikatsioonidega tarbimise kasvu ööpäevasiseselt juhtida madalama tarbimisega perioodidele – kodus lae elektriautot öisel ajal, sest siis on soodsam," ütles Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial."
Üks kindel asi on see, et me ei pääse fossiili kulutamisest parema tuleviku nimel ehk siis praegune diisli ja bensu põletamine 20 (täiesti lambinumber) aasta pärast tasub ennast positiivselt ära juba. Elektritaristu ei kõiguta mind kuhugi poole, vesinik on tulevik endiselt ja et vesinikku toota, siis tuumajaamad, olgu siis konteinerite kujul või suurel kujul nagu meie lähedale üks püstitatakse praegu.
Kui mina siin juba aasta-kaks tagasi hindasin, et KÕIGI Eesti SÕIDUuautode elektri peale üleminek vajab aastas 1 TWh , siis see 180 GWh tähendab, et meil saab olema viiendik (18 %) sõiduautopargist elektri peal. Ajaviiteks ajalehenurgal tehtud rehkendused langevad kokku Elektrilevi hinnanguga. :). Või viksisid nemad need numbrid meie foorumist maha ... ?
Vaadates Eleringi elektristatistikat , siis peab ka meie riigis paika ka teine globaalne tõsiasi - aastas ainuüksi lisanduva päikeseenergia toodang on võimeline katma juba kõigi olemasolevate ja ka jooksvalt lisanduvate elektriautode energiavajaduse. See 180 GWh tuleb puhtalt päikeseenergiast meil juba tänavu - pole vaja 14 aastat oodata. Küsimuseks jääb ainult kuidas seda suvist elektrit talveks salvestada, ehk meil on vaja tugevaid ühendusi teiste suurte võrkudega niiehknii, pole vahet, kas sõidad elektriautodega või mitte.
Deus, mida hakata peale vesinikuga, mis toodetakse 19,1 miljardi ainuüksi ehituskuludena maksma läinud tuumajaama elektriga?
Loota, et 9 aasta pärast on viiendik Eesti autoaprgist elektriline on vägagi optimistlik.
Norras on aastaid promotud elektriautosid, tehtud odavamaks jne ning ikkagi on nende osa kogu autopargist vaevu viiendik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_car_use_by_country#S
tatistics)
Kui meil just ei hakata äärmiselt agressiivselt toetama elektriautode ostmist, siis ma ei näe, et 2030. aastaks jõuaks niisama turutingimustes elektriautode hind langeda piisavalt, et nii palju uusi ja import elektrikaid ostetaks, et kogu autopark sellises koguses uueneks.
See, et 9a pärast on vähemalt 50% kuni 3,5t kaaluvast M1 autopargist elektriline, on minu arvates täiesti reaalne, sest kui praegu on kuni paar tuhat maksev vana auto (juba ligilähedane vanemate särtsukatega!) tehniliselt pädev lahendus, siis viimase 15a jooksul on toodetud täielikku jama ja praegu toodetakse fossiilikate näol üldse tehnoloogilist lauspornograafiat... millised on särtsuka alternatiivid 9a pärast? Kui palju on siis veel võtta neid kuni 80ndate keskpaigani tehtud mersusi või 90ndate lõpuni toodetud volvosid? See lühiealiste fossiilautode probleem on käes juba ammu ega kao enam kunagi
# Selleks, et 10 aasta pärast oleks 50% sõiduautodes särtsukad, siis peaks juba
# täna autoesindused ainult särtsukaid müüma.
Oh ei, piisab ka sellest, et müüa praegu piisavalt halbasid fossiilikaid, mis kümmet aastat ära ei sõida ja saavutatakse piisav hulk särtsukaid liiklusesse ka maksude abil turgu moonutamata;)
Mu naisel on huvitav töökoht - õnnestus tal sõita Leafidega ajal, kui alles esimesed tänavatele tulid, nüüd õnnestus mõned päevad komandeeringus ka Enyaqki proovida. Lisan siia tema lühikese vastuse küsimusele, et mis mulje kokkuvõttes jäi. Tema vastus, et keskmine pere saab sellega piisavalt hästi hakkama, linnas kiirendab väga hästi, maanteel möödasõitudel auto nagu auto ikka, otseselt hätta ei jää kusagil, aga salongipool on sel autol erakordselt kole, eriti materjalivalikud:)
Hetkel on Eestis kuni 20 aasta vanuseid sõidukeid ca 600 tuhat. Isegi kui pooled neist kaduva teed lähevad, siis 10 aasta pärast on neid veel 300 tuhat liikumas. Praegu müüakse uusi ca 30 tuh aastas. Ehk siis tänase autode arvu püsima jäämisel peaks uued kõik särtsukad olema, et savutada 50/50 seis. Puhas matemaatika. Ei pea isegi saasta tootma hakkama.
Ei arvestanud üle 20 aastaste sõidukitega, mida on 279 tuh hetkel. Küllap mõned sõidavad ka nendega, aga suur osa seisab tõenäoliselt aia taga või on juba ammu metallis.
# Hetkel on Eestis kuni 20 aasta vanuseid sõidukeid ca 600 tuhat. Isegi kui pooled
# neist kaduva teed lähevad, siis 10 aasta pärast on neid veel 300 tuhat liikumas.
# Ei arvestanud üle 20 aastaste sõidukitega, mida on 279 tuh hetkel.
See oligi mu point, et kui kuna viimased ca 15 aastat on toodetud parajat sitta (kasutatud auto pidamise kontekstis!) ja järngevad 10a toodetakse tõenäoliselt veel hullemat, siis selleks ajaks 30+ aasta vanuste autode käiguhoidmine tundub loogilisemgi. Ainult et palju neid selleks ajaks veel järele on jäänud?
Mäletate, milline oli bensiin vanasti? Siis järsku otsustati, et pliid ei tohi kasutada ja nüüd valavad vanemate autodega sõitjad igal tankimisel paaki pliiasendajat (mõni tuleb aegajalt küsimagi, et kas on hea keemia ja miks ma seda teen:). Aga mis siis saab, kui keelatakse ära ka pliiasendajad? Järgmiseks otsustati, et bensiini mõiste peab tähistama üldse mingit piirituselöga ja jälle läks riburadapidi vanu autosid osaliselt mahakandmisele (remont ei tasunud ära), osaliselt upgrademisele (piiritust mitte kannatavate tihendite jms vahetus) ja osaliselt utiili alles mingi pikema aja jooksul (sest osadel autodel paljud pinnad, mis varem vaid kütusega kokku puutusid, roostetasid piiritusega kokku puutudes lihtsalt läbi ja see ei puuduta enam isegi mitte väga vanu autosid). Tõin selle offtopik näite selle pärast, et kui eesmärk on särtsukaid jõuga peale suruda, ei ole vaja üldse pidada mingit maksusõda, vaid piisab sellest, et muudame bensiini või diiselkütuse definitsiooni ning lubame müüa kütusena ainult midagi sellist, mis kogu olemasoleva autopargi võimalikult lühikese ajaga metallihundi juurde saadab. Lisaboonusena hoiab see majanduses raha liikvel, inimesed on sunnitud tegema rohkem tööd ja suurendama kulutusi, et osta asju, mida neile vaja ei ole. Nii ei teki ka maksutõusudega seotud frustratsiooni, kuna need on vabatahtlikult võetud kulutused... õigemini siis jäetakse kulutused tegemata ja ostetakse särtsukas. Kümne aasta pärast jagub ehk särtsukaid jm alternatiive juba ka teistesse nishidesse kui linnabeepoldidvoldid.
PS: mul on nüüd uue auto ostmiseks hinnapakkumised esindustest olemas. Mitte ühtegi särtsukat valikus pole, sest mitte ükski särtsukas ei suuda iga ilmaga sõita ilma laadimata (st tööpäeva jooksul) vähemalt 500km järjest ja vähemalt tonnise käruga sabas. Mul on seda vaja minimaalselt ühe korra nädalas ja seda nii vastutuulega kui ka talvel lumesajus. Pole sellist autot olemas isegi mu eelarvest 2x ega 3x suurema summa eest. Kui nüüd keegi ütleb, et nt poole aasta jooksul on mõni selline särtsukas turule tulemas, lükkaksin hea meelega selle ostmise (esialgu siiski tellimise) hea meelega edasi. Enda arvates pole tegu mingite ulmenõudmistega ju.
#nüüd õnnestus mõned päevad komandeeringus ka Enyaqki proovida.... aga salongipool on sel autol erakordselt kole, eriti materjalivalikud:)
Kärss, minu arust on just selle auto sisu enam-vähem viisakas. On värvivalikut ja võiks sobida traditsioonilise sättumusega inimesele. Kui vagi inseneridel õnnestuks lähemas tulevikus id4 kere enyaqi sisuga paaritada, saaksid nad valikusse täiesti ostetava elektrika.
# Kui nüüd keegi ütleb, et nt poole aasta jooksul on mõni selline särtsukas turule
# tulemas
Pool aastat on vast optimistlik ja praeguseks vist järjekorrad ka täis aga kas mitte Ford F150 Lightning ei peaks selle käruga väga edukalt hakkama saama ning ka sõiduulatus oli minuarust üle 500km. Pead ei anna, päris elus pole katsetatud minuteada veel.
Üldist turgu vaadata, siis sellise kasutusjuhu jaoks vist väga ei ponnistata ühtegi masinat disainida. Kuna neid, kel ei ole soovi/võimalust viie tunnise roolis istumise kohta teha 15-25 minutit pausi ning peavad käru tarima, on ikka väga vähe, siis pole erilist majanduslikku põhjust selliseid masinaid toota.
Kujutan ette, et kui langetada nõudmine talvistes tingimustes käruga vastutuutl sõites 300km peale, siis võib juba midagi leida. Aga seal hakkaks tööpäeva karmilt segama see 20 minutiline paus kusagil, et vajalikud lisa 200km sõiduulatust saada, kui kiirlaadija ei ole just otseselt objektil vms.
# nüüd õnnestus mõned päevad komandeeringus ka Enyaqki proovida.... aga
# salongipool on sel autol erakordselt kole, eriti materjalivalikud:)
Eks see ole maitse asi. Nii palju kui näinud ja katsunud, siis tundus mõnusam kui Leaf. Samas ma pigem harjunud ka Škoda disainiga, neid masinaid elus ennegi kogenud piisavalt.
Eesti mõistes aga on võimekust neil VAG grupi elektrikatel küllaga (ID4/Enyaq/e-tron 4). Sõidab täis akuga ühest riigi otsast teise, maanteel saab hakkama möödasõitudega jne. Ainult kiirlaadijaid võiks riigis rohkem olla, nii igaks juhuks, et kui Narvast Pärnusse sõidad ära, siis tagasi tulles ei tekiks probleeme :D (Jah, Pärnus on CCS kiirlaadija, nagu ka Tallinnas, Tartus ja Narvas vist isegi)
# mul on nüüd uue auto ostmiseks hinnapakkumised esindustest olemas
Tekib küsimus, et kas ei ole silmakirjalik rääkida pidevalt olemasolevate masiante resursi lõpuni kasutamisest ja samal ajal ise uusi masinaid tellides? Peaks ju ometi olema järelturul küllaga võtta masinaid, mis sobivad?
# Kuna neid, kel ei ole soovi/võimalust viie tunnise roolis istumise kohta
# teha 15-25 minutit pausi
Asi pole pausis, vaid igal pausil on hind ja seda terve auto kasutusaja jooksul. Lisaks see, et jõuab sõitja nende pauside arvelt iga kord hiljem koju, et olla koos oluliste inimestega sõitmise (pausitamiste) asemel. Kaubikujuhi pause on võibolla piisavalt odav kinni maksta, aga spetsialisti tund on kusagilt piirist alates selleks liiga kallis. Ja eks oleks ka natuke ajuvaba osta viimase 100km ettekäändel eF150 töö jaoks, mida saaks tegelikult teha odavate partnerite-berlingodega.
# Tekib küsimus, et kas ei ole silmakirjalik rääkida pidevalt olemasolevate
# masiante resursi lõpuni kasutamisest ja samal ajal ise uusi masinaid tellides?
Need on turunishid. On kliente, kes maksavad selle eest, et neid sõidutataks uue Mersuga (paljud kirtsutavad nina isegi Lexuste peale). Selles vägagi tasuvas nishis ei ole võimalik pakkuda teenust liisinguperioodi lõpu järgse ega ammugi mitte vana Mersuga ja ega neid autosid pärast ka ära ei visata. Ma teengi erinevaid valikuid ettevõtja ja eraisikuna. Tund tagasi tulin linnast 1979 aasta autoga, millega olen sõitnud juba ligi 20 aastat (enam talviti ei sõida sellega). Sellepärast on ka ootused ja latt kõrgel uute autode osas.
# Asi pole pausis, vaid igal pausil on hind ja seda terve auto kasutusaja
# jooksul.
Ehk siis tüüpiliselt oma igapäeva tööd tehes sa oled kogu tööaja ainult autoroolis ja ei tee ühtegi peatust?
Ma olen üldiselt nõus väitega, et eriti Eestis oleks vaja laadijaid kasulikumatesse kohtadesse ja neid võiks rohkem olla, et jaguks igaks elu juhtumiks ja eriti just neile kutselistele roolis istujatele.
Aga selle aja teema ettekäändeks toomine demostreeribki peamiselt seda: see on ettekääne, et kuidagigi välja rääkida miks ei saa elektriautot tarbida. Täiesti okei on öelda, et ei taha või ei meeldi aga ettekäändeid tuua ja leiutatud põhjendusi tekitada on mage IMO.
On need, kes räägivad endale augu pähe, et elektrikaga sõita ja elavad lisanduvad ebamugavused üle, on need, kes lihtsalt lähevad üle kuna meeldib, on need kes ei lähe elektrikatele üle kuna ei taha/meeldi ning on need, kes räägivad endale mida iganes, et ei peaks jumala eest elektrikaga sõitma. Neist esimene ja viimane grupp on võrdselt absurdsed.
Tipp spetsialisti tunnitasu ongi suur. Aga tead mida see tippspetsialist ei tee? Ei istu autoroolis päev otsa. Kuna tema aeg on nii väärtuslik, siis tal on kas autojuht või ta delegeerib sellised liikuvad ülesanded väiksema tunnitasuga isikutele. Pikka maad reisib lennukiga, väga harvadel juhtudel rongiga, sest need on kiiremad kui roolimine või sõidutada laskmine.
# ega neid autosid pärast ka ära ei visata
Kas siinkohal ei lähe ikkagi vastuollu eelnevalt öelduga? Oled siin ju kirunud ammusest ajast peale, et toodetavad masinad on lühikese eluajaga ja ei kesta kaua. Ja tood koguaeg esile, et olemasoleva kasutamine oleks parem kui uue tootmine. Samas tekitad nõudlust tellides uut (mis sinu väite kohaselt kaua ei kesta) ning rahustades end maha, et selle jama saab järgmine ostja omale.
Kui ei telliks siis ei toodetaks.
# Selles vägagi tasuvas nishis
Ja näed jõudsime kogu asja tuumani. Käigu kogu see reostuse vähendamine ja ressursside optimaalne kasutus sinnasamusesse, peaasi, et raha tuleks ojadena. Täpselt see mentaliteet on kogu fossiilsete kütuste/energia sektoriga kaasas käinud üle sajandi juba. "Persse tagajärjed, vaata kui palju raha saab!"
Ja inimesed on ära harjunud sellega, et saab palju raha või teistpidi tarbijad ära harjunud, et saab räigelt odavalt. Seda kõike kuna on üks oluline kulurida raamatupidamisest välja heidetud: keskkond. Tõsi, see on liialdus kuna natuke ikka suunatakse sinna kuna riigid on kehtestanud mõned regulatsioonid ja piirangud aga nii vähe kui võimalik, et rahvas vaid lõpetaks valjusti pahandamise.
Ja nüüd kui lõpuks tuleb välja, et see kulurida on ikkagi vaja tagasi tekitada ja ka maksmata jäänud osa kinni plekkida, siis on mingil põhjusel kõik väga üllatunud ja pahased. Vat siis võlgu elamist. Pangast laenu võttes vähemalt teab palju peab tagasi maksma. Keskkonnalt võlgu võttes ei tea mina/sina, mu/su lapsed ega ka lapselapsed mis see kõik maksma läheb. Aga pohh/YOLO, mina/sina saame praegu hästi elatud!
Labjakas, räägi asjadest, mida tead, mitte ära targuta teemadel, millest pole aimugi.
Esiteks, ma olen oma ala tippspetsialistina 7 aastat vedanud elus materjali oma autoga ühe riigi haigla opilaua tagant teise taha ülitäpselt määratletud tingimustel, sest minu ülesanne oli tegeleda sellega mõlemas opitoas ja ajuvaba oleks olnud panna keegi teine sõitma neid 10h+ järjest sõite ja ise selle ajaga lennata lennukiga ühest linnast teise (+takso linnast väljas lennujaamadest haiglatesse), kuna see kriitiline materjal vajas sageli kiireid otsuseid, kui "midagi juhtuma hakkas" ja mugavas lennukis oleksin nagunii pidanud olema pidevalt kättesaadav ja autojuhi kah sisuliselt arstiks välja koolitama. Ei hakka seletama detaile lahti, miks neid kunagi lennukitega ei veeta vms, aga väide, et tippspetsialist ei sõida järjest pikemaid otsi, on ignorantne lahmimine. Tippspetsialist ei ole ainult see see, kes töötab steriilses keskkonnas, vaid ka inimene, kes pakub oma teenuseid kiirlaadijatest veidi kaugemal, puudutab väga paljusid ametimehi kõrgema kat elektrikest itimeesteni.
Teiseks, eraettevõtluses tasub arve teenuse tellija. Ise valid, kas pakud teenust talle sobivatel tingimustel või lased seda teha kellelgi teisel. Välisvisiitidel käivad poliitikud (ega ka nendega kaasas käivad suurärimehed) ei ole kunagi nõus tegema tanklapause auto laadimiseks (seda ei luba turvaprotokoll!) ning kogu seltskond liigub alati koos, mitte ei jäeta kedagi maha kuhugi pooleks tunniks, sest ainult tema (nt servereid või misiganes tehnoloogiat vedav) auto ei võimaldanud sõita nii palju, kui kõik teised täispaagiga. Mina esitan oma arveid küll valdavalt välismaale, aga keegi teine esitab neid arveid Eesti maksumaksjatele. Neil tingimustel käivad ka keskkonna- ja peaministrid kusagil mõisates oma nõupidamistel ja küsimus on vaid selles, kas astun kõrvale või allun reeglitele. Kui Sinu uued reeglid kehtiks kõigi jaoks, tähendaks see teenuse hinna kasvu, mille ikkagi maksumaksjad rõõmuga kinni maksavad, aga saastamine jätkub samal viisil, sest on inimesi, kes maksumaksjate raha eest ei rahuldu vähemaga kui uue luksumisautoga... kuid keskkonna hoidmist nõutakse hoopis nendelt, kes elavad väikese palga peal ja kelle ainus valik oleks loobuda oma kodust ja kolida linnadesse, kus on ühistransport ega ole vaja mõelda, millal ja kuidas jõuab poodidesse väiksema käibega mahetoit, kuidas jõuavad ravimid perearstikeskusesse jne. See, kui ma ise läheks palgatööle ja hakkaks autojuhiks, ei muudaks suurt pilti mitte mingis suunas. Nii lihtne ongi. Ainult et see teema võiks püsida ikkagi särtsuautode juures, mitte tegeleda sellega, kuidas praeguse majandusmudeli jaoks pooltooreste särtsuautode pealesurumise nimel suretada välja eri nishe ettevõtluses ja laiemas mõistes majanduses tervikuna.
Muideks, ka ELMO rent pakub särtsukate kõrval nii fossiilhübriide kui gaasiautosid. Täna sain teada.
# Kui Sinu uued reeglid
Huvitav küll milliseid reegleid ma olen püüdnud paika panna? Ära topi sõnu mu suhu!
Kui pead silmas laiemalt EU regulatsioone, mis keelavad heitmeid tekitavad sõidukid, siis juhiks tähelepanu asjaolule, et seda eesmärki on võimalik saavutada erinevatel viisidel millest vaid üks on täis-elektriline.
# praeguse majandusmudeli jaoks pooltooreste särtsuautode pealesurumise
# nimel suretada välja eri nishe ettevõtluses ja laiemas mõistes majanduses
# tervikuna
Väga tabav sõnakasutus "praegune majandusmudel". Aga kui praegune majandusmudel ei ole jätkusuutlik siis äkki peabki see muutuma? Lühiajaline kasu on äge ja värki aga kui pikas vaates asi ei tule ots otsaga kokku siis järelikult vaja midagi ju teisiti teha.
Üldiselt on kahju tervishoiust, kui neid tippspetsialiste on nii vähe, et peavad koos doonor kudedega rändama kuna vastuvõtvas haiglas ei ole kvalifitseeritud doktorit kohapeal, loodetavasti opi saal siis oli ikkagi. Rääkimata siis sellest, et see arst pidi roolis istuma kogu sõidu ning ei saanud puhata, et kohale saabudes saaks oma tööd värskena teha. Aga see selleks, elus on igasugu põnevaid seiklusi ette tulnud, sinul nähtavasti rohkem kui mõnel teisel. (Kas eluskudede transpordiks pole lennukid/kopterid parem variant kuna seal on aeg äärmiselt oluline ning maantee transport paratamatult on aeglasem? Või need riigid kus töötasid ei olnud piisavalt rikkad, et lubada sellist luksust?)
# Tippspetsialist ei ole ainult see see, kes töötab steriilses keskkonnas
Otseloomulikult, spetsialiste on erinevaid. Lihtsalt kui sa räägid üüratutest tunnitasudest, siis need üldjuhul kipuvad olema. Tippelektrik vms teenib muidugi hästi aga mitte mitusada eurot tunnis hästi, kui ta käib füüsiliselt juhtmeid ühendamas. Võib-olla kui ta tegeleb juhtimisega/planeerimisega.
Ega vanalt mehelt ei saagi oodata oma harjumuste muutmist ja see on mingil määral OK mistõttu ka enne ütlesin, et on täiesti OK öelda, et ei taha või ei meeldi. Lihtsalt ära tee endast tola püüdes leiutada mingeid ettekäändeid ja vabandusi miks just sinule või nendele erilistele nišhi tippspetsialistidele elektriautod ei sobi. Kindlasti on võimalik välja mõelda mõni koht maailmas kus teatud eri tingimustel elektriautoga, eriti praegu, on keeruline mingit x ülesannet täita.
Lihtsalt need moodustavad vähem kui 1% kõigist sõidukite tarbijatest. Nende 1% jaoks jagub sisepõlemismootoritega sõidukeid toodetavast ja juba toodetud autopargist vähemalt selle sajandi lõpuni kui mitte järgmise lõpuni. Ja kui uute tootmine ära lõpetatakse, siis ka sinu soovitud olemasoleva ressursi "lõpuni" kasutamine paraneb.
Kui rääkide kitsamalt Eestist, siis me oleme nii krdi väike riik, et elektriauto sobib siin põhimõtteliselt igaks ülesandeks, lihtsalt liiga kallis on veel.
Ja natuke jabur on lugeda, et midagi sunnitakse peale. Kedagi ei sunnita autot ostma. See on inimese oma valik juba. Samamoodi nagu inimese oma valik on elada linnas või maal koos kõige sinna juurde käivaga. Kõik kes püüavad jätta muljet nagu nendes kahes kohas elades peakski kõik samamoodi olema elavad luuludes.
Siinkohal viitad kindlasti jälle hinnale mille vastu kehtib jätkuvalt asjaolu, et maal elades tuleb tervik ülalpidamis kuludelt just elektriauto soodsam sest elekter on kordades odavam kui bensiin/diisel.
Ja kui viitad sellele, et sellistes piirkondades ostetakse vaid kasutatud masinaid, siis oh üllatust, keegi ei keela EU-s kasutatud sisepõlemismootoritega autode müüki ära.
Aga elektriauto ülalpidamis kulude eelisest tulenevalt võib juhtuda, et need jõuavad isegi nooremana säärasesse kasutusse kui seni sisepõlemismootoriga autod on jõudnud.
Kui sind häirib, et vingun su kallal liiga palju, siis ära püüa levitada müüti nagu elektriautod oleksid saamatud ning neid ei oleks võimalik kasutada. Antud juhul siis sinu väide, et järelhaagisega ja talvel ei ole võimalik tööd teha. On, isegi sinul oleks, lihtsalt teistmoodi sinu spetsiifilistes tingimustes. Kui selliseid foorumeid külastavad tavalised inimesed, kellel ei tule elusees ette säärast olukorda aga nad ei saa sinu kirjutatust aru, et sul on ääääretult spetsiifilised nõudmised, mida peaaegu kellelgi ei esine, siis neile jäeb lugedes just see mulje, et elektriauto ei kõlba millekski enamaks kui linnavahel sahistamiseks.
Kuna see müüt on kahjustav üldiselt autoomanike teadmistele, siis ma ka vingun selle kallal ja sellest tulenevate jaburuste kallal.
Labjakas, mul pole midagi selle vastu, kui Sa elad teadmistes, et elektrikud tegelevad kõigest juhtmete ühendamisega (või juhtimise-projekteerimisega, mõned on ka pooljuhid;) või et lennukiga ei saadeta bioloogilist materjali selle pärast, et mingi arst on nõus autoga odavamalt sõitma ja tegema tööd kaugelt kauem kui 8-tunnised tööpäevad (kiirabis tegin kunagi nt poolteist vahetust, teised tegid ka, 36h järjest ärkvel ja otsest tööd). Aga olenemata sellest, kuiväga Sa ei püüa ka ilustada juba aastakümneid peale surutavat rohepesu, räägib Sinu pakutud 1% vastu reaalne statistika müüdud autode kütuseliikide osas. Lihtne on öelda, et nad ei tea ja nad rumalad ning eelarvamustega. Ilma "miks" küsimusi esitamata ja neisse süvenemata leiab kõigele lihtsad ja ainuõiged vastused.
# räägib Sinu pakutud 1% vastu reaalne statistika müüdud autode kütuseliikide
# osas
Teadmatud tarbijad ka tarbivad teadmatult ;)
# Lihtne on öelda, et nad ei tea ja nad rumalad ning eelarvamustega. Ilma
# "miks" küsimusi esitamata ja neisse süvenemata
Lihtne on enda järgi kogu maailma näha ;)
Ma tean nii omast kogemusest kui ka teiste kogemusest, kes elektriautodega sõidavad kuivõrd paljude inimeste jaoks on teada põhimõtteliselt ainult müüdid elektriautode kohta ning reaalsest elust ei teata midagi. Ja kui tarbija teab vaid müüte, siis karta on, et ei julgeta asja osta.
Kui internetist otsida leiab ka küsitlusi parema kui isikliku statistikaga kus näeb inimeste hirme ja ka teadmisi. Kui neid omavahel võrrelda, siis tuleb välja, et inimesed kardavad lühikese sõiduulatuse ja pika laadimisaja üle. Samas kui neilt küsitakse mis oleks piisav sõiduulatus tuleb vastuseks uuemate elektrikate poolt kenasti läbitav vahemaa. Sama ka laadimisaja kohta. Selge indikaator, et inimesed ei tea lihtsalt reaalset olukorda. Hind on ka tihti esile kerkiv teema aga ei teata, mis need elektriautod päriselt maksavad või mis nende reaalne ülalpidamis kulu on ehk siis puudub piisav teadmine, et päriselt hinnata tervet kulu.
(https://advocacy.consumerreports.org/wp-content/uploads/202
0/12/CR-National-EV-Survey-December-2020-2.pdf
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S23524847
19306365)
Aga ütle sina siis mis need miks küsimused ja vastused on? Sa ju püüad jätta endast selle kõige teadja muljet.
Esiteks, igasugustest muljetest või sellest, mida keegi minust arvab, on mul sügavalt pohlad. Lisaks on need muljed ka täiesti kasutud. Eks sellepärast on ka mittemidagi ütleva välimusega autodega liigeldes iga päev lõbus vaadata, kuidas autoriteedid liikluses pidevalt kellelegi midagi tõestada üritavad;)
# Ma tean nii omast kogemusest kui ka teiste kogemusest, kes elektriautodega
# sõidavad kuivõrd paljude inimeste jaoks on teada põhimõtteliselt ainult müüdid
# elektriautode kohta ning reaalsest elust ei teata midagi.
Minu tutvusringkonnas on reaalsus selline, et praktiliselt kõik, kes suure tuhinaga omale kunagi särtsuka (eelkõige Leafid) ostsid, sõidavad praegu jälle fossiilikate või hübriididega. Ja suhtumine pole seejuures üldse mitte poolt/vastu, vaid lihtsalt "vara veel". Ühel on see algusaegade Leaf siiani alles, aga kui enne said peres ühe autoga hakkama, siis nüüd on kõrval fossiilikas, mis sõidab ajaliselt vähem, aga kilometraazhilt rohkem. Kui nii arvavad kunagised igapäevased kasutajad, kelle elustiiliga see ei sobinud ega sobi veel ka praegused, kas on ikka õiglane nimetada igasuguseid eriarvamusi kohe eelarvamusteks?
# Lihtne on enda järgi kogu maailma näha ;)
Seda tahtsin kirjutada hoopis Sulle, sest Sa mõtled nagu ori (mitte halvas mõttes, vaid ori, kes käib mõisas tööl), mitte nagu peremees. Peremees ei mõtle mitte kasumile, kuidas vahendeid valimata rohkem mammonat kokku ajada (neid nimetatakse aferistideks), vaid sellele, et toit oleks laual ja järeltulijatele jätkamise võimalus loodud. Ainult et peremees ei saa mõelda nii, et kui midagi muutub, siis lähen kellegi teise juurde tööle, kus lihtsalt rohkem makstakse. Peremees peab arvestama sellega, et kunagi ei tohi hoida kõiki mune ühes korvis (ka mina tegutsen 5 erineval ja minu enda jaoks väga huvitaval alal, millest kahele küll tänases arengufaasis veel peale maksan:) ja lisaks tuleb konkureerida teistega. Sellepärast poleks minu jaoks traagika ka see, kui homsest tuleks kõigile fossiiliautode keeld, kuna mul on lihtne visata see osa töödest kõrvale ja jätkan teistel rinnetel, kus pole nii palju sõita vaja. Traagika on see Eesti riigi majanduse ja mu klientide jaoks, kellel juba praegu on hing üsnagi kinni meie maksupoliitika tõttu, kuid seejärel lähevad riburadapidi pankrotti, kuna meie kliimas on särtsusurve majanduse (terve ühiskonna toimimise!) suhtes oluliselt kallima hinnalipikuga kui riikides, kellel puudub periood lumise aastaajaga sellisel kujul.
Siis kaovadki need "mõisad", kus "orjad" praegu tööl käivad ja sobiva palga väljakauplemise järel end ekslikult peremeesteks on hakanud pidama. Mis on saanud riikidest, kus "orjad" ise võimule on pääsenud ja enda mätta otsast maailma uueks loomise mentaliteet riigi arengu suunda on hakanud määrama? See offtopik haakub vägagi palju teemaga, kuna globaalselt peame me siin ja praegu konkureerima mitte ainult nendega, kellel on mujalt peale surutud eesmärkide täitmisel eelised mitte ainult kliima osas, vaid veel paljudes muudeski kohtades. Näiteks paljude Aasia riikidega, kus vaesuse ettekäändel istutakse mugavustsoonis ja visatakse tühi plasttaara lihtsalt jõkke, nagu selle jõkke mitteviskamise alternatiivi ei olekski olemas (võiks tuua hetkega mitukümmend näidet, millest osa puudutab ka uute autode valmistamisega seotud materjalide hankimist vaesemate riikide keskkonnakatastroofi hinnaga). Neid kohti, kus hoida keskkonda, on väga palju teisigi, millest alustamine oleks palju mõistlikum kui rohepesuga kaasnev elektriautode (ühe kitsa suunitlusega lõpp-produkti) pealesurumine, mis täidab praegu oma eesmärki vaid mujal maailma suurlinnades (mastaabiefekt lokaalse õhusaaste vähendamiseks). Eestis selle lollusega kaasa joostes suurendame me ainult enda vaesust, rohepesu pealesurujate kasumeid (kus arendatakse ja toodetakse neid pealesurutavaid lahendusi) ja lisaks vaesusele mängime end nurka ka majanduses, muutes end sõltuvaks teiste pakutavast (mis on Eesti suurust arvestades mingis osas ka paratamatu, aga mitte kõigis osades).
Särtsurevolutsiooniga kaasnev turumoonutus, kus rohemöga tagant paistavad huvigruppide kõrvad koos üldise transpordisektori liikumapanekuks vajaliku ressursimahukuse kasvuga (oleks tore, kui keegi selle "väite" ümber lükkaks!), puudutab tervet ühiskonda väga lähedalt. Mind just nimelt vähem, sest ma olen loonud omale valikuvõimalusi siin ja võin iga hetk tippspetsialistina võtta vastu mõne enda tegevusest tasuvama tööpakkumise peaaegu mistahes piiri taga, kuni mõni inimene veel elus on ja arstiabi vajab. Enamus inimestest jääb paraku ka tulevikus sõltuma enda ühest tööandjast (munad ühes korvis, pere puhul heal juhul kahes), kes on täielikult globaalse majanduse meelevallas, milles see särtsuautode osa rohepöördest (rohepesust) ainult vähendab konkurentsivõimalusi lõunapoolsete naabritega.
See, mis autonduses laiemalt toimub, pole ju vale (keegi ei vaidlusta vajadust fossiilkütustest loobumiseks), aga viis, kuidas seda tehakse, on võrreldav sellega, et kui nt Soome oleks maailma majanduses juhtriik, siis kliima soojenemise ettekäändel peaksid kõik lõuna pool olevad riigid hakkama maksma trahve lume ja miinuskraadide puudumise eest. Lumekvoodist tulenevate trahvide asemel oleks võimalus ka lund osta neilt, kellel on seda rohkem kui omal vaja läheb ja siis oma riiki transportida ning seal sulatada, et niimoodi soojemaid piirkondi jahutada.
# mida keegi minust arvab, on mul sügavalt pohlad
Vaadates kuidas sa püüad end mingiks autorideediks pidevalt tituleerida esinedes kes teab mis saavutustega, siis ilmselgelt päris pohlad sul ei ole.
# kas on ikka õiglane nimetada igasuguseid eriarvamusi
# kohe eelarvamusteks
Pole midagi rääkinud eriarvamustest. Olen spetsiifiliselt rääkinud eelarvamustest. Need on kaks eri asja. Katsu neid mitte sassi ajada eks.
# Seda tahtsin kirjutada hoopis Sulle
Olen sulle varemgi soovitanud peeglisse vaadata aga nähtavasti ei ole sa sellega hakkama saanud. Eks proovi veel ;)
# et kui midagi muutub, siis lähen kellegi teise juurde tööle
Tõepoolest, "peremees" peab mõtlema kuidas kohaneda muutunud olukorraga.
Probleem tekib aga nende "peremeeste" (ja "orjadega"), kes arvavad, et muutumise asemel on võimalik maailma väänata selleks, et hoida olemasolev olukord alles. Näiteks sildistades progressiooni "rohepesuks" jne.
Kombineerin nüüd mõned mõtted kokku, loodetavasti mitte liiga keeruline su jaoks niiet katsu järge pidada:
# Traagika on see Eesti riigi majanduse ja mu klientide jaoks...
# ...mängime end nurka ka majanduses, muutes end sõltuvaks
# teiste pakutavast
Huvitav mõttekäikude kogum. Viies energeetika ja transpordi väljastpoolt riiki imporditavast ressursist üle lokaalselt toodetavale ressursile muudame end rohkem sõltuvateks välisest maailmast ning muudame riiki ja endeid vaesemaks. Põnev loogika. Viimati ma majandus alaseid teadmisi uurisin, siis tuli ikka nii välja, et kui improdid rohkem kui ekspordid, siis raha jookseb välja ja kassa jääb tühjemaks. Kaotades kütuse importimise ära ning asendades see lokaalse elektri/gaasi tootmisega jääb ju rohkem raha kohalikku majandusse ringlema.
Numbritesse pannes, siis näiteks 2018 aastal imporditi Eestisse umbes miljon tonni vedelkütust (millest 87% oli bensiin ja diisel) (gaas on veel lisaks). Olles eriti konservatiivne siis kütuse impordi hind on 500€ tonn (50 senti liiter enne makse, maksuameti andmeil on pigem 80-90 senti liiter). Mis tähendab, et ainuüksi vedelkütuse arvelt voolab meie riigist raha välja üle poole miljardi euro. Hoides selle koguse kohalikus majanduses ringluses oleks riigikassas 500*0,2=100 miljonit eurot lisa raha. Muuseas aitab katta ka seda eelarve auku mille üle kisatakse koguaeg kui hirmutatakse, et elektriautod ei maksa kütuseaktsiisi.
(https://www.ospa.ee/et/kutuseturu-kirjeldus https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/u
levaade-kutuse-kaitlemisest/kutuse-keskmine-muugihind)
# oluliselt kallima hinnalipikuga kui riikides, kellel puudub periood
# lumise aastaajaga sellisel kujul.
Vat seda loogikahüpet pead sa nüüd küll väga hoolega lahti seletama.
Kas meie kliima teeb kuidagi siia transporditava sõiduki kaalimaks aga ei tee seda kallimaks Soome/Rootsi/Norra/Kanada vms põhjapoolse riigi jaoks?
Kas meie kliima teeb meie elektri oluliselt kallimaks? (Päikesepaneelid toodavad vähem, nõus. Tuulegeneraatorid toodavad vähem kui on tuulevaikne talv, nõus. Tuumaenergia oleks ikka samaeffektiivne, ehituskulude ja haldus kulude osas ei tea küll, et külmemates kliimades (näiteks Soome) need kulud oleksid oluliselt erinevad kui kesk või lõuna Euroopas. Tervikuna vaadates on mõni kuu aastas ehk kallim kuna vaja importida või mingi põletaja käima tõmmata aga aasta tervikuna ei ole kindlasti kallim)
Kas meie kliima on karmim kui Norra/Rootsi/Soome oma, et siin oleks kallim elektriautoga sõita? (Ei räägi praegu toetustest, need on suuresti üleliigsed nagunii tänapäeval juba)
Või püüad toetuda vaid sellele, et kohe praegu turul pakutavate sõidukite hulgas ei ole piisavat valikut masinate jaoks, mis sõidavad üle 500km laadimata keset talve? Sest ootan huviga seda statistikat, kui suure % Eesti majandusest moodustavad need töökohad kus selline asi on tarvilik. (Peab uuesti mainima, et seaduslikult ei tohi ilma pausideta nii pikalt rooliski olla, et selline vahemaa Eestis või ka lähiriikidesse sõites läbitud saaks.)
Pigem jääb mulje, et leiutad probleemi sealt kus seda reaalsete numbritega ei ole.
# Mis on saanud riikidest, kus "orjad" ise võimule on pääsenud ja
# enda mätta otsast maailma uueks loomise mentaliteet riigi
# arengu suunda on hakanud määrama?
Aga äkki tooks mõne näite siis sellistest riikidest? Või pead siin all silmas kommunistlikku režiimi ja ei soovi lihtsalt otse välja öelda? Niipalju kui ma tean, siis rohepööre ei võrdu kommunismiga aga eks saan aru kuidas demagoogiavõttena on see hea püüe luua alateadlikke seoseid.
# Näiteks paljude Aasia riikidega, kus vaesuse ettekäändel
# istutakse mugavustsoonis
Niiet oleme taandunud jälle põhimõtteni "kuni teised teevad seni võin mina ka teha" ? Ei ole just väga jätkusuutlik lähenemine. "Peremees" ikka peab teed näitama mitte "orja" moodi sabas sörkima. Sain aru, et sa pidid ju "peremees" olema mitte "ori". Või sa oled ohvri mentaliteediga "peremees"? Selline, kes leiab, et kõik teised omavad eeliseid tema ees ja talle tehakse ülekohut/liiga?
# ja visatakse tühi plasttaara lihtsalt jõkke
Jep, 100% nõus, et selline käitumine on ebavõrdsust loov ning selle vastu tuleb sõdida. EU teoorias peaks seda tegema kehtestades suuremaid koormiseid sellistest majandustest tulevatele toodetele aga ilmselgelt mitte piisavalt.
Muide see on täpselt see mida enne ütlesin, et keskendutakse ainult raha teenimisele ning ei kaeta kõiki reaalseid keskkonna kulusid.
# Neid kohti, kus hoida keskkonda, on väga palju teisigi, millest
# alustamine oleks palju mõistlikum
Sa justkui arvaks, et särtsuautod ongi kogu rohepöörde ulatus. Ei ole. Probleemi ja selle lahendusi vaadatakse laiemalt ning saadakse aru, et tuleb mitmelt rindelt korraga läheneda. Üheks küljeks on sõidukid.
# rohepesu pealesurujate kasumeid (kus arendatakse ja toodetakse
# neid pealesurutavaid lahendusi)
Ja Eesti ei või osa saada sellest mispärast? On ju näiteks Skeleton kohalikku päritolu. On ju VAG-i IT arendus Eestis. Ja mitmeid teisigi seonduvaid tootmisi ja arendamisi siinmail ikka leiab. See, et meil ei ole kohalikku aku või auto tehast ei tähenda, et meil ei ole võimalik kasu lõigata. Õigemini on võimalik kasu lõigata kui me asjaga tegeleme ja oleme teerajajad (tead küll, "peremehed"), mitte jooksikud (tead, küll, "orjad").
Umbes kümme aastat tagasi oli näha juba, et rohepööre mingi hetk tuleb. Siis tehti korra lüke ELMO projektiga, et inimeste teadvusesse tuua üldse rohelisemat mõttelaadi. Kui siis oleks selle rongi peale astutud põhjalikumalt, oleks me praegu palju paremas juhirollis vastavate tehnoloogiate arendamises ja tootmises. Aga näet, magasime tol hetkel õige hetke maha kuna kohalikud ei näinud potensiaali. Nüüd kus karjutakse juba riigi väliselt, et aeg on rohepööre ära teha on absoluutselt viimane aeg püüda veel sättida end selle etteotsa, et mingit kasu lõigata. Mida kaugemale tulevikku lükata seda väiksemaks kasu jääb. Kui praegu on veel lootus, et arendustöö tulemusi on võimalik müüa Aasia ja Aafrika maadele kui nemad jõuavad sinnamaale, et vajavad/(saavad endale lubada) rohelisemaid lahendusi, siis praegu ootama jäädes peame ise hakkama Aasiast või Aafrikast ostma neid rohelahendusi. Kes magab see jääb konkurentsist välja. "Peremees" ju ometi teab seda ;)
# turumoonutus, kus rohemöga tagant paistavad huvigruppide kõrvad
Ja kui suured on need fossiili huvigruppide kõrvad, mis paistavad välja kõigi rohepöörde vastu sõdivajate tagant? Mingi hetk sai siia ka lingitud kui palju raha fossiilsete energiaallikate toetuseks maailmas suunatakse. Toetused mis lähevad maksumaksjatelt väikese ringi kätte. Siin uuesti link: https://www.imf.org/en/Topics/climate-change/energy-subsidie
s
Kui sealt otsida ei viitsi, siis kokku aastas on see summa maailma peale 5.5 triljonit dollarit (6.9% kogu maailma SKT-st, 2017 aasta numbrid)
Rohepöörde huvigrupid on köömes selle kõrval. Kui peaksid leidma mõne allika, mis rohepöörde huvigruppide rahanumbrid kokku arvutab, siis väga suure huviga loeks seda.
# üldise transpordisektori liikumapanekuks vajaliku
# ressursimahukuse kasvuga
Eeldan, et pead siin silmas akude ehituseks vajalike maavarade kaevandamist? Siinkohal küsiks, kas sa tead mitu tonni või kuupmeetrit maavarasid on välja urgitsetud selleks, et need mõnes ahjus või mootoris ära põletada? Paneme õige kõrvuti mitu kuupmeetrit on juba ära põletatud sellega mitu kuupmeetrit oleks vaja kaevanadada kõigi särtsusõidukite jaoks ning võrdleme korra. Keerukuse lisamiseks peaks arvestama ka kogu seda osa mis on veel vaja välja kaevanada kuna põletamine ju jätkub.
Muuses, tasub tähele panna, et akumaterjal ei lähe ahju vaid kaevandatakse üks kord ja sealt edasi on taaskasutatav ning ei vaja korduvat välja kaevandamist ega atmosfäärist kokku korjamist.
Maailmas on kokku välja kaevandatud 1-1.5 triljonit barrelit naftat. See tähendab 160 kuni 240 miljardit kuupmeetrit materjali maa pinnasest. Ning hetkel jätkub mastaabis 16 kuupmeetrit PÄEVAS.
(https://oilprice.com/Energy/Crude-Oil/How-Much-Crude-Oil-Ha
s-The-World-Really-Consumed.html)
Vaatame võrdluseks palju ühe kWh aku jaoks on vaja kaevandada materjali. Akude keemiad küll erinevad aga üldiselt on vahemik 0.4-0.7 kWh/L. Arvestame lisa materjale ka mis korpuste jne jaoks läheb ning on konservatiivselt pigem 0.2 kWh/L. Seega ühe kuupmeetri materjali kohta saab 200kWh akumahtu. Sellest jaguks nelja keskmise (50kWh) elektriauto aku jagu. Osade nende toormete kaevandamine hõlmab lisa toorme maast eraldamist niiet läheme veel konservatiivsemaks, ütleme, et ühest kaevandatud kuupmeetrist saab vaid 10kWh jagu akut. Ehk ühe keskmise akupaki jaoks oleks vaja 5 kuupmeetrit maavarasid.
Kui kogu maailma 8 miljardit inimest sooviks endale sõidukit oleks neil tarvis 40 miljardit kuupmeetrit maavarasid akude jaoks. Kordan, et need kaevandatud maavarad ei haihtu ära vaid neid saab korduvkasutada.
(Siin üks uuring ka mis seda teemat käsitleb: https://www.transportenvironment.org/sites/te/files/publicat
ions/2021_02_Battery_raw_materials_report_final.pdf)
Kumb number siis suurem on? Kas see 40 miljardit kuupmeetrit mis oleks vaja, et kõigile elavatele(ja natuke enamalegi) akupakk ehitada või see 160 miljardit kuupmeetrit, mis on alampiir juba välja kaevandatud naftat?
# vähendab konkurentsivõimalusi lõunapoolsete naabritega
Jätkuvalt puudub igasugune loogika/seletus kuidas neil eelis on meiega võrreldes. Kohalikust transpordist rääkides, siis meil on nii väike riik, et siin ei ole särtsusõidukitel mingit probleemi hakkama saada. Isegi algelised särtsuautod nagu eGolf ja esimese põlvkonna Leaf oma 24kWh akuga said hakkama. Praeguseks on juba raske nii algelisi sõidukeid tootjate mudelivalikus leida.
Rahvusvahelise transpordi osas kehtivad kõigile aga samad tingimused kuna vaja samades oludes liigelda niiet lõunamaistel mingit eelist ei näe. Kui siis pigem põhjamaistel eelis kuna kogenud külmemaid tingimusi ja nende ilmnedes on kergemini võimelised kohanema.
# See, mis autonduses laiemalt toimub, pole ju vale, aga viis, kuidas seda tehakse
Üllataval kombel, ma ei vaidle sulle vastu. Ka minu jaoks tundub üleliigne fossiilikatele müügikeelu rakendamine. Piisab heitme regulatsioonidest ning nende regulatsioonide eiramise trahvimisest.
Erimeelsused sinuga tulenevad jätkuvalt peamiselt sellest, kui sa käid siin müüte kordamas, mis siia sattujat eksitavad, kui ta ei võta vaevaks kogu 55+ lehekülge läbi lugeda. Selle asemel, et huupi mingeid väiteid loopida või välja mõelda võta vaevaks ja uuri teemat natuke enne.
Vägagi offtopic aga las olla:
# Sa mõtled nagu ori, mitte nagu peremees.
WOW milline üllatavalt võimekas psühholoogiline läbinägelikkus sul on. Tõesti, kõige suurem "ori" üldse sest orjan oma ettevõtteid ja teenin endale rahumeelset tulevikku ning toetavat keskkonda järglastele.
M40, see sõltub väga palju naabritest ja korteriühistust. Mõne jaoks on täiesti ükskõik mida sa oma korteris teed, teise jaoks ei kõlba seegi, et naaber hingab.
Kui viisakalt seletada ja tekkivat teadmatust/hirmu harida, siis mõistlike inimeste korral ei tohiks probleeme tekkida. Ebamõistlike inimeste puhul pole vahet kas on juhtme ühendamine autoga või lillepoti aknalauale panek, põhjust vingumiseks ikka leitakse.
Sõltuvalt kortermaja asukohast võib ka kohalikul omavalitsusel olla ütlemist sellel teemal. Seda peamiselt juhul, kui laadimisjuhe mingil moel takistab jalakäijaid/liiklejaid või muidu ohtlik on.
Facebooki Meediakriitika grupis lahati elektriautode teemal aga mingil põhjusel ei lubata sinna vastuväiteid. Sain seda teada peale seda, kui korduvalt keelduti mu kommentaari lubamast.
Kuna sai tekst juba valmis kirjutatud, siis viskan selle siia.
Link algsele postitusele Meediakriitika grupis: https://www.facebook.com/groups/meediakriitika/posts/5330624
98145094
Kes kontrollib kontrollijate kontrollijaid?
Kriitika nigelalt tehtud või nigelalt sõnastatud faktikontrollile on õige ja vajalik. Aga kui seda teha siis teha õigesti mitte fakte kontrollimata ja emotsioonide/eelarvamuste pealt.
Proovime siis välja tuua millega härra Zee eksis:
1)
"Selleks, et Helme väidet hinnata, tuleks esmalt selgitada välja kõik kategooriad, mida tuleb keskkonnasaaste hindamiseks arvesse võtta." Järgnevas loetelus on aga silmatorkavaid puudujääke või liialdusi, sõltuvalt kuidas hinnata. Näiteks on kaasatud elektriautode laadimis taristu aga ei ole sisepõlemismootoriga sõidukite tankimis taristut arveestatud. Samas elektri pistik on pea igas elamises olemas kust on võimalik ööga ~100 km sõiduulatust saada, mis on kordades enam kui EU keskmise liikleja keskmine päevane sõiduvajadus milleks on hinnanguliselt 45km (allikas: https://www.researchgate.net/publication/268387336_Required_
range_of_electric_vehicles_-_An_analysis_of_longitudinal_mob
ility_data).
Õnneks härra Zee toob välja, et tegu ei pruukinud olla ammendava loeteluga.
2)
"Samuti peaks määratlema kõik keskkonnakahjud...". Väga õige, tulebki arvestada kõigiga. Aga miks siis ei ole välja toodud nafta kaevandamise ja töötlemisega seonduvat keskkonna reostust vaid on ainult keskendutud akude tootmisprotsessile?
Nafta puurkaevudega kaasnevad omad keskkonna kahjud. Lisaks selle töötlemisega ning transpordiga seotud kahjud.
Peamiselt transpordiga seotud kahjuse mastaapide ilmestamiseks, siis alates 2010 aastast on loodusesse lastud üle 740 000 tonni (~850 miljonit liitrit) naftat (allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_oil_spills).
Ehk siis ei ole tegu olematute kahjudega mille saaks lihtsalt mainimata jätta.
3)
"Nii on näiteks liitiumi kaevandamine ja töötlemine keskkonnale kahjulik mitmel eri moel - sellega kaasneb sageli mürgine veesaaste veekogudes ja pinnavees, joogivees jne (arseen, antimon). tekivad kaevanduse heitgaasid, muud kaevandujäätmed (s.h. radioaktiivse uraani kõrvalproduktid ning väävelhape)."
Kas saaks mõne allika nendele liitiumi kaevandamise kahjudele? Kui otsida kuidas liitiumi "kaevandatakse" siis leiab, et peamine kasutusel olev meetod on maas peidus olevate liitumisoolade rikka vee maapinnale pumpamine ning maapealsetest soolvee aurustus tiikidesse suunamine, kust hiljem kuivanud soola kokku kogutakse. Kahjuks täpsemaid keskkonna kahjusid ei leia, mis (allikas: https://www.samcotech.com/what-is-lithium-extraction-and-how
-does-it-work/)
4)
"Valdavat osa eluea lõpetanud akudest ümber ei töödelda ja need kujutavad endast ohtlikku jäädet, mis hetkel lihtsalt maetakse maha.". Jällegi puudub allikas sellise väite tõendamiseks. Kui püüda leida informatsiooni mis juhtub elektriautode akudega peale sõidukis kasuliku eluea lõppu, siis leiab viiteid teise-järgi rakendustest, leiab startuup-e kes keskenduvad taaskäitlusele ja leiab autotootjate oma programme millega akusid kokku kogutakse kuid ei leia adekvaatseid allikaid liitum-ioon akude matmise kohta.
Üldiselt on arvestatud, et kui sõiduki aku mahtuvus langeb alla 70% algsest, siis on aku kaalu ja mahtuvuse suhe piisavalt kehv, et tasuks aku välja vahetada. See ei tähenda, et aku oleks kasutuskõlbmatu või, et sõidukiga ei saaks sõita, tähendab vaid, et sõiduki sõiduulatus ei ole enam praktiline paljudeks eesmärkideks. Samas esimese põlvkonna Leaf-i 100km sõiduulatuse langemisel näiteks 50km peale on sellest veel küll, et väiksemaid päevaseid sõite teostada.
Kui aga need akud sõidukitelt eemaldatakse kuna energia mahtuvuse suhe kaalu on ebamõistlikult väike, siis saab neid kasutada statsionaarsetes ülesannetes. Suuremad tootjad on selle tarbeks ka omaette programmid välja töötanud kus nendest akudest ehitatakse hoonetele või taastuvenergia jaamadele puhver akusid, millega üleliigset tootmist salvestada või millega hooneid varustada elektrivõrgu tõrgete korral.
Ka küllaga hobi entusiaste on nendest enda kodudele varu elektri allikaid ehitanud. Ning selline lähenemine võimaldab ka oma päikesepaneeli/tuule generaatori toodangut maksimaalselt ära tarbida kuna puudub vajadus võrku üleliigset toodangut müüa ning hiljem puudu jäävat tagasi osta.
5)
"Edasi tuleb keskkonnakahju arvestamine sellest, kuipalju on tarvis auto eest maksta ".
Ostuhinna väide on liigagi subjektiivne, sest sõidukeid leiab hinnavahemikus 10k€ kuni mitu miljonit eurot seega keskkonna säästlikkus sõltub rohkem tarbija soovidest.
Kuigi üldine väide on õige ehk suurem ostuhind on tugevas seoses suurema keskkonna kahjuga selle rahasumma hankimiseks, lähtub see vaid ostuhinnast ning ei võta arvesse sõiduki kogukulu.
Kui hakata sõiduki kogukulu vaatama, siis tuleb hinnata ka sõiduki kütuse kulu, hoolduse kulu ja ka kohustusliku kindlustuse ja rehvide jne kulu.
Teeme katselise arvutuse mis on erinevus.
(Arvutustes on elektri hinnaks võetud 0,1€ kWh mis sisaldab elektrit, võrgutasusid, aktsiise jne; vedelkütuse hinnaks võetud bensiin 95 keskmise põhjal 1,4€)
Võttes näiteks Škoda Enyaqi, mille baasmudeli hind algab 36k€. Keskmine kütusekulu on tootja andmeil 15-18kWh/100km. Arvestame arvutusmugavuseks 20kWh/100km.
Võrdluseks võtame kõrvale Škoda Kodiaq kui sarnase mahtuvuse ja võimekusega sõiduk. Mudeli baashind algab 26k€. Kütusekulu tehase andmeil 7.3l/100km (bensiin)
Arvestame sõiduki kasutusea 10 aasta peale mis tähendab, et ühe kuu kohta oleks sõiduki ostuhinna kulu Enyaqil 300€ ja Kodiaqil 216€.
Kindlustused hindame praegu võrdseteks ja seega jätame arvutusest välja kuna sõltuvad tihti juhist ja muudest välistest tingimustest.
Keskmine läbisõit Eesti juhil on 16k km aastas (allikas: https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/labisoit_2019.
pdf) ehk 1300km kuus. Kas selle läbisõidu juures oleks elekter kallim või odavam?
Enyaq: 1300*(20/100*0,1) ~= 26€ ==> 300+26 = 326€
Kodiaq: 1300*(7,3*1,4/100) ~= 133€ ==> 216+133€ = 349€
Mõju võivad avaldada veel hoolduskulud.
Škoda väitel on elektrisõiduki hooldus kord kahe aasta tagant eeldatava hinnaga 200€. Sisepõlemismootoriga sõiduki puhul kord aastas või iga 15k km tagant (allikas: https://www.skoda.ee/vali-ja-osta/skoda-enyaq#anchor-M27-e38
1c75e). Kuigi hinda täpselt ei ole välja toodud siis kasutame sarnast 200€ hinda hoolduse kohta. Mis tähendab, et koos iga-aastase hooldusega oleks igakuine väljaminek:
Enyaq - 326 + (200/24) ~= 334€
Kodiaq - 349 + (200/12) ~= 365€
Elektrisõiduk on seega umbes 8.5% odavam igakuiste kulutuste osas.
Kui suurendada läbisõitu, siis suureneb ka elektrisõiduki kogukulu eelis.
Antud arvutusnäitele on kindlasti võimalik leida vastunäiteid kus võrreldakse teistsuguseid sõidukeid mis on ka arusaadav, sest eri tootjate hinnastamispoliitikad on erinevad ja erinevatel sõidukitel ongi erinevad hinnad. Kuid lausüldistus, et elektriautod on hinnast tulenevalt suurema saastega ei päde.
6)
"Autode eluiga erineb samuti - elektriauto aku kustub ca 10 aastaga".
Siin jõuame aga ühe suurima probleemini kogu faktikontrolli kontrollimise juures. Kahjuks puudub allikas mille põhjal härra Zee sellise väite on esile toonud.
Samas kui tänapäevaste elektriautode tootmine algas umbes 10 aastat tagasi Nissan Leaf-i, Tesla Mosel S ning Mitsubishi iMiEV-ga, siis on ka raske teha põhjapanevaid järeldusi pikema ekspluatatsiooni perioodi osas.
Proovime siiski kaudselt hinnata elektrisõiduki aku kasutuspotensiaali.
Eelpool sai välja toodud, et keskmine juht läbib aastas 16k kilomeetrit, siis 10 aastase perioodiga läbiks see sõiduk 160k km. Autotootjad valdavalt annavad oma sõidukite akudele garantii 160k km või mõnel juhul ka rohkem. Seega puhtalt läbisõidu aspektist peaks kestma vähemalt 10 aastat.
Vaatleme eksisteerivaid näiteid. Eestis tegutseb taksoteenust pakkuv ettevõte Elektritakso, mis kasutab eksklusiivselt elektrisõidukeid (Nissan Leaf). See ettevõte on nüüdseks päris mitu aastat toiminud ja selle ajaga on kogunenud küllaltki palju läbitud kilomeetreid. Nii on nende kogemuse põhjal Nissan Leaf võimeline läbima vähemalt 400k km (parema allika puudumisel link nende müügikuulutusele: https://www.auto24.ee/soidukid/3530909). Eelnevalt mainitud keskmise juhi aastase läbisõidu põhjal võib seega järeldada, et elektrisõiduki akudel on võimekust vähemalt 20 aastat toimida.
Praktikas peame ootama veel vähemalt 10 aastat, et näha kas siis on veel teedel originaal akudega Nissan Leaf-e ja Tesla Model S-e liikvel.
Probleemid viidetega:
7)
"Volkswageni enda avaldatud andmed, mis nitavad, et nende elektriauto e-rabbit emiteerib veidi rohkem CO2 kui nende sama mudeli diiselversioon."
Tundub, et härra Zee ei ole ise selle dokumendiga tutvunud või loodab, et tema kirjutatu lugejad ei tutvu. Nimelt on seal kirjas kuidas diisel versioon Golf-st (mõned regioonis kannab nime Rabbit) saastab eluea peale rohkem kui eGolf. Täpsemalt läbisõidust lähtudes akkumuleerub hetmete kogus suuremaks diisel mudelil alates ~130 000km läbimisest peale mida on iga järgnev läbitud kilomeeter saastavam võrreldes elektrilise mudeliga.
8)
"uuring, mis näitab, et vähemalt Saksamaal emiteerivad elektrisõidukid veidi rohkem CO2 kui moodsad diiselmootoriga sõidukid."
Võimalik, et mul endal jäi kahe silma vahele aga ei suutnud ma tuvastada, et selles uuringus oleks arvesse võetud kogu diisel kütuse ahela emissioone, mis tekitab eba-adekvaatse võrdluse, sest diisel ei teki ei kütusejaama ega auto paaki heitmevabalt. Samamoodi nagu elekter ei teki akusse heitmevabalt enamikel juhtudel.
9)
Kuigi algne faktikontroll sisaldas viiteid erinevatele allikatele millele toetus oleks tasakaalukuse mõttes mõistlik olnud härra Zeel samuti välja tuua mõni viide mis elektriautode heitmete osas teistsugusele järeldusele jõudis.
Nagu näiteks see, mis ka kommentaaridest läbi käis: https://theicct.org/publications/global-LCA-passenger-cars-j
ul2021
Meil pole vaja end omaenese raha eest rongi eest joostes vaeseks maksta, parem istume selle rongi kasvõi teises vagunis ja kasutame oma raha millekski muuks mõistlikumalt.
On sügavalt ebamoraalne kulutada täna Eesti maksumaksja raske tööga teenitud raha defitsiitsete elektriautode ostutoetusteks ja näpata need sellega ära maailmas tuhandete palju rohkem saastatud õhu all kannatavate linnade inimeste eest...
Elektriauto ostuni jõun ise vast paari aasta pärast... see ei tohiks maksta rohkem kui 30 000 koos km-ga.
"Suured tulvaveed Hiinas ei takistanud Tesladel tänavatel sõitmist. VIDEOD ⟩
Hiljuti olid Hiinas suured üleujutused, kuid internetti riputatud videotest on näha, et tulvaveed ei takistanud Tesladel liikumist.
Internetis on inimesed naljatanud, et Tesladel on salajane paadi funktsioon. Tegelikult on Tesla tegevjuht Elon Musk varasemalt öelnud, et Teslat võib lühikest aega «paadina» kasutada, kuna sellel pole summutit, millesse vesi võiks sisse minna. Samuti on Teslade mootor, aku ja elektroonika veekindel."
manitseja, Eestis ei ole õnneks/kahjuks ostutoetusi elektriautodele. On olnud talgute korras paaril korral piiratud eelarvega toetused (kusjuures raha on tulnud EL-st või saaste kvootide müügist mitte otseselt kohalike rahakottidest).
Võimalik, et mingi hetk tahetakse veel teha aga majanduslikult ei ole suuremat pointi enam. Võrreldavad masinad on piisavalt sarnase hinnaga, et piisab kütuse aktsiisi tõstmisest või ostul saastekvoodi määramisest vms. Ehk siis ei maksaks üldine enamus väheste lõbu kinni vaid vähesed maksaksid enese lõbu kinni.
# Samuti on Teslade mootor, aku ja elektroonika veekindel.
Isegi kui see praktikas tõele vastab (millele mitmedki üleujutatud Teslade näited vastu räägivad) siis ei soovitaks seda nalja, eriti teiste tootjate masinatega.
USAs on üks V8 tesla seepärast tehtud puhtalt nö kättemaksuks, et sai veekahjustusi ja Tesla pole nõus komponente ühekaupa andma nagu Apple ja muude tootjate läpakad, mida pole pmts ise võimalik parandada sest kõik on ühte tükki integreeritud või firmasaladus.
Kasutan juba aasta cng autot ja olen vägagi rahul. Üllatavalt hästi piisab tegelikult nii täis paagiga läbitavast 400 km ja isegi ainult 20 tanklast. Eesti piires ei ole jäänud ükski sõit tegemata, sõit ise on pealegi odav. Hooldus ei ole oluliselt kallim, eroti kui lihtsamad asjad, nagu õlivahetus, ise teha. Mida siinses foorumis minu arvates veel arvestatud ei ole, on see, et biometaan ja suurem osa elektrist toodetakse Eestis kohapeal. Lisaks sellele, et need kütused on keskkonnasäästlikumad, toetab nende kasutamine kõige rohkem meie oma majandust ja isegi, kui kütuseaktsiisi laekub vähem, on tegelik võit meie kõigi rahakotile suurem. Kuskilt jäi meelde, et ainult vedelkütuste ostmiseks voolab Eestist välja igal aastal 500 milj. eurot.
statistikaameti kodulehelt võib lugeda, et naftatooteid imporditakse 900 000 tonni aastas ja see teeb teatavasti miljard liitrit.
Liitri naftatoote jaoks on vaja vähemalt liitrit naftat.. pigem rohkem.
Kui barrelis on 159 liitrit ja barrel maksab 50 taala ning sisseostetava naftatoote liitrihind on 1,6 naftahinda, siis saamegi 500 miljonit.
Tegelikult on hinnakordaja ehk väiksem aga naftahind jälle kallim, seega suurusjärk on õige.
Nii bensiini, kui diisli liitri hulgihind on umbes sama, 0,6-0,65 eur. Sellest midagi jääb Eestisse ka, oleneb, kas transporditakse Eestisse kohaliku ettevõtte poolt ja kas hulgimüüja on Eesti firma ja kui palju ta kasutab Eesti tööjõudu.
Saksamaal vähemalt teist kuud järjest BEV+HEV müük suurem, kui bensiinimootoriga autode müük ja juba pikemat aega pistikuga autode müük suurem, kui diislite müük. Kuigi maagaasiga sõitmine on ka bensiinist-diislist vähem saastavam, siis nende müük väheneb üha kiirenevas tempos ja moodustas vaid 0,1% kogumüügist.
Isegi Eestis oli möödunud aastal BEV müük suurem, kui CNG autode oma.
Ma astuks sellest teemast korraks 10 aastat edasi.
Elektriautod saavad üha rohkem levinumaks ja üha rohkem pakutakse valmislahendusi "kütust neelavate" autode ümberehituseks elektriautoks.
Sellel kõigel on aga üks pahupool ja teatud seltskonnale tulus äri.
Autovargused! Mõelda vaid kui lihtsaks neile asjad muutuvad. Akupakk, mootorid.
Kasumid palju suuremad ja tõenäoliselt ka kergem müüa.
"Miljardäride ettevõte otsib Gröönimaalt elektriautodele vaja minevaid metalle.
Kaevanduskompanii KoBold Metals, kelle omanikeringi kuuluvad ka miljardärid Jeff Bezos ja Bill Gates, allkirjastasid BlueJay Mininguga lepingu metallimaagiotsinguteks Gröönimaal.
KoBold kasutab maavarade otsimiseks tehisintellekti ja masinõpet. Ettevõte maksab Gröönimaa läänerannikul Disko-Nuussuaqi projekti tooraineotsinguks 15 miljonit dollarilt 51 protsendise osaluse eest.
BlueJay aktsia tõusis Londoni börsil uudise peale 26 protsenti, kirjutab Reuters.
Litsents lubab otsida niklit, vaske, koobaltit ja plaatina. Rahast peaks jätkuma uuringuteks ja proovipuurimisteks."
Jälle orikas trollib. Oleks siis mingi reaalne võrdlus kõrvale tuua, et palju see naftamaardlate avamine, tõõtlemine ja põletamine vähem saastavam oleks, ent trolliharaka jaoks see enam oluline pole mis see nafta ahju ajamine juba korda saatnud on ja veel saadab.
Kas ma olen väitnud, et nafta ammutamine ei saasta?
Naljakas on, kuidas, akude tegemise protsess "roheliseks" tehakse...
Naftasaaduste põletamine pole veel midagi erilist korda saatnud, muuseas, el. autode, tuugenite tegemiseks ja Gretekese toitmiseks on ka naftat vaja, ja mitte vähe...
Sinu inin siin üritab sellist muljet jätta justkui see põletamine oleks ikka kõikse õigem tegu mis kunagi välja mõeldud. kogu see temaatika mingi kümnendat ringi siin läbi seletatud, juhmarditel antud koha peal mõtlemisvõime puudulik, siis no mida sa siin ikka seletad 10 korda ühte ja sama asja iga poole aasta möödudes. On vaks vahet, kas kasutada naftasaadusi keemiatööstuses mingi plastdetaili tootmiseks vs süütdimatult põletada. Lisaks tulevikuperspektiiv saada aasta aastalt üha puhtamaks, mis põletamiste puhul eos välistatud.
Mmmmm... Su aju vist ei võta välja päris seda ampluaad, et ega see nafta nüüd otse maa seest paaki lähe :)
Nii nagu puskari tegemisel (mida tegelikult toornaftaga ju tehaksegi) on erinevad ained erinevatel aegadel ja temperatuuridel, osad joodavad, osad mürgised, siis ka toornaftast tulevad need erinevad asjad erinevatel aegadel välja destilleerimisel, ei ole nii, et saame nüüd ühest liitrist toornaftast 200ml benssu ja siis ülejäänud viskame minema.
Selleks, et toornaftast benssu saada, tuleb seda keeta natukene nagu tuleb vesiniku saamiseks vett lõhkuda või elektriautosse elektri saamiseks kuskil seda millegagi luua.
Vesinik on kõige parem näide, selleks, et seda saada, tuleb raisata energiat ja siis vesinikku põhimõtteliselt põletame, et temast jälle energia kätte saada, et auto liiguks.
Aga see selleks, pole selle teema arutelu see.
Pole nädalaid olnud aega arvutit avada (reisil) ja huvitava mõttevahetusena mõeldud teema on kiskunud taas ära mingiks propagandaks.
# Vaadates kuidas sa püüad end mingiks autorideediks pidevalt tituleerida esinedes
# kes teab mis saavutustega
Ma pole terve foorumi ajaloo jooksul esinenud siin oma saavutustega, mille abil saan tõepoolest tunnustust nii palju, et mingi kärsana kusagil jututoas enese autoriteediks tituleerimine paneb vaid õlgu kehitama. Mida sellise jututoaautoriteedi staatusega päriselus teha on võimalik? Tsiteerin sama tsitaati juba eitea mitmendat korda siin foorumis, et väikesed inimesed räägivad inimestest, keskmised inimesed asjadest, suured inimesed ideedest. Katsume oma komplekside tagant välja tulla ja rääkida sellest, mida öeldi, mitte sellest, kes ütles.
# Pole midagi rääkinud eriarvamustest. Olen spetsiifiliselt rääkinud eelarvamustest.
# Need on kaks eri asja. Katsu neid mitte sassi ajada eks.
Nii lihtsalt ei saa, et võtame diskussiooni aluseks selle, et nimetame eriarvamused eelarvamusteks (et kõik teised on lollid ja ei tea) ja hakkame selle pinnalt tõestama, et just minul on õigus. See tapaks alati igasuguse diskussiooni, kui kõik eriarvamuste esitajad käituks samuti.
# Selle asemel, et huupi mingeid väiteid loopida või välja mõelda võta
# vaevaks ja uuri teemat natuke enne.
Käib just Sinu kohta: uuri teemat tervikuna, mitte ainult enda jaoks sobivaid fakte. Kogu teadustöö olemus kõigis teadusvaldkondades on selline, et kaalutakse poolt- ja vastuargumentide omavahelisi suhteid ja tõestatakse/lükatase ümber seal vasturääkivusi katsete abil, mitte ei koguta enda seisukohti toetavaid fakte ja esitleta seda siis enese seisukoha tõestusena. Kui Sa pole tähele pannud, siis ma olen kogu foorumi eksisteerimise jooksul toonud välja palju ka enda seisukohtadele vastukäivaid artikleid jpm, kuna mul puudub huvi ja vajadus võita vaidlusi, vaid õppida juurde ja avardada silmaringi ja uute teadmiste valguses hinnata ümber ka varasemaid seisukohti. Selline ühte väravasse mängimine on pointless, kuna kõik näevad seda läbi ja sellest, kuhu siin jututoas keegi mängib, ei sõltu mitte midagi. See lihtsalt devalveerib ka õiglaselt (neutraalselt) esitatud sisulist poolt, ei enamat.
Majandus+rohepesu teema võttis vahepeal Manitseja juba suurepäraselt kokku isegi siis, kui oma tööga teenitud ressursside kulutamine võõrastes riikides toodetud uute autode ostuks tuleks kusagilt mujalt ja meie jaoks tasuta (kasvõi raha juurdetrüki abil):
# On sügavalt ebamoraalne kulutada täna Eesti maksumaksja raske tööga teenitud
# raha defitsiitsete elektriautode ostutoetusteks ja näpata need sellega ära maailmas
# tuhandete palju rohkem saastatud õhu all kannatavate linnade inimeste eest...
Siin on autofoorum. Mitte elektriautofoorum. Mul endal puudub religioonilaadne side elektriautodega, lihtsalt kasutuskogemus sai alguse juba 1999 tööauto näol (Soomes elades-töötades). Inimesi, kes osalevad ainult ühes teemas ja ühte suunda kallutatud jutuga, on väga raske võtta tõsiselt kui autohuvilisi, mis peaks olema ka selle foorumi peamine ühisnimetaja. Oma propaganda tegemiseks on ka teisi kohti, kus see ehk ka rohkem vilja kannaks.
# Vaatame võrdluseks palju ühe kWh aku jaoks on vaja kaevandada materjali.
# Maailmas on kokku välja kaevandatud 1-1.5 triljonit barrelit naftat.
Oeh, selle nafta abil on valmistatud mitte ainult meie riided, mööbel, kodumasinad ja ka paljud särtsuautode salongimaterjalid jpm, vaid selle eest on liigutatud ka n ühikut inimesi ja m tonni kaupa ühest kohast teise. Särtsuauto aku valmistamisega on saadud valmis vaid aku ja kõik inimesed ja kaubad liigutatakse nende akude abil alles hiljem, milleks tuleb alles hakata energiat “tekitama”. Näiteks sellisel viisil, nagu siin teemas: https://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=171991
Ja seda ikka rääkides rohelisest energiast, kuid vaikides maha loodetust lühiealisemateks osutunud tuulikute-päikesepaneelide välja vahetamisega kaasneva ja taaskasutust mitte võimaldava saaste, jõgede paisutamisest tulevad keskkonnakahjud koos liigilise mitmekesisuse hävitamisega jne. Pole minu asi, kas ainult endale sobivate faktide vaatamine ja teistest faktidest mööda vaatamine põhineb mingil usulisel fanatismil, ärihuvidel või millelgi muul, aga sellisel tasemel demagoogiaga provotseerimisele ma rohkem ei vasta.
# Nii lihtsalt ei saa, et võtame diskussiooni aluseks selle, et nimetame eriarvamused
# eelarvamusteks (et kõik teised on lollid ja ei tea) ja hakkame selle pinnalt tõestama, et just
# minul on õigus.
See on juba halenaljakas kuidas on näha, et sa absoluutselt ei mõista mida sa kirjutad või loed. Sina omas peas mõtlesid välja idee, et see mida mina nimetasin eelarvamuseks on hoopis eriarvamus ning nüüd raiud tulist kurja, et mina eksin ning mina tapan diskussiooni sest ma julgen kasutada sõna eelarvamus millegi kohta, mille sina iseseisvalt omas pead kaardistasid eriarvamuseks. Osav töö.
Kortan, ma ei rääkinud eriarvamustest vaid eelarvamustest.
Porovime siis lahti defineerida. Tundub, et sa muidu ei ole võimeline aru saama.
Eriarvamus on see, kui on näiteks üks fakt ja sellest tulenevalt on võimalus teha üks või teine järeldus/otsus vms. Üks isik valib ühe ja teine teise ning seeläbi on neil eriarvamus.
Eelarvamus on see, kui inimene on kuulnud kaudselt millegi kohta mingit infot/väidet ning selle põhjal teinud mingi järelduse sellest asjast. Tal puudub reaalne info algse asja kohta ning sellest tulenevalt tema järelduse kvaliteet ei ole kuigi hea.
Kuidas eelarvamusi kõrvaldada? Harides inimesi viies neid otsesemalt kurssi reaalse infoga.
Kuidas eriarvamusi kõrvaldada? Püüdes argumenteerida oma vaatepunkti ning seeläbi veenda teist inimest.
Kas eriarvamusi on võimalik lahendada? Vahel aga õnnestumis protsent kipub olema statistiliselt madal.
Kas eelarvamusi on võimalik kõrvaldada? Jah, inimene peab olema vaid nõus uut infot vastu võtma. Kõik inimesed ei ole aga paljud on. Õnnestumis protsent on statistiliselt kõrgem kui eriarvamuste lahendamisel.
# mitte ei koguta enda seisukohti toetavaid fakte ja esitleta seda siis enese
# seisukoha tõestusena.
Jah, see enamasti kannab nime "cherry picking" (vabandan, ei ole kohalikus rahva keeles tabavat nimetust sellele kuulnud) ning on vägagi taunitav tegevus. Kui sa püüad aga viidata, et kuna ma ei otsi viideteks alati kõiki võimalikke teema kohaseid teadustoid/artikleid välja, sest püüan endale meelepärast "tõestada" siis eksid rängalt. Puht praktiliselt ei ole võimalik kõike linkida. Lähtun siinkohal pigem reeglist, et kui mingi väite kohta ei suuda leida toetust leidvaid vastuväiteid aga on leida toetavaid väiteid, siis on tõenäosus suur, et see on tõene (vähemalt selle ajani kui suudetakse tuvastada viga ning leida õigem)
Miks ma üldse viitan mingitelegi allikatele tihtilugu? Ikka selleks, et huviline saaks ise üle kontrollida mille põhjal ma oma argumente koostan. Ning vigade ilmnemisel neile ka osundada.
# Inimesi, kes osalevad ainult ühes teemas ja ühte suunda kallutatud jutuga
Ma ei olegi väitnud, et ma oleksin autohuviline. Sõitnud suurema osa oma juhi elust hallmetallikdiisliga ja nüüdseks sarnase "rahvaauto" elektrikaga. (Tõsi, eelistus on alati olnud luukpära ning vahel silm liigub mõne kaheistmelise sportlikuma masina suunas, aga reaalne elu dikteerib nii mõndagi ning hobi korras autot pidada ei ole mahti.)
Minu kallutatus ei ole ei elektriauto ega sisepõlemismootoriga auto osas. Puudub ka kallutatud auto vs jalgratas vms alternatiiv. Minu kallutatus on tõde vs müüdud/idiootsis/valed. Kuna siin foorumi teemas on neid kahjuks palju ja korduvalt ja jätkuvalt ning olen end olude sunnil teemaga väga kurssi viinud (sest ei võta enda ellu tööriistu ega kalleid väljaminekuid enne kui mõistan neid põhjalikult), siis rakendan end natuke ka teistele teadmiste jagamisel.
Peamiselt käib, ja on alati käinud, äärmiselt närvidele kui inimesed, kes teemast midagi ei tea või teavad ääretult vähe, levitavad igasugu pläma. Ei käi ainult elektriautode kohta vaid kõige kohta.
# Oeh, selle nafta abil on valmistatud...
Jah. Tehtud on palju selle najal. Suurem osa viimase 150 aasta inimkonna arengust on selle najal üles ehitatud. Aga sellest enamus on ikkagi ühel või teisel viisil ära põletatud. Mis ei ole ära põletatud on kusagil prügimäel ja väike osa on kasutuses erinevates valdkondades.
Ja otseloomulikult akud vajavad ka energiat. Aga nende materjal ei kao ära. On taaskasutatav, taastöödeldav uuteks akudeks või muudeks esemeteks. (Tõsi, viimatised näited küll suudavad ~90% akust uueks akuks töödelda ehk on veel arenguruumi protsessidel).
Muideks, ilma oma väidet kontrollimata selle siia viskamine on üks neid asju, mille pärast ma pean käima ja vinguma siin foorumi teemas nende eelarvamustega. Jah, nö levinud väide on, et tekitavad kohutavaid jäätmeid ja tekitame endale tulevikuks peavalu aga kui kiirelt üle kontrollida, kas see väide veel kehtib, siis tuleb välja, et võib-olla mitte. Kui ise teemaga kursis ei ole, siis tasub enne millegi väitmist kas küsida kellegi targema käest või ise süveneda ja uurida. Sama põhjus, miks ma siin foorumites ei tee häält käigukastide siseelu ega autode veermike kohta. Ma tean neist piisavalt vähe, et pigem on mul eelarvamused sellest mis ja kuidas seal käib.
Lugesin päikesepaneeli jutu läbi, nagu poliitiku joga- peaks, võiks, uurime, hakkame....
" It is, however, a process that needs time to be widely implemented and requires further research to reach its full potential of adequately recycling all solar panel components."
Ehk räägitakse tulevikust ja kokkulepetest ja.....
Ja kindlasti ei vaja need protsessid energiat ja ressursse!
Nagu USA, mis hakkab võitlema "kliimaga" tehnoloogiatega, mida veel olemaski pole :)
jee.kim, kas sa oskaksid pakkuda mõnda lahendust siis, mis on juba 100% välja töötatud ja ei oma negatiivseid kõrvalmõjusid? Või niisama demonstreerid lugemisvõimetust ja mölapidamatust? (Su tsiteeritud lõik ei kattu su väitega põimõtteliselt üldse aga ega sealt paremat näidet su väite kohta ei leia ka)
See, kui tunnistatakse, et on puudujääke või arengupotensiaali ei ole negatiivne omadus ega ka poliitiku joga. Puudustele tulebki tähelepanu pöörata, et nendega tegeletaks. Enamikel tehnoloogiatel on arengupotensiaali. Eriti noortel/uutel tehnoloogiatel.
Mis energiasse puutub, siis kõik siin maailmas vajab energiat. Energiat on võimalik aga saada erinevatel viisidel. Selleks ei pea midagi põlema panema.
Energiat saab erineval viisil ja loodust saab seeläbi erineval viisil reostada. Milline neist inimkonna vältimatust hukust päästab ei tea veel keegi (on ainult oletused) ja tagantjärgi tarkust ei ole.
Sattusin juhuslikult sellise uudise peale: https://auto.pub/cadillac-lyriq-on-konkurentidest-odavam/
Seal räägitakse küll kuni poole kallimatest konkurentidest, aga mul tekib pigem küsimus, miks peaks peale margifännide tahtma pärast keegi veel osta omale 45K eest mingit Nirot, enjakki või ideenelja? Õnneks või kahjuks puudub endal igasugune huvi ja vajadus parketimaasturite osas, pole lihtsalt nende sihtrühm.
Paberil (pildil) on küll meeldiv iga nurga alt, nii seest kui väljast. Ainus tõrvatilk meepotis on esitulede puudumine, mis on asendatud mingite valgustäppidega. Samas linnas puhtal asfaldil veeremiseks on ka need kindlasti piisavad.
Ikka selgelt tulevad hinnad allapoole pidevalt (alles äsja maksis võrreldav ja sel hetkel veel ainus konkurent poole rohkem, kõik teised on saabunud juba odavamate hindadega) ja lisandub üha enam uusi, mis juba auto moodi välja paistavad. Isegi Dacia Vedru torkab omas klassis silma rohkema kui lihtsalt hinnaga. Arvatavasti saabub pisitasa ka linnast väljas sõitmiseks ja vaesemate riikide jaoks oluline funktsionaalsus eri autoklassidesse. Pean silmas praktilisema valikuna just lihtsama ehitusega mahukamaid "passateid", milleta paljud pered hakkama ei saaks, kuid milleks pole mõtet osta ka eNV200 taolisi kipakaid muhviautosid.
Praegune süsinike põletamisel põhinev majandamine on 100% jätkusuutmatu ja hävitav oma globaalse saastega, teised variandid võivad põhjustada lokaalseid probleeme, ent globaalselt õhu koostist sedasi ei muuda ja seega peaks vähegi mõtlemisvõimet omades jõudma järeldusele(targad ja teaduspõhised inimesed kusjuures ongi jõudnud kui sa seda veel ei tea), et olemasolevad arendatavad lahendused on meeletu potensiaaliga võrreldes praeguse süsinikupõhise mudeliga, mis viiks varem või hiljem hävingu ja kokkuvarisemiseni.
Kui te siin juba tarka juttu ajate, siis äkki keegi teab, kas mitsu imiev abil on võimalik majapidamist toita, on tal mingi 230V väljavõtmise võimalus elik mingi inverter kuskil? Siis küll oleks elektriautol mõttekust, kui saad elektri metsa kaasa võtta.
i-MiEVile sellist funktsiooni tehasest ehitatud ei ole. Tal on selleks võibolla natsa liiga madal akupinge ka, ainult 88 elementi jadamisi ja neid laetakse kokku 360 Voldini.
Esimesed masinad mida mina tean sellise võimalusega on Ioniq5 ja KIA EV6
Olen kasutanud i-MiEVit akupangana, kui peale tormi juunis elekter ära läks terveks õhtuks. Külmikud, netiseadmed ja pisimudru sai kõik pikendusjuhtme abil taaspingestatud. Umbes 1kW võib iga elektriautoga kasutusele võtta püsivalt. Ehk kuni mikrolaineahi või väike pliidiplaat. Lühiajalised liigkoormused silub ära 12V aku, mis elektriautol peal on. Kõik, mis sooja ei tooda, võib rahulikult kasutada ilma igasuguste muredeta. Mõne autoga saab ka 1,5kW püsivalt välja, mitte MiEViga. Õhtu peale läks kusagil 1kWh, siis tuli elekter tagasi. Mingi 5km sõiduulatust. Oleks saanud rahulikult paar päeva hakkama. Ja kui siis ka ei oleks tagasi tulnud, oleks kiirlaadijast juurde toonud.
Kui keegi soovib, võin lahtivõetavad juhtmepaarid maha müüa - ühe otsa jätab püsivalt auto külge, teise otsa jätab püsivalt inverteri külge. Räige võimekus, tehtud kuni 2,5kW püsikoormuse jaoks 12V süsteemis. 5kW 24V puhul siis loomulikult.
Välise 12VDC->230VAC muundiga saab pea suvalist autot "akupangana" kasutada, fossiili puhul peaks mootori tühikäigul tööle panema. Nende mõne EV mudeliga, millel 12V aku puudub, on asi kahtlane, aga ehk neil on sisseehitatud DC->AC muundur.
# Mitme el.auto puhul on ajakirjanikud avastanud, et neil pole 12V akut
Kas võiks ehk mõne mudeli nime vms ka saada neist elektriautodest? Teaks targema pilguga neid vaadata. Või selliseid Euroopasse veel ei toodeta?
Mälu järgi näiteks EQC puhul oli alul artikleid, et tal pole 12V akut, ja kapoti all vähemalt esmapilgul see aku silma ei hakka, kuid EQC garantiitingimustes on, et 12V aku garantii on 5 a., järelikult tal see aku siiski on.
Kui just blondiin pole, siis fossiilika puhul kasutaja teab, et kui mootor ei tööta, võib aku võib tühjaks saada. Ning külma ilmaga käivitades annab tunda, kui aku hakkab otsi andma. Elektrika puhul ei oska omanik 12V aku problasid sageli ette näha ning kasutusjuhendis sellest ka suures punases kirjas ei kirjutata. Omanik vaatab, et HV akus energiat jagub ning arvab, et kõik on OK.
See, et osad süsteemid 12V pingega töötavad, pole piisav tingimus, et sõidukil peab 12V aku olema, küll aga teeb 12V aku elu lihtsamaks. Näitena Zero tsiklitel on 12V lambid, kuid 12V aku puudub.
Elektriautode hind langeb tasapisi: Leafi sooduspakkumine on hetkel alla 27kEUR. Kui võtta hind aku mahtuvuse kWh kohta, siis hind on kümne aastaga nii 2,5x odavamaks läinud. Kui inflatsiooni ka arvestada, siis üle 3x.
# Elektriautode hind langeb tasapisi: Leafi sooduspakkumine on hetkel alla 27kEUR.
# Kui võtta hind aku mahtuvuse kWh kohta, siis hind on kümne aastaga nii 2,5x
# odavamaks läinud. Kui inflatsiooni ka arvestada, siis üle 3x.
Vaatan sama asja. Mitte ainult Leaf, vaid nt täiesti auto moodi Spring maksab alla 17K ja kriitiliste omaduste poolest peaks sobima juba täiesti arvestatavale osale kasutajatele. Paraku need kõik kuuluvad nishidesse, kus käib väga tihe rebimine. Seda enam paneb imestama, et veel mitte keegi pole soovinud tulla särtsukatega segama vett selles nishis, kus on skeptikuid kõige enam - praktilised universaalid ja odavama otsa istmetega muhviautod (odavautode hulgas oli juba enne Springi nt eUp ja veel mõni, mis päris veel ei kvalifitseerunud). Ikka rõhutakse mingile arusaamatule elitaarsusele selle asemel, et võtta skeptikutelt ära argument, et neil ei ole millegi vahel valida. Selleks pole vaja luua mingit uut imeautot, vaid hea näide oli viimane Dacia Logan MCV (acceleristas äsja võrreldi, leidus just mahutavuse poolest mõni eelis isegi eelmise põlvkonna Passati ees!). Usun, et kui lubada sellisele autole ka korralik käru sappa panna, oleks jälle mitmekohaline % poolehoidjaid võidetud, sest käruga ei sõideta ringi igapäevaselt ja ainult harva käruga sõitmise korral ebapiisav lennukaugus on isiklikul tasandil oluliselt lihtsamini lahendatav probleem kui selleks sobivate särtsukate puudumine turul. Sellepärast imestangi, et eNV200 ja eKangoo tulid juba ammu, kuid selles tehnika arengufassis (ja müügitingimuste juures!!) hääbusid ilma, et neile midagi märkimisväärset oleks turul järgnenud. Aeg on läinud edasi päris palju ja vaikus püsib juba pikalt praktilisel poolel, samal ajal kui showoff stiil laieneb kiiresti nagu koroona ning ajab edevaid ja praktilisi autotarbijaid särtsurevolutsiooni lainetuses teineteisest üha kaugemale.
Sellel nädalal esitleti uusi MB omaloomingu (mitte enam Renaulti põhiseid) Tsitaane, millest täiselektrilise tutvustus algab millaski 7 minuti sees. https://media.mercedes-benz.com/Citan
Avaldab muljet? Mulle mitte eriti, sest see pikendab jälle ühte rivi järgmise tootja poolt, mis mitte millegi erilisega silma ei paista. Aga MB sai omale jälle linnukese kirja, ePartneri/eRifteri/eKangoo ihaleja sai valikusse ühe alternatiivi juurde ja nii palju, kui neid teha jõutakse, leidub vast ka neile ostjaid.
Üks nurinakoht on mul selles artiklis, et piduritolm, see on ka üks asi, mis ära kaob, või noh, väheneb tegelikkuses, sest pidurdatakse mootori endaga. Olenevalt siis veoskeemist on kuskile muidugi lisaklotse vaja aga need ei saa päris sellist valu nagu tänapäevased masinad annavad, mille puudub igasugune mootoriga pidurdamine isegi manuaalkastide puhul.
Kurb on vaadata kuidas Accelerista vägisi püüab muuta end auto/moto huviliste väljaandest sisepõlemismootori huviliste väljaandeks.
Selles kirjutises on nii palju vigu ja müütide edastamist ja spekulatsioone, et paha hakkab. Ja seda kõikge mingi müstilise "faktsikontrolli" nime all.
Sesmõttes, et lugejaid, kes niigi skeptsilised elektrilise tuleviku osas aitab ehk hoida kinni. Neid kes teemast natukenegi rohkem teavad aitab eemale peletada. Üsna selged sõnumid IMO väljaande tarbijatele, et kes on soovitud lugeja ja kes ei ole.
Vahet ei ole, mida kirjutada, igaüks leiab oma "tõe". kes kiidab, kes laidab ja ütleb, et see kõik on võlts....
Samas on suht kurb vaadata, kuidas võimukoridorides käib mantra:"elekter päästab maailma-HALLELUUJA!"
Andis partei ameti, annab ka mõistuse...
Selline lihtsa inimese mõtlemine vist ongi: EU ametnikud jalutavad ringi ja igavusest mõtlevad direktiive välja. Ja siis kirjutavad ajaviiteks analüüsid ning uurimistööd ning võtavad erinevate riikide teadusasutustelt ning ülikoolidelt allkirjad alla. Kui alla ei kirjuta, siis eurorahasid ei saa. Kiire otsing Euroopa Komisjoni lehel andis 560 dokumenti, millel EU taastuvenergia direktiivid põhinevad ning need pole 1-2 või 10 lk. pikkused. Asi see partei ametnikul need mõnel vabalõhtul valmis vorpida..
Oh püha lihtsameelsust, kas tõesti arvate, et need saadikud ise neid traktaate valmis kirjutavad? Pane meie sõjard Brüsselis, kellest partei abil sai järsku põllumees, uurimistööd lehmapeeru kahjulikkusest loodusele, kirjutama.
Kelle leiba sööd, selle laulu laulad!
Ja ise on nad kõige loodussõbralikumad seal- ikka suur bemm avdi ja mersu- turvalisuskaalutlustel WACK!
Kuskil peavoolumeedias oli just täna artikkel, et kogu see EU kliimapakett on ulme!
Mitte ulme aga reaalsus. Küsimus on ainult, millist paketti eeskujuks võeti, sest teadlaste poolt oli välja pakutud 5 stsenaariumit. Sellest pikemalt on aga teises teemas kirjutatud Vaba teema all.
Eesti inimeste hulgas on vaeseid, kelle tuttavad on vaesed ja kes võivad selle põhjal teha järelduse, et eesti rahvas on vaene. Küsitluste järgi on eestlaste jaoks suurim probla el.autode puhul sõiduulatus ja laadimisaeg, millele järgneb vähearenenud laadimisvõrgustik. Kõrge hind tuleb millalgi hiljem. Eestlased on EU kõige kindlameelsemad fossiilifännid. Isegi Lätis ja Leedus pooldatakse el.autosid rohkem.
Laadimisvõrgu puudumine või õigemini selle mittetundmine said mindki korra kukalt sügama kui neegritakso (ID.3) teatas poole sõidu pealt, et soovib laadimist. Kellade järgi oli veel ressurssi 90km ning äpi järgi vist tirts vähem.
Kuna mul oli lühike sõit (Pärnamäelt Tähetorni tänavale) ja aja peale minek, siis ignoreerisin aga reaalselt ei olnud mul õrna aimu kah kuidas seda laadimisküsimust oleks lahendama tulnud hakata :-)
#takso (ID.3) teatas poole sõidu pealt, et soovib laadimist
See on ikka jabur küll, et kliendiga minna laadima. Eriti kui sõiduulatust on järel nagu esimese põlkonna Leaf-l peaaegutäis akuga :D
#Eestlased on EU kõige kindlameelsemad fossiilifännid.
Eestlaste vähene poolehoid elektriautode osas on suuresti seotud teadmatusega. Hariduse probleem niiöelda.
Saadaval olevate sõidukite sõiduulatused on meie riigi kontekstis vägagi piisavad.
Laadimisaja osas jääb jätkuvalt mulje, et arvatakse nagu peaks seal autos passima sel ajal või koguni seda juhet käega kinni hoidma kogu see aeg. Ei pea, auto jäetakse laadima seniks kuni ise omi asju tehakse.
Taristu vajab aga küll täiendamist kõigi nende hüvanguks, kel ei ole oma maja või laadimispesaga parkimiskohta.
Hind kahjuks on määrav selles osas, et need, kes liisingusse ainult autot jaksavad osta ei saa elektriauto poole vaadata isegi kui selle kogukulu oleks väiksem sest panga silmis ei ole kogukulu teemaks vaid ainult laenatud rahapatakas.
Maa pere sõidab iga päev 150 km, et viia lapsed kooli ja vanemad töökohtadesse. Põletavad iga kuu üle 300€ kütusele. Sinna mingi tagasihoidliku auto liising 200€ otsa ja kogukulu 500€. Sama läbisõidu peale võtta mingi elektrikas, maksad liisingut küll 300€ aga elektri eest 50-60€ . Kogukulu ikka märgatavalt väiksem.
Pank aga vaatab, et laenuvõime on vaid 250€ seega mahub vaid fossiilikas sisse ning pere kokku vaesem kui elektrikaga.
Mulle LHV küll reklaamib, et on "roheline" ja pakub el.autodele fossiilidest soodsamat liisingut, st. intress ja sissemakse on väiksemad - selle arvel võib liisida fossiilist veits kallima auto.
Reklaamida võib ta jah aga Eesti Panga reegleid ikka rikkuda ei saa. Kui inimesel on palk 1500€ ning kodulaen juba peal näiteks 500€, siis liisingu jaoks ei jää enam palju ruumi. 250€ maksimum, ilmselt isegi vähem. Eesti panga nõuded määravad ära, et laenu ei tohi anda kui see viib laenukohustuse üle 50% sissetulekust. Iseenesest õige kah, peabki inimesi kaitsma (vähemalt osasid tundub) aga samas piirab just neid erijuhte kus lõpptulemusena inimene säästaks kuludelt kui saaks suurendada laenukohustust.
See intressi sääst on marginaalne. 2% asemel 1,5% annab 36k maksva auto puhul nö tüüptingimustel (10% sisse, 25% jääk) kuumakse vaheks ~10€ (Saab ise mängida siin: https://www.kalkulaator.ee/et/liisingukalkulaator )
Ei ole just summa, mis enamasti aitab mahutada laenuvõimekusse.
Ei saa jätta mainimata liisingukalkulaatorite kasutust. Kui pakkumist võtma hakkad, veel hullem lepingut sõlmima, avastad äkitselt tunduvalt suuremad numbrid, kui õhtuti arvuti taga nähtud. Pole isegi erilist vahet, kas oled kalkulaatorit näppinud oma id alt või päris anonüümselt.
Paistab, et Ford vist võidab selle spordi. GM'l on aind prototüüp Hummer näidata, Cadillac teeb konkurentsivõimelise hinnaga linnamaasturit ainult.
Kui nüüd vaid Suburban või Tahoe või Expeditionid saaks selliseks, siis võiks isegi mõtlema hakata, kuigi tuleb vist leppida PSA poolt pakutava vesiniku kaubikuga ja leppida ideega, et ei saa otse kaldasse sõita kalale minnes.
Pakun, et Rivian on esimene - hetkel kehtiv lubadus on, et alates sptembrist hakatakse klientidele autosid väljastama. Aga ta on korduvalt tähtaega edasi lükanud, nii et 100 prossa asi kindel pole.
Fordi kastikas tuleb müüki vist nii poole aasta pärast?
Tähtaegu on edasi lükanud kõik, Rivian neist veel kõige vähem (ammune lubadus oli alustada tootmisega 2020).
Aga neil on selg vastu seina, sest Amazonile on lubatud tänavu 10 000 autot kätte anda ja rahapuudust neil pole. Nüüd on lihtsalt aeg raha autodeks pöörata.
# Kui pakkumist võtma hakkad, veel hullem lepingut sõlmima, avastad
# äkitselt tunduvalt suuremad numbrid
Kui nii, siis ei ole õigesti seda kalkulaatorit kasutanud ehk valed alg-andmed sisse pannud. Enda kogemus on ümardusvea piires, stiilis 0,5% erineb arvutatud kuumakse reaalsest kuumaksest.
Ford on oma tootearendusega päris kaugele jõudnud jah aga tootmis maht on ikka päris väike planeeritud. Järgmiseks aastaks oli vist alal 30k plaanitud toota ja ülejärgmisel aastal kuni 60k. Eeltellimusi on praegusel hetkel vist juba üle 100k. Ehk siis täna tellimus sisse anda, siis saad kätte heal juhul 2024 aastal.
Enda pahameele rahuldamiseks, et tehakse aind kastikaid, mitte kuudiga autosid 4vedulistena, milles saaks madratsi rahulikult talvel põrandale lahti kerida, hakkasin otsima natukene ja tuleb välja, et ikkagi on linna inimese peale ka mõeldud Full Size SUV'de näol, kuigi mõni neist on päris krõbeda hinnaga, et hakka või ise tegema.
Vahepeal oli kombeks Defendereid ümber ehitada ning netist võiks õpetusi ja mehhaanilise kokkusobitamise juppe leida. Aga tulemus pole olnud justkui väga hea - autod liiguvad, kuid vaevaliselt.
Ümber ehitatakse just retroautosid tõenäoliselt seetõttu, et kaasaegsetel on kontrollerid, mis nuhivad süsteemide ja 1teise järgi. Kui autolt mootor välja võtta, siis jääb tööle vaid veateadete genereerimine. Ja kui tootjalt lähtekoodi küsida, et asja kohendada, siis näed ülisuure tõenäosusega lisaks veateadetele veel keskmist sõrme.
